Kiri

Ministeeriumid Meie 06.07.2022 nr 1.1-10.1/5655-1 Rahandusministri määruse eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks rahandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ eelnõu ja seletuskirja, mis on kättesaadavad eelnõude kooskõlastamise infosüsteemis EIS. Palume kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: 1. Rahandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ eelnõu. 2. Rahandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri. Karin Reiska 611 3612 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaadressaadid: Riigikantselei Eesti Ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon MTÜ Eesti Linnade ja Valdade Liit MTÜ Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit EMSL vabaühenduste liit Välisministeerium MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused 2  EELNÕU Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) elluviimisel tehnilise abina antava toetuse (edaspidi toetus) andmise eesmärke, toetatavaid tegevusi ning kulude abikõlblikkuse ja toetuse väljamaksmise tingimusi ja korda. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on tagada rakenduskava tõhus ja tulemuslik elluviimine ning rakenduskava elluviimisega seotud sotsiaalpartnerite, partnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekuse suurendamine. § 3. Toetuse saajad Toetuse saajad on ÜSS2021_2027 §-des 6–8 ja 27 nimetatud liikmesriigi, korraldusasutuse, raamatupidamisülesandeid täitva asutuse, auditeeriva asutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesannete täitjad (edaspidi administratsioon) ja poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekuse suurendamise eesmärgil rakenduskava elluviimisega seotud partnerid (edaspidi partner). § 4. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja peab kasutama vahendeid eesmärgipäraselt ja säästlikult ning täitma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised  2 tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 11 sätestatud kohustusi. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal § 5. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse tegevusi, mis on vajalikud §-s 3 nimetatud toetuse saajate kohustuste ja §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamiseks. (2) Administratsiooni tehnilisest abist toetatakse rakenduskava fondide ettevalmistuse, rakendamise, kontrolli, koolituse, juhtimise, seire, hindamise, uuringute, auditeerimise, IT- süsteemide arendamise ja ülalpidamise, nähtavuse ja teavitamisega seotud kulusid, mis vajadusel võivad olla seotud ka eelnevate ja järgnevate programmi perioodidega. (3) Partnerite tehnilisest abist võib toetada rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekuse suurendamiseks järgmiseid tegevusi: 1) riigi poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamine; 2) sisulise ja õigeaegse kaasamise suutlikkuse tõstmine; 3) toetuse saajate võimekuse tõstmine; 4) liikmehõive suurendamine; 5) mainekujundus. § 6. Abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood algab 2021. aasta 1. jaanuaril ja lõpeb 2029. aasta 31. detsembril. § 7. Administratsiooni ja partnerite tehnilise abi abikõlblikud kulud (1) Administratsiooni ja partnerite tehnilist abi saab kasutada §-s 5 nimetatud tegevuste elluviimisega seotud otseste kulude katmiseks. (2) Abikõlblikud on järgmised otsesed kulud: 1) otsene personalikulu kooskõlas ühendmääruse § 16 lõigetega 1 ja 4 ning värbamiskulu; 2) teenistujate ja töötajate välislähetuste põhjendatud kulu, sealhulgas päevaraha, majutus- ja transpordikulu ning reisikindlustus; 3) töötaja või ametniku kohustusliku tervisekontrolli kulu proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 4) koosolekute, seminaride ning toetuse andmist ja kasutamist tutvustavate ürituste kulu; 5) koolituskulu; 6) koolitusel, seminaril ning toetuse andmist ja kasutamist tutvustaval üritusel esineja majutus- ja transpordikulu ning reisikindlustus; 7) rakenduskava elluviimisega seotud hindamised, analüüsid ja uuringud; 8) toetuse andmist ja kasutamist reguleerivate ja tutvustavate materjalide toimetamise, kujundamise, trükkimise, avaldamise, paljundamise ja soetamise ning tehnika ja varustuse ostmise kulud online- ja trükimeedias; 9) toetuse andmist ja kasutamist tutvustavate saadete produtseerimise kulu; 10) toetuse andmist ja kasutamist tutvustavate veebilehtede loomise, toimetamise ja hoolduse kulu; 11) aastakoosoleku, rakenduskava seirekomisjoni ja valdkonna arengukava juhtkomisjonide koosolekute kulu;  3 12) ekspertteenuse ostmise kulu; 13) dokumentide arhiveerimiskulu; 14) tõlkekulu; 15) tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustuselt tasutav maks käesoleva määruse kohaste abikõlblike kulude puhul; 16) toetuse andmise ja kasutamise arvestuseks ning toetuse maksmiseks infosüsteemi arendamise ja haldamise ning selle kasutamiseks vajalike tehniliste vahendite ja litsentside kulu; 17) audititeenuse kulu; 18) taotleja või toetuse saaja kohta vajaliku informatsiooni või taotluse kontrollimiseks teabenõude esitamise kulu; 19) kohtumenetlusega seotud menetluskulu, kuid mitte vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu. (3) Ühendmääruse § 21 lõigete 4–6 kohased projekti kaudsed kulud administratsiooni tehnilisele abile arvutatakse ühtse määra alusel, mis on 15 protsenti projekti otsesest personalikulust. (4) Abikõlbmatud kulud on ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. (5) Lisaks lõikele 4 on partnerite tehnilise abi puhul abikõlbmatud § 7 lõike 2 punktides 16–19 nimetatud kulud. § 8. Toetuse osakaal (1) Administratsiooni tehnilise abi toetuse osakaal toetatavatest kuludest on 100 protsenti, mis sisaldab 27,8 protsenti riiklikku kaasfinantseeringut, välja arvatud toiduabi tehnilise abi tegevused, kus riikliku kaasfinantseeringu määr on 10 protsenti. (2) Partnerite tehnilise abi toetuse osakaal on 72,2 protsenti, millele lisandub partneri tegevuskava omafinantseering 27,8 protsenti. 3. peatükk Toetuse planeerimine ja toetuse määramine § 9. Toetuse aastaeelarve planeerimine ja kinnitamine (1) Tehnilise abi vahendid ja riiklik kaasfinantseering kavandatakse eelarveaasta põhiselt vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud riigieelarve koostamise korrale ning kooskõlastatakse rakendusüksusega kuu aega enne riigieelarve strateegia protsessis andmete esitamise tähtaega. (2) Partnerite toetuse katteks kavandatakse tehnilise abi vahendid rakendusasutuse eelarvesse. (3) Toetuse saamiseks esitavad partnerid igal aastal taotluse koos tegevuskava ja eelarvega rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt jooksva aasta 1. novembriks. (4) Kui partneri tehnilise abi taotlus koos tegevuskava ja eelarvega vastab määruse § 5 lõikes 3, § 6, § 7 ja § 8 lõikes 2 sätestatud tingimustele, teeb rakendusüksus selle kohta taotluse rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse. Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse ühendmääruse §-s 8 lõikes 4 loetletud asjakohased elemendid.  4 (5) Kui partneri tehnilise abi taotlus ei vasta käesolevas määruses kehtestatud tingimustele, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse või taotluse rahuldamise muutmise otsuse. 4. peatükk Toetuse maksmine ja aruandlus § 10. Tehnilise abi makse taotluse ja aruandluse esitamine ning menetlemine (1) Administratsiooni tehnilise abi puhul esitab toetuse saaja määruse § 9 lõikes 1 kinnitatud riigieelarve alusel tehtud kulude kohta maksetaotluse e-toetus keskkonna kaudu kalendrikuu põhiselt. (2) Partneritele makstakse toetust ettemaksena pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist. Partner esitab rakendusüksusele toetuse kasutamise kohta aruande e-toetus keskkonna kaudu iga aasta 31. jaanuariks eelneva aasta 31. detsembri seisuga. (3) Partner tõendab lõikes 2 nimetatud aruandes järgmiste asjakohaste näitajate täitmist kooskõlas kinnitatud tegevuskava ja eelarvega: 1) läbi viidud koolituste, seminaride, kohtumiste või kaasamisürituste arv; 2) osaletud töörühma kohtumiste ja seminaride arv; 3) rahastatud analüüside ja uuringute arv; 4) koostatud trükiste, juhendmaterjalide või parimate praktikate kogumike arv; 5) täiendõppes osalenud (unikaalsete) osalejate arv; 6) lisandunud liikmete arv; 7) kooskõlastatud toetuse andmise tingimuste ja nende muudatuste arv; 8) seirekomisjoni koosolekutel või kirjalikes menetlustes osalemiste arv; 9) loodud veebilehtede arv; 10) produtseeritud saadete arv; 11) kommenteeritud dokumentide ja esitatud poliitikakujundamise ettepanekute arv; 12) artiklite ja infokirjade arv. (4) Rakendusüksusel on õigus korrigeerida partneri järgmise aasta planeeritavat tegevuskava ja eelarvet juhul, kui partner ei ole kavandatud tegevusi või kulusid kokkulepitud ulatuses teinud. (5) Rakendusüksusel on partneri tehnilise abi puhul õigus teha taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamise otsus ja partnerile eraldatud toetus tagasi nõuda proportsionaalselt rikkumise ulatusega järgmistel juhtudel: 1) toetuse saamise või kasutamisega seotud kohustust või nõuet ei ole osaliselt või täielikult täidetud; 2) toetust on kasutatud selliste kulude või tegevuste rahastamiseks, mis ei ole abikõlblikud; 3) toetuse saamise või kasutamisega seotud tingimused on täidetud näiliselt, toetuse saamiseks on esitatud valeandmeid, projekti elluviimisel on esinenud pettus, korruptsioon või huvide konflikt. (6) Lõikes 5 nimetatud juhul vähendatakse toetuse tagasinõudmise otsuse alusel toetatavate kulude eelarvet. Kui vastavat muudatust ei ole veel tehtud, loetakse, et toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud ulatuses on tegevuste toetatavate kulude eelarve väiksem. 5. peatükk Rakendussätted  5 § 11. Administratsiooni tehnilise abi maksetaotluse esitamise ja selle menetlemise erisused kuni 2023. a 31. detsember tekkinud kulude hüvitamiseks (1) Toetust makstakse ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 ja § 28 lõike 3 alusel. (2) Maksetaotlus esitatakse kooskõlas ühendmääruse § 24 lõikega 3 ja see peab vastama §-des 5–7 sätestatule. (3) Koos maksetaotlusega esitatakse rakendusüksuse nõutud dokumendid. (4) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse vähemalt kord kvartalis e-toetus keskkonna kaudu. (5) Maksetaotlust menetletakse vastavalt ühendmääruse § 25 lõigetele 1 ja 2. § 12. Partnerite tehnilise abi kulude hüvitamise erisused Partnerid võivad 2021. aasta kulude katteks esitada taotluse koos 2022. aasta tegevuskavaga 2022. aasta kuue kuu eelarve ulatuses. 2022. aasta tegevuskava ja eelarveprojekti esitamise tähtaeg on kaks kuud määruse jõustumisest.  20.06.2022 Rahandusministri määruse " Perioodi 2021–2027 tehnilise abina toetuse andmise tingimused" eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse eelnõuga (edaspidi eelnõu) reguleeritakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) elluviimisega seotud administratsioonile tehnilise abina toetuse andmist. Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel (edaspidi ÜSS2021_2027) ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) § 40 lõikega 3. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid Riigi Tugiteenuse Keskuse toetuse arendamise osakonna teenuste arendamise ekspert Kadri Kalamees (e-post: [email protected], tel: 663 1917) ja Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna välisvahendite talituse nõunik Karin Reiska (e-post: [email protected], tel: 611 3612). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (e-post: [email protected], tel 611 3549). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on määrata kindlaks rakenduskava elluviimiseks tehnilise abina antava toetuse andmise tingimused. Sealhulgas kehtestatakse, millised on toetatavad tegevused ja abikõlblikud kulud ning kuidas toimub toetuse saajate eelarve planeerimine ja toetuse väljamaksmine. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb üheteistkümnest paragrahvist, mis on rühmitatud nelja peatükki: 1. Üldsätted 2. Toetavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 3. Toetuse planeerimine ja määramine 4. Toetuse maksmine ja aruandlus 5. Rakendussätted 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu § 1 annab ülevaate määruse reguleerimisalast. Määrus rakendub peamiselt perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika vahendite rakenduskavale. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta (edaspidi ÜSM) artikli 36 lõikele 1 võib tehnilisest abist 1  20.06.2022 toetada meetmeid, mis võivad olla seotud eelnevate ja järgnevate programmitöö perioodidega. Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, milleks on rakenduskava tõhus ja tulemuslik elluviimine, hoides selleks toimimas tõhusat rakendussüsteemi. Tehnilise abi toetusega on loodud eeldus, et Eesti ja Euroopa Komisjoni ÜSM artikkel 10.1 kohaselt sõlmitavas partnerlusleppes ja ÜSM artikkel 21, 23 ja 24 kohases rakenduskavas seatud eesmärkide ning tulemus- ja väljundindikaatorite saavutamiseks on olemas nii piisavad vahendid kui ka ressurss. Tehnilise abi vahenditest on kavas hüvitada struktuurivahendite administratsiooni programmperioodide 2014–2020, 2021–2027 ning 2028+ sulgemise, ettevalmistamise (sh projektide ettevalmistamise) ja rakendamisega seotud kulud, sh struktuurivahendite administratsiooni töötasud. Lisaks toetatakse ka rakenduskava elluviimisega seotud sotsiaalpartnereid, partnereid ja kodanikuühiskonna organisatsioone, et tõsta nende rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja toetuste kasutamise võimekust. Eelnõu §-s 3 sätestatakse, et toetuse saajateks tehnilise abi raames võivad olla riigiasutused või eraõiguslikud juriidilised isikud, kes vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 6–8 ja 27 sätestatule täidavad liikmesriigi, korraldusasutuse, raamatupidamisülesandeid täitva asutuse, auditeeriva asutuse, rakendusasutuse või rakendusüksuse ülesandeid. Vastavalt ühendmääruse § 41 lõikele 3 ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus) artikli 8 lõikega 1 korraldab ja rakendab iga liikmesriik partnerluslepingu ja iga programmi tarbeks partnerluse, mis hõlmab vähemalt järgmisi partnereid: a) piirkondlikud, kohalikud, linnade ja muud avaliku sektori asutused; b) majandus- ja sotsiaalpartnerid; c) pädevad asutused, kes esindavad kodanikuühiskonda, nt keskkonnavaldkonna partnerid, valitsusvälised organisatsioonid, ning sotsiaalse kaasamise, põhiõiguste, puudega inimeste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise ning diskrimineerimise vastu võitlemise eest vastutavad asutused; d) teadusasutused ja ülikoolid, kui see on asjakohane. Eelnimetatud partnereid ei käsitleta partneritena ÜSS2021_2027 § 2 punkti 5 tähenduses. Eelnõu §-s 4 nähakse kooskõlas ÜSS2021_2027 ja ühendmäärusega ette nõuded toetuse saajale tehnilise abina käsitletavate vahendite kasutamiseks. Lisaks ühendmääruse §-s 11 sätestatud toetuse saaja kohustustele seoses hankimisega, peavad partneritest toetuse saajad täitma kinnitatud tegevuskavas ja taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud tingimusi. 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse osakaal 2  20.06.2022 Eelnõu § 5 lõigete 1–2 kohaselt toetatakse tegevusi, mis on vajalikud rakenduskavade elluviimiseks ning mis tulenevad ÜSS2021_2027st ja selle alusel antavatest õigusaktidest. Senise praktika kohaselt rahastatakse perioodi 2021–2027 vahenditest ka järgmise programmperioodi vahendite ettevalmistamiskulusid, nt uuringute, arutelude, seminaride, teabepäevade, ja rakendusdokumentide ettevalmistamisega seotud kulusid. Toetatavateks tegevusteks on ka perioodi 2014–2020 rakenduskava lõpetamisega seotud tegevused. Administratsiooni tehnilisest abist toetatakse rakendusasutuste ülesannete sees ka Ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse ja Riigikantselei ekspert- ja rakkerühmade tegevust, mis on otseselt seotud rakenduskavade elluviimisega. Lõige 3 määratleb, milliseid rakenduskavaga seotud poliitikakujundamises kaasarääkimise ja rakendamise võimekuse suurendamise tegevusi partnerite puhul võib toetada: 1) riigi poliitikakujundamises kaasa rääkimise võimekuse suurendamine – sh kohtumised, seminarid, koostöö, toetuse andmise tingimuste kooskõlastamine, seirekomisjonis ja valdkonna arengukava juhtkomisjonides osalemine; 2) sisulise ja õigeaegse kaasamise suutlikkuse tõstmine – sh uuringud, kohtumised, dialoog, võrgustikes osalemine, parimate praktikate koondamine ja levitamine, kogemuste vahetamine, pilootprojektide läbiviimine uuenduslike lahenduste juurutamiseks ja levitamiseks, tagasiside kogumine ja analüüs; 3) toetuse saajate võimekuse tõstmine – sh haruliitude juhtide ja liikmete täiendõppe finantseerimine, muud koolitustegevused, juhendmaterjalide koostamine; 4) liikmehõive suurendamine – nt sotsiaalpartnerite korral; 5) mainekujundus. Eelnõu § 6 reguleerib tegevuste abikõlblikkuse perioodi, mille kohaselt toetatakse tegevusi, mida tehakse rakenduskava elluviimiseks ja eesmärgi saavutamiseks ajavahemikul 1. jaanuar 2021 kuni 31. detsember 2029.a. Eelnõu §-s 7 sätestatakse tingimused, millele peavad nii administratsiooni kui partnerite tehnilise abi toetatavate tegevuste kulud vastama (§ 7 lõige 1), samuti toetatavate otseste kulude loetelu (§ 7 lõige 2), määratletakse kaudsete kulude hüvitamine (§ 7 lõige 3) ja abikõlbmatud kulud (§ 7 lõiked 4 ja 5). Toetuse saajatele on abikõlblikud kulud, mis on seotud tegevuste elluviimisega. Tehnilisest abist toetatakse rakenduskavaga seotud tegevusi, milleks on näiteks toetuste kasutamiseks vajaliku raamistiku ettevalmistamine, personalijuhtumise- ja arendamisega seotud tegevused, vajadusel ka partnerite koolitus, nõustamine ja arendamine, struktuuritoetuse registri arendamine ja haldamine ning e-lahenduste kasutusele võtmine, toetuse andmisega seotud avalikustamine ning teavitamine, rakenduskava elluviimist toetavad uuringud ja hindamised, seire teostamine (sh seire- ja valdkonnakomisjoniga seotud tegevused), auditeerimine ning 2014–2020 programmperioodi lõpetamiseks ja 2027+ perioodi ettevalmistamiseks vajalikud 3  20.06.2022 tegevused. Koosoleku ja seminari kuluks loetakse selle ürituse tarbeks renditud ruumi, presentatsioonitehnika, kohvi-ja lõunapauside, materjalide kulud ja esinejate tasud. Koolituskulu hõlmab nii koolitusel osalemist kui ka selle korraldamist. Kui kulud on põhjendatud rakenduskava elluviimiseks, siis on tegevused rahastatavad tehnilisest abist. Lõikes 3 sätestatakse ühtse määra alusel projekti kaudsete kulude arvutamine, millele kohalduvad ühendmääruse § 21 lõiked 4–6. Uuel perioodil lubab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2021/1060 artikkel 54 punkt b hüvitada kaudseks kuludeks kuni 15% rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest ning selle kohaselt ei pea liikmesriik tegema arvutusi kohaldatava määra kindlakstegemiseks. Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamine kehtib administratsiooni tehnilisele abi kuludele. Ühtse määra alusel kaudsete kulude hüvitamist kohaldatakse projektiga seotud kuludele, mis ei ole seotud projekti põhitegevusega ja on mõeldud projekti administreerimiskulude katmiseks. Nendeks kuludeks loetakse ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud (nt kulud bürootarvetele, infotehnoloogia kulud, sidekulud, ruumide rendiga seotud kulud). Projekti üldkuludele lisaks loetakse projekti kaudseteks kuludeks ka projekti elluviija administreeriva personali personalikulusid. Tehnilise abi meetmes loetakse projekti administreerimisega seotud personalikuludeks ehk kaudseks personalikuluks järgmiste tegevuste tegelemisel tekkivad kulud: raamatupidamine, sekretäri ja personalitöö, haldustöötaja tegevus, muu abistav töö. Seega tasub eristada projektiga seotud otsesed ja kaudsed personalikulud, sest otsene personalikulu on aluseks ühtse määra arvestamisel. Lõike 4 kohaselt ei toetata tehnilisest abist kulusid, mis on loetletud ühendmääruse §- s 17. Lõike 5 kohaselt nähakse ette erisus partnerite tehnilise abi kuludele, mille kohaselt ei ole lisaks lõikele 3 tehnilisest abist toetatavad ja põhjendatud määruse § 7 lõikes 2 punktides 16–19 nimetatud kulud (näiteks kohtumenetlusega seotud menetluskulud, mida hüvitatakse rakendusüksustele, samuti ei teki partneritel rakenduskavaga seotud audititeenuse kulusid). Eelnõu § 8 lõike 1 alusel on administratsiooni tehnilise abi toetuse osakaaluks toetatavatest kuludest 100 protsenti, mis sisaldab 27,8% riiklikku kaasfinantseeringut (v.a toiduabi tehniline abi, kus on riikliku kaasfinantseeringu osakaal 10%). Lõikes 2 on välja toodud partnerite tehnilise abi toetuse osakaal, mis on 72,2 protsenti ja sellele lisandub partneri tegevuskava eelarveprojektis omafinantseering 27,8 protsenti. 3. peatükk. Toetuse kavandamine ja toetuse määramine 4  20.06.2022 Eelnõu §-s 9 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotlemine ja muutmine toimub eelarveaasta põhiselt vastavalt riigieelarve seadusele. See tähendab, et tehnilise abi vahendite eelarveaasta summa esitatakse Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonnale üldises riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise protsessis. Lõikes 2 ja 3 määratletakse eelarve planeerimine ja taotlemine partneritele, kes esitavad Riigi Tugiteenuste Keskusele kui rakendusüksusele iga aasta 1. novembriks oma järgmise aasta taotluse koos eelarve ja tegevuskavaga. Partnerite EL osa kogueelarve perioodi peale on kokku 3 263 000 eurot. Igale partnerile avatakse e-toetuse keskkonnas projekt, milles täpsustatakse ettemakse puhul selle suurus, rakendamise tingimused, toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused. Lõikes 4 nähakse ette reeglid, millele peavad vastama partnerite tehnilise abi taotlused ning nähakse ette kord, mille kohaselt teeb rakendusüksus partneri tehnilise abi tegevuskava ja eelarve kohta taotluse rahuldamise otsuse kui partneri esitatud tegevuskava ja eelarve vastavad käesolevas määruses kehtestatud tingimustele. Lõike 5 kohaselt võib rakendusüksus jätta partneri tehnilise abi tegevuskava kinnitamata ja teha taotluse rahuldamata jätmise otsuse kui tegevuskavas ettenähtud tegevused ja eelarve ei vasta määruses kehtestatud tingimustele. 4. peatükk. Toetuse maksmine ja aruandlus Eelnõu § 10 lõikes 1 nähakse ette toetuse maksmise tingimused administratsiooni tehnilise abi puhul. Alates 2024. aastast jääb ära tehnilisest abist tehtud kulude tõendamine ja kontroll rakendusüksuses. Toetatavate kulude loetelu tuleb toetuse andmise tingimuste õigusaktist, detailsem eelarve jaotus ja põhimõtted lepitakse kokku jaotusvõtmega ning eelkooskõlastatakse tehnilise abi rakendusasutuse (Rahandusministeeriumi) ja rakendusüksusega (Riigi Tugiteenuste Keskus, edaspidi RTK). Eelarveaasta jooksul on asutusel paindlikkus jaotusvõtme ridade vahel otstarvet muuta ning kulujuhtimine asutuses toimub vastavalt asutuse kulujuhtimise põhimõtetele. Lisaks avab RTK igale administratsiooni tehnilise abi toetuse saajale SFOSis projekti (va SOM, kellel on kaks eri riikliku kaasfinantseeringu määraga projekti). Kohustustena kajastatakse RES/RE protsessis planeeritud eelarveid. RTK valitsemisala raamatupidajad sisestavad iga kuu kohta SAPis TA grandikoodidelt kajastatud tegelike kulude ja põhivara soetuste alusel SFOSi makse taotluse kaherealisena (eristades personalikulud, sellele lisatakse 15% flat rate kaudsed kulud, ning muud kulud), menetlevad selle ise ära ning kannavad SFOSi kaudu rahandusministeeriumi SFOSi kontolt raha grandi koodilt tehtud kulude katteks TA saajale. Lihtsustuse kohaselt ei tee toetuse saaja ega rakendusüksus ise midagi, st. ei esitata toetuse saaja poolt kuludokumente ega kontrollita neid. Detailsem aruandlus on kättesaadav SAPist raamatupidamiskontode kaupa kontoplaani alusel. Toetuse maksmise korda kuni 31.12.2023 tekkinud kulude hüvitamiseks on selgitatud eelnõu § 11 rakendussättes. 5  20.06.2022 Lõikes 2 nähakse ette õiguslikud alused partneritele toetuse maksmiseks ettemakse vormis ning eelneva perioodi ettemakse kasutamise ja tegevuste tõendamiseks esitab partner tegevuste aruande järgmise aasta 31. jaanuariks. Lõikes 3 nähakse ette aruande kohustuslikud elemendid. Lõike 4 kohaselt nähakse ette rakendusüksuse õigus vähendada järgmise aasta tegevuskava ja eelarveprojekti kui partner on eelneva aasta kokkulepitud tegevuskava ja eelarvet täitnud väiksemas mahus. Sellisel juhul käsitletakse kasutamata vahendeid ettemaksuna uue perioodi arvel. Lõigetes 5-6 nähakse partnerite tehnilise abi puhul ette alused rakendusüksusele taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning taotluse rahuldamise otsusega juba eelnevalt kinnitatud eelarve vähendamiseks. 5. peatükk. Rakendussätted Eelnõu § 11 kirjeldab administratsiooni tehnilise abi kulude esitamist ja menetlemist programmiperioodide vahelisel üleminekuperioodil kuni 31. detsembrini 2023 tekkinud kulude hüvitamiseks. Arvestuslikult ammenduvad perioodi 2014–2020 tehnilise abi vahendid enne 2023.a lõppu, mistõttu rahastatakse administratsiooni kulusid puudujäägi tekkimisel vajadusel uue perioodi tehnilise abi vahenditest ning võrdväärselt ülejäänud 2014- 2020 perioodi TA toetuse saajatega kehtib sama kulude hüvitamise viis, st kuludokumentide alusel. Alates 2024 muutub toetuse maksmise kord, mis on kirjeldatud eelnõu seletuskirja § 10 lõike 1 juures. Lõige 1 määrab toetuse maksmise reeglid, mis vastavad ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4, mille kohaselt peab kulu olema tekkinud ja makstud. Lõike 2 kohaselt on nähakse ette makse taotluse esitamise kord ning makse taotluse vastavusnõuded ühendmäärusele ja käesoleva määruse § 5–8 sätestatud tingimustele. Lõike 3 kohaselt tuleb koos makse taotlusega esitada ka rakendusüksuse nõutud dokumendid (nt lepingud, kui sõlmitud tehingu maht on ilma käibemaksuta vähemalt 10 000 eurot; uute töötajate lisandumisel nende ametijuhendid jm tõendavad dokumendid jne), mis on vajalikud tegevuste ja kulude vastavuse kontrollimiseks. Lõike 4 kohaselt esitab toetuse saaja korraldusasutusele makse taotluse ja kuludokumentide nimekirja e-toetuse keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis. Lõige 5 fikseerib makse menetlemise vastavalt ühendmääruse § 25 lõikes 1 ja 2 sätestatule. Eelnõu §-s 12 kirjeldatakse rakendussättena partnerite taotlemise protsessi 2021. a kulude osas, millele on võimalik taotleda toetust tagantjärgi ning selle kohaselt on 2022. a taotluse maksimaalne summa 1,5 kordne eelarve summa, võttes arvesse iga partneri aastast eelarve piirmäära. Arvestades üleüldiste ühtekuuluvuspoliitika vahendite 2021–2027 perioodi õigusaktide jõustumise aega, siis puudus partneritel võimalus esitada 2022. a tegevuskava ja eelarveprojekti eelmise aasta 1. oktoobriks 6  20.06.2022 ning nii on 2022. aastal erandkorras võimalik esitada projekte kahe kuu jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest. 4. Eelnõu vastavus EL õigusele Käesoleva eelnõu aluseks on järgmised EL määrused: Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1301/2013, 17. detsember 2013, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise eesmärgiga seonduvaid erisätteid ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1080/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1300/2013, mis käsitleb Ühtekuuluvusfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1084/2006; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb abi andmist enim puudust kannatavatele ehk abifondi määrus. Loetletud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu toetuse andmise ülesannete täitmisel tuleb eelnõus ning ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antavates Vabariigi Valitsuse määrustes reguleerimata ja täpsustamata küsimuste puhul juhinduda nendest EL määrustest otse. 5. Määruse mõjud Määruse rakendamise eesmärgiks on tagada tehnilise abi vahendite nõuetekohane rakendamine ning tehnilise abi vahendite kasutamine rakenduskava tõhusaks elluviimiseks. 6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Perioodi 2021–2027 tehnilise abi eelarve moodustub erinevatest fondidest (täpsem toetuse osakaal ja lisanduv riikliku kaasfinantseeringu jaotus on toodud tabelis): Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Sotsiaalfond+, Toiduabi fond, 7  20.06.2022 Õiglase Ülemineku Fond. Tabelis toodud summad võivad veel muutuda, sest Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava pole ametlikult kinnitatud. Tehnilise Riikliku Tehnilise abi Tehnilise abi kaasfinantseeringu Tehniline FOND abi määr Euroopa riiklik määr fondide abi kokku % Liidu kaasfinantseering lõikes % toetus Euroopa 3,5% 57 540 715 24 660 307 30% 82 201 022 Regionaalarengu Fond Ühtekuuluvusfond 2,5% 19 017 610 3 356 049 15% 22 373 659 Euroopa Sotsiaalfond+ 4,0% 19 920 027 8 537 154 30% 28 457 182 Toiduabi 4,0% 624 486 69 387 10% 693 873 Õiglase Ülemineku 4,0% 13 611 395 5 833 455 30% 19 444 851 Fond KOKKU 3,4% 110 714 234 42 456 352 27,7% 153 170 586 Eelnõu rakendamisega seotud tegevused ja kulud kaetakse tehnilise abi vahenditest. Kulud, mida toetusest ei kaeta, tuleb toetuse saajal endal katta. 7. Määruse jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutuseks olevate ministeeriumitega ja Riigikantseleiga. 8 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0808 - Perioodi 20 21 202 7 tehnilise abina toetuse andmise tingimused Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 20.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c8923a9f-a1ad-456d-b973-95d1ce415615 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c8923a9f-a1ad-456d-b973-95d1ce415615?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main