ICOMOS Eesti seisukoht Muinsuskaitseameti 13. juulil avaldatud käskkirja eelnõule

Lp Liisa Pakosta Muinsuskaitseamet [email protected] ICOMOS Eesti seisukoht Muinsuskaitseameti 13. juulil avaldatud käskkirja eelnõule, mis käsitleb 275 ajaloo- ja kunstimälestise kaitse lõpetamist Pöördume Teie poole seoses 13. juulil avaldatud sõjahaudade kaitse lõpetamise eelnõuga, link https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/sojahaudade-topeltkaitse-lopetamise-eelnou Eelnõus on välja toodud 273 matmispaika (ajaloomälestised) ning kaks monumenti (kunstimälestised), mille Muinsuskaitseseaduse (MuKS) alusel mälestiseks olemine soovitakse lõpetada, kuna nende kaitse on tagatud ka Sõjahaudade Kaitse Seadusega (SHKH). ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kiirkorras 275 mälestise kaitse lõpetamise protsess, asjakohase analüüsi ja selgitusteta, pole seaduspärane ning kahjustab lisaks pärandile Eesti muinsuskaitse mainet ja põhimõtteid nii siseriiklikult kui rahvusvaheliselt. Muinsuskaitseamet on välja toonud, et soovitakse lõpetada topeltkaitset. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et SHKH kohane ja MuKS alune kaitse pole samaväärne ega topeltkaitse MuKS tähenduses. Muinsuskaitseamet on kõnealuses eelnõus ka ise üheselt öelnud, et tegemist pole topeltkaitsega MuKS § 20 lõike 1 punkti 3 tähenduses - “sõjahaudade kaitset ei ole topeltkaitse vältimise ning mälestiseks olemise lõpetamise alusena MuKS-s eraldiseisvalt välja toodud”. Järelikult ei ole võimalik kohaldada mälestiseks olemise lõpetamist selle paragrahvi ja punkti alusel. Täiendavalt märgime, etMuKS § 118 seletuskiri viitab üheselt, et SHKH sisalduv erisus haua ja matmispaiga mälestiseks olemise lõpetamise kohta peab olema kooskõlas MuKS sisalduva mälestiseks olemise lõpetamise alustega (§ 20). ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et kaitse lõpetamise menetlus tuleb läbi viia MuKS § 20 alusel ja vastavate ekspertiisidega kultuuri- ja kaitseväärtustest ja selle lõpetamise võimalikkusest ja asjakohasusestt. MuKS § 20 sätestab mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise ning muutmise reeglid. Lõikes 3 sätestatakse MuKS seletuskirja kohaselt, et mälestiseks ja muinsuskaitsealaks olemise lõpetamise menetlus viiakse läbi sama korra järgi kui kaitse alla võtmine. St mälestiseks olemise lõpetamiseks küsitakse puudutatud isikute arvamust, koostatakse eksperdihinnang ja kuulatakse ära Muinsuskaitse Nõukogu seisukoht. Muinsuskaitsealaks lõpetamine viiakse läbi avatud menetluses. Antud ettepaneku ja nimekirja juures sellist protseduuri järgitud ei ole. Palume seda teha. Palume esitada koos eelnõuga 275 mälestise vastavad ekspertiisid ning kaasata puudutatud isikud, järgida seadusega ette nähtud menetlust koos mõistlike tähtaegadega. Märgime, et hetkel onokupatsioonimonumentide ja II maailmasõja traagilise pärandi teema väga tundlik ja nõuab väga korrektset ja põhjendatud lähenemist. Ettepanekus sisaldub nimekiri 275 mälestisega, mis koosneb 273 väidetavast sõjahauast ja matmispaigast ning 2 kunstimälestisest. Nimekiri sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Väärtuste ja topeltkaitse analüüs eelnõu juures puudub ning nimekiri võib sellest johtuvalt lugeda vigaseks ja puudulikuks. Ajaloomälestistena kaitse all olevate sõjahaudade ja matmispaikade nimekiri sisaldab 273 kirjet. MuKS alusel tuleb ajaloomälestiste puhul kaaluda eksperthinnanguga nende väärtust ajaloomälestistena ja alternatiive. Tegemist on mittetäieliku nimekirjaga eritüübilistest sõjahaudadest, matmispaikadest ja tähistest juba kaitse all olevatel kalmistutel, mitte kaitse all olevatel kalmistutel, avalikel väljakutel ja parkides ning ka eramaal. Nimekirja enda koostamine sellisel kujul on põhjendamata ning selles sisalduvate matmispaikade ja monumentide erisused on lahti seletamata. Nimekirja koostamiseks peaks kõigepealt teadma täpselt ajaloolisi kalmistuid, sõjahaudu ja matmispaiku ning Nõukogude sõjamälestusmärke. Teadaolevalt pole aga neist isegi arvulist ülevaadet. Vastavate alusuuringute ja inventuuride puudumise tõttu ei ole võimalik teada, millised matmispaigad üldse on topeltkaitse all. Nimekirjas on mitu mälestistena kaitstud sõjahauda ja matmispaika, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolisel kalmistul ning on tõepoolest MuKS mõistes topeltkaitse all. Kuid on ka eraldiasuvaid sõjahaudu ja matmispaiku, mis praegu ongi kaitstud iseseisva mälestisena ning millel topeltkaitse MuKS tähenduses puudub. Nende sõjahaudade ja matmispaikade (nt mälestis nr 10, ingeri pagulaste kalmistu Põllkülas; mälestis nr 23, "Eestirannal" hukkunute kalmistu Prangli saarel) kavatsetav väljaarvamine lõpetaks nende üle igasuguse riikliku kaitse. Samas on jäänud käsitlemata palju sõjahaudu ja matmispaiku, mis juba asuvad mälestisena kaitstud ajaloolistel kalmistutel. Miks ühed sellised sõjahauad ja matmispaigad on arvatud nimekirja ja teised on jäänud välja, pole eelnõus selgitatud. Samuti on jäetud käsitlemata haudadelt eemaldatavate tähiste ja muude matmispaikades asuvate sõjamonumentide edasine saatus. Pärandi olemus eeldaks, et tähiste jm musealiseerimine või muu lahendus, oleks siiski reglementeeritud ja dokumenteeritud. Sõjahaudade ja terroriohvrite hukkamiskohtade puhul tuleb kindlasti arvestada ka Eestile rahvusvahelistest lepingutest ja kokkulepetest võetud kohustustega, mille rikkumine kahjustab Eesti kui õigusriigi mainet. Terroriohvrite hukkamiskohad on seotud II MS traagilise pärandiga, sh juudi kogukonna suhtes. Nimekirjas on lisaks Nõukogude pärandile näiteks ka Saksa kalmistuid ja vangilaagreid. Kahe kunstimälestisest monumendi puhul ei ole SHKS üldse asjasse puutuv. Nii mälestis reg-nr 6280 "Tehumardi memoriaal, R. Kuld, M. Varik, A. Murdma, 1966 (dolomiit)" kui ka mälestis reg-nr 6281 Saaremaal Tagaveres "Monument II maailmasõjas hukkunud sõduritele, M. Mõtus, 1978 (dolomiit)" mälestisena ei ole tegu ei haudade ega matmispaikadega ning seetõttu ei saa nende mälestiseks olemist eelnõus välja toodud põhjendusel lõpetada. ICOMOS Eesti komitee on seisukohal, et 275 mälestise kaitse lõpetamisega ilma asjakohaste ekspertarvamusteta ning avaliku menetluseta ei tohi anda signaali, et mälestisi - ajaloolisi haudu ja nõukogudeaegseid tähiseid maastikus - võib kiirkorras ilma aruteluta teisaldada või hävitada. Muinsuskaitse roll on teha just teadlikke valikuid ajaloo tunnismärkide säilitamisest nii avalikus ruumis kui ka muuseumides. Palume eelnõu tagasi võtta. Kaitse lõpetamise ettepanekud ja protsess tuleb viia läbi iga mälestist eraldi käsitledes, asjakohaselt, eelnevate uuringute ja ekspertiiside toel, kaaludes alternatiivseid võimalusi, kaasates puudutatud isikuid ja järgides häid menetlustavasid. ICOMOS Eesti komitee on valmis koostööks teemaga edasisel tegelemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ave Paulus ICOMOS Eesti president 27.07.2022 Teadmiseks: Kultuuriministeerium Muinsuskaitse Nõukogu