Vastus

Signe Riisalo Teie 03.06.2022 nr 1.2-2/77-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 08.07.2022 nr 1-12/1166-2 Heaolu arengukava 2023-2030 eelnõu kooskõlastamine Täname teid tagasiside eest meie kommentaaridele, mille esitasime mitteametlikus kooskõlastusringis. Leiame, et võrreldes „Heaolu arengukava 2023-2030“ (edaspidi Heaolu arengukava või arengukava) mitteametlikus kooskõlastusringis esitatud dokumendiga on käesolev arengukava versioon oluliselt sisukam ja paremini ülesehitatud. Kultuuriministeerium kooskõlastab eelnõu märkustega arvestamisel. Üldise kommentaarina toome välja, et arengukavas adresseeritud probleemkohad ja väljakutsed on äärmiselt aktuaalsed ning vajavad kahtlemata tähelepanu. Samas leiame, et kuigi arengukavas on mitmes punktis nimetatud ennetuse olulisust, jäävad ennetusele planeeritavad tegevused siiski võrreldes tagajärgedega tegelemisele oluliselt alla. Meie hinnangul ei ole selline lähenemine jätkusuutlik. Leiame, et Heaolu arengukavas planeeritavad tegevused peavad oluliselt enam keskenduma inimese heaolule juba enne, kui ta vajab erinevaid heaolu toetavaid või taastavaid teenuseid. Nii riigile, kohalikele omavalitsustele kui üksikisikule on kokkuvõttes mitmel moel kasulikum, kui tekkida võivate probleemidega tegeletakse ennetus-, mitte lahendusfaasis. Teades, et on olemas „Rahvastiku Tervise Arengukava 2020-2030“, leiame siiski, et Heaolu arengukavas tuleks rohkem tähelepanu pöörata tervisele, tervena elamisele ja selleks vajaliku elukeskkonna tagamisele. Heaolu arengukava eesmärkide saavutamine sõltub paljus inimeste tervisest ja tervena elatud aastatest. Sarnaselt liikumisharrastusele toetab igas eas inimeste heaolu ka ligipääs kultuurile – seda nii kultuurist pealtvaatajana osa saades kui ise sellega tegeldes. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku arengukavasse läbivalt nii kultuuritegevus kui liikumisharrastus sisse kirjutada. Alljärgnevalt toome välja meie täpsemad ettepanekud Heaolu arengukava eelnõule. Arengukava lk 2 lõigus, mis algab lausetega „Riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Sotsiaalministeeriumi poliitikate keskmes on inimene ja tema heaolu.“ peaks olema välja toodud ka tervise aspekt, sest inimese heaolu sõltub suuresti tema tervislikust seisundist. Arengukava peab toetama ka inimeste hea tervisliku seisundi tagamist, mis on pika ja kvaliteetse tööelu üheks peamiseks aluseks, millele omakorda viitab Heaolu arengukava enda eesmärk. Samuti eeldab Heaolu arengukava vanemaealistele suunatud siht 3, et heaolu mõistes on arengukava edaspidi arvesse võtnud inimese tervisliku seisundi aspekti terve tema elukaare vältel. Eraldi soovime täpsustada mitteametlikus kooskõlastusringis Heaolu arengukava mustandversioonile juba esitatud kommentaari, mis puudutas töötajaid, kellel ei ole tööandjaid ja Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 seega ei ole võimalik kollektiivlepinguid sõlmida. Olete selgituseks vastanud: „Oleme arengukavas välja toonud, et oluline on toetada tööd tegevate isikute võimalusi kollektiivses töösuhetes osalemiseks. Selles teemas on oluline roll Kultuuriministeeriumil, kuivõrd paljud loovisikud töötavad riigile kuuluvates asutustes. Juhul kui teil on ettepanekuid, siis oleme valmis neid arutama.“ Täpsustame veelkord, et Kultuuriministeeriumi kommentaar puudutas just vabakutselisi, mitte riigile kuuluvates asutustes töötavaid loovisikuid. „Tööd tegevad isikud“ on ka need, kes ei tööta suurtes kollektiivides, vaid tegutsevad vabakutselistena erinevates lepinguvormides. Ettepanek on tegeleda ka nende inimeste teadlikkuse tõstmisega, et nad saaksid enda positsiooni tööturul parandada ning heaolu tagada. Viitate Heaolu arengukavas (lk 5), et „Tööpoliitikat kujundavad töötajate, tööandjate ja riigi esindajad üheskoos“ – kindlasti on ka iseendale tööandjad või ka OÜ juhatuste liikmed tööturul olulised osalised. Töötamise eri vormidega seotud riskid ja probleemid on väga hästi esitatud arengukavas lk 7. Teeme ettepaneku arengukava lk 9 lausesse „Vähene ligipääsetavus ruumile, infole ja teenustele mõjutab suurt osa elanikkonnast, kes erinevad keskmisest inimesest füüsilise või vaimse võimekuse poolest.“ lisada sõna „kultuur“, sest see on Eesti riigi püsimise alus. Kultuuriministeeriumil on kooliõpilastele kultuurist osa saamiseks toetusmeede „Kultuuriranits“, mis võimaldab lastel osa saada Eesti kultuurist. Teeme ettepaneku laste kultuurist osasaamist käsitleda arengukava sihi 1 all. Arengukava siht 1 juures oleks oluline ka välja tuua, et tagamaks, et “Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas” on vajalik neile pakkuda ka kvaliteetset huviharidust ja -tegevust, sh liikumisaktiivsust ja -harrastust edendavaid tegevusi, sest need omavad suurt mõju lapse füüsilisele ja vaimsele tervisele ning aitavad ennetada lisaks üleliigse kehakaaluga seotud terviseprobleemidele ka riskikäitumist (mõnuainete, tubaka, alkoholi tarbimine, väärtegude sooritamine, kuritegevus jne). Samuti on oluline, et lapsed ja noored ka muidu liiguksid piisavalt ehk kõik tegevused, mis aitavad üldist liikumisaktiivsust tõsta, on olulised. Leiame, et arengukava lk 13 tegevussundade ja tegevuste juures on ennetusele pööratud vähe tähelepanu. On teada, et lapse kaasatus mistahes huviharidusse vähendab oluliselt riski, et ta satub halvale teele ja vajab seejärel juba tagajärgedega tegelemist. Teeme ettepaneku ühe tegevusena välja tuua, et igal lapsel peaks olema võimalus osaleda huvihariduses. Teeme ettepaneku arengukava lk 16 lauset „ Suund jätkusuutlikuma ja rohelisema majanduse poole toob kaasa järjest suurema vajaduse roheliste oskustega tööjõu järele.“ täiendada järgmiselt: „…mis omakorda on seotud ettevõtete kestliku arengu eesmärkide ja organisatsioonisisese õppimisvõimega“. Juhime tähelepanu, et arengukava lk 17 lõigus, mis algab lausega „Tööga seotud terviseprobleemid põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist.“ ei ole välja toodud kuidas tööga seotud terviseprobleeme ennetada, vaid on hoopis keskendutud tagajärgedega tegelemisele. Leiame, et arengukava lk 19 töötajate töövõimekao ennetamise tegevuste juures tuleks mõelda ka sellele, kuidas tööga seotud terviseprobleeme töökohal ennetada – nt aktiivsed puhkepausid, senisest tõhusam ja järjepidevam töötervishoiuspetsialisti töö jne. Arengukava lk 17 lõiku, mis algab lausega „Kasvab mitte-traditsiooniliste töövormide kasutamine“, võiks lisada ka järgmise lause: „Lisaks on seni lahendamata vabakutseliste loovisikute sotsiaalsete garantiide küsimus, mis asetub nüüd uute töövormide laiemasse konteksti“. Teeme ettepaneku arengukava lk 18 lausesse „lisaks senistele sihtrühmadele (töötud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olevad inimesed) laiendada fookust ja haaret tööturuga nõrgalt seotud inimestele (nt hoolduskoormusega inimesed, rändetaustaga inimesed, pensionieas töötamist jätkata soovijad, mitteaktiivsed töösoovijad, NEET-olukorras noored) lisada näidete loetelusse ka vabakutselised loovisikud. Palume täpsustada arengukava lk 19 tegevussunna all kirjas olevat eesmärki „vähendada vale teenuse osutamise lepingu alusel töötamist“ – mida siin täpsemalt silmas on peetud ja kuidas selle eesmärgi poole on plaanitud liikuda? Arengukava sihi 3, mis puudutab vanemaealisi, juures olete välja toonud, et vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondade üleselt poliitikameetmetesse integreeritud ning neid ei nähta sihtrühmana. Täpsustame, et kultuuri ligipääsetavusele ja võrdsetele võimalustele läbi terve elukaare on läbivalt tähelepanu juhitud „Kultuuri arengukavas 2021- 2030“. Heaolu arengukavas on välja toodud mitmed institutsionaalsed lahendused vanemaealiste kaasamiseks ühiskonnaellu ja nende toimetuleku tagamiseks (esinduskogud, huvikaitseorganisatsioonide võimestamine, pensioni kompetentsikeskus). Teeme ettepaneku lisada Heaolu arengukavasse ka olemasolevate erinevate valdkondade teenuste arendamise (nt koolitused, parimate praktikate jagamine) ning erinevate valdkondade korraldajatele toe pakkumise ja pädevuste arendamise vanemaealiste kaasamiseks. See aitaks eri valdkondade arengukavade eesmärke paremini seostada. Näiteks kultuurivaldkonnas näitab kultuuris osalemise uuring, et vanemaealiste sihtgrupis on osalemine kõige madalam ning aastate lõikes ka langustrendis (väljavõte lisatud). Palume selgitust lk 22 toodud viitele, et „Vanemaealiste aktiivset osalemist ühiskonnaelus toetab ka strateegiline partnerlus (2022– 2024), millega luuakse vanemaealiste huvikaitse organisatsioonide koostöövõrgustik ja toetatakse selle tegevusi“. Arengukavast ei selgu, millele antud võrgustik keskendub ja kas taoline eri valdkondade koolitamine võiks olla üheks strateegilise partnerluse eesmärgiks? Kultuurisektoris on olemas valmisolek pakkuda teenuseid kõigis vanuses inimestele, kuid kindlasti oleks vajalik teadmiste ja oskuste arendamine ning hea oleks seda pakkuda valdkondandeüleselt. Selline tegevus (erinevate teenusepakkujate nügimine ja koolitamine) oleks ka oluline ennetustegevus, et tagada vanemaealiste sotsiaalne ja kultuuriline aktiivsus ning vähendada seeläbi riske nii vaimsele kui füüsilisele tervisele. Teeme ettepaneku, et arengukava lk 24 viimases lõigus, mis käsitleb vanemaealiste vaimset tervist, tuleks lisaks vaimsele tervisele kindlasti käsitleda ka füüsilist tervist, mis on vanemaealiste vaimse tervisega tihedalt seotud. Füüsiline tervis mõjutab otseselt ka nende sotsiaalset ja majanduslikku heaolu ning peaks kindlasti olema ühe tegevusena välja toodud. Arengukava lk 25 kirjas oleva „Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik.“ juurde märgime, et väga oluline on, et inimesele oleks loodud kõik eeldused elada väärikalt oma kodus nii kaua kui võimalik. See on tähtis nii inimese enda tervise, sotsiaalelu kui ka majandusliku olukorra vaatest. Lisaks mõjutab see ka tema lähedasi. Arengukavas on aga võimalikult kaua kodus elamise all mõeldud seda, et kodus elamist võimaldavad avahooldusteenused. Leiame, et olulisem oleks keskenduda sellele, kuidas inimene esmalt iseseisvalt ilma igasuguste abistavate teenusteta kodus hakkama saaks. Selleks oleks vaja tegevuste alla luua uus plokk, mis käsitleks inimese hea tervisliku seisundi säilitamist, toetavat kogukonnaelu ja heade võimaluste loomist tervislikuks ja aktiivseks elustiiliks. Märgime, et kõigi inimeste võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus arengukava sihis 5 on väga hästi välja toodud. Juhime tähelepanu, et Heaolu arengukava on tugevas seoses Kultuuriministeeriumi vastutusvaldkondadega, mistõttu palume arengukava juhtrühma ning arengukava alusel koostatavate programmi(de) väljatöötamisse kaasata tingimata ka Kultuuriministeeriumi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Haridus-ja teadusminister kultuuriministri ülesannetes Lisa: Kultuuris osalemine vanusegruppide järgi (väljavõte kultuuris osalemise uuringu tulemustest) Maiu Merihein 6282255 [email protected]