Kiri

EELNÕU 29.06.2022 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seadus E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 5 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/2014 artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise tagamiseks on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kohustatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise kestel omama vastutuskindlustust, mille kindlustussumma aastas on vähemalt üks miljon eurot iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt üks miljon eurot kõigi juhtumite kohta kokku, või samas mahus võrreldavat tagatist või rahalisi vahendeid asjakohase tõendusega.“; 2) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja teeb avalikkusele kättesaadavaks andmed käesoleva paragrahvi lõikes 2 kehtiva vastutuskindlustuse lepingu, tagatise või rahaliste vahendite kinnituse olemasolu ja ulatuse kohta, mis võimaldavad avalikkusel veenduda kahju hüvitamise tagamise võimekuses.”. Jüri Ratas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ............................. 2022. a Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ………………….. 2022. a (allkirjastatud digitaalselt)  29.06.2022 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Ülevaade E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus1 (edaspidi EUTS) näeb ette, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad võivad pakkuda e-identimist ja e-tehinguteks vajalikke usaldusteenuseid juhul, kui teenuse osutamisest tuleneva kahju tekkimisel on selle hüvitamise tagamiseks sõlmitud kindlustuspakkujaga vastutuskindlustusleping. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 910/20142 (edaspidi eIDAS määrus) võimaldab siseriiklikult kahju hüvitamise tagamise nõude kehtestamisel ette näha ka vastutuskindlustuslepingu sõlmimisele alternatiivi, milleks on kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja poolt piisavate rahaliste vahendite omamine kahjude hüvitamiseks nende tekkimise korral. Kindlustuspakkuja leidmist, sealhulgas rahvusvaheliselt, mõjutavad üha enam kasvavad küberturbe- ja IT-riskid, kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja territoriaalne paiknemine, osutatava usaldusteenuse sisu, olemus ja partnerid ning usaldusteenuse üldine tuntus kindlustuspakkujate seas. Eesti turul tegutsevad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on juba alates 2021. aastast kokku puutunud olukorraga, kus igal vajalikul ajahetkel pole võimalik leida vastutuskindlustuse pakkujat, seda ka rahvusvaheliselt. Selleks, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamine (nt ID-kaardi, Smart-ID ja mobiil-ID-ga omakäelise allkirjaga võrdväärse allkirja andmine) Eestis ei katkeks vastutuskindlustuslepingu sõlmimata jäämise tõttu kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajast sõltumatutel põhjustel, on vajalik kehtestada vastutuskindlustuslepingu sõlmimise kohustusele alternatiiv. Eelnõuga võimaldatakse kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatel tagada kahju hüvitamine vastutuskindlustusega samaväärse tagatisega või piisavate rahaliste vahendite olemasolu tõendamisega. 1.2 Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja koostas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) digiriigi arengu osakonna IT-õiguse nõunik Kätlin Aren (tel: 625 6382; e-post: [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi MKM õigusosakonna nõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). 1.3 Märkused Eelnõuga muudetakse EUTSi 25.10.2021 jõustunud redaktsiooni (RT I, 15.10.2021, 1). 1 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seadus – RT I, 15.10.2021, 2. https://www.riigiteataja.ee/akt/115102021002 2 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 910/2014, 23. juuli 2014, e-identimise ja e- tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ. https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32014R0910&from=EN 1 Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega, kuid eelnõu koostamisel on arvestatud eIDAS määruses sätestatuga. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. 2. Seaduse eesmärk EUTSi muudatuse eesmärk on kõrvaldada turusituatsioonist ja seaduse sätte sõnastuse piiratusest tulenev olukord, mis võib takistada kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatel osutamast kvalifitseeritud usaldusteenuseid, mille hulka kuuluvad ka elutähtsad teenused. Lisaks piirab kehtiv seadus uute kvalifitseeritud teenuse osutajate turule tulekut ehk konkurentsi. EUTS § 5 lõige 2 näeb ette, et eIDAS määruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise tagamiseks3 tuleb kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal sõlmida vastutuskindlustuse leping, mille kindlustussumma aastas on vähemalt üks miljon eurot iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt üks miljon eurot kõigi juhtumite kohta kokku. Nimetatud nõude täitmiseta ei ole kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal õigus kvalifitseeritud usaldusteenust osutada ega võimalik kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise alustamiseks tegevusluba saada. Eestis tegutsevad kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajad on alates 2021. aastast puutunud kokku olukorraga, kus vajalikku erialast vastutuskindlustust ei soovi pakkuda mitte ainult Eesti kindlustuspakkujad, vaid ka rahvusvahelised kindlustuspakkujad. Kuna Eesti turg on väike ja kohalikele teenusepakkujatele on nišiteenuse väljaarendamine kulukas, ei pakuta Eesti turule soovitud erialast vastutuskindlustust. Maailmas on suurenenud IT- ja küberturvalisuse riskid, mille realiseerumist ja kahjusid on kindlustuspakkujatel keeruline hinnata. IT- ja küberturvalisuse riske on 2022. aasta algusest omakorda veelgi suurendanud Ukraina ja Venemaa vaheline sõjaolukord ning mõjude äralangemist ei ole lähiajal näha. Eeltoodust tulenevalt on antud sektori puhul risk väga kõrge või ei vasta kindlustuspakkujate ärieesmärkidele, mis on sundinud kindlustuspakkujaid muutma strateegiat IT- ja küberturbe tegevuste kindlustamisel või on loobutud valdkonna kindlustamisest täielikult. Eristada tuleb ka kvalifitseeritud usaldusteenuste pakkujate poolt pakutavat sisu, lepingupartnereid ja sellega kaasnevaid riske. Antud asjaolude puhul võib tekkida olukord, kus vastutuskindlustuse pakkuja nõustub sõlmima vastutuskindlustuse lepingu ühe kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaga, kuid mitte teisega. Kvalifitseeritud usaldusteenusete osutamist riigile peetakse olulisemalt suurema riskiga tegevuseks. Eestis tegutsevaid kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajaid on hetkel kaks – GuardTime OÜ ning SK ID Solutions AS. Tuntuimad usaldusteenused on näiteks Smart-ID, mobiil-ID või Eesti Vabariigi poolt väljastatavale ID-kaardile elektroonilise isikutuvastuse ja allkirjastamise sertifikaatide väljaandmine. Elektrooniline isikutuvastus ja digitaalne allkirjastamine on 3 eIDAS määrus art 13 (1) ütleb, et ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, vastutavad usaldusteenuse osutajad füüsilisele või juriidilisele isikule tahtlikult või ettevaatamatusest tekitatud kahju eest, mis tuleneb käesolevas määruses sätestatud kohustuste täitmata jätmisest./…/ Eeldatakse, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on tegutsenud tahtlikult või ettevaatamatusest, kui nimetatud kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ei tõesta, et esimeses lõigus osutatud kahju põhjustati ilma selle kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja tahtliku või ettevaatamatu tegutsemiseta. eIDAS määrus art 13 (2) ütleb, et kui usaldusteenuse osutajad teavitavad oma kliente eelnevalt nõuetekohaselt nende poolt osutatavate teenuste kasutamise piirangutest ja need piirangud on kolmandatele isikutele arusaadavad, siis ei vastuta usaldusteenuse osutajad kahju eest, mis tuleneb osutatud piiranguid ületavast teenuste kasutamisest. 2 elutähtsad teenused hädaolukorra seaduse4 mõistes, mille toimepidavust korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kehtiv seadus ei taga eIDAS määrusest tulenevat paindlikkust. See võib aga panna kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajad olukorda, kus turusituatsioon ja seaduse sätte sõnastuse piiratus ei võimalda vastutuskindlustuse lepingut sõlmida ning toob kaasa tegevusloa kehtetuks tunnistamise EUTS nõuetele mittevastavuse tõttu (EUTS § 12 lõige 2 punkt 2) ja seeläbi kvalifitseeritud usaldusteenuse osutamise lõpetamise. Näiteks ei saa sellisel juhul anda ID-kaardi, mobiil-ID ja Smart-ID-ga omakäelise allkirjaga võrdväärset allkirja. Lisaks piirab säte praeguses olukorras oluliselt või teeb lausa võimatuks uute kvalifitseeritud usaldusteenuste turule tuleku ehk piirab konkurentsi. Et välistada ettevõtjast sõltumatutel põhjustel vastutuskindlustuse lepingu sõlmimata jäämisel eeltoodud olukord, on oluline tagada seaduses alternatiivid eIDAS määruse artikli 13 kohaste kahjude hüvitamise kindlustamiseks. eIDAS määruse artikkel 24 lõige 1 punktis c on ette nähtud, et kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on kohustatud vastutusega kaasnevate võimalike kahjude eest omama piisavat hulka rahalisi vahendeid ja/või sõlmima asjakohase vastutuskindlustuse kooskõlas siseriikliku õigusega. Seega on eIDAS ette näinud alternatiivid kahjude hüvitamise tagamiseks, mille võimalust käesoleval hetkel siseriiklikus õiguses kasutatud ei ole ja mida käesoleva eelnõuga muudetakse. Kuna kavandatav muudatus ei too endaga kaasa olulist õiguslikku muudatust või olulist mõju, vaid üksnes tagab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajale paindlikkuse, siis ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (hea õigusloome ja normitehnika eeskirja5 § 1 lõige 2 punkt 5). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb ühest paragrahvist, mis omakorda koosneb kahest punktist. Paragrahvi 1 punktiga 1 nähakse ette, et kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal on alternatiivid vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise kohustusele. Kehtiv EUTS § 5 lõige 2 näeb ette, et eIDAS määruse artikli 13 lõigetes 1 ja 2 sätestatud kahju hüvitamise tagamiseks tuleb kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal sõlmida vastutuskindlustuse leping, mille kindlustussumma aastas on vähemalt üks miljon eurot iga üksiku kindlustusjuhtumi kohta ja vähemalt üks miljon eurot kõigi juhtumite kohta kokku. Kui usaldusteenuse osutajal on üks suur kindlustusjuhtum, siis tuleb juhtum katta kuni miljon euro ulatuses. Kui aasta jooksul on usaldusteenuse osutajal mitu kindlustusjuhtumit, siis peavad nad olema kaetud summaarselt miljon euro ulatuses. eIDAS määruse artikkel 24 lõige 2 punkt c sätestab, et kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja on kohustatud eIDAS määruse artikkel 13 kohase vastutusega kaasnevate võimalike kahjude eest omama piisavat hulka rahalisi vahendeid ja/või sõlmima asjakohase vastutuskindlustuse kooskõlas siseriikliku õigusega. Seega on käesoleval hetkel siseriikliku õigusega piiratud eIDAS määrusest tulenevaid võimalusi, kasutades ainult vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise kohustust. Piirang võib tuua kaasa olukorra, kus kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja ei tohi ega saa teenust osutada, kui temast sõltumatutel põhjustel ei ole kindlustuspakkujad valmis 4 Hädaolukorra seadus – RT I, 17.11.2021, 9; § 36 lõige 1 punkt 8. https://www.riigiteataja.ee/akt/117112021009 5 Vabariigi Valitsuse 22.12.2011 nr 180 määrus „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ - RT I, 29.12.2011, 228. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228. 3 vastutuskindlustust pakkuma. Ohu realiseerumine tähendaks, et omakäelise allkirjaga võrdväärset digitaalselt allkirja ei ole võimalik anda. Ohu realiseerumine on saanud tõenäolisemaks, kuivõrd kõrgenenud IT ja küberturbe riskide, teenusepakkujate territoriaalse asukoha ning teenuse keerulise sisu tõttu on nii Eesti kui rahvusvahelised kindlustuspakkujad juba eelmisest aastast alates andnud korduvalt Eesti kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatele keelduvaid vastuseid vastutuskindlustuse sõlmimise võimalikkuse osas. Pole näha, et IT ja küberturbe riskid lähitulevikus väheneksid. Muudatusega soovitakse kehtestada § 5 lõikes 2 nimetatud vastutuskindlustuse lepinguga võrreldav samas mahus tagatise võimalus, mis võib olla näiteks krediidiasutusega sõlmitud tagatisleping (garantiileping). Vastutuskindlustuse lepingu sõlmimise kohustus on levinud finantssektoris, mille puhul arvestatakse vastutuskindlustuse lepingut asendavaks samaväärne tagatisleping (garantiileping) krediidiasutusega6. Ei ole põhjust, miks ei peaks olema ka kvalifitseeritud usaldusteenuste osutajatel võimalik võrdsustada vastutuskindlustuse leping samaväärse tagatislepinguga krediidiasutusega selleks, et tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasolu kahjude tagamiseks. Näiteks on antud võimalus ette nähtud ka Hispaania seaduses 6/20207. Lisaks soovitakse muudatusega võimaldada kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal tõendada kahju hüvitamise tagamise võimekust enda rahaliste vahendite piisavuse asjakohase tõendamisega. eIDAS määruse põhjenduspunktides ei ole sisustatud, millisel viisil on võimalik teenuseosutajal tõendada piisava hulga rahaliste vahendite olemasolu, millele järelevalveasutus (Riigi Infosüsteemi Amet) saaks nõuetele vastavuse hindamisel tugineda ja selle valik on jäetud liikmesriikidele lahtiseks. Näiteks on piisavate rahaliste vahendite olemasolu võimalik tõendada deposiidi ehk hoiusega ja vastava kinnitusega või esitades järelevalveasutusele muud raamatupidamuslikud asjakohased tõendid (nt piisava ajaperioodi kasumiaruanne ja bilanss), mille alusel on järelevalveasutusel võimalik veenduda rahaliste vahendite olemasolus juhuks, kui kahju hüvitamise juhtum peaks aset leidma. eIDAS määrusest tulenev rahalise tagatise võimalus on ette nähtud käesoleva eelnõu sõnastusega analoogsel kujul ka Saksa usaldusteenuste seaduses8. Paragrahvi 1 punktiga 2 lisatakse paragrahvi 5 lõige 21, mis sätestab kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kohustuse avalikustada vastutuskindlustuse lepingu, tagatise või rahaliste vahendite kinnituse olemasolu ja ulatus, mis võimaldavad avalikkusel veenduda kahju hüvitamise tagamise võimekuses. Kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajal on juba täna kehtivas EUTS § 5 lõikes 2 ette nähtud kohustus teha avalikkusele kättesaadavaks andmed kehtiva vastutuskindlustuse olemasolu ja kindlustuskatte ehk ulatuse kohta. Kuivõrd tehakse ettepanek täiendada EUTS § 5 lõiget 2, on loetavuse huvides mõistlik eelnimetatud kohustus tõsta lõikest 2 eraldi lõikesse 21 ning täiendada seda kohustusega avalikustada tagatise või rahaliste vahendite kinnituse olemasolu ja ulatus, olenevalt sellest, mis viisi on kahju hüvitamise tagamise võimekuse tõendamiseks kasutatud. Andmete kättesaadavaks tegemise viisi võrreldes kehtiva regulatsiooniga ei muudeta. Usaldusteenuse osutaja võib ise valida avalikustamise viisi, näiteks võib andmed avalikustada oma veebilehel. Andmed vastutuskindlustuse lepingu, tagatise või rahaliste vahendite kinnituse olemasolu ja ulatuse kohta sõltuvad kahju hüvitamise tagamise viisist. Näiteks vastutuskindlustuse puhul on võimalik avalikustada kindlustussertifikaat, millel sisaldub kindlustaja, kindlustusperiood, kindlustussumma ja kindlustuse objekt; asjakohaste rahaliste vahendite tagamise korral tuleks avalikustada tõendid, 6 Makseasutuste ja e-raha asutuste seadus, - RT I, 10.07.2020, 21. § 637 lõige 1 ja 7. https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020021 7 Ley 6/2020, de 11 de noviembre, reguladora de determinados aspectos de los servicios electrónicos de confianza art 9 (3) (b). https://www.boe.es/boe/dias/2020/11/12/pdfs/BOE-A-2020- 14046.pdf (12.04.2022) 8 Vertrauensdienstegesetz (VDG) § 10. https://www.gesetze-im-internet.de/vdg/BJNR274510017.html (12.04.2022) 4 mis võimaldavad veenduda kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja rahaliste vahendite olemasolus ja võimekuses kahju hüvitamine tagada aastaseks perioodiks vastavalt EUTS nõuetele, näiteks kinnitus rahalise pangadeposiidi, ajaperioodi ja summa kohta või teatud ajaperioodi kasumiaruanne ja -bilanss; vastutuskindlustusega võrdväärse tagatise puhul on võimalik esitada vastutuskindlustusega analoogsed andmed. Oluline on, et sõltuvalt valitud kahju hüvitamise tagamise liigist võimaldaksid esitatud andmed üheselt hinnata, et kahju tagamise võimekus on vastavalt EUTS nõuetele täidetud. Seetõttu ei ole avalikustavaid andmeid ammendavalt ja detailselt loetletud sättes endas. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. eIDAS määrus art 24 lõige 1 punkt c järgi on kvalifitseeritud usaldusteenuseid osutav kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja kohustatud vastutusega kaasnevate võimalike kahjude eest omama piisavat hulka rahalisi vahendeid ja/või sõlmima asjakohase vastutuskindlustuse kooskõlas siseriikliku õigusega. 6. Seaduse mõjud Muudatus puudutab kvalifitseeritud usaldusteenuse pakkujaid. Eestis on neid hetkel kaks – Guardtime OÜ ja SK ID Solutions AS. Mõju valdkond: sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju – väike Muudatusega ei kaasne otsest sotsiaalset ega demograafilist mõju. Muudatusega kaasneb mõningane kaudne positiivne sotsiaalne ja demograafiline mõju, kuna tagab inimestele, et riigis säilib kindlamalt omakäelise allkirjaga võrdväärse digitaalse allkirja andmise võimalus, mis on oluline osa Eesti digiühiskonnast ja Eesti inimeste ootustest. Mõju valdkond: mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – väike Muudatusega ei kaasne otsest mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Muudatusega kaasneb mõningane kaudne positiivne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, kuna tagab, et riigis säilib kindlamalt omakäelise allkirjaga võrdväärse digitaalse allkirja andmise võimalus, mis on riigi julgeoleku ja välissuhtluse vaatest oluline komponent. Mõju valdkond: mõju majandusele – väike Muudatusel on mõningane võimalik positiivne mõju majandusele, sest paindlikumad tingimused teenuse osutamiseks võimaldavad uutel kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel turule tulla ning võimaldavad senistel kvalifitseeritud usaldusteenuse osutajatel turul paindlikumate tingimuste alusel jätkata. Seega võimaldab muudatus suurendada potentsiaalselt konkurentsi, kuid hetkel ei ole näha, et konkurents eelnõu tõttu oluliselt suurenema hakkaks. Mõju valdkond: mõju elu- ja looduskeskkonnale – puudub Muudatusega ei kaasne mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõju valdkond: mõju regionaalarengule – puudub 5 Muudatusega ei kaasne mõju regionaalarengule. Mõju valdkond: mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele - väike Muudatusega kaasneb mõningane mõju Riigi Infosüsteemi Ameti, kui järelevalveorgani, halduskoormusele. Võrreldes varasemaga oli järelevalve kontrolliobjekt piiritletum, muudatuse tagajärjel on kontrolliobjekt laiem ehk veenduda tuleb, et vastutuskindlustuse asemel kvalifitseeritud usaldusteenuse osutaja poolt esitatud alternatiiv on vastutuskindlustuslepinguga samaväärne või kui kahju hüvitamise tagatise võimekust soovitakse tõendada piisavate rahaliste vahendite olemasoluga, siis hinnata, kas rahaliste vahendite olemasolu on tõendatud asjakohaste tõenditega. Muud mõju muudatus riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele otseselt ei too. Muudatusega kaasneb mõningane kaudne positiivne mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuna tagab, et riigis säilib kindlamalt omakäelise allkirjaga võrdväärse digitaalse allkirja andmise võimalus, mis on riigi ja kohaliku omavalitsuse korralduse vaatest oluline komponent. Lähtudes eespool kirjeldatust on mõju ulatus väike, sagedus väike, ebasoovitava mõju risk väike. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Muudatuste rakendamisega kaasneb mõningane halduskoormuse kasv Riigi Infosüsteemi Ametile, kuid järelevalves kasutatakse olemasolevat kompetentsi ja ressurssi. Täiendavad kulutused inimeste palkamiseks pole otstarbekad. Seega on eeldatavad kulud minimaalsed ning kaetakse Riigi Infosüsteemi Ameti poolt. 8. Seaduse rakendusaktid 8.1. Seaduses sisalduvad volitusnormid Eelnõu ei sisalda volitusnorme. 8.2 Muutmist vajavad määrused Eelnõust tulenevalt ei ole vajalik muuta määruseid. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub üldises korras. 10. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Rahandusministeeriumi, Riigi Infosüsteemi Ameti, GuardTime OÜ ning SK ID Solutions AS esindajad. Seadusemuudatuse vajalikkuse osas on sisendi andnud ka Eesti Kindlustusseltside Liit ja Eesti Kindlustusmaaklerite Liit. Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EISi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Kindlustusmaaklerite Liidule, Riigi Infosüsteemi Ametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule. ___________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus 6 (allkirjastatud digitaalselt) 7  Riigikantselei Ministeeriumid Riigi Infosüsteemi Amet 06.07.2022 nr 2-1/2022/4487 Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Kindlustusmaaklerite Liit E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seadus Edastame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) EUTS muudatus eelnõu; 2) EUTS muutatus seletuskiri. Kätlin Aren 625 6382 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-0820 - E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 27.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2ca531c-80be-4d7a-a13b-1d276c89cae8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a2ca531c-80be-4d7a-a13b-1d276c89cae8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main