Kiri

Ave Paulus Teie: 27.07.2022 ICOMOS Eesti Meie: 28.07.2022 nr 1.1-7/1171-1 Lugupeetud Ave Paulus Täname teid sõjahaudade kaitse lõpetamise eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta ettepanekute esitamise eest. Järgnevalt selgitame täpsemalt eelnõu sisu ja kommenteerime teie poolt välja toodud küsimusi. 1. Olete oma pöördumises välja toonud, et eelnõu sõjahaudade kaitse seaduse (SHKS) ja muinsuskaitseseaduse (MuKS) kohane riiklik kaitse pole samaväärne ega ole ka topeltkaitse MuKS tähenduses, samuti nendite, et mälestiseks olemise lõpetamine on toimunud valedel alustel. Täna on eelnõus nimetatud hauad kaitse all nii MuKS kui ka SHKS alusel. Nõustume teiega, et MuKS ja SHKS alusel toimiv kaitse ei ole samaväärne, kuna tõepoolest toob SHKS välja erisätted kultuurimälestiste osas. Sõjahaua kaitse on esmane ja Muinsuskaitseameti (edaspidi: amet) nõusolekut ega luba ei küsita ümbermatmiste ja hauatähiste, sh monumentide ja memoriaalide teisaldamiste korral. Selgitan lähemalt. SHKS näeb ette, et kui sõjahaud on tunnistatud mälestiseks või see asub muinsuskaitsealal, kohaldatakse sõjahauale küll mälestise ja muinsuskaitseala kohta sätestatut, kuid lähtuma peab SHKS-s toodud erisustest (§ 13 lg 1). SHKS näeb eriregulatsioonina ette et juhul, kui mälestiseks tunnistatud hauas olevad säilmed kuuluvad ümbermatmisele ei ole ümbermatmiseks ega hauamonumendi- või tähise teisaldamiseks vajalike tööde tegemiseks nõutav ameti luba, küll on vajalik ameti sellest ameti teavitamine (§ 13 lg 3). Peale säilmete ümbermatmist lõpetatakse haua või matmispaiga mälestiseks olemine kultuuriministri käskkirjaga (§ 14 lg 1). Seega juhul, kui haud või matmispaik on tunnistatud sõjahauaks, kohaldub nende suhtes eelkõige SHKS, sh puudub kultuuriministril või ametil võimalus nii ümbermatmises, hauamonumendi teisaldamises ning seega ka tavapärases mõistes mälestiseks olemises kaasa rääkimiseks. Eeltoodust tuleneb, et MuKS kohane kaitse ei ole samaväärne SHKS kohase kaitsega ning seadusandja on pidanud sõjahaudade kaitset prioriteetsemaks kui kultuurimälestiste kaitset. Mälestiseks olemise lõpetamise aluseid on täpsemalt põhjendatud eelnõus (lk 21). Topeltkaitse lõpetamine on seega loomult tehniline muudatus, kuna otsustusõigusega riiklik kaitse, mis vastab ka rahvusvahelisele õigusele, jääb alles. Lisaks tehnilisele poolele on siiski oluline ka põhiõiguste proportsionaalne kaitse. Rõhutame veelkord, et topeltkaitse kehtimisega kaasneb omanikele mitmeid kitsendusi, mis piiravad kinnisomani vaba kasutamist. Piirangud, sh avalik-õiguslikud kitsendused, peavad olema põhjendatud ja proportsionaalsed ning ülemäärane riiklik sekkumine kinnisomandi kasutamisse ei ole lubatav. Olukord, kus erinevad kitsendused tulenevad erinevatest õigusaktidest, ei ole kooskõlas ka õigusselguse ja arusaadavuse põhimõttega. Seega on eelnõu koostamisel lähtutud kehtivatest seadustest ning see on kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega. Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee Registrikood 70000958 Viitate oma kirjas ka MuKS §-le 118. Kuna MuKS-s selline paragrahv puudub, ei ole meil kahjuks võimalik selle kohta selgitust anda. 2. Väidate, et eelnõu menetlemisel ei ole lähtutud selleks ettenähtud normidest tuues välja, et mälestiseks olemise lõpetamine peab toimuma sama regulatsiooni kohaselt nagu mälestiseks tunnistamine, sh on vajalik eksperthinnangu koostamine ning menetlus tuleb viia läbi avatud menetlusena. Kinnitame, et menetlus on viidud läbi täiel määral vastavalt MuKS’ile. Selgitame, et mälestiseks olemise lõpetamist reguleerib MuKS § 20, mille lõige 6 kohaselt mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusakti lõpetamisele ning mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise õigusakti muutmisele kohaldatakse sama seaduse §-s 15, § 16 lõigetes 4–6 ning §-des 17–19 sätestatut. Seega reguleerib MuKS täpselt mälestiseks olemise lõpetamise menetlust ning protseduur ei ole seaduse kohaselt täies ulatuses sama, nagu see on mälestiseks tunnistamisel. Lisaks tuleb tähele panna, et mälestiseks ja muinsuskaitsealaks tunnistamise ning seega ka nende kaitse lõpetamise menetluse erisused on toodud vastavalt MuKS §-s 17 (mälestised) ja §-s 18 (muinsuskaitsealad). Kuna sõjahaudade puhul on tegemist mälestistega, mitte aga muinsuskaitsealadega, siis kohaldub neile MuKS § 17, mille lg 1 näeb ette, et amet saadab kaitse alla võtmise õigusakti eelnõu tutvumiseks menetlusosalistele, sealhulgas kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja omanikule, ning annab piisava aja arvamuse ja vastuväidete esitamiseks. Lähtudes eeltoodust, saatis amet eelnõu arvamuste ja vastuväidete esitamiseks kõigile eelnõus nimetatud mälestiste kinnisasjade ning kaitsevööndi kinnisasjade omanikele. Eelnõu saadeti 13. juulil ja tähtaeg arvamuste ja ettepanekute esitamiseks oli 27. juuli ehk 14 päeva, mida saab pidada piisavaks selleks, et kõik menetlusosalised saaksid enda arvamused ja ettepanekud esitada. Täiendavalt ja igakülgse kaasamise tagamiseks ilmus teade eelnõu koostamisest ja võimalusest selles kaasa rääkida koos mälestiste loeteluga, 13. juuli Päevalehes (lk 9). Kõikidele arvamuste esitajatele on amet asjakohaselt vastanud. Märgime, et erinevalt muinsuskaitseala menetlusest (MuKS § 18 lg 1), ei näe mälestiste menetlemist reguleeriv MuKS § 17 ette nõuet, mille kohaselt tuleks menetlus viia läbi avatud menetlusena ning seega on teie kirjas toodud väide avatud menetluse läbiviimise vajalikkuse kohta ebatäpne. Samuti ei tulene mälestiseks olemise lõpetamist reguleerivast MuKS §-st 20 nõuet, mille kohaselt tuleks käesoleval juhul mälestiseks olemise lõpetamise menetluse käigus koostada eksperthinnang. 3. Toote välja, et eelnõus toodud nimekiri on põhjendamata, sh matmispaikade ja monumentide erisused lahti seletamata. Eelnõu koostamisel ja nimekirja koostamisel on lähtutud põhimõttest, et see sisaldab vaid neid haudu ja matmispaiku, mis on kantud sõjahaudade nimekirja ja omavad seeläbi riiklikku kaitset vastavalt SHKS’le. Tõdeme, et eelnõu avalikustamisele suunatud versioonis ei olnud eraldiseisvalt välja toodud haua või matmispaiga numbrit sõjahaudade registris, kuid oleme eelnõud vastavalt täiendanud lisades nimekirjas olevate haudade ja matmispaikade juurde ka nende numbri sõjahaudade registris. Kuna eelnõu eesmärgiks on eelkõige topeltkaitse lõpetamine, tagades samas kõigi haudade ja matmispaikade riikliku kaitse vastavalt rahvusvahelisele õigusele, ei sisalda eelnõus toodud nimekiri haudu ja matmispaiku, mida sõjahaudade nimekirja ega registrisse kantud ei ole. Lisaks selgitame, et SHKS regulatsioon ei erista, kas sõjahaudade nimekirja kantud mälestise puhul on tegemist ajaloo-, kunsti- või mõne muu mälestise liigiga. Samuti ei näe SHKS ette erisusi alusel, kas haud või matmispaik asub 2 (3) kalmistul või mitte. Nagu eelpool kirjeldatud, ei ole ühestki sõjahauaks tunnistatud hauast säilmete ümbermatmisel ega hauatähiste teisaldamisel vajalik ameti luba, küll aga on neile kõigile tagatud riiklik kaitse SHKS alusel. Lisaks kinnitame, et eelnõu on kooskõlas nii rahvusvahelise õigusega kui ka Eesti Vabariigi poolt sõlmitud välislepingutega, kuna riiklik kaitse sõjahaudadele on igakülgselt tagatud. 4. Märgite, et käsitlemata on haudadelt eemaldatavate tähiste ja muude matmispaikades asuvate sõjamonumentide edasine saatus Selgitame, et eelnõu ei näe ette hauatähiste ega monumentide eemaldamist ning nende mälestiseks olemise lõpetamisel kohaldub neile endiselt SHKS, millest tuleb lähtuda juhul, kui hauatähiseid ja monumente soovitakse eemaldada. Täiendavalt selgitame, et kultuurimälestised, mille mälestiseks olemine on kultuuriministri käskkirjaga lõpetatud, jäävad kultuurimälestiste registrisse alles staatuses „Kustutatud“ (nende leidmiseks tuleb registris mälestiste otsingus teha märge kastis „Kustutatud“). Endiste mälestiste juures on näha kogu info, sh koondandmed, käskkirjad ja kirjeldused. Muinsuskaitseameti töötajatele ning omanikele on näha ka detailne menetluste info. Lõpetuseks rõhutame, et SHKS alusel on kõik eelnõus toodud mälestiseks olevad hauad ja matmispaigad kantud sõjahaudade nimekirja, mistõttu on mälestiseks olemise lõpetamisel jätkuvalt tagatud nende igakülgne riiklik kaitse, mis on vastavuses ka rahvusvaheliste nõuete ja kokkulepetega. Seega eelnõu kehtestamisel ja mälestiseks olemise lõpetamisel ei kao haudade ja matmispaikade riiklik kaitse. Saame lisada, et kuna Riigikantselei juurde on loodud monumentide hindamisala töörühm, millesse on kaasatud muuhulgas ajaloo-, muinsuskaitse-, kunstiteadus- ja skulptuurialane erikompetents, siis käsitletakse ka pärandihalduse küsimusi senisest laiemalt, sealhulgas ka seni mälestiseks mitte olnud haudadel ning haudadest sõltumatutel monumentidel. Kinnitame, et eelnõu on koostatud kooskõlas ettenähtud õigusnormidega, kaasates puudutatud isikuid ja järgides häid menetlustavasid, mistõttu puudub põhjus eelnõu tagasi võtmiseks. Loodame, et meie selgitused olid abiks eelnõu sisu mõistmisel ja tekkinud küsimustele vastuste leidmisel. Täname veelkord pöördumise eest ja kinnitame, et oleme ka tulevikus valmis igakülgseks koostööks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa Pakosta Muinsuskaitseameti peadirektor Koopia: [email protected]; [email protected] 3 (3)