Kiri

LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate ehitamise üldistest põhimõtetest, ehituskonstruktsioonidest ja nende ehitamisel kasutatavate ehitusmaterjalide ja töövahendite liigitusest, ta orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab ehitamise üldisi  leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja põhimõtteid ning erinevate kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest spetsialistide ülesandeid ja vastutust  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja ehitusprotsessis võõrkeelseid teabeallikaid 2) omab ülevaadet  iseloomustab ehituse valdkonna oskustööliste kutseid, kasutades kutsestandardite registrit ehituskonstruktsioonidest ja nende  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, tehnosüsteem, rajamisel kasutatavatest ehitusprojekt, ehitamine, ümberehitamine, rekonstrueerimine, lammutamine, ehitise korrashoid ehitusmaterjalidest; ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusteatis ja ehitusluba, kasutusteatis ja kasutusluba, ehituskonstruktsioon, 3) tunneb ehitustöödel kasutatavaid kande-, katte- ja piirdetarind töö- ja abivahendeid (sh masinad,  selgitab erialaste teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele mehhanismid), nende  koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessist ja tööde järjestusest (ehitustööde ettevalmistamisest valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat; kuni ehitise valmimiseni) 4) oskab kasutada tööks vajaliku teabe  selgitab ehituse oskustööliste ülesandeid ja vastutust erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel leidmiseks digitehnoloogiat ja ehitusprotsessis erinevaid tööd reguleerivaid  oskab kasutada ehitusprojekti ja erinevaid elektroonilisi registreid tööks vajaliku info leidmiseks dokumente 1 5) mõistab energiatõhusa ehitamise ja  iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest, keskkonnasäästliku toimimise väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt põhimõtteid ja nende  selgitab erialaste teabeallikate põhjal ehitiste kande-, katte- ja piirdetarindite erinevusi, väljendudes selgelt ja rakendamisvõimalusi erialases töös; kontekstikohaselt 6) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse  selgitab erinevate teabeallikate põhjal hoone sise- ja välispindade lõppviimistlusele esitatavaid olulisust ehitustöödel ja oskab anda kvaliteedinõudeid esmaabi  annab ülevaate ehitusmaterjalide (kivi-, puit-, metall-, puiste- ja viimistlusmaterjalid, kinnitusvahendid ja abimaterjalid) liigitusest ning võrdleb nende füüsikalistest omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi ehitustöödel  selgitab füüsikalistest omadustest lähtudes erinevate isolatsioonimaterjalide (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) otstarvet konstruktsioonide ehitamisel  selgitab erinevate ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutusala kande-, katte- ja piirdetarindite ehitamisel, arvestades materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi  iseloomustab kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel ja viimistlemisel kasutatavaid töö- ja abivahendeid (sh käsitööriistad, masinad ja mehhanismid), nende valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat  liigitab konstruktsioonide ehitamisel kasutatavad väikemehhanisme vastavalt töötamise põhimõttele (elektri, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab tööohutusnõudeid nende kasutamisel  selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone siseviimistlusele ja välispiiretele  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustele tuginedes hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, materjalide valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, inimtegevuse mõju jne)  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel  iseloomustab ehitustöödel tekkivaid jäätmeid ja nende tekke vältimise ning jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine võimalusi, kasutades erialaseid teabeallikaid  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  iseloomustab riske töötaja tervisele ehitustöödel erinevate tööülesannete täitmisel, sh töötamisel välitingimustes  selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi andmise üldistest põhimõtetest  selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest 2   demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted) 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma erialast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi õpitava eriala kontekstis võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist,  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja tööandja ja organisatsiooni erinevate keskkonnateguritega probleeme ja võimalusi  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid 3) kavandab enda ja teiste jaoks  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda väärtuste loomisel omapoolse  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi panuse kultuurilises, sotsiaalses  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest ja/või rahalises tähenduses  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 4) mõistab enda vastutust oma  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja kutsealase karjääri kujundamisel võimalused ning on motiveeritud ennast arendama  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust 3 Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused tööjoonistelt edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks ning tööülesannete täitmiseks vajalike märke- ja mõõdistustööde tegemiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehitusprojektis  toob näiteid jooniste erinevatest, sh infotehnoloogilistest esitusvõimalustest ja tehniliste jooniste esitatud graafilise teabe erinevatest kasutusaladest sh infotehnoloogilistest  defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, tehnoloogiline esitusvõimalustest; projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende omavahelisi seoseid 2) oskab kasutada ehituslikke  eristab graafiliste projektdokumentide alusel ehitusprojekti osi - asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, tööjooniseid, hoone põhiplaane ja kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ehituskonstruktsiooni lõigete 3  jooniseid tööülesannete täitmiseks  iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi, lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise vajalike lähteandmete põhimõtteid, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt väljaselgitamiseks  visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiise, arvestades etteantud mõõtkava, kasutades 3) omab ülevaadet mõõdistamisel ja asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, lõigete ja sõlmede märkimisel kasutatavatest tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused) töövahenditest, mõõtmismeetoditest  mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava ja kasutades asjakohaseid ja ohutusnõuetest mõõteriistadega kujutamisvõtteid ja tähistusi töötamisel;  selgitab hoone põhiplaanilt välja ehituskonstruktsiooni elemendi asukoha, juhindudes ehituslikel joonistel 4) teeb tööülesande täitmiseks kasutatavatest tähistustest asjakohaseid mõõdistus- ja  selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, juhindudes ehituslikel märketöid oma pädevuse piires, joonistel kasutatavatest tähistustest kasutades asjakohaseid  nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid töövahendeid ja -võtteid ning materjale, lähtudes ehituslikel joonistel kasutatavatest tähistustest tagades nõuetekohase  leiab korruste plaanidel ja vertikaallõigetel kujutatud avatäidete asukohad ja mõõtmed mõõtmistäpsuse  toob näiteid erinevatest mõõdistamis- ja märkimismeetoditest ja nende kasutusalast erialasel tööl, kasutades erialaseid teabeallikaid  eristab mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavaid töövahendeid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, digitaalsed mõõtevahendid)  oskab kasutada digitaalseid töövahendeid mõõte ja märketööde tegemisel  valib tööülesandest lähtudes asjakohased mõõteriistad ja märkevahendid  selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, ehitusobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust  teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus  mõõdistab ruumi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  märgib maha (aluspinnale) konstruktsiooni asukohad ja kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse  märgib materjalile tapi mõõdud kasutades asjakohaseid mõõtmis- ja märkimisvahendeid  kontrollib juhendamisel ehituskonstruktsioonide elementide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele, järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid  hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja – vahendeid arvestades nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult  järgib mõõdistus- ja märkimistööde ajal kui ka töökoha korrastamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib enda toimetulekut tööülesande täitmiseks ehitusjoonistelt vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte 4  4 Puitliidete valmistamine 14 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate puidust kui ehitusmaterjalist, töötleb nõuetekohaselt puitu ja puidupõhiseid materjale ning valmistab puitliiteid, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehitustöödel  määrab näidiste põhjal väliste tunnuste järgi ehituskonstruktsioonide valmistamisel enim kasutatavaid kasutatava puidu ja puidupõhiste puiduliike (kuusk, mänd, lepp, kask, tamm, saar), tunneb nende nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles materjalide sortimendist ning puidu  selgitab puidurikete mõju puidu mehaanilistele omadustele, kasutades füüsika- ja keemiaalaseid teadmisi töötlemiseks kasutatavatest töö- ja  eristab visuaalselt puidu putuk- ja seenkahjustusi ja selgitab erinevate kahjustuste mõju puitmaterjali abivahenditest kvaliteedile, kasutades bioloogia- ja keemaialaseid teadmisi 2) kavandab tööprotsessi puitliidete  eristab valmistamistehnoloogiast lähtuvalt puidupõhiseid plaatmaterjale (puitlaast- ja puitkiudplaadid, vineer) valmistamiseks, valib materjalid ja ning selgitab nende omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi ehitustöödel töövahendid, lähtudes etteantud  selgitab puidu niiskussisalduse ja ümbritseva keskkonna vahelisi seoseid vastavalt tööülesandele tööülesandest  selgitab välja etteantud tööülesande (tööjoonis) põhjal edasiseks tööks vajaliku info (detaili või 3) valmistab ratsionaalseid töövõtteid konstruktsiooni mõõtmed, kasutatavad materjalid) kasutades puitliiteid, järgides  arvutab etteantud tööjoonise alusel tööülesande täitmiseks vajaliku saematerjali, höövel- ja liimpuidu ning etteantud tööjooniseid ning puidupõhiste materjalide kogused (sh teisendab mõõtühikuid), rakendades matemaatikaalaseid teadmisi, arvestades tööde tehnoloogiat ja hindab tulemuste tõesust kvaliteedinõudeid  valib mõõtmetelt ja omadustelt sobivaima materjali ja töövahendid lähtudes tööülesandest, arvestades 4) järgib puitmaterjalide töötlemisel ja puidurikete ja -kahjustuste mõju puitmaterjali kvaliteedile puitliidete valmistamisel  valib ja seadistab töövahendid (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad), lähtudes töödeldavast materjalist töötervishoiu, tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid ja etteantud tööülesandest 5) analüüsib koos juhendajaga enda  teeb vajalikud mõõte ja märkimistööd, kasutades asjakohaseid mõõtmis- ja märkimisvahendeid tegevust puitliidete valmistamisel  valmistab elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades tappliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning arvestab tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid  valmistab elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades nael-, kruvi-, polt- ja naagelliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning arvestades tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid  valmistab elektrilisi ja mehaanilisi käsitööriistu kasutades terasdetailidega (nurgik, talaking, peitkonsool, sarikaankur, posti jalg, naelutus - ja kruviplaat) puitliiteid, järgides etteantud tööjooniseid ning tehnoloogilisi ja kvaliteedinõudeid  annab ülevaate liimpuitraamide terasdetailidega liidete (posti jalg, jäik nurgasõlm) koostamise põhimõtetest  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ja rakendab puitliidete valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  selgitab tegutsemist tulekahju korral puidu töötlemisel sh esmaste tulekustutusvahendite kasutamist, arvestades tuleohutusnõudeid 5   hooldab käsitööriistu (sh elektrilised ja pneumaatilised tööriistad), lähtudes kehtestatud korrast ja kasutusjuhenditest  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puidu ja puidupõhiste materjalide töötlemisel ning puitliidete valmistamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 5 Puitkarkass-seinte ehitamine 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt puitkarkass-seinu, järgides tööde tehnoloogiat, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi puitkarkass-  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja tööoperatsioonideks vajaliku info (konstruktsiooni mõõtmed, seinte ehitamiseks, valib materjalid asukoht, kasutatavad materjalid ja töövahendid) ja töövahendid, lähtudes etteantud  arvutab tööjoonise põhjal etteantud puitkarkass-seina konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali ehitusprojektist koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust 2) ehitab projekti ja tööjoonist järgides  teeb juhendamisel etteantud tööjoonise järgi edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades seinakarkassid, paigaldab vajalikud asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse sillused ja postid nii sise- kui  valib puitmaterjali lähtuvalt ehitatavast seinakonstruktsioonist, hinnates visuaalselt materjali sobivust ja väliskeskkonda kvaliteeti (oksad, praod, poomkant, kõmmeldumine) 3) paigaldab karkass-seintele  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib sobivad töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist isolatsioonimaterjalid ja plaadistuse, nende korrasolekus ja ohutuses järgides tööde tehnoloogiat  paigaldab juhendamisel vajalikud tõusuteed, redelid, piirded ja töölavad lähtuvalt töö eripärast, järgides 4) parandab puitkarkass-seina tööohutusnõudeid ja etteantud juhendeid puitkonstruktsiooni vastavalt  paigaldab tööjooniste järgi vundamendile hüdroisolatsiooni ja alasidepuud, kasutades selleks asjakohaseid etteantud juhendile ja töövahendeid projektlahendusele, kasutades  monteerib vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele seinaelemendid, kasutades selleks asjakohaseid asjakohaseid töövahendeid ja - töövahendeid võtteid  paigaldab tööjoonist ja tehnoloogiat järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja 5) järgib puitkarkass-seinte ehitamisel, isolatsioonimaterjalid ning plaadistuse monteerimisel ja troppimisel ratsionaalseid töövõtteid ning 6  töötervishoiu, töö- ja  ehitab vastavalt tööjoonistele seinakarkassid ja jäigastab need teljesuunaliselt, kasutades ajakohaseid keskkonnaohutusnõudeid töövahendeid ja -võtteid 6) analüüsib koos juhendajaga enda  vormistab ukse- ja aknaavad ning paigaldab tööjooniste järgi puit- ja/või terassillused, kasutades tegevust puitkarkass-seinte asjakohaseid töövahendeid ehitamisel  paigaldab ja kinnitab tööjooniseid järgides puitpostid nii siseruumidesse kui ka väliskeskkonda, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid  paigaldab tööjoonise ja tootjapoolseid paigaldusjuhendi järgi seinakarkassile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjali ning auru- ja tuuletõkkematerjali, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid  paigaldab vastavalt tööjoonisele karkassile puidupõhistest materjalidest plaadistuse, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid  ehitab vastavalt tööjoonisele mittekandvad vaheseinad ja paigaldab kuivkrohvplaadid paigaldusjuhendile, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid  annab ülevaate puitkarkass-seina kahjustustest ja nende tekkepõhjustest, kasutades erialaseid teabematerjale ja väljendused selgelt ja kontekstikohaselt  avab juhendamisel remonditava puitseina konstruktsiooni seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal konstruktsiooniosa stabiilsuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  parandab juhendamisel puitseina kandekonstruktsiooni kahjustuse (puitsõrestiku alusvöö vahetus, postiotste vahetus, kahjustatud nurgaseotiste remont), vastavalt etteantud juhendile ja projektlahendusele kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid  taastab juhendamisel puitseina sise-või välisvoodri laudise, vastavalt etteantud projektlahendusele kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  hindab ja analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitkarkass-seinte ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 6 Puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab ja monteerib nõuetekohaselt puitmaterjalist vahelae ja põrandakonstruktsioone, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 7 Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi puitpõrandate  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja puitvahelae või põrandakonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud ja -vahelagede ehitamiseks, valib lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) materjalid ja töövahendid, lähtudes  korraldab meeskonnaliikmena nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö etteantud ehitusprojektist alustamist nende korrasolekus ja ohutuses 2) paigaldab juhendamisel ja  valib materjalid lähtuvalt tööjoonisest, hinnates visuaalselt puitmaterjali kvaliteeti ja sobivust meeskonnaliikmena vahelae puitkonstruktsiooni ehitamiseks puittalad ja põrandalaagid, järgides  paigaldab juhendamisel vajalikud tõusuteed, redelid, piirded ja töölavad lähtuvalt töö eripärast, järgides tööjooniseid tööohutusnõudeid ja etteantud juhendeid 3) ehitab juhendamisel ja  teeb juhendamisel tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd vastavalt etteantud tööjoonisele, kasutades meeskonnaliikmena soojustatud asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse puitvahelae konstruktsiooni  arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali koguse, rakendades 4) paigaldab põrandakonstruktsioonile pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust põrandalauad või parketi vastavalt  valmistab meeskonnaliikmena puidust vahelae või põrandakonstruktsiooni detailid, järgides tootejooniseid ja etteantud tööülesandele spetsifikatsioone ning kasutades asjakohaseid töövahendeid 5) parandab põranda  paigaldab meeskonnaliikmena tööjoonise järgi vahelae ja põranda puittalad, kasutades selleks asjakohaseid puitkonstruktsiooni vastavalt töövahendeid ja -võtteid etteantud juhendile ja  teeb juhendamisel vekseldused vastavalt tööjoonistel märgitule, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid projektlahendusele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -  paigaldab juhendamisel vahelae konstruktsiooni terassillused ning talad vastavalt tööjoonisele, kasutades võtteid selleks asjakohaseid töövahendeid 6) järgib puitpõrandate ja  paigaldab vastavalt tööjoonistele ja materjalide tootja paigaldusjuhenditele vahelakke heliisolatsiooni- ja 7) -vahelagede ehitamisel soojustusmaterjalid ning auru- ja tuuletõkkematerjalid, kasutades selleks asjakohaseid tööriistu töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  paigaldab vastavalt tööjoonisele ja paigaldusjuhendile põranda- ja laekonstruktsioonile plaadistuse, kasutades 8) analüüsib koos juhendajaga enda selleks asjakohaseid töövahendeid tegevust puitpõrandate ja –  monteerib vastavalt montaaži- ja sõlmede joonistele vahelae elemendid, kasutades selleks asjakohaseid vahelagede ehitamisel mehhanisme ja töövahendeid  paigaldab tööjoonist järgides elementide liitekohtadele puuduvad soojustus- ja isolatsioonimaterjalid ning plaadistused, arvestades materjalide tootja paigaldusjuhiseid ja tööde tehnoloogiat  monteerib meeskonnaliikmena ja juhendamisel vastavalt koostejoonistele trepidetailidest trepi ning paigaldab selle, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  ehitab juhendamisel laudpõranda, sh paigaldab vastavalt tööjoonisele põrandalaagid ja isolatsioonimaterjalid, kasutades selleks nõuetele vastavat materjali  paigaldab juhendamisel põrandale aluskatte ning sellele parketi, järgides tööjoonist ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid  annab ülevaate põranda ja vahelae puitkonstruktsioonide kahjustuste tekkepõhjustest ja nende remondi võimalustest, kasutades erialaseid teabeallikaid 8   avab juhendamisel renoveeritava põranda või vahelae konstruktsiooni nende seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal konstruktsiooniosa stabiilsuse  remondib juhendamisel põrandalaudise (laudpõranda ümber laudistamine, üksikute laudade vahetus, kriuksuvate põrandate remont), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  taastab puitpõranda tasapinnalisuse üle hööveldamise ja lihvimise teel, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  parandab juhendamisel vahelae konstruktsioonid (vahelae talade proteesimine, talaotste asendamine ja/või jätkamine), vastavalt etteantud juhendile ja projektlahendusele, tagades samal ajal konstruktsiooniosa stabiilsuse  rakendab puitvahelae ja puitpõranda ehitamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitvahelagede ja puitpõrandate ehitamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 7 Katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekatete paigaldamine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab ja monteerib juhendatud meeskonnatööna nõuetekohaselt puitmaterjalist katusekonstruktsioone ja paigaldab katusekattematerjale, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi  defineerib mõisted katuse sarikas, penn, pärlin, post, räästas, nivend (tõstetud pööningu konstruktsioon), katusekonstruktsioonide kaldkatus, lamekatus, pööratud katus, kasutades selgituste illustreerimiseks vabakäe joonisena koostatud ehitamiseks ja kattematerjalide eskiise (selgitab mõisteid läbi eskiiside skitseerimise) paigaldamiseks, valides materjalid  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja katusekonstruktsiooni ehitamiseks vajalikud lähteandmed ja töövahendid, lähtudes etteantud (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) ehitusprojektist;  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende 2) ehitab juhendamisel katuste korrasolekus ja ohutuses erinevaid puitkonstruktsioone,  teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, järgides projektis antud tööjooniseid kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse ja kasutades asjakohaseid  arvutab mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal etteantud konstruktsiooni valmistamiseks vajaliku materjali töövahendeid ja -võtteid koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust 9 3) paigaldab kandekonstruktsioonile  monteerib juhendamisel katusesõrestikud, järgides tööjooniseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid erinevaid katteelemente (aluskate,  valmistab meeskonnaliikmena puidust detailid (sarikad, talad, pennid, pärlinid), järgides tööjooniseid ja tuulutusliistud, roovitis ja laudis) spetsifikatsioone ning kasutades asjakohaseid töövahendeid järgides etteantud tööjoonist ja  töötleb puitkonstruktsiooni osad puidukaitsevahendiga (pinnakaitse-või immutusvahend) niiskusest tingitud kvaliteedinõudeid kahjustuste vältimiseks, lähtudes tööjuhendist (joonis, projekt vms) ja konstruktsiooni kujust, kasutades 4) paigaldab kaldkatusele selleks sobilikke materjale ja töövahendeid katusekattematerjali koos  ehitab meeskonnaliikmena pärlini ja pennsarikatega katusekonstruktsiooni, järgides tööjooniseid ja tööde lisatarvikutega (käiguteed, redelid tehnoloogiat jms), vastavalt tootja  ehitab meeskonnaliikmena lamekatuse puitkonstruktsiooni, järgides tööjooniseid ja tööde tehnoloogiat paigaldusjuhenditele ja  paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile heliisolatsiooni- ja soojustusmaterjalid ning auru- ja tööjoonistele tuuletõkkematerjalid, järgides tööjooniseid ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid 5) parandab katuse puitkonstruktsiooni  paigaldab konstruktsioonile plaadistuse vastavalt tööjoonisele, kasutades selleks asjakohaseid materjale ja vastavalt antud juhendile ja töövahendeid projektlahendusele  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja katusekatete paigaldamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, 6) järgib katusekonstruktsioonide asukoht, kasutatavad materjalid) ehitamisel ja parandamisel  kavandab katusekattematerjali optimaalse jaotuse paigaldamiseks, arvestades materjali tootja energiatõhusa ehitamise paigaldusjuhendeid, katuse kandekonstruktsiooni kuju põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  paigaldab meeskonnatööna katusekonstruktsioonile aluskatte ning tuulutusliistud vastavalt katusekattematerjali paigaldamise juhendile ja tööjoonisele, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid  arvutab sobiva roovi sammu, lähtudes mõõtmistulemustest ja paigaldatava katusekattematerjali tootja paigaldusjuhendist ja katusekattematerjali eripära  paigaldab meeskonnatööna katusele roovitise ja rihib selle lähtudes katusekattematerjali tootja paigaldusjuhendis etteantud nõudetest  ehitab meeskonnatööna vastavalt tööjoonistele räästasõlmed ja tuulekasti arvestades erinevate katusekonstruktsiooni tüüpidega  vormistab juhendamisel tööjooniste järgi katusele vajalikud läbiviigud (korstnad, luugid, jms), arvestades tuleohutusnõuetega  paigaldab meeskonnatööna katusekivid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit  paigaldab meeskonnatööna profiilpleki koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit  paigaldab juhendamisel ja meeskonnatööna bituumensindlid koos lisatarvikutega, järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit  paigaldab meeskonnatööna puidupõhised katusekatted (sindel, kimm, laast ja laud) koos lisatarvikutega (harja- ja räästaplekid), järgides tööjooniseid ja materjali paigaldusjuhendit 10   paigaldab juhendamisel katuse lisatarvikud (käiguteed, redelid jms), vastavalt tootja paigaldusjuhenditele ja tööjoonistele  annab ülevaate katusekonstruktsiooni kahjustuste tekkepõhjustest ja nende likvideerimise võimalustest, kasutades erialaseid teabeallikaid  avab juhendamisel renoveeritava katusekonstruktsiooni selle seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal konstruktsiooniosa stabiilsuse  parandab juhendamisel katuse kandekonstruktsiooni (sarikate kahjustatud osade väljavahetamine, proteesimine, aluskatte asendamine jms), vastavalt antud juhendile ja projektlahendusele  taastab juhendamisel katusekonstruktsiooni tasapinnalisuse, õgvendades ja rihtides sarikaid ja roovitust arvestades projektlahendust ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid erinevast materjalist katusekonstruktsioonide ehitamisel ja katusekatete paigaldamisel  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut katusekonstruktsioonide ehitamisel ja katusekatete paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 8 Avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab konstruktsioonidele erinevatest materjalidest avatäited (uksed, aknad, katuse- ja laeluugid, trepid) ja voodrilaudise, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab meeskonnaliikmena  selgitab välja etteantud ehitusprojekti põhjal voodrilaudise ja avatäidete paigaldamiseks vajalikud tööprotsessi hoone sise- ja lähteandmed (konstruktsiooni mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) välisvooderduse ning avatäidete  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende paigaldamiseks, valib materjalid ja korrasolekus ja ohutuses töövahendid, lähtudes  teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades ehitusprojektist asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse 2) paigaldab puitkonstruktsioonile  arvutab juhendamisel mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal roovitise ja voodrilaudise paigaldamiseks roovitise ning sise- ja vajaliku materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust välisvoodrilauad, järgides  valmistab ette materjalid, järgides tööjooniseid ja spetsifikatsioone ning kasutades asjakohaseid töövahendeid 11  tööülesandes etteantud  paigaldab tuuletõkkeplaadile sobiva roovitise, arvestades projektis kavandatud voodrilaudade suunda kvaliteedinõudeid (vertikaal- või horisontaallaudis) ja sellest lähtuvat paigaldamise tehnoloogiat, tagades seinakonstruktsiooni 3) valmistab ja paigaldab vastavalt tuulduvuse tööjoonistele ajutised avatäited,  paigaldab tööjoonise järgi meeskonnatööna ettevalmistatud seinakarkassile sisemise voodrilaudise, järgides aknad ja uksed, arvestades erinevast tööde tehnoloogiat ja kasutades selleks ettenähtud kinnitus- ja töövahendeid materjalist avatäidete  paigaldab meeskonnatööna välised voodrilauad ja teeb vajalikud voodriliited, järgides tööde tehnoloogiat ja paigaldusnõudeid kasutades selleks ettenähtud kinnitus- ja töövahendeid 4) taastab hoone puitmaterjalist  valmistab ja paigaldab ajutised avatäited (aknad, uksed, väravad), vastavalt etteantud tööülesandele, voodrilaudise vastavalt etteantud kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid juhendile ja projektlahendusele,  kontrollib paigaldatavate avatäidete ja konstruktsiooni avade mõõtmete vastavust, kasutades asjakohaseid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid töövahendeid ja -võtteid  paigaldab juhendamisel avatäited (aknad-ja ukseplokid, väravad), järgides tööjooniseid, erinevast materjalist 5) järgib puitvooderdise ja avatäidete avatäidete paigaldamise nõudeid ja konstruktsiooni tüüpi paigaldamisel töötervishoiu- ja  paigaldab nõuetekohaselt avatäidete piirdeliistud ja aknalauad arvestades projekti/tööjoonist, kasutades tööohutusnõudeid asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid 6) analüüsib koos juhendajaga enda  avab juhendamisel renoveeritavad konstruktsioonid nende seisukorra hindamiseks, tagades samal ajal tegevust vooderdise ja avatäidete konstruktsiooniosa stabiilsuse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid paigaldamisel  taastab või asendab puitvoodri vastavalt antud juhendile ja projektlahendusele, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid  rakendab vooderdise ja avatäidete paigaldamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut vooderdise ja avatäidete paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 9 Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate raketiste valmistamisel kasutatavatest materjalidest ning ehitab ja paigaldab raketisi, järgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 12 1) kavandab tööprotsessi raketiste  selgitab mõistet raketis ning võrdleb erialaste teabeallikate põhjal inventaarsete ja ehitusplatsil ehitamiseks ja paigaldamiseks ning valmistatavaid raketisi ja nende paigaldamisele seatud nõudeid valib materjalid ja töövahendid  selgitab raketiste paigaldamise ja toestamise põhimõtteid, lähtudes raketise tüübist ja nende valmistamiseks lähtudes tööülesandest kasutatavast materjalist 2) paigaldab kohapeal valmistatud või  selgitab jooniselt raketise ehitamiseks vajaliku info (mõõtmed, asukoht, kasutatavad materjalid) valmiselementidest  kavandab meeskonnaliikmena tööoperatsioonide järjekorra, planeerib tööaja, lähtudes tööülesandest vundamenditaldmiku-, posti- ja  valib materjalid ja töövahendid vastavalt tööülesandele (projektile, tööjoonisele) betoonvöö raketisi, järgides  arvutab juhendamisel raketise valmistamiseks vajalike materjalide koguse, kasutades pindala ja etteantud tööjooniseid ning erinevat protsentarvutuse eeskirju, hindab saadud tulemuse tõesust tüüpi raketiste paigaldamise ja  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse toestamise põhimõtted ning materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu 3) järgib raketiste ehitamisel,  teeb juhendamisel edasiseks tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd (projekteeritud kõrgusmärgi paigaldamisel ja toestamisel ülekandmine, asukoha määramine), kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid 4) analüüsib koos juhendajaga enda  valmistab ehitusplatsil meeskonnatööna nõuetekohaselt erinevat tüüpi raketisi (vundamenditaldmiku-, posti- tegevust raketiste ehitamisel ja ja betoonvöö raketised), järgides etteantud tööjooniseid, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja - paigaldamisel võtteid  komplekteerib tööjoonise kohaselt valmiselementidest (inventaarsed) vundamenditaldmiku-, posti- ja betoonvöö raketised, arvestades inventaarsete raketiste paigaldamise põhimõtteid  paigaldab ja toestab raketised nõuetekohaselt, arvestades raketise tüüpi ja paigaldamise põhimõtteid, pidades kinni lubatud tolerantsidest  rakendab raketiste valmistamisel ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut raketiste ehitamisel ja paigaldamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 11 Puitrajatiste ehitamine ja paigaldamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane ehitab nõuetekohaselt puitrajatisi (piirdega terrass, puitaed), järgides ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 13 1) kavandab tööprotsessi puitrajatiste  selgitab etteantud ehitusprojekti põhjal välja puitrajatise ehitamiseks vajalikud lähteandmed (mõõtmed, ehitamiseks, valib materjalid ja asukoht, kasutatavad materjalid) töövahendid, lähtudes etteantud  korraldab nõuetekohaselt oma töökoha, valib töö- ja abivahendid ning veendub enne töö alustamist nende ehitusprojektist korrasolekus ja ohutuses 2) ehitab puit-terrassi järgides etteantud  valib projektist/tööjoonisest lähtudes puitrajatise ehitamiseks sobilikud materjalid (ehituspuit, kinnitus- ja ehitusprojekti koostevahendid), arvestades puitmaterjali kvaliteeti 3) ehitab puitaia, järgides tööjooniseid ja  teeb juhendamisel vastavalt etteantud tööjoonistele tööks vajalikud mõõdistused ja märketööd, kasutades tehnoloogiat asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse 4) järgib puitrajatiste ehitamisel  arvutab mõõtmistulemuste ja tööjoonise põhjal tööks vajaliku materjalide kogused, rakendades pindala, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust 5) analüüsib koos juhendajaga enda  töötleb mõõtu puitrajatise ehitamisel kasutatava puitmaterjali, järgides tööjoonist ja kasutades asjakohaseid tegevust etteantud puitrajatiste töövahendeid ja -võtteid ehitamisel  loodib ja fikseerib aluspinnale terrassi kandesõrestiku vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonisele  kinnitab kandesõrestikule terrassi kattelaudise või -plaadistuse vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele  paigaldab terrassi piirdekonstruktsiooni vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonistele  paigaldab nõuetekohaselt puitaia vertikaalsed postid ning horisontaalsed kandelatid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonisele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  paigaldab puitaia kandelattidele aialipid vastavalt etteantud juhistele ja tööjoonisele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  töötleb puitkonstruktsiooni osad puidukaitsevahendiga (pinnakaitse-või immutusvahend) niiskusest tingitud kahjustuste vältimiseks, lähtudes tööjuhendist ja konstruktsiooni kujust, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid  järgib töövahendite kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt asjakohaseid abi- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  järgib puitmaterjalide töötlemisel ja puitrajatiste ehitamisel tekkivate jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut puitaia ja -terrassi ehitamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 14  12 Praktika 30 EKAP Eesmärk: praktikal õpitava valdkonnaga seotud ettevõttes taotletakse, et õpilane kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas. Praktika toetab ennast analüüsiva ja juhtiva isiksuse kujunemist. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib meeskonna liikmena oma  arvestab töötamisel praktikaettevõtte töökorraldust ja sisekorraeeskirjades sätestatud nõudeid tegevused tööülesande täitmiseks,  osaleb töökohal tööohutus- ja töötervishoiualasel juhendamisel ja vastaval väljaõppel enne tööle asumist järgides töötamisel ettevõttes või järgneva töö juurde asumisel ning kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt väljakujunenud töörütmi  selgitab välja tööjoonistelt edasiseks tööks vajaliku info, kasutades digitaalses formaadis või paberkandjal 2) osaleb meeskonna liikmena olevat projektdokumentatsiooni puitkarkasskonstruktsioonide  valmistab kogenud töötaja juhendamisel ette oma töökoha, materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, puitrajatiste ja raketiste ehitamisel lähtudes tööülesandest (projekt, tööjoonis, paigaldusjuhendid) järgides ehitusprojekti ning  kasutab oma töötsooni eesmärgipäraselt ja korrastab selle pärast töö(operatsiooni) lõppu, arvestades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid inimeste ja keskkonnaga enda ümber 3) paigaldab ehitusprojekti alusel  teeb tööülesannete täitmiseks vajalikud märke- ja mõõdistustööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja puitkonstruktsioonidele meetodeid nõuetekohaselt erinevaid  töötleb nõuetekohaselt puitkonstruktsioonide valmistamisel kasutatavaid materjale, kasutades asjakohaseid kattematerjalid ja avatäited töövahendeid ja -võtteid 4) arendab suhtlemis- ja  valmistab ja monteerib puidust konstruktsioonielemente ja ehitusdetaile, järgides ehitusprojektis etteantud koostöövalmidust töötades töörühma nõudeid ja tööde tehnoloogiat liikmena  ehitab ja soojustab nõuetekohaselt puitkonstruktsioone (seinad, põrandad, vahelaed ja katus), järgides 5) töötab ohutult ja keskkonda säästvalt, kasutades nõuetekohaselt ehitusprojektis etteantud nõudeid ja tööde tehnoloogiat isikukaitsevahendeid, ergonoomilisi  paigaldab puitkonstruktsioonile asjakohased kattematerjalid, vastavalt tööjoonisele järgides tööde ja ohutuid töövõtteid, tehnoloogiat 6) analüüsib enda toimetulekut erinevate  sobitab ja paigaldab tööjoonise alusel ehitiste sise- ja väliselemente (uksed, aknad trepid jne), kasutades tööülesannetega asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid puitkonstruktsioonide ehitamisel  järgib asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate poolt ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, arvestades keskkonnaohutusnõudeid  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ja järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted  on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest 15  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida sellest õppis  vormistab aruande korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 16  Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „„Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu juurde I. Sissejuhatus Määrust „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ muudetakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. Eelnõu koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Eelnõuga ajakohastatakse ehituserialade riikliku õppekavaga kehtestatud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, puitkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse ja hoone tehnosüsteemide ehituse erialade üldosad ja põhiõpingute moodulite kirjeldused, arvestades arhitektuuri, geomaatika, ehituse ja kinnisvara kutsenõukogu 14. detsembri 2021. a otsusega nr 40 kinnitatud ehitusvaldkonna oskustööliste kutsestandardites (EKR tase 4, esmane kutse) tehtud muudatusi, kutse andja Ehitusettevõtjate Liidu ja eespool nimetatud erialade juhtõpetajate tagasisidet ehituserialade õppekavade rakendumisele. Põhiõpingute moodulite ajakohastamisel on lisaks eespool esitatule arvestatud ka ehitusseadustiku nõudeid ehitistele ja ehitamisele, rahvusvahelistelt kutsemeistrivõistlustelt saadud kogemusi ning SA Kutsekoda tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA ehituse valdkonna tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringus esitatud ettepanekuid tööjõu oskuste vajadusele. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud töörühm koosseisus Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse valdkonna juht Teet Tiko ([email protected], tel 735 0273), oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ([email protected], tel 735 0249), analüüsivaldkonna nõunik Inga Kukk ([email protected], tel 735 4027), kutsehariduse valdkonna peaeksperdid Aulika Riisenberg ([email protected], tel 735 0651), Jane Kallion ([email protected], tel 735 4017) ja Marit Kuusk ([email protected], tel 735 0274). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Tiina Silem ([email protected], tel 735 0578). Riikliku õppekavaga sätestatud erialade põhiõpingute moodulite struktuuri ja kirjelduste ajakohastamisel olid kaasatud kutseõppeasutustest järgmised eksperdid: Terje Jaksen, (Tallinna Ehituskool, ehitusviimistluse eriala), Tiina Friedrichson (Tartu Rakenduslik Kolledž, ehitusviimistluse eriala), Merike Aruväli (Võrumaa Kutsehariduskeskus, ehitusviimistluse eriala), Janek Klaamas (Pärnumaa Kutsehariduskeskus, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala), Ivar Kohjus (Järvamaa Kutsehariduskeskus, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala), Mikk Mänd (Tallinna Ehituskool, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala), Anti Kivistik (Viljandi Kutseõppekeskus, puitkonstruktsioonide ehituse eriala), Andres Meisterson (Kuressaare Ametikool, puitkonstruktsioonide ehituse eriala), Ander Sile (Ida- Virumaa Kutsehariduskeskus, puitkonstruktsioonide ehituse eriala), Alar Kurg (Tallinna Ehituskool, puitkonstruktsioonide ehituse eriala), Leho Lilleorg (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, hoone tehnosüsteemide ehituse eriala), Mart Joosep (Viljandi Kutseõppekeskus, hoone tehnosüsteemide ehituse eriala), Kalmer Kollom (Tartu Rakenduslik Kolledž, hoone tehnosüsteemide ehituse eriala). Ekspertide tööd koordineeris Aulika Riisenberg (HTM). Ekspertide valiku kriteeriumid olid nende erialased pädevused ja kogemused õppetöö läbiviimisel ning regionaalne mõõde. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 32 punktist. Eelnõu punktidega 1‒6 viiakse sisse muudatused määruse peatükki 2 „Kivi- ja betoonkonstruktsioonide eriala õppekava üldosa“, arvestades muudatusi õppekava koostamise aluseks olevates kutsestandardites „Müürsepp, tase 4 esmane kutse“ ja „Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse“ ning tagasisidet senise õppekava rakendumisele. Punktiga 1 täiendatakse määruse § 4 lõikes 1 esitatud õppekava eesmärgi sõnastust. Punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõike 1 punkti 13 ja § 8 lõike 2 punkti 13 sõnastust, lähtudes kutsestandardites kirjeldatud üldoskustest, ning sätestatakse, et õppija oskab kasutada tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms). Punktiga 3 muudetakse määruse § 6 lõike 1 punkte 2 ja 3, sätestades muudatused eriala õppekava struktuuris. Muudatuse kohaselt on põhiõpingute maht 120 kutsehariduse arvestuspunkti (edaspidi EKAP) ja valikõpingute maht 30 EKAP senise 27 EKAP asemel. Muudatuse aluseks on muudatused eriala õppekava aluseks olevate kutsestandardite kohustuslikes kompetentsides. Punktiga 4 muudetakse tervikuna määruse § 6 lõikes 2 esitatud andmestikku, sätestades eriala põhiõpingute moodulite loetelu, sh moodulite nimetused ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides. Eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused, milles esitatakse lisaks moodulite nimetustele ja õppe mahule ka õppe eesmärgid, omandatavad õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid on esitatud määruse lisas 2. Ajakohastatud kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õppekavas on määratletud 9 põhiõpingute moodulit senise 13 asemel. Moodul „Sissejuhatus kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse“ on asendatud kõikidele ehituserialadele ühise mooduliga „Sissejuhatus ehituserialade õpingutesse“, õppe maht 5 EKAP. Muudatus on tingitud kutse andja tagasisidest õppijate kompetentsusele, samuti muudatustest õppekava aluseks olevates kutsestandardites, mille kohaselt peab ehituse valdkonna oskustööline mõistma ehitusprotsessi tervikuna ja erinevate etappide järjestust (üldine arusaam ehitustegevusest ja energiatõhususest ehitiste ehitamisel, ehitustööde ettevalmistamisest kuni ehitise valmimiseni) ja arvestama sellega oma töös. Kõnealune muudatus puudutab kõiki eelnõuga muudetavaid erialasid. Õppekava moodulid „Ehitusjoonestamise alused“ (4,5 EKAP) ja „Ehitusmõõdistamise alused“ (2 EKAP) on asendatud mooduliga „Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused“ (6 EKAP), mis on ühine kõigile ehituserialadele. Muudatus võimaldab õppijal seostatult omandada vajalikud üldpädevused ehitusprojektist ja tööjoonistelt edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks ning tööülesannete täitmiseks vajalike märke- ja mõõdistustööde tegemiseks. Moodulite „Müüritööde alused“ ja „Müüritööd“ on asendatud uute moodulitega: „Ehituskividest müüritiste ladumine“ (20 EKAP) ja „Väikeplokkmüüritiste ladumine“ (15 EKAP). Muudatused on tingitud kutse andja tagasisidest, milles viidatakse puudujääkidele õppijate kompetentsides erinevatest kivimaterjalidest müüritiste ladumise tehnoloogiate tundmisel. Uuendatud moodulid võimaldavad õppijal omandada nii ehituskividest (silikaat-, savi- ja betoontellised, looduskivid) kui ka väikeplokkidest (betoon-, poorbetoon- ja kergkruus- väikeplokid) kandvate ja mittekandvate müüritiskonstruktsioonide ehitamiseks ja taastamiseks vajaliku tehnoloogia. Õppekavasse on lisatud moodul „Krohvimistööd“ (6 EKAP), mis võimaldab lisaks omandada krohvimistööde tehnoloogia hoone sise- ja välispindade katmisel klassikalistel sideainetel (tsement, savi, lubi) põhinevate krohvimörtidega. Muudatuse tingis asjaolu, et väikeettevõtetes, mis on ehitussektoris väga suures osakaalus, teevad müürsepad ka krohvimistöid. Praktika on esitatud ühe tervikliku moodulina õppemahuga 40 EKAP, asendades senist kahte moodulit: „Müüritööde praktika“ (20 EKAP) ja „Betoonitööde praktika“ (20 EKAP). Muudatuse aluseks on õppijate ja tööandjate tagasiside senise õppekava rakendumisele. Praktika esitamine ühtse moodulina aitab suurendada paindlikkust õppe läbiviimisel. Sõnastatud on mooduli eesmärk, õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid. Tulenevalt muudatustest kutsestandardites ja arvestades tagasisidet senise õppekava rakendamisele on korrigeeritud kõigi põhiõpingute moodulite õppemahtusid. Punktidega 5 ja 6 täpsustatakse eespool esitatust lähtudes määruse §-s 7 esitatud andmestikku, määratledes kutse „Müürsepp, tase 4 esmane kutse“ ja „Betoonkonstruktsioonide ehitaja, tase 4 esmane kutse“ saamiseks vajalikud tingimused. Punktidega 7‒12 muudetakse määruse peatükki 3 „Puitkonstruktsioonide ehituse eriala õppekava üldosa“, arvestades muudatusi õppekava koostamise aluseks olevas kutsestandardis „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse“ ja tagasisidet senise õppekava rakendumisele. Punktiga 7 muudetakse § 8 lõike 1 sõnastust, täpsustades õppe eesmärki puitkonstruktsioonide ehituse eriala õppekaval viisil, et ilmneks eriala spetsiifika. Muudatuse kohaselt taotletakse õpetusega, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse, remondi või kinnisvara korrashoiu valdkonnas puitmaterjalist ehituskonstruktsioonide ehitamisel ja taastamisel ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks. Punktiga 8 korrigeeritakse määruse § 8 lõike 2 punktides 2 ja 3 esitatud õppekava õpiväljundite sõnastust kutsestandardis esitatud andmestiku alusel. Punktidega 9‒10 korrigeeritakse määruse § 10 lõike 1 punktides 2 ja 3 esitatud õppe mahu jaotumist põhi- ja valikõpingute vahel. Kutsestandardi muudetud struktuurist lähtudes on puitkonstruktsioonide ehituse erialal põhiõpingute mahtu suurendatud 123 EKAPni ja vähendatud valikõpingute mahtu, mis on 27 EKAP senise 29,5 EKAP asemel. Punktiga 11 muudetakse määruse § 10 lõikes 2 esitatud andmestikku, sätestades eriala põhiõpingute moodulite loetelu, sh moodulite nimetused ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides. Puitkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused, milles esitatakse lisaks moodulite nimetustele ja õppe mahule ka õppe eesmärgid, õpingutel omandatavad õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid, on esitatud määruse lisas 3. Ajakohastatud puitkonstrutktsioonide ehituse eriala õppekavas on määratletud 11 põhiõpingute moodulit senise 14 asemel. Põhiõpingute moodul „Sissejuhatus puitkonstruktsioonide ehituse eriala õpingutesse“, on asendatud uue, ehituserialadele ühise mooduliga „Sissejuhatus ehituserialade õpingutesse“ (5 EKAP). Moodul „Ehitusjoonestamise alused“ (4,5 EKAP), on asendatud uue, kõigile ehituserialadele ühise mooduliga „Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused“ (6 EKAP). Moodulitesse „Puitkarkass-seinte ehitamine“, „Puitvahelagede ja -põrandate ehitamine“, „Avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine“ on lisatud uus õpiväljund ning täiendatud ja parandatud õpiväljundite lävendi taseme hindamiskriteeriume, võttes aluseks kutsestandardi kompetentsi B3.10 „Puitkonstruktsioonide renoveerimine“ tegevusnäitajad. Korrigeeritud on mooduli „Puitraketiste ehitamine ja paigaldamine“ õpiväljundeid, sest lisaks puitraketiste ehitamisele peab ehituspuusepp oskama paigaldada ja toestada ka inventaarseid raketisi. Eespool esitatust lähtudes on suurendatud mooduli õppe mahtu, mis on nüüd 6 EKAP senise 4 EKAP asemel. Troppimistööd ei moodusta enam iseseisvat moodulit õppemahuga 3 EKAP. Teoreetiline ettevalmistus troppimis- ja tõstetööde tegemiseks on võimalik omandada õpinguid sissejuhatava mooduli raames ja praktilised oskused teiste põhiõpingute moodulite raames. Muudatuse aluseks on muudatused kutsestandardi „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse“ kohustuslike kompetentside struktuuris. Kutsestandrdi kompetentside muudatustest tulenevalt lisati õppekavasse uus põhiõpingute moodul „Katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekattematerjalide paigaldamine“, õppe mahuga 20 EKAP. Seni oli katusekatete paigaldamine valitav põhiõpingute moodul. Vaadati üle, täiendati ja parandati õppekava põhiõpingute moodulite õpiväljundite hindamiskriteeriumide sõnastusi, lähtudes kutsestandardis esitatud üldoskustest ja moodulite koostamise aluseks olevate kompetentside tegevusnäitajatest. Õppe käigus nähakse ette arendada läbivalt õppija digipädevusi, senisest suuremat tähelepanu pööratakse teadlikkuse tõstmisele keskkonnaohutusest, energiatõhususest ja jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimise vajalikkusest. Punktiga 12 täpsustatakse eespool esitatust lähtudes määruse §-s 11 esitatud andmestikku, määratledes kutse „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse“ omandamiseks vajalikud tingimused. Punktidega 13‒17 muudetakse määruse peatükki 4 „Ehitusviimistluse eriala õppekava üldosa“, arvestades muudatusi õppekava koostamise aluseks olevates kutsestandardites „Maaler, tase 4 esmane kutse“, „Plaatija, tase 4 esmane kutse“, „Krohvija, tase 4 esmane kutse“ ja „Põrandakatja, tase 4 esmane kutse“ ning tagasisidet senise õppekava rakendumisele. Kehtivas riiklikus õppekavas on sätestatud, et õpingute käigus omandavad õppijad vähemalt kaks kutset neljast võimalikust, mille valik ja sellest tulenevad põhiõpingute moodulid määratletakse kooli õppekavas. Eesti ehitusturul eristuvad suurettevõtete ja nende alltöövõtjate (valdavas osas mikro- ja miniettevõtted) vajadused töötajate ettevalmistuse osas. Väikeettevõtted ootavad pigem laiapõhjalise ettevalmistusega töötajad, kes on võimelised täitma nii maalri, krohvija, plaatija kui ka põrandakatja ülesandeid. Suurimaks muudatuseks võrreldes senise õppekavaga on asjaolu, et ehitusviimistluse erialal on võimalik omandada senisest mitmekülgsem ettevalmistus ehitusviimistluse valdkonnas, kuna põhiõpingute moodulid, mille õpiväljundite saavutamine õpingutel on kohustuslik, on koostatud erinevate ehitusviimistluse valdkonna kutsestandardite alusel. Muudatusena võib esile tuua ka seda, et praktika ei ole enam integreeritud põhiõpingute moodulite hulka, vaid on esitatud iseseisva moodulina. Punktiga 13 täpsustatakse määruse § 12 lõikes 1 sätestatud ehitusviimistluse eriala õppe eesmärki. Punktiga 14 muudetakse § 12 lõike 2 punkti 12 sõnastust, lähtudes ehitusviimistluse valdkonna oskustööliste kutsestandardites esitatud üldoskuste kirjeldustest. Muudatusega sätestatakse, et õppija oskab kasutada tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid töid reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms). Punktiga 15 muudetakse määruse § 14 lõike 1 punkte 2 ja 3, sätestades muudatused eriala õppekava struktuuris. Muudatuse kohaselt suureneb põhiõpingute maht 123 arvestuspunktini, millest praktika on vähemalt 30 EKAP. Valikõpingute maht väheneb muudatuse kohaselt 27 EKAPni. Seni kehtivas õppekavas oli valikõpingute maht võrreldes teiste ehituserialadega väga suur, jäädes sõltuvalt omandatavatest kutsetest vahemikku 42–54 EKAP. Muudatuse tingisid muudatused eriala õppekava koostamise aluseks olevate kutsestandardite kohustuslikes kompetentsides. Punktiga 16 muudetakse tervikuna § 14 lõikes 2 esitatud andmestikku, sätestades eriala põhiõpingute moodulite loetelu, sh moodulite nimetused ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides. Eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused, milles esitatakse lisaks moodulite nimetustele ja õppe mahule ka õppe eesmärgid, õpingutel omandatavad õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid, on esitatud määruse lisas 4. Ajakohastatud ehitusviimistluse eriala õppekavas on määratletud 13 põhiõpingute moodulit senise 15 asemel. Moodul „Sissejuhatus ehitusviimistluse eriala õpingutesse“ (5 EKAP) on asendatud kõigile ehituserialadele ühise mooduliga „Sissejuhatus ehituse erialade õpingutesse“ (5 EKAP). Tulenevalt kutse andja tagasisidest kooli lõpetajate oskustele ja muudatustest ehitusvaldkonna kutsestandardites on õppekavasse lisatud uus moodul „Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused“ (3 EKAP). Õppekavast eemaldati kaks moodulit: „Soojusisolatsiooni liitsüsteemide paigaldamine“ (18 EKAP) ja „Dekoratiivviimistlus“ (12 EKAP). Põhjuseks on muudatused kutsestandardites „Krohvija, tase 4 esmane kutse“ ja „Maaler, tase 4 esmane kutse“, kus kõnealuste kompetentside tegevusnäitajate omandamine ei ole enam kutse saamiseks kohustuslik. Muudetud on mooduli „Krohvitööd“ nimetust ja õppemahtu. Uus nimetus on „Ehitiste sise- ja välispindade krohvimine“ (õppe maht 11 EKAP), mis on vastavuses kutsestandardis „Krohvija, tase 4 esmane kutse“ esitatud kompetentsi nimetusega. Korrigeeriti mooduli õpiväljundite sõnastust ja täpsustati õpiväljundite hindamiskriteeiume lävendi tasemel. Muudetud on mooduli „Hüdroisolatsioonitööd“ nimetust ja õppe mahtu. Uus nimetus, „Hüdroisolatsioonitööd siseruumides“, on vastavuses kutsestandardi „Plaatija, tase 4 esmane kutse“ kompetentsi nimetusega. Mooduli õppe maht on 3 EKAP senise 4 EKAP asemel. Muudetud on järgmiste ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite õppemahtu: mooduli „Tasandustööd“ uus maht on 8 EKAP, moodulil „Maalritööd“ 17 EKAP, „Rullmaterjalide paigaldamine seintele“ 9 EKAP, „Plaatimistööd“ 10 EKAP, „Erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine“ 10 EKAP, „PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamine“ 6 EKAP. Muudatuse tingisid muudatused õppekava koostamise aluseks olnud kutsestandardites ja kutseõpetajate tagasiside senise õppekava rakendumisele. Ehitusviimistlejad puutuvad oma töös kokku kuivkrohvplaatidest pindade viimistlemisega ning väikeettevõtetes ka nende paigaldamisega, mistõttu on moodul „Kuivkrohvplaatide paigaldamine“ edaspidi ehitusviimistluse õppekava kohustuslik moodul (õppe maht 6 EKAP). Seni oli praktika integreeritud teiste põhiõpingute hulka, kuid see on osutunud õppetöö korraldamisel suureks väljakutseks. Kutseõpetajate tagasisidest lähtudes on praktika esitatud iseseisva moodulina õppemahuga 30 EKAP. Täiendatud ja parandatud on eespool nimetatud põhiõpingute moodulite õpiväljundite ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumide sõnastusi. Punktiga 17 muudetakse määruse § 15 esitatud andmestikku, määratledes kutsete „Maaler, tase 4 esmane kutse“, „Plaatija, tase 4 esmane kutse“ ja „Krohvija, tase 4 esmane kutse“ omandamiseks vajalikud tingimused. Punktidega 18‒27 muudetakse määruse peatükki 42 „Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala õppekava üldosa“, arvestades muudatusi õppekava koostamise aluseks olevates kutsestandardites „Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse“, „Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse“ ja „Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse" ning tagasisidet senise õppekava rakendumisele. Punktiga 18 korrigeeritakse eesti kirjakeele normist lähtudes § 155 lõikes 1 esitatud hoone tehnosüsteemide ehituse eriala õppekava õppe eesmärgi sõnastust. Punktidega 19‒21 muudetakse § 155 lõike 2 punktides 1‒3, 5 ja 14 esitatud õppekava õpiväljundite sõnastusi viisil, mis väljendab selgemini õpingute läbimisel omandatavaid erialaseid oskusi ja teadmisi, sh digitehnoloogia kasutamise oskust. Punktiga 22 korrigeeritakse määruse paragrahvi 157 lõike 1 punktides 2 ja 3 esitatud õppe mahu jaotumist põhi- ja valikõpingute vahel. Kutsestandarditest lähtudes on hoone tehnosüsteemide ehituse erialal suurendatud põhiõpingute mahtu 123 EKAPni, sh praktika vähemalt 32 EKAP, ja valikõpingute õppe maht on 27 EKAP senise 28 EKAP asemel. Punktidega 23 ja 24 muudetakse määruse § 157 lõikes 2 ja lõikes 3 esitatud andmestikku, sätestades eriala põhiõpingute moodulite loetelu, sh moodulite nimetused ja õppe mahu kutsehariduse arvestuspunktides. Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused, milles esitatakse lisaks moodulite nimetustele ja õppe mahule ka õppe eesmärgid, õpingutel omandatavad õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid, on esitatud määruse lisas 4. Ajakohastatud hoone tehnosüsteemide ehituse eriala õppekavas on 13 põhiõpingute moodulit. Põhiõpingute moodul „Hoone tehnosüsteemide ehitaja alusteadmised“ (15 EKAP) on asendatud kahe mooduliga: „Sissejuhatus ehituseerialade õpingutesse“ (5 EKAP) ja „Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused“ (6 EKAP), mis on ühised kõigile ehituserialadele. Muudatuse tingis tagasiside senise õppekava rakendamisele ja muudatused õppekava koostamise aluseks olevates kutsestandardites. Praktika on õppekavas esitatud eraldi moodulina, mille õppemaht on 32 EKAP. Seni oli praktika integreeritud teiste põhiõpingute hulka, kuid selline lahendus on osutunud õppekorralduslikult keeruliseks. Korrigeeritud on põhiõpingute mooduli „Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont“ nimetust, kuna hooldatavad süsteemid paiknevad nii hoone sees kuid ka seda ümbritseval kinnistul. Mooduli uus nimetus on „Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont“ ja selle õppemaht on 5 EKAP. Tulenevalt muudatustest õppekava koostamise aluseks olevates kutsestandardites ning tööandjate ja erialaõpetajate tagasisidest õppekava rakendumisele on muudetud põhiõpingute moodulite õppe mahtusid: mooduli „Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine“ uus maht on 12,5 EKAP senise 20 EKAP asemel; mooduli „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välistrasside ehitamine“ uus maht on 7,5 EKAP senise 10 EKAP asemel; mooduli „Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine“ uus maht on 15 EKAP senise 13 EKAP asemel. Viimati nimetatud mooduli mahu suurendamine on seotud asjaoluga, et mooduli raames omandatakse ka ventilatsioonipumba ja sellega seonduvate seadmete paigaldamise oskused. Mooduli „Hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus ja remont“ uus maht on 8 EKAP senise 7 EKAP asemel; mooduli „Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine“ uus maht on 9 EKAP senise 20 EKAP asemel; mooduli „Kaugkütte välisvõrkude ehitamine“ uus maht on 4 EKAP senise 7 EKAP asemel; mooduli „Hoone kütte- ja jahutussüsteemide hooldus ja remont“ uus maht on 6 EKAP senise 10 EKAP asemel. Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala õppekavasse on lisatud uus põhiõpingute moodul nimetusega „Soojuspumpade paigaldamine“ (8 EKAP). Muudatus on tingitud kohustuslike kompetentside lisandumisest õppekava koostamise aluseks olevasse kutsestandardisse „Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse“, mille kohaselt on seni valitavad kompetentsid nagu õhk-õhk-, õhk-vesi-tüüpi, maasoojus- ja ventilatsioonipumpade paigaldamine nüüd kõik kohustulikud kompetentsid, mille tegevusnäitajaid tuleb kutse saamiseks tõendada. Täiendatud ja parandatud on eespool nimetatud põhiõpingute moodulite õpiväljundite ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumide sõnastusi. Punktidega 25‒27 muudetakse määruse § 158 lõigetes 1‒3 esitatud andmestikku, määratledes kutsete „Veevärgilukksepp, tase 4 esmane kutse“, „Ventilatsioonilukksepp, tase 4 esmane kutse“ ning „Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse“ omandamiseks vajalikud tingimused. Punktiga 28 muudetakse määruse § 16, sätestades, et kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ja pärast seda võetakse uusi õpilasi vastu ainult määrusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele. Muudatuse eesmärk on, et 2023/24. õppeaastal toimuks vastuvõtt ainult ajakohastatud riiklikule õppekavale vastavatele kooli õppekavadele, et tagada õppijate kompetentside vastavus tööturu nõuetele. Punktidega 29‒32 asendatakse määruse lisad 2‒4 ja 6 käesoleva määruse lisadega 1‒4. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. Eelnõu mõju Määruse eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust tööturu vajadustega, luuakse eeldused rohepöördeks vajalike kompetentside arendamiseks ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuks. OSKA ehituse uuringu järgi on tuleviku töökohtade täitmiseks vaja rohkem õpetada konstruktsioonide ehitajaid ning veevärgi ja hoone tehnosüsteemide lukkseppasid. Eelnõuga muudetakse ehituserialade riiklikus õppekavas kõiki ehitusvaldkonna kutsekeskharidusõppe aluseks olevaid õppekavasid, võimaldades õppijatel omandada laiapõhjalise ja mitmekülgse ehitusalase ettevalmistuse ehitustööde kolmes olulisimas alavaldkonnas, milleks on konstruktsioonide ehitus, ehitusviimistlus ja hoone tehnosüsteemide ehitus. Senisest mitmekülgsem kutsealane ettevalmistus ja omandatavad üldoskused tagavad väljaõppinud töötajatele head eeldused kohanemiseks ja mobiilsuseks nii Eesti kui Euroopa tööturul ja ka ehitusvaldkonna sees. Ajakohastatud riiklik õppekava seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, kuna tugineb töömaailma vajadusi täpsemalt kirjeldavatele uuendatud kompetentsipõhistele kutsestandarditele. Koostöös erialaekspertidega on täpsustatud määrusega sätestatavate erialade õppekavade struktuuri, selgelt on määratletud tingimused kutse saamiseks vajalike kompetentside omandamiseks. See tagab tööturul nõutavate kompetentside tegevusnäitajate ja erinevate erialade põhiõpingute moodulite õpiväljundite vastavuse ja võrreldavuse kõnealusel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel, suurendades nii tööandjate kui õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest. Samuti loob see võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks ning mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamiseks kutsekvalifikatsiooni omandamisel. Suurem selgus ja moodulitevaheline sidusus õpiväljundite sõnastamisel on oskustepõhise õppe kvaliteedi tõusu eeltingimus. OSKA ehituse uuringu kohaselt peaks ehituse erialadel rohkem pakkuma töökohapõhist õpet, sest see võimaldab juba töötavatel inimestel paindlikumalt õppida. Õppekavade moodulipõhine ülesehitus kompetentsipõhiste kutsestandardite alusel võimaldab koolidel korraldada oluliselt suuremas mahus ja laiemas kompetentsivalikus moodulipõhiseid täiendus- ja ümberõppekursusi ning reageerida senisest operatiivsemalt tööturu vajadustele. Väljundipõhine õppekavade süsteem soosib ka esmase erialase kvalifikatsiooniga inimeste erialaõpingute jätkamist, et nad saaksid omandada uue kvalifikatsiooni samal või järgmisel kvalifikatsioonitasemel. Eelnõu kohaselt on täpsustatud praktilise väljaõppega seonduvat, esitades kõikidel erialadel praktika eraldi moodulina. Ajakohastatud põhiõpingute moodulite kirjeldustest saavad praktikaettevõtted ja sealsed praktikajuhendajad igakülgset infot õppekava, sh praktika eesmärkide, oodatavate tulemuste ja nende saavutatuse hindamise aspektide kohta, mis omakorda on praktika ja selle kaudu praktilise väljaõppe kvaliteedi tagamise eeldus. Praktika kirjelduste koostamisel on senisest suuremat tähelepanu pööratud õpilase sotsiaalsete ja enesekohasete pädevuste arendamisele, et tagada sujuvam üleminek koolist tööellu. Praktika eraldi väljatoomine koos selgete eesmärkide, õpiväljundite ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumidega võimaldab seda läbi viia ka rahvusvahelise õpirände raames. Valikõpingute maht üldjuhul ei muutunud, v.a kivi- ja betoonkonstruktsioonde ehituse erialal, kus see suurenes kolme arvestuspunkti võrra. Teistel eelnõuga muudetavatel erialadel on valikõpingute maht optimaalne, võimaldades koolidel paindlikult reageerida tööturu vajadustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Ühtlasi on selle kaudu õpilastele tagatud võimalused omandada täiendava kutsekvalifikatsiooni saamiseks vajalikud kompetentsid. Erialade põhiõpingute moodulite ajakohastamisel on läbivalt tähelepanu pööratud õppija eneseanalüüsioskuse ja digipädevuste kujundamisele, et ta suudaks infoühiskonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult tegutseda. Kõikides moodulites käsitletakse töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusega seonduvat kõnealuse mooduli kontekstis. Üldised teadmised, sh käitumisjuhised tööõnnetuse korral ja esmaabi andmise oskused omandatakse moodulis „Autoerialade alusteadmised“. Eelnevat arvestades on loodud eeldused õpivõimaluste paindlikumaks muutmiseks. Õppija saab kujundada oma õpitee vastavalt oma vajadusele ja võimetele, omandades edaspidi tööks vajalikud kompetentsid näiteks moodul-mooduli haaval või neid kombineerides. Õppekava modulaarne ülesehitus ja moodulite kui terviklike, kompetentsidel põhinevate ühikute kasutamine loob eeldused ka mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuks kutsehariduses, aidates kaasa nii töötaja kui ka tööandja seisukohast oluliste, kiirete ja paindlike koolitusvõimaluste loomisele. Tehnoloogia kiire areng, pandeemiast ja Ukraina sõjast tingitud olukord ning efektiivsemate töövahendite-meetodite kasutamine on osaliselt muutnud tööprotsesse ja töö iseloomu ning selliste muutustega kohanemiseks on oluline töötajate pidev ja suunatud enesetäiendamine. Muudatused ehituserialade riiklikus õppekavas aitavad sellele kaasa ja loovad selleks vajalikud eeldused. V. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Koolid, mis viivad läbi kutsekeskharidusõpet kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse, puitkonstruktsioonide ehituse, ehitusviimistluse ja hoone tehnosüsteemide ehituse erialade erialadel, peavad viima oma õppekavad uue riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunenud tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvevahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. VI. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruses nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse, remondi või kinnisvara korrashoiu valdkonnas erinevatest materjalidest müüritiste ja betoonkonstruktsioonide ehitamisel ja taastamisel ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.“; 2) paragrahvi 4 lõike 2 punkt 13 ja § 8 lõike 2 punkt 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „13) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms).“; 3) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 120 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 40 EKAPd; 3) valikõpingud 30 EKAPd.“; 4) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine: 1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd; 2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 3) ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAPd; 4) ehituskividest müüritise ladumine 20 EKAPd; 5) väikeplokkidest müüritiste ladumine 15 EKAPd; 6) hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 5 EKAPd; 7) krohvimistööd 6 EKAPd; 8) betoonitööd 18 EKAPd; 9) praktika 40 EKAPd.“; 5) paragrahvi 7 lõikes 1 asendatakse lauseosa „1‒8, 10 ja 12 või 13“ lauseosaga „1‒7 ja 9“; 6) paragrahvi 7 lõikes 2 asendatakse lauseosa „1–5, 8, 9 ja 11“ lauseosaga „1‒3, 6, 8 ja 9“;  2 7) paragrahvi 8 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehituse, remondi või kinnisvara korrashoiu valdkonnas puidust ehituskonstruktsioonide ehitamisel ja taastamisel ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.“; 8) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) valmistab tööjoonisest lähtudes puidust konstruktsioonielemente ja ehitusdetaile, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid; 3) ehitab kvaliteedinõuete kohaselt ehitiste puitmaterjalist kande- ja piirdekonstruktsioone ning paigaldab sise- ja väliselemente (uksed, aknad, trepid jne), järgides projektdokumentatsiooni, asjakohaseid tööjuhiseid ja tööde tehnoloogiat;“; 9) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 asendatakse number „120,5“ numbriga „123“; 10) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 3 asendatakse number „29,5“ numbriga „27“; 11) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine: 1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd; 2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 3) ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAPd; 4) puitliidete valmistamine 14 EKAPd; 5) puitkarkass-seinte ehitamine 12 EKAPd; 6) puitvahelagede ja -põrandate ehitamine 10 EKAPd; 7) katusekonstruktsioonide ehitamine ja katusekattematerjalide paigaldamine 20 EKAPd; 8) avatäidete ja voodrilaudise paigaldamine 10 EKAPd; 9) puitraketiste ehitamine ja paigaldamine 6 EKAPd; 10) puitrajatiste ehitamine 5 EKAPd; 11) praktika 30 EKAPd.“; 12) paragrahv 11 sõnastatakse järgmiselt: „Käesoleva määruse lisas 3 esitatud õppekava moodulite õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Ehituspuusepp, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.“; 13) paragrahvi 12 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kompetentsid, mis võimaldavad töötada oskustöölisena ehitusviimistluse valdkonnas ning loovad eeldused õpingute jätkamiseks ja elukestvaks õppeks.“; 14) paragrahvi 12 lõike 2 punkt 12 sõnastatakse järgmiselt: „12) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms).“; 15) paragrahvi 14 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 30 EKAPd; 3) valikõpingud 27 EKAPd.“; 16) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine: 1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd; 2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 3) tasandustööd 8 EKAPd;  3 4) ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 3 EKAPd; 5) ehitiste sise- ja välispindade krohvimine 11 EKAPd; 6) kuivkrohvplaatide paigaldamine 6 EKAPd; 7) maalritööd 17 EKAPd; 8) rullmaterjalide paigaldamine seintele 9 EKAPd; 9) hüdroisolatsioonitööd siseruumides 3 EKAPd; 10) plaatimistööd 10 EKAPd; 11) erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 10 EKAPd; 12) PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamine 6 EKAPd; 13) praktika 30 EKAPd.“; 17) paragrahv 15 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse lisas 4 esitatud õppekava moodulite number 1–6 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Krohvija, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid. (2) Käesoleva määruse lisas 4 esitatud õppekava moodulite number 1–4, 7, 8 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Maaler, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid. (3) Käesoleva määruse lisas 4 esitatud õppekava moodulite number 1–4, 9–11 ja 13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Plaatija, tase 4 esmane kutse” vastavad kompetentsid.“; 18) paragrahvi 155 lõikes 1 asendatakse sõna „kompetentsused“ sõnaga „kompetentsid“; 19) paragrahvi 155 lõike 2 punktid 1‒3 sõnastatakse järgmiselt: „1) tunneb hoonesiseste tehnosüsteemide tööpõhimõtteid ja paigaldusviise ulatuses, mis on vajalik tööülesannete nõuetekohaseks täitmiseks; 2) oskab iseseisvalt organiseerida oma tööd, vastutab tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest, vajades juhendamist keerulisemate ja suuremat vastutust nõudvate tööde tegemisel; 3) paigaldab projektist lähtuvate nõuete kohaselt hoonesiseste tehnosüsteemide (sh soojuspumpade) torustikud ja nende juurde kuuluvad seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid;“; 20) paragrahvi 155 lõike 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „otstarbe“ sõnadega „täitmiseks vajalikele“; 21) paragrahvi 155 lõike 2 punkt 14 sõnastatakse järgmiselt: „14) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks digitehnoloogiat ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (õigusaktid, ehitusprojekt, tööjoonised, paigaldusjuhendid, standardid jms).“; 22) paragrahvi 157 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 123 EKAPd, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika vähemalt 32 EKAPd; 3) valikõpingud 27 EKAPd.“; 23) paragrahvi 157 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja nende õppemaht on järgmine: 1) sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAPd; 2) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd; 3) ehitusjoonestamise ja-mõõdistamise alused 6 EKAPd; 4) hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 12,5 EKAPd; 5) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välistrasside ehitamine 7,5 EKAPd; 6) hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont 5 EKAPd; 7) hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 15 EKAPd; 8) hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus 8 EKAPd; 9) hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 9 EKAPd;  4 10) kaugkütte välisvõrkude ehitamine 4 EKAPd; 11) hoone kütte- ja jahutussüsteemide hooldus ja remont 6 EKAPd; 12) soojuspumpade paigaldamine 8 EKAPd; 13) praktika 32 EKAPd.“; 24) paragrahvi 157 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks; 25) paragrahvi 158 lõikes 1 asendatakse lauseosa „1–5“ lauseosaga „1–6 ja 13“; 26) paragrahvi 158 lõikes 2 asendatakse lauseosa „1, 2, 6 ja 7“ lauseosaga „1‒3, 7, 8 ja 13“; 27) paragrahvi 158 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Käesoleva määruse lisas 6 nimetatud õppekava moodulite number 1‒3 ja 9‒13 õpiväljundite saavutamisel omandatakse kutsele „Kütte- ja jahutussüsteemide lukksepp, tase 4 esmane kutse“ vastavad kompetentsid.“; 28) paragrahv 16 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (2) Pärast kuue kuu möödumist määruse jõustumisest võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele.“; 29) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 30) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 2; 31) määruse lisa 4 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 3; 32) määruse lisa 6 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 4. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  LISA 3 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ Ehitusviimistluse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Õppe maht Eesti kutsehariduse Mooduli nr Mooduli nimetus arvestuspunktides (EKAP) 1 Sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate ehitamise üldistest põhimõtetest, ehituskonstruktsioonidest ja nende ehitamisel kasutatavate ehitusmaterjalide ja töövahendite liigitusest, ta orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab ehitamise üldisi põhimõtteid  leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja ning erinevate spetsialistide kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest ülesandeid ja vastutust  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja ehitusprotsessis võõrkeelseid teabeallikaid 2) omab ülevaadet  iseloomustab ehituse valdkonna oskustööliste kutseid, kasutades kutsestandardite registrit ehituskonstruktsioonidest ja nende  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, tehnosüsteem, rajamisel kasutatavatest ehitusprojekt, ehitamine, ümberehitamine, rekonstrueerimine, lammutamine, ehitise korrashoid ehitusmaterjal, ehitusmaterjalidest; ehitusplats, ehitusteatis ja ehitusluba, kasutusteatis ja kasutusluba, ehituskonstruktsioon, kande-, katte- ja 3) tunneb ehitustöödel kasutatavaid töö- piirdetarind ja abivahendeid (sh masinad,  selgitab erialaste teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele mehhanismid), nende  koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessist ja tööde järjestusest (ehitustööde ettevalmistamisest kuni valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat; ehitise valmimiseni) 4) oskab kasutada tööks vajaliku teabe  selgitab ehituse oskustööliste ülesandeid ja vastutust erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel leidmiseks digitehnoloogiat ja ehitusprotsessis erinevaid tööd reguleerivaid  oskab kasutada ehitusprojekti ja erinevaid elektroonilisi registreid tööks vajaliku info leidmiseks dokumente 5) mõistab energiatõhusa ehitamise ja  iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest, keskkonnasäästliku toimimise väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt 1  põhimõtteid ja nende  selgitab erialaste teabeallikate põhjal ehitiste kande-, katte- ja piirdetarindite erinevusi, väljendudes selgelt ja rakendamisvõimalusi erialases töös; kontekstikohaselt 6) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse  selgitab erinevate teabeallikate põhjal hoone sise- ja välispindade lõppviimistlusele esitatavaid kvaliteedinõudeid olulisust ehitustöödel ja oskab anda  annab ülevaate ehitusmaterjalide (kivi-, puit-, metall-, puiste- ja viimistlusmaterjalid, kinnitusvahendid ja esmaabi. abimaterjalid) liigitusest ning võrdleb nende füüsikalistest omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi ehitustöödel  selgitab füüsikalistest omadustest lähtudes erinevate isolatsioonimaterjalide (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) otstarvet konstruktsioonide ehitamisel  selgitab erinevate ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutusala kande-, katte- ja piirdetarindite ehitamisel, arvestades materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi  iseloomustab kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel ja viimistlemisel kasutatavaid töö- ja abivahendeid (sh käsitööriistad, masinad ja mehhanismid), nende valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat  liigitab konstruktsioonide ehitamisel kasutatavad väikemehhanisme vastavalt töötamise põhimõttele (elektri, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab tööohutusnõudeid nende kasutamisel  selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone siseviimistlusele ja välispiiretele  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustele tuginedes hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, materjalide valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, inimtegevuse mõju jne)  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel  iseloomustab ehitustöödel tekkivaid jäätmeid ja nende tekke vältimise ning jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine võimalusi, kasutades erialaseid teabeallikaid  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  iseloomustab riske töötaja tervisele ehitustöödel erinevate tööülesannete täitmisel, sh töötamisel välitingimustes  selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi andmise üldistest põhimõtetest  selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted) 2 Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 3 EKAP 2 Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused tööjoonistelt edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks ning tööülesannete täitmiseks vajalike märke- ja mõõdistustööde tegemiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehitusprojektis  toob näiteid jooniste erinevatest, sh infotehnoloogilistest esitusvõimalustest ja tehniliste jooniste kasutusaladest esitatud graafilise teabe erinevatest sh  defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, infotehnoloogilistest eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende omavahelisi seoseid esitusvõimalustest;  eristab graafiliste projektdokumentide alusel ehitusprojekti osi - asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, 2) oskab kasutada ehituslikke kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad tööjooniseid, hoone põhiplaane ja  iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi, lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise põhimõtteid, ehituskonstruktsiooni lõigete väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt jooniseid tööülesannete täitmiseks  visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiise, arvestades etteantud mõõtkava, kasutades vajalike lähteandmete asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, lõigete ja sõlmede väljaselgitamiseks tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused) 3) omab ülevaadet mõõdistamisel ja  mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava ja kasutades asjakohaseid märkimisel kasutatavatest kujutamisvõtteid ja tähistusi töövahenditest, mõõtmismeetoditest ja  selgitab hoone põhiplaanilt välja ehituskonstruktsiooni elemendi asukoha, lähtudes ehituslikel joonistel ohutusnõuetest mõõteriistadega kasutatavatest tähistustest töötamisel;  selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, lähtudes ehituslikel joonistel 4) teeb tööülesande täitmiseks vajalikke kasutatavatest tähistustest mõõdistus- ja märketöid oma pädevuse piires, kasutades  nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid materjale, lähtudes ehituslikel joonistel kasutatavatest tähistustest asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning tagades nõuetekohase  leiab korruste plaanidel ja vertikaallõigetel kujutatud avatäidete asukohad ja mõõtmed mõõtmistäpsuse  leiab seletuskirjas sisalduva informatsiooni põhjal sisekujunduslike tööde jaoks vajalikud lähteandmed  toob näiteid erinevatest mõõdistamis- ja märkimismeetoditest ja nende kasutusalast erialasel tööl, kasutades erialaseid teabeallikaid  eristab mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavaid töövahendeid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, digitaalsed mõõtevahendid)  valib tööülesandest lähtudes asjakohased mõõteriistad ja märkevahendid sh oskab kasutada digitaalseid töövahendeid mõõte ja märketööde tegemisel  selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, ehitusobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust  teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus  mõõdistab ruumi parameetreid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid  märgib aluspinnale tööülesande täitmiseks vajalikud kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse 3   kontrollib ruumi parameetrite vastavust projektis etteantud nõuetele (sh pindade loodsus, tasapinnalisus, ruumi niiskustase ja temperatuur), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja – vahendeid arvestades nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult  järgib mõõdistus- ja märkimistööde ajal kui ka töökoha korrastamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib enda toimetulekut tööülesande täitmiseks ehitusjoonistelt vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte 3 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma erialast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid ja koostööoskusi õpitava eriala kontekstis võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist,  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja tööandja ja organisatsiooni probleeme erinevate keskkonnateguritega ja võimalusi  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid 3) kavandab enda ja teiste jaoks  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda väärtuste loomisel omapoolse panuse  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi kultuurilises, sotsiaalses ja/või  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest rahalises tähenduses  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 4) mõistab enda vastutust oma kutsealase karjääri kujundamisel ning on  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused motiveeritud ennast arendama  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust 4 Tasandustööd 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab esmased töövõtted ja töövahendite kasutamise oskuse hoone horisontaalsete ja vertikaalsete sise- ja välispindade lõppviimistluseks ettevalmistamisel, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet erinevast materjalist  selgitab tootjapoolsete juhendite põhjal pahtlite ja tasandussegude erinevusi ja sellest lähtuvat kasutusala aluspindade lõppviimistluseks ehitustöödel 4  ettevalmistamisel kasutatavatest  võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid pahtleid, lähtudes nende tüübist ja materjalidest, töövahenditest ja tööde kasutuskohast, rakendades keemia- ja füüsikaalaseid teadmisi tehnoloogiast  võrdleb erinevate teabeallikate põhjal viimistlustöödel kasutatavaid tasandussegusid, arvestades nende 2) kavandab tööprotsessi, valib füüsikalis-keemilisi omadusi ja kasutusvõimalusi materjalid ja töövahendid, lähtudes  eristab tasandustöödel kasutatavaid töövahendeid (käsitööriistad, seadmed ja väikemehhanismid) ja teab nende etteantud tööülesandest nimetusi vähemalt ühes võõrkeeles 3) kasutab asjakohaseid töövahendeid ja  hindab viimistletava aluspinna seisundit (sh tasasus ja loodsus), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid -võtteid erinevast materjalist  hindab aluspinna ja tasandustöödel kasutatava(te) materjali(de) vastastikust sobivust, arvestades materjalide vertikaalsete ja horisontaalsete tootja paigaldusjuhendit ja tööülesannet aluspindade tasandamisel, arvestades  arvutab töö tegemiseks vajalike materjalide koguse ja planeerib tööaja lähtuvalt tootekirjelduses (tehnilises etteantud kvaliteedinõudeid informatsioonis, tootejuhises) etteantud materjali kulunormist, kasutades pindala ja mahuarvutuse meetodeid 4) järgib töötervishoiu-, tööohutus- ja  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, juhindudes tööülesandest ja keskkonnaohutusnõudeid ohutusnõuetest tasandustöödel  valmistab ette tööks vajalikud materjalid ja töövahendid ning veendub, et tööfrondil ei oleks segavaid või 5) analüüsib juhendajaga oma tegevust üleliigseid esemeid, juhindudes tööülesandest tasandustöödel materjalide ja  valib sobivad töö- ja isikukaitsevahendid lähtuvalt kasutatavast materjalist ja etteantud tööülesandest töövahendite kasutamisel  katab kinni mittetasandatavad pinnad, kasutades sobivaid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid  eemaldab aluspinnalt eelnevad (lahtised või mittenakkuvad) viimistluskihid, kasutades asjakohasid töövahendeid ja -võtted  töötleb aluspinda sobiva vahendiga nakke tagamiseks, järgides tööde tehnoloogiat ja materjali tootja paigaldusjuhiseid  tasandab horisontaalse alusinna, kasutades tasandussegu, sobivaid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid  pahteldab etteantud kvaliteedinõudeid järgides vertikaalsed aluspinnad, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid  lihvib tasandatud aluspinna, kasutades sobivaid töövahendeid ja töövõtteid lõppviimistluse tegemiseks vajaliku kvaliteedi tagamiseks  puhastab pinnad tolmust peale lihvimist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber 5   järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga töövahendite kasutamisoskust ja erinevate tööülesannetega toimetulekut erinevast materjalist aluspindade tasandamisel ja lõppviimistluseks ettevalmistamisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 5 Ehitiste sise- ja välispindade krohvimine 11 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane krohvib kvaliteedinõuetele vastavalt ehitiste sise- ja välispindu ning teeb juhendamisel krohviparandustöid (sh seina- ja karniisidetailide taastamine), järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehituse sise- ja  võrdleb erinevaid krohvitüüpe, lähtudes krohvi koostisest ja füüsikalis-keemilistest omadustest välispindade krohvimisel  iseloomustab krohviseguga kaetavatele aluspindadele esitatavaid kvaliteedinõudeid, arvestades nende nakke- kasutatavatest materjalidest, ja kandevõimet ning füüsikalis-keemilisi omadusi töövahenditest  selgitab välja projektilt või tööjooniselt edasiseks tööks vajaliku info ja planeerib tööaja, arvestades 2) kavandab tööprotsessi, valib materjalide tootja paigaldusnõudeid ja tööde tehnoloogiat materjalid ja töövahendid, lähtudes  hindab olemasolevate aluspindade seisundit ning mõõdab krohvitava pinna suuruse, kasutades nõuetekohaselt etteantud tööülesandest mõõtevahendeid ja loodi 3) krohvib etteantud kvaliteedinõuetele  arvutab tööks vajalike materjalide koguse, juhindudes krohvimismaterjalide kasutamistingimustest ja vastavalt ehitise sise- ja välispinnad, kulunormist ning kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid järgides tööde tehnoloogiat  korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid 4) paigaldab dekoratiivkrohve ja teeb  valib materjalid ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tööde tehnoloogiast krohviparandustöid, lähtudes  ladustab valitud materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu etteantud tööülesandest  katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja -võtteid 5) järgib krohvimistöödel energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning  valmistab tööks ette erinevad krohvisegud (sh dekoratiivkrohvid) ja muud materjalid, juhindudes tööplaanist ja töötervishoiu-, tööohutus- ja tehnoloogilisest protsessist keskkonnaohutusnõudeid  valmistab ette krohvitava aluspinna, juhindudes aluspinna seisukorrast, krohvimismaterjalide ja pindade 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust omadustest ja vastastikusest sobivusest ehitiste sise- ja välispindade  krohvib lähtuvalt tööülesandest ja etteantud kvaliteedinõuetest ehitise sise- või välispinna, kasutades krohvimisel ja krohviparandustöödel asjakohaseid töövahendeid ja-võtteid  kannab eelnevalt ettevalmistatud aluspinnale dekoratiivkrohvi juhindudes tootja juhistest, etteantud kvaliteedinõuetest ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja-võtteid  teeb juhendamisel tööülesandest lähtuvalt masinkrohvimist, järgides etteantud kvaliteedinõudeid  hindab juhendamisel visuaalselt taastatavate krohvipindade (sh karniiside) seisundit  valib juhendamisel ehisdetailide parandamiseks õige tehnoloogia, materjalid ja töövahendid 6   valmistab ette parandatavate ehisdetailide pinnad, arvestades aluspinna seisukorda ning kasutatavate materjalide ja aluspinna vastastikust sobivust  taastab juhendamisel vastavalt etteantud kvaliteedinõuetele ehisdetailide algse kuju, juhindudes etteantud projektist või eskiisist  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut krohvimisel ja krohvipindade, sh ehisdetailide taastamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 6 Kuivkrohvplaatide paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt kuivkrohvplaate, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet kuivkrohvplaatidest  eristab näidiste alusel kuivkrohvplaate ja võrdleb neid, lähtudes kasutusotstarbest ehitustöödel ja nende paigaldamisel kasutatavatest  võrdleb kuivkrohvplaatide paigaldamisel kasutatavaid abimaterjale nende kasutusvõimaluste ja omaduste materjalidest, töö- ja abivahenditest alusel 2) kavandab tööprotsessi, valib  selgitab kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajaliku info, kasutades usaldusväärseid infoallikaid lähtudes materjalid ja töövahendid etteantud tööülesandest (mõõtmed, asukoht, paigaldamise meetod) ja planeerib tööaja kuivkrohvplaatide paigaldamiseks,  valib sobivad materjalid (kuivkrohvplaadid, karkassimaterjalid, kinnitusvahendid), arvestades nende omadusi, lähtudes etteantud tööülesandest kasutusotstarvet ja tootja paigaldusjuhiseid 3) ehitab juhendamisel seinakarkassi ja  arvutab juhendamisel kuivkrohvplaatide paigaldamiseks vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja paigaldab nõuetekohaselt paigaldus- ja kasutusjuhenditest, kasutades pindala ja protsentarvutuse eeskirju kuivkrohvplaadid, lähtudes  valib kuivkrohvplaatide paigaldamiseks sobilikud töövahendid, veendudes enne töö alustamist töövahendite tööülesandest korrasolekus ja ohutuses 4) järgib kuivkrohvplaatide  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja paigaldamisel energiatõhusa puhtuse ehitamise põhimõtteid ning 7  tööohutus- ja  hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisukorda ja sobivust karkassi ning kuivkrohvplaatidega paigaldamisel keskkonnaohutusnõudeid esitatavatele nõuetele 5) analüüsib juhendamisel oma tegevust  rihib ja loodib juhendamisel aluspinnad kuivkrohvplaatide paigaldamiseks arvestades paigaldusviisi kuivkrohvplaatide paigaldamisel (segupatjadel, puit- või metallkarkassil) ja kasutades asjakohaseid töövahendeid  ehitab lihtsamad puit- ja või metallkarkasskonstruktsioonid (nt aknapaled, sirged pinnad), lähtudes etteantud paigaldusjuhisest, tööülesandest ja kvaliteedinõuetest  paigaldab lähtuvalt paigaldusmeetodist seinakarkassile valitud kuivkrohvplaadid, järgides etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhiseid  paigaldab kuivkrohvplaadid segupatjadel, arvestades pinnale esitatavaid kvaliteedinõudeid, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid  pahteldab ja armeerib vuugid, pahteldab kruvipead ja parandab löögiaugud, juhindudes etteantud kvaliteedinõuetest ja materjalide tootja juhenditest  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut kuivkrohvplaatide paigaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 7 Maalritööd 17 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ehitiste sise- ja välispindade viimistlemise tehnoloogiad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet maalritöödel  võrdleb värvitüüpe ja nende kasutusala, lähtudes värvides kasutatavast sideainest ja pigmendist ning rakendades kasutatavatest materjalidest, keemiaalaseid teadmisi töövahenditest ja viimistletavale  selgitab teabeallikate põhjal immutuskrundi ja kruntvärvi erinevust ning põhjendab kruntimise ja immutamise aluspinnale esitatavatest vajadust viimistlustöödel kvaliteedinõuetest  eristab maalritöödel kasutatavaid töövahendeid (pintslid, värvirullid), seadmeid ja masinaid, selgitades erialast terminoloogiat kasutades nende kasutusvõimalusi 8 2) kavandab tööprotsessi, valib  iseloomustab maalritöödel kasutatavate viimistlusmaterjalide (värvid, õlid, lakid, lahustid) omadustest materjalid ja töövahendid vastavalt tulenevaid nõudeid töötamisel erinevas keskkonna- ja ilmastikutingimustes etteantud tööülesandele  selgitab välja edasiseks tööks vajaliku info ja planeerib tööaja, lähtudes etteantud tööülesandest 3) viimistleb ehitiste sise- ja välispinnad  mõõdab lähtuvalt tööülesandest viimistletava objekti vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna tasasus), värviga, laki või õliga, järgides tööde kasutades asjakohaseid mõõtvahendeid tehnoloogiat ja etteantud  rakendab matemaatikaalaseid teadmisi ja arvutab vajalike materjalide koguse, lähtudes mõõtetulemustest ja kvaliteedinõudeid tootekirjelduses (tehnilises informatsioonis, tootejuhistes) etteantud materjali kulunormist 4) järgib maalritöödel energiatõhusa  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid ehitamise põhimõtteid ning  katab kinni mitteviimistletavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja –võtteid töötervishoiu, tööohutus- ja  valib ja kasutab sobivaid töövahendeid (pintsel, hari, rull, pihusti) lähtuvalt etteantud tööülesandest ja keskkonnaohutusnõudeid kasutatavast viimistlustehnoloogiast ja materjalidest (värv, lakk, õli) 5) analüüsib juhendamisel oma tegevust  eemaldab viimistletavalt pinnalt eelnevad viimistluskihid, kasutades nii termilise, keemilise kui mehhaanilise ehitise sise- ja välispindade eemaldamise võimalusi värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel  peseb aluspinna sobiva vahendiga ja töötleb antiseptikuga, järgides materjalide tootja juhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  krundib viimistletava aluspinna, kasutades selleks asjakohaseid materjale ja töövõtteid  tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb värvitava aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid  hermetiseerib sisetöödel iseseisvalt ja välitöödel juhendamisel vuugid ja ühenduskohad, lähtudes materjali tootja kasutusjuhendist ning tööle esitatud nõuetest  värvib viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides tööde tehnoloogiat ja materjalide tootja kasutusjuhendeid  lakib või õlitab viimistletava pinna kvaliteedinõuetele vastavalt, järgides tööde tehnoloogiat, materjalide tootja kasutusjuhendeid  kontrollib juhendamisel lõppviimistletud pinna vastavust esitatud nõuetele ja parandab lihtsamad töö käigus tekkinud vead (mullid, plekid jm), kasutades selleks sobivaid meetodeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ehitise sise- ja välispindade värvimisel, lakkimisel ja õlitamisel 9   koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 8 Rullmaterjalide paigaldamine seintele 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt seintele rullmaterjale, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet seinale paigaldavatest  eristab näidiste põhjal paber-, tekstiil-, vinüül- ja klaaskiudtapeeti ning kirjeldab lähtuvalt nende omadustest rullmaterjalidest ning nende nõudeid tapeeditavale aluspinnale paigaldamisel kasutatavatest  selgitab teabeallikate põhjal rullmaterjalidel kasutatavate tingmärkide tähendusi abimaterjalidest ja töövahenditest  iseloomustab tapeetimistöödel kasutatavate töö- ja abivahendite valikupõhimõtteid arvestades paigaldatava 2) kavandab tööprotsessi, valib rullmaterjali omadusi (liiki) materjalid ja töövahendid, lähtudes  selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis vms) põhjal rullmaterjali paigaldamiseks vajalikud andmed etteantud tööülesandest (seina asukoht, avade arv ja kuju, kasutatavad materjalid) 3) valmistab nõuetekohaselt ette  valib töövahendid, arvestades paigaldatava rullmaterjali omadusi (liiki) ja rullmaterjalidega kaetava pinna aluspinna ja paigaldab seinale suurust rullmaterjali, järgides etteantud  hindab visuaalvaatlusel aluspinna seisundit ja sobivust rullmaterjaliga kaetavale aluspinnale esitatavatele tööülesannet ja kvaliteedinõudeid nõuetele 4) järgib seinte katmisel  mõõdab lähtuvalt tööülesandest rullmaterjaliga kaetava seinapinna vajalikud parameetrid (mõõtmed ja aluspinna rullmaterjalidega energiatõhusa tasasus), kasutades loodi ja asjakohaseid mõõtvahendeid ehitamise põhimõtteid ning  koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja -võtete töötervishoiu, tööohutus- ja valiku ning tööaja arvutamise tulemustest keskkonnaohutusnõudeid  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja paigaldab töölava, järgides tööohutusnõudeid 5) analüüsib juhendamisel oma tegevust seinapinna katmisel rullmaterjalidega  valmistab tööks ette liimi ja rullmaterjali, juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast  tasandab ja/või pahteldab ning järeltöötleb seinapinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid ja aluspinnale esitatavaid nõudeid  krundib ja vajadusel värvib rullmaterjaliga kaetava seinapinna, lähtudes etteantud tööülesandest ja rullmaterjalidega kaetavale aluspinnale esitatavatest nõuetest  paigaldab seinale rullmaterjali, järgides rullmaterjalidel olevaid tingmärke, etteantud kvaliteedinõudeid ja tootja paigaldusjuhendit, rullmaterjalide paigaldamisel vajalikke sisekliima nõudeid ja tööülesannet  parandab juhendamisel lihtsamad töö käigus tekkinud vead (õhumullid, mustuse plekid, liimijäljed, pilud paanide liitekohtades), kasutades sobivaid abivahendeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid 10   kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut seinapinna katmisel rullmaterjalidega  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 9 Hüdroisolatsioonitööd siseruumides 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane valmistab ette aluspinnad ja paigaldab nõuetekohaselt hüdroisolatsioonimaterjalid hoone siseruumides, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet märgade ja niiskete  defineerib mõiste hüdroisolatsioon ning selgitab hüdroisolatsiooni ja niiskustõkke erinevusi kasutusala järgi, ruumide isoleerimisel kasutatavatest arvestades konstruktsioonidele mõjuvaid veekoormusi (niiskus, pinnavesi ning inimese elutegevusest hüdroisolatsioonimaterjalidest põhjustatud niiskus, leke, kondensatsioonivesi) 2) kavandab tööprotsessi, valib  võrdleb teabeallikate alusel erinevaid hüdroisolatsioonitüüpe, lähtudes nende tehnilistest omadustest, materjalid ja töövahendid kasutusotstarbest ehitustöödel ja pinnale kandmise viisist hüdroisolatsiooni paigaldamiseks  selgitab välja siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (ruumi asukoht, siseruumides, lähtudes etteantud läbiviigud, töödeldavate pindade mõõtmed), lähtudes etteantud tööülesandest (projekt, joonis) tööülesandest  arvutab vajalike materjalide koguse, juhindudes tootja juhistest, materjalide kulunormist ja rakendades pindala 3) paigaldab nõuetekohaselt ja protsentarvutuse eeskirju hüdroisolatsioonimaterjali, lähtudes  koostab etteantud nõuete kohaselt õppeotstarbelise tehnoloogiakaardi ja vormistab selle, kasutades tööülesandest ja tootjapoolsetest infotehnoloogiavahendeid paigaldusjuhenditest  hindab hüdroisolatsiooniga kaetavate siseruumide aluspindade seisundit ja niiskustaseme vastavust etteantud 4) järgib hüdroisolatsioonitöödel nõuetele, juhindudes etteantud tööülesandest energiatõhusa ehitamise põhimõtteid  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha, valib vajalikud töövahendid ja ladustab valitud materjalid, ning töötervishoiu-, tööohutus- ja tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspinna ning käiguteede keskkonnaohutusnõudeid olemasolu 5) analüüsib juhendamisel oma tegevust  puhastab ja krundib aluspinna, arvestades paigaldatava hüdroisolatsioonimaterjali tootja paigaldusjuhendi hüdroisolatsiooni paigaldamisel nõudeid siseruumides  paigaldab hüdroisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendi kulunormi ja hüdroisolatsiooniga kaetud pinnale esitatavaid nõudeid 11   paigaldab juhendamisel läbiviikude (vee- ja kanalisatsioonitoru, trapid) hüdroisolatsiooni, järgides tootja paigaldusjuhiseid või projektipõhist tööjoonist  paigaldab juhendamisel ruumi sise- ja välisnurga hüdroisolatsiooni, järgides etteantud kvaliteedinõudeid  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut siseruumidesse hüdroisolatsioonimaterjalide paigaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 10 Plaatimistööd 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane plaadib tasapinnalised seina- ja põrandapinnad nõuetekohaselt keraamiliste ja kiviplaatidega, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet plaatimistöödel  selgitab oma sõnadega mõisteid püstvuuk, nihutatud vuuk, deformatsioonivuuk, läbiviik kasutatavatest materjalidest ja  eristab näidiste alusel looduslikest kivimitest, pressitud tsementsegust või põletatud savist valmistatud plaate töövahenditest  selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste ja kiviplaatide omadused ja sellest 2) kavandab tööprotsessi, valib lähtuvalt toob näiteid nende kasutusvõimaluste kohta ehitustöödel materjalid ja töövahendid vastavalt  võrdleb tootekirjelduse alusel plaatimissegusid, arvestades plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära (külma- etteantud tööülesandele , kuuma-, niiskuskindlus, survetugevus) 3) valmistab ette aluspinna ning plaadib  tunneb ära ja nimetab plaatimistöödel kasutatavaid käsitööriistu (plaadikamm, segukellu, vuugiraud, lõiketangid, tasapinnalised seina- ja plaadinuga, lood), seadmeid ja mõõteriistu (segutrell, plaadilõikur, frees, lasermõõteriist) põrandapinnad keraamiliste või  selgitab välja tööülesande põhjal plaaditava pinna asukoha, projektipõhised mõõtmed, läbiviikude arvu kiviplaatidega, järgides etteantud  hindab juhendamisel aluspinna seisundit ja vastavust etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud nõuetele kvaliteedinõudeid  valib plaadid, tasandus-, plaatimis- ja vuukimissegu, hereetikud ja töövahendid, lähtudes etteantud tööülesandest 4) vuugib plaaditud pinnad ja viimistleb  mõõdab üle plaaditava pinna, kasutades sobilikke mõõteriistu vuugid kvaliteedinõuete kohaselt,  koostab tasapinnalise seina- ja/või põrandapinna plaadijaotuskavandi, arvestades plaatmaterjali kasutamise ökonoomsust, töövõtete ratsionaalsust ja tulemuse esteetilisust 12  kasutades sobivaid materjale ja  arvutab tööks vajalike materjalide kogused ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi töövahendeid  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee 5) järgib plaatimistöödel energiatõhusa ning käiguteede olemasolu ehitamise põhimõtteid ning  puhastab aluspinnad, eemaldades aluspinnalt eendid ja naket vähendavad ained, kasutades asjakohaseid töötervishoiu-, tööohutus- ja töövahendeid ja -võtteid keskkonnaohutusnõudeid  tasandab, krundib ja hüdroisoleerib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust  katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid tasapinnaliste seina- ja  märgib juhendamisel tasapinnalisele ja täisnurksele plaaditavale pinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid põrandapindade plaatimise erinevatel norme ja esteetilist lõpptulemust, kasutades asjakohaseid töövahendeid tööetappidel  töötleb plaate (lõikab, lihvib) ja paigaldab need ettevalmistatud aluspinnale vastavalt koostatud jaotuskavandile, kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid  puhastab mehaaniliselt plaatide vahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga, kasutades asjakohaseid töövahendeid  viimistleb mastiksiga (hermeetikuga) seinte sisenurgad ning seina ja põranda liitekohad, lähtudes deformatsioonivuugi laiusest ja sügavusest, järgides tööde tehnoloogiat  katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  arvestab töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel inimeste ja keskkonnaga enda ümber, järgides rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevatel tööetappidel toimetulekut tasapinnaliste, täisnurksete seina- ja põrandapindade plaatimisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 11 Erikujuliste seina- ja põrandapindade plaatimine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane plaadib kvaliteedinõuete kohaselt ettevalmistatud erikujulised seina- ja põrandapinnad, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. 13 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab tööprotsessi erikujuliste  selgitab oma sõnadega mõisteid diagonaalvuuk, majakas, trapp seina- ja põrandapindade  selgitab välja tootekirjelduse alusel plaatimistöödel kasutatavate keraamiliste, klaas- ja kiviplaatide omadused plaatimiseks, valib materjalid ja ning iseloomustab sellest lähtuvalt nende kasutusvõimalusi erikujuliste pindade plaatimisel töövahendid vastavalt etteantud  võrdleb plaadiliime, arvestades etteantud plaatmaterjali ja plaaditavate pindade eripära tööülesandele  selgitab välja tööülesande põhjal tööks vajaliku info (asukoht, kuju, mõõtmed, läbiviikude arv) 2) valmistab ette aluspinna ning plaadib  hindab aluspindade seisundit ja vastavust tööülesandega etteantud plaatmaterjalide paigaldamiseks esitatud erikujulised seina- ja põrandapinnad, nõuetele järgides etteantud kvaliteedinõudeid  valib materjalid (plaadid, tasandus-, plaatimissegu või liim, vuukimissegu, hermeetikud) ja töövahendid, 3) vuugib erikujulised plaaditud pinnad lähtudes tööülesandest ja viimistleb vuugid kvaliteedinõuete  mõõdab üle plaaditava pinna plaadijaotuskavandi koostamiseks ja materjalide vajaduse väljaselgitamiseks, kohaselt, kasutades sobivaid materjale kasutades sobilikke mõõtevahendeid ja -meetodeid ja töövahendeid  koostab nii kaldega kui astmetega põrandapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades kehtivaid norme 4) järgib erikujuliste pindade plaatimisel ja esteetilist lõpptulemust töötervishoiu, tööohutus- ja  koostab nii kaarekujulise eenduva osaga kui nišiga seinapinna plaatimiseks plaadijaotuskavandi, arvestades keskkonnaohutusnõudeid kehtivaid norme ja esteetilist lõpptulemust 5) analüüsib juhendamisel oma tegevust erikujuliste seina- ja põrandapindade  arvutab tööks vajalike materjalide koguse ja orienteeruva tööaja, rakendades matemaatikaalaseid teadmisi plaatimise erinevatel etappidel  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha ja ladustab materjalid, tagades tööks vajaliku elektri ja vee ning käiguteede olemasolu  arvutab majakate kõrgused, lähtudes normiga ettenähtud kaldenurgast ja plaaditava põrandapinna suurusest  puhastab aluspinna, eemaldades sellelt eendid ja naket vähendavad ained  paigaldab kõrgusmärgid ja majakad, järgides nõuetekohaseid kaldeid ja tööülesannet  tasandab ja krundib aluspinna, järgides materjalide tootja kasutusjuhendeid  katab mitteplaaditavad pinnad, kasutades asjakohaseid kattematerjale, töövahendeid ja –võtteid  märgib juhendamisel erikujulisele seina- ja põrandapinnale plaatide jaotuse, arvestades kehtivaid norme ja koostatud jaotuskavandit  töötleb (lõikab, lihvib, freesib) etteantud plaatmaterjali, sh suuremõõtmelisi plaate, andes neile tööülesandest ja plaaditavast pinnast lähtuvalt sobiva kuju  plaadib kaldega põrandapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust  plaadib astmelise pinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust  plaadib nõuetekohaselt nišiga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust  plaadib kaarekujulise eenduva osaga seinapinna, järgides tööde tehnoloogiat, etteantud kvaliteedinõudeid ja esteetilist lõpptulemust 14   puhastab mehaaniliselt plaatide vahelised vuugid ning täidab ja viimistleb need nõuetekohaselt vuugiseguga  valib sobiva hermeetiku ja viimistleb seinte sisenurgad, seina ja põranda liitekohad, läbiviigud, sh trapid, lähtudes vuugi laiusest ja sügavusest  katab plaaditud pinnad sobilike kattematerjalidega, kaitstes neid järgnevate tööoperatsioonide käigus tekkida võivate kahjustuste eest  eemaldab juhendamisel vigastada saanud või ebakvaliteetselt paigaldatud plaadid, puhastab pinnad ja taastab vajadusel hüdroisolatsiooni  asendab vigastatud plaadid uutega, kasutades selleks sobilikke materjale ja töövahendeid  parandab töö käigus tekkinud vead (ebatasasused liimkihis, plaatide paigaldamise ebatasasused jm)  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut plaatimistöödel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 12 PVC- ja tekstiilmaterjalist põrandakatete paigaldamine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab nõuetekohaselt põrandale polüvinüülkloriidist ja tekstiilist rull- ja plaatmaterjale, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatut praktikal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet PVCst ja tekstiilist  eristab näidiste põhjal põrandale paigaldatavaid polüvinüülkloriidist (PVC) ja tekstiilist rull- ja põrandakatetest ja nende plaatmaterjale paigaldamisel kasutatavatest  võrdleb lähtuvalt tööülesandest tootja juhendite alusel PVCst ja tekstiilist põrandakatetega töövahenditest kaetavatele aluspindadele esitatavad nõudeid 2) kavandab tööprotsessi, valib materjalid ja töövahendid, lähtudes  eristab ja nimetab põrandakattematerjalide paigaldamisel kasutatavaid käsitööriistu, seadmeid ja etteantud tööülesandest ja mõõteriistu, teab nende kasutusotstarvet paigaldustehnoloogiast  selgitab välja etteantud tööülesande (projekti, joonis) põhjal põrandakattematerjalide paigaldamiseks vajalikud andmed (asukoht, avad, kasutatavad materjalid) 15 3) valmistab ette nõuetekohaselt  mõõdab lähtuvalt etteantud tööülesandest asjakohaseid mõõtevahendeid kasutades põrandakattega aluspinna, arvestades aluspinna kaetava pinna parameetrid (mõõtmed, põrandapinna niiskustase ja tasasus) seisundit, kasutatavaid materjale ja  hindab aluspindade seisundit, juhindudes kasutatavate rullmaterjalide omadustest tehnoloogiat 4) paigaldab põrandale rullmaterjale,  koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, lähtudes etteantud tööülesandest ja töövahendite ja-võtete valiku ning tööaja arvutamise tulemustest tootja paigaldusjuhendist  korraldab oma töökoha ja ladustab valitud materjalid, tagades töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks 5) järgib töötervishoiu, tööohutus- ja vajaliku elektri ja vee keskkonnaohutusnõudeid  valmistab tööks ette aluspinna (vajadusel pahteldab, lihvib), liimi ja põrandakattematerjalid, 6) analüüsib juhendamisel oma tegevust juhindudes tööülesandest ja tööoperatsioonide järjekorrast PVC st ja tekstiilist  paigaldab põrandakattematerjalid, juhindudes etteantud tööülesandest ja kvaliteedinõuetest, tootja põrandakattematerjalide juhendist ning rullmaterjalide paigaldamisel vajalikest sisekliima nõuetest paigaldamisel  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut PVCst ja tekstiilist põrandakattematerjalide paigaldamisel  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 13 Praktika 30 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab ja arendab järjekindlalt kogenud töötaja juhendamisel õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Praktika toetab ennast analüüsiva ja juhtiva isiksuse kujunemist Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib meeskonna liikmena oma  järgib tööprotsessi kavandamisel ja töötamisel praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja tegevused tööülesande täitmiseks, sisekorraeeskirjades sätestatut arvestades ettevõttes väljakujunenud  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt töörütmi 16 2) valmistab ette aluspinnad  valmistab kogenud töötaja juhendamisel töörühma liikmena ette oma töökoha, arvestades töö- ja lõppviimistluseks, lähtudes aluspinna keskkonnaohutusnõudeid seisundist, järgides kasutatavate  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest materjali tootja juhiseid ja tööde  arvestab töötamisel tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust tehnoloogiat  valib ja kasutab sobivaid töövahendeid, lähtuvalt etteantud tööülesandest ja kasutatavast 3) teostab ehitiste erinevate sise- ja viimistlustehnoloogiast; välispindade lõppviimistluse vastavalt  valmistab ette viimistletavad aluspinnad vastavalt tööülesandele ja lõppviimistlusele seatud kvaliteedinõuetele projektile või tööjoonisele, järgides  viimistleb hoone sisepindu vastavalt tööülesandele ja tööjoonistele, järgides tööde tehnoloogiat ja tööde tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid kvaliteedinõudeid;  viimistleb hoone välispindu vastavalt tööülesandele ja tööjoonistele, järgides tööde tehnoloogiat ja 4) järgib töötamisel energiatõhusa kvaliteedinõudeid ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu,  kasutab viimistlustöödel asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid lähtudes tööülesandest ja töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; viimistletavast pinnast, kasutatavatest materjalidest ja tehnoloogiast 5) arendab suhtlemis- ja koostööoskusi, töötades meeskonna liikmena  kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras, järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel 6) vastutab meeskonna liikmena tööde etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid kvaliteedi ja tähtaegse täitmise eest  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid, seadmed ja kaitsevahendid, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid arvestades jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted  on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega ehitiste erinevate sise- ja välispindade viimistlemisel,  hindab juhendaja abiga enda tugevusi ja nõrkusi ning arendamist vajavaid aspekte  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, fikseerides lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida sellest õppis  vormistab aruande etteantud vormis korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid  vastutab töörühma liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse ning tähtajast kinnipidamise eest 17  Ministeeriumid 5.07.2022 nr 8-2/22/2978 Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklikõppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2 4. Eelnõu lisa 3 5. Eelnõu lisa 4 6. Seletuskiri Tiina Silem 735 0578 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740  LISA 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate ehitamise üldistest põhimõtetest, ehituskonstruktsioonidest ja nende ehitamisel kasutatavate ehitusmaterjalide ja töövahendite liigitusest, ta orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab ehitamise üldisi põhimõtteid  leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja ning erinevate spetsialistide kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest ülesandeid ja vastutust  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ja ehitusprotsessis võõrkeelseid teabeallikaid 2) omab ülevaadet  iseloomustab ehituse valdkonna oskustööliste kutseid, kasutades kutsestandardite registrit ehituskonstruktsioonidest ja nende  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, tehnosüsteem, rajamisel kasutatavatest ehitusprojekt, ehitamine, ümberehitamine, rekonstrueerimine, lammutamine, ehitise korrashoid ehitusmaterjalidest; ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusteatis ja ehitusluba, kasutusteatis ja kasutusluba, ehituskonstruktsioon, 3) tunneb ehitustöödel kasutatavaid töö- kande-, katte- ja piirdetarind ja abivahendeid (sh masinad,  selgitab erialaste teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele mehhanismid), nende  koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessist ja tööde järjestusest (ehitustööde ettevalmistamisest valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat; kuni ehitise valmimiseni) 4) oskab kasutada tööks vajaliku teabe  selgitab ehituse oskustööliste ülesandeid ja vastutust erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel leidmiseks digitehnoloogiat ja ehitusprotsessis erinevaid tööd reguleerivaid  oskab kasutada ehitusprojekti ja erinevaid elektroonilisi registreid tööks vajaliku info leidmiseks dokumente 1 5) mõistab energiatõhusa ehitamise ja  iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest, keskkonnasäästliku toimimise väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt põhimõtteid ja nende  selgitab erialaste teabeallikate põhjal ehitiste kande-, katte- ja piirdetarindite erinevusi, väljendudes selgelt ja rakendamisvõimalusi erialases töös; kontekstikohaselt 6) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse  selgitab erinevate teabeallikate põhjal hoone sise- ja välispindade lõppviimistlusele esitatavaid olulisust ehitustöödel ja oskab anda kvaliteedinõudeid esmaabi  annab ülevaate ehitusmaterjalide (kivi-, puit-, metall-, puiste- ja viimistlusmaterjalid, kinnitusvahendid ja abimaterjalid) liigitusest ning võrdleb nende füüsikalistest omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi ehitustöödel  selgitab füüsikalistest omadustest lähtudes erinevate isolatsioonimaterjalide (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) otstarvet konstruktsioonide ehitamisel  selgitab erinevate ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutusala kande-, katte- ja piirdetarindite ehitamisel, arvestades materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi  iseloomustab kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel ja viimistlemisel kasutatavaid töö- ja abivahendeid (sh käsitööriistad, masinad ja mehhanismid), nende valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat  liigitab konstruktsioonide ehitamisel kasutatavad väikemehhanisme vastavalt töötamise põhimõttele (elektri, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab tööohutusnõudeid nende kasutamisel  selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone siseviimistlusele ja välispiiretele  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustele tuginedes hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, materjalide valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, inimtegevuse mõju jne)  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel  iseloomustab ehitustöödel tekkivaid jäätmeid ja nende tekke vältimise ning jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine võimalusi, kasutades erialaseid teabeallikaid  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  iseloomustab riske töötaja tervisele ehitustöödel erinevate tööülesannete täitmisel, sh töötamisel välitingimustes  selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi andmise üldistest põhimõtetest 2   selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja kannatanule välitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted) 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma erialast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi õpitava eriala kontekstis võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja organisatsiooni probleeme ja võimalusi erinevate keskkonnateguritega 3) kavandab enda ja teiste jaoks väärtuste  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid loomisel omapoolse panuse kultuurilises,  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi 4) mõistab enda vastutust oma kutsealase  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest karjääri kujundamisel ning on  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli motiveeritud ennast arendama  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja võimalused  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust 3 Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused tööjoonistelt edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks ning tööülesannete täitmiseks vajalike märke- ja mõõdistustööde tegemiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehitusprojektis esitatud  toob näiteid jooniste erinevatest, sh infotehnoloogilistest esitusvõimalustest ja tehniliste jooniste graafilise teabe erinevatest sh kasutusaladest infotehnoloogilistest esitusvõimalustest;  defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, tehnoloogiline projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende omavahelisi seoseid 3 2) oskab kasutada ehituslikke tööjooniseid,  eristab graafiliste projektdokumentide alusel ehitusprojekti osi - asendiplaan, arhitektuuri-, hoone põhiplaane ja konstruktsiooni-, kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ehituskonstruktsiooni lõigete jooniseid  iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi, lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise tööülesannete täitmiseks vajalike põhimõtteid, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt lähteandmete väljaselgitamiseks  visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiise, arvestades etteantud mõõtkava, kasutades 3) omab ülevaadet mõõdistamisel ja asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, lõigete ja sõlmede märkimisel kasutatavatest tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused) töövahenditest, mõõtmismeetoditest ja  mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava ja kasutades asjakohaseid ohutusnõuetest mõõteriistadega kujutamisvõtteid ja tähistusi töötamisel;  selgitab hoone põhiplaanilt välja ehituskonstruktsiooni elemendi asukoha, juhindudes ehituslikel joonistel 4) teeb tööülesande täitmiseks vajalikke kasutatavatest tähistustest mõõdistus- ja märketöid oma pädevuse  selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, juhindudes ehituslikel piires, kasutades asjakohaseid joonistel kasutatavatest tähistustest töövahendeid ja -võtteid ning tagades  nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid nõuetekohase mõõtmistäpsuse materjale, lähtudes ehituslikel joonistel kasutatavatest tähistustest  leiab korruste plaanidel ja vertikaallõigetel kujutatud avatäidete asukohad ja mõõtmed  leiab seletuskirjas sisalduva informatsiooni põhjal sisekujunduslike tööde jaoks vajalikud lähteandmed  toob näiteid erinevatest mõõdistamis- ja märkimismeetoditest ja nende kasutusalast erialasel tööl, kasutades erialaseid teabeallikaid  eristab mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavaid töövahendeid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, digitaalsed mõõtevahendid)  oskab kasutada digitaalseid töövahendeid mõõte ja märketööde tegemisel  valib tööülesandest lähtudes asjakohased mõõteriistad ja märkevahendid  selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, ehitusobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust  teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus  mõõdistab ruumi parameetreid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid  märgib maha (aluspinnale) konstruktsiooni asukohad ja kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse  kontrollib juhendamisel ehituskonstruktsioonide elementide (nurgad, akna- ja ukseava suurus jms) vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele, järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid  hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja – vahendeid arvestades nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult 4   järgib mõõdistus- ja märkimistööde ajal kui ka töökoha korrastamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib enda toimetulekut tööülesande täitmiseks ehitusjoonistelt vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte 4 Ehituskividest müüritiste ladumine 20 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane laob kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest ehituskividest tasapinnalisi, kandvaid ja mittekandvaid konstruktsioone, järgides tööde tehnoloogiat, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehituskividest  eristab näidiste põhjal ehitustöödel enim kasutatavaid looduslikke ja tööstuslikult toodetud ehituskive müüritiste ehitamise tehnoloogiast sh  iseloomustab müüritöödel kasutatavaid erinevaid ehituskive (silikaat-, savi- ja betoontellised, looduskivid) materjalidest, töö- ja abivahendistest nende omadusi ja kasutusala, kasutades erinevaid teabematerjale 2) laob ehituskividest tasapinnalise  selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude erinevusi ja kasutusala ehituskividest müüritiste müüritise, sh vajumis- ja ladumisel temperatuurivuugid vastavalt  selgitab mõistete müüritis, sillus, sarrus, armeerimine, vajumis- ja temperatuurivuuk, avatäide tähendust etteantud tööjoonisele  eristab näidiste põhjal müüritöödel kasutatavaid terastooteid (tala, ferm, post, armatuurkarkass) ja selgitab 3) laob ja sarrustab juhendamisel näidete põhjal nende otstarvet keerukamate kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel projekti või tööjoonise järgi  eristab müüritöödel kasutatavaid käsitööriistu, elektrilisi ja pneumaatilisi töövahendeid ja tarvikuid keerukamaid müüritise  iseloomustab erialaste teabeallikate alusel tööks vajalikke tõste- ja paigaldusmehhanisme ning nende konstruktsioone (postid, pilastrid, tööspetsiifikat kaarseinad jms) ja sildab avasid  juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti ehitusmaterjalide mahalaadimisel, järgides etteantud juhiseid ja 4) oskab taastada ehituskividest tööohutusnõudeid müüritiste kahjustusi, kasutades  selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt välja ehituskividest müüritise ladumiseks vajaliku informatsiooni asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (müüritise mõõtmed, projekteeritud kõrgus, asukoht, kasutatavad materjalid, jms) 5) töötab müüritise ladumisel ja vuukimisel ohutult ja keskkonda  valib tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades tootjapoolseid juhiseid ning arvutab vajamineva säästvalt, ennetab võimalikke vigu materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust 6) analüüsib koos juhendajaga enda  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades tööks tegevust vundamendi ja müüritise vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu ja arvestab ohutusnõudeid ladumisel  enne töö alustamist katab kinni kaitsmist ja säilitamist vajavad objektid, kasutades sobilikke materjale ja töövõtteid  paigaldab hoone vundamendile enne müüritise ladumist tööjoonise järgi horisontaalse hüdroisolatsiooni, arvestades tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid  teeb vundamendi hooldus- ja kaitsetöid muutuvate ilmastikutingimuste või teiste väliste mõjutuste toimel tekkida võivate kahjustuste vältimiseks 5  teeb tööjoonise alusel edasiseks tööks vajalikud mõõdistus ja märketööd, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  laob erinevatest ehituskividest erinevaid tasapinnalisi puhasvuukmüüritisi, järgides projekti/tööjoonist ja materjalide tootja paigaldusjuhendeid  vuugib müüritise, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära, kasutades vuugi mõõtmete ja profiiliga sobivat vuukrauda  teostab müüritiste ladumise käigus juhendamisel vajumis- ja temperatuurivuugid, lähtudes etteantud tööjoonisest ja/või tootjapoolsest paigaldusjuhendist  laob juhendamisel erineva raadiusega kaarseinu, järgides projekti/tööjoonist  laob juhendamisel erinevatest ehituskividest avadega seina osi ja paigaldab sillused (kiil-, kaarsillus), järgides etteantud projekti/tööjoonist  paigaldab juhendamisel erinevad monteeritavad sillused (teras- ja monoliitbetoonsillused või sillus- ja sarrusplokid) ja talad, järgides projekti/tööjoonist ja tööohutusnõudeid  paigaldab ladumise käigus vajalikud sarrused, ankrud ja tarindidetailid, järgides projekti/tööjoonist ning tootjapoolset paigaldusjuhendit  ühendab ehituskividest müüritise kandvate seintega, kasutades asjakohast tehnoloogiat  laob juhendamisel erinevatest looduskividest (nt paekivi, dolomiit, maakivi jne) puhasvuukmüüritist, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid  laob ja sarrustab juhendamisel erinevatest ehituskividest poste ja pilastreid, järgides projekti/tööjoonist.  teeb kohtbetoneerimistöid oma töölõigu piires (nt sillused, korstnavöö) arvestades tehnoloogilist protsessi, sh betooni tardumise ja kivinemise aega  kaitseb laotavat müüritist muutuvate ilmastikutingimuste või teiste väliste mõjutuste eest (katmine, toestamine jne), kasutades sobivad materjale ja töövahendeid  selgitab mõistete konstruktsioonide konserveerimise, restaureerimise, renoveerimine ja remont erinevusi, kasutades erinevaid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid  hindab juhendatud vaatluse käigus müüritise seisukorda võimalike vigastuste tuvastamiseks  toestab juhendamisel kandekonstruktsioonid, lähtudes projektist või tööjoonisest ning müüritise seisukorrast  paigaldab ajutised toed, ehitab silluse ja vajadusel tugevdab rajatava ava servad, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja -võtteid  valmistab juhendamisel ette müüritise pinna parandustöödeks, juhindudes lähteülesandest ja arvestades tööde tehnoloogiat  täidab müüritühemikke (asendab müüripinnas kive) ja tühjenenud vuuke, paigaldab müüriankruid vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid  järgib töövahendite kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel 6   järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutuse- nõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib müüritöödel tekkivate jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut vundamendi ja erinevatest ehituskividest müüritiste ladumisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 5 Väikeplokkmüüritiste ladumine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane laob kvaliteedinõuetele vastavalt erinevatest väikeplokkidest müüritisi, järgides tööde tehnoloogiat, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet väikeplokkidest  iseloomustab müüritöödel kasutatavaid väikeplokke (betoon-, poorbetoon- ja kergkruus-väikeplokid) nende müüritiste ehitamise tehnoloogiast sh omadusi ja kasutusvõimalusi ehitustöödel, kasutades erialaseid teabeallikaid materjalidest, töö- ja abivahendistest  selgitab teabeallikate põhjal mördi-, betoon- ja kuivsegude kasutusvõimalusi väikeplokkmüüritiste ladumisel 2) laob väikeplokkidest tasapinnalise  selgitab metallmaterjalide (tala, ferm, armatuurkarkass) kasutusvõimalusi väikeplokkmüüritiste ehitamisel müüritise, sh vajumis- ja  selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt välja väikeplokkmüüritise ladumiseks vajaliku informatsiooni temperatuurivuugid vastavalt etteantud (müüritise mõõtmed, projekteeritud kõrgus, asukoht, kasutatavad materjalid, jms) tööjoonisele  valib projekti/tööjoonise põhjal sobivad materjalid, arvestades materjalide tootja juhiseid ning arvutab 3) laob ja sarrustab juhendamisel projekti vajamineva materjali koguse, rakendades pindala, ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste või tööjoonise järgi keerukamaid tõesust väikeplokkmüüritise konstruktsioone ja  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades tööks sildab avasid järgides tööde vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede olemasolu, arvestades ohutusnõudeid tehnoloogiat  enne töö alustamist katab kinni kaitsmist ja säilitamist vajavad objektid, kasutades sobilikke materjale ja 4) töötab väikeplokkmüüritise ladumisel töövõtteid ja vuukimisel ohutult ja keskkonda  teeb vajalikud mõõdistus ja märketööd, lähtudes projektist/tööjoonisest ja kasutades sobivaid töövahendeid säästvalt, ennetades võimalikke vigu ja -võtteid 5) analüüsib koos juhendajaga enda  kaevab lintvundamendi rajamiseks etteantud kõrgusmärgini kaeviku ning teeb liiv- ja/või killustikaluse, tegevust vundamendi ja müüritise lähtudes ehitusprojektist ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ladumisel  paigaldab aluse tegemisel ajutise drenaaži, kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid  laob väikeplokkidest vundamendi lähtudes tööjoonisest ja tööde tehnoloogiast  paigaldab hoone vundamendile enne müüritise ladumist tööjoonise järgi horisontaalse hüdroisolatsiooni, arvestades tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid  laob projekti või tööjoonise ja tootjapoolsete paigaldusjuhendite järgi betoon-, poorbetoon-, kergkruus- väikeplokkidest müüritise, kasutades sobilikke tööriistu ja arvestades ladumise tehnoloogiat 7   laob juhendamisel vajumis- ja temperatuurivuugid, lähtudes etteantud tööjoonisest ja/või tootja paigaldusjuhendist  sarrustab ladumisel müüritise, järgides tööjoonist ning tootja paigaldusjuhendit  laob erinevatest väikeplokkidest avadega seina osi ja sildab avasid, kasutades teras- ja monoliitbetoonsilluseid ning sillus- ja sarrusplokke, järgides projekti või tööjoonist ja tööde tehnoloogiat  vuugib vajadusel müüritise, arvestades ilmastikuolusid ja materjalide eripära, kasutades vuugi mõõtmete ja profiiliga sobivat vuukrauda  paigaldab juhendamisel erinevad monteeritavad sillused ja talad, kasutades erinevaid tõstemehhanisme ja paigaldamise tehnoloogiaid ning järgides projekti või tööjoonist ja tööohutusnõudeid  paigaldab müüritisse ankrud ja ühendab väikeplokkmüüritise kandvate seintega, järgides tööde tehnoloogiat ja arvestades seinte kattematerjali (soojustus-, viimistlusmaterjalid) eripära  paigaldab müüritisele vertikaalse hüdroisolatsiooni kihi, järgides tööjoonist ning tootja paigaldusjuhendit ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisele kehtestatud nõudeid  teeb kohtbetoneerimistöid oma töölõigu piires (nt soklivöö, sillused, õõnesplokid, ülemine tasandusvöö) arvestades tööde tehnoloogiat, sh betooni tardumise ja kivinemise aega  selgitab etteantud projektilt/tööjooniselt müüritise isoleerimiseks vajaliku informatsiooni ja arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsioonile vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, kasutades ülesande lahendamisel matemaatika seaduspärasusi  paigaldab müüritisele soojustus-, tuuletõkke- ja heliisolatsioonimaterjalid, järgides projekti/ tööjoonist ja materjalide tootja paigaldusjuhendit  kaitseb laotavat väikeplokkmüüritist muutuvate ilmastikutingimuste või teiste väliste mõjutuste eest (katmine, toestamine jne), kasutades sobivaid materjale ja töövahendeid  järgib töövahendite kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutuse- nõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib väikeplokkmüüritiste ladumisel tekkivate jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut väikeplokkidest vundamendi ja müüritiste ladumisel ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 6 Hüdro- ja soojusisolatsioonitööd 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab hüdro-, auru- ja soojusisolatsioonimaterjale erinevatele kivi- ja betoonkonstruktsioonidele vastavalt kvaliteedinõuetele ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetele järgides töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. 8 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ehitustöödel kasutatavaid  eristab näidiste järgi hüdroisolatsioonimaterjale: ruberoid, hüdrosool, tõrvapapp, SBS-katted, bituumen isolatsioonimaterjale ja nende  võrdleb lähtuvalt omadustest ja kasutustingimustest erinevaid soojus- ja heliisolatsioonimaterjale (klaas-, paigaldamise nõudeid kivivill, vahtpolüstüreen) 2) kavandab lähtuvalt etteantud ülesandest  iseloomustab soojustuse ja konstruktsiooni kaitseks kasutatavaid tuule- ja aurutõkkematerjale tööprotsessi, valib materjalid ja (aurutõkkepaber, kile), kasutades erinevaid teabeallikaid töövahendid  selgitab hüdroisolatsioonimaterjalide kasutamise vajalikkust ja paigaldamise tingimusi lähtuvalt niiskuse 3) paigaldab tootja paigaldusjuhendi järgi liikumisest erinevates ehituskonstruktsioonides vertikaalse hüdroisolatsiooni laotud  selgitab soojusisolatsioonimaterjalide, sh tuuletõkke paigaldamise tingimusi, lähtudes energia säästmise müüritisele põhimõttest hoones 4) paigaldab juhendamisel müüritisele  selgitab aurutõkke kasutamise vajadust ja paigaldamise tingimusi, lähtudes niiskuse liikumisest hoone soojus-, tuuletõkke- ja konstruktsioonides ja energia säästmise põhimõtetest heliisolatsioonimaterjale  selgitab lähtuvalt ruumi funktsioonist heliisolatsioonimaterjalide paigaldamise vajadust 5) järgib töötervishoiu- ja  selgitab etteantud tööjoonistelt välja konstruktsiooni mõõtmed ja isolatsioonimaterjalide paigaldamiseks tööohutusnõudeid, ennetab võimalikke vajaliku informatsiooni vigu soojustus- ja  arvutab tööjoonise põhjal etteantud konstruktsioonile vajaliku isolatsioonimaterjali koguse, kasutades isolatsioonimaterjalide paigaldamisel ülesande lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi 6) analüüsib koos juhendajaga enda tegevust soojus- ja  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha lähtuvalt kavandatud tehnoloogiast, tagades hüdroisolatsioonimaterjalide töökoha korrashoiu ja puhtuse, tööks vajaliku elektri ja vee, materjalide ladustuspindade ning käiguteede paigaldamisel olemasolu ja arvestades ohutusnõudeid  valib töövahendid vastavalt paigaldatavale isolatsioonimaterjalile, järgides tootja paigaldusjuhendeid  valmistab ette aluspinna (puhastab tolmust, tasandab ebatasasused jms), arvestades isolatsioonimaterjali, tootja paigaldusjuhendit  valib mõõtudelt sobiva materjali või lõikab selle mõõtu, kasutades vajalikke mõõtmis-, märkimis- ja kontrollimisvahendeid  paigaldab vertikaalset hüdroisolatsiooni, järgides tootjapoolset paigaldusjuhendit ennetamaks võimalikke vigu  kontrollib koos juhendajaga tehtud töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele, vigade ilmnemisel kordab tööprotsessi  paigaldab rull- või plaatsoojusisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet  paigaldab juhendaja abiga etteantud müüritisele tuuletõkkematerjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet  paigaldab juhendamisel etteantud konstruktsioonile heliisolatsioonimaterjali, arvestades tootja paigaldusjuhendeid ja etteantud tööülesannet 9   järgib töövahendite ja muude seadmete kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid, vajalikke abivahendeid ning nõuetekohaselt asjakohaseid isikukaitsevahendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut soojustus- ja isolatsioonimaterjalide paigaldamisel ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 7 Krohvimistööd 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab kvaliteedinõuetele vastavad hoonete ja rajatiste sise- ja välispindade tsementkrohviseguga krohvimise oskused, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab lähtuvalt etteantud  iseloomustab krohvimörte, lähtudes kasutatavast sideainest ülesandest tööprotsessi, valib sobivad  selgitab erinevate klassikalistel sideainetel (tsement-, savi-, lubi) põhinevate krohvimörtide kasutamistingimusi, materjalid ja töövahendid lähtudes krohvitava pinna asukohast ja seisundist 2) krohvib ettevalmistatud pinnad  mõõdab juhendamisel ja meeskonnatööna krohvitavad pinnad, kasutades mõõtevahendeid ja loode ning järgides arvestades etteantud tööülesannet, etteantud kvaliteedinõudeid (nt pindade tasasuse mõõtmisel) tööde tehnoloogiat ja  arvutab juhendamisel materjalide kulu ja planeerib tööaja, juhindudes krohvimismaterjalide kulunormidest ning kvaliteedinõudeid kasutades pindala- ja mahuarvutuse meetodeid 3) parandab juhendamisel vigastatud  hindab juhendamisel aluspindade seisundit ja materjalide sobivust ning kvaliteedinõuetele vastavust, juhindudes krohvipinnad, järgides etteantud etteantud tööülesandest, krohvimismaterjali omadustest ja aluspinna seisundist kvaliteedinõudeid ja tööde  valib sobivad töövahendid ja -võtted, juhindudes etteantud tööülesandest tehnoloogiat  koostab juhendamisel isikliku tööplaani, juhindudes pindade mõõtmise, materjalide kulu, töövahendite ja-võtete 4) järgib töötervishoiu- ja valiku ning tööaja arvutamise tulemustest tööohutusnõudeid pindade  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohaselt töökoha enne töö alustamist ja valmistab ette krohvitava pinna märgkrohvimisel tsement- (puhastab, vajadusel krundib) krohviseguga  loodib ja paigaldab meeskonnatööna krohvimajakad või juhtlauad vastavalt etteantud nõuetele 5) analüüsib koos juhendajaga oma tegevust hoone sise- ja välispindade  paigaldab tööülesandest lähtudes nõuetekohaselt krohvivõrgu või krohvimati, kasutades asjakohaseid krohvimisel töövahendeid ja -võtteid  katab kinni mittekrohvitavad pinnad, kasutades sobilikke materjale, töövahendeid ja -võtteid  valmistab krohvimördi, järgides tootja valmistamisjuhendit  teeb tsementkrohviseguga sisseviske-, tasandus- ja viimistluskihi, järgides tööde tehnoloogiat  teeb savikrohviga sisseviske-, tasandus- ja viimistluskihi, järgides tööde tehnoloogiat, arvestades krohvitava aluspinna materjali ja seisundit 10   teeb lubikrohviseguga sisseviske-, tasandus- ja viimistluskihi, järgides tööde tehnoloogiat, arvestades krohvitava aluspinna materjali ja seisundit  hindab juhendamisel etteantud nõuetest lähtuvalt krohvitud pinna tasasust, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid  hindab juhendamisel olemasolevate krohvipindade seisundit ja määrab kasutatud krohvisegude koostise  parandab juhendamisel defektsed krohvipinnad, juhindudes etteantud tööülesandest, krohvimismaterjalide ja pindade omadustest  rakendab ergonoomilisi ja ning ohutuid töövõtteid, kasutab töötsooni eesmärgipäraselt ja hoiab selle korras  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult  kontrollib juhendamisel enda töö vastavust etteantud kvaliteedinõuetele  järgib tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ning kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut hoone sise- ja välispindade krohvimisel tsementkrohviseguga ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 8 Betoonitööd 18 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajaliku kompetentsuse meeskonnatööna raudbetoonkonstruktsioonide ehitamiseks, järgides projekti, energiatõhusa ehitamise põhimõtteid ning etteantud kvaliteedi-, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb betoonitöödel kasutatavaid  selgitab mõistete raketis, armatuur ehk sarrus, jätkuraud, betoon ja raudbetoon sisu ja teab nende nimetusi ühes materjale, ja töövahendeid sh võõrkeeles masinaid ja mehhanisme)  iseloomustab erialaste teabeallikate põhjal erinevaid betoonisegusid, nende omadusi ja kasutusvõimalusi, 2) valmistab või paigaldab raketise ja lähtudes valmistatavast konstruktsioonist sarrustuse vastavalt tööjoonisele  selgitab metallmaterjalide kasutamise põhimõtteid betoonkonstruktsioonide armeerimisel ja erinevate 3) betoneerib töörühma liikmena ehitise korrosioonikaitsevahendite kasutamise nõudeid, kasutades erialaseid teabeallikaid erinevaid konstruktsioone, järgides  juhendab käemärkide abil tõsteseadme juhti ehitusmaterjalide mahalaadimisel, järgides etteantud tööjuhiseid ja tööde tehnoloogiat tööohutusnõudeid 4) hooldab betoneeritud pindu,  selgitab välja projekti/tööjooniste alusel edasiseks tööks vajaliku informatsiooni (betoneeritava konstruktsiooni demonteerib raketise ja teeb mõõtmed jms) betoonipindade järelhooldust  arvutab vajaliku materjali koguse, rakendades ruumala ja protsentarvutuse eeskirju, hindab tulemuste tõesust 5) järgib töötervishoiu- ja  korraldab enne töö alustamist töölõigu piires oma töökoha, lähtudes kasutatavast tehnoloogiast tööohutusnõudeid, ennetab  kontrollib visuaalse vaatluse teel ja vastavaid mõõtevahendeid kasutades aluspinna vastavust tööjoonisele ja võimalikke vigu betoonitööde sobivust järgnevate tööde tegemiseks, puuduste avastamisel teavitab juhendajat teostamisel  valmistab ette ja tihendab aluspinnad vastavalt projektis etteantud kõrgusmärkidele 11 6) analüüsib koos juhendajaga enda  rajab juhendatud meeskonnatööna vundamendi tasanduskihi ning tihendab selle, kasutades asjakohaseid tegevust betoonitööde erinevatel töövahendeid ja -võtteid etappidel  paigaldab projektijärgsed aluskihid (nt geotekstiil), kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid  paigaldab juhendatud meeskonnatööna betoonpõranda ehitamisel hüdroisolatsiooni- ja soojustusmaterjali vastavalt etteantud tööjoonistele  märgib juhendamisel maha raketiste asukohad, kasutades asjakohaseid mõõte- ja märkevahendeid  valmistab juhendamisel tööjoonise kohaselt raketised, kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid  komplekteerib tööjoonise kohaselt valmiselementidest (inventaarsed) raketised, arvestades inventaarsete raketiste paigaldamise põhimõtteid  paigaldab ja toestab raketised nõuetekohaselt, arvestades raketise tüüpi ja paigaldamise põhimõtteid, pidades kinni lubatud tolerantsidest  selgitab tõste-, paigaldamis- ja teisaldamistöödeks vajalikke tõstemehhanismide kasutamise võimalusi betoonkonstruktsioonide ehitamisel  märgib ja paigaldab juhendamisel raketistele avamoodustajad, paigaldab töölavad ja käiguteed ning töötleb raketiste pinnad (raketis- või vormiõli jne), lähtudes projektist  valmistab sarrused (lõikab, painutab, komplekteerib) vastavalt etteantud tööjoonistele  paigaldab sarrustamiseks vajalikud fiksaatorid, tagades sarruste projektijärgse asukoha betoonkonstruktsioonis  paigaldab nõuetekohaselt sarrused või valmis sarruskarkassid, lähtudes konstruktsiooni tüübist  töötleb sarrustamisel kasutatavaid terasdetaile korrosioonitõrjevahendiga, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  kontrollib visuaalse vaatluse teel betoneerimistöödeks vajalike tehniliste seadmete olemasolu ja töökorras olekut, vajalike kõrgusmärkide olemasolu  valab betoonisegu raketisse ja tihendab selle, veendudes, et raketises ei oleks kõrvalisi esemeid (praht, vesi, lumi, jää jne), järgides konstruktsioonipõhist tehnoloogiat  kontrollib töö käigus betoonivalu vastavust kõrgusmärkidele ja viib läbi raketiste järelkontrolli (loodsus, gabariidid, läbivaje jne) visuaalse vaatluse teel  töötleb siluri, käsi- või masinhõõrutiga tarduvat betoonpinda, valides juhendamisel õige ajahetke ja kestuse ning lähtudes pinnale soovitud lõppilmest ja etteantud kvaliteedist  katab töödeldud või töötlemata betoonipinna kilega või järelhooldusainega, et vältida vee liiga kiiret väljaaurustumist betoonist, tagades töödeldud betoonpinna kvaliteedi püsivuse  harjab harjaga tarduva betoonpinna, valides juhendamisel õige ajahetke ja kestuse ning lähtudes pinnale soovitud lõppilmest ja etteantud kvaliteedist  eemaldab betoonijäägid ja betoonivalu ajal kasutusel olnud ajutised abivahendid ning toed, sidemed ja kilbid, lähtudes etteantud tööülesandest, raketise eripärast ja betooni kivistumisastmest/lahtirakestamise tugevusest  puhastab raketised ja nende kinnitusdetailid vastavalt etteantud nõuetele, kasutades asjakohaseid töövahendeid  selgitab betoonitööde eripära talvetingimustel, kasutades erialast terminoloogiat ja erinevaid teabeallikaid 12   järgib töövahendite kasutamisel etteantud juhendeid, sh ohutusjuhendeid  kasutab nõuetekohaselt vajalikke abi- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö ajal ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid vältimaks tööõnnetusi ehitusobjektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  arvestab betoonitöödel tekkivate jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  analüüsib koos juhendajaga enda toimetulekut meeskonnaliikmena erinevate tööülesannete täitmisel (raketiste paigaldamisel, armeerimisel, betooni valamisel ja selle järelhooldusel) ning hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 9 Praktika 40 EKAP Eesmärk: praktikal taotletakse, et õpilane arendab õppekeskkonnas omandatud kutsealaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid kogenud töötaja juhendamisel reaalses töökeskkonnas. Praktikal kogetu kaudu suureneb õpimotivatsioon, õpilane arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi, meeskonnatööoskust, kujuneb valmisolek ja hoiak asuda tööle õpitud kutsealal. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib meeskonna liikmena oma  järgib tööprotsessi kavandamisel ja töötamisel praktikaettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja tegevused tööülesande täitmiseks, sisekorraeeskirjades sätestatut järgides ettevõttes väljakujunenud  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt töörütmi  valmistab kogenud töötaja juhendamisel töörühma liikmena ette oma töökoha, arvestades töö- ja 2) ehitab ja valmistab meeskonna keskkonnaohutusnõudeid liikmena raudbetoonkonstruktsioone  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest järgides projekti või tööjoonist ja  laob erinevatest väikeplokkidest müüritisi, järgides projekti, tootjapoolseid paigaldusjuhendeid ja tööde tööde tehnoloogiat tehnoloogiat 3) laob meeskonnaliikmena erinevatest  laob erinevatest ehituskividest müüritisi, järgides projekti, tootjapoolseid paigaldusjuhendeid ja tööde kivimaterjalidest kandvaid ja tehnoloogiat mittekandvaid konstruktsioone ning  osaleb töörühma liikmena erinevast kivimaterjalidest müüritiste taastamisel ja ümberehitamisel arvestades vajadusel osaleb nende taastamisel ja töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ümberehitamisel  ehitab püst-, rõht- ja kaldtarindite (sh vundamentide ja treppide) raketisi, kasutades asjakohaseid materjale, 4) järgib tööde teostamisel töövahendeid ja -võtteid ning järgides tööde tehnoloogiat töötervishoiu-, tööohutus- ja  paigaldab nõuetekohaselt betoonkonstruktsioonide sarrustuse, järgides tööde tehnoloogiat keskkonnaohutusnõudeid 5) arendab suhtlemis- ja koostööoskusi,  betoneerib kogenud töötaja juhendamisel raudbetoonkonstruktsioone (nt vundamendid, seinad, vahelaed, töötades meeskonna liikmena trepid, postid jms), kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid 6) vastutab meeskonna liikmena tööde  töötleb kivistuvaid betoonpindu ja teeb nõuetekohaselt betoonpindade järelhooldust, järgides tööde kvaliteedi ja tähtaegse täitmise eest tehnoloogiat 13 7) analüüsib enda toimetulekut  hindab juhendamisel valminud tööde kvaliteedi vastavust kehtestatud nõuetele, selgitab võimalike vigade erinevate tööülesannetega tekkimise põhjused ja võimalusel likvideerib need  järgib asjakohaseid tööjuhiseid, materjalide tootjate poolt ettenähtud tehnoloogiaid ja etteantud kvaliteedinõudeid  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, arvestades keskkonnaohutusnõudeid  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ja järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted  on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  jagab meeskonnaliikmetega vajalikku tööalast informatsiooni, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt, kasutades erialast terminoloogiat  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  koostab iga tööpäeva lõpus kirjaliku aruande, kus fikseerib lühidalt, mida tegi (tööülesanded) ja mida sellest õppis  vormistab aruande korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 14  LISA 4 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Haridus- ja teadusministri 30. juuni 2014. a määruse nr 40 „Ehituserialade riiklik õppekava“ muutmine“ Hoone tehnosüsteemide ehituse eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused Õppe maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1 Sissejuhatus ehituserialade õpingutesse 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab ülevaate ehitamise üldistest põhimõtetest, ehituskonstruktsioonidest ja nende ehitamisel kasutatavate ehitusmaterjalide ja töövahendite liigitusest, ta orienteerub energiatõhusa ehitamise-, töötervishoiu- ja tööohutusnõuetes ning omandab esmaabi andmise oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab ehitamise üldisi põhimõtteid  leiab iseseisvalt vajalikku teavet õppekorraldusega seonduva kohta eriala õppekavast ning info- ja ning erinevate spetsialistide kommunikatsioonitehnoloogiapõhistest õpikeskkondadest ülesandeid ja vastutust  leiab iseseisvalt teavet edasiõppimise, täiendus- ja ümberõppe võimaluste kohta, kasutades erinevaid eesti- ehitusprotsessis ja võõrkeelseid teabeallikaid 2) omab ülevaadet  iseloomustab ehituse valdkonna oskustööliste kutseid, kasutades kutsestandardite registrit ehituskonstruktsioonidest ja nende  defineerib ja seostab erinevate teabeallikate põhjal mõisteid ja termineid: ehitis, rajatis, hoone, tehnosüsteem, rajamisel kasutatavatest ehitusprojekt, ehitamine, ümberehitamine, rekonstrueerimine, lammutamine, ehitise korrashoid ehitusmaterjalidest; ehitusmaterjal, ehitusplats, ehitusteatis ja ehitusluba, kasutusteatis ja kasutusluba, ehituskonstruktsioon, 3) tunneb ehitustöödel kasutatavaid töö- kande-, katte- ja piirdetarind ja abivahendeid (sh masinad,  selgitab erialaste teabeallikate põhjal nõudeid eri liiki ehitistele, nende ehitamisele ja kasutamisele mehhanismid), nende  koostab teabeallikate põhjal ülevaate ehitusprotsessist ja tööde järjestusest (ehitustööde ettevalmistamisest valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat; kuni ehitise valmimiseni) 4) oskab kasutada tööks vajaliku teabe  selgitab ehituse oskustööliste ülesandeid ja vastutust erinevate töölõikude sujuva toimimise korraldamisel leidmiseks digitehnoloogiat ja ehitusprotsessis erinevaid tööd reguleerivaid  oskab kasutada ehitusprojekti ja erinevaid elektroonilisi registreid tööks vajaliku info leidmiseks dokumente 1 5) mõistab energiatõhusa ehitamise ja  iseloomustab hoone põhiosasid (vundament, seinad, avatäited, vahelaed, katus) lähtuvalt nende ülesandest, keskkonnasäästliku toimimise väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt põhimõtteid ja nende  selgitab erialaste teabeallikate põhjal ehitiste kande-, katte- ja piirdetarindite erinevusi, väljendudes selgelt ja rakendamisvõimalusi erialases töös; kontekstikohaselt 6) mõistab töötervishoiu ja tööohutuse  selgitab erinevate teabeallikate põhjal hoone sise- ja välispindade lõppviimistlusele esitatavaid olulisust ehitustöödel ja oskab anda kvaliteedinõudeid esmaabi.  annab ülevaate ehitusmaterjalide (kivi-, puit-, metall-, puiste- ja viimistlusmaterjalid, kinnitusvahendid ja abimaterjalid) liigitusest ning võrdleb nende füüsikalistest omadustest lähtuvaid kasutusvõimalusi ehitustöödel  selgitab füüsikalistest omadustest lähtudes erinevate isolatsioonimaterjalide (hüdro-, heli- ja soojusisolatsioon) otstarvet konstruktsioonide ehitamisel  selgitab erinevate ehitus- ja viimistlusmaterjalide kasutusala kande-, katte- ja piirdetarindite ehitamisel, arvestades materjalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi  iseloomustab kandvate ja mittekandvate konstruktsioonide ehitamisel ja viimistlemisel kasutatavaid töö- ja abivahendeid (sh käsitööriistad, masinad ja mehhanismid), nende valikupõhimõtteid ja tööspetsiifikat  liigitab konstruktsioonide ehitamisel kasutatavad väikemehhanisme vastavalt töötamise põhimõttele (elektri, suruõhu või vedeliku surve mõjul töötavad) ja selgitab tööohutusnõudeid nende kasutamisel  selgitab etteantud tööülesande põhjal erinevate keskkonnatingimuste mõju hoone siseviimistlusele ja välispiiretele  selgitab teabeallikate põhjal energiatõhususalaste üldmõistete (energiaklass, energiamärgis, standardhoone, madalenergiahoone, passiivmaja, liginullenergia hoone) sisulist tähendust  iseloomustab soojusfüüsika seaduspärasustele tuginedes hoonete soojapidavust mõjutavaid tegureid (soojustuskihi paksus ja paigalduskvaliteet, niiskus, külmasillad, materjalide valik, kommunikatsiooniavad ja läbiviigud, inimtegevuse mõju jne)  toob näiteid töökultuuri mõjust ehituse kvaliteedile, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  analüüsib enda käitumisharjumusi ja nende mõju energiatarbimisele hoonete ekspluateerimisel  iseloomustab ehitustöödel tekkivaid jäätmeid ja nende tekke vältimise ning jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine võimalusi, kasutades erialaseid teabeallikaid  selgitab teabeallikate põhjal ehitusplatsile kehtestatud üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  iseloomustab riske töötaja tervisele ehitustöödel erinevate tööülesannete täitmisel, sh töötamisel välitingimustes  selgitab tööohutusnõudeid tellingutel ja töölavadel töötamisel, lähtudes etteantud tööülesandest  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi andmise üldistest põhimõtetest 2   selgitab kannatanu seisundi hindamise (sealhulgas kannatanu asendi muutmisega seotud ohud) ja kannatanule älitingimustes abiandmise iseärasusi sh esmaabi andja enda ohutuse tagamisega seonduvat, lähtudes esmaabi üldistest põhimõtetest  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted) 2 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma erialast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib juhendamisel oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid suhtlemis- ja koostööoskusi õpitava eriala kontekstis võimalusi ning piiranguid  sõnastab juhendamisel eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist,  koostab juhendamisel isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja tööandja ja organisatsiooni erinevate keskkonnateguritega probleeme ja võimalusi  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid 3) kavandab enda ja teiste jaoks  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda väärtuste loomisel omapoolse panuse  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi kultuurilises, sotsiaalses ja/või  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest rahalises tähenduses  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli 4) mõistab enda vastutust oma  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja kutsealase karjääri kujundamisel ning võimalused on motiveeritud ennast arendama  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kavandab meeskonnatööna uuenduslikke lahendusi, kasutades loovustehnikaid  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust 3 Ehitusjoonestamise ja -mõõdistamise alused 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused tööjoonistelt edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks ning tööülesannete täitmiseks vajalike märke- ja mõõdistustööde tegemiseks Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet ehitusprojektis  toob näiteid jooniste erinevatest, sh infotehnoloogilistest esitusvõimalustest ja tehniliste jooniste esitatud graafilise teabe erinevatest kasutusaladest sh infotehnoloogilistest  defineerib ja järjestab ehitise või selle osa ehitamisega seonduvad mõisted (ehitise eskiis, tehnoloogiline esitusvõimalustest; projekt, eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt, tootejoonised) ja selgitab nende omavahelisi seoseid 3 2) oskab kasutada ehituslikke  eristab graafiliste projektdokumentide alusel ehitusprojekti osi - asendiplaan, arhitektuuri-, konstruktsiooni-, tööjooniseid, hoone põhiplaane ja kütte- ja ventilatsiooni-, veevarustus- ja kanalisatsiooni- ning elektripaigaldiste osad ehituskonstruktsiooni lõigete  iseloomustab eskiisi ja tööjoonise erinevusi, lähtudes nende otstarbest ja selgitab nende kasutamise jooniseid tööülesannete täitmiseks põhimõtteid, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt vajalike lähteandmete  visandab erinevate ehituskonstruktsioonide sõlmede eskiise, arvestades etteantud mõõtkava, kasutades väljaselgitamiseks asjakohaseid kujutamisvõtteid ja tähistusi (leppemärgid, tingmärgid, lihtsustused, lõigete ja sõlmede 3) omab ülevaadet mõõdistamisel ja tähistused, kinnitusvahendite lihtsustatud tähistused) märkimisel kasutatavatest  mõõdistab ruumi ja visandab selle plaani, järgides etteantud mõõtkava ja kasutades asjakohaseid töövahenditest, mõõtmismeetoditest kujutamisvõtteid ja tähistusi ja ohutusnõuetest mõõteriistadega  selgitab hoone põhiplaanilt välja ehituskonstruktsiooni elemendi asukoha, juhindudes ehituslikel joonistel töötamisel; kasutatavatest tähistustest 4) teeb tööülesande täitmiseks vajalikke  selgitab tööjooniselt välja konstruktsiooni kuju, mõõtmed, projekteeritud kõrguse, juhindudes ehituslikel mõõdistus- ja märketöid oma joonistel kasutatavatest tähistustest pädevuse piires, kasutades  nimetab etteantud tööjoonisel esitatud lõigete alusel ehituskonstruktsiooni valmistamisel kasutatavaid asjakohaseid töövahendeid ja - materjale, lähtudes ehituslikel joonistel kasutatavatest tähistustest võtteid ning tagades nõuetekohase  leiab korruste plaanidel ja vertikaallõigetel kujutatud tehnosüsteemide asukohad ja mõõtmed mõõtmistäpsuse  leiab seletuskirjas sisalduva informatsiooni põhjal hoone tehnosüsteemide paigaldamiseks vajalikud lähteandmed  toob näiteid erinevatest mõõdistamis- ja märkimismeetoditest ja nende kasutusalast erialasel tööl, kasutades erialaseid teabeallikaid  eristab mõõdistamisel ja märkimisel kasutatavaid töövahendeid (nihik, nurgik, mõõdulint, lood, nivelliir, lasernivelliir, digitaalsed mõõtevahendid)  oskab kasutada digitaalseid töövahendeid mõõte ja märketööde tegemisel  valib tööülesandest lähtudes asjakohased mõõteriistad ja märkevahendid  selgitab oma sõnadega mõistete mõõtkava, ehitusobjekti nullkõrgus, kalded (tõus ja langus sirge tõusunurga kaudu), ehitusvõrk, nulltsükkel, märktara, vertikaalsus, horisontaalsus tähendust  teisendab tööülesandest lähtuvalt pikkuse mõõtühikuid arvestades nendevahelisi seoseid meetermõõdustikus  mõõdistab ruumi parameetreid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid  märgib maha (aluspinnale) konstruktsiooni asukohad ja kõrgused kasutades selleks asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid ning tagades nõuetekohase mõõtmistäpsuse  mõõdab ja märgib hoone tehnosüsteemide ehitamisel kasutatavaid materjale etteantud tööülesandest lähtudes, kasutades vajalikke mõõtmis- ja märkimisvahendeid  kontrollib juhendamisel ehituskonstruktsioonide elementide vastavust projektis või tööjoonisel etteantud nõuetele, järgides mõõteriistade kasutusjuhendeid ja tööohutusnõudeid  hooldab lihtsamaid mõõteriistu ja – vahendeid arvestades nende kasutus- ja hooldusjuhendeid, kasutab kõiki töövahendeid ja seadmeid heaperemehelikult 4   järgib mõõdistus- ja märkimistööde ajal kui ka töökoha korrastamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ning arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  analüüsib enda toimetulekut tööülesande täitmiseks ehitusjoonistelt vajalike lähteandmete väljaselgitamisel ning mõõtmis- ja märkimistööde teostamisel ja hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte 4 Hoonesiseste vee- ja kanalisatsioonisüsteemide paigaldamine 12,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab etteantud kvaliteedinõuete kohaselt hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustiku ja sellega seotud seadmed järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb hoonesiseste vee- ja  võrdleb külma ja sooja tarbevee edastamiseks ja reovee ärastamiseks kasutatavaid torusid ja nende kanalisatsioonisüsteemi materjalist tulenevaid paigaldamise nõudeid tööpõhimõtteid ja nende  eristab näidiste põhjal ja iseloomustab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ehitamisel kasutatavaid paigaldamise nõudeid ulatuses, tarvikuid ja abimaterjale lähtudes nende kasutuskohast ja otstarbest mis on vajalik tööülesannete  selgitab erialaste sh IT-põhiste teabeallikate põhjal hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide erinevatest nõuetekohaseks täitmiseks materjalidest valmistatud elementide omavahelist sobivust mõjutavaid kriteeriume 2) paigaldab projekti alusel  selgitab teabeallikate põhjal hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemides toimivate füüsikaliste ja keemiliste hooneseisese veevärgi ja protsesside mõju süsteemide erinevatest materjalidest valmistatud osadele kanalisatsioonitorustiku ja nendega  leiab projektiga etteantud joonistelt tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed ühendatud veetöötlusseadmed,  hindab juhendamisel vee- ja kanalisatsioonitorustiku ja nendega seotud seadmete paigaldamise võimalikkust sanitaar- ja kodutehnika lähtudes projektiga määratud kohta lähtudes ehituskonstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemide (elektrijuhtmestik, jms) etteantud tööülesandest ja paiknemisest konkreetsel objektil paigaldusjuhenditest  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja 3) isoleerib nõuetekohaselt abivahendid hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks lähtudes tööülesandest ja ladustab paigaldatud torustikud, lähtudes need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimise kehtestatud normidest  valib välja etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende 4) töötab vastutustundlikult, järgides korrasolekus ja ohutuses erinevate tööülesannete täitmisel  kavandab tööoperatsioonide järjekorra hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamiseks kasutades energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu, projektis olevat teavet tööohutus- ja  korraldab oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha enne töö alustamist, arvestades töötervishoiu ja keskkonnaohutusnõudeid tööohutusnõudeid 5) analüüsib oma tegevust  mõõdab ja märgib ehituskonstruktsioonidele projektile vastavalt paigaldatava vee- ja kanalisatsioonisüsteemi hoonesisese veevärgi ja elementide, -seadmete, nende kinnituste ja vajalike läbiviikude asukohad, kasutades selleks asjakohaseid kanalisatsioonisüsteemi torustiku töövahendeid ja -võtteid ja nendega seotud 5 veetöötlusseadmete, sanitaar- ja  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides ehituskonstruktsioonidesse vee- ja kodutehnika paigaldamisel kanalisatsioonisüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  teeb tööjoonist järgides vajalike materjalide mõõdistus- ja märketööd kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid  töötleb (mõõdab, painutab ja lõikab) nõuetekohaselt hooneseisese veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi paigaldamisel kasutatavaid torusid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  koostab ja paigaldab hoonesisese veetorustiku ja selle juurde kuuluvad veetöötlusseadmed, järgides projekti ja tootja paigaldusjuhendit ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  koostab ja paigaldab projekti ja juhiste alusel veesüsteemi veemõõdu- ja rõhu reguleerimise sõlmed ja nende juurde kuuluvad seadmed, järgides tootja paigaldusjuhendit ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab projekti alusel hoonesisese kanalisatsioonitorustiku ja selle juurde kuuluvad seadmed, järgides ja tootja paigaldusjuhendit ning töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab töörühma liikmena projektiga ettenähtud kohta hoone sadevee- ja drenaažitorustiku, lähtudes etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist  valib projektist ja energiatõhusa ehitamise põhimõtetest lähtuvalt asjakohased isolatsioonimaterjalid ja isoleerib nõuetekohaselt hoonesisese vee- ja kanalisatsioonitorustiku kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid  osaleb veetorustiku survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab etteantud nõuete kohaselt sanitaartehnikat (WC-pott, valamu, segisti) lähtudes toote paigaldusjuhendist ja etteantud tööülesandest  paigaldab etteantud nõuete kohaselt kodutehnikat (pesumasin, nõudepesumasin, soojaveeboiler, jne) lähtudes toote paigaldusjuhendist ja etteantud tööülesandest  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks, järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi torustike ja nendega ühendatud seadmete paigaldamisel keskkonnaohutusnõudeid ning veendub, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja nendega seotud seadmete paigaldamisel  koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutades jooniseid, skeeme jms  vormistab nõuetekohaselt kokkuvõtte tehtud töödest, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 6  5 Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni välistrasside ehitamine 7,5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab töörühma liikmena ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustikke, seadmeid ja rajatisi, mille kaudu toimub kinnistul paikneva hoone veega varustamine või reovee ära juhtimine, järgides etteantud kvaliteedi- ja tööohutusnõudeid ning energiatõhusa ehitamise põhimõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ühisveevärgi ja –  iseloomustab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välistrasside ehitamisel kasutatavaid materjale (torud, kanalisatsiooni välistrasside abimaterjalid jms) ja nende paigaldamise nõudeid lähtudes nende kasutuskohast ja otstarbest ehitamisele tehnilise  kavandab tööülesandest lähtuvalt oma tegevuse töörühma liikmena ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustike dokumentatsiooniga kehtestatud paigaldamiseks ning valib asjakohased isikukaitsevahendid nõudeid ulatuses, mis on vajalik  leiab juhendamisel projektiga etteantud joonistelt tööülesande täitmiseks vajalikud lähteandmed tööülesannete nõuetekohaseks  valib etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende täitmiseks korrasolekus ja ohutuses 2) paigaldab töörühma liikmena  rajab juhendamisel töörühma liikmena ettevalmistatud kraavkaevikusse torustiku paigaldamiseks vajaliku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liivaluse, lähtudes projekteeritud kõrgusmärkidest ning ettenähtud torukalletest, kasutades asjakohaseid torustikke ja nende juurde töövahendeid ja -võtteid kuuluvaid seadmeid lähtudes  paigaldab töörühma liikmena ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustiku arvestades tööülesannet, tehnilises etteantud projektist ja dokumentatsioonis etteantud tingimusi, järgides töötervishoiu- , tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid tööülesandest  paigaldab töörühma liikmena, juhendamisel ja tööülesandest lähtudes ühisveevärgi torustikule siibrid ja 3) järgib töörühma liikmena erinevate hargmikud, lähtudes projektis esitatud tingimustest, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid tööülesannete täitmisel  paigaldab töörühma liikmena, juhendamisel ja tööülesandest lähtudes ühiskanalisatsiooni torustikule töötervishoiu, tööohutus- ja kontrollimiskaevu lähtudes projektis esitatud tingimustest, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid  paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel ühiskanalisatsiooni torustikele vajalikud püüdurid (nt õli-, rasva-, 4) analüüsib oma tegevust liiva-, muda-, bensiinipüüdurid) lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilises dokumentatsioonis esitatud ühisveevärgi ja – nõuetest, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid kanalisatsioonitorustike ja nende juurde kuuluvate seadmete  paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel ühiskanalisatsiooni torustikule kogumismahuti(d), lähtudes paigaldamisel etteantud tööülesandest ja tehnilist dokumentatsiooni esitatud nõuetest järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel sadevee- ja drenaažisüsteeme kasutades asjakohaseid materjale ja töövahendeid, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  täidab juhendamisel kraavkaeviku ja tihendab pinnase kuni pinnakatte aluskihini kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  osaleb ühisveevärgi torustike survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 7   selgitab septiku, biopuhasti tööpõhimõtteid ja nende rajamisele esitatavaid tingimusi kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat  selgitab imb- ja filtersüsteemide tööpõhimõtet ja nende rajamisele esitatavaid tingimusi kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ning veendub, et ümbritsevasse loodusesse ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  kasutab nõuetekohaselt töö- ja isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi ja ohutuid töövõtteid kogu tööprotsessi vältel  korrastab ja puhastab töövahendid ja seadmed, juhindudes nende kasutus- ja hooldusjuhendist ning üldtunnustatud heast tavast  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib jäätmete utiliseerimisel jäätmekäitluseeskirjades olevaid nõudeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni paigaldamisel  koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitab teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutab jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 6 Hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldus ja remont 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab ja remondib juhendamisel etteantud nõuete kohaselt hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoonesisese vee-  iseloomustab hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja selle seadmete hooldamise eesmärki ja hooldustöödele ja kanalisatsioonisüsteemi kehtestatud nõudeid, kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat hooldamisele, tehnilise  leiab etteantud hooldusjuhendist hoone vee ja kanalisatsioonisüsteemi hooldamiseks vajaliku info ja kavandab dokumentatsiooniga, kehtestatud selle alusel oma edasise tegevuse nõuetest  hindab vaatluse teel hoone vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toimivust, lähtudes etteantud juhistest hoone puhta 2) hindab hooldusjuhendi alusel vee- joogiveega varustamisele, reovee ja sademevee ära juhtimisele ja kanalisatsioonisüsteemi  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid lähtudes toimivust ja selle vastavust tööülesandest 8  kavandatud otstarbe täitmiseks  valib etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende esitatud tingimustele korrasolekus ja ohutuses 3) hooldab hoone vee- ja  puhastab hoolduskavas etteantud regulaarsusega veevärgi mudakogujad ning puhastab või vahetab veefiltrid, kanalisatsioonisüsteemi, lähtudes lähtudes hooldusjuhenditest etteantud hoolduskavast,  kontrollib hoolduskavas etteantud regulaarsusega kanalisatsioonisüsteemi sette- ja sadeveekaevude ning hooldusjuhendist ja tegelikust rasva- ja õlipüüdurite seisukorda ja vastavust kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele, puuduste olukorrast ilmnemisel kõrvaldab need oma pädevuse piires, lähtudes etteantud juhistest 4) kõrvaldab oma pädevuse piires  kontrollib hoolduskavas etteantud regulaarsusega reovee ja sademevee kanalisatsioonitorustike rikked ja lokaliseerib läbilaskevõimet ja muhvide tihedust avariiolukorra vee- ja  tihendab või vahetab välja töörühma liikmena kanalisatsioonitorustiku defektse osa, kasutades asjakohaseid kanalisatsioonisüsteemis vastavalt töövahendeid ja –võtteid ning järgides tööohutuse ja keskkonnaohutusnõudeid ettenähtud korrale  vahetab välja kasutuses oleva hoone veetorustiku defektse sulgarmatuuri (kraan, ventiil, siiber, 5) töötab vastutustundlikult, järgides tagasilöögiklapp), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja järgides tööohutusnõudeid erinevate tööülesannete täitmisel  vahetab amortiseerunud või defektse vee- ja kanalisatsioonitorustiku isolatsiooni, arvestades töötervishoiu, tööohutus- ja isolatsioonimaterjali tootjapoolseid paigaldusnõudeid ja järgides tööohutusnõudeid keskkonnaohutusnõudeid  fikseerib ettenähtud regulaarsusega veemõõtja näidud ja edastab need etteantud nõuete kohaselt, kasutades 6) analüüsib juhendamisel oma infotehnoloogiavahendeid tegevust vee- ja  fikseerib vee- ja kanalisatsioonisüsteemi ja nende seadmete hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kanalisatsioonisüsteemi kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat hooldustöödel  lokaliseerib vee- või kanalisatsioonisüsteemi avariiolukorra viisil, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene ning teavitab olukorrast oma vahetut juhti etteantud nõuete kohaselt  vahetab välja defektsed sanitaartehnilised seadmed (WC-pott, kraanikauss, segisti, vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga ühendatavad majapidamisseadmed) vastavalt asendatava seadme paigaldusjuhendile, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  kontrollib vaatluse teel veevärgi tööparameetreid (rõhk, temperatuur) tarbevee edastamiseks ja võrdleb tulemust etteantud normidega  kontrollib vaatluse teel tuletõrjekappide ja sprinklersüsteemide korrasolekut ja vastavust ettenähtud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, heaperemehelikult ja säästlikult  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega vee- ja kanalisatsioonisüsteemide hooldamisel 9   koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitab teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutab jooniseid  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 7 Hoonesiseste ventilatsioonisüsteemide paigaldamine 15 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab etteantud nõuete kohaselt hoones paiknevad ventilatsioonikanalid ja –seadmed ning teeb vajalikud isolatsioonitööd, järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, hoonete sisekliimale esitatavaid nõudeid ning töötervishoiu ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) tunneb ventilatsiooniseadmete ja –  iseloomustab ülevaatlikult õhuvahetuse- ja õhutöötlemisprotsesse (filtreerimine, soojendamine, niisutamine ja süsteemi tööpõhimõtteid ja jahutamine) ja nende vajadust määravaid tegureid, arvestades nõudeid siseõhu puhtusele ja kvaliteedile, ühendusviise ulatuses, mis on kasutades erialast terminoloogiat vajalik tööülesannete  võrdleb hoone loomuliku ja mehhaanilise ventilatsiooni erinevusi ja tööpõhimõtteid kasutades erialaseid sh IT- nõuetekohaseks täitmiseks põhiseid teabematerjale ja erialast terminoloogiat 2) märgib vastavalt projektile  toob välja seosed hoone ventilatsioonisüsteemi toimivuse üldiste kvaliteedikriteeriumite (ruumi temperatuur, paigaldatava sissevõetava õhu temperatuur, õhu puhtus, õhuniiskus, õhuvahetus, süsteemi tasakaal, õhuvahetuse poolt ventilatsioonisüsteemi elementide, tekitatud müratase, siserõhk, õhu tolmusisaldus, õhuvahetuse kiirus) vahel -seadmete, nende kinnituste ja  iseloomustab erinevate ventilatsiooniseadmete (reguleerimisklapid, mürasummutid, õhujaotajad, tõmbekapid, vajalike läbiviikude asukohad, kubud, ventilatsiooniagregaadid, soojustagastid) tüüpe ja nende tööpõhimõtteid kasutades erialast kasutades selleks asjakohaseid terminoloogiat ja erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale töövahendeid ja -võtteid  selgitab keskustolmuimeja (tsentraaltolmuimeja), aspiratsioonisüsteemide (tolmu- ja puruärastus, kahjulike 3) paigaldab ja isoleerib gaaside ärastus, suitsuärastus, värske õhu kompensatsioon) ja surveõhusüsteemi erinevusi tööülesandest lähtuvalt erineva ventilatsioonisüsteemist lähtudes nende tööpõhimõttest, kasutades IT-põhiseid teabematerjale ristlõikega ventilatsioonikanalid  leiab projektiga etteantud jooniselt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed (objekti asukoht, mõõtmed, arvestades etteantud kasutatavad materjalid) kvaliteedinõudeid ja energiatõhusa  hindab juhendamisel ventilatsioonisüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamise võimalikkust projektiga ehitamise põhimõtteid etteantu asukohta arvestades ehituskonstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemide (elektrijuhtmestik, jms) 4) paigaldab ventilatsiooniseadmed ja paiknemist konkreetses hoones ühendab need toimivaks  kavandab tööoperatsioonide järjekorra ventilatsiooniseadmete ja -süsteemi paigaldamiseks lähtuvalt etteantud süsteemiks lähtudes etteantud tööülesandest tööülesandest ja kvaliteedinõuetest  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja 5) töötab vastutustundlikult järgides abivahendid ja ladustab need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimise erinevate tööülesannete täitmisel töötervishoiu, tööohutus- ja  arvutab joonise põhjal tööülesande täitmiseks vajalike materjalide vajaliku koguse, kasutades ülesande keskkonnaohutusnõudeid ning lahendamisel õpitud matemaatikateadmisi ja –oskusi energiatõhusa ehitamise  korraldab enne töö alustamist oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha arvestades töötervishoiu ja põhimõtteid tööohutusnõudeid ning hoiab oma töökoha puhtana ja korras kogu töö vältel 10 6) analüüsib oma tegevust hoone  mõõdab ja märgib ventilatsioonikanali koostamiseks vajaliku materjali pikkuse/laiuse/kõrguse, kasutades ventilatsiooniseadmete ja - asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid süsteemi paigaldamisel  mõõdab ja märgib vahemaad/kaugused hoone konstruktsioonidel ventilatsioonisüsteemi elementide kinnituste paigaldamiseks kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse ventilatsioonisüsteemi elementide ja -ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab töörühma liikmena kandilise ja ümmarguse ristlõikega ventilatsioonikanalid, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist kasutades kanalite paigaldamiseks sobilikke kinnitusvahendeid ja –viise ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  ühendab ventilatsioonikanalid ventilatsioonipumbaga, lähtudes projektist ja paigaldusjuhendist, kasutades asjakohaseid kinnitusvahendeid ja –viise  paigaldab erinevaid reguleerimisklappe (liblik-, iiris- ja VAV tüüpi) õhuhulkade reguleerimiseks, lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektdokumentatsioonist järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab mürasummutid, lähtudes etteantud tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab erinevat tüüpi ventilatsiooni õhujaotajad (sisse- ja väljapuhkeventiilid, loomuliku ventilatsiooni ventiilid, siirdõhuventiilid, väljatõmbe- ja sissepuhkerestid, jahutuspalgid), lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel erinevat tüüpi kubud ja tõmbekapid, lähtudes tööülesandest, paigaldusjuhendist ja projektist, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  isoleerib etteantud nõuete kohaselt paigaldatud ventilatsioonikanalid, lähtudes projektist või kehtestatud normidest, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab isolatsioonimaterjalile kattepleki või muu projektdokumentatsioonis ette nähtud kattematerjali, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja –võtteid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  järgib töö planeerimisel, töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töö ajal keskkonnaohutusnõudeid tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  sorteerib jäätmed, juhindudes taaskasutuse põhimõtetest ning jäätmekäitluseeskirjadest 11   rakendab ventilatsioonisüsteemide paigaldamisel ja ventilatsioonitorustike isoleerimisel kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikke moodulmõõtude süsteeme (materjalide mõõdud, karkassi samm jne)  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega töörühma liikmena ventilatsioonisüsteemi paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 8 Hoone ventilatsioonisüsteemide hooldus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab objekti hoolduskavas ja –juhendis etteantud nõuete kohaselt hoone ventilatsioonisüsteemi, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades süsteemi vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoone  selgitab hoone ventilatsioonisüsteemide hooldamisele tehnilise dokumentatsiooniga kehtestatud nõudeid, ventilatsioonisüsteemide kasutades erialast terminoloogiat hooldamisele tehnilise  leiab hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks vajalikku info seadmete kasutus- ja hooldusjuhenditest ja dokumentatsiooniga kehtestatud objekti hoolduskavast nõuetest  mõõdab etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone siseruumide keskkonnaparameetreid, kasutades asjakohaseid 2) hindab juhendi alusel hoone mõõtevahendeid ja meetodeid ning võrdleb mõõtmistulemusi etteantud normidega ventilatsioonisüsteemi ja selle  kavandab oma tegevuse hoone ventilatsioonisüsteemi hooldamiseks, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast seadmete toimivust ja vastavust ja hooldusjuhenditest kavandatud otstarbe täitmiseks  hindab vaatluse teel hoone ventilatsioonisüsteemi toimimist, lähtudes etteantud kvaliteedikriteeriumitest esitatud tingimustele  vahetab õhukanalite lisaseadmeid (tuletõkkeklapid, puhastusluugid, mõõte- ja reguleerimisseadmed, 3) hooldab ja puhastab juhendamisel mürasummutid, õhufiltrid) vastavalt hooldusjuhendile ja seadmete paigaldusjuhenditele ehitiste ventilatsioonisüsteemi  oskab kasutada tellinguid ja käsitseda tõstemasinaid ventilatsioonisüsteemide hooldamisel, järgides seadmeid, tagades nõuetele tööohutusnõudeid vastava sisekliima hoones  puhastab ventilatsioonikanaleid, nende osasid ja õhujaotajaid hoones tervisliku keskkonna tagamiseks, 4) likvideerib hoone lähtudes hoolduskavast ja hooldusjuhenditest ning järgides töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid ventilatsioonisüsteemi rikkeid ja puudusi vastavalt ettenähtud  selgitab teabeallikate põhjal ventilatsioonisüsteemi tuletõkkeisolatsiooni ja tuletõkkeklappide funktsiooni ja nõudeid nende hooldusele korrale 5) töötab vastutustundlikult, järgides  kontrollib õhuniisuti ja -konditsioneeri funktsioneerimist ja nende tööparameetrite vastavust etteantud erinevate tööülesannete täitmisel nõuetele, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid energiatõhusa ehitamise  katsetab peale hooldustegevust vastavalt etteantud korrale ventilatsioonisüsteemi valmisolekut kasutamiseks, põhimõtteid, töötervishoiu, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt ventilatsioonisüsteemi rikked ja puudused 12  tööohutus- ja  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest keskkonnaohutusnõudeid  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste 6) analüüsib juhendamisel oma ja keskkonnaga enda ümber tegevust hoone  arvestab oma tööülesandeid täites hooldustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ventilatsioonsüsteemi hooldamisel ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult 1)  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töö ajal keskkonnaohutusnõudeid tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega ventilatsiooni ja jahutussüsteemi hooldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 9 Hoonesiseste kütte- ja jahutussüsteemide paigaldamine 9 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab etteantud nõuete kohaselt ja etteantud juhiste alusel hoonesisese kütte- ja jahutussüsteemi torustiku ja nende juurde kuuluvad seadmed järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid, töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoonesisese kütte-  iseloomustab hoone kütte- ja jahutussüsteemide ehitamisel kasutatavaid materjale (torud, tarvikuid ja ja jahutussüsteemi paigaldamisele abimaterjalid jms) lähtudes nende kasutuskohast ja otstarbest erinevate normdokumentidega  iseloomustab soojuse levimise viise erinevates keskkondades, lähtudes soojusjuhtivuse olemusest ja seostab esitatud nõuetest ulatuses, mis on seda energiatõhusa ehitamise põhimõtetega vajalik edasiste tööülesannete  kirjeldab nõudeid hoone soojusvarustusele, kasutades erialast terminoloogiat ja eralaseid sh IT-põhiseid täitmiseks teabematerjale 2) paigaldab töörühma liikmena  iseloomustab hoone soojussõlme (sh mõõtesõlm) ülesannet, tööpõhimõtteid, hooldus- ja reguleerimisvõimalusi, soojussõlme ja katla, sellega kasutades erialaseid sh IT-põhiseid teabematerjale seotud küttetorustiku ja küttekehad  iseloomustab hoone soojusjaotussüsteemide (lokaal või kaugküte) tööpõhimõtet, kasutades erialaseid sh IT- lähtudes seadmete tootja põhiseid teabematerjale paigaldusjuhendist ja  selgitab küttesüsteemi seadmete koostoimet hoones ettenähtud soojustehniliste parameetrite (siseõhu tööülesandega etteantud juhistest temperatuur) saavutamiseks, lähtudes etteantud tööülesandest 3) paigaldab ja isoleerib  iseloomustab siseõhu erinevaid jahutusviise ja hoone jahutussüsteemide tööpõhimõtteid kasutades erialaseid sh tööülesandest lähtuvalt IT-põhiseid teabematerjale jahutussüsteemi torustiku  leiab juhendamisel, projektiga etteantud joonistelt tööülesande täitmiseks vajalikud andmed (objekti asukoht, kasutades asjakohaseid mõõtmed, kasutatavad materjalid) töövahendeid ja –võtteid 13 4) järgib erinevate tööülesannete  kavandab oma tegevuse hooneseisese küttesüsteemi paigaldamisel, lähtuvalt etteantud tööülesandest täitmisel energiatõhusa ehitamise  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid, kinnitus- ja põhimõtteid, töötervishoiu, abivahendid hoonesisese kütte- ja jahutusüsteemi paigaldamiseks lähtudes tööülesandest ja ladustab need tööohutus- ja nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimise keskkonnaohutusnõudeid  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende 5) analüüsib juhendamisel oma korrasolekus ja ohutuses tegevust hoonesiseste kütte- ja  enne töö alustamist korraldab endale oma töölõigu piires nõuetekohase töökoha arvestades töötervishoiu ja jahutussüsteemide paigaldamisel tööohutusnõudeid  ladustab nõuetekohaselt töö teostamiseks vajalikud materjalid, tagades nende kvaliteedi säilimise, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel töölava või tõstuki, järgides tööohutusnõudeid järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  mõõdab ja märgib ehituskonstruktsioonidele projektile vastavalt paigaldatava hoonesisese kütte- ja jahutussüsteemi elementide, -seadmete, nende kinnituste ja vajalike läbiviikude asukohad, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides ehituskonstruktsioonidesse hoonesisese kütte- ja jahutussüsteemi elementide ja -seadmete paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  koostab ja paigaldab juhendamisel katlasüsteemi (nt. gaasikatel, graanulkatel, õlikatel, puidukatel) lähtudes etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel hoonesisese kütte- ja jahutustorustiku, lähtudes tööülesandest ja projektist etteantud tingimustest, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  paigaldab juhendamisel küttekehad (radiaatorid, konvektorid, põrandaküttesüsteemid), lähtudes etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  hindab juhendamisel katla, küttetorustiku ja nendega ühendatud küttekehade paigaldamise korrektsust, arvestades projektis etteantud nõudeid  koostab ja paigaldab juhendamisel soojus- ja jahutussõlme torustiku ja nende juurde kuuluvad seadmed, lähtudes etteantud tööülesandest ja paigaldusjuhendist ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  osaleb küttesüsteemi survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  rakendab torustike paigaldus- ja isolatsioonitööde kvaliteedi ja kuluefektiivsuse tagamiseks sobilikke moodulmõõtude süsteeme  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja nõuetekohase täitmise eest  järgib tööülesannete täitmisel rangelt töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber 14   arvestab tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ja kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  sorteerib jäätmed, juhindudes nende taaskasutuse põhimõtetest ning jäätmekäitluseeskirjadest  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega töörühma liikmena hoonesisese küttesüsteemi torustiku ja seadmete paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 10 Kaugkütte välistrasside ehitamine 4 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane paigaldab töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte välistrassi torustikke ja seadmeid järgides energiatõhusa ehitamise põhimõtteid etteantud kvaliteedi ja tööohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet kaugkütte  leiab juhendamisel projektiga etteantud joonistelt edasiseks tööks vajalikud andmed (objekti asukoht, mõõtmed, välistrasside paigaldamisele kasutatavad materjalid) tehnilise dokumentatsiooniga  kavandab töörühma liikmena oma tegevuse etteantud tööülesande täitmiseks kehtestatud nõuetest ulatuses, mis  valib oma pädevuse piires tööülesande teostamiseks vajalikud materjalid ja ladustab need nõuetekohaselt, on vajalik edasiste tööülesannete tagades nende kvaliteedi säilimise ning järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid täitmiseks  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende 2) paigaldab töörühma liikmena korrasolekus ja ohutuses kaugkütte välistrassi torustiku ja  korraldab töörühma liikmena töölõigu piires nõuetekohase töökoha enne töö alustamist arvestades töötervishoiu nende juurde kuuluvad seadmed ja tööohutusnõudeid lähtudes projektist ja etteantud  rajab töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte välistrassi kraavkaevikusse torustiku paigaldamiseks tööülesandest nõuetekohase liivaaluse, lähtudes projekteeritud kõrgusmärkidest ja etteantud torukalletest, järgides 3) töötab vastutustundlikult, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid erinevate tööülesannete täitmisel  teostab juhendamisel tööjoonist järgides vajalikud märke- ja mõõdistustööd kaugkütte välistrassi torustiku energiatõhusa ehitamise paigaldamiseks, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja mõõtmismeetodeid järgides töötervishoiu- ja põhimõtteid, töötervishoiu, ohutusnõudeid tööohutus- ja  koostab ja paigaldab töörühma liikmena kaugkütte- ja soojaveevarustuse välistrassi torustiku, lähtudes etteantud keskkonnaohutusnõudeid projektist ja tööülesandest järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 4) analüüsib juhendamisel oma  paigaldab töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte välistrassi torustikule vajalikud seadmed (siibrid, kaevud, tegevust kaugkütte välistrassi hargmikud), lähtudes etteantud projektist järgides paigaldusjuhiseid ja tööohutusnõudeid torustiku ja nende juurde kuuluvate seadmete paigaldamisel  hindab visuaalvaatlusel kaugkütte ja soojaveevarustuse välistrassi torustiku ning seadmete korrektsust 15   osaleb töörühma liikmena juhendamisel kaugkütte- ja soojaveevarustuse torustiku surveproovi läbiviimisel, järgides etteantud normatiive ja ohutusnõudeid  täidab paigaldatud kaugkütte välistrassi kraavkaeviku ja tihendab pinnase kuni pinnakatte aluskihini kasutades asjakohasid töövahendeid ja -võtteid  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke ressursse sihipäraselt ja säästlikult  töötab kaugkütte välistrasside ehitamisel vastutustundlikult, järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  kohandub töötamisel meeskonnaga, toetades selle tulemuslikku tegutsemist  on avatud koostööle ja käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega töörühma liikmena kaugkütte välistrassi torustiku ja seadmete paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 11 Hoone kütte- ja jahutussüsteemide hooldus 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane hooldab objekti hoolduskavas ja –juhendis etteantud nõuete kohaselt hoone kütte- ja jahutussüsteemi, järgides töötervishoiu-, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid, tagades nende vastavuse kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet hoone kütte- ja  iseloomustab hoone kütte- ja jahutussüsteemi hoolduse mõju hoone energiatõhususele ja sisekliimale jahutussüsteemi hooldamisele  selgitab oma vastutuse ulatust kütte- ja jahutussüsteemi hooldamisel ja remondil, lähtudes hoolduskavast tehnilise dokumentatsiooniga  leiab etteantud hoolduskavast ja hooldusjuhenditest hoone kütte- ja jahutussüsteemi ja nende seadmete kehtestatud nõuetest hooldamiseks ja reguleerimiseks vajaliku info 2) hindab etteantud objekti  kavandab tööprotsessi ja planeerib tööaja hoone kütte- ja jahutussüsteemi hooldamiseks, lähtudes etteantud hoolduskava ja hooldusjuhendite objekti hoolduskavast ja hooldusjuhenditest alusel hoone küttesüsteemi ja selle  valib töövahendid ja materjalid, lähtudes etteantud objekti hoolduskavast, hooldusjuhenditest ja konkreetsest seadmete toimivust ning vastavust tööülesandest kavandatud otstarbe täitmiseks esitatud tingimustele 16 3) hooldab ja reguleerib etteantud  kontrollib visuaalselt torustike, püstikute, radiaatorite, ventiilide, torude isolatsiooni korrasolekut ja lekete hooldusjuhendist lähtuvalt hoone puudumist vastavalt objekti hooldusjuhendi ja hooldusgraafikuga etteantud tööülesandele, järgides kütte- ja jahutussüsteemi sh töötervishoiu ja tööohutusnõudeid soojussõlme  kontrollib vaatluse teel soojussõlme seadmete (soojusvaheti, filtrid, pumbad, mudakogujad, paisupaagid, 4) kõrvaldab oma pädevuse piires ventiilid) nõuetekohast toimimist, veendudes lekete puudumises rikked ja lokaliseerib  kontrollib vaatluse teel soojussõlme hooldusjuhendist lähtudes soojussõlme mõõte-, elektri- ja avariiolukorra kütte- ja automaatikaseadmete nõuetekohast toimimist, veendub rikete puudumises jahutussüsteemis vastavalt  kontrollib soojussõlme tööparameetreid ja reguleerib soojussõlme tööd, lähtudes etteantud juhistest teeb ettenähtud korrale soojussõlme korralisi hooldustöid vastavalt hooldusjuhendile ja hoolduskavaga etteantud graafikule 5) töötab vastutustundlikult järgides  fikseerib kütte- ja jahutussüsteemi ning soojussõlme hooldustoimingud ettenähtud nõuete kohaselt, kasutades erinevate tööülesannete täitmisel infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat töötervishoiu, tööohutus- ja  reguleerib ja hooldab lokaalkatlamaja seadmeid vastavalt etteantud hooldusjuhendile keskkonnaohutusnõudeid  valmistab küttesüsteemi kütteperioodiks ette vastavalt kasutusjuhendile ning korraldab süsteemi valmisoleku 6) analüüsib oma tegevust hoone katsetuse, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid kütte- ja jahutussüsteemi ja  katsetab juhendamisel vastavalt etteantud nõuetele küttesüsteemi valmisolekut eesmärgipäraseks ja ohutuks soojussõlme hooldustöödel kasutamiseks, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid sh lülitab küttesüsteemi sisse või välja vastavalt etteantud juhistele  jälgib hoolduskavas esitatud graafiku alusel regulaarselt küttesüsteemi toimimist  reguleerib küttesüsteemi vastavalt etteantud juhistele hoone siseruumides nõuetekohase temperatuuri tagamiseks, järgides tööohutusnõudeid  fikseerib soojusarvesti näidu ning dokumenteerib ja edastab selle etteantud nõuete kohaselt, kasutades infotehnoloogiavahendeid  selgitab kütte- ja jahutussüsteemi avariiolukorra lokaliseerimise võimalusi tagamaks võimalikult minimaalne kahju objektile  kõrvaldab oma pädevuse piires ja etteantud tööülesandest lähtuvalt hoone kütte- ja jahutussüsteemi rikked, järgides töötervishoiu ja tööohutusnõudeid  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega hoone küttesüsteemi hooldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms 17   vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 12 Soojuspumpade paigaldamine 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija omandab mitteavatava külmaringiga soojuspumpade sh torustike paigaldamise ja hooldamise oskused, arvestades õigusaktides sätestatud tingimusi ning töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet erinevat tüüpi  tutvub soojuspumba paigaldusjuhendi ja projektiga ja leiab edasiseks tööks vajalikud andmed (seadme soojuspumpade ehitusest, nende asukoht, mõõtmed, kinnitusviisid) sh kasutab võõrkeelseid allikmaterjale kasutusalast ja õigusaktidega  hindab juhendamisel, et paigaldatav seade sobitub hoone konstruktsioonide ja teiste tehnosüsteemidega nende paigaldamisele seatud (elektrijuhtmestik, ventilatsioonikanalid, jt) arvestades tegelikku olukorda objektil, puuduste ilmnemisel teeb nõuetest; ettepanekuid nende kõrvaldamiseks 2) paigaldab pädevuse piires erinevat  kavandab tegevuste järjekorra soojuspumba paigaldamiseks lähtuvalt etteantud paigaldusjuhendist ja tüüpi soojuspumpade sise- ja projektist väliosad projektiga ettenähtud  valib töö spetsiifikat silmas pidades ning talle antud volituste piires sobilikud materjalid sh kinnitus- ja kohale, kasutades asjakohaseid abivahendid ja ladustab need nõuetekohaselt tagamaks nende kvaliteedi säilimiseks materjale, töövahendeid ja -  valib etteantud töö iseloomust juhindudes välja sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende võtteid; korrasolekus ja ohutuses 3) paigaldab projektist lähtudes  kontrollib kaevetööde loa olemasolu ja osaleb vajalike kaevetööde tegemisel, kasutades asjakohaseid kogenud töötaja juhendamisel töövahendeid, järgides projekti ja tööohutunõudeid maakollektori ettenähtud kohale,  paigaldab pinnasesse maapinda salvestunud soojusenergia kogumiseks vajaliku torustiku (maakollektori) kasutades sobivaid töövahendeid järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid ning tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid ja-võtteid;  kontrollib juhendamisel surveprooviga lekete puudumist torustikus ja teostab pinnase tagasitäite kasutades 4) oskab ühendada asjakohaseid töövahendeid ja –võtteid ventilatsioonisoojuspumpa, õhk-  paigaldab õhk-vesi soojuspumba väliseadme vastavalt projektile, järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid vesi tüüpi soojuspumpa ja  märgib projekti või paigaldusjuhendi alusel hoone konstruktsioonidele paigaldatava seadme, vajalike maasoojuspumpa kütte- ja läbiviikude, kinnituste ja ühendustorude asukohad, kasutades selleks sobivaid mõõtevahendeid ja –meetodeid tarbeveesüsteemiga, järgides tootja  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse soojuspumba paigaldusjuhendit; paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid ning järgides 5) käivitab ja seadistab erinevat tüüpi töötervishoiu- ja ohutusnõudeid soojuspumpi, järgides projekti ja  ühendab maasoojuspumba, õhk-vesi soojuspumba ja ventilatsioonisoojuspumba hoone kütte- ja tootja paigaldusjuhendit; tarbeveetorustikuga järgides tootja etteantud paigaldusnõudeid ning töö- ja keskkonnaohutuseeskirju 6) töötab vastutustundlikult,  paigaldab vajalikud kaitse- ja ohutusseadmed, filtrid ning täiteseadmed, järgides töötervishoiu- ja järgides soojuspumpade ohutusnõudeid paigaldamisel töötervishoiu, 18  tööohutus- ja  viib läbi juhendamisel paigaldatud süsteemide läbipesu ja maakollektori õhutamise, järgides etteantud keskkonnaohutusnõudeid juhiseid, tööohutus- ja keskkonnaohutusnõudeid  teeb pingevabas olukorras juhendamisel vajalikud esmased kaabeldustööd arvestades töö- ja elektriohutusnõudeid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  teavitab seadme kasutajat soojuspumba hooldamisele kehtestatud nõuetest järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja arvestades tootja ettekirjutusi  vastutab oma töölõigu piires tööülesannete nõuetekohase täitmise eest  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  arvestab oma tööülesandeid täites ehitustegevuse energiakulukusega ning kasutab tööks vajalikke materjale ja töövahendeid sihipäraselt ja säästlikult  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnaohutusnõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  hindab koos juhendajaga enda teadmiste ja oskuste taset ning toimetulekut erinevate tööülesannetega maasoojuspumba paigaldamisel  koostab kirjaliku kokkuvõtte tehtud töödest, esitades teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt kasutades sh jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 13 Praktika 32 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane rakendab õppekeskkonnas omandatud teadmisi ja oskusi reaalses töökeskkonnas hoone tehnosüsteemide paigaldamisel, hooldusel ja remondil, järgides töötamisel ettevõttes väljakujunenud töörütmi ja etteantud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) paigaldab projektist lähtuvate  selgitab etteantud dokumentatsiooni põhjal välja tehtavate tööde mahu, kestuse ja kaasnevad eritingimused nõuete kohaselt hoonesiseste ja -  kavandab töörühma liikmena tööoperatsioonide järjekorra tööülesande täitmiseks tehnosüsteemide paigaldus- väliste tehnosüsteemide torustikud , hooldus- või remonttöödel hoones või töötamisel välistrassidega ja nende juurde kuuluvad seadmed  valib tööülesandest lähtudes asjakohased isikukaitsevahendid, materjalid ja töövahendid 2) osaleb töörühma liikmena kinnistu  valib välja etteantud töö iseloomust lähtudes sobivad töövahendid ning veendub enne töö alustamist nende ühisveevärgi, -kanalisatsiooni ja korrasolekus ja ohutuses kaugkütte välistrasside torustikke  teeb tööjoonist järgides vajalike materjalide mõõdistus- ja märketööd, kasutades asjakohaseid mõõteriistu ja ja nende juurde kuuluvate mõõtmismeetodeid seadmete paigaldamisel  osaleb töörühma liikmena reoveepumpla ehitamisel, kasutades erialaspetsiifilisi teadmisi ja oskusi 3) paigaldab ja hooldab õigusaktidega määratud pädevuse piires erinevat 19  tüüpi soojuspumpasid, järgides  osaleb veetorustiku survestamisel veendumaks, et paigaldatud torustik vastab projektiga etteantud tootja juhiseid normatiividele, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 4) hooldab ja vajadusel remondib  hindab juhendamisel hoonesisese vee- ja kanalisatsioonisüsteemi toruühenduste tihedust ja vastavust vastavalt hooldusjuhendile või projektiga esitatud nõuetele antud juhistele hoone  paigaldab või hooldab või remondib töörühma liikmena, juhiste alusel õli-, rasva-, liiva-, muda-, tehnosüsteeme, tagades süsteemide bensiinipüüdureid lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilises dokumentatsioonis esitatud nõuetest, järgides toimivuse töötervishoiu- ja ohutusnõudeid 5) arendab sotsiaalseid ja  paigaldab, hooldab või remondib töörühma liikmena, juhiste alusel ühiskanalisatsiooni torustikku ja enesekohaseid pädevusi ning kogumismahuteid, lähtudes etteantud tööülesandest ja tehnilist dokumentatsiooni esitatud nõuetest järgides käitub vastastikust suhtlemist töötervishoiu- ja ohutusnõudeid toetaval viisil  paigaldab töörühma liikmena, juhiste alusel sadevee- ja drenaažisüsteeme kasutades asjakohaseid materjale ja 6) vastutab töörühma liikmena tööde töövahendeid, järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest  isoleerib torustikke ja seadmeid etteantud dokumentatsiooni, jooniste või juhiste alusel ning analüüsib tööülesannetega  lokaliseerib tehnosüsteemi avariiolukorra viisil, et tekkinud kahju oleks võimalikult vähene, järgides toimetulekut töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  rajab töörühma liikmena etteantud märgistust järgides hoone konstruktsioonidesse torustiku paigaldamiseks vajalikud läbiviigud, kasutades asjakohasid töövahendeid ja –võtteid  paigaldab soojuspumba siseosa ja välisosa selleks ettenähtud ruumi kas kinnistustega, alusraamile või vundamendile järgides töötervishoiu- ja ohutusnõudeid  teeb pingevabas olukorras juhendamisel vajalikud esmased kaabeldustööd arvestades töö- ja elektriohutusnõudeid kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  teavitab seadme kasutajat soojuspumba hooldamisele kehtestatud nõuetest, järgides kliendikeskse teeninduse põhimõtteid ja arvestades tootja ettekirjutusi  teeb endale selgeks dokumentatsiooni põhjal või juhendaja abil hooldatava kütte,- sanitaartehnilise-, või ventilatsiooniseadme tüübi, tehnilised näitajad, hooldussagedused ja teostatavad tööd.  dokumenteerib hoone tehnosüsteemide hooldustööd nõuetekohaselt kasutades asjakohasid digivahendeid ja erialast terminoloogiat.  kontrollib vaatluse teel lekete olemasolu ja tööparameetreid (rõhk, temperatuur) vee, soojuse, ventileeritava õhu edastamiseks ja võrdleb tulemust etteantud normidega  järgib töötamisel töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid vältimaks tööõnnetusi objektil, arvestab teiste inimeste ja keskkonnaga enda ümber  järgib töö ajal keskkonnakaitsenõudeid ja jäätmekäitluseeskirju tagades, et ümbritsevasse keskkonda ei satuks keskkonnaohtlikke jäätmeid  tutvub ettevõtte töösisekorraeeskirjadega ja läbib esmase ohutustehnilise juhendamise  täidab tööülesanded kokkulepitud tähtajaks järgides etteantud juhiseid ja kvaliteedinõudeid  kohandub töötamisel meeskonnaga, toetades selle tulemuslikku tegutsemist 20  koostab kokkuvõtte tehtud töödest, esitades asjakohast teavet arusaadavalt ja mitmekülgselt, sh kasutab jooniseid, skeeme jms  vormistab kokkuvõtte tehtud töödest korrektses õppekeeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid ja erialast terminoloogiat 21