Oliver Alver Teie: 28.07.2022 nr 8.1/2402-1
Tallinna Linnaplaneerimise Amet Meie: 28.07.2022 1.1-7/1178-1
Sõjahaudade topeltkaitse lõpetamisest Tallinnas
Austatud Oliver Alver
Täname teid pöördumise eest, milles käsitlete arvamusi seoses sõjahaudade topeltkaitse
lõpetamisega Tallinnas.
Kinnitame teile, et teie eeldus on õige. Sõjahaudadele on Eestis tagatud riiklik kaitse vastavalt
sõjahaudade kaitse seadusele (SHKS).
Pöörate oma kirjas palju tähelepanu kalmistute kaitsele laiemalt. See teema on kahtlemata väga
oluline, ent väljub kõne all oleva eelnõu sisust ja raamidest. Muinsuskaitseamet on valmis
kalmistute küsimust teiega eraldiseisvalt arutama, kuulama ära teie ettepanekud ja need koos
teiega läbi arutama. Kalmistuste osas on plaanitud topeltkaitse küsimuste lahendamistega
jätkata.
Juhime teie tähelepanu asjaolule, et SHKS regulatsioon ei erista, kas sõjahaudade nimekirja
kantud mälestise puhul on tegemist ajaloo-, kunsti- või mõne muu mälestise liigiga. Samuti ei
näe SHKS ette erisusi alusel, kas haud või matmispaik asub kalmistul või mitte. Seega juhul,
kui haud või matmispaik on tunnistatud sõjahauaks, kohaldub nende suhtes eelkõige SHKS, sh
puudub kultuuriministril või ametil võimalus nii ümbermatmises, hauamonumendi
teisaldamises ning seega ka tavapärases mõistes mälestiseks olemises kaasa rääkimiseks.
(SHKS § 13-14). Selleks, et sõjahaudadel asuvate hauatähiste, sh memoriaalide ja
monumentide võimalikul teisaldamisel näiteks haua ümbermatmise käigus oleks arvesse võetud
ka monumendi ajalooline, kultuuriline, kunstiline ja skulpturaalne väärtus, on vastavad
eksperdid kaasatud käesoleval suvel Riigikantselei juures tegutsevasse sõjahaudade
hindamisala alamkomisjoni.
Juhime tähelepanu, et teie kirjas (lk 2) on eksitav lõik, mille kohaselt räägiks eelnõu
sõjahaudadest üksnes punamonumentide kontekstis, mis ei vasta mitte üheski osas tõele. Samas
olete ka oma pöördumises tõdenud, et eelnõu käsitleb sõjahaudasid täiesti neutraalselt ning
vastavalt sõjahaudade registrile.
Olete mures, et eelnõul puudub sisuline kaalumine ja analüüs. Selgitame, et kõikide
sõjahaudade puhul on läbi viidud eraldi menetlus, mille käigus on sõjahauaks tunnistamine
õiguspäraselt fikseeritud koos vastava riikliku kaitsega. SHKS eriosa, mis käsitleb mälestiste
suhtes rakenduvaid erisusi (ehk §-d 13-14) on värskelt analüüsitud uue muinsuskaitseseaduse
(kehtestatud 2019) eelnõu koostamisel. Seega on põhjalikult läbi kaalutud riikliku kaitse
korraldus, sealhulgas ka pärandihalduse vaates ja registrisse kantud sõjahaudasid silmas
pidavalt.
Järgnevalt kommenteerime kokkuvõtet ettepanekutest selles osas, mis eelnõus toodust erineb.
II maailmasõjas hukkunute matmispaik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pirita tee
80 (1106) osas olete soovitanud vaadelda koos Maarjamäe mälestusvälja problemaatikaga.
Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 /
[email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee
Registrikood 70000958
Nõustume teie ettepanekuga, see on olnud ka senimaani Muinsuskaitseameti vaade. Käsitleme
teemat väljaspool käesolevat eelnõu.
Terroriohvrite matmispaik, Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Kloostrimetsa tee 33,
Tallinna Metsakalmistu (1110) – asub kultuurimälestiseks oleval kalmistul, kaitse võimalikul
lõpetamisel arvestada holokausti-temaatika delikaatsust, vajadusel nõu pidada juudi
kogukonnaga. Kaaluda matmispaigal asuva monumendi kaitset kunstimälestisena.
Kinnitame, et Juudi kogukonnaga on nõu peetud. Matmispaigal asuva monumendi riiklik kaitse
on igakülgselt tagatud sõjahauana SHKS alusel. Kunstimälestiste nimekirja täiendamisel ei ole
kõnealune monument seni vastanud kunstimälestise kriteeriumitele ning see ei oleks ka
topeltkaitsena otstarbekohane.
Pirita sõjavangide kalmistu, Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Metsavahi tee 51a (1194)
– soovitame kaitset mitte lõpetada, käsitleda kultuurimälestiseks oleva kalmistuna analoogselt
teisele kalmistutele.
Kinnitame, et eelnõuga riiklikku kaitset ei lõpetata, kaitse säilib SHKS alusel ning kalmistu on
arvel sõjahauana. Lisaks on kõne all olev kalmistu kaitse tagatud Eesti Vabariigi valitsuse ja
Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vahelise kokkuleppega saksa sõjahaudadest Eesti Vabariigis
(jõustunud 26.10.1996, avaldatud RT II 1995, 41, 177).
9. märtsi 1944.a pommitamise ohvrite matmispaik, Harju maakond, Tallinn, Kesklinna
linnaosa, Toonela tee 7 (1224) – asub kultuurimälestiseks oleval kalmistul, kuid võib olla
oluline Eesti mälukogukondadele.
Nõustume teiega, kahtlemata on tegemist olulise matmispaigaga eesti mäluringkondadele ja ka
laiemalt. Matmispaigal säilib riiklik kaitse SHKS alusel.
II maailmasõjas hukkunute matmispaik, Harju maakond, Tallinna, Kesklinna linnaosa, Tehnika
tn 173, Tallinna Kaitseväe kalmistu (1234) -- kaitse võib lõpetada, meie hinnangul kaotas
mälestise tunnused, uus matmispaik asub kultuurimälestiseks oleval kalmistul.
Kaitse kultuurimälestisena lõpetatakse eelnõuga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liisa Pakosta
Peadirektor
Koopia:
[email protected]
2 (2)