Väljaminev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Kultuuriministeerium · 4. juuli 2022
- Viit
- 12-6/963-2
- Registreeritud
- 4. juuli 2022
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- FSC Eesti
- Saabumis/saatmisviis
- e-post
- Funktsioon
- 12 Kultuuriväärtuste kaitse kavandamine ja rakendamine. Haldusjärelevalve teostamine
- Sari
- 12-6 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Toimik
- 12-6/2022 Kirjavahetus muinsuskaitsega seotud küsimustes
- Vastutaja
- Mihkel Kaevats
Sisu (failidest)
Kristjan Maasalu Teie 29.04.2022
FSC Eesti
[email protected] Meie 04.07.2022 nr 12-6/963-2
Eesti Metsamajandamise Standardi
põlisrahvaste printsiibi avalik konsultatsioon
Lp Kristjan Maasalu
Täname võimaluse eest Eesti Metsamajandamise Standardi koostamisel kaasa rääkida.
Olete saatnud arvamuse avaldamiseks Eesti Metsamajandamise Standardi (FSS) põlisrahvaid
puudutava printsiibi P3 esimene eelnõu, milles on setod määratletud põlisrahvana. Eelnõu
sätestab, et Eestis on põlisrahvana kindlaks määratud setod, kes on end määratlenud põlisrahvana
ja kes võivad olla mõjutatud metsamajandamisest. Samuti on dokumendis märgitud, et setod
elavad Eesti kagupiiril mõlemal pool Eesti-Venemaa piiri ja ei ole Eesti Vabariigi poolt
põlisrahvana tunnustatud, kuid on alates 2010. aastast tunnustatud väikesearvulise põlisrahvana
Venemaa Föderatsiooni poolt. Dokument viitab setode ja eestlaste erinevale etnogeneesile.
Eesti riigi seisukoht selles küsimuses on, et Eestis ei ole põlisrahvaid ÜRO mõistes vastavalt
Rahvusvahelise tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsiooni 1. artikli 1.
punktile. Eestis ei saa rääkida põlisrahvastest ÜRO seatud perspektiivis, sest meil puuduvad
põlisrahvad. Põlisrahvaste ja põliskeelte staatust ja õigusi reguleerivates rahvusvahelistes
dokumentides (nt ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioon ning Rahvusvahelise
tööorganisatsiooni põlisrahvaste ja hõimurahvaste konventsioon) loetakse põlisrahvasteks
rahvaid, kes elavad koloniseeritud aladel või koloniaalvõimude loodud riikide aladel ning kelle
põhirahvus on enamasti marginaliseerinud. Rahvusvahelised dokumendid lähtuvad sellest, et
põlisrahvas on eraldi rahvus, nad on kaotanud oma maad, neid diskrimineeritakse nende rahvuse
tõttu ja nad ei ole saanud vastavalt oma vajadustele areneda.
Eestlased, sh setod on elanud Eestis aastatuhandeid, st põliselt. Dokumendi koostaja ei tee vahet
põliselt (st pikka aega) ühes kohas elanud rahva ja põlisrahva vahel, luues nende vahele
võrdusmärgi. Mõistame täielikult kogukondade soovi ja vajadust rääkida kaasa oma elukoha
metsaraiete küsimuses, kuid kinnitame veelkord üle, et Eestis ei ole põlisrahvaid ÜRO
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
tähenduses, mistõttu on standardi eelnõu tekst esitatud kujul eksitav ega lähe Eesti riigi
seisukohaga kokku.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taaniel Raudsepp
kunstide asekantsler
kantsleri ülesannetes
Mihkel Kaevats 6282259
[email protected]