Kiri

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu juurde I. Sissejuhatus Määrust „Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“ muutmine“ muudetakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. Eelnõu koostamisel on arvestatud Vabariigi Valitsuse 26. augusti 2013. a määruses nr 130 „Kutseharidusstandard” riiklikule õppekavale esitatud nõuetega. Eelnõuga viiakse kutsestandardiga vastavusse ühe eriala (autoplekksepp) nimetus, ajakohastatakse autoerialade riikliku õppekavaga kehtestatud mootorsõidukitehniku ja autoplekksepp-komplekteerija erialade üldosad ja põhiõpingute moodulite kirjeldused arvestades transpordi ja logistika kutsenõukogu 20. oktoobri 2021. a otsusega nr 20 kinnitatud kutsestandardites „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ ja „Autoplekksepp, tase 4“ tehtud muudatusi ning kutse andja Autokutseõppe Liidu ja eespool nimetatud erialade juhtõpetajate tagasisidet õppekavade rakendumisele. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud töörühm koosseisus Haridus- ja Teadusministeeriumi (edaspidi HTM) kutsehariduse valdkonna juht Teet Tiko ([email protected], tel 735 0273), oskuste ja kutsepoliitika valdkonna juht Külli All ([email protected], tel 735 0249), analüüsivaldkonna nõunik Inga Kukk ([email protected], tel 735 4027), kutsehariduse valdkonna peaeksperdid Aulika Riisenberg ([email protected], tel 735 0651), Jane Kallion ([email protected], tel 735 4017) ja Marit Kuusk ([email protected], tel 735 0274). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Tiina Silem ([email protected], tel 735 0578). Riikliku õppekavaga sätestatud erialade põhiõpingute moodulite struktuuri ja kirjelduste ajakohastamisel olid kaasatud kutseõppeasutustest järgmised eksperdid : Ismail Mirzojev (Tartu Rakenduslik Kolledž, mootorsõidukitehniku eriala), Margus Kivi (Kuressaare Ametikool, mootorsõidukitehniku eriala), Janek Pukka (Rakvere Ametikool, mootorsõidukitehniku eriala), Tanel Tero (Tallinna Lasnamäe Mehaanikakool, mootorsõidukitehniku eriala), Ülo Kannelmäe (Kehtna Kutsehariduskeskus, mootorsõidukitehniku eriala), Neeme Noppel (Vana-Vigala Tehnika ja Teeninduskool, autoplekksepa eriala), Margus Ainsalu (Tartu Rakenduslik Kolledž, autoplekksepa eriala), Kristjan Leesmäe (Viljandi Kutseõppekeskus, autoplekksepa eriala). Ekspertide tööd koordineeris Aulika Riisenberg (HTM). Ekspertide valiku kriteeriumid olid nende erialased pädevused ja kogemused õppetöö läbiviimisel ning regionaalne mõõde. II. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kuuteistkümnest punktist. Punktiga 1 muudetakse määruse § 1 lõike 2 punkti 2, § 2 lõiget 5, 3. peatüki pealkirja, § 8 lõiget 1, § 9 lõiget 2, § 10 lõiget 1 ja §-i 11, asendades läbivalt erialanimetuse „autoplekksepp- komplekteerija“ lühema ja konkreetsema kutsenimetusega „autoplekksepp“ sobivas käändes. Muudatus on tingitud kutsenimetuse muutusest õppekava koostamise aluseks olevas kutsestandardis „Autoplekksepp, tase 4“. Punktidega 2‒9 viiakse sisse muudatused määruse peatükki 2 „Mootorsõidukitehniku eriala õppekava üldosa“, arvestades muudatusi õppekava koostamise aluseks olevas kutsestandardis „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ ja tagasisidet senise õppekava rakendumisele. Punktiga 2 muudetakse konkreetsemaks määruse § 4 lõikes 1 esitatud eriala õppe eesmärgi sõnastust. Mootorsõidukitehniku erialal on kutseõppe eesmärgile lisatud viide õppe käigus toimuvale spetsialiseerumisele, arvestades õppekava koostamise aluseks olevas kutsestandardis „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ esitatut. Uuendatud kutsestandardi kohaselt tuleb kõiki kohustuslikke kompetentse tõendada spetsialiseerumisele vastava kategooria ja kasutusotstarbega sõidukitel (sõiduautod, bussid ja veoautod, liikurmasinad). Punktiga 3 muudetakse § 4 lõike 2 punkte 2‒6, täpsustades õppekava läbimisel saavutatavaid erialaseid õpiväljundeid viisil, mis iseloomustaks selgemini mootorsõidukitehniku tööd ja oleksid õppe osapooltele üheselt arusaadavad. Senise õppekava õpiväljundite kirjeldused sisaldavad tegevuste loetelu (näiteks töötab iseseisvalt, diagnoosib, hooldab ja remondib), kirjeldades pigem protsessi kui oodatavat tulemust ehk õppimise käigus omandatavaid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Punktiga 4 täiendatakse § 4 lõiget 2, lisades lõikele punkti 13. Muudatuse kohaselt lisatakse õppekavale uus õpiväljund, et selgemini väljendada digitehnoloogia kasutamise oskuse vajalikkust mootorsõidukitehniku töös. Punktiga 5 täpsustatakse määruse § 6 lõike 1 punktides 2 ja 3 esitatud andmestikku õppekava õppemahu jaotuse kohta põhi- ja valikõpingute vahel. Muudatuse kohaselt sõltub põhi- ja valikõpingute õppemaht edaspidi valitud spetsialiseerumisest. Põhiõpingute õppemaht on 115– 123 kutsehariduse arvestuspunkti (edaspidi EKAP) ja valikõpingute õppemaht vastavalt 27–35 EKAP sõltuvalt valitud spetsialiseerumisest. Seni oli põhi- ja valikõpingute õppemaht valitud spetsialiseerumisest sõltumata ühesugune, vastavalt 122 EKAP ja 28 EKAP. Muudatuse tingisid muudatused õppekava koostamise aluseks oleva kutsestandardi „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ kohustuslike kompetentside arvus erinevatel spetsialiseerumistel. Kui õpilane soovib spetsialiseeruda sõiduautotehnikale, on õppekavaga määratud põhiõpingute õppemaht 115 EKAP ja valikõpingute õppemaht 35 EKAP. Bussi- ja veoautotehnikale või liikurmasinatehnikale spetsialiseerudes on põhiõpingute õppemaht 123 EKAP ja valikõpingute maht 27 EKAP. Punktiga 6 muudetakse tervikuna § 6 lõikes 2 esitatud andmestikku, sätestades eriala põhiõpingute moodulite loetelu, sh moodulite nimetused ja õppemahu kutsehariduse arvestuspunktides. Eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused, milles esitatakse lisaks moodulite nimetustele ja õppemahule ka õppe eesmärgid, õpingutel omandatavad õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid, on esitatud määruse lisas 1. Mootorsõidukitehniku tööks vajalike kompetentside omandamiseks on ette nähtud 12 moodulit senise 6 mooduli asemel. Kutsestandardi kohustuslikest kompetentsidest lähtudes on muudetud ja täiendatud moodulite nimetusi lähtudes kutsestandardi kohustuslikest kompetentsidest, kuid neid on täiendatud viisil, et need väljendaksid ka tegevusvaldkonda (mootorsõidukid). Loobutud on suuremahulistest spetsialiseerumisega seonduvatest moodulitest. Väikesemahulisemad moodulid hõlbustavad õppetöö planeerimist ja annavad võimaluse omandada kutse ka mikrokvalifikatsioonide kaudu. Senise õppekava alusõpingute ja spetsialiseerumise moodulid olid suuremahulised (19–31 EKAP), sisaldades samas põhjendamatuid õpiväljundite kordusi. Samuti oli moodulite suure õppemahu tõttu keeruline saada ülevaadet õpingute edenemisest ja seetõttu mõjusid need õpilastele demotiveerivalt. Uue sisu on saanud õpinguid sissejuhatav moodul „Mootorsõidukitehniku alusõpingud“ (õppemaht 19 EKAP), mis kannab ajakohastatud õppekavas nimetust „Autoerialade alusõpingud“ ja mille õppemaht on 10 EKAP. Mooduli rõhuasetus on teadmistel ja oskustel, mida kasutatakse erinevate tööülesannete täitmisel järgnevates moodulites. See moodul on sisult, mahult ja õpiväljunditelt samasugune nii mootorsõidukitehniku kui autoplekksepa erialadel. Muudatuse põhjuseks on ühelt poolt uuendatud kutsestandardites „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ ja „Autoplekksepp, tase 4“ esitatud üldoskuste kirjeldused. Teisalt on valdkonna baasteadmised ja -oskused erinevatel autode hoolduse ja remondiga tegelevatel spetsialistidel ühesugused. Moodul „Mootorsõidukite ülddiagnostika, hoolduse- ja remondi alusõpingud“, õppemaht 17 EKAP on asendatud mooduliga „Mootorsõiduki korraline hooldus“, õppemaht 10 EKAP. Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et sõidukite korraline hooldus, mis on nende töövõime ja liiklusohutuse tagamiseks võtmetähtsusega, on jäänud seni kehtivas õppekavas tähelepanuta. Muudetud on õppekava mooduli „Kliimaseadmete diagnostika, hooldus ja remont“ nimetust ja õppemahtu. Uus nimetus on „Mootorsõiduki kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine“, õppemaht 6 EKAP senise 4 EKAP asemel. Mooduli õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid on ajakohastatud, võttes aluseks muudatused kutsestandardis (kompetents B.3.8) ning arvestades õigusaktides (sh EL direktiivides) esitatud nõudeid mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisele. Korrigeeritud on moodulite „Elektriseadiste ja mugavussüsteemide ülddiagnostika, hooldus ja remont“ nimetust ja ajakohastatud mooduli õpiväljundid ning nende hindamiskriteeriumid. Mooduli uus nimetus on „Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus ja remont“, õppemaht 10 EKAP. Lisatud on põhiõpingute moodul „Mootorsõiduki töö- ja lisaseadmete hooldus ja remont“, mis on kohustuslik põhiõpingute moodul ainult spetsialiseerumisel bussi- ja veoautotehnikale ning liikurmasinatehnikale. Spetsialiseerumisel sõiduautotehnikale käsitletakse sõiduauto tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide diagnostika ja seadmete hooldusega seonduvat (kutsestandardi kompetents B 3.10) moodulites „Mootorsõiduki kere ja sisustuse hooldus ja remont“ ning „Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus ja remont“. Muudetud on praktika mooduli õpiväljundeid, et väljendada selgemini reaalses töökeskkonnas juhendaja juhendamisel omandatavaid ja arendatavaid oskusi. Kõikides moodulites käsitletakse töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusega (kus asjakohane, ka tule- ja elektriohutusega) seonduvat konkreetse mooduli kontekstis. Üldised teadmised, sh käitumisjuhised tööõnnetuse korral ja esmaabi andmise oskused omandatakse moodulis „Autoerialade alusõpingud“. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 6 lõikega 3, sätestades, et eriala põhiõpingute moodulite õpiväljundid omandatakse ühele kutsestandardiga „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ määratud spetsialiseerumisele vastava kategooria ja kasutusotstarbega mootorsõidukitel. Kutsestandardi kohaselt võib spetsialiseeruda sõiduautotehnikale, bussi- ja veoautotehnikale või liikurmasinatehnikale. Kutseõppe läbiviimine spetsialiseerumisele vastava kategooria ja kasutusotstarbega mootorsõidukitel on tarvilik ja piisav selleks, et õppija suudaks õpingute läbimisel tõendada kohustuslike kompetentside tegevusnäitajate nõuetekohast omandatust kutseeksamil. Punktiga 8 muudetakse määruse § 7 lõigetes 1‒3 esitatud andmestikku, määratledes õpingute läbimisel omandatavad kutsed vastavalt kutsestandardis „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ esitatud spetsialiseerumistele ja põhiõpingute moodulite loetelu, mille õpiväljundite omandamisel need saavutatakse. Muudatuse kohaselt on mootorsõidukitehniku eriala õppekava läbimisel võimalik omandada kas sõiduautotehniku, bussi- ja veoautotehniku või liikurmasinatehniku kutse eeldusel, et õpe on läbi viidud spetsialiseerumisele vastavasse sõidukite kategooriasse liigituvatel mootorsõidukitel/masinatel. Kutse andjalt, Autokutseõppe Liidult saadud info alusel on:  a) „Sõiduautotehnik, tase 4“ kutsele vastavad sõidukite kategooriad M1, N1, O1,O2; b) „Bussi- ja veoautotehnik, tase 4“ kutsele vastavad sõidukite kategooriad M2, M3, N2, N3, O3, O4; c) „Liikurmasinatehnik, tase 4“ kutsele vastavad masinate kategooriad T (ratastraktorid), C (roomiktraktorid), R1"a" või "b" ‒ R4"a" või "b" (traktorite haagised), LM (liikurmasinad). Punktides a ja b esitatud liigituse aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 13. juuni 2011. a määruses nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ esitatud andmed (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022006). Punktis c esitatud liigitus tugineb majandus- ja kommunikatsiooniministri 08. juuni 2011. a määruses nr 39 „Traktori, liikurmasina ja nende haagiste tehnonõuded, nõuded varustusele ning tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord1“ esitatule (https://www.riigiteataja.ee/akt/103092021004). Punktiga 9 tunnistatakse senisest kutseeksamiste läbiviimise praktikast tulenevalt kehtetuks määruse § 7 lõiked 4 ja 5. Punktidega 10‒12 viiakse sisse muudatused määruse peatükki 3 „Autoplekksepp- komplekteerija eriala õppekava üldosa“, arvestades muudatusi õppekava koostamise aluseks olevas kutsestandardis „Autoplekksepp, tase 4“ ja tagasisidet senise õppekava rakendumisele. Peatükis on senine kohmakas erialanimetus „autoplekksepp – komplekteerija“ läbivalt asendatud uue nimetusega „autoplekksepp“. Punktiga 10 muudetakse § 8 lõike 2 punkte 2‒6, täpsustades õppekava läbimisel saavutatavate erialaste õpiväljundite sõnastusi, tuues välja olulisemad oskused, mida õpingute läbimisel omandatakse. Muu hulgas on suuremat tähelepanu pööratud digitehnoloogia kasutamise oskuse vajalikkusele autoplekksepa töös. Ajakohastatud õpiväljundid iseloomustavad selgemini autoplekksepa tööd ja on õppe osapooltele üheselt arusaadavad. Punktidega 11‒12 muudetakse määruse § 10 lõike 1 punkte 2 ja 3, sätestades muudatused eriala õppekava struktuuris, kuna kutsestandardi kohustuslike kompetentside tegevusnäitajatest tulenevad muudatused eriala põhiõpingute moodulites. Muudatuse kohaselt on korrigeeritud õppemahu jaotust põhi- ja valikõpingute vahel, suurendades põhiõpingute õppemahtu 1 EKAP võrra. Punktiga 13 muudetakse tervikuna § 10 lõikes 2 esitatud andmestikku, sätestades eriala põhiõpingute moodulite loetelu, sh moodulite nimetused ja õppemaht kutsehariduse arvestuspunktides. Eriala põhiõpingute moodulite kirjeldused, milles esitatakse lisaks moodulite nimetustele ja õppemahule ka õppe eesmärgid, õpingutel omandatavad õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid on esitatud määruse lisas 2. Muudetud on eriala põhiõpingute moodulite nimetusi ja õppemahtu, täiendatud ja korrigeeritud on moodulite õpiväljundite ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumite sõnastusi, võttes aluseks muudatused kutsestandardi „Autoplekksepp, tase 4“ kohustuslikes kompetentsides ja nende tegevusnäitajates ning tagasisidet senise õppekava rakendumisele. Õpinguid sissejuhatav moodul „Autoplekksepp-komplekteerija alusõpingud“ on asendatud mooduliga „Autoerialade alusõpingud“. See moodul on mootorsõidukitehniku ja autoplekksepa erialade õppekavades ühine ja võimaldab omandada autoerialadest laiapõhjalisema ülevaate. Muutunud on mooduli „Sõidukite puhastamine“ rõhuasetus: senisest suuremat tähelepanu pööratakse keskkonnaohutusega seonduvale, sh ohutuskaartides ja tehnoloogilistes kaartides esitatud nõuete järgimisele tööülesannete täitmisel kasutatavate kemikaalide käitlemisel ja utiliseerimisel. Lisatud on uus moodul nimetusega „Sõiduki kere ja raami tehnilise seisundi hindamine“, sest kere ja raami mõõtmisel saadud tulemused on aluseks sõiduki tehnilise seisundi hindamisel ja sisendiks edasiste tööde kavandamisel ja tegemisel. Muudetud on praegu kehtiva õppekava põhiõpingute moodulite nimetusi ja/või õpiväljundeid, võttes aluseks kutsestandardi kompetentside nimetused ja tegevusnäitajates esitatud rõhuasetused. Mooduli „Elektritööd“ uus nimetus on „Sõiduki elektriseadiste, turva- ja mugavussüsteemide vahetamine“. Moodulisse on lisatud turvasüsteemide vahetamisega seonduv, põhjalikumad teadmised ja oskused omandatakse elektrotehnika seaduspärasustest ja elektrotehniliste suuruste mõõtmisest. Mooduli „Keevitustööd“ uus nimetus on „Sõiduki lehtmetallist keredetailide keevitustööd“. Korrigeeritud on mooduli eesmärgi sõnastust, ajakohastatud on mooduli õpiväljundid ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumid. Mooduli „Sõiduki kere ja sisustuse osandamine ja koostamine“ õpiväljundeid on täiendatud klaasdetailide hoolduse ja remondi osaga ning täpsustatud on mooduli eesmärki, arvestades muu hulgas sellega, et autoplekksepp tegeleb ainult mitteliimitud klaaside paigaldamisega. Mooduli „Pindõgvendustööd ja lehtmetallidest töötlemine“ uus nimetus on „Sõiduki keredetailide pindõgvendamine ja lehtmetallist asendusdetailide valmistamine“. Õppe käigus tuleb õppijal omandada mittestrukturaalsete lehtmetallist keredetailide pindõgvendustööde ja lehtterasest asendusdetailide valmistamise ja paigaldamise oskused. Kutsestandardi muudatuste kohaselt peab õppija omandama ka tehnoloogia tööks lehtalumiiniumist keredetailidega. Muudetud on mooduli „Sõiduki keredetailide ühendamine“ õpiväljundeid, võttes aluseks kutsestandardis tehtud muudatusi. Muudetud on mooduli „Plastdetailide töötlemine“ nimetust, korrigeeritud selle rõhuasetusi ja õpiväljundeid. Uus nimetus on „Sõiduki kere plastdetailide remont“. Muudetud on praktika mooduli õpiväljundeid ja nende hindamiskriteeriume, et väljendada selgemini praktikal omandatavaid ja arendatavaid oskusi. Kõikides moodulites käsitletakse töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusega seonduvat kõnealuse mooduli kontekstis. Üldised teadmised, sh käitumisjuhised tööõnnetuse korral ja esmaabi andmise oskused omandatakse moodulis „Autoerialade alusteadmised“. Õppekava ja moodulite õpiväljundite sõnastamisel on keskendutud oskustele, mida õppe käigus omandatakse, vältides õpiväljundite dubleerimist erinevates moodulites. Muudetud on moodulite õppemahtu arvestades muudatusi moodulite õpiväljundites ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumites. Punktiga 14 muudetakse määruse § 16, sätestades, et kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist ning pärast seda võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele. Seades eesmärgiks, et hiljemalt 2023/24. õppeaastal toimub vastuvõtt ainult ajakohastatud riiklikule õppekavale vastavatele õppekavadele, tagatakse õppijate kompetentside vastavus tööturu nõuetele. Punktidega 15 ja 16 asendatakse määruse lisad käesoleva määruse lisadega 1 ja 2. III. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Liidu õigusaktidega. IV. Eelnõu mõju Eelnõuga toetatakse elukestva õppe põhimõtete tulemuslikumat rakendamist kutseharidussüsteemis ning kutsehariduse suuremat sidusust tööturu vajadustega, luuakse eeldused rohepöördeks vajalike kompetentside arendamiseks ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuks. OSKA transpordi, logistika, mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringu kohaselt aitavad valdkonna töötajatel tööturul edukad olla suhtlemis- ja analüüsioskus ning valmisolek pidevaks enesetäiendamiseks, ettevõtlikkus ja kohanemisvõime. Tehnoloogiat kasutavatelt töötajatelt oodatakse head digitehnoloogia kasutamise oskust. Eelnõuga muudetakse eelnevat arvestades mootorsõidukitehniku ja autoplekksepa eriala põhiõpingute moodulite kirjeldusi. Moodulite õpiväljunditesse ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumidesse on lisatud õppijate suhtlemis- ja analüüsioskuse arendamine, läbivalt pööratakse tähelepnu digitehnoloogia (sh erialaste andmebaaside ja muu erialase rakendustarkvara) kasutamise oskuse arendamisele. Ajakohastatud riiklik õppekava seostab õpet tunduvalt tihedamalt töömaailma vajadustega, tuginedes uuendatud ja töömaailma vajadusi täpsemalt kirjeldavatele kutsestandarditele. Koostöös erialaekspertidega on täpsustatud määrusega sätestatavate erialade õppekavade põhiõpingute struktuuri, tagades tööturul nõutavate kompetentside tegevusnäitajate ja erinevate erialade põhiõpingute moodulite õpiväljundite vastavus ning võrreldavus sellel kvalifikatsiooniraamistiku tasemel. Õppekavade selgem ja kutsestandarditega seotud struktuur suurendab nii tööandjate kui ka õpilaste arusaamist õppe käigus omandatavatest teadmistest, oskustest ja hoiakutest, loob võimalused paindliku ja üksikisikute vajadustele kohandatud haridustee kujundamiseks ning samuti mitteformaalse ja informaalse hariduse raames saavutatud õpiväljundite tunnustamiseks kutsekvalifikatsiooni omandamisel. Oluliselt on mõlemal eelnõuga sätestataval erialal muudetud alusõpingute mooduleid, asendades senised erialaspetsiifilised alusõpingute moodulid uue valdkonnaülese mooduliga, mis võimaldab õppijatel saada ülevaate erinevatest mootorsõidukitest, nende ehitusest, sõidukite hoolduse ja remondi valdkonnas töötavate spetsialistide ülesannetest ja vastutusalast ning tööülesannete täitmisel kasutavatest tehnilisest normdokumentidest, materjalidest ja töövahenditest. Eelnõuga on täpsustatud praktilise väljaõppega seonduvat. Ajakohastatud põhiõpingute moodulite kirjeldustest saavad praktikaettevõtted ja sealsed praktikajuhendajad igakülgset infot õpingute, sh praktika eesmärkide, oodatavate tulemuste ja nende saavutatuse hindamise aspektide kohta, mis omakorda on praktilise väljaõppe kvaliteedi tagamise eeldus. Praktikakirjelduste koostamisel on senisest suuremat tähelepanu pööratud ka õpilase sotsiaalsete ja enesekohasete pädevuste arendamisele, et tagada sujuvam üleminek koolist tööellu. Väikesemahulisemad moodulid selgete eesmärkide, õpiväljundite ja nende lävendi taseme hindamiskriteeriumitega loovad eeldused nende rakendamiseks ka rahvusvahelise õpirände raames. Mootorsõidukitehniku erialal spetsialiseerumisel sõiduautotehnikale suurenes valikõpingute õppemaht. Muudatus võimaldab edaspidi valikõpingute raames kiiremat reageerimist tööturu vajadustele, arvestades sõiduautotehnika ja tehnoloogia kiiret arengut. Samuti võimaldab valikõpingte suurem õppemaht õppijal laiendada kutsealaseid kompetentse ja omandada täiendav spetsialiseerumine, näiteks väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehnika alal, ning olla selle kaudu tööturul veelgi edukam. Teistel eelnõuga muudetavatel mootorsõidukitehniku spetsialiseerumistel ja autoplekksepa erialal võimaldab valikõpingute õppemaht koolidel paindlikult reageerida tööturu vajadustele, arvestada piirkonna eripära ja tööandjate vajadusi. Ühtlasi on valikõpingute kaudu võimalik arendada õpilaste elukestvaks õppeks vajalikke üldpädevusi nagu kriitiline mõtlemine, digipädevused, probleemide lahendamise oskus jms. Erialade põhiõpingute moodulite ajakohastamisel on läbivalt pööratud tähelepanu õppija eneseanalüüsioskuse ja digipädevuste kujundamisele, et ta suudaks infoühiskonnas loovalt, ettevõtlikult ja paindlikult tegutseda. Kõikides moodulites käsitletakse töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusega seonduvat kõnealuse mooduli kontekstis. Üldised teadmised, sh käitumisjuhised tööõnnetuse korral ja esmaabi andmise oskused omandatakse moodulis „Autoerialade alusteadmised“. Õppekavade moodulipõhine ülesehitus võimaldab koolidel oluliselt suuremas mahus ja laiemas kompetentsivalikus korraldada moodulipõhiseid täiendus- ja ümberõppekursusi ning reageerida senisest operatiivsemalt tööturu vajadustele. Väljundipõhine õppekavade süsteem soosib ka esmase erialase kvalifikatsiooniga inimeste erialaõpingute jätkamist, et nad saaksid omandada uue kvalifikatsiooni samal või järgmisel kvalifikatsioonitasemel. Eelnevat arvestades on loodud eeldused õpivõimaluste paindlikumaks muutmiseks ja mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtuks kutsehariduses, mis aitab kaasa nii töötaja kui ka tööandja seisukohast oluliste, kiirete ja paindlike koolitusvõimaluste loomisele. Õppija saab kujundada oma õpitee vastavalt vajadusele ja võimetele, omandades edaspidi tööks vajalikud kompetentsid näiteks üksikute moodulite kaupa või neid kombineerides. Senisest mitmekülgsem kutsealane ettevalmistus ja omandatavad üldoskused tagavad väljaõppinud töötajatele head eeldused kohanemiseks ja mobiilsuseks Eesti ja Euroopa tööturul ning ka valdkonna sees. Eelnõu koostamisel on arvestatud õppekavu rakendavate koolide ja kutseandja, Autokutseõppe Liidu tagasisidet määrusega kehtestatud erialade õppekavade rakendamisele, rahvusvahelistelt kutsemeistrivõistlustelt saadud kogemusi ning tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA transpordi, logistika, mootorsõidukite remondi ja hoolduse uuringus esitatud ettepanekuid tööjõu oskuste vajaduse kohta. V. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Koolid, mis viivad läbi õpet mootorsõidukitehniku (erinevad spetsialiseerumised) ja autoplekksepa erialadel, peavad viima oma õppekavad uue riikliku õppekavaga vastavusse kuue kuu jooksul. Kooli õppekavade rakendamisega seotud kulud kaetakse kehtivate põhimõtete alusel kujunevast tegevuskulude eelarvest. Kool ei vaja selleks täiendavaid riigieelarvevahendeid. Eelnõu rakendamisega ei kaasne tulusid. VI. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras. VII. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastatakse teiste ministeeriumidega eelnõude infosüsteemis. Margus Haidak kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakonna juhataja  MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“ muutmine Määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 24 lõike 3 alusel. Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruses nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõike 2 punktis 2, § 2 lõikes 5, 3. peatüki pealkirjas, § 8 lõikes 1, § 9 lõikes 2, § 10 lõike 1 sissejuhatavas osas ja §- 11 tekstis asendatakse tekstiosa „autoplekksepp- komplekteerija“ sõnaga „autoplekksepp“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised, oskused ja hoiakud, mis võimaldavad töötada mootorsõidukitehnikuna vastavalt spetsialiseerumisele ning osaleda elukestvas õppes.“; 3) paragrahvi 4 lõike 2 punktid 2‒6 sõnastatakse järgmiselt: „2) töötab iseseisvalt ja eesmärgipäraselt nii tavapärastes kui uudsetes töösituatsioonides, vastutades tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest; 3) viib nõuetekohaselt läbi mootorsõidukite korralist hooldust, lähtudes tööülesandest ning kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid; 4) viib läbi vajalikud hooldus ja remonditööd sõiduki kehtivatele tehnonõuetele vastavuse tagamiseks, kõrvaldades diagnostika käigus ilmnenud rikked ja puudused vastavalt sõiduki valmistajatehase juhistele; 5) järgib tööülesannete täitmisel töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid, arvestades inimeste ja keskkonnaga enda ümber; 6) on avatud koostööle ja osaleb meeskonnatöös, arendab sotsiaalseid ja enesekohaseid pädevusi ning käitub vastastikust suhtlemist toetaval viisil;“; 4) paragrahvi 4 lõiget 2 täiendatakse puntiga 13 järgmises sõnastuses: „13) kasutab digitehnoloogiat oskuslikult ja vastutustundlikult nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel, olles teadlik selle võimalustest, piirangutest, mõjudest ja riskidest.“; 5) paragrahvi 6 lõike 1 punktid 2 ja 3 sõnastatakse järgmiselt: „2) põhiõpingud 115‒123 EKAPd sõltuvalt spetsialiseerumisest, sealhulgas lõimitud võtmepädevuste õpe 30 EKAPd ja praktika 40 EKAPd; 3) valikõpingud 27‒35 EKAPd sõltuvalt spetsialiseerumisest.“; 6) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine:  2 1) autoerialade alusteadmised 10 EKAPd; 2) mootorsõiduki korraline hooldus 10 EKAPd; 3) mootorsõiduki kere ja sisustuse hooldus ja remont 6 EKAPd; 4) mootorsõiduki mootori hooldus ja remont 6 EKAPd; 5) mootorsõiduki jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont 6 EKAPd; 6) mootorsõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste hooldus ja remont 6 EKAPd; 7) mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku hooldus ja remont 10 EKAPd; 8) mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus ja remont 10 EKAPd; 9) mootorsõiduki kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine 6 EKAPd; 10) mootorsõiduki töö- ja lisaseadmete diagnostika ja hooldus 8 EKAPd; 11) praktika 40 EKAPd; 12) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.“; 7) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Käesoleva määruse § 6 lõikes 2 nimetatud moodulite õpiväljundite omandamine toimub ühele kutsestandardiga „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ määratud spetsialiseerumisele vastava kategooria ja kasutusotstarbega mootorsõidukitel (sõiduautod, bussid ja veoautod või liikurmasinad).“; 8) paragrahvi 7 lõiked 1‒3 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Käesoleva määruse lisas 2 esitatud õppekava moodulite number 1–9, 11 ja 12 õpiväljundite saavutamisel omandab õpilane kutsele „Sõiduautotehnik, tase 4“ vastavad kompetentsid eeldusel, et õpe on läbi viidud sõiduautode kategooriasse liigituvatel sõidukitel. (2) Käesoleva määruse lisas 2 esitatud õppekava moodulite number 1–12 õpiväljundite saavutamisel omandab õpilane kutsele „Bussi- ja veoautotehnik, tase 4“ vastavad kompetentsid eeldusel, et õpe on läbi viidud busside ja veoautode kategooriasse liigituvatel sõidukitel. (3) Käesoleva määruse lisas 2 esitatud õppekava moodulite number 1–12 õpiväljundite saavutamisel omandab õpilane kutsele „Liikurmasinatehnik, tase 4“ vastavad kompetentsid eeldusel, et õpe on läbi viidud liikurmasinate kategooriasse liigituvatel masinatel.“; 9) paragrahvi 7 lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks; 10) paragrahvi 8 lõike 2 punktid 2‒6 sõnastatakse järgmiselt: „2) töötab iseseisvalt ja eesmärgipäraselt nii tavapärastes kui uudsetes töösituatsioonides, vastutades tööülesannete nõuetekohase ja tähtajalise täitmise eest; 3) kasutab tööks vajaliku info leidmiseks asjakohaseid digivahendeid ja erinevaid tööd reguleerivaid dokumente (standardid, tehnilised joonised, skeemid, valmistajatehase juhendid jms); 4) teeb sõiduki kereremondiks vajalikud osandamis- ja koostetööd, sh ühendab erinevate liitmismeetoditega sõiduki mittestrukturaalseid keredetaile, kasutades asjakohaseid materjale ja tehnoloogiat; 5) teeb sõiduki mittestrukturaalsete lehtmetallist keredetailide pindõgvendustöid ja remondib sõidukite plastdetaile, järgides tootja nõudeid, tööde tehnoloogiat ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid; 6) kasutab digitehnoloogiat oskuslikult ja vastutustundlikult nii isiklikel kui tööalastel eesmärkidel, olles teadlik selle võimalustest, piirangutest, mõjudest ja riskidest;“; 11) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 2 asendatakse number „122“ numbriga „123“; 12) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 3 asendatakse number „28“ numbriga „27“; 13) paragrahvi 10 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Eriala põhiõpingute moodulid ja õppemaht on järgmine: 1) autoerialade alusõpingud 10 EKAPd;  3 2) sõiduki kere ja raami tehnilise seisundi hindamine 5 EKAPd; 3) sõidukite puhastamine 3 EKAPd; 4) sõiduki kere ja sisustuse osandamine ja koostamine 10 EKAPd; 5) sõiduki elektriseadiste, turva- ja mugavussüsteemide vahetamine 7 EKAPd; 6) sõiduki lehtmetallist keredetailide keevitustööd 12 EKAPd; 7) sõiduki keredetailide pindõgvendamine ja lehtmetallist asendusdetailide valmistamine 12 EKAPd; 8) sõiduki keredetailide ühendamine 10 EKAPd; 9) sõiduki kere plastdetailide remont 4 EKAPd; 10) praktika 45 EKAPd; 11) õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAPd.“; 14) paragrahvi 16 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kooli õppekavad viiakse määrusega vastavusse kuue kuu jooksul pärast määruse jõustumist. (2) Pärast kuue kuu möödumist määruse jõustumisest võetakse uusi õpilasi vastu ainult käesoleva määrusega kooskõlla viidud kooli õppekavadele.“; 15) määruse lisa 2 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 1; 16) määruse lisa 3 muudetakse ja asendatakse käesoleva määruse lisaga 2. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  LISA 2 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“ muutmine“ Autoplekksepa eriala põhiõpingute moodulid Maht Eesti Mooduli nr Mooduli nimetus kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Autoerialade alusõpingud 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab autoerialadel õpingute jätkamiseks vajalikud baasteadmised. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab sõidukite, nende töö- ja  iseloomustab sõiduki kere ja sisustuse ehitust ja selles toimunud muutusi seoses ühiskonna, materjalide ja lisaseadmete ehituse ja tehnoloogia arenguga, kasutades eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid arengutrendide seoseid ühiskonna,  selgitab sõiduki põhiliste süsteemide (jõuülekanne, veermik, juhtimissüsteem jne) ülesannet ja pneumaatika-, materjalide ja tehnoloogia arenguga; hüdraulika-, elektrotehnika- ja mehaanika seaduspärasustest tulenevaid tööpõhimõtteid 2) omab ülevaadet mootorsõidukite1  annab ülevaate sõidukite töö- ja lisaseadmetest, nende ülesannetest ja kasutusalast, väljendudes selgelt ja hoolduseks ja tehnilise seisukorra kontekstikohaselt taastamiseks vajalikest  iseloomustab teabeallikate põhjal Eestis kehtivaid teeliikluses osalevate autode, haagiste ja masinate kompetentsidest ning tööülesannete kategooriaid ning nõudeid registreerimisele ja tehnoülevaatusele täitmisel kasutavatest tehnilisest  selgitab kutsestandardite registrit kasutades mootorsõidukite hooldamise ja remondiga seotud kutsete ning normdokumentidest nendega seotud tööülesannete erinevusi 3) eristab autode remondil kasutatavaid  võrdleb valdkonna erinevate kutsetasemega oskustöötajate ülesandeid ja vastutust mootorsõidukite hooldusel töövahendeid ning tunneb nende ja remondil mehhaanika-, pneumaatika-,  selgitab erinevate tehniliste normdokumentide (õigusaktid, sõiduki valmistajatehase juhised, koostejoonised, hüdraulika- ja elektrotehnika- tehnoloogilised skeemid, erialased andmebaasid ja registrid) kasutusvõimalusi erialases töös seaduspärasustel põhinevaid  eristab tingmärkide ja tähistuste alusel mootorsõiduki remondil ja hooldusel kasutatavaid mehaanika-, elektri- tööpõhimõtteid 1 Mootorsõiduk – (edaspidi sõiduk) on liiklusseaduse §2 punkt 40 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Kutsestandardi „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ kohaselt käsitletakse mootorsõidukina sõiduautot, bussi, veoautot ja liikurmasinaid. https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021?leiaKehtiv 1 4) teab sõidukite ehituses, hooldusel ja , pneumo-, hüdraulikasüsteemide skeeme (jooniseid) remondil kasutatavaid materjale ja  oskab kasutada tehnilisi jooniseid (näit. masinaelemendi vaated) tööks vajaliku info leidmiseks, arvestades nende omadustest lähtuvaid joonistel kasutatud mõõtkava, kujutusvõtteid ja tähistusi valikupõhimõtteid  oskab leida edasiseks tööks vajalikku infot eesti- ja võõrkeelsetest erialastest teabeallikatest (sh andmebaasid) 5) on kursis töötervishoiu, töö- ja hinnates allikate usaldusväärsust keskkonnaohutusnõuetega, oskab  tunneb ära ja nimetab autoremonditöökojas kasutatavaid töövahendeid (sh masinad ja seadmed) nii eesti kui tegutseda tööõnnetuse korral ja anda võõrkeeles esmaabi  eristab sõidukite hooldusel ja remondil kasutatavaid käsitöövahendeid ja selgitab nende valiku põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat  iseloomustab erinevaid mõõtevahendeid, diagnostikaseadmeid, nende valikupõhimõtteid ja kasutusala sõidukite hooldusel ja remondil, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  iseloomustab remonditöökojas kasutatavate masinate ja seadmete tööpõhimõtet ja kasutusvõimalusi sõidukite hooldusel ja remondil, kasutades erialaseid teabeallikaid ja -terminoloogiat  selgitab erinevate töövahendite ohutu kasutamise nõudeid arvestades töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  annab ülevaate sõidukite ehituses kasutatavatest materjalidest (metallid, plastid, komposiitmaterjalid, klaasmaterjalid jms), kasutades erialaseid teabeallikaid ja -terminoloogiat  iseloomustab füüsikalis-keemiliste omaduste alusel tehniliste vedelike ning määrdeainete kasutusvõimalusi sõidukite hooldusel ja remondil (tehnilise seisundi taastamisel)  selgitab sõidukite ehitamisel, hooldusel ja remondil kasutatavate materjalide omadustest tulenevaid nõudeid nende töötlemistehnoloogia valikule  selgitab teabeallikate põhjal üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  iseloomustab erialase tööga seotud terviseriske, nende tekkepõhjusi ja selgitab meetmeid terviseriskide minimeerimiseks  selgitab isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust mootorsõidukite hooldusel ja remondil, lähtudes töötervishoiu ja tööohutusnõuetest  selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi autoremonditöökojas (sh töötamisel elektri- ja hübriidautodega) ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral  selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile ja elektrilöögivastase kaitse põhireegleid  toob näiteid mootorsõidukite hooldamisel ja remondil kasutatavate kemikaalide tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega  oskab kasutada tulekustutit ja selgitab tuleohutuse tagamise olulisust sõidukite hooldusel ja remondil  sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi 2  kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi olemusest  demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted), lähtudes esmaabi andmise üldistest põhimõtetest 2. Sõiduki kere ja raami tehnilise seisundi hindamine 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõiduki kere ja raami tehnilise seisundi nõuetele vastavuse hindamiseks ulatuses, mis on vajalik edasiseks tööks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet sõiduki kere ja raami  eristab sõiduki struktuurseid ja mittestruktuurseid osasid struktuursetest ja mittestruktuursetest  annab ülevaate sõiduki kandevelemendi ehk struktuurse osa kahjustustest ja vigastustest, mis mõjutavad osadest ning nende tehnilisele sõiduki ohutust, kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid seisundile esitatavatest nõuetest  iseloomustab sõiduki kere/raami vigastuste ja kahjustuste hindamise võimalusi, kasutatavaid töövahendeid ja 2) mõõdistab sõiduki kere ja raami -protsessi, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt mittestruktuurseid ja struktuurseid  selgitab erialaste teabeallikate alusel sõiduki tehnilisele seisundile kehtestatud nõudeid, väljendudes selgelt ja detaile nende kahjustuste ja kontekstikohaselt vigastuste ulatuse väljaselgitamiseks,  kasutab erinevaid andmebaase sõiduki kategooriale, margile ja väljalaskeaastale vastava remondijuhendi sh kasutades asjakohaseid mõõtude andmelehe leidmiseks mõõdistamisvahendeid ja -  kontrollib visuaalse vaatluse teel ja sobivaid abivahendeid kasutades sõiduki kandevelementidel ja tehnoloogiat kinnituskohtadel rooste ning muude kahjustuste olemasolu 3) eristab mõõtmistulemuste põhjal  hindab sõiduki kere sh paigaldatud lisavarustusel, -seadmetel ja nende kinnituskohtadel tehnilist seisundit sõiduki kere strukturaalsed ja mõjutavate kahjustuste ja vigastuste olemust ja ulatust, kasutades elektroonilisi- ja mehaanilisi kosmeetilised vigastused ja kavandab mõõtevahendeid sellest lähtuvalt edasised tegevused  fikseerib sõiduki kere mõõtmed enne tööde tegemist, kasutades selleks asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid 4) tunneb nõudeid oma tööde  paigaldab sõiduki kerevenituspinki, kasutades selleks ettenähtud kinnitusrakiseid ja arvestades nii dokumenteerimisele ulatuses, mis on vajalik edasiste tööülesannete kerevenituspingi kui sõiduki tootja nõudeid täitmiseks  teeb sõiduki kattepaneelide, ukseavade, erinevate osade diagonaalide võrdlevaid mõõtmisi, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  võrdleb mõõtmistulemusi sõiduki tooja juhistes toodud andmetega, tuvastades sõiduki kere ja raami struktuurseid ja mittestruktuursete osade vigastuste suuruse ja ulatuse  eristab mõõtmistulemuste põhjal sõiduki kere strukturaalsed, mittestruktuursed ja kosmeetilised vigastused  planeerib tööde mahu ning järjekorra mittestruktuursed ja kosmeetiliste vigastuste eemaldamiseks, vastavalt vigastuste laadile ja sõiduki tehnilisele seisundile kehtestatud nõuetele  edastab info vastutavale isikule struktuursete vigastuste kõrvaldamiseks, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  visandab lähtuvalt tööülesandest sõiduki kere ja raami kujutisi (eskiis) ja kannab sellele mõõtmisel saadud 3  andmed, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid  teisendab pikkuse ja pindala mõõtühikuid, kasutades koolimatemaatikast tuntud eeskirju  jäädvustab visuaalselt nähtavate ja mõõtmisandmete tulemusel tuvastatud vigastused suuruse ja ulatuse, kasutades sobivaid digitehnoloogiavahendeid  dokumenteerib digitehnoloogiat kasutades erinevad tööetapid, jäädvustades sõiduki algse seisundi, nähtavate ja mõõtmisandmete tulemusel tuvastatud vigastuste suuruse ja ulatuse 3. Sõidukite puhastamine 3 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab sõiduki sise- ja välispindade keskkonnasäästlikuks ja kvaliteetseks puhastamiseks ja hooldamiseks vajalikud oskused. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) hindab sõiduki osade puhastamise  hindab visuaalselt sõiduki tehnilist seisukorda ja selle osade puhastamisvajadust vajadust lähtuvalt sõiduki  valib puhastamiseks sobiva tehnoloogia, materjalid ja töövahendid, arvestades materjalide ohutuskaartidel seisukorrast ja tööülesandest toodud andmeid 2) peseb ja puhastab sõiduki ning selle  selgitab teabeallikate alusel erinevate kemikaalide mõju sõidukite ehituses kasutatavatele materjalidele ja lisaseadmed vastavalt tööülesandele keskkonnale ja valitud tehnoloogiale, järgides töö-  valmistab ette töökoha ja planeerib tööetapid, arvestades sõiduki seisukorrast ja puhastusvajadusest tulenevat ja keskkonnaohutuse nõudeid tööülesannet 3) hooldab sõiduki sise- ja välispindasid  arvutab töölahuste valmistamiseks vajalikud pesuaine kogused lähtudes tööülesandest ja puhastusvahendite vastavalt sõiduki ja hooldusvahendite tootja juhistest tootja etteantud juhistele  valmistab tööülesandest lähtudes pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvestades sõiduki seisukorda ja 4) töötab ohutult ja vastutustundlikult, puhastusvahendite tootja etteantud juhiseid energiat ja keskkonda säästvalt, tulles  puhastab sõiduki salongi vastavalt tööülesandele ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele, kasutades toime tava- ja muutuvates sobivaid töövahendeid ja -võtteid olukordades  puhastab sõiduki keredetaile säästlikult ning lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat 5) järgib kemikaalide ohutuskaartides ja (töövahendid, materjalid, töövõtted) ja arvestades puhastusvahendite tootja etteantud juhiseid tehnoloogilistes kaartides toodud nõudeid nende käitlemisel ning  peseb sõiduki ning selle lisaseadmed sobiva pesulahusega vastavalt valitud tehnoloogiale utiliseerimisel, arvestades  vahatab sõiduki välispinna vastavalt materjali tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - keskkonnaohutusega võtteid  hooldab sõiduki tekstiilist, nahast ja plastist sisepindu, vastavalt sõiduki ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele  hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja 4  keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid ja utiliseerib kasutatud materjalid (pesuained, töövahendid), arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 4. Sõiduki kere ja sisustuse osandamine ja koostamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab töövõtted ja erialased teadmised sõiduki kere ja sisustuse asjatundlikuks ja ohutuks osandamiseks ja koostamiseks arvestades sõiduki valmistajatehase (edaspidi tootja) juhiseid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) osandab ja koostab sõiduki  valib tööülesandest lähtudes sõidukile või selle lisaseadmele remondijuhise ning töö tegemiseks kereremondiga seotud sõlmed ja optimaalsema tehnoloogilise lahenduse, arvestades sõiduki valmistajatehase (edaspidi remondijuhiseid) detailid (sh elektrilised  teeb autokere mittestruktuursetes osade osandamiseks ja koostamiseks vajalikke lukksepatöid , kasutades komponendid) vastavalt tootja asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid juhisele ja valitud tehnoloogiale,  osandab kere, sisustuse ning pealisehituse detailid vastavalt liitmisviisile, järgides tootja juhiseid kasutades asjakohaseid töövahendeid  osandab elektrilised komponendid (pistmik, kaablikimbud jms), lähtudes nende ehitusest ja tootja juhistest ja -võtteid  isoleerib pistmiku kaableid ja kaablikimpe ning kinnitab need sõiduki osadele tootja nõuetele vastavalt 2) eemaldab ja paigaldab mitteliimitud  hindab osandatud detailide sh rehvide ja velgede tehnilist seisukorda (sh vigastuste suurust ja ulatust) klaasdetailid vastavalt tööülesandele  koostab kereremondiga seotud sõlmed ja detailid (sh elektrilised komponendid) vastavalt liitmisviisile, ja etteantud remondimeetodile, järgides tootja juhiseid arvestades klaasile kinnitatud lisaseadmeid  valib töövahendid klaasdetailide eemaldamiseks, arvestades klaasdetailide kinnitusliiki ja klaasil olevaid 3) taastab kerekonstruktsiooni lisaseadmeid mürasummutuse ja  eemaldab mitteliimitud klaasdetailid vastavalt tööülesandele ja etteantud remondimeetodile, arvestades korrosioonikindluse vastavalt klaasile kinnitatud lisaseadmeid remondijuhisele, kasutades  puhastab või vajadusel asendab klaasdetailid vastavalt tööülesandele, kasutades sobivaid töövahendeid asjakohaseid materjale, töövahendeid  paigaldab mitteliimitud klaasdetailid vastavalt tööülesandele ja tootja juhistes etteantud remondimeetodile, ja -võtteid kasutades sobivaid töövahendeid 4) teeb avariilisel sõidukil vajalikud  valmistab ette tootja juhise alusel kerekonstruktsiooni pinnad mürasummutuse ja korrosioonikindluse rehvitööd lähtudes tööülesandest, taastamiseks rehvide ja velgede seisukorrast  taastab tootja juhise kohaselt kerekonstruktsiooni mürasummutuse ja täiteavad, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid 5 5) töötab vastutustundlikult, järgides  taastab tootja juhise kohaselt kerekonstruktsiooni korrosioonikindluse, kasutades asjakohaseid materjale, töötervishoiu, töö- ja töövahendeid ja -võtteid keskkonnaohutusnõudeid  hindab edasise töö kavandamiseks rattasuunangu vigadest või avariist tingitud rehvi kulumist ja kahjustusi, 6) analüüsib koos juhendajaga enda lähtudes kehtivatest tehnilistest nõuetest tegevust sõiduki kereremondiks  vahetab rehvid ja tasakaalustab rattad vastavalt tootja juhistele, kasutades selleks sobivaid seadmeid vajalike osandamis- ja koostetööde  hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab töökoha ning paigutab töövahendid ettenähtud kohale tegemisel  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 5. Sõiduki elektriseadiste, turva- ja mugavussüsteemide vahetamine 7 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane vahetab ja seadistab sõiduki elektriseadiseid, mugavus- ja ohutussüsteeme kasutades energia- ja keskkonnasäästlikke ning ohutuid töövõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) leiab erialasest tehnilisest  kasutab infotehnoloogilisi vahendeid, tehnilisi normdokumente ja digitaalseid andmebaase edasiseks tööks dokumentatsioonist (sõiduki vajaliku info leidmiseks (elektriseadiste, turva- ja mugavussüsteemide skeemid, sõiduki ja/või seadmete elektriskeemid, erinevate süsteemide valmistajatehase juhised) tootjapoolsed paigaldusjuhendid jms)  hindab sõiduki elektriseadiste, turva- ja mugavussüsteemide nõuetekohast funktsioneerimist, lähtudes edasiseks tööks vajaliku info etteantud tööülesandest (näiteks kliendi kaebus), kasutades tootja juhiseid ja/või diagnostikaseadmeid 2) käitleb elektriseadiste ja  hindab visuaalselt ja spetsiaalseid mõõtevahendeid kasutades sõiduki aku ja elektriseadiste tehnilise seisundi mitteelektriliste pürotehniliste vastavust tootja nõuetele, jälgides elektriohutus eeskirju passiivohutusseadmete komponente  leiab elektriskeemi ja remondijuhise alusel edasiseks tööks vajalikud andmed (seadise asukoht, kaabeldus vastavalt tootja juhistele ja jms) ohutusnõuetele, arvestades nende  tuvastab elektriseadiste, turva- ja mugavussüsteemide vigase või asendamist vajava komponendi tehes ehituse ning tööpõhimõtetega elektrilisi mõõtmisi, kasutades asjakohaseid mõõtevahendeid 6 3) vahetab mugavussüsteemide ja  kasutab elektriliste mõõtmiste teostamisel ja tulemuste talletamisel õigeid mõõtühikuid aktiivohutusseadmete komponente  käitleb pürotehniliste passiivohutusseadmete komponente vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele vastavalt tootja juhistele ja  oskab valida konkreetse sõiduki aku laadimiseks optimaalse akulaadija, arvestades akulaadija tüüpi, ohutusnõuetele, arvestades nende võimsust, ühilduvust erinevat tüüpi akudega ja võimalusi laadimisparameetreid reguleerida ehituse ja tööpõhimõtetega  tuvastab elektriseadiste, turva- ja mugavussüsteemide komponentide seisukorra, kasutades veakoodilugejat ja 4) seadistab elektrilisi järgides tootja nõudeid mugavussüsteeme kasutades  vahetab sõiduki elektriseadiseid (akud, starter ja generaator) ja nende osi vastavalt nende tehnilisest asjakohast erialast rakendustarkvara seisukorrast tulenevale tööülesandele, järgides tootja remondijuhist (sh andmebaase) ja tehnilist  iseloomustab aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, arvestades nende ehitust ja tööpõhimõtteid dokumentatsiooni  tuvastab rikked ja puudused elektrilistele mugavussüsteemides kasutades asjakohaseid töövahendeid ning 5) töötab vastutustundlikult, järgides lähtudes tootja juhistest ja üldistest nõuetest nende tehnilisele seisundile töökultuuri, töötervishoiu, töö ja  vahetab aktiivohutusseadmete komponente vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele keskkonnaohutusnõudeid  seadistab elektrilisi mugavussüsteeme, lähtudes sõiduki valmistajatehase juhistest  kontrollib elektriliste mugavussüsteemide nõuetekohast funktsioneerimist pärast seadistamist  kasutab tööprotsessi kavandamisel ja tööülesande täitmisel asjakohaseid diagnostikaseadmeid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 6 Sõiduki lehtmetallist keredetailide keevitustööd 12 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õppija teeb ohutus- ja kvaliteedinõudeid järgides autokere erinevaid keevitustöid, kasutades energia- ja keskkonnasäästlikke töövõtteid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab ette töökoha, töövahendid  selgitab digitaalses formaadis või paberkandjal olevatest remondijuhisest välja edasiseks tööks vajalikud sh seadmed ja keevitatavad pinnad, andmed, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles 7  vastavalt tehnoloogilistele nõuetele ja  valib sobiva keevitusviisi terasesulamitest keredetailidele vastavalt remondijuhisele remondijuhistele, arvestades töö- ja  häälestab MIG/MAG- ja punktkeevitusseadet ja spotter’it töö käigus keevisõmbluse kvaliteedi tagamiseks keskkonnaohutusnõudeid  kontrollib keevitusseadmete töökorras olekut ja katab enne töö alustamist kinni keevitustöid ümbritsevad 2) keevitab remondijuhisest lähtudes sädeme- ja tuleohtlikud pinnad enne töö vastavalt ohutusnõuetele terasesulamitest keredetaile,  puhastab keevitatavad pinnad vastavalt tööjuhisele (remondijuhisele), kasutades sobivaid materjale ja kasutades nõuete kohaselt töövahendeid MIG/MAG- ja kontakt-  seadistab keevitusseadme parameetrid vastavalt keevitatava materjali paksusele vastavalt tööülesandele punktkeevitusseadmeid (remondijuhise olemasolul vastavalt sellele) 3) järeltöötleb keevis- ja joodisõmblusi,  kontrollib regulaarselt keevitusseadmete korrasolekut ja hooldab keevitusseadmeid igapäevaselt vastavalt säilitades keevisõmbluse nõutava seadme kasutusjuhendile tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi  keevitab MIG/MAG- ja punktkeevitusega terasesulameid vastavalt remondijuhisele ja etteantud järgnevaks tööetapiks, kasutades kvaliteedinõuetele sobivaid töövahendeid ja-võtteid  hindab keevisõmbluste kvaliteeti vastavalt keevisõmblusele kehtestatud kvaliteedinõuetele ning parandab 4) hindab sõiduki tootjapoolsetest avastatud vead, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid nõuetest lähtudes teostatud tööde  ühendab terasesulamitest keredetaile MIG-kaarjootmise meetodil, lähtudes remondijuhisest kvaliteeti  hindab joodise kvaliteeti vastavalt MIG-jootmisele esitatavatele nõuetele ning parandab avastatud vead 5) töötab vastutustundlikult, järgides  hindab keevisliite järeltöötluse vajadust arvestades keevituskoha edasist viimistlust ja keevisliite liiki töötervishoiu, töö- ja  järeltöötleb keevisliite, valides meetodi ja töövahendid vastavalt viimistletava pinna suurusele ja töödeldavale keskkonnaohutusnõudeid materjalile, säilitades keevisliite nõutava tugevuse ja vajaliku pinnakvaliteedi järgnevaks tööetapiks  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut keevitustöödel ja hindab arendamist vajavaid aspekte, arvestades tootjapoolseid kvaliteedinõudeid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 7. Keredetailide pindõgvendamine ja lehtmetallist asendusdetailide valmistamine 12 EKAP 8  Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane teeb sõiduki keredetailide pindõgvendustöid ja töötleb lehtmetalle asendusdetailide valmistamiseks, kasutades ohutult asjakohaseid tehnoloogiaid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valib remondimeetodi vastavalt  kavandab tööprotsessi ja oma tegevuse, lähtudes etteantud tööülesandest lehtmetallist mittestruktuursete  selgitab digitaalses formaadis või paberkandjal olevatest remondijuhisest välja edasiseks tööks vajalikud keredetailide vigastuste laadile ja andmed, kasutades infotehnoloogilisi vahendeid ning erialast sõnavara eesti ja inglise keeles sõiduki tootja nõuetele  hindab sõiduki lehtmetallist keredetaili vigastuse ulatust ja iseloomu, kasutades sobivaid meetodeid ja 2) teeb pindõgvendustöö sõiduki töövahendeid lehtmetallist mittestruktuurse  määrab õgvendamist vajava piirkonna ja sobiva tehnoloogia keredetaili taastamiseks vastavalt lehtmetallist keredetaili vigastuse eelse seisukorra mittestrukturaalsete keredetailide vigastuste laadile ja sõiduki tootja tehnoloogilistele nõuetele taastamiseks, kasutades sobivat  kasutab mittestruktuursete detailide õgvendamiseks sobivat tehnoloogiat (haamrit ja alasit, spotterit), tehnoloogiat ja arvestades arvestades vigastuse asukohta ja iseloomu kvaliteedinõudeid  kasutab mittestruktuursete detailide õgvendamisel mõlgieemaldus vardaid ja liimtõmmitsat, vältides sõiduki 3) valmistab ja paigaldab lehtterasest keredetailide pinnaviimistluse (värvkatte) kahjustamist asendusdetaili sõiduki  valib sobiva meetodi olemasoleva keredetaili eemaldamiseks, arvestades eemaldatava keredetaili asukohta ja korrosioonikahjustustega detaili(de) kinnitusviisi taastamiseks, kasutades sobivat tehnoloogiat  valib asendusdetaili valmistamiseks sobiva lehtterase, lähtudes originaaldetailist (asendatav keredetail) 4) taastab õgvendatud või osaliselt  oskab kasutada eritööriistu lehtmetallist keredetailile sobiva kuju andmiseks asendatud keredetaili  valib asendusdetaili paigaldamiseks sobivaima paigaldusmeetodi (serv-servaga, neediga, ülekattega vms) korrosioonikindluse ja lähtudes tootja remondijuhistest originaalilähedase välimuse,  valib õgvendatud või osaliselt asendatud keredetaili korrosioonikindluse taastamiseks sobiva materjali ja kasutades asjakohaseid materjale, tehnoloogia töövahendeid ja -võtteid  taastab õgvendatud või osaliselt asendatud keredetaili korrosioonikindluse, kasutades asjakohaseid 5) töötab vastutustundlikult, järgides töövahendeid ja -võtteid töötervishoiu, töö- ja  taastab õgvendatud või osaliselt asendatud keredetaili liitepindade originaalilähedase välimuse, kasutades keskkonnaohutusnõudeid asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid 6) analüüsib koos juhendajaga enda  kasutab tööprotsessi kavandamisel ja tööülesande täitmisel asjakohaseid diagnostikaseadmeid, töö- ja tegevust sõiduki kereremondiks abivahendeid vajalike pindõgvendustööde tegemisel  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid 9   hindab tööde kvaliteeti, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 8 Keredetailide ühendamine 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab tehnoloogiliselt korrektsed võtted sõiduki keredetailide paigaldamiseks ja ühendamiseks. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) valmistab sõiduki keredetailid ette  valib keredetailide ühendamiseks tootja remondijuhise lähtudes tööülesandest, sõiduki margist ja vastavalt kasutatud liitmismeetodile, väljalaskeaastast kasutades vastavaid tööriistu ja  kavandab tööprotsessi, valib sobivad materjalid ja töövahendid, lähtudes tööülesandest materjale, lähtudes tehnoloogilisest  valib keredetailide liitmiseks sobiva liitmismeetodi, arvestades sõiduki valmistajatehase remondijuhist ja juhendist tööülesannet 2) sobitab mittestruktuursed keredetailid  valib keredetailide liitmiseks sobivad töövahendid ja materjalid, lähtudes sõiduki tootja remondijuhisest ja ja ühendab need vastavalt valitud valitud liitmismeetodist tehnoloogiale ja/või meetodile  valmistab liidetavad pinnad ette vastavalt liitmismeetodile, kasutades sobivaid töövahendeid ja võtteid 3) taastab keredetailide liidete  sobitab ettevalmistatud mittestruktuursed plastist ja terasplekist keredetailid, arvestades etteantud nõudeid hermeetilisuse, korrosioonikindluse  ühendab plastist ja terasplekist mittestruktuursed detailid, vastavalt valitud tehnoloogiale või tootja ja originaalilähedase välimuse, remondijuhisele lähtudes remondijuhisest, kasutades  ühendab poltliitega alumiiniumist keredetaile, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid asjakohaseid materjale, töövahendeid  sobitab/reguleerib poltliitega alumiiniumist keredetaile, kasutades asjakohaseid töövõtteid ja töövahendeid. ja -võtteid  töötleb keredetailide liiteid hermeetilisuse ja korrosioonikindluse taastamiseks ning originaalilähedase 4) töötab tulemuslikult, järgides välimuse saavutamiseks, lähtudes tootja nõuetest energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu  valib ühendatud keredetailide korrosioonikindluse taastamiseks sobiva materjali ja tehnoloogia ning efektiivse töö põhimõtteid  taastab ühendatud keredetailide korrosioonikindluse, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  taastab ühendatud keredetailide liitepindade originaalilähedase välimuse, kasutades asjakohaseid 5) analüüsib koos juhendajaga enda töövahendeid ja -võtteid tegevust sõiduki kereremondiks  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid vajalike pindõgvendustööde ja ohutusnõudeid nendega töötamisel tegemisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja 10  keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 9 Sõiduki kere plastdetailide remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane on võimeline remontima sõiduki kere plastdetaile, kasutades sobivaid tehnoloogiaid ja arvestades sõiduki tootja juhiseid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet sõiduki keredetailide  iseloomustab plastmaterjale omadustest tulenevat kasutusala sõiduki keredetailide valmistamisel valmistamisel kasutatavatest  selgitab ülesande alusel vastavalt markeeringule sõiduki ehituses kasutatavate plastide omadusi ja plastidest ja nende omadustest remonditehnoloogiaid tulenevatest nõuetest materjalide  selgitab plastide käitlemise ja töötlemisega seotud ohutusnõudeid, kasutades erialaseid teabeallikaid töötlemisele  tuvastab sõiduki keredetaili valmistamisel kasutatud plasti liigi markeeringu alusel või katse-eksituse 2) valib sõiduki plastdetailide remondiks meetodil sobiva tehnoloogia, lähtudes plasti  tuvastab plastdetailide vigastuste suuruse ja ulatuse, kasutades asjakohaseid meetodeid liigist ja plastist keredetaili vigastuste  hindab plastdetaili remondivõimalust ja valib sobiva remonditehnoloogia, järgides sõiduki tootja nõudeid ulatusest  valib plastdetaili tehnilise seisukorra taastamiseks sobiva tehnoloogia, lähtudes vigastuse ulatusest ja sõiduki 3) remondib plastdetailid, järgides valmistajatehase juhistest kvaliteedi- ja ohutusnõudeid ja  remondib plastdetaili vastavalt ülesandele kasutades sobivat remonditehnoloogiat kastutades detaili materjalile sobivat  valmistab remonditava plastdetaili ette liimimiseks ja/või keevitamiseks, järgides remonditavale detailile tehnoloogiat. sobivat tehnoloogiat ja kvaliteedinõudeid 4) järgib plastide töötlemisel ning  parandab plastdetailid kasutades liimimise ja/või keevitamise meetodit, järgides remonditavale detailile käitlemisel töötervishoiu, tööohutuse- sobivat tehnoloogiat, kvaliteedi- ja ohutusnõudeid ja keskkonnaohutusnõudeid sh  käitleb plastjäätmeid vastavalt jäätmekäitluseeskirjale, arvestades keskkonnaohutusnõudeid jäätmekäitluseeskirju  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid 11 5) analüüsib koos juhendajaga enda ja ohutusnõudeid nendega töötamisel tegevust sõiduki kereremondiks  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja vajalike plastitööde tegemisel keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat  kasutab infotehnoloogilisi vahendeid töö planeerimisel, teostamisel ja tulemuste talletamisel  analüüsib koos juhendajaga erinevate tööülesannetega toimetulekut ja hindab arendamist vajavaid aspekte  koostab kokkuvõtte analüüsi tulemustest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades infotehnoloogiavahendeid 10 Praktika 45 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas tehes juhendamisel autoplekksepa töid vastavalt remondijuhistele ja kvaliteedinõuetele. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib tööülesandest lähtudes oma  järgib töötamisel ettevõtte töökorraldust, arvestades töökorraldus- ja sisekorraeeskirjades sätestatut tegevuse meeskonna liikmena,  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt järgides töötamisel ettevõttes  valmistab kogenud töötaja juhendamisel töörühma liikmena ette oma töökoha arvestades tööohutus- ja väljakujunenud töörütmi keskkonnaohutusnõudeid 2) teeb sõiduki kereremondiks vajalikud  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest mittestruktuursete keredetailide,  hindab visuaalse vaatluse teel sõiduki tehnilist seisundit mõjutavate kahjustuste ja vigastuste olemust ja ulatust elektri- ja turvaseadiste ja  mõõdistab kere ja raami mittestruktuurseid ja struktuurseid detaile kahjustuste ja vigastuste ulatuse mugavussüsteemide osandamise- ja väljaselgitamiseks, kasutades asjakohaseid mõõdistamisvahendeid ja -tehnoloogiat koostetööd, järgides tööde  peseb ja puhastab sõiduki sise- ja välispinnad ja lisaseadmed vastavalt tööülesandele ja, järgides tehnoloogiat, tehnoloogiat, töö- ja töö- ja keskkonnaohutuse nõudeid keskkonnaohutusnõudeid  osandab ja koostab sõiduki kereremondiga seotud sõlmed ja detailid (sh elektrilised komponendid) vastavalt 3) teeb sõiduki mittestrukturaalsete remondijuhisele ja valitud tehnoloogiale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid lehtmetallist keredetailide  teeb avariilisel sõidukil vajalikud rehvitööd lähtudes tööülesandest, rehvide ja velgede seisukorrast pindõgvendustöid ja remondib  vahetab mugavussüsteemide ja aktiivohutusseadmete komponente vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele, arvestades nende ehituse ja tööpõhimõtetega 12  sõidukite plastdetaile, järgides tootja  seadistab elektrilisi mugavussüsteeme kasutades asjakohast erialast rakendustarkvara (sh andmebaase) ja nõudeid, tööde tehnoloogiat, töö- ja tehnilist dokumentatsiooni keskkonnaohutusnõudeid  keevitab remondijuhisest lähtudes terasesulamitest keredetaile, kasutades nõuete kohaselt MIG/MAG- ja 4) arendab meeskonna liikmena kontakt-punktkeevitusseadmeid suhtlemis- ja koostöövalmidust,  järeltöötleb keevis- ja joodisõmblusi, säilitades keevisõmbluse nõutava tugevuse edasisteks töödeks järgides ettevõttes kehtivaid  teeb pindõgvendustöid lehtmetallist mittestruktuurse keredetaili vigastuse eelse seisukorra taastamiseks, suhtlusstandardeid kasutades sobivat tehnoloogiat ja arvestades kehtestatud kvaliteedinõudeid 5) dokumenteerib tehtud tööd  valmistab ja paigaldab lehtterasest asendusdetaili sõiduki korrosioonikahjustustega detaili(de) taastamiseks, nõuetekohaselt, kasutades erialast kasutades sobivat tehnoloogiat terminoloogiat ja asjakohast  sobitab mittestruktuursed keredetailid ja ühendab need vastavalt valitud tehnoloogiale ja/või meetodile rakendustarkvara  taastab kerekonstruktsiooni hermeetilisuse, mürasummutuse ja korrosioonikindluse vastavalt 6) vastutab töörühma liikmena tööde remondijuhisele, kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid kvaliteedi ja tähtaegse valmimise eest  töötab tulemuslikult, järgides energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, arvestades keskkonnaohutusnõudeid  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ja järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted  vastutab töörühma liikmena tööde kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest  on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidamist ülesnäitaval viisil  analüüsib enda toimetulekut erinevate tööülesannetega, enda tugevusi ja nõrkusi ning hindab juhendaja abiga arendamist vajavaid aspekte  dokumenteerib digitehnoloogiat kasutades erinevad tööetapid, jäädvustades sõiduki algse seisundi, nähtavate ja mõõtmisandmete tulemusel tuvastatud vigastuste suuruse ja ulatuse 11 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades  analüüsib oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja isiklikke, sotsiaalseid ja tööalaseid koostööoskusi seoses õpitava erialaga võimalusi ning piiranguid;  sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist,  koostab isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate tööandja ja organisatsiooni keskkonnateguritega 13  väljakutseid, probleeme ning  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid võimalusi;  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi loomisel enda ja teiste jaoks  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest kultuurilises, sotsiaalses ja/või  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli rahalises tähenduses;  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja 4) mõistab enda vastutust oma tööalase võimalused karjääri kujundamisel ning on  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas motiveeritud ennast arendama  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 14  LISA 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri määrusega „Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“ muutmine“ Mootorsõidukitehniku eriala põhiõpingute moodulid Mooduli nr Mooduli nimetus Õppe maht kutsehariduse arvestuspunktides (EKAP) 1. Autoerialade alusõpingud 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab autoerialadel õpingute jätkamiseks vajalikud baasteadmised. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) mõistab sõidukite, nende töö- ja  iseloomustab sõiduki kere ja sisustuse ehitust ja selles toimunud muutusi seoses ühiskonna, materjalide ja lisaseadmete ehituse ja tehnoloogia arenguga, kasutades eesti- ja võõrkeelseid teabeallikaid arengutrendide seoseid ühiskonna,  selgitab sõiduki põhiliste süsteemide (jõuülekanne, veermik, juhtimissüsteem jne) ülesannet ja materjalide ja tehnoloogia arenguga; pneumaatika-, hüdraulika-, elektrotehnika- ja mehaanika seaduspärasustest tulenevaid tööpõhimõtteid 2) omab ülevaadet mootorsõidukite1  annab ülevaate sõidukite töö- ja lisaseadmetest, nende ülesannetest ja kasutusalast, väljendudes selgelt ja hoolduseks ja tehnilise seisukorra kontekstikohaselt taastamiseks vajalikest  iseloomustab teabeallikate põhjal Eestis kehtivaid teeliikluses osalevate autode, haagiste ja masinate kompetentsidest ning tööülesannete kategooriaid ning nõudeid registreerimisele ja tehnoülevaatusele täitmisel kasutavatest tehnilisest  selgitab kutsestandardite registrit kasutades mootorsõidukite hooldamise ja remondiga seotud kutsete ning normdokumentidest nendega seotud tööülesannete erinevusi 3) eristab autode hooldusel ja remondil  võrdleb valdkonna erinevate kutsetasemega oskustöötajate ülesandeid ja vastutust mootorsõidukite hooldusel kasutatavaid töövahendeid ning ja remondil tunneb nende mehhaanika-,  selgitab erinevate tehniliste normdokumentide (õigusaktid, sõiduki valmistajatehase juhised, pneumaatika-, hüdraulika- ja koostejoonised, tehnoloogilised skeemid, erialased andmebaasid ja registrid) kasutusvõimalusi erialases elektrotehnika- seaduspärasustel töös põhinevaid tööpõhimõtteid  eristab tingmärkide ja tähistuste alusel mootorsõiduki remondil ja hooldusel kasutatavaid mehaanika-, 4) tunneb sõidukite ehituses, hooldusel elektri-, pneumo-, hüdraulikasüsteemide skeeme (jooniseid) ja remondil kasutatavaid materjale ja 1 Mootorsõiduk – (edaspidi sõiduk) on liiklusseaduse §2 punkt 40 kohaselt mootori jõul liikuv sõiduk, välja arvatud üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud mootoriga sõiduk, jalgratas, kergliikur, pisimopeed, robotliikur, maastikusõiduk, tramm ja sõiduk, mille valmistajakiirus ei ületa kuut kilomeetrit tunnis. Kutsestandardi „Mootorsõidukitehnik, tase 4“ kohaselt käsitletakse mootorsõidukina sõiduautot, bussi, veoautot ja liikurmasinaid. 1  nende omadustest lähtuvaid  oskab kasutada tehnilisi jooniseid (näit. masinaelemendi vaated) tööks vajaliku info leidmiseks, arvestades valikupõhimõtteid joonistel kasutatud mõõtkava, kujutusvõtteid ja tähistusi 5) on kursis töötervishoiu, töö- ja  oskab leida edasiseks tööks vajalikku infot eesti- ja võõrkeelsetest erialastest teabeallikatest (sh keskkonnaohutusnõuetega, oskab andmebaasid) hinnates allikate usaldusväärsust tegutseda tööõnnetuse korral ja anda  tunneb ära ja nimetab autoremonditöökojas kasutatavaid töövahendeid (sh masinad ja seadmed) nii eesti kui esmaabi võõrkeeles  eristab sõidukite hooldusel ja remondil kasutatavaid käsitöövahendeid ja selgitab nende valiku põhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat  iseloomustab erinevaid mõõtevahendeid, diagnostikaseadmeid, nende valikupõhimõtteid ja kasutusala sõidukite hooldusel ja remondil, väljendudes selgelt ja kontekstikohaselt  iseloomustab remonditöökojas kasutatavate masinate ja seadmete tööpõhimõtet ja kasutusvõimalusi sõidukite hooldusel ja remondil, kasutades erialaseid teabeallikaid ja -terminoloogiat  selgitab erinevate töövahendite ohutu kasutamise nõudeid arvestades töötervishoiu-, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  annab ülevaate sõidukite ehituses kasutatavatest materjalidest (metallid, plastid, komposiitmaterjalid, klaasmaterjalid jms), kasutades erialaseid teabeallikaid ja -terminoloogiat  iseloomustab füüsikalis-keemiliste omaduste alusel tehniliste vedelike ning määrdeainete kasutusvõimalusi sõidukite hooldusel ja remondil (tehnilise seisundi taastamisel)  selgitab sõidukite ehitamisel, hooldusel ja remondil kasutatavate materjalide omadustest tulenevaid nõudeid nende töötlemistehnoloogia valikule  selgitab teabeallikate põhjal üldisi töötervishoiu- ja tööohutusnõudeid  iseloomustab erialase tööga seotud terviseriske, nende tekkepõhjusi ja selgitab meetmeid terviseriskide minimeerimiseks  selgitab isikukaitsevahendite kasutamise vajalikkust mootorsõidukite hooldusel ja remondil, lähtudes töötervishoiu ja tööohutusnõuetest  selgitab elektriohtlike olukordade tekkimise võimalusi autoremonditöökojas (sh töötamisel elektri- ja hübriidautodega) ja kirjeldab teabeallikatele tuginedes tegevust elektriõnnetuse korral  selgitab teabeallikate põhjal elektrivoolu füsioloogilist toimet inimese organismile ja elektrilöögivastase kaitse põhireegleid  toob näiteid mootorsõidukite hooldamisel ja remondil kasutatavate kemikaalide tervistkahjustavast mõjust ja võimalikest seostest kutsehaigestumisega  oskab kasutada tulekustutit ja selgitab tuleohutuse tagamise olulisust sõidukite hooldusel ja remondil  sooritab erialase kutsetöö spetsiifikat arvestades sobilikke rühi-, koordinatsiooni- ja võimlemisharjutusi vältimaks pingeolukorrast ja sundasenditest tulenevaid kutsehaigusi  selgitab õnnetusolukorra hindamise, õnnetusolukorras tegutsemise (sh paanikaga toimetulek) ja hädaabi kutsumise üldpõhimõtteid, lähtudes esmaabi olemusest 2   demonstreerib nõuetekohaselt esmaabivõtteid kannatanu abistamisel (luumurdude fikseerimine, verejooksu peatamine, šokis kannatanu abistamine, elustamisvõtted), lähtudes esmaabi andmise üldistest põhimõtetest 2. Mootorsõiduki kere ja sisustuse hooldus ja remont 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused mootorsõiduki kere ja sisustuse tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, järgides mootorsõiduki valmistajatehase (edaspidi tootja) juhiseid ning töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet sõiduki kere ja  selgitab sõiduki sise- ja välispindade erinevaid hooldamise ja remondi võimalusi, kasutades erialaseid sisustuse hooldamisel ja remondil teabeallikaid ja erialast terminoloogiat kasutatavatest materjalidest,  selgitab sõiduki sisustuses ja pealisehituses kasutavate materjalide hooldusele esitatavaid nõudeid, töövahenditest ja nende kasutades erialaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat valikupõhimõtetest  iseloomustab ülesande alusel erinevaid sõidukite sisustuse ja pealisehituse hoolduses kasutatavaid 2) puhastab ja peseb sõiduki sise- ja töövahendeid, nende valiku- ja tööpõhimõtteid välispinnad kasutades sobivaid  hindab kere, sisustuse ja pealisehituse võimalikke rikked ja puudusi, kasutades nägemis-, kuulmis- ja materjale ja tehnoloogiat kompimismeelt ja/või sobivaid töövahendeid 3) osandab ja koostab remondijuhistest  leiab sõiduki valmistajatehase (tootja) juhistest edasiseks tööks vajaliku info, arvestades sõiduki sise- ja lähtudes sõiduki kere, sisustuse ja välispindade tehnilist seisundit pealisehituse detailid remondi- ja  kasutab digitehnoloogiat töö planeerimisel, töö tegemisel ja töötulemuste talletamisel hooldustööde tegemiseks  valmistab ette töökoha, valib materjalid ja töövahendid vastavalt sõiduki sise- ja välispindade tehnilisest 4) hooldab sõiduki sise- ja välispindu, seisundist tulenevale tööülesandele kasutades sobilikku tehnoloogiat ja  valib sobiva tehnoloogia sõiduki sise- ja/või välispinna hooldamiseks arvestades tööülesannet, tootja materjale ning arvestades juhiseid ja kasutatavaid materjale kemikaalide mõju mootorsõidukite  selgitab välja tööülesande täitmiseks vajaliku info, kasutades sõiduki valmistajatehase juhiseid, tehnilisi ehituses kasutatavatele materjalidele jooniseid ja skeeme ning erialaseid andmebaase ja keskkonnale 5) taastab kere, sisustuse ja  selgitab ohutus- ja tehnoloogiliste kaartide alusel sõidukite puhastamisel kasutatavate kemikaalide mõju pealisehituse vigastatud inimese tervisele ja keskkonnale kinnituselemente, kasutades  arvutab töölahuse valmistamiseks vajalikud pesuaine kogused, lähtudes tööülesandest ja puhastusvahendite asjakohast tehnoloogiat, tootja juhistest töövahendeid ja -võtteid  valmistab tööülesandest lähtudes pesuaine(te)st sobiva töölahuse, arvestades sõiduki seisukorda ja 6) töötab vastutustundlikult, järgides puhastusvahendite tootja etteantud juhiseid töötervishoiu, töö- ja  puhastab sõiduki salongi vastavalt tööülesandele ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele, kasutades keskkonnaohutusnõudeid sõiduki sobivaid töövahendeid ja -võtteid kere ja sisustuse hooldusel ja  puhastab sõiduki keredetaile säästlikult ning lisakahjustusi tegemata, kasutades selleks sobivat tehnoloogiat remondil (töövahendid, materjalid, töövõtted) ja arvestades värvkatte seisukorda ja puhastusvahendite tootja etteantud juhiseid 3   peseb sõiduki ning selle lisaseadmed sobiva pesulahusega vastavalt valitud tehnoloogiale  vahatab sõiduki välispinna vastavalt materjali tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - võtteid  hooldab sõiduki tekstiilist, nahast ja plastist sisepindu, vastavalt sõiduki ja puhastusvahendite tootja etteantud juhistele  teeb sõiduki kere mittestrutktuursete osade osandamiseks ja koostamiseks vajalikke lukksepatöid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja võtteid  osandab sõiduki kereremondiga seotud sõlmed ja detailid (sh elektrilised komponendid) vastavalt tööülesandele, tootja juhistele ja valitud tehnoloogiale, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  osandab sõiduki sisustuselemente (sh ukse, lae, istmete jms polsterduse montaaž) vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid töövahendeid ja võtteid  hoiustab osandatud detailid need eelnevalt markeerides, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  hindab kere, sisustuse ja pealisehituse kinnituselementide (nt keermesliited, tüüblid, lukustusrõngad, ühendused) seisukorda ja remondib neid vajaduse ilmnemisel  parandab keredetailide liited vastavalt tööülesandele, järgides lukksepatööde tehnoloogiat  koostab sõiduki sisustuse ning pealisehituse detailid arvestades nende liitmisviisi, järgides tootja juhiseid ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 3. Mootorsõiduki korraline hooldus 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud oskused mootorsõiduki korralise hoolduse läbiviimiseks arvestades tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 4 1) selgitab tootja juhiste alusel välja  valib digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades tootja juhised (hooldusjuhendi) mootorsõiduki, sõiduki tehnilise seisukorra, selle töö- ja lisaseadme hooldamiseks, lähtudes sõiduki margist, liigist, väljalaskeaastast, läbisõidust ja kasutades asjakohaseid töövõtteid, viimase korralise hoolduse andmetest diagnostikaseadmeid ja erialaseid  hindab visuaalse vaatluse teel sõiduki, sellele paigaldatud lisavarustuse ja -seadmete tehnilise seisundi andmebaase vastavust kehtivatele nõuetele ja tootja juhistes toodud andmestikule 2) viib läbi sõiduki korralise hoolduse  selgitab erialast terminoloogiat kasutades töö käiku juhul, kui sõiduki, selle lisavarustuse ja – seadmete vastavalt tööülesandele ja sõiduki tehniline seisund erineb etteantud nõuetest tootja juhistele, kasutades  korraldab nõuetekohaselt töökoha ja valib töövahendid lähtudes tööülesandest ja sõiduki tehnilisest asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid seisundist 3) töötab vastutustundlikult, järgides  kasutab diagnostikaseadmeid, digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase sõiduki erinevate süsteemide sõiduki korralise hoolduse tegemisel tehnilise seisukorra võimalike rikete ja puuduste väljaselgitamiseks töötervishoiu, töö- ja  hindab sõiduki rehvide seisukorda nii visuaalselt kui kasutades asjakohaseid töövahendeid keskkonnaohutusnõudeid  reguleerib sõiduki tulede valgusvihku ja käsipiduri seadistust vastavalt etteantud parameetritele, kasutades 4) analüüsib oma tegevust tööülesannete sobivaid töövahendeid ja -võtteid täitmisel  mõõdab erinevate sõlmede ja tehniliste vedelike (piduri-, klaasipesu-, jahutusvedelik) parameetreid, kasutades asjakohaseid mõõtmisvahendeid ja -võtteid  võrdleb diagnostika käigus tehtud mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhendites etteantud tehniliste nõuetega edasiste tegevuste kavandamiseks  oskab ühendada veakoodi lugejat (kui mõõteseadet) ja fikseerib selle näidu etteantud nõuete kohaselt  vahetab sõiduki tehnilisi vedelikke (õli, jahutusvedelik, pidurivedelik, jms), lähtudes tootja juhistest ja kasutades asjakohaseid materjale, töövahendeid ja -võtteid  vahetab sõiduki kuluvosad (piduriklotsid, pidurikettad, kiil- või lamellrihm jms), kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 5  4. Mootorsõiduki mootori hooldus ja remont 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõiduki sisepõlemismootori (jõuallika) rikete ja puuduste tuvastamiseks, hoolduseks ja remondiks, järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet mootorsõidukitel  võrdleb erinevatel sõidukitel ja masinatel kasutatavaid mootoreid töötaktide, energiatootmiseks kasutatava kasutatavate mootorite liigitusest, kütuse- ja jahutuse, silindrite arvu ja paigutuse alusel ehitusest ja tööpõhimõtetest ning  iseloomustab mootorite tööpõhimõtet, arvestades kasutatavat kütust sh alternatiivkütused (gaas, elekter, kasutatavatest energiaallikatest vesinik jm) (erinevad energiaallikad) 2) hindab mõõtmise teel mootori  kirjeldab hübriid- ja elektriajamite ehitust ja tööpõhimõtet, kasutades eesti- ja inglise keelseid erialaseid tehnilise seisundi vastavust tootja teabeallikaid juhendites toodud nõuetele,  selgitab sisepõlemismootorite süsteemide ja mehhanismide ehitust, nende töö- ja hoolduse põhimõtteid, võimalike rikete ja puuduste kasutades erialast terminoloogiat tuvastamiseks  mõõdab sisepõlemismootori detailide geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja - 3) hooldab tootja juhiste kohaselt võtteid mootori elektroonilisi  kontrollib heitgaasi koostist ja heitgaasi ohutustamisseadiste tööd, kasutades asjakohaseid juhtimissüsteeme, täiturseadiseid ja diagnostikaseadmeid mehaanilisi agregaate, kasutades  võrdleb mõõtmistel saadud tulemusi tootja juhistes etteantutega sisepõlemismootori võimalike rikete ja asjakohaseid materjale, töövahendeid puuduste tuvastamiseks ja -võtteid  hindab töötava sisepõlemismootori müra ja vibratsiooni taset, kasutades selleks ettenähtud mõõteseadmeid 4) remondib sõiduki mootorit vastavalt  mõõdab sisepõlemismootori rõhkusid ja elektrisignaale ning võrdleb saadud näitajaid tehniliste andmetega, tööülesandele ja tootja juhisele, kasutades asjakohaseid materjale ja kasutades selleks ettenähtud töövahendeid tehnoloogiat  hooldab mootorsõiduki sisepõlemismootorit vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid 5) töötab vastutustundlikult, järgides töövahendeid ja -võtteid sõiduki mootori hooldusel ja  osandab sisepõlemismootori vastavalt tööülesandele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid remondil töötervishoiu, töö- ja  vahetab mootori keti või hammasrihma vastavalt tootja juhistele keskkonnaohutusnõudeid  teeb mootori läbipesu ja vahetab õli vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele  planeerib lähtuvalt tööjuhisest tööde tegemiseks kuluva aja, arvestab materjalikulu, täidab tehtud tööde kohta vastava dokumentatsiooni  valib ja kasutab tööülesannete täitmisel kaitsekatteid, tööriistu, seadmeid ja infotehnoloogilisi vahendeid otstarbekalt ja ohutult  vahetab mootori defektseid detaile, vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  soveldab mootori klappe ja hoonib silindri seinu vastavalt lukksepatööde tehnoloogiale  ladustab sisepõlemismootori komponente, neid eelnevalt nõuetekohaselt markeerides 6   koostab sisepõlemismootorit vastavalt juhendile, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja ergonoomilisi töövõtteid  seadistab sisepõlemismootorit vastavalt tootja juhistele (süütenurga reguleerimine, klappide reguleerimine, hammasrihma seadistamine)  viib läbi sõiduki mootori hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 5. Mootorsõiduki jõuülekandesüsteemide hooldus ja remont 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused sõiduki jõuülekandesüsteemi ja selle osade hooldamiseks, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks ja nende tehnilise seisundi taastamiseks (remondiks), järgides tootja juhiseid, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet mootorsõidukite  selgitab mootorsõiduki erinevate jõuülekandesüsteemide ehitust ja tööpõhimõtet, väljendudes selgelt ja erinevate jõuülekandesüsteemide kontekstikohaselt ehitusest, tööpõhimõttest, nende  annab ülevaate mootorsõiduki erinevate jõuülekande süsteemide hoolduses kasutatavatest töövõttetest hooldusele ja remondile kehtestatud lähtudes tootja juhistest nõuetest  võrdleb erinevat tüüpi automaatkäigukaste nende tööpõhimõtte alusel 2) hindab edasise töö kavandamiseks  leiab edasise töö kavandamiseks vajalikud sõiduki valmistajatehase juhised, kasutades digitehnoloogiat ja jõuülekandesüsteemi tehnilist erialaseid andmebaase, lähtudes sõiduki margist ja väljalaskeaastast seisukorda, kasutades asjakohaseid  hindab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemide tehnilist seisundit vastavalt tootja juhistele töövahendeid ja -võtteid  mõõdab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemide tööparameetreid ja süsteemi osade geomeetrilisi 3) remondib sõiduki jõuülekande- parameetreid (müra, vibratsiooni, rõhkusid ja elektrisignaale) rikete ja kõrvalekallete tuvastamiseks, süsteemi, arvestades tööülesannet ja kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid tootja juhiseid ning tehnoloogiat  loeb mootorsõiduki jõuülekande süsteemide rikkekoode, kasutades sobivaid diagnostikaseadmeid 4) seadistab jõuülekandesüsteemi 7  vastavalt tootja ettenähtud nõuetele,  võrdleb mootorsõiduki jõuülekandesüsteemide mõõtmistulemusi tootja juhendites toodud andmetega kasutades asjakohaseid meetodeid ja tuvastamaks võimalikke rikkeid ja puudujääke nende töös töövahendeid (sh digitaalseid)  kavandab mootorsõiduki hooldustööd või tehnilise seisukorra taastamise toimingud lähtudes tootja juhistest 5) töötab vastutustundlikult, järgides ning tuvastatud riketest või puudustest sõidukite jõuülekandesüsteemi  osandab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid hooldusel ja remondil töötervishoiu,  vahetab jõuülekande tehnilisi vedelikke, vastavalt tootja juhistele töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  asendab jõuülekandesüsteemi defektsed detailid, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid  vahetab sõiduki sidurisüsteemi (ketas, survelaagid, sidurikorv, töösilinder, hooratas jms), vastavalt tootja juhistele  vahetab veovõlli või selle detaile (püsikiirusliigend, tugilaager ja kaitsekumm), vastavalt tootja juhistele  vahetab kardaani ja kardaaniristi, vahelaagri koos muhviga (kardaanileevendi), vastavalt tootja juhistele  vahetab manuaalkäigukasti võlli, laagrid, seibid vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile ja juhistele  koostab jõuülekande agregaate vastavalt tootja juhistele  seadistab jõuülekandesüsteemi vastavalt tootja poolt ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid)  taastab mootorsõiduki jõuülekandesüsteemi toojapoolse seadistuse (kalibreerib tehaseseaded), kasutades diagnostikaseadmeid  viib läbi sõiduki jõuülekandesüsteemide hoolduse ja/või remondijärgse kontrolli vastavalt sõiduki tootja juhistele  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 6. Mootorsõiduki juhtimisseadmete ja veermiku hooldus ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused juhtimisseadmete ja veermiku hooldamiseks, võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks ja nende kõrvaldamiseks, vastavalt tootja juhisele järgides töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. 8 Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet erinevate  annab ülevaate nõuetest sõidukitel kasutatavate rehvide mõjust keskkonnale ja nende sõiduohutusele, mootorsõidukite juhtimisseadmete arvestades nende tehnilisi näitajaid (mõõtmed, veeretakistus, veeremüra, samuti rehvide piki- ja ning veermike ehitusest, põiksuunaline sidestus ning kulumiskindlus) tööpõhimõttest ning nende tehnilisele  selgitab tehnilisi nõudeid erineva kategooria sõidukite juhtimisseadmete ja veermiku seadistusele, kasutades seisundile, hooldusele ja remondile erialast terminoloogiat ning erialaseid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid esitatavatest nõuetest;  võrdleb erineva kategooria sõidukite roolisüsteemi, veermiku ja pidurisüsteemi ehitust ning tööpõhimõtet 2) hindab juhtimisseadmete ja veermiku kasutades erialast terminoloogiat ning erialaseid eesti ja võõrkeelseid teabeallikaid erinevate osade tehnilise seisundi  hindab rehvidel oleva markeeringu alusel rehvi ja velje sobivust vastavust tootja juhendites toodud  hindab rehvide ja velgede tehnilist seisukorda võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades nõuetele, kasutades sobivaid asjakohaseid stende, töövahendeid (sh diagnostikaseadmed ja stendid) ning võtteid töövahendeid ja -võtteid (sh  hindab roolisüsteemi, pidurisüsteemi ja veermiku osade tehnilist seisukorda võimalike rikete ja puuduste digitaalsed seadmed ja tuvastamiseks, kasutades ettenähtud tehnoloogiat mõõtevahendid)  mõõdab piduriketaste, -trumlite ning –klotside geomeetrilisi parameetreid, kasutades asjakohaseid 3) viib läbi juhtimisseadmete ja töövahendeid ja -võtteid veermiku hooldus- ja remonditööd  hindab pidurivedeliku kvaliteeti edasiste tegevuste kavandamiseks, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja- nende tehnilise seisundi nõuetee võtteid vastavuse tagamiseks vastavalt  võrdleb diagnostika käigus kogutud mõõtmistulemusi sõiduki valmistajatehase andmetega tuvastamaks tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades asjakohaseid töövahendeid võimalikud rikked ja puudused ja -võtteid;  kavandab tööprotsessi ja valib sobiva tehnoloogia sõiduki juhtimisseadmete ja veermiku tehnilise seisundi 4) seadistab juhtimisseadmed ja nõuetele vastavuse taastamiseks, lähtudes tööülesandest ja sõiduki tootja juhistest veermiku tootjapoolsetest juhistest  osandab ja defekteerib juhtimisseadmete ja veermike komponente, kasutades asjakohast tehnoloogiat ja lähtudes, kasutades asjakohaseid ergonoomilisi töövõtteid stende, töövahendeid ja -võtteid;  hooldab pidurisüsteemi kuluvaid osi (detailid) vastavalt sõiduki tootja juhistele, kasutades sobivat 5) töötab vastutustundlikult, järgides tehnoloogiat ja ergonoomilisi töövõtteid juhtimisseadmete ja veermiku  koostab juhtimisseadmeid ja veermiku vastavalt tööjuhisele, kasutades sobivat tehnoloogiat hooldus ja remondil töötervishoiu-,  koostab sõidki rattad, valides vastavalt tööjuhendile rehvi ja velje, kasutades asjakohaseid stende, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. töövahendeid ja -võtteid  vahetab nõuetekohaselt rehve arvestades rehvi tüüpi, asukohta ja kulumisastet, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ja -võtteid  vahetab juhtimissüsteemide tehnilisi vedelike vastavalt tööjuhendile, järgides keskkonnaohutusnõudeid  remondib piduri- ja roolisüsteemi vastavalt tootja juhisele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid  paikab rehve, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid  remondib veermiku vastavalt tootja juhisele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid 9   seadistab sõiduauto rattaseadenurki (rooligeomeetria) vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid  reguleerib rooliseadmeid, pidurisüsteeme ja veermiku, kasutades ettenähtud tehnoloogiat  tasakaalustab rattaid kasutades asjakohaseid stende, töövahendeid ning võtteid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 7. Mootorsõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste hooldus ja remont 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab vajalikud teadmised ja oskused sõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra hindamiseks, nende hooldamiseks ja remondiks, arvestades sõiduki tootja juhistes toodud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet mootorsõidukite  annab ülevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide arengust läbi aja, kasutades eesti ja ingliskeelseid juhiabisüsteemide ja turvaseadiste erialaseid teabeallikaid ehitusest ja tööpõhimõttest  iseloomustab sõiduki aktiiv- ja passiivohutusseadmeid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest 2) hindab juhiabisüsteemide ja  selgitab eesti- ja võõrkeelsete teabeallikate alusel erinevate turvaseadiste ja juhiabisüsteemide turvaseadiste tehnilist seisukorda kasutusvõimalusi liiklusohutuse tagamisel (kasutajaliidese abisüsteemid, parkimisabi süsteem, hands-free, kasutades asjakohaseid night-vision, tagurduskaamera, pimenurga jälgimise süsteem, rehvirõhu jälgimine, liiklusmärgistuvastus-, diagnostikaseadmeid ja tootja hädaabikõne, infoedastusvahendid, püsikiiruse hoidja, paigalseisuabi, sõiduraja hoidmise süsteem, juhiseid manööverdamise süsteemid jms) 3) vahetab sõiduki juhiabisüsteemide  iseloomustab erinevate juhiabisüsteemide ehitust ja tööpõhimõtteid, kasutades erialast terminoloogiat komponente ja pürotehnilisi  liigitab sõiduki turvaseadiseid, lähtudes nende ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades erialast terminoloogiat passiivohutusseadiseid vastavalt  leiab edasise töö jaoks digitehnoloogiat ja erialaseid andmebaase kasutades sõiduki valmistajatehase tootja juhisele, arvestades nende juhised, arvestades sõiduki marki ja väljalaskeaastat ehituse ja tööpõhimõtetega  hindab juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja juhistes toodud nõuetele, 4) uuendab tarkvara ja seadistab 10  juhiabisüsteemi, vastavalt tootja kasutades asjakohaseid töövahendeid (sh diagnostikaseadmeid) ja -võtteid juhistes etteantud parameetritele  võrdleb diagnostikaseadmete raportite tulemusi tootja juhistes etteantud parameetritega võimalike rikete ja 5) töötab vastutustundlikult, järgides puuduste tuvastamiseks töötervishoiu, töö- ja  valib sõiduki juhiabisüsteemide ja turvaseadiste tehnilise seisukorra taastamiseks sobivad töövahendid (sh keskkonnaohutusnõudeid andmebaasid) ja tehnoloogia, arvestades tootja juhiseid ja sõiduki tehnilist seisukorda juhiabisüsteemide ja turvaseadiste  salvestab enne juhiabisüsteemide hooldust kliendi seaded, arvestades edasisi toiminguid ja tootja juhiseid hooldusel ja remondil  vahetab juhiabisüsteemide komponente (kaamerad, radarid, andurid, täiturid) vastavalt tootja juhistele  uuendab juhiabisüsteemi tarkvara selle funktsionaalsuse taastamiseks, vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid  seadistab juhiabisüsteemi sh taastab kliendi seaded, vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele  hindab visuaalselt aktiivsete ja passiivsete turvaseadiste ning nende komponentide tehnilise seisukorra vastavust tootja juhistes antud nõuetele võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks  kontrollib tootja andmetest pürotehniliste turvaseadiste aegumistähtaega ja kavandab sellest lähtudes edasised tegevused  vahetab mootorsõiduki pürotehnilisi passiivohutusseadiseid vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele, arvestades nende ehituse ja tööpõhimõtetega  kasutab tööprotsessi kavandamisel ja tööülesande täitmisel asjakohaseid diagnostikaseadmeid ja sõiduki tootja juhiseid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat. 8. Mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide hooldus ja remont 10 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused mootorsõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide tehnilise seisukorra nõuetele vastavuse hindamiseks, hoolduseks ja remontiks järgides tootja juhiseid ja ohutusnõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid 11 Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet mootorsõiduki  iseloomustab sõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide ehitust ja sellest tulenevaid tööpõhimõtteid, elektriseadiste ning kasutades eesti va võõrkeelseid erialaseid teabeallikaid ja erialast terminoloogiat mugavussüsteemide ehitusest,  iseloomustab markeeringul toodud tähistuste ja tingmärkide alusel mootorsõidukitel kasutatavaid akusid tööpõhimõtetest, ühendusviisidest (sh  selgitab ohutusnõudeid sõiduki akude kasutamisel ja käitlemisel, arvestades keskkonnaohutus- ja kasutatavatest jäätmekäitlusnõudeid andmeedastusvõrkudest) ja  võrdleb sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vaheliste ühenduste liike vastavalt andmeedastus- ohutusnõuetest nendega töötamisel kiirusele 2) hindab sõiduki elektriseadiste ja  selgitab sõiduki elektriseadiste ja mugavussüsteemide elektriskeemidel olevate tingmärkide ja tähistuste mugavussüsteemi osade tehnilise tähendust, kasutades erialast terminoloogiat seisundi vastavust tootja juhendites  kasutab tehnilisi normdokumente ja digitaalseid andmebaase edasiseks tööks vajaliku info leidmiseks toodud nõuetele, kasutades sobivaid (elektriseadiste ja mugavussüsteemide skeemid, sõiduki ja/või seadmete valmistajatehase juhised) töövahendeid ja -võtteid (sh  hindab mugavussüsteemi nõuetekohast funktsioneerimist, lähtudes etteantud tööülesandest (näiteks kliendi mõõtmisvahendid/mõõtevahendid) kaebus) 3) hooldab volituste piires sõiduki  tuvastab sõiduki elektriseadises või mugavussüsteemis olevad võimalikud rikked ja puudused, kasutades kõrgepingesüsteemi seadiseid ja tootja juhiseid ja/või diagnostikaseadmeid nende komponente vastavalt  hindab visuaalselt ja spetsiaalseid mõõtevahendeid (multimeetrit, akutester, jms) kasutades sõiduki aku ja tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades sobivaid materjale ja elektriseadiste tehnilise seisundi vastavust tootja nõuetele, jälgides töö- ja tervishoiueeskirju tehnoloogiat  arvutab elektrisüsteemis olevaid/plaanitavaid elektrilisi suuruseid mugavusseadmete või elektriseadiste 4) hooldab ja remondib sõiduki ühendamiseks, kasutades elektrotehnika seaduspärasusi elektriseadiseid ja mugavussüsteeme  määrab elektriskeemilt sõidukite andmeedastusvõrkude moodulite vahelised ühendused ja asukohad ning nende komponente vastavalt  salvestab elektrisignaale vastavalt tööülesandele või veamääratlusprotseduurile tööülesandele ja tootjajuhisele  iseloomustab sõiduki süütesüsteemis ja valgustussüsteemis kasutatavaid kõrgepingeseadiseid, mille 5) kasutab tööülesande täitmisel diagnostika, hooldus ja remonditoimingud kuuluvad mootorsõidukitehniku pädevuses vajalikke infotehnoloogilisi  teostab tehniku pädevuse piires sõiduki süütesüsteemis kõrgepingeseadiste hooldust, remonti ja vajadusel vahendeid, andmebaase, tehnilist veamääratlust, vastavalt tootja juhistele dokumentatsiooni  vahetab kõrgepingeseadise sõiduki valgustussüsteemis, kasutades sobivaid töövahendeid ja -võtteid 6) töötab järgides töökultuuri, energia-  oskab valida konkreetse sõiduki aku laadimiseks optimaalse akulaadija, arvestades akulaadija tüüpi, ja keskkonnasäästliku, ohutu ning võimsust, ühilduvust erinevat tüüpi akudega ja võimalusi laadimisparameetreid reguleerida efektiivse töö põhimõtteid, tulles  hooldab sõiduki elektriseadiseid vastavalt tootja juhistele, lähtudes nende eelnevalt määratud tehnilisest toime tava- ja muutuvates seisundist olukordades.  vahetab tuvastatud rikkest ja/või puudusest tulenedes sõiduki elektriseadiseid (akud, starter ja generaator) ja nende osi vastavalt tootja juhistele ja tööülesandele  mõõdab sõiduki elektriseadiste lekkevoolu ja pingelangu, kasutades sobivaid mõõtmisvahendeid ja võtteid elektrisüsteemi (laadimissüsteemi ja aku) veamääratlemiseks lähtudes tootja juhistest  viib läbi seaotsingu elektrilistele mugavussüsteemidele, lähtudes tootja juhistest ja kasutades selleks 12  erinevaid seadmeid  vahetab erinevate elektriseadiste ja/või mugavussüsteemide komponente vastavalt tootja juhistele ja/või tööülesandele  kasutab erinevaid infotehnoloogilisi vahendeid, andmebaase ja tehnilist dokumentatsiooni töötades sõiduki elektri- ja mugavussüsteemidega  arvestab tööülesannete täitmisel elektrotehnika seaduspärasuste ja elektriohutusnõuetega  uuendab elektri- ja/või mugavusseadme moodulite tarkvara, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja tootja juhiseid  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 9. Mootorsõiduki kliimaseadmete hooldus, remont ja külmaine käitlemine 6 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab oskused mootorsõidukite kliimaseadmete (sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmete) ülddiagnostikaks ja hooldamiseks ning külmaainete nõuetekohaseks käitlemiseks, rakendades ohutuid töövõtteid ja keskkonnasaaste vähendamiseks vajalikke meetmeid Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet mootorsõidukite  selgitab õigusaktide (sh EL direktiivide) alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kliimaseadmete ehitusest, kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside käitlemisele sätestatud nõudeid, arvestades nende keskkonnamõju tööpõhimõttest, nende tehnilisele  selgitab keskkonnaõigusaktide (sh EL direktiivide) alusel mootorsõidukite kliimaseadmetes seisundile, hooldusele ja remondile külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaaside heite mõju keskkonnale (kliimamuutusega erinevate õigusaktidega kehtestatud seotud globaalse soojenemise potentsiaali suuruse järjekorras) nõuetest  iseloomustab mootorsõiduki kliimaseadmete ehitust ja füüsikaseadustest tulenevaid tööpõhimõtteid, 2) hindab mootorsõidukite kasutades erialast terminoloogiat kliimaseadmete tehnilise seisundi  selgitab kliimaseadmete hooldusele ja remondile esitatavaid nõudeid, toetudes kliimaseadme käitlemist vastavust õigusaktides sätestatud 13  nõuetele, kasutades asjakohaseid reguleerivatele õigusaktidele, sõiduki ja seadmete valmistajatehase juhistele töövahendeid  hindab sõiduki kliimaseadmete tehnilise seisukorra vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele, kasutades 3) vahetab sõiduki kliimaseadmete asjakohaseid töövahendeid, tootja juhiseid ja digitaalseid andmebaase komponente ja käitleb külmaaine  tuvastab mootorsõiduki kliimaseadme võimalikud rikked ja puudused, kasutades tootja juhiseid, mahuteid, järgides asjakohaseid töövahendeid ja diagnostikaseadmeid keskkonnaohutusele sh külmaine  aktiveerib asjakohaste töövahenditega sõiduki kliimasüsteemi andureid ja täitureid, lähtudes tootja juhistest käitlemisele õigusaktides sätestatud ja tööülesandest nõudeid  osandab vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele sõiduki soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, 4) hooldab sõiduki kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning järgides töö- ja keskkonnaohutusnõudeid järgides õigusaktides sätestatud  taastab kliimaseadmete komponentide tehnilise seisundi vastavalt tootja juhiste, kasutades asjakohaseid nõudeid keskkonnaohutusele ja töövahendeid gaaside käitlemisele külmaine koguse  vahetab kliimaseadmete detaile lähtudes seadme ja sõiduki tootja juhistest, kasutades asjakohaseid piiranguga seadmes kuni 3 kg töövahendeid järgides ohutusnõudeid 5) töötab vastutustundlikult, järgides  koostab vastavalt tööülesandele soojendus-, ventilatsiooni- ja jahutusseadmed, kasutades asjakohaseid fluoritud kasvuhoonegaaside ja töövahendeid alternatiivsete külmaainete  käitleb mootorsõidukite kliimaseadmetes külmutusagensina kasutatavate fluoritud kasvuhoonegaase käitlemisel õigusaktides toodud õigusaktidega sätestatud korras nõudeid  järgib kliimaseadmete käitlemisel, keskkonnaohutusele ja külmaine käitlemisele, õigusaktides sätestatud 6) arvestab kliimaseadmete hooldusel ja nõudeid ja kliimaseadmete käitamise põhialuseid remondil ning külmainete käitlemisel töötervishoiu, töö ja  hooldab kliimaseadmeid, vastavalt tootja juhistele, kasutades asjakohaseid tööseadmeid keskkonnaohutusnõudeid  tühjendab kliimaseadme külmainest, arvestades keskkonnaohutuse ja külmaine käitlemise nõudeid  täidab kliimaseadmeid, kasutades asjakohaseid seadmeid ja järgides õigusaktidega sätestatud nõudeid  kogub asjakohaseid töövahendeid kasutades ja keskkonnahoiu nõudeid arvestades fluoritud kasvuhoonegaase ning annab need nõuetekohaselt üle jäätmekäitlejale  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides 14   annab töö käigus oma tegevuse kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 10. Sõiduki töö- ja lisaseadmete diagnostika ja hooldus 8 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane omandab teadmised ja oskused bussi ja veoauto või liikurmasina (edaspidi sõidukid ja masinad) erinevate töö- ja lisaseadmete (edaspidi seadmed) paigaldamiseks, diagnostikaks ja hoolduseks, arvestades tootja juhendistes esitatud nõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) omab ülevaadet busside, veokite ja  võrdleb reisijate- ja veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud vähemalt neljarattaliste mootorsõidukite (M2, liikurmasinate töö- ja lisaseadmetest M3, N1, N2, N3 kategooria sõidukid) töö- ja lisaseadmeid, kasutades erialaseid teabematerjale / ja nende tehnilisele seisundile, iseloomustab liikurmasinate töö- ja lisaseadmeid kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale hooldusele ja remondile esitatavatest  annab ülevaate sõidukite (bussid, veoautod) ja liikurmasinate tööseadmete, nende kinnitusmehhanismide nõuetest ehitusest ja tööpõhimõttest, kasutades eesti- ja võõrkeelseid erialaseid teabematerjale 2) hindab sõiduki/masina, selle töö- ja  selgitab õigusaktide alusel busside ja veoautode erinevate töö- ja lisaseadmete ning nende lisaseadmete vastavust kehtivatele kinnitusmehhanismide tehnilisele seisundile esitatavaid nõudeid tehnilistele nõuetele ja  oskab kasutada mootorsõiduki ning selle töö- ja lisaseadmete tootja juhiseid erinevate mehhanismide kasutusotstarbele, kasutades hooldusel ja remondil asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid  hindab visuaalse vaatluse teel sõiduki/masina töö- ja lisaseadmete tehnilist seisukorda (kulumisastet, (sh digitehnoloogiat) kinnitusmehhanismide seisundit jms) 3) viib läbi sõiduki/masina tehnilisest  viib läbi tehnilised mõõtmised töö- ja lisaseadmete võimalike rikete ja puuduste tuvastamiseks, kasutades seisukorrast lähtudes töö- ja asjakohaseid mõõtevahendeid ja diagnostikaseadmeid ning arvestades tootja juhiseid lisaseadmete hooldust ja  võrdleb mõõtmistulemuste vastavust sõiduki/masina ja seadmete tootja tehnilistele nõuetele, kasutades remonditöid, vastavalt tootja asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid (sh digitehnoloogiat) juhistele, kasutades sobivaid  viib läbi sõiduki/masina töö- ja lisaseadmete korralist hooldust, arvestades tootja juhiseid, seamete materjale, töövahendeid ja -võtteid töötundidest tulenevat hooldusvälpa ja/või läbisõitu 4) paigaldab sõidukitele erinevaid töö-  hooldab nõuetekohaselt töö- ja lisaseadmete kinnitusmehhanisme, vastavalt tootja juhistele ja lisaseadmeid ning nende kinnitusmehhanisme, jälgides  taastab tööseadmete tehnilise seisundi vastavalt tootja juhistele ja diagnostika käigus kogutud andmetele, tootjapoolseid nõudeid ja kasutades kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid sobivaid materjale ning tehnoloogiat;  likvideerib diagnostika käigus tuvastatud puudused töö- ja lisaseadmete töös vastavalt tootja juhistele, 5) töötab vastutustundlikult, järgides kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid sõiduki (buss, veoauto, liikurmasin)  häälestab sõiduki/masina töö- ja lisaseadmed vastavalt tootja juhistele, tagades nende vastavuse töö- ja lisaseadmete hooldusel ja õigusaktidest tulenevale nõuetele ja kasutusotstarbele remondil töötervishoiu, töö- ja  selgitab erinevate töö- ja lisaseadmete paigaldamisel tootjapoolseid nõudeid ja sobivaid materjale ning keskkonnaohutuse nõudeid tehnoloogiat  valib sõidukist/masinast lähtudes sobiva paigaldusviisi, arvestades seadmete ja sõiduki/masina tootja juhiseid (sõiduki/masina tootja väljund, seadme tootja sisend)  valib ja komplekteerib sõiduki/masina töö- ja/või lisaseadmed vastavalt etteantud tööülesandele, järgides 15  seadmete ja sõiduki tootja juhiseid  tuvastab vaatluse teel või tehnilise dokumentatsiooni lausel sõiduki korpusel töö- ja lisaseadmete paigaldamiseks vajalikud kinnitus- ja ühenduskohad  hindab visuaalselt sõiduki valmisolekut erinevate töö- ja lisaseadmete paigaldamiseks  kinnitab sõidukile töö- ja lisaseadmed, kasutades asjakohaseid kinnituselemente ja järgides tootja juhiseid  teeb seadmete paigaldamisel vajalikud mehaanilised-, pneumaatilised- ja hüdraulilised ühendused arvestades töötervishoiu, töö- ja keskkonnaohutusnõudeid  teeb seadmete paigaldamisel vajalikud elektrilised ühendused, arvestades elektriohutunõudeid, kasutades asjakohaseid töövahendeid ja -võtteid ning tootja juhiseid  käivitab töö- ja lisaseadmed, kontrollimaks paigaldatud seadmete funktsioneerimist ja vastavust kasutusotstarbele  kasutab infotehnoloogilisi vahendeid tööplaneerimisel, tegemisel ja tulemuste talletamisel  kasutab materjale ja töövahendeid eesmärgipäraselt, otstarbekohaselt ja säästlikult, järgides kasutusjuhendeid ja ohutusnõudeid nendega töötamisel  kasutab töötamisel nõuetekohaselt ettenähtud isikukaitsevahendeid ning ergonoomilisi, ohutuid, energiat ja keskkonda säästvaid töövõtteid  järgib töökoha ettevalmistamisel, töö kestel ja töökoha korrastamisel töötervishoiu-, töö ja tuleohutusnõudeid ning arvestab inimeste ja keskkonnaga enda ümber  käitleb jäätmeid, arvestades keskkonnaohutuse- ja jäätmekäitluse nõudeid  hindab tööde kvaliteedi vastavust tööülesandele ja sõiduki valmistajatehase juhistele, kõrvaldades vajadusel ilmnenud kõrvalekalded  suhtleb sotsiaalselt heakskiidetud ja lubatud vormis, valides asjakohase käitumis- ja väljendusviisi  dokumenteerib oma töö etteantud nõuete kohaselt, kirjeldades töö käiku arusaadavalt ja eesti kirjakeele normi järgides  annab töö käigus selle kohta selgitusi, kasutades erialast terminoloogiat 11. Praktika 40 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kinnistab õppekeskkonnas omandatud teadmisi, oskusi ja hoiakuid reaalses töökeskkonnas vastavalt spetsialiseerumisele arvestades praktikaettevõtte töökorraldust ja töö tulemusele esitatavaid kvaliteedinõudeid. Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) planeerib oma tegevuse meeskonna  osaleb töökohal esmasel tööohutusalasel juhendamisel ja kinnitab seda ettevõttes sätestatud korra kohaselt liikmena tööülesande täitmiseks,  valmistab ette töökoha vastavalt tööülesandele, hoiab töötamisel korda, töö lõppedes korrastab töökoha ja järgides ettevõttes väljakujunenud töövahendid. töörütmi;  valib ja valmistab ette vajalikud materjalid ja töövahendid enne töö alustamist, lähtudes tööülesandest 2) viib läbi nõuetekohaselt  kasutab tööks vajaliku teabe leidmiseks digivahendeid ja erinevaid, sh elektroonilisi eesti ja võõrkeelseid 16  mootorsõidukite/masinate korralist teabeallikaid ja erialaseid andmebaase hooldust, lähtudes tööülesandest  talletab enne töö alustamist kliendiseaded ning taastab need töö lõpetamisel kliendi rahulolu tagamiseks ning kasutades asjakohaseid  hindab sõiduki erinevate osade tehnilise seisundi vastavust tootja juhendites toodud nõuetele, kasutades töövahendeid ja -võtteid asjakohaseid töövõtteid, diagnostikaseadmeid ja erialaseid andmebaase 3) viib läbi vajalikud hooldus ja  viib läbi tehnilised mõõtmised vastavalt tootja juhistes toodud nõuetele, sõiduki tehnilise seisundi, võimalike remonditööd sõiduki/masina rikete ja puuduste tuvastamiseks kehtivatele tehnonõuetele vastavuse  valib mootorsõidukile, selle töö- ja lisaseadmele hooldusjuhendi, lähtudes sõiduki liigist, väljalaskeaastast ja tagamiseks, kõrvaldades diagnostika läbisõidust käigus ilmnenud rikked ja puudused  puhastab ja hooldab sõiduki sise- ja välispindu, kasutades sobilikku tehnoloogiat ja materjale ning arvestades vastavalt sõiduki valmistajatehase kemikaalide mõju mootorsõidukite ehituses kasutatavatele materjalidele ja keskkonnale juhistele  osandab ja koostab sõiduki/masina valmistajatehase juhistest lähtudes sõiduki kere, sisustuse ja pealisehituse 4) arendab meeskonna liikmena detailid remondi- ja hooldustööde tegemiseks suhtlemis- ja koostöövalmidust;  taastab sõiduki/masina kere, sisustuse ja pealisehituse vigastatud kinnituselemente, kasutades asjakohaseid 5) kasutab ergonoomilisi, ohutuid ja töövahendeid ja -võtteid efektiivseid töövõtteid ning täidab  viib läbi sõiduki korralist hooldust vastavalt tööülesandele ja tootja juhistele, kasutades asjakohaseid etteantud kvaliteedinõudeid; töövahendeid ja -võtteid 6) dokumenteerib tehtud tööd etteantud  hooldab ja remondib mootorsõiduki erinevaid osi (kere, sisustus, mootor, veermik, juhtimis-, jõuülekanne) nõuete kohaselt kasutades digitehnoloogiat, erinevaid järgides sõiduki valmistajatehase juhiseid rakendusprogramme ja erialast  seadistab mootorsõiduki juhtimis-, jõuülekande-, juhiabi-, turva- ja mugavussüsteemid vastavalt tootja poolt sõnavara. ettenähtud nõuetele, kasutades asjakohaseid meetodeid ja töövahendeid (sh digitaalseid)  vahetab mootorsõiduki erinevate süsteemide komponente vastavalt tootja juhisele ja diagnostika käigus ilmnenud puudustele ja riketele  uuendab mootorsõiduki erinevate süsteemide tarkvara vastavalt tootja juhendis etteantud parameetritele  vahetab mootorsõiduki pürotehnilisi passiivohutusseadiseid vastavalt tootja juhistele ja ohutusnõuetele, arvestades nende ehituse ja tööpõhimõtetega  hooldab volituste piires sõiduki kõrgepingesüsteemi seadiseid ja nende komponente vastavalt tööülesandele ja remondijuhistele, kasutades sobivaid materjale ja tehnoloogiat  paigaldab mootorsõidukitele erinevaid töö- ja lisaseadmeid ning nende kinnitusmehhanisme, jälgides sõiduki ja seadmete tootja nõudeid ja kasutades sobivaid materjale ning tehnoloogiat  viib läbi sõiduki tehnilisest seisukorrast lähtudes töö- ja lisaseadmete hooldust ja remonditöid, vastavalt tootja juhistele, kasutades sobivaid materjale, töövahendeid ja -võtteid  töötab tulemuslikult, järgides energia- ja keskkonnasäästliku, ohutu ning efektiivse töö põhimõtteid  käitleb jäätmeid vastavalt kehtestatud korrale, arvestades keskkonnaohutuse ja jäätmekäitluse nõudeid  kasutab nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid ja järgib töötamisel töötervishoiu-, töö- ja tuleohutusnõudeid  arendab liigutuste täpsust ja kiirust, rakendades ratsionaalsed ja ergonoomilisi töövõtted  on tööülesannete täitmisel hoolikas, püsiv ja vastutab oma töölõigu piires tööülesannete õigeaegse ja 17  kvaliteedinõuetekohase täitmise eest  suhtleb kaastöötajatega vastastikust lugupidavalt  vastutab meeskonna liikmena oma töö kvaliteedi ja tulemuslikkuse eest, järgides töökultuuri nõudeid  analüüsib juhendajaga tööetapi lõppedes oma tegevust ja panust meeskonnatöösse, seostab saadud kogemust seniste teadmiste, oskuste ja hoiakutega  dokumenteerib digitehnoloogiat kasutades erinevad tööetapid, jäädvustades sõiduki algse seisundi, mõõtmisandmete tulemused, tehtud tööd  koostab kokkuvõtte praktikal tehtud töödest ja vormistab selle korrektses eesti keeles, kasutades digitehnoloogiavahendeid 12 Õpitee ja töö muutuvas keskkonnas 5 EKAP Eesmärk: õpetusega taotletakse, et õpilane kujundab oma tööalast karjääri ja arendab eneseteadlikkust tänapäevases muutuvas keskkonnas, lähtudes elukestva õppe põhimõtetest Õpiväljundid Hindamiskriteeriumid Õpilane Õpilane 1) kavandab oma õpitee, arvestades isiklikke,  analüüsib oma huvisid, väärtusi, oskusi, teadmisi, kogemusi ja isikuomadusi, sh õpi-, suhtlemis- ja sotsiaalseid ja tööalaseid võimalusi ning koostööoskusi seoses õpitava erialaga piiranguid;  sõnastab eneseanalüüsi tulemustest lähtuvad isiklikud õpieesmärgid ja põhjendab neid 2) mõistab ühiskonna toimimist, tööandja ja  koostab isikliku eesmärgipärase õpitegevuste plaani, arvestades oma huvide, ressursside ja erinevate organisatsiooni väljakutseid, probleeme keskkonnateguritega ning võimalusi;  selgitab meeskonnatööna turumajanduse toimimist ja selle osapoolte ülesandeid 3) kavandab omapoolse panuse väärtuste  kirjeldab meeskonnatööna piirkondlikku ettevõtluskeskkonda loomisel enda ja teiste jaoks kultuurilises,  selgitab regulatsioonidest lähtuvaid tööandja ja töövõtja rolle, õigusi ja kohustusi sotsiaalses ja/või rahalises tähenduses;  kirjeldab organisatsioonide vorme ja tegutsemise viise, lähtudes nende eesmärkidest 4) mõistab enda vastutust oma tööalase  valib enda karjääri eesmärkidega sobiva organisatsiooni ning kirjeldab selles enda võimalikku rolli karjääri kujundamisel ning on motiveeritud  seostab erinevaid keskkonnategureid enda valitud organisatsiooniga ning toob välja probleemid ja ennast arendama võimalused  analüüsib erinevaid keskkonnategureid ning määratleb meeskonnatööna probleemi ühiskonnas  kirjeldab meeskonnatööna erinevate lahenduste kultuurilist, sotsiaalset ja/või rahalist väärtust  valib meeskonnatööna sobiva jätkusuutliku lahenduse probleemile  koostab meeskonnatööna tegevuskava valitud lahenduse elluviimiseks  analüüsib oma kutsealast arengut õpingute vältel, seostades seda lähemate ja kaugemate eesmärkidega ning tehes vajadusel muudatusi eesmärkides ja/või tegevustes  kasutab asjakohaseid infoallikaid endale koolitus-, praktika- või töökoha leidmisel ning koostab kandideerimiseks vajalikud materjalid  selgitab tegureid, mis mõjutavad tema karjäärivalikuid ja millega on vaja arvestada otsuste 18  langetamisel, lähtudes eesmärkidest ning lühi- ja pikaajalisest karjääriplaanist  selgitab enda õpitavate oskuste arendamise ja rakendamise võimalusi muutuvas keskkonnas 19  Ministeeriumid 5.07.2022 nr 8-2/22/2980 Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Haridus- ja teadusministri 20. juuni 2017. a määruse nr 20 „Autoerialade riiklik õppekava“ muutmine“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Eelnõu lisa 1 3. Eelnõu lisa 2 4. Seletuskiri Tiina Silem 735 0578 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740