Kiri

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/22-0853 - Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.08.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/afb290d4-f65d-4063-878e-b5221fc5fb0c Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/afb290d4-f65d-4063-878e-b5221fc5fb0c?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ SELETUSKIRI 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu „Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistika- tööde loetelu“ sätestab, milliseid statistikatöid Statistikaamet teeb aastatel 2023.–2027. Statistikatööd on esitatud statistikavaldkondadena. Detailne informatsioon Euroopa Liidu õigusaktide kohta on kättesaadav Euroopa Liidu õigusaktide andmebaasis. Riikliku statistika programmi üheks oluliseks lähtepunktiks on erinevate valdkondade poliitikate kujundamiseks ja ellu viimiseks olulise teabe vajadus. Et seatud EL ja riiklike eesmärkide hindamiseks vajalikku statistikat oleks võimalik toota, peab poliitikavaldkonna eest vastutav ministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga tagama, et Statistikaamet oleks metoodikate väljatöötamiseks ja tehnoloogiliste arenduste tegemiseks õigel ajal kaasatud ning andmete jätkusuutlikuks tootmiseks on piisavad ressursid olemas. Viimastel aastatel on Euroopa Liidu tasandil õigusakte vastu võetud väga lühikese rakendus- ajaga. See on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidu kohustusliku statistika tegemiseks vajalikud arendustööd on koondunud nii lühikesele ajale, et selles ajagraafikus ei ole võimalik leida vajalikku arendusressurssi ega rahalisi vahendeid olemasolevast eelarvest. Vaatamata Statistikaameti pingutustele need arendused õigeks ajaks lõpetada võib see kaasa tuua olukorra, et Eesti ei jõua määrustes kehtestatud tähtajal kõiki kohustuslikke andmeid esitada, sest metoodika ja tehnoloogia arendamiseks ei jätku ressurssi. Eeltoodud riskide vähendamiseks tegutseb Statistikaameti algatusel loodud ministeeriumide ja Riigikantselei esindajatest koosnev riikliku statistika töörühm. Töörühma ülesanne on valdkondlike statistikavajaduste varajane seire, vajalike nähtuste ja näitajate teadvustamine, erinevate valdkondlike arenguvajaduste prioriseerimine lähtudes õigusaktide väljatöötamise ja kehtestamise ajakavadest ning lahenduste pakkumine uute vajaduste rahastamiseks. Töörühma kohtumistel on Statistikaamet tutvustanud ka riikliku statistika rahastamisega seotud väljakutseid. Lisaks on Statistikaamet juhtinud tähelepanu ameti kaasamise olulisusele ministeeriumide poolt EL poliitikakujundamise varases faasis (Eesti aruandluskohustus EL ees, statistikavajadused poliitikate tulemuslikkuse hindamiseks) ka teistes poliitika- kujundamise võrgustikes, näiteks EL asjade koordinatsioonikogus. Statistikaameti programmi seelarve on aastatel 2023–2027 samas suurusjärgus, selle ühe- aastane maksumus on ligikaudu 11,5 mln ja kogumaksumus järgmisel viieaastasel programmi- perioodil 57,8 mln eurot. Samas Euroopa Liidu liikmesriikide tasemel kokku lepitud kohustuslike statistikatööde maht kasvab, 2023. a moodustab EL kohustuslik statistika 93% statistikaprogrammi eelarvest. Samas on jätkuv nõudlus ka riiklike strateegiate ja valdkondlike arengukavade mõõdikute väljatöötamise ja selleks statistika tegemise järele. Euroopa Liidus kavandamisel olevate ja hiljuti vastuvõetud statistikamääruste rakendamiseks vajab Statistikaamet hinnanguliselt lisarahastust aastatel 2023–2027 17,1 mln eurot. Amet on analüüsinud sisemisi kokkuhoiu- ja EL-poolse rahastuse võimalusi, millest on selgunud, et seadusega pandud ülesannete jätkusuutlikuks täitmiseks, sh EL kohustusliku statistika tootmiseks, on vältimatult vaja leida lähiaastatel lisarahastust. 1 Statistikaametil on eelarves püsimiseks vaja jätkuvalt vaadata üle statistikatööde sisu ehk väljundnäitajate koosseis ja näitajate seosed erinevate statistikatööde vahel. Eesmärgiks on endiselt vähendada süsteemselt väljundnäitajate arvu ehk toota riiklike statistikatööde koosseisus ainult olulise tähtsusega väljundnäitajaid ja analüüsida valdkondliku statistika osaliselt tellimustööna tegemise võimalusi. Selleks vaatab Statistikaamet kriitilise pilguga üle nii EL õigusaktide alusel kui riigisisese tellimuse alusel tehtava statistika ning räägib tehtavad muudatused partneritega läbi. Eelnõu koostajad on Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaie Koskaru-Nelk (kaie.koskaru- [email protected], tel 625 9199), partnerlussuhete juht Jaana Tael ([email protected], tel 625 9336) ja finantsjuht Ave Sepik ([email protected], tel 625 9342), Rahandusministeeriumis on eelnõu ette valmistanud riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna riigimajade projektijuht Silver Salla ([email protected], tel 5850 4107). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Statistikatööde loetelu kinnitamise aluseks on riikliku statistika seadus (RStS). RStS-i § 4 ja 17 järgi kinnitab Vabariigi Valitsus igal aastal järgmiseks viieks aastaks Statistikaameti tehtavate rahvastiku-, sotsiaal-, majandus- ja keskkonnastatistikatööde loetelu, mis lähtub riigisisestest strateegilistest arengudokumentidest ja rahvusvahelisest statistikavajadusest. RStS §16 lg 2 järgi on Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks esitatavas loetelus statistikatöö kohta järgmised andmed: nimetus, õiguslik alus, väljundnäitajate arv, sagedus, periood või moment, eeldatav maksumus ja teave kavandatavate metoodikamuudatuste kohta. Statistikatööd liigitatakse õigusakti lisas põhistatistika valdkondadeks. Need on statistikatööd, mida tehakse igal aastal ja samas mahus (regulaarne statistika), kindla sagedusega (tsükliline statistika) ning statistikatööd, mida tehakse ainult üks kord või mille tegemise sagedus ei ole teada (ebaregulaarne statistika). Põhistatistika omakorda jaguneb keskkonna, majanduse, rahvastiku, sotsiaalelu ja eri valdkondade statistika valdkondadeks. Põhistatistika töödes avaldatakse põhiosa loetletud väljundnäitajatest statistika andmebaasis ka järgmistel aastatel aegridadena sama struktuuriga. Ebaregulaarsete statistikatööde ja põhistatistika arendustööde kohta ei ole võimalik teavet esitada, sest näitajate väljatöötamine on osa ettevalmistustööst. Väljundnäitajad seisuga 30.06.2022 on esitatud eelnõu seletuskirja lisas, viimane seis on alati kättesaadav Statistika- ameti andmebaasides. Lisaks statistikatööde loetelus esitatud statistikatöödele (nn programmilistele statistika- töödele) teeb statistikaamet programmiväliseid statistikatöid ka tellimustöödena. Statistika- tööde loetelus ega seletuskirjas tellimustööna tehtavaid statistikatöid ei kajastata. Tellimustööd tehakse vastavalt sõlmitud lepingutele. Võrreldes kehtiva Statistikaameti statistikatööde loeteluga on välja jäetud eksperimentaal- statistika, registrite ja andmehalduse statistikatööd, sest hetkel rahastatakse eksperimentaal- statistika ja andmehalduse tegevusi programmiväliselt ning registritega seonduvad kulud arvestab Statistikaamet põhistatistikatööde koosseisu. ELi ja siseriiklikud peamised otsustajad soovivad andmeid neid puudutavate kriitiliste nähtuste kohta reaalajas ja kvaliteetselt, samas riigile andmete esitamise koormust vähendades. Andmete asja- ja ajakohasuse tagamiseks on vajadus rakendada järjest suuremal määral andmekaevet (-teadust) ja andmehaldust, seda eriti 2 uute nähtuste (kliima, majanduse konkurentsivõime jne.) uurimiseks. 2020. aastani rahastati eksperimentaalstatistika tööd ühekordsete toetustega, mille toel moodustati tugev meeskond andmeteaduse rakendamiseks statistika tegemisel. 2020. aasta COVID-19 kriisiolukord näitas väga hästi sellise statistikatöö püsiva rahastamise vajadust. Statistikaamet tegi 2021.–2025. a statistikaprogrammis ettepaneku lisada eksperimentaalstatistika riikliku statistika programmi osaks, aga rahastamist need tööd riikliku statistikana ei leidnud. Eelnevast tulenevalt on statistikatööde koondmaksumusest välja jäetud tellimustöödeks (sh eksperimentaalstatistikaks) arvestatud eelarve ja andmehalduseks kavandatud eelarve. 2022. a võttis Statistikaamet kasutusele uue kulumudeli, mis annab parema ülevaate tööde maksumusest. Võrreldavuse tagamiseks on 2022. a statistikatööde maksumusi korrigeeritud võrreldavaks 2023. a tööde maksumustega. Samuti on võrreldavuse huvides 2022. a tööde koguarvust maha võetud andmehalduse ja registrite tööd. Maksumuse muudatustest 2023. aastal võrreldes 2022. aasta loeteluga annab infot tabel 1. Tabel 1. Statistikatööde arv ja eeldatav maksumus 2022 2023 Statistikatöö liik Maksumus, Arv Maksumus, Arv tuhat eurot tuhat eurot Keskkond 565 4 565 4 Majandus 7 333 40 7 888 36 Rahvastik 992 3 493 4 Sotsiaalelu 2 587 11 2 588 10 Eri valdkondade statistika 199 2 199 1 Kokku 11 675 61 11 729 55 Majandusvaldkonna statistikatööde arv on vähenenud seoses ekspordi- ja impordihinna- indeksite statistika ühendamise, töötasude ja tööjõukulude regulaarse ja tsüklilise statistika ühendamise ning ettevõtete infotehnoloogiaalase statistika ühendamisega. Sotsiaalstatistikast on rahvastikustatistikasse tõstetud rahvastikuprognoos ning piirkondlik statistika on jagatud põhistatistika valdkondade vahel, kuna sisuliselt tehakse seda valdkondliku metoodika alusel. 2023. aastast alates ei avalda Statistikaamet enam kuritegevuse statistikat. Ülesannete dubleerimise vähendamiseks avaldab nimetatud statistikat Justiitsministeerium. Statistikatöid tehakse Euroopa Liidu õigusaktide või siseriikliku (eelkõige strateegilised arengudokumendid, rahvusvaheline statistikavajadus) tellimuse alusel. Tabelist 2 selgub, et 2023. aastal Euroopa Liidu õigusaktide alusel planeeritavate tööde eeldatav maksumus moodustab 94% tööde kogumaksumusest. 3  Tabel 2. Statistikatööde jaotus tellimuse alusel 2022 2023 Statistikatöö liik Arv Maksumus, Arv Maksumus, tuhat eurot tuhat eurot Euroopa Liidu õigusakti alusel 48 10 828 45 11 004 Riigisisese tellimuse alusel 13 847 10 725 Kokku 61 11 675 55 11 729 2.1. Põhistatistika Riiklikuks statistikaks vajalikke andmeid kogutakse administratiivsetest allikatest ehk andme- kogudest ning uuringutega. Tabelis 3 on toodud allikad põhistatistikavaldkondade lõikes. Tabel 3. Andmeallikate arv statistikavaldkondade lõikes 2023. aastal Keskkond Majandus Rahvastik Sotsiaal- Eri vald- Kokku elu kondade statistika Administratiivsed 11 58 33 21 22 145 allikad Uuringud, sh 3 92 14 109 Ettevõtteuuringud 3 88 9 100 Isiku-uuringud 4 5 9 Kokku 14 150 33 35 22 254 2.1.1. Keskkond 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga muudatusi keskkonna põhistatistikatöödes ei ole – kokku tehakse 4 statistikatööd eeldatava maksumusega 565 tuhat eurot. Ühe keskkonnavaldkonna statistikatöö sagedus on tsükliline. 2020. aastal alustati iga viie aasta tagant tehtava tsüklilise tööga taimekaitsevahendite statistikatöös, mille eesmärk on anda teavet taimekaitsevahendite põllumajandusliku kasutamise kohta. Seda statistikatööd tehakse pestitsiidide statistikat käsitleva EL-i määruse alusel. Andmeid kogutakse 2025. aastal ja tulemused avaldatakse 2026. aastal. Eelmine sarnane uuring tehti 2020. aastal. Perioodil 2022–2027 tehakse keskkonna valdkonnas suuri metoodikamuudatusi. Nimelt muudetakse Euroopa Liidus kohustuslikuks (EL) 691/2011 määruse keskkonnamajanduse ökosüsteemide, metsanduse, vee ning keskkonna siirete ja subsiidiumite arvepidamiste moodulid. Sel aastal arendab Statistikaamet sarnaselt eelmistele aastale ökosüsteemide arve- pidamise mooduli kasutuselevõttu Eurostati toetusega, kuid iga-aastase statistika tegemiseks tuleb täiendavad vahendid, Eestis aastatel 2023–2027 ligikaudu 2,6 mln eurot, leida igal liikmesriigil enda eelarvest. Lisaks uute statistika moodulite kasutuselevõtuga võetakse aastatel 2022–2023 Euroopa Liidus keskkonna valdkonnas kasutusele veel täiendavaid 4 näitajad ning lühendatakse ka statistika edastustähtaegu, mis toob omakorda kaasa täiendavate ressursside vajaduse. 2.1.2. Majandus Majandusvaldkonnas tehakse kokku 36 statistikatööd eeldatava maksumusega 7 884 tuhat eurot. Valdkonnas valmistatakse ette mitmeid metoodikamuudatusi: 1. Suurim muudatus on seotud makromajanduse ja riigirahanduse statistika ümber- kujundamisega. Euroopa Liidus on läbirääkimisel määruse ettepanek, millega muudetakse määrust (EL) nr 549/2013 ja tunnistatakse kehtetuks 11 rahvamajanduse arvepidamise valdkonna õigusakti. Valitsemissektori rahandusstatistika ning rahva- majanduse arvepidamiste (sisend-väljundtabelid, SKP) digitaliseerimine, tähtaegade lühendamine, valdkondade vaheline vastavuse ning jätkusuutlikkuse tagamiseks vajab statistikaamet aastatel 2023–2027 6,2 mln eurot. 2. Uuest Euroopa Liidu ettevõtlusstatistika raammäärusest ((EL)2019/2152) tulenevalt vaadatakse üle vähemalt 8 statistikatöö metoodika ja väljundnäitajad. Muudatused rakenduvad vastavalt nimetatud raammääruse rakendusaktide vastuvõtmisele ja nendes sätestatud rakendamise tähtaegadele. Õigusakti rakendamisega seotud lisakulud on aastatel 2023–2027 ligi 1,9 mln eurot. 3. Töötasude ja tööjõukulude statistikatöös on plaanis hakata keskmist palka arvutama registriandmete põhjal, kasutades andmeid maksu- ja tolliameti TÖR (töötamise register) ja TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) ühendatud andmebaasist. Varasemalt avaldati andmeid Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi maakonna tasemel. Edaspidi on plaanis avaldada andmeid detailsemalt kahekohalise EMTAKi järgi ametiala ja maakonna tasemel. 4. Lisaks on alustatud avaliku huvi esindajatega energiastatistika asja- ja ajakohastamist. Energiastatistika ajakohastamise vajadusele on tähelepanu juhtinud mitmel korral nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kui Keskkonnaministeerium. 2020. aastal kaardistati arendamist vajavad teemad. 2022. a võeti vastu EL määrus, millega ajakohastatakse energiastatistikat. Teemadega edasiminek programmiperioodil on otseselt seotud täiendava ressursivajadusega 2,6 mln eurot. Statistikavaldkond tuleb Eestis alles välja arendada, kuid 2023. a eelarves selleks otstarbeks vahendeid eraldatud ei ole. Tsüklilise sagedusega statistikatöid on kaks: 1. Iga kahe aasta tagant tehtav statistikatöö „Innovatsioon“, mille eesmärk on anda teavet ettevõtete uuenduste ja innovaatilise tegevuse kohta, on alates 2021. aastast riikliku statistika loetelus. Innovatsioon on ettevõtete, regioonide ja riikide konkurentsivõime peamisi tegureid. EL-i määrusega kehtestatud innovatsiooniuuringut tehakse kõigis EL-i riikides ühtse metoodika alusel, mis tagab andmete rahvusvahelise võrreldavuse. 2022. aasta kohta avaldatakse statistika 2023. aastal. Varem toetas selle Euroopa Liidu õigusaktide alusel tehtava töö tegemist Eurostat, kuid alates 2021 tuleb töö tegemise iga-aastane 132 tuhande euro suurune kulu katta riigieelarvest. Siseriikliku vajaduse 5  katmiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga sõlmitud tellimus- leping, EL määrustega pandud kohustusi kaetakse teiste statistikatööde arvelt. 2. Töötasude ja tööjõukulude statistikatöö koosseisus tehtava töötasu struktuuriuuringu eesmärk on anda teavet töötajate tunnitasude kohta ametiala, tegevusala, hariduse, vanuserühma, tööstaaži ja lepingu liigi järgi ning tuua välja töötajate brutokuutöötasu ja brutotunnitasu detsiilid ja mediaan ametiala pearühma ja tegevusala järgi. Andmeid kogutakse 2023. ja avaldatakse 2024. aastal. 2.1.3. Rahvastik 2023. aastal liikus rahvastikuprognooside tsükliline töö sotsiaalstatistika valdkonnast rahvastikuvaldkonda. Tööde ettevalmistus algab 2023. aastal ja andmed avaldatakse 2024. aastal. Kokku tehakse neli statistikatööd eeldatava maksumusega 493 tuhat eurot. Maksumuse mitmekordne vähenemine 2022. aastaga võrreldes tuleneb statistikatöö „Rahva ja eluruumide loendus“ aktiivse arendus- ja kogumisperioodi lõppemisest. Euroopa Komisjon avaldab EL rahvastikustatistikat ümber korraldava määruse eelnõu 2022. aasta lõpus, selle rakendamise kuludeks on Statistikaamet aastatel 2025–2026 hinnanud kokku 576 tuhat eurot, edaspidi lisandub iga-aastane varasemast täpsema ja uutes valdkondades tehtava statistika kulu. Nii määruse rakendamiseks kui statistikategemiseks on vaja Eestil leida lisarahastust. 2.1.4. Sotsiaalelu Lisaks rahvastikuprognooside statistikatöö liikumisele rahvastikustatistika alla ei avalda Statistikaamet 2023. aastal enam kuritegevuse statistikat. Kokku tehakse 10 statistikatööd eeldatava maksumusega 2 588 tuhat eurot. Kultuuriministeerium on avaldanud soovi, et Statistikaamet viiks tsüklilise tööna 2023. a läbi kultuuris osalemise uuringu, mille eesmärk on anda teavet elanike kultuuris osalemise harjumuste, kultuuriharrastuste ja nendega seotud sotsiaalsete aspektide kohta. Kuna eelmise uuringu maht ületas selleks ettenähtud eelarvet märkimisväärselt, alustas Statistikaamet järgmise uuringu 2022. a läbirääkimisi tellijaga, et vaadata vajadused läbi ja leida nende rahuldamiseks täiendav rahastus. Arusaamatuste vältimiseks ja lisarahastuse siduvate otsuste puudumise tõttu 2023. aasta programmis selle uuringu läbiviimisega hetkel arvestatud ei ole. Peale uuringu rahastamiseks vahendite eraldamist saab programmi vastavalt täiendada. Metoodikamuudatused sotsiaalelu valdkonnas on seotud statistikatööde vastavusse viimisega uue sotsiaalstatistika raammäärusega (EL) 2019/1700, millega täiendatakse sotsiaalstatistika aluseid, suurendatakse statistika detailsust ja sagedust, et inimeste ja leibkondade heaolu kohta oleks võimalik anda kiiremat ja täpsemat infot. Olulisima muudatusena lisandub alates 2026. aastast kohustuslikuna leibkondade eelarve uuring, mis on aluseks tarbijahinnaindeksi arvutamisele. Määruse rakendamisega kaasnevaid eelarvestamata kulusid on aastatel 2023– 2027 2,1 mln eurot. 2.1.5. Eri valdkondade statistika 2023. aastal tehakse eri valdkondade statistikatöödena vaid üks, säästva arengu statistikatöö, maksumusega 199 tuhat eurot. Piirkondlik statistika avaldatakse ja maksumus arvestatakse teiste põhistatistika valdkondade koosseisus. 6 Alates 2021. aastast on seoses Vabariigi Valitsuse poolt 2020. aasta oktoobris heaks kiidetud ja Riigikogu poolt 2021. aasta mais vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegiaga „Eesti 2035“ tekkinud vajadus ka uue statistikatöö tegemiseks. Statistikaametile on ülesandeks tehtud riiklikult kokku lepitud näitajate koondamine ja tootmine. Statistikaamet on alustanud Eesti 2035 näitajate tootmisega ja näitajate välja töötamisega tellimustöödena, aga selleks, et amet saaks tagada statistikatöö „Eesti 2035“ kvaliteedi ja täidaks riikliku statistika seaduse §4 lg 1, on vaja leida Statistikaameti eelarvesse selleks otstarbeks püsiv rahastus 180 000 eurot aastas. 2.2. Statistilised registrid, andmehaldus ja klassifikaatorite süsteemi juhtimine Statistiliste registritega seotud tegevused ja kulud on 2022. aastal arvatud registreid andme- allikana kasutavate põhistatistikatööde koosseisu ning nende eraldi programmis väljatoomine ei ole enam asjakohane. Alates 2023. aastast ei avalda Statistikaamet riikliku statistika programmis enam andmehalduse ja klassifikaatorite süsteemi juhtimist eraldi statistilise tööna, sest tegemist ei ole ainult riikliku statistika tegemist toetavate ülesannetega. Nimetatud ülesanded panustavad eelkõige riigi andmehalduse korraldamise standardiseerimisse ja parendamisse, et riigi poolt kogutavad andmed oleks kvaliteetsed ning neid saaks taaskasutada. Digiühiskonna arengukavas on suund arendada Statistikaamet andmehalduse kompetentsi- keskuseks, sest selline asutus peab olema sõltumatu ja kvaliteetset ning konfidentsiaalsus- reegleid järgivat teenust pakkuv. Andmehalduse kompetentsikeskuse väljaarendamine toetab andmete efektiivset kasutamist analüüsiks/statistikaks ja juhtimisotsuste langetamiseks. Keskuse loomiseks on Statistikaametile eraldatud rahalised vahendid Eesti taaskäivituskava (RRF) digiriigi komponendi ossa "Avalike digiteenuste reform: riik sündmuspõhiseks ja proaktiivseks". Digipööre on selle kava osa üks kahest suuremast suunast ning andmehaldus selle oluline sisuline komponent. Taaskäivituskavast (RRF) on tegevuse rahastus olemas aastateks 2021–2025, vahendid tegevuse jätkusuutlikuks rahastamiseks tuleb alates 2026. aastast riigieelarves planeerida. 2023.-2026. a riigi eelarve strateegiasse tegi Statistikaamet ka vastava lisa rahastustaotluse, kuid see ei leidnud toetust. Tegemist on ülesandega, mille poliitikakujundamine ja täitmise korraldamine jääb nii Rahandusministeeriumi kui Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse ega kuulu kummaski prioriteetide hulka, mistõttu on selle riigi jaoks horisontaalse ülesande täitmise rahastamine äärmiselt keeruline. On oluline märkida, et tõhus andmehaldus on üks peamisi võimalusi, kuidas muuta ka riikliku statistikaprogrammi elluviimine tõhusamaks (luues võimalused kiiremaks ja laialdasemaks administratiivsete andmete kasutamiseks statistikatöödes). 3. Eelnõu mõjud Eelnõu vastuvõtmine võimaldab anda ühiskonna käsutusse riikliku statistika, mida on vaja riigi majanduse ja sotsiaalelu puudutavateks juhtimisotsusteks ning Eesti majanduse, rahvastiku, sotsiaalvaldkonna ja keskkonnaseisundi ning neis toimuvate muutuste hindamiseks. Piisava rahastuse puudumisel on ohus Eesti avaliku ja erasektori ning rahvus- vaheliste kohustuste ja võrreldavuse tagamiseks vajalike võtmenäitajate ja arvepidamiste andmete tootmine (SKP, tarbijahinnaindeks, sotsiaalse heaolu ja tööhõive näitajad). 4. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Statistikatööde loetelus on 2023. aastal 58 statistikatööd ning nende tegemiseks on riigieelarvesse planeeritud 2023. aastaks 11 732 tuhat eurot. Riigi eelarvestrateegias riikliku 7 statistika tegemiseks planeeritud vahendid ajavahemikul 2023–2027 statistikatöö liigi järgi on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Statistikatööde maksumuseks planeeritud vahendid riigieelarves ja EL õigusaktide rakendamise lisavajadused Maksumus, tuhat eurot 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku Põhistatistika 11 733 11 556 11 509 11 464 11 517 57 779 Lisavajadused 3 562 3 348 3 823 3 134 3 225 17 093 Kavandamisel ja hiljuti vastu võetud EL statistikamääruste rakendamise kuludeks aastatel 2023-2027 on Statistikaamet hinnanud 17 mln eurot. Statistikaamet tõstatas selle küsimuse 2023.–2026. riigieelarve strateegia menetluses, esitades ka vastava eelarvetaotluse. Rahandus- ministeeriumiga koostöös esitati taotlus ühe valdkonna (makromajanduse statistika) arendamiseks ja ministeeriumide täiendavate statistikavajaduste lisamiseks statistika- programmi kogusummas 7,9 mln eurot perioodil 2023–2026. Taotluse rahuldamise üle otsustavad Vabariigi Valitsus ja Riigikogu 2022. a sügisel. 5. Eelnõu kooskõlastamine Korralduse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumidele, Riigikantseleile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. 8  EELNÕU KORRALDUS Statistikaameti 2023.−2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu Riikliku statistika seaduse § 17 lõike 6 alusel: 1. Kinnitada Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu (lisatud). 2. Tunnistada kehtetuks Vabariigi Valitsuse 07. veebruari 2022. a korraldus nr 30 „Statistikaameti 2022.–2026. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“. 3. Korraldust rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023. a. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa: Statistikaameti 2023.–2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu  Välisministeerium Meie 22.07.2022 nr 1.1-10.1/6038-1 [email protected] Statistikaameti 2023.-2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu Austatud minister Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Statistikaameti 2023.-2027. aastal tehtavate statistikatööde loetelu“ eelnõu, mis on kättesaadav eelnõude infosüsteemis aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Lisad: Lisa 1 Korralduse eelnõu Lisa 2 Korralduse seletuskiri Lisa 3 Korralduse lisa Lisa 4 Seletuskirja lisa Lisaadressaadid: Riigikantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Silver Salla [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272