Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 9 Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. § 1. Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruses nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmine Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruses nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „Toetuse eesmärk on toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate igakuiste tööjõukulude katmisel. Toetuse maksmise periood on kalendriaasta.“; 2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „rahvatantsurühm,“ sõnaga „võimlemisrühm,“; 3) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Võimlemisrühma puhul on valdkondlik liigipidu laulu- ja tantsupeo protsessiga seotud pidu.“; 4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse kolmanda lausega järgmises sõnastuses: „Käesoleva lõike teist lauset ei kohaldata võimlemisrühmadele.“; 5) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6) võimlemisrühmas on vähemalt 8 liiget.“; 6) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) võimlemisrühma juhendaja.“; 7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Võimlemisrühma juhendajal on võimlemistreeneri või tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse tähenduses. Kui võimlemisrühma juhendajal on võimlemistreeneri kutse, peab ta lisaks kutsele vastama katusorganisatsiooni esitatud nõuetele. Võimlemisrühma juhendaja ei saa toetust, kui talle on määratud sama võimlemisrühma eest treeneri tööjõukulu toetus spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel kehtestatud määruse alusel.“; 8) paragrahvi 5 lõike 4 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Juhendajal on taotluse esitamise ajal kehtiv tööleping kollektiivi juhendamiseks ja see kehtib vähemalt taotletava toetuse perioodi lõpuni.“; 9) paragrahvi 6 lõiget 1 täiendatakse pärast sõnu „kokku lepitud“ sõnadega „ja taotlusvooru avamise päeval kehtiva“; 10) paragrahvi 8 lõike 1 punkt 13 sõnastatakse järgmiselt: „13) väljavõte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus, info juhendatava kollektiivi kohta, ühe kuu kontakttundide arv või kontakttundide arv kuni kolmekuulise arvestusperioodi jooksul ning kontakttunni maksumus (brutotasuna);“; 11) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Toetuse saaja on kohustatud pidama toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust kulude osas.“; 12) paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tõendeid“ sõnadega „kollektiivi juhendamisega seotud“; 13) paragrahvi 16 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel valeandmeid või valet teavet või on toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks; 3) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse igakuise väljamaksmise kohustust. (3) Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.“; 14) määrust täiendatakse §-ga 171 järgmises sõnastuses: „§ 171. Täiendav taotlusvoor 2022. aastal (1) 2022. aastal on täiendav taotlusvoor taotluste esitamise perioodiga 15. august kuni 31. august 2022. (2) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor hiljemalt 2022. aasta 25. oktoobriks. (3) Toetus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotlusvooru raames määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2022. aasta eest sellest kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus vastavad käesoleva määruse §-des 4–5 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele käesolevas määruses nimetatud nõuetele. Toetust makstakse juhul, kui taotleja on maksnud juhendajale vähemalt Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahel kokku lepitud ja 2021. aastal kehtinud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse (84 kontakttunni) jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. (4) Toetuse väljamaksed käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud taotlusvooru eest tehakse hiljemalt 2022. aasta 10. novembriks. (5) Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul.“. § 2. Määruse jõustumine Käesoleva määruse § 1 punktid 11 ja 12 jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Taaniel Raudsepp haridus- ja teadusminister asekantsler kultuuriministri ülesannetes kantsleri ülesannetes  Eelnõu seletuskirja lisa Kooskõlastusringil esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise/mittearvestamise tabel Märkuse tegija Märkuse sisu Arvestamine / mittearvestamine 1. Eesti Linnade Eelnõu järgi paragrahvi 15 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tõendeid“ Mitte arvestatud. Kultuuriministeerium ja Valdade Liit sõnadega „kollektiivi juhendamisega seotud“. Seletuskirja kohaselt on soovib jääda eelnõus väljatoodud muudatus vajalik, sest praktika on näidanud, et kui kollektiivijuhil on lisaks lahenduse peale. Lisaks eeltoodule kollektiivijuhtimisele teisi tööülesandeid, siis ei ole paljud taotlejad toetuse täpsustame eelnõus, et toetuse saaja on osa eraldi kajastanud ning igakuiste tõenditena on esitatud palgalehti ja kohustatud pidama toetuse kohta eraldi maksekorraldusi, kus on kajastatud kogu töötasu. raamatupidamisarvestust kulude osas. Teeme ettepaneku jätta eelnõust välja paragrahv 15 lõige 2 täiendus, mida Kui on kulude osas eraldi arvestuse eelnõu kohaselt täiendatakse sõnadega „ kollektiivi juhendamisega seotud“, pidamise kohustus, on ka aruandluses sest see tõstab taotleja töökoormust. Toetusmeetme rakendajal peaks olema kollektiivi juhendamisega seotud võimalus saada vajalik info e-keskkonna kaudu esitatavast aruandest, mille tõendite esitamise nõue arusaadavam ja vormis saaks välja tuua juhendaja kollektiivi juhendamisega seotud töötasu teostatav. Mõlemad sätted jõustuvad ning mille andmete õigsust kinnitab aruande esitaja. Vajadusel saab toetuse 1.01.2023. a, et taotlejad saaksid andja määruse § 13 alusel teostada järelevalvet või kontrolli. muudatusega kohaneda. 2. Eesti 1. Kultuuriministeeriumi poolt kokku kutsutud määruse muutmise eelnõu Mitte arvestatud. Eesti Laulu- ja Tantsukunsti ja koosolekutel jõuti osalenud LTP erinevate esindajatega ühisele otsusele, et Tantsupeo SA laulu- ja tantsupidude Tantsuhariduse määruses ei kasutata terminit võimlemisrühm vaid võimlemis- ja korraldajana näeb rühmaliigina just Liit liikumisrühm. Koosolekute aruteludes ja LTP valdkonna spetsialistide võimlemisrühmi, mitte võimlemis- ja tagasisidest ilmneb selgelt, et määruses kasutatavate kollektiivide nimetustes liikumisrühmi ja Kultuuriministeerium tuleks arvestada LTP spetsiifikat ning senist praktikat. LTP kunstilistel lähtub määruse koostamisel sellisest juhtidel peab olema võimalus kaasata erinevatel pidudel nii võimlemisrühmi mõistekasutusest. kui ka liikumisrühmi. Teeme ettepaneku kasutada määruses ja seletuskirjas kollektiivi nimetust kokkulepitult võimlemis- ja liikumisrühm. 2. Määruse eelnõus paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: Arvestatud osaliselt. Toome täiendavalt (2) Koorijuhil on koorijuhi kutse, puhkpilliorkestri juhil on puhkpilliorkestri sisse võimlemistreenerite erinõuded. juhi kutse, rahvatantsurühma juhendajal on tantsuspetsialisti kutse, Uus säte: (21) Võimlemisrühma juhendajal on võimlemistreeneri või  Eelnõu seletuskirja lisa võimlemis- või liikumisrühma juhendajal on võimlemistreeneri või tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse tähenduses. tähenduses. Kui võimlemisrühma juhendajal on võimlemistreeneri kutse, peab ta lisaks kutsele vastama katusorganisatsiooni esitatud nõuetele. Võimlemisrühma juhendaja ei saa toetust, kui talle on määratud sama võimlemisrühma eest treeneri tööjõukulu toetus spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel kehtestatud määruse alusel. 3. Muuta määruse muutmise määruse eelnõu seletuskirjas § 5 seletuse osa Võimlemisrühmadega seotud sätet on alljärgnevalt: seletuskirjas selgitatud Määruse § 5 sätestab nõuded juhendajale toetuse saamiseks. Kultuuriministeeriumi sõnastusest Juhendaja peab omama erialast kutset, mis vastab selle kollektiivi liigile, keda tulenevalt. ta juhendab. Kutsestandard on hetkel kehtestatud koorijuhtidel, tantsuspetsialistidel, puhkpilliorkestri juhtidel ja võimlemistreeneritel. Erialadel, millel puudub SA Kutsekoda kinnitatud kutsestandard, kuid millele vastavat liiki kollektiiv osaleb laulu- ja tantsupeoliikumises, tõendab toetuse saamiseks vastavust vastava eriala katusorganisatsioon. Nendeks on hetkel sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri dirigendid, keda koondavaks erialaliiduks on Eesti Sümfooniaorkestrite Liit ning rahvamuusikakollektiivide juhendajad, keda koondab erialaliit Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Kutsetunnistuse või katusorganisatsiooni kinnituskirjaga kutsestandardi puudumisel tagatakse kontroll, et juhendajal on piisav ettevalmistus erialase töö tegemiseks. Käesoleva toetusmeetmega ei piirata toetuse eraldamist kutsetunnistuse taseme põhiselt, st, et kutsetunnistuse konkreetne tase ei ole toetuse määramisel oluline. Lisatud võimlemis- või liikumisrühma juhendaja peab omama võimlemistreeneri või tantsuspetsialisti kutset.  Kultuuriministri 12. jaanuari 2021. a määruse nr 1 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Kultuuriministri 12.01.2021 määrusega nr 1 kehtestati laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide juhendajate tööjõukulu toetuse määramise tingimused ja kord. Toetusmeetme suurus oli 2021. aastal koos menetluskuludega 2,7 miljonit eurot. 2021. aastal oli kaks taotlusvooru (kokku 356 taotlust (I voorus 171 ning II voorus 185) summas 857 507 eurot) ning 2021. aasta sügisest sai toetust taotleda 2022. aastaks (kokku 397 taotlust summas 1 404 479 eurot). Määruse eesmärk on kõrvaldada selle rakendamisel tekkinud kitsaskohad ja mitmeti tõlgendatavused. Samuti täiendatakse tööjõukulu toetust saavate kollektiivi juhendajate hulka võimlemisrühma juhendajaga, kes panustavad tantsupeo toimumisse. Lisaks luuakse rakendussättega täiendav taotlusvoor 2022. aastaks. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna rahvakultuurinõunik Eino Pedanik (eino.pedanik@kul,ee, 628 2227), õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225), finantsosakonna finantsnõunik Siiri Saarmann ([email protected], 628 2243) ning Eesti Rahvakultuuri Keskuse toetusmeetmete osakonna juhataja Margit Salmar ja spetsialist Kersti Sillaots. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Määruse § 2 lõige 1 sätestab toetuse eesmärgi. Kehtiva sõnastuse kohaselt on toetuse andmise eesmärk toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate tööjõukulude katmisel. Toetuse andmise soovitud tulemus on olukord, kus võimalikult paljudele juhendajatele on tagatud senisest õiglasem ja tänapäeva ootustele vastav töötasu ning töölepingust tulenevad sotsiaalsed garantiid. See omakorda võimaldab suuremal hulgal juhendajatel keskenduda juhendamisele kui põhitööle ja tagada laiemas mõttes professionaalide pealekasvu. Toetusmeetme mõte on olnud juhendajate igakuiste tööjõukulude katmise toetamine, kuid praktikas on tekkinud olukordi, kus toetuse saajad on teinud juhendajatele ühekordseid väljamakseid (lisatasu, preemia vms). See ei ole aga olnud Kultuuriministeeriumi kui meetme väljatöötaja soov, mistõttu 1 tuleb seda regulatsiooni määruses täpsustada. Eeltoodut arvestades täpsustatakse eelnõu § 1 punktis 1 toodud muudatusega, et toetuse eesmärk on toetada kollektiive töölepingu alusel töötavate juhendajate igakuiste tööjõukulude katmisel. Töötasu saab töötaja vähemalt kord kuus, mis aitab talle tagada sotsiaalsed garantiid. Ka töölepingu seaduse § 33 lõige 1 sätestab, et tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Samasse lõikesse lisatakse ka lause, et toetuse maksmise periood on kalendriaasta. Määruse § 4 sätestab nõuded kollektiivile toetuse saamiseks. Lõike 1 kohaselt on kollektiiv Eestis alaliselt ja regulaarselt ning planeeritult tegutsev ja iseseisvalt esinev koor, rahvatantsurühm, rahvamuusikakollektiiv, puhkpilli-, sümfoonia-, sümfoniett- või keelpilliorkester, kes on osalenud toetuse taotlemisele eelnenud noorte või üldlaulu- ja -tantsupeol või nende ettevalmistusprotsessis või maakondlikul laulu- ja tantsupeol või valdkondlikul liigipeol. Eelnõu § 1 punkti 2 muudatusega lisatakse eelviidatud loetellu võimlemisrühm. Võimlemisrühmade hulgas on neid, kes osalevad laulu- ja tantsupeo protsessis, kuid ei ole kvalifitseerunud juhendaja ega ka treeneri tööjõukulu toetusele1. Selle täiendusega saavad võimlemisrühmade juhendajad meetmest osa. Eelnõu § 1 punktis 3 toodud muudatusega täpsustatakse võimlemisrühmale kohanduvat liigipeo mõistet. Võimlemisrühmade puhul ei ole valdkondlikuks liigipeoks iseseisvad võimlemispeod, vaid valdkondlik liigipidu on laulu- ja tantsupeo protsessiga seotud pidu. Võimlemine on üks harrastusspordi valdkond. Laulu- ja tantsupeo juhendajate tööjõukulude toetusmeetmesse sobivad võimlemisrühmad vaid juhul, kui nad osalevad tantsupidudel. Toetusmeetme üks eesmärk on kindlustada laulu- ja tantsupeo liikumise jätkusuutlikkus. Määruse § 4 lõike 2 kohaselt on kollektiiv tegutsenud vähemalt ühe hooaja. Kui tema tegutsemise ajal ei ole noorte või üldlaulu- ja -tantsupidu või maakondlikku laulu- ja tantsupidu või valdkondlikku liigipidu toimunud, on kollektiivil hooajaliste tegevuste ja väljunditega tegevuskava. Eelnõu § 1 punktis 4 toodud muudatuse kohaselt ei kohaldata tegevuskava esitamise võimalust võimlemisrühmadele. Laulu- ja tantsupeo juhendajate tööjõukulude toetusmeetmesse sobivad võimlemisrühmad vaid juhul, kui nad osalevad tantsupidudel. Seega, kui võimlemisrühmadel puudub seni seos tantsupidudega, ei vasta nad määruse nõuetele. Eelnõu § 1 punkti 5 muudatusega sätestatakse, et võimlemisrühmas on vähemalt kaheksa liiget (määruse uus § 4 lg 1 p 6). Eelnõu § 1 punktiga 6 lisatakse juhendajate loetellu võimlemisrühma juhendaja (uus § 5 lg 1 p 7). Määruse § 5 sätestab nõuded juhendajale toetuse saamiseks. Juhendaja peab omama erialast kutset, mis vastab selle kollektiivi liigile, keda ta juhendab. Kutsestandard on praegu kehtestatud 1 Treeneri tööjõukulu toetus on reguleeritud kultuuriministri 06.11.2014 määruses nr 9 „Treeneri tööjõukulu toetuse määramise tingimused, sealhulgas nõuded spordialaliidule, spordiklubile ja spordikoolile ning selle omaosalusele, treeningrühmale ja treenerile, ning toetuse suuruse, jaotamise, tagasimaksmise ja tagasinõudmise kord“. 2 koorijuhtidel, tantsuspetsialistidel ja puhkpilliorkestri juhtidel2. Erialadel, millel puudub SA Kutsekoda kinnitatud kutsestandard, kuid millele vastavat liiki kollektiiv osaleb laulu- ja tantsupeoliikumises, tõendab toetuse saamiseks vastavust vastava eriala katusorganisatsioon. Nendeks on praegu sümfoonia-, sümfoniett- ja keelpilliorkestri dirigendid, keda koondav erialaliit on Eesti Sümfooniaorkestrite Liit, ning rahvamuusikakollektiivide juhendajad, keda koondab erialaliit Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Selts. Kutsetunnistuse või katusorganisatsiooni kinnituskirjaga kutsestandardi puudumisel tagatakse kontroll, et juhendajal on piisav ettevalmistus erialase töö tegemiseks. Toetusmeetmega ei piirata toetuse eraldamist kutsetunnistuse taseme põhjal, st kutsetunnistuse konkreetne tase ei ole toetuse määramisel oluline. Eelnõu § 1 punktiga 7 sätestatakse nõuded võimlemisrühma juhendajale (uus § 5 lg 21). Võimlemisrühma juhendajal on võimlemistreeneri või tantsuspetsialisti kutse kutseseaduse tähenduses. Kui võimlemisrühma juhendajal on võimlemistreeneri kutse, peab ta lisaks kutsele vastama katusorganisatsiooni esitatud nõuetele. Eesti Võimlemisliit esindab kõiki erinevaid võimlemisalasid Eestis. Nad ühendavad ja koordineerivad järgmiste võimlemisalade tööd: ilu- ja rühmvõimlemine, sportaeroobika, akrobaatiline rühmvõimlemine (TeamGym), sportakrobaatika, trampoliinvõimlemine, rühmatreeningud, harrastusvõimlemine ja vesiaeroobika. Võimlemistreeneritele antakse küll treenerikutse, kuid see hõlmab erinevaid võimlemise valdkondi. Eestis on eelnõu väljatöötamise ajal u 350 võimlemistreeneril kutse üheksal erineval võimlemise erialal. Tantsupeo kontekstis räägime üksnes harrastusvõimlemisest ja võimlejatest, kes ka arendavad ja toetavad tantsupeo pärandit. Seega lisaks võimlemistreeneri kutsele peab võimlemisrühma juhendaja vastama ka Eesti Võimlemisliidu nõuetele. Võimemisrühma liigi alla kuuluvad ka rühmad, kus juhendaja võib olla tantsuspetsialisti kutsega juhendaja. Tema Eesti Võimlemisliidu nõuetele täiendavalt vastama ei pea. Sama punktiga kehtestatakse ka piirang – võimlemisrühma juhendaja ei saa toetust, kui talle on määratud sama võimlemisrühma eest treeneri tööjõukulu toetus spordiseaduse § 91 lõike 7 alusel kehtestatud määruse alusel (uus § 5 lg 31). Treeneri tööjõukulu toetuse saamisel on eelduseks vähemalt treeneri 5. taseme kutse ning alla 24-aastaste noorte treenimine spordiklubis, spordikoolis või spordialaliidus. Eelnõu § 1 punktiga 8 kõrvaldatakse vastuolu määruse § 4 lõike 5 ja § 5 lõike 4 vahel. Määruse § 5 lõige 4 annab vääriti mõista, et tööleping juhendajaga ei pea olema sõlmitud toetuse taotlemise ajal, vaid taotletava toetuse perioodil (kalendriaasta). Näiteks esitati 2021. aasta oktoobris taotlus ja lisati tööleping, mis hakkas kehtima 2022. aasta jaanuarist. Määruse mõte on olnud aga siiski see, et toetuse taotlemisel on kollektiivi juhendajaga juba leping sõlmitud ja juhendaja töötab juhendajana. Muudatuse kohaselt on juhendajal taotluse esitamise ajal kehtiv tööleping kollektiivi juhendamiseks 2 Kutseregistri andmetel on 29.04.2022 seisuga kutsega 252 koorijuhti, tantsuspetsialisti kutse spetsialiseerumisega eesti rahvatantsule on 207 isikul, puhkpilliorkestri juhi kutse on 44 isikul. 3 ja see kehtib vähemalt taotletava toetuse perioodi lõpuni. Küll aga täpsustame, et taotlemise ajal ei pea kontakttunni maksumus vastama määruse § 6 lõikes 1 toodud miinimumile, kuid tööandjad peavad tõendama, et taotlemise perioodiks on töötasu tõstetud nõutud tasemele (nt oktoobris esitatakse taotlus ning sellele lisatakse kehtiv tööleping, kus näiteks kontakttunni maksumus on 10 eurot, ning töölepingu lisa või muu dokument, millest nähtub, et alates 1. jaanuarist makstakse kollektiivijuhile töötasu vähemalt määruse § 6 lõikes 1 toodud kontakttunni tasu määras). Määruse § 6 sätestab juhendamise tasu ja toetuse suuruse. Määruse § 6 lõike 1 kohaselt makstakse toetust juhul, kui taotleja maksab taotletava toetuse perioodil juhendajale vähemalt Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahel kokku lepitud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära (praegu 1400 eurot) ja juhendaja täiskoormuse (84 kontakttunni) jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Eelnõu § 1 punktiga 9 täpsustatakse, et aluseks võetakse kokku lepitud ja taotlusvooru avamise päeval kehtiva kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse (84 kontakttunni) jagamisel saadud kontakttunni tasu3. 2021. aasta 17. detsembril lepiti kokku uus alammäär ja see tekitas nii taotlejates kui ka rakendajas küsimuse, kas taotlust tuleb menetleda uut määra arvestades. Kui taotlusvooru avamise ajal kehtis madalam kontakttunni määr, siis see võetaksegi toetuse arvestamise aluseks ning need taotlejad, kellel on raskusi, saavad aastaga leida võimalusi, et tasu tõsta järgmiseks taotlusvooruks nõutud tasemele. Tulevaste sarnaste probleemide vältimiseks lisatakse määrusesse, et arvestamise ja menetlemise aluseks võetakse taotlusvooru avamise päeval kehtiv tasu. Määruse § 8 määratleb taotlemisel esitatavad andmed ja dokumendid. Taotlus esitatakse e-keskkonna kaudu toetuse andja esitatud vormil. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse töölepingu väljavõtet puudutavat sätet (§ 8 lg 1 p 13). Taotleja esitab väljavõtte töölepingust, millest nähtub töölepingu kestus, info juhendatava kollektiivi kohta, ühe kuu kontakttundide arv või kontakttundide arv kuni kolmekuulise arvestusperioodi jooksul ning kontakttunni maksumus (brutotasuna). Punkt viiakse vastavusse määruse § 4 lõikes 4 toodud nõudega. Määruse § 15 reguleerib toetuse kasutamisega seotud aruande esitamist. Selle paragrahvi lõiget 2 täpsustatakse, et aruanne peab sisaldama tõendeid kollektiivi juhendamisega seotud tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale taotluses toodud perioodi eest (§ 1 punkt 12). Praktika on näidanud, et kui kollektiivijuhil on lisaks kollektiivijuhtimisele teisi tööülesandeid, siis ei ole paljud taotlejad toetuse osa eraldi kajastanud ning igakuiste tõenditena on esitatud palgalehti ja maksekorraldusi, kus on kajastatud kogu töötasu. See ei anna toetusmeetme rakendajale sellist infot, mida vaja ja rakendaja ei saa kontrollida toetuse eesmärgipärast kasutamist. Eeltoodud muudatusega on seotud ka eelnõu § 1 punkt 11, millega täiendatakse määruse § 13 lõikega 3. Muudatuse kohaselt on toetuse saaja kohustatud pidama toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust kulude osas. See tähendab, et toetusega seotud kulud peavad olema toetuse saaja raamatupidamises eristatavad muudest kuludest ning kulusid kajastavad kuludokumendid muudest kuludokumentidest. 3 Täpsustame siinjuures, et tasu arvutamisel kasutatakse alampalga ja sellest tunnitasu arvutamise loogikat (ümardamine kaks komakohta sendi täpsusega). 4 Määruse § 16 reguleerib toetuse tagasimaksmist. Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse senine § 16 tekst lõikeks 1 ja määrust täiendatakse tagasinõudmist puudutavate sätetega. Toetuse andja võib toetuse taotlejalt tagasi nõuda, kui: 1) toetuse saaja on esitanud taotlemisel valeandmeid või valet teavet või on toetuse eraldamise aluseks olevaid andmeid või teavet varjanud; 2) toetuse saaja ei ole esitanud aruannet toetuse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevaks; 3) toetuse saaja ei ole täitnud toetuse igakuise väljamaksmise kohustust. Toetuse saaja peab tagasinõutud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates. Eelnõu § 1 punkt 14 kehtestab täiendava taotlusvooru 2022. aastaks (uus § 171). See muudatus on vastutulek neile, kes jätsid taotlused 2021. aasta sügisel teatud põhjusel esitamata (jäid infosulgu vms). Kuna 2021. aastal oli kaks taotlusvooru (märtsis, augustis), talletasid paljud ekslikult info, et toetust taotletakse kaks korda aastas. Erandkorras tuleme neile taotlejatele 2022. aastal vastu ning anname võimaluse taotleda toetust tagasiulatuvalt alates jaanuarist. Edaspidine infoedastus peab olema selge ja üheselt mõistetav, et selle toetusmeetme taotlusvoor on üks kord aastas oktoobrikuus. 2022. aastal on täiendav taotlusvoor taotluste esitamise perioodiga 15. august kuni 31. august 2022. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsused teeb Eesti Rahvakultuuri Keskuse direktor hiljemalt 2022. aasta 25. oktoobriks. Toetus määratakse taotlejale tagasiulatuvalt 2022. aasta eest sellest kuupäevast arvates, millal taotleja, toetuse saamisega seotud kollektiiv ja juhendaja ja/või taotlus vastavad määruse §-des 4–5 ja §-s 8 sätestatud tingimustele ja teistele määruses nimetatud nõuetele. Toetust makstakse juhul, kui taotleja on maksnud juhendajale vähemalt Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) vahel kokku lepitud ja 2021. aastal kehtinud kultuuritöötaja brutotöötasu alammäära ja juhendaja täiskoormuse (84 kontakttunni) jagamisel saadud kontakttunni tasu, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Toetuse väljamaksed taotlusvooru eest tehakse 2022. aastal hiljemalt 10. novembriks. Kui taotluses esitatud andmed vajavad muutmist, teavitab toetuse saaja muutunud andmetest toetuse taotlemise e-keskkonnas viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Eelnõu § 2 kohaselt jõustuvad § 1 punktid 11 ja 12 2023. aasta 1. jaanuaril. Tegemist on muudatusega, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud pidama toetuse kohta eraldi raamatupidamisarvestust kulude osas. Antud säte on omakorda seotud aruandlust täpsustava sättega (aruanne peab sisaldama tõendeid kollektiivi juhendamisega seotud tööjõukulude igakuisest väljamaksmisest juhendajale taotluses toodud perioodi eest). Taotlejale antakse aeg muudatusega kohanemiseks. 5 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Kollektiivide toetamine ja juhendajate tööhõive ning tasude tagamine kindlustab Eesti vaimse kultuuripärandi elujõulisuse. Valdkonna esindusorganisatsioonide sõnul on vaimse kultuuripärandi elujõulisus ja laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkus lähitulevikus küsitav, sest juhendajate keskmine vanus on kõrge ja noorte pealekasv tagasihoidlik. Seega on riigipoolne tähelepanu ja toetus valdkonnale väga oluline ning neile mõjub positiivselt täiendav taotlusvoor 2022. aastaks. Määruse rakendamisel on selgunud, et sätteid saab erinevalt tõlgendada. Muudatused loovad õiguskindluse ja selguse nii rakendajale kui ka taotlejale. Lisaks eeltoodule lisatakse toetuse saajate hulka võimlemisrühmade juhendajad. Määruse rakendamise käigus on selgunud, et laulu- ja tantsupeoprotsessis ja laulu- ja tantsupidudel osalevad võimlemisrühmade juhendajad, kellel ei ole kehtiva määruse kohaselt võimalust saada kollektiivijuhi tööjõukulu toetust. Käesoleva muudatusega vastav täiendus lisatakse ja see mõjub valdkonnale positiivselt. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuse eraldamisega tegeleb Eesti Rahvakultuuri Keskus, kellel on selleks vajalik kompetents. Rakendamiseks vajalikud vahendid kinnitab kultuuriminister eelarve käskkirjaga. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, v.a § 1 punktid 11 ja 12, mis jõustuvad 2023. aasta 1. jaanuaril. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitati kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse andmiseks Eesti Võimlemisliidule ning Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liidule. Eelnõule esitasid märkusi Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Eesti Tantsukunsti ja Tantsuhariduse Liit. Märkused ja märkustega arvestamise/mittearvestamise tabel on esitatud seletuskirja lisana. 6