Ministeeriumid
Meie 21.07.2022 nr 1.1-10.1/6031-1
Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
Esitame kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks maksualase teabevahetuse seaduse ja
maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) eelnõu.
Dokumendid on leitavad eelnõude infosüsteemist EIS ning palume need kooskõlastada või nende
kohta märkused esitada hiljemalt 20 tööpäeva jooksul alates nende EIS-s kättesaadavaks
tegemisest.
Kuivõrd eelnõuga võetakse peaasjalikult üle Euroopa Liidu direktiiv 2021/514, mille ülevõtmise
tähtaeg on 31. detsember 2022, siis on eelnõu võrdlemisi kiireloomuline. Seetõttu palume
Justiitsministeeriumil dokumendid võimaluse korral läbi vaadata juba esimesel
kooskõlastusringil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1. eelnõu;
2. seletuskiri;
3. seletuskiri_lisa 1_rakendusaktide kavandid;
4. seletuskiri_ lisa 2_ülevõtmistabel.
Lisaadressaadid:
Eesti Pangaliit MTÜ
Eesti Kindlustusseltside Liit
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Eesti Tööandjate Keskliit
Eesti Maksumaksjate Liit
PricewaterhouseCoopers
KPMG
Eesti Jagamismajanduse Liit
GoWorkaBit Estonia OÜ
Bolt Technology OÜ
Tele2 Eesti AS
Elisa Eesti AS
Artur Lundalin 611 3219,
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
EELNÕU
02.05.2022
Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse
muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
§ 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine
Maksualase teabevahetuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) õiguslik moodustis on juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum ning isiku
või juriidilise isiku staatuseta isikuteühenduse või varakogumi filiaal;“;
2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:
„6) litsentsitasu.“;
3) paragrahvi 41 täiendatakes lõikega 12 järgmises sõnastuses:
„(12) Käesoleva seaduse 24. peatükis sätestatut kohaldatakse ka välislepingukohasele ja
konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale platvormialase teabe automaatsele teabevahetusele.“;
4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui müüja ei ole esitanud nõutud teavet platvormihaldurile, vaatamata kahele
meeldetuletusele, sulgeb platvormihaldur müüja konto ning takistab tal uuesti registreerimast
või hoidub müüjale tasu üleandmisest kuni müüja esitab nõutud teabe. Eelnimetatud meetmeid
on lubatud rakendada pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva
möödumist teabe esmasest nõudmisest arvates.“;
5) paragrahvi 8 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste
kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta,
kuid mitte rohkem kui kümme aastat, arvestades isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud
eesmärgipärasuse põhimõtet .“;
6) paragrahvi 81 lõike 5 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) pensionileping kogumispensionide seaduse § 45 lõike 1 tähenduses;“;
7) paragrahvi 81 lõike 5 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks;
8) paragrahvi 202 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) sisukokkuvõte, sealhulgas asjakohase äritegevuse või tehingu või tehingute kogumi
kirjeldus ja muu maksuriski hindamiseks oluline teave, juhindudes ärisaladuse hoidmise
kohustusest;“;
9) paragrahvi 2010 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on aruandekohustusega skeemi väljatöötamise,
turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise teenust
osutanud isik.“;
10) paragrahvi 2010 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
1
„(11) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on ka isik, kes on aruandekohustusega skeemi
väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või
juhtimisega seoses isiklikult või teiste isikute kaudu abi, tuge või nõu andnud.“;
11) paragrahvi 2013 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Käesoleva seaduse § 2010 lõikes 11 nimetatud teabeandja esitab maksuhaldurile teabe 30 päeva
jooksul alates päevast, mil ta andis piiriülese skeemiga seoses otse või teiste isikute kaudu abi,
toetust või nõu.“;
12) seadust täiendatakse pärast § 20¹⁹ peatükiga 2⁴ järgmises sõnastuses:
„24. peatükk
Platvormialase teabe automaatne teabevahetus
1. jagu
Mõisted
§ 2020. Platvorm
(1) Platvorm käesoleva peatüki tähenduses on tarkvara, mis võimaldab müüjatel olla ühenduses
teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevuse läbiviimiseks. Samuti on platvorm
moodustis aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduva tasu kogumiseks ja
maksmiseks.
(2) Platvormina ei käsitata sellist tarkvara, mis võimaldab kasutajatele üksnes:
1) maksete töötlemist;
2) kaupade või teenuste loetlemist või reklaamimist;
3) nende ümbersuunamist või üleviimist platvormile.
§ 2021. Aruandekohustusega hõlmatud tegevus
(1) Aruandekohustusega hõlmatud tegevus käesoleva peatüki tähenduses on tasu eest tehtav
järgmine tegevus:
1) kinnistu rendile või üürile andmine;
2) aja- või ülesandepõhise teenuse osutamine;
3) materiaalse vara (edaspidi kaup) võõrandamine;
4) transpordivahendi rendile andmine.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tasu tähendab mis tahes vormis tasu, mis on
aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seoses müüjale makstud või krediteeritud ja millest
on maha arvatud kõik platvormihalduri poolt kinni peetud või sisse nõutud platvormil
tegutsemisega seotud teenustasud, vahendustasud või maksud ning mille suurus on
platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema.
(3) Aruandekohustusega hõlmatud tegevuseks ei loeta sellist käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatud tegevust, mida teeb müüja, kes on platvormihalduriga seotud üksus direktiivi V lisa
I jao jaotise C punkti 1 tähenduses (edaspidi seotud üksus) või platvormihalduri töötaja.
2
§ 2022. Müüja
(1) Müüja käesoleva seaduse tähenduses on isik või õiguslik moodustis, kes on platvormil
registreeritud ja viib läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust või kellele makstakse või
krediteeritakse aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu.
(2) Aruandlusega hõlmatud müüja on liikmesriigi residendist müüja või müüja, kes annab
rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnistut. Samuti on aruandlusega hõlmatud müüja
Maksu- ja Tolliameti veebilehel avaldatud loetelus oleva Euroopa Liidu välise riigi või
jurisdiktsiooni residendist müüja või müüja, kes annab rendile või üürile sellises riigis või
jurisdiktsioonis asuvat kinnistut.
(3) Aruandlusest välistatud müüja on:
1) valitsusüksus direktiivi V lisa I jao jaotise C punkti 2 tähenduses;
2) äriühing, kelle aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, samuti
temaga seotud üksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;
3) juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal osutanud enam kui
2000 korral rendi- või üüriteenust seoses kinnistuga või samal aadressil asuvate samale
omanikule kuuluvate kinnistutega;
4) isik või õiguslik moodustis, kes on jooksval kalendriaastal sõlminud platvormi kaudu vähem
kui 30 tehingut kauba müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületa
2000 eurot.
§ 2023. Platvormihaldur
(1) Platvormihaldur käesoleva peatüki tähenduses on juriidiline isik või õiguslik moodustis, kes
sõlmib müüjaga lepingu platvormi või selle osa müüjale kättesaadavaks tegemiseks.
(2) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on Eesti residendist platvormihaldur. Kui
platvormihaldur ei ole Eesti resident, käsitatakse teda teabeandjana, kui tema juhtimise koht on
Eestis või kui tal on Eestis püsiv tegevuskoht või kui ta on õiguslik moodustis, mis on asutatud
Eesti õiguse alusel.
(3) Teabeandjana käsitatakse ka sellist platvormihaldurit, kes ei ole ühegi liikmesriigi resident,
kes ei ole loodud ühegi liikmesriigi õiguse kohaselt, kellel ei ole üheski liikmesriigis juhtimise
kohta ega püsivat tegevuskohta, kuid kes vahendab käesoleva seaduse § 2022 lõike 2 esimeses
lauses sätestatud müüja tegevust (edaspidi ka liiduväline platvormihaldur) ja kes on Eestis
käesoleva seaduse § 2028 lõike 1 kohaselt registreeritud.
2. jagu
Hoolsusmeetmed ja teabe esitamine
§ 2024. Hoolsusmeetmete rakendamine
(1) Platvormihaldur tuvastab jooksva kalendriaasta 31. detsembriks hoolsusmeetmete
rakendamisega tema platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad.
(2) Platvormihaldur võib hoolsusmeetmete rakendamisel tugineda eelmistel kalendriaastatel
rakendatud hoolsusmeetmetele, kui:
1) müüja kohta käiv teave on kogutud ja kontrollitud või kinnitatud viimase 36 kuu jooksul
ning
3
2) platvormihalduril ei ole põhjust arvata, et müüja kohta või tema poolt rendile või üürile antud
kinnistu kohta kogutud teave on ebausaldusväärne.
(3) Platvormihaldur võib hoolsusmeetmeid rakendada kolmanda isiku kaudu, kuid vastutus
hoolsusmeetmete nõuetekohase rakendamise eest lasub platvormihalduril.
(4) Platvormihaldur ei ole kohustatud koguma teavet ega rakendama muid hoolsusmeetmeid
sellise müüja suhtes, kes ei ole jooksval kalendriaastal viinud läbi aruandekohustusega
hõlmatud tegevust ega saanud aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu.
§ 2025. Aruandlusega hõlmatud müüja kohta ja kinnisvara kohta teabe esitamine
(1) Teabeandja esitab aruandlusega hõlmatud müüja kohta ja asjakohasel juhul tema poolt
rendile või üürile antud kinnistu kohta käiva teabe maksuhaldurile hiljemalt järgneva
kalendriaasta 31. jaanuaril.
(2) Teabeandja ei pea maksuhaldurile teavet esitama, kui:
1) ta hoolsusmeetmete rakendamisel ei tuvastanud oma platvormil aruandlusega hõlmatud
müüjaid ja ta teavitab sellest maksuhaldurit hiljemalt 31. jaanuaril;
2) ta esitab või on esitanud teabe nõuetekohaselt teise liikmesriigi pädevale ametiasutusele ja
ta teavitab sellest maksuhaldurit hiljemalt 31. jaanuaril;
3) sama teave on teise platvormihalduri poolt maksuhaldurile, teise liikmesriigi või käesoleva
seaduse § 2030 lõikes 1 sätestatud Euroopa Liidu välise riigi või jurisdiktsiooni pädevale
ametiasutusele juba esitatud ja teabeandjal on tõendeid selle kohta.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 sätestatud alusele ei saa tugineda liiduväline
platvormihaldur, kes on ennast käesoleva seaduse § 2028 lõike 1 kohaselt Eestis registreerinud.
(4) Teabeandja esitab käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe enne maksuhaldurile
esitamist ka aruandlusega hõlmatud müüjale, kelle kohta see käib.
(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabe esitamise vormi ja esitamise korra kehtestab
valdkonna eest vastutav minister määrusega.
§ 2026. Hoolsusmeetmed ja esitatava teabe loetelu
Käesoleva seaduse § 2024 kohased hoolsusmeetmed, samuti maksuhaldurile käesoleva seaduse
§ 2025 lõike 1 kohaselt esitatava teabe loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega.
§ 2027. Platvormihalduri vabastamine käesolevas peatükis sätestatud kohustuste
täitmisest
(1) Kui platvormi ärimudelist tulenevalt ei saa sellel tegutseda käesoleva seaduse § 2022 lõike
2 esimeses lauses sätestatud müüjad, võib maksuhaldur platvormihalduri taotlusel ta vabastada
jooksva kalendriaasta suhtes käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest.
(2) Maksuhaldur teavitab teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi igast platvormihaldurist,
kes on käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vabastatud käesolevas peatükis sätestatud
kohustuste täitmisest.
4
(3) Platvormihaldur loetakse jooksva kalendriaasta suhtes käesolevas peatükis sätestatud
kohustuste täitmisest vabastatuks ilma käesoleva paragrahvi lõike 1 kohase taotluseta, kui teise
liikmesriigi pädev ametiasutus, kellele ta oleks pidanud teavet esitama, on ta samaväärsel viisil
juba vabastanud.
3. jagu
Liiduväline platvormihaldur
§ 2028. Liiduvälise platvormihalduri registreerimiskohustus
(1) Liiduväline platvormihaldur on kohustatud ennast viivitamata registreerima maksuhalduri
juures, kui ta tuvastab hoolsusmeetmete rakendamisel, et tema platvormil tegutsevad käesoleva
seaduse § 2022 lõike 2 esimeses lauses sätestatud aruandlusega hõlmatud müüjad. Liiduväline
platvormihaldur ei saa taotleda maksuhalduri juures registreerimist, kui ta:
1) on samaväärselt juba registreeritud teises liikmesriigis;
2) taotleb samaväärset registreerimist teises liikmesriigis.
(2) Maksuhaldur teavitab teiste liikmesriikide pädevaid ametiasutusi liiduvälise
platvormihalduri registreerimisest.
(3) Liiduvälist platvormihaldurit ei registreerita maksuhalduri juures, kui ta varasem
registreering maksuhalduri või teise liikmesriigi pädeva ametiasutuse juures on tunnistatud
kehtetuks platvormialase teabe nõuetekohaselt esitamata jätmise tõttu ja kõnealune teave on
jätkuvalt nõuetekohaselt esitamata.
(4) Liiduvälise platvormihalduri registreerimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav
minister määrusega.
§ 2029. Liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks tunnistamine
(1) Maksuhaldur tunnistab liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks, kui:
1) liiduväline platvormihaldur ei täida nõuetekohaselt käesoleva seaduse § 2025 lõikes 1
sätestatud teabe esitamise kohustust, vaatamata maksuhalduri korduvatele meeldetuletustele;
2) liiduväline platvormihaldur teavitab maksuhaldurit, et ta ei vahenda oma platvormil enam
aruandlusega hõlmatud müüjaid;
3) maksuhalduril on alust arvata, et liiduväline platvormihaldur on lõpetanud oma tegevuse
platvormihaldurina või ta ei ole käsitatav enam liiduvälise platvormihaldurina;
4) liiduväline platvormihaldur vabaneb käesolevas peatükis sätestatud kohustuste täitmisest
käesoleva seaduse § 2030 lõike 1 kohaselt;
5) liiduväline platvormihaldur esitab selleks taotluse ning taotluse esitamisele eelnevate
kalendriaastate kohta käiv platvormialane teave on nõuetekohaselt maksuhaldurile esitatud.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud juhul tunnistatakse registreering kehtetuks
hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva
möödumist viimasest meeldetuletusest.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 5 nimetatud juhul peab platvormihaldur taotlusele
lisama käesoleva seaduse alusel esitamisele kuuluva jooksva kalendriaasta kohta käiva
olemasoleva platvormialase teabe.
5
§ 2030. Liiduvälise platvormihalduri vabastamine käesolevas peatükis sätestatud
kohustuste täitmisest
(1) Liiduväline platvormihaldur ei ole kohustatud täitma käesolevas peatükis sätestatud
kohustusi, kui ta on resident või kui ta on asutatud või kui tema juhtimise koht on sellises
Euroopa Liidu välises riigis või jurisdiktsioonis, mis vahetab kõigi liikmesriikidega teavet, mis
on samaväärne käesoleva peatüki alusel esitatava teabega.
(2) Teabe samaväärsust kinnitab Euroopa Komisjon direktiivis sätestatud alusel ja korras.“;
13) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses:
„§ 221. Platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamine ja juurdepääsu piiramine
(1) Kui teabeandja ei täida nõuetekohaselt teabe esitamise kohustust vaatamata maksuhalduri
kahele meeldetuletusele, võib maksuhaldur infoühiskonna teenuse osutajalt korraldusega
nõuda platvormile juurdepääsul kasutajatele hoiatuse kuvamist. Samuti võib maksuhaldur anda
korralduse üldkasutatava elektroonilise sideteenuse osutajale kõnealuse platvormi
blokeerimiseks, kui puuduvad muud tõhusad võimalused rikkumise kõrvaldamiseks.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka liiduvälisele platvormihaldurile,
kes pole täitnud käesoleva seaduse § 2028 lõike 1 kohast registreerimiskohustust või kes on
käesoleva seaduse § 2028 lõikes 3 sätestatud põhjusel registreerimata.
(3) Maksuhaldur teavitab infoühiskonna teenuse osutajat hoiatuse kuvamise või blokeeringu
põhjuse äralangemisest, misjärel hoiatus või blokeering kõrvaldatakse teavitamisele järgneval
tööpäeval.“;
14) seaduse 4. peatükki täiendatakse §-ga 236 järgmises sõnastuses:
„§ 236. Käesoleva seaduse 24. peatüki rakendamine
(1) Platvormihaldur rakendab käesoleva seaduse 2⁴. peatükis nimetatud hoolsusmeetmeid
nende müüjate suhtes, kes on platvormil 2023. aasta 1. jaanuari seisuga registreeritud, hiljemalt
2024. aasta 31. detsembril ning esitab nende ja asjakohasel juhul nende poolt rendile või üürile
antud kinnistu kohta käiva teabe hiljemalt 2025. aasta 31. jaanuaril.
(2) Kui juriidiline isik või õiguslik moodustis alustab tegevust platvormihaldurina jooksval
kalendriaastal, rakendab ta selle kalendriaasta kohta käivad hoolsusmeetmed hiljemalt sellele
järgneva kalendriaasta 31. detsembril. Sellisel juhul esitatakse jooksva kalendriaasta kohta käiv
platvormialane teave hiljemalt ülejärgmise kalendriaasta 31. jaanuaril. “;
15) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk
46–48)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja (EL)
2021/514 (ELT 104, 25.03.2021, lk 1– 26)“.
§ 2. Maksukorralduse seaduse muutmine
Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:
6
1) paragrahvi 511 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:
„(41) Eestis ühise maksukontrolli läbiviimisel tehtavatele menetlustoimingutele kohaldatakse
käesolevas seaduses sätestatut. Välisriigi pädeva asutuse ametnikul on ühises maksukontrollis
pädeva asutuse asukohariigi õigusnormidest tulenevad volitused, kui need on ette nähtud ka
käesolevas seaduses. Ühisele maksukontrollile järgnevate toimingute tegemisel ja menetlustes
juhinduvad pädevate asutuste ametnikud oma pädeva asutuse asukohariigi õigusaktidest.“;
2) paragrahvi 512 lõike 1 tekstiosa „(edaspidi kogutavad maksud) kohta“ asendatakse
tekstiosaga „kohta ning nõukogu direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta
(ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12) artiklis 2 nimetatud maksude (edaspidi kogutavad maksud)
kohta.“;
3) paragrahv 515 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 515. Välisriigi ametniku kaasamine menetlustoimingute juurde ja maksumenetlusse
(1) Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse võib välisriigi pädeva asutuse taotlusel
kaasata välisriigi pädeva asutuse ametnikke, kui seoses maksumenetlusega on vaja kontrollida
ka välisriigis tekkinud või tekkivat maksukohustust ning välisriigi pädev asutus tagab
maksusaladuse kaitse. Välisriigi pädeva asutuse nõusolekul võib Maksu- ja Tolliameti ametnik
osaleda välisriigis läbi viidavas maksumenetluses. Menetlustoimingu juures võib osaleda
elektrooniliste sidevahendite kaudu.
(2) Menetlustoimingute juurde või maksumenetlusse kaasatud välisriigi pädeva asutuse
ametnikul on läbiviidavas maksumenetluses õigus osaleda kõigis asjaomastes käesoleva
seadusega sätestatud menetlustoimingutes, küsitleda maksukohustuslast või kolmandat isikut,
tutvuda kogutud dokumentidega ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid.
(3) Rahvusvahelise ametiabi raames läbi viidavas ühises maksukontrollis tagatakse isikule kõik
käesolevast seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kaebeõiguse teostamisel.“;
4) paragrahvi 517 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „eesmärkidel“ tekstiosaga „, kui need on
samaväärsed teabe edastanud välisriigi õigusaktide järgi lubatud eesmärkidega“;
5) paragrahvi 517 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Euroopa Liidu liikmesriigi pädevalt ametiasutuselt ei pea luba küsima saadud teabe või
dokumentide kasutamiseks nendel eesmärkidel, mis on nimetatud selle pädeva ametiasutuse
edastatud teabe kasutamise lubatud eesmärkide loetelus. Euroopa Liidu liikmesriigi pädevale
ametiasutusele ei pea luba andma talle saadetud teabe või dokumentide kasutamiseks nendel
eesmärkidel, mis on nimetatud Maksu- ja Tolliameti edastatud teabe kasutamise lubatud
eesmärkide loetelus.“;
6) paragrahvi 555 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatule märgitakse kontrollaktis ära välisriigi
pädeva asutuse ametnikud, kellega koos rahvusvahelise ametiabi raames ühine maksukontroll
läbi viidi, ning tuuakse välja faktilised ja õiguslikud asjaolud, milles pädevad asutused
kokkuleppele jõudsid. Ühise maksukontrolli tulemustest ja kontrollaktist teavitatakse
maksukohustuslast 60 päeva jooksul kontrollakti koostamisest arvates.“;
7) paragrahvi 59 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:
7
„(12) Rahvusvahelise ametiabi raames ühise maksukontrolli käigus kogutud kõiki tõendeid
hinnatakse samadel õiguslikel alustel kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendeid.“;
8) paragrahvi 15122 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Sõltumatud tunnustatud isikud määravad nõuandekomisjoni esimehe liisu heitmise teel.“;
9) paragrahvi 15130 lõiget 4 täiendatakse pärast sõna „teabe“ sõnaga „viivitamata“;
10) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „nõukogu direktiiv 2011/16/EL
maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta
(ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12);“ asendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ
kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.03.2011, lk 1–12), muudetud direktiividega
2014/107/EL (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), 2015/2376 (ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10),
2016/881 (ELT L 146, 03.06.2016, lk 8–21), 2016/2258 (ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3),
2018/822 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1–13), 2020/876 (ELT L 204, 26.06.2020, lk 46–48) ja
2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26);“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2023. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 2 punktid 1, 3, 6 ja 7 jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn, ………………………. 2022
Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
8
EELNÕU
02.05.2022
Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu
seletuskiri
(halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
I Sissejuhatus
1.1 Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõuga võetakse üle 25. märtsil 2021 avalikustatud Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514
(edaspidi: direktiiv), millega muudeti maksustamisalast halduskoostööd reguleerivat direktiivi
2011/16/EL. Muudatuste pakett koosneb tinglikult kahest osast: 1) esiteks, platvormihalduritele
kehtestatakse aruandluskohustus, mille raames nad hakkavad Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA)
esitama perioodiliselt teavet nende platvormidel tegutsevate isikute ning nende poolt teenitud tulu kohta;
2) teiseks, parendatakse, täpsustatakse ja täiendatakse olemasolevaid halduskoostöö mehhanisme,
muuhulgas lisatakse litsentsitasu maksuhaldurite jagatavate andmete hulka, võimaldatakse edaspidi
ühiste kontrollide läbiviimist, samuti eelotsuste kohta üksikasjalikuma teabe jagamist.
Direktiivis sätestatud aruandlusreeglistik põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni
(OECD) poolt varem koostatud platvormihaldurite aruandluskohustuste mudelreeglitel.1 Käesoleva
eelnõuga võetakse üle ka nimetatud OECD mudelreeglid selleks, et Eesti oleks võimeline teostama
automaatset teabevahetust lisaks Euroopa Liidu (edaspidi: EL) liikmesriikidele ka selliste välisriikide ja
jurisdiktsioonidega, kellega Eesti Vabariik on sõlminud kehtiva kokkulepe maksualase teabe
automaatseks vahetamiseks (edaspidi: partnerjurisdiktsioonid).
Lisaks aruandluskohustusele ning halduskoostöö direktiivi täienduste üle võtmisele, viiakse seadusesse
sisse Euroopa komisjoni (edaspidi: komisjon) ja OECD hindamiskomisjoni poolt tungivalt soovitatud
parandused, mis tagavad tõhusama maksualase koostöö liikmesriikide ning partnerjurisdiktsioonidega.
Eelnõuga täpsustatakse maksualase teabevahetuse seaduses (edaspidi: MTVS) nimetatud andmete
säilitamise tähtaega; viiakse teabevahetusest välistatud finantskontode loetelu kooskõlla OECD
teabevahetuse standardiga; viiakse piiriülese skeemi kohta teabe esitamise tähtaja arvutamise reeglid ja
teabeandja mõiste kooskõlla halduskoostöö direktiiviga 2011/16/EL; parandatakse maksukorralduse
seaduses (edaspidi: MKS) topeltmaksustamise vaidluste lahendamise regulatsiooni.
Tulenevalt direktiivi ülevõtmise tähtaegadest on eelnõu kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2023. Ühiseid
kontrolle puudutavad muudatused jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
1.2 Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna peaspetsialist
Artur Lundalin (e-mail:
[email protected], 611 3219) ja nõunik Anneli Valgma (e-mail:
[email protected], 611 3289). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi
personali- ja õigusosakonna nõunik Agnes Peterson (e-mail:
[email protected]; tel: 611 3161).
Eelnõu toimetas keeleliselt personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (e-mail:
[email protected]).
1.3 Märkused
1
OECD Mudelreeglid on leitavad järgmiselt leheküljelt: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-
information/model-reporting-rules-for-digital-platforms-international-exchange-framework-and-optional-
module-for-sale-of-goods.pdf (sisenetud 10.02.2022).
1
Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja2 (edaspidi: HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei pea
eelnõule eelnema väljatöötamiskavatsuse koostamist, kui eelnõuga taotletakse EL õiguse rakendamist
ja kui direktiivi menetlemisel on juba lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Kõnealusest
sättest lähtudes ei koostatud käesoleva eelnõu otstarbeks väljatöötamiskavatsust.
OECD mudelreeglite üle võtmine on kantud välislepingu tulevasest sõlmimisest HÕNTE § 1 lõike 2
punkti 3 tähenduses, mistõttu ei ole ka selle osa suhtes kohustuslik koostada väljatöötamiskavatsust.
Eelnõuga muudetakse maksukorralduse seadust (RT I, 27.05.2022, 35) ja maksualase teabevahetuse
seadust (RT I, 24.11.2020, 7).
2. Seaduse eesmärk
Aruandlusreeglid on kantud direktiivi ning ka OECD mudelreeglite eesmärgist pärssida maksupettusi
ning maksudest kõrvalehoidumisi, võrdsustada ettevõtete vahelist konkurentsi, samuti laiemalt
tõhustada maksuametite (sh MTA) ülesannete täitmist.
Maksuhaldurite halduskoostöö instrumentide ajakohastamise ja täiendamise eesmärgiks on samuti
tõhustada maksuhaldurite rahvusvahelist koostööd, et tagada maksuseaduste kohane täitmine.
Eelnõuga ühtlasi taotletakse MTA halduskoostöö viimist kooskõlla rahvusvaheliste standarditega.
Selleks otstarbeks korrigeeritakse mõningaid MKS-s ja MTVS-s kehtestatud infovahetuse ning
topeltmaksustamise küsimuste lahendamise regulatsioone.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1 Üldiselt
a) Platvormihaldurite aruandlusreeglid
Eelnõuga kehtestatakse platvormialase teabe aruandlusreeglid, mille raames peavad platvormihaldurid
esitama MTA-le perioodiliselt andmeid nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning
nende poolt teenitud tulu kohta.
Täna opereerivad turul erinevad platvormid (nt AirBnB, Amazon, Bolt, Uber, Booking.com, Etsy jt),
mis pakuvad täiendavaid võimalusi tulu teenimiseks3 – ettevõtjad registreerivad ennast platvormidel
kasutajaks ning pakuvad nende vahendusel tasu eest oma tooteid ja teenuseid. Platvorme võibki
tinglikult käsitleda kui virtuaalseid/digitaliseeritud turuplatse, mis viivad kõnealused müüjad ja
teenusepakkujad kokku ostjatega. Platvormihaldurid (st ettevõtjad, kes tagavad nimetatud platvormide
toimimise ja otsustavad platvormile ligipääsu andmise üle) võtavad omakorda platvormil tegutsemise
eest tasu, seejuures ei ole oluline, kuidas seda tasu nimetatakse, kas „teenustasuks“, „vahendustasuks“
vms. Kõnealuse ärimudeli eelis ja atraktiivsus müüjatele ja teenusepakkujatele seisnebki selle
mugavuses, selle poolt pakutavas paindlikkuses ning selle võrdlemisi massiivses võrgustikus, mis
võimaldab lihtsalt, kiirelt ning vähese kuluga ühendada nad ostjatega.
Paraku, nii liikmesriikide kui ka EL väliste riikide ja jurisdiktsioonide seadusandjad ei ole suutnud sellist
ärimudelit ette näha ja tekkinud on olukord, kus kirjeldatud platvormidel põhinev ärimudel de facto ja
de iure takistab maksuhalduritel (sh MTA-l) tagamast maksuseaduste täitmist ja seega maksude
korrapärast laekumist. Konkreetselt on probleem selles, et tänasel päeval ei ole riigile tõsikindlalt teada,
ega ole mõistlikult võimalik teada:
2
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“
3
Sealjuures tihtipeale vajaduseta astuda nö „traditsioonilisse“ töösuhtesse, kus on selgelt fikseeritud töötaja-
tööandja vaheline kord – ei ole ebatavaline, et teenusepakkuja ise otsustab, kui palju, kelle heaks ja mis tingimustel
ta töötab.
2
1) kui palju on sellistel platvormidel tegutsevaid müüjaid ja teenusepakkujaid;
2) mis on sellistel platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate identiteet;
3) millistel platvormidel müüjad ja teenusepakkujad tegutsevad;
4) kui palju tulu nad teenivad.
Eelkirjeldatud informatsioonita on nn „platvormimajandus“ kujunenud teataval määral läbipaistmatuks
varimajanduse erivormiks, kus riikliku järelevalve organitel ei ole võimalik tagada maksuseaduste
materiaalset kehtivust – ehk kui ei ole teada maksukohustuslase isik ega tema poolt teenitud tulu suurus,
siis ei ole võimalik määrata maksuotsust ega tuvastada selle adressaati. Võimetus läbi viia tõhusat
riiklikku järelevalvet avaldub omakorda aksiomaatiliselt ka madalas maksukuulekuses ning seega
maksutulude vähenemises, ehk maksuaugus. MTA hinnangul on alust prognoosida, et täna platvormidel
tegutsevate Eesti maksukohustuslastest müüjate ja teenusepakkujate poolt deklareeritud tulu võib
moodustada pelgalt 1/5 tegelikust teenitud tulust, mida platvormide vahendusel teenitakse.4 Maksude
laekumata jäämine kahjustab seejuures mitte üksnes riigi maksutulusid, vaid ühtlasi moonutab ka
ettevõtete vahelist turukonkurentsi, kus platvormide vahendusel tegutsevad ettevõtjad, kes
nõuetekohaselt oma maksukohustusi ei täida, naudivad selle arvelt ebaausaid ning tihti otsustavaid
konkurentsieeliseid nende ettevõtjate ees, kes seda teevad. Probleemi lahendamise eelduseks on seega
eelkirjeldatud platvormialase teabe süsteemne, järjekindel ning usaldusväärne kogumine koos selle
perioodilise ajakohastamisega.
Vajaliku platvormialase teabe allikaks saab aga ainukese mõistliku võimalusena olla platvormihaldur,
kes tagab müüjate ja teenusepakkujate ligipääsu platvormile ning jälgib sellel toimuvat. Praktika näitab,
et müüjatelt ja teenusepakkujatelt endilt seda informatsiooni oodata ei ole ning selle selgitamiseks on
nii objektiivseid kui ka subjektiivseid põhjuseid. Ühest küljest võib seda selgitada teadmatusega, ehk
paljud isikud teenivad platvormide vahendusel tulu võrdlemisi juhuslikult, mistõttu nad ei pruugi omale
teadvustada, et selle tuluga kaasneb ka kohustus maksta makse. Teisest küljest ei saa välistada ka
selgitust, et maksude maksmisest hoidutakse teadlikult ning eksisteerivaid seadusandlikke lünkasid
kasutatakse oskuslikult ära, et varjata oma majandustegevust MTA eest.
Võimalike lahendustena on mõningates riikides üritatud tõsta ettevõtjate teadlikkust läbi erinevate
teavituskampaaniate, ent nende edukus on olnud võrdlemisi küsitav ning mõistagi ei toimi need
pahausksete maksukohustuslaste puhul. Teised riigid on üritanud probleemi lahendada läbi koostöö –
MTA on näiteks sõlminud teatud platvormihalduritega koostöölepinguid, mille raames
platvormihaldurid edastavad perioodiliselt nende müüjate ja teenusepakkujate kohta andmeid, kes on
selleks vastavasisulise nõusoleku andnud5 - kuid koostöö probleemiks on selle vabatahtlikkuse element,
ehk platvormihaldurid võivad alati keelduda koostööst, samuti võivad keelduda teabe edastamisest ka
müüjad ja teenusepakkujad. Kolmandad riigid on üritanud seda informatsiooni tuletada ka läbi
andmekorje või läbi muude keeruliste infotehnoloogiliste lahenduste, kuid selliste lähenemiste kulukus
on osutunud märkimisväärseks andmata seejuures usaldusväärset informatsiooni.6
Maksuseaduste täitmise järjekindel tagamine selleks, et realiseerida maksude korrapärane laekumine
ning õiglane turukonkurents eeldab seega spetsiifilisi juriidilisi aluseid, mis võimaldaks MTA-l
eelkirjeldatud platvormialast teavet perioodiliselt saada. Tänases Eesti seadusandluses neid aluseid
paraku ei eksisteeri, ehk puuduvad efektiivsed juriidilised mehhanismid, mis annaksid õiguse nõuda
4
Selle kohta vaata käesoleva seletuskirja peatükki 7. „Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud.“ Hinnang põhineb kahel platvormil (Bolt ja AirBnB).
5
Vt selle kohta näiteks: https://www.emta.ee/en/news/estonia-and-airbnb-sign-unique-agreement-host-income-
tax (sisenetud: 28.02.2022).
6
Vt selle kohta: OECD (2019), The Sharing and Gig Economy: Effective Taxation of Platform Sellers: Forum
on Tax Administration, OECD Publishing, Paris, lk 28. Kättesaadav (sisenetud 28.02.2022): (https://read.oecd-
ilibrary.org/taxation/the-sharing-and-gig-economy-effective-taxation-of-platform-sellers_574b61f8-en#page1).
Liikmesriikide kontekstis lisandub siia ka andmekaitsealane küsimus, ehk süsteemse andmekorjega võib tekkida
isikuandmete kaitse üldmääruse rikkumise risk.
3
platvormihalduritelt informatsiooni nende platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate kohta.7
Teoorias on loomulikult võimalik selline õiguslik alus luua, kuid võttes arvesse platvormimajanduse
piiriülest iseloomu, EL andmekaitsealaseid regulatsioone ning Eesti õigussüsteemi eripärasid, ei oleks
selline aruandlusreeglistik võimeline lahendama probleemi viisil, mis oleks ammendav ning vastavuses
proportsionaalsuse põhimõttega. Esiteks, peaks tõhus riigisisene reeglistik leidma viise, kuidas allutada
ka välismaised platvormihaldurid Eesti jurisdiktsioonile, kelle platvormide vahendusel Eesti
maksukohustuslased tegutsevad. Teisalt, kui kõik liikmesriigid ja EL välised riigid hakkaksid oma
individuaalseid aruandlusreegleid looma, siis tähendaks see platvormihalduritele märkimisväärset
halduskoormust, et viia oma tegevus kooskõlla kõigi erinevate riikide aruandlusstandarditega. Nii
OECD kui ka EL tasandil seega tunnistati vajadust ühtse, koordineeritud rahvusvahelise lahenduse
järele, mis oleks suuteline tagama platvormidel tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate
maksukuulekust viisil, mis ei tooks kaasa mastaapset halduskoormust platvormihalduritele.
Lihtsustatult öeldes, nii direktiiv kui ka OECD mudelreeglid näevad ette aruandlusreeglid, mille
kohaselt hakkavad platvormihaldurid esitama pädevatele asutustele (Eesti puhul MTA-le) perioodiliselt
teavet nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate isiku ning nende poolt teenitud tulu
kohta. Platvormihaldurid on kohustatud edastama teavet kõikide liikmesriikide ning
partnerjurisdiktsioonide maksukohustuslaste kohta, kellest MTA filtreerib välja konkreetselt Eesti
maksukohustuslased. Laekunud teave, mis puudutab teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide
maksukohustuslasi, antakse asjassepuutuvatele pädevatele ametiasutustele edasi automaatse
teabevahetuse korras. Paralleelselt, teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide pädevad
ametiasutused koguvad omakorda teavet nende jurisdiktsioonis olevatelt platvormihalduritelt ning kui
see teave sisaldab infot Eesti maksukohustuslaste kohta, siis edastavad nad selle teabe MTA-le quid pro
quo korras.
Platvormihaldurid peavad edastatava teabe koguma ja kontrollima jooksva kalendriaasta 31.
detsembriks, misjärel on neil järgneva kalendriaasta jaanuari lõpuni aega, et see teave MTA-le saata.
Automaatne teabevahetus pädevate ametiasutuste vahel peab olema teostatud veebruari lõpuks. MTA
saab nimetatud andmeid peaasjalikult kasutada riskianalüüsi teostamiseks ning riikliku järelevalve
sekkumise vajaduse ja otstarbekuse hindamiseks. Teoorias on võimalik nimetatud andmeid kasutada ka
füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide eeltäitmiseks, kuid perspektiiv selleks sõltub laekuvate andmete
kvaliteedist ning see selgub alles pärast esmakordset aruandlust aastal 2024.
Digitaalsete platvormihaldurite aruandlusrežiim nii nagu see on sätetatud direktiivis ei ole EL-i
innovatsioon, kuivõrd OECD avalikustas oma ekvivalentsed mudelreeglid8 juba 3. juulil 2020.
Vastupidi, üle võetav direktiiv olulisel määral dubleerib OECD mudelreeglite struktuuri, terminoloogiat,
normitehnikat ning üleüldist loogikat, ent samas läheb oma kohaldamisalalt ka kaugemale, hõlmates
rohkemaid platvorme ning aruantavaid müüjaid/teenusepakkujaid. OECD on aga direktiivi valguses
nüüdseks omakorda täiendanud mudelreeglite kohaldamisala, et see muuhulgas vastaks ka direktiivi
standarditele. Selline vastastikune inspireerimine on mõistetav, sest lõppastmes üritavad nii
mudelreeglid kui ka direktiiv lahendada ühte ja sama probleemi, milleks on platvormide vahendusel
tegutsemisest teenitud tulu süstemaatiline deklareerimata jätmine või aladeklareerimine ja sellest
tingitud konkurentsimoonutused.
Kirjeldatud aruandlusrežiim peaks olulisel määral likvideerima digitaalses platvormimajanduses
lokkavat varimajandust, samuti võrdsustama turukonkurentsi platvormidel tegutsevate ettevõtete ja seal
7
Tõsi, kehtiv õiguslik raamistik võimaldab MTA-l siiski pärida informatsiooni MKS § 61 lõike 1 alusel ükshaaval
individuaalse müüja või teenusepakkuja kohta, kuid see ei ole tõsiseltvõetav lahendus arvestades, et kontrollitavate
subjektide hulk küündib tõenäoliselt tuhandete müüjate ja teenusepakkujateni ning et see meede saab kõne alla
tulla vaid MTA-le teadaolevate platvormide ja nende kasutajate osas.
8
„OECD (2020), Model Rules for Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the Sharing and Gig
Economy, OECD, Paris. Kättesaadav: www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/model-rules-for-reporting-
by-platform-operators-with-respect-tosellers-in-the-sharing-and-gig-economy.htm (30.11.2021).
4
mitte-tegutsevate ettevõtete vahel. Uut regulatsiooni rakendatakse esmakordselt alates aastast 2023 ning
esimest korda laekub platvormihalduritelt teave aastal 2024.
Direktiivis ja OECD mudelreeglites sätestatud aruandlusrežiim võetakse peaasjalikult üle maksualase
teabevahetuse seaduse loodavasse 24. peatükki.
b) Maksualase halduskoostöö direktiivi muude täienduste ning parenduste üle võtmine
Lisaks platvormihaldurite aruandlusele täiendati halduskoostöö direktiivi mitmete maksuhaldurite
halduskoostööd tõhustavate sätetega. Need võetakse üle vastavalt MTVSiga, MKSiga või MTA
juhendiga.
Halduskoostöö direktiiv9 ei ole ainult automaatse teabevahetuse insturment. Direktiiv näeb ette laia
valiku maksualase halduskoostöö liike:
teabevahetus taotluse alusel;
omaalgatuslik teabevahetus;
liikmesriigi ametnike osalemine haldusuurimistes;
üheaegsed maksukontrollid.
Komisjon hindas halduskoostöö direktiiviga sätestatud meetmete toimivust ja nende rakendamise
tõhusust ning tuvastas parandamist vajavad kitsaskohad.10 Kõige enam on tekitanud küsimusi taotluste
alusel toimuva teabevahetuse reeglid, eelkõige eeldatava asjakohasuse mõiste ning rühmataotluste
põhjendamise standard.
Artiklis 5a sätestati, et taotletav teave on eeldatavalt asjakohane, kui taotluse esitanud asutus leiab
taotluse esitamise ajal, et riigisisese õiguse kohaselt on mõistlik võimalus, et taotletav teave on
asjakohane ühe või mitme maksumaksja maksuasjades, olenemata sellest, kas nende isik on tuvastatud
nimeliselt või muul viisil, ning on kontrolli seisukohast põhjendatud. Eeldatava asjakohasuse
tõendamiseks tuleb näidata ära maksustamise eesmärk, mille jaoks teavet taotletakse ja vajaliku teabe
kirjeldus.
Artiklisse 5a lisati eeldatava asjakohasuse reegli kohaldamise erisused rühmataotluse esitamisel.
Rühmataotlused on seotud maksumaksjate rühmaga, keda ei ole võimalik individuaalselt tuvastada, vaid
keda kirjeldatakse selle asemel ühiste tunnuste kaudu. Kui taotlus on seotud konkreetse maksumaksjaga,
on nõutav teave taotluse laadi tõttu erinev. Eeldatava asjakohasuse nõuet rühmataotluse korral ei
kohaldata. Selle asemel peab taotluse esitanud asutus esitama taotluse saanud asutusele konkreetse
teabe, sealhulgas rühma tunnuste kirjelduse ja kohaldatava õiguse ning taotluse esitamiseni viinud
faktide ja asjaolude selgituse. Lisaks tuleb selgitada kuidas taotletud teave aitaks kindlaks teha, kas
rühma kuuluvad maksumaksjad on seadusest tulenevaid kohustusi täitnud ning asjakohasel juhul tuua
välja faktid ja asjaolud sellise kolmanda isiku seotuse kohta, kes aitas aktiivselt kaasa rühma kuuluvate
maksumaksjate võimalikule kohustuste rikkumisele.
Komisjon tõi lisaks välja, et igas liikmesriigis ei ole kehtestatud piisavat õigusraamistikku
maksukohustuste üheaegseks kontrollimiseks ega liikmesriigi ametnike viibimiseks haldusuurimise
ajal teises liikmesriigis. See takistab nende koostöövõimaluste tõhusat kasutamist. Neid küsimusi on
käsitletud üksikasjalikumalt ühise siirdehindade foorumi 2018. aasta aruandes siirdehindade kontrolli
9
Nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks
tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).
10
Komisjoni talituste töödokument „Hindamine – nõukogu direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase
halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta“, SWD(2019) 328 final, kättesaadav
aadressil: https://ec.europa.eu/taxation_customs/system/files/2019-
09/2019_staff_working_document_evaluation_on_dac.pdf
5
kohta ELis11. Aruandes soovitati võtta vastu „siirdehindade kontrolli kooskõlastatud lähenemisviis, mis
toetaks siseturu paremat toimimist kahel viisil: see annaks maksuhalduritele läbipaistva ja tõhusa
vahendi maksustamisõiguste jaotamise hõlbustamiseks ning hoiaks ära topeltmaksustamise ja
topeltmaksuvabastuse“.
MKSiga võetakse üle ühiste maksukontrollide õigusraamistik.
MTVSiga võetakse üle kohustus jagada liikmesriikide maksuhalduritega automaatses korras teavet
täiendavas teabe kategoorias – litsentsitasu osas ning täiendatakse eelotsuste alase teabevahetuse
tähtaega ja esitatavat teavet.
Ülejäänud halduskoostöö tõhustamise muudatused direktiivis puudutavad maksuhaldurite vahelise
suhtluse korda ning rakendatakse MTA peadirektori käskkirjaga kehtestatud rahvusvahelise ametiabi
osutamise korraga. Need muudatused puudutavad järgmiseid halduskoostöö üksikasju:
Art 5a, eeldatava asjakohasuse väljatoomine teabepäringus, sh rühmapäringute korral;
Art 6 lg 2, taotlus mistahes haldusuurimise läbiviimiseks, mitte üksnes „kindlaksmääratud“
haldusuurimise läbiviimiseks;
Art 7 lg 1, teabepäringule vastamise tähtaja lühendamine 6 kuult 3 kuuni;
Art 8 lg 1, TINi ehk maksukohustuslase registreerimisnumbri lisamine automaatselt vahetatava
teabe juurde;
Art 8 lg 2, komisjoni teavitamine teabe kategooriatest, mida automaatses korras jagatakse teiste
liikmesriikidega (Eesti vahetab juba teavet kõigis ettenähtud kategooriates);
Art 8a lg 5 p a, eelotsuse kohta teabe jagamine viivitamatult, kuid mitte hiljem kui kolme kuu
möödumisel;
Art 8b lg 1, komisjonile halduskoostöö perioodilise statistika ja muu teabe edastamine.
Art 11 lg 1 ja 2, teises liikmesriigis haldusuurimises osalemine selle liikmesriigi korra järgi,
sh asjakohasel juhul elektroonilise sidekanali kaudu;
Art 12 lg 3, üheaegse kontrolli taotlusele vastamise tähtaja sätestamine, 60 päeva;
Art 16 lg 1, direktiivi kohaselt saadud teabe kasutamise lubamine ka käibemaksu ja teiste
kaudsete maksude kogumiseks;
Art 16 lg 2, loetelu koostamine eesmärkidest, milleks on liikmesriigis maksuandmeid lubatud
kasutada, ning mis ei vaja teavet jaganud liikmesriigi nõusolekut.
Art 25, lisatakse viited platvormihalduritelt saadud teabe töötlemisele;
Art 25 lg 6 ja 7, maksuhaldurite koostöö andmelekke korral (andmelekkest komisjoni
teavitamine, teabevahetuse peatamine andmelekke tõttu, andmelekke kõrvaldamine, muud
toimingud, teabevõrgule juurdepääsu taastamine, palve kontrollida andmelekke kõrvaldamist,
andmeleke keskregistris või teabevõrgus)
Halduskoostöö direktiivi muudatustest on juba üle võetud artikli 22 lõige 1a, millega täiendati tegeliku
kasusaaja määramist puudutavate dokumentide loetelu, millele tuleb tagada maksuhalduri juurdepääs.
Viidatud normi kohaselt peavad liikmesriigid andma maksuhalduritele õigusaktidega juurdepääsu
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 artiklites 13, 30, 31, 32a ja 40 osutatud
mehhanismidele, menetlustele, dokumentidele ja teabele. Norm võeti üle rahapesu ja terrorismi
rahastamise tõkestamise seaduses (edaspidi: RahaPTS) sätestatud tegelike kasusaajate registri
juurdepääsu regulatsiooniga.12
Seni oli direktiivi viidatud norm üle võetud äriseadustikuga, kuna tegelike kasusaajate andmetele oli
juurdepääs loodud äriregistri kaudu. Ka edaspidi kuvatakse tegeliku kasusaaja andmed tehniliselt e-
11
ELi ühine siirdehindade foorum, A Coordinated Approach to Transfer Pricing Controls within the EU,
JTPF/013/2018/EN, oktoober 2018. Kättesaadav aadressil:
https://ec.europa.eu/taxation_customs/system/files/2019-
03/jtpf_report_a_coordinated_approach_to_transfer_pricing_controls_within_the_eu_en.pdf
12
Muudatus Riigi Teatajas kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/112032022002
6
äriregistri kaudu, kuid tegelike kasusaajate registri õiguslik regulatsioon, sh andmete jagamise
õiguslikud alused viidi RahaPTS-i. RahaPTS on seega asjakohane seadus, millega võtta üle
halduskoostöö direktiivi artikkel 22 lõige 1a.
c) Täiendavad muudatused MKS-s ja MTVS-s
Komisjon ning OECD hindamiskomisjonid on juhtinud tähelepanu mõningatele puudustele
maksuhaldurite rahvusvahelist koostööd puudutavate direktiivide/rahvusvaheliste kokkulepete
ülevõtmisel. Halduskoostöö regulatsioonide täiendaval analüüsimisel jõudsime kokkuleppele muuta või
täpsustada alljärgnevaid norme.
Eelnõuga parandatakse paar ebatäpsust MKS-s nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 maksuvaidluste
lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1–14) ülevõtmisel.
MTVS piiriüleste skeemide alase infovahetuse regulatsioon viiakse üks-ühele vastavaks halduskoostöö
direktiiviga. Toome selgemalt välja erinevas rollis maksunõu andvad teabeandjad ning sätestame
konsulteerivas rollis olevate teabeandjate jaoks direktiiviga ettenähtud aruandlustähtaja arvutamise
korra.
MTVS-s pikendatakse andmete säilitamise üldist tähtaega viielt aastalt kuuele aastale, kuna
finantskontode alase teabevahetuse standardi järgi on riikidel kohustus tagada, et teabeandjad säilitaksid
andmeid vähemalt viie aasta jooksul aruande esitamisest arvates.
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu erandi sätestamine finantskontode alasest
teabevahetusest ei võimalda täita rahvusvaheliste kokkulepetega võetud kohustusi parimal võimalikul
tasemel, kuna võib sisaldada tulude varjamise või maksukohustusest kõrvalehoidumise riski. Sellised
lepingud tuleb seetõttu hõlmata tavapärase aruandluskohustusega. Muudatus puudutab eelkõige
mitteresidendiga sõlmitud kindlustuslepinguid.
3.2 Eelnõu normide sisu ja võrdlev analüüs
§ 1. MTVS-i muutmine
Punkt 1 – MTVS § 2 punkti 2 muutmine
Kehtiv MTVS § 2 punkt 2 sätestab termini “õiguslik moodustis” legaaldefinitsiooni, ehk „/../ õiguslik
moodustis on Eesti seaduste alusel asutatud juriidilise isiku staatuseta isikuteühendus või varakogum
ning isiku või juriidilise isiku staatuseta välismaise isikuteühenduse või varakogumi Eesti filiaal.“
Eelnõuga aga muudetakse eeltoodud definitsiooni, ehk eemaldatakse kõik viited Eestile.
Muudatus on tingitud sellest, et direktiivis sätestatud ning käesoleva eelnõuga üle võetavad
aruandlusreeglid sisaldavad samuti terminit „õiguslik moodustis“, mille sisu on oluliselt laiem kehtiva
MTVS § 2 punktist 2. Muudatusega seega ajakohastatakse asjaomast terminit ning välditakse vajadust
luua senise „õigusliku moodustise“ kõrvale eraldiseisev termin. Legaaldefinitsiooni laiendamine ei
mõjuta olemasolevaid MTVS-i peatükkide tõlgendamist ning võimaldab säilitada direktiivi ja eelnõu
vahelist terminoloogilist järjepidevust.
Punkt 2 – MTVS § 4 lõike 3 täiendamine punktiga 6
MTVS § 4 lõike 3 kohaselt võib teabevahetusega olla hõlmatud jooksva ja viie eelneva kalendriaasta
kohta MTA valduses olev kogu teave, mille vahetamist välisleping või asjaomane Euroopa Liidu
õigusakt ette näeb, sealhulgas:
1) töösuhtest saadud tasu ning töövõtu- või käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alusel
makstud töö- või teenustasu;
2) juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu;
7
3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis;
4) makstud pension;
5) kinnisvaratulu.
Loetelus on toodud halduskoostöö direktiivi artikli 8 lõikes 1 sätestatud tulukategooriad, mille osas
liikmesriikide maksuhaldurid omavahel teavet jagavad. Selle artikli alusel vahetatakse teavet teise
liikmesriigi residentide kohta. Teabe jagamise kohustus puudutab ainult andmeid, mis MTA-l olemas
on, st mida mitteresidendid ise või nende eest on deklareeritud. Täiendavat andmete kogumise kohustust
muudatus MTA-le ega maksukohustuslastele ei pane. Andmeid vahetatakse kord aastas, kuue kuu
jooksul pärast liikmesriigi selle maksustamisaasta lõppu, mil teave muutus kättesaadavaks.
Eelnõuga lisatakse automaatse teabevahetuse alla kuuluvatele tulukategooriate hulka litsentsitasud.
Maksulepingute artikkel 12 järgi käsitatakse litsentsitasuna makset, mida saadakse kirjandus- või
kunstiteose või teadustöö autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, disaini või mudeli, plaani, salajase valemi
või protsessi kasutamise või kasutamise õiguse eest või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase
oskusteabe eest. Vanemate lepingute järgi võib selle mõiste alla käia ka tööstus-, kaubandus- või
teadusseadme rent.
Tulumaksuseaduses on litsentsitasu määratletud TuMS §-s 16. Viidatud paragrahvi lõige 2 hõlmab
litsentsitasu alla tasud kirjandus-, kunsti- või teadusteoste (sealhulgas kino- või videofilmi, raadio- või
telesaate salvestise või arvutiprogrammi) autoriõiguse, patendi, kaubamärgi, tööstusdisainilahenduse
või kasuliku mudeli, plaanide, salajaste valemite või protsesside kasutada andmise või nende kasutamise
õiguse võõrandamise eest. Lõige 3 hõlmab litsentsitasuna tasu tööstus-, kaubandus- või teadusseadme
või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase oskusteabe kasutada andmise või nende kasutamise
õiguse võõrandamise eest.
Punkt 3 – MTVS § 41 täiendamine lõikega 12
MTVS §-i 41 täiendatakse lõikega 12 selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 24 oleks võimalik kasutada
ka OECD mudelreeglite põhise platvormihaldurite aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline
lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised platvormihaldurite
aruandlusreeglid kattuvad pea täielikult (kuigi direktiivipõhise variandi kohaldamisala on laiem ning
seal on teatavad eriregulatsioonid) ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida
rahvusvaheliseks standardiks.
Punkt 4 – MTVS § 8 täiendamine lõikega 11
Käesolev säte on seotud MTVS-i lisanduva uue peatükiga 24. Selle eesmärgiks on kirjutada
platvormihaldurile ette sanktsioonid, mida nad peavad rakendama nende müüjate suhtes, kes takistavad
platvormihalduritel nõuetekohaselt täitmast oma peatükiga 24 sätestatavaid aruandluskohustusi.
Platvormihaldur peab hoolsusmeetmete rakendamise kontekstis koguma müüjatelt neid puudutavat
teavet, samuti on platvormihalduritel õigus nõuda teabe usaldusvääruse kontrollimise eesmärgil
täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui müüja keeldub seda tegemast, siis on platvormihalduril vahetult
seadusest tulenev õigus ja kohustus sulgeda müüjate konto (mille kaudu platvormil tegutsetakse) ja
takistada neil platvormil edaspidi registreerimast, samuti hoiduda müüjale tasu üle kandmisest –
eeldusel, et sellele kõigele eelneb vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60 päeva
möödumist esimesest meeldetuletusest.
Eelduslikult sätestavad platvormihaldurid nimetatud sanktsioonid eraldiseisvalt ka oma lepingutesse,
mida nad müüjatega sõlmivad platvormile lubamiseks.
8
Punkt 5 – MTVS § 8 lõike 3 muutmine
Käesolevasse sättesse lisatakse fraas „kuid mitte rohkem kui 10 aastat“, mis tähendab, et MTVS § 8
lõige 3 ei sisaldada enam ainult minimaalset andmete säilitamise tähtaega, vaid ka maksimaalset
andmete säilitamise tähtaega. Muudatus on tingitud direktiivi üle võtmisest, mis paneb andmete
säilitamisele asjaomased piirangud ette.
Ühtlasi, pikendatakse teabe säilitamise tähtaega viielt aastalt kuueni. Teabeandja peab säilitama kõik
teabe kogumise ja FATCA kokkuleppe muu täitmisega seotud kohustuste täitmist kinnitavad tõendid
vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta (kuid mitte rohkem kui kümme aastat) arvestades
isikuandmete kaitse seaduses sätestatud eesmärgikohasuse põhimõtet.
Andmete säilitamise 5-aastase tähtaja alguse arvutamisel lähtutakse finantskontode alase teabevahetuse
standardites aruandeaastast, mitte andmete kogumise aastast. Kui arvutada andmete säilitamise tähtaega
nende kogumise aastast arvates, ei ole alati tagatud andmete säilitamine rahvusvahelistes kokkulepetes
ettenähtud aja jooksul.
Punkt 6 – MTVS § 81 lõike 5 punkti 1 muutmine
Eelnõuga muudetakse finantskontode alasest infovahetusest13 välistatud finantskontode nimekirja.
MTVS 81 lõike 5 punktis 1 ajakohastatakse viidet pensionilepingule. Kogumispensionide seaduse § 41
on tunnistatud kehtetuks. Seda sätet asendab kogumispensionide seaduse § 45 lõige 1 ning määratleb
kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping.14 Sellesse pensionilepingusse puutuvalt sisulisi
muudatusi ei tehta ning jääb endiselt teabevahetusest välistatuks.
Punkt 7 – MTVS § 81 lõike 5 punkti 2 kehtetuks tunnistamine
MTVS § 81 lõike 5 punkt 2 tuleb tunnistada kehtetuks, kuna OECD hindamiskomisjoni hinnangul ei
vasta täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu välistamine finantskontode loetelust OECD
finantskontode alase teabevahetuse standardile.15
OECD juures tegutsev maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse globaalne foorum viib läbi iga-
aastaseid hindamisi, mille raames hinnatakse mh Eesti õigusaktide vastavust OECD automaatse
teavevahetuse standardile.16 Õigusliku regulatsiooni osas on Eestile antud hinnang „In Place But Needs
Improvement“, mis tähendab, et oodatakse õigusaktides esinevate puuduste kõrvaldamist.
Selliseks puuduseks on MTVS § 81 lõike 5 punkt 2: Eesti on määratlenud aruandlusega hõlmatud
finantskontod ja üle võtnud hoolsusmeetmed nende tuvastamiseks üldjoontes finantskontode alasele
infovahetuse standardile vastavalt. Siiski on tuvastatud ka üks puudus. Täpsemalt pakub Eesti välja
välistatud finantskonto, mis ei ole kooskõlas standardi nõuetega. Finantskontode määratlus, sh
13
Nõukogu direktiiv 2014/107/EL, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse
teabevahetusega maksustamise valdkonnas (ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29), kättesaadav veebis aadressil:
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0107&rid=2.
14
(1) Pensionileping on käesoleva seaduse § 40 lõikes 1 või 1 1 nimetatud isiku ja kindlustusandja vahel sõlmitud
kohustusliku kogumispensioni kindlustusleping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema lepingus
kokkulepitud tingimustel ja korras lepingu sõlminud isikule (edaspidi kindlustusvõtja) pensionimakseid ning
kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakse.
15
OECD finantskontode alase teabevahetuse standard, mille põhjal on välja töötatud ka EL vastav direktiiv,
kättesaadav OECD veebis aadressil: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/standard-for-
automatic-exchange-of-financial-account-information-in-tax-matters-second-edition-9789264267992-en.htm.
16
Finantskontode alase teabevahetuse hindamise koondinfo on leitav aadressil:
https://www.oecd.org/tax/automatic-exchange/commitment-and-monitoring-process/ , üksikasjalikumad
järeldused Eesti kohta on kättesaadavad aadressil: https://www.oecd-ilibrary.org/sites/60daa8a0-
en/index.html?itemId=/content/component/60daa8a0-en.
9
välistatud finantskontodesse puutuvalt, on oluline finantskontode alase teabevahetuse standardi
korrektseks toimimiseks.
Tänases sõnastuses on püütud leida lahendust täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu positsiooni
säilitamisele, sätestades, et teabevahetusest on välistatud täiendava kogumispensioni kindlustusleping
kogumispensionide seaduse § 62 tähenduses, mille tagastusväärtuse väljamaksmine kindlustusvõtjale
on kogumispensionide seaduse § 63 lõike 54 kohaselt välistatud või mille kindlustuspensioni maksmise
tähtpäev on saabunud.
Taoline lahendus siiski ei ole olnud piisav ning lõike 2 kehtetuks tunnistamine on ainus võimalus
saavutada rahvusvahelises teabevahetuses kõrgem usaldusväärsus.
OECD juures tegutseva globaalse foorumi hinnangul ei saa täiendava kogumispensioni
kindlustuslepingut pidada jurisdiktsioonipõhiseks madala riskiga välistatud finantskontoks, nagu on ette
nähtud standardi VIII jaotise osa C punkti 17 alapunktis g, kuna vahendite ennetähtaegne väljavõtmine
on võimalik ning ainsaks trahviks on tavaline tulumaksumäär ning madal leppetrahv (katab
kindlustusseltsi lepinguga seotud kulud, st see meenutab pigem haldustasu kui piisavalt hoiatavat
trahvi), samuti sissemaksete suurusel pole piisavat piirangut. See tähendab, et need kaks osa C punkti
17 alapunkti a) punktidest iv ja v tulenevat tunnust ei ole täidetud17.
Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu eemaldamine välistatud finantskontode loetelust
tähendab, et selle pensionilepingu suhtes tuleb hakata kohaldama hoolsusmeetmeid, et tuvastada, kas
klient on mitteresident ning kas pensionilepingu info osas tuleb seega esitada MTVS § 86 lõike 3 kohane
aruanne.
Hoolsus- ja aruandluskohustus ei kohaldu tagasiulatuvalt, st aruandeid ei pea esitama möödunud
perioodide kohta, küll aga tuleb hoolsusmeetmeid kohaldada ka muudatuste jõustumise ajal kehtivate
täiendava kogumispensioni lepingute suhtes, mitte ainult uute pensionilepingute suhtes.
Punkt 8 – MTVS § 202 lõike 1 punkti 2 muutmine
Direktiiviga täiendati maksuhalduri siduva eelotsuse kohta jagatava teabe kirjeldust. Maksuhaldurid
jagavad teavet enda antud eelotsuste ning siirdehinna eelkokkulepete kohta. Muuhulgas lepiti esialgselt
kokku jagada teavet eelotsuses käsitletava tehingu või tehingute kogumise üldistava kirjelduse kohta.
Paljude liikmesriikide jaoks oli üldistava kirjelduse kaudu eelotsuses sisalduva võimaliku maksuriski
tuvastamine pea võimatu. Liikmesriigid leppisid seega kokku, et edaspidi tuleb eelotsuse kohta teistele
liikmesriikidele edastatavas vormis märkida ära kirjeldatud tehingu või tehingu kogumi kirjeldus ja muu
teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski.
MTVS § 202 lõike 1 punkti 2 täiendatakse, et vahetatav teave ei hõlmaks mitte eelotsuse üldistavat
kokkuvõtet, vaid eelotsuses kirjeldatud tehingute kirjeldust ja muud maksuriskide hindamiseks olulist
teavet.
Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 8a lõige 6 punkt b (eelotsuse kohta antav teave).
Punkt 9 - MTVS § 2010 lõike 1 muutmine
MTVS 23. peatüki „Piiriüleste skeemide alane automaatne teabevahetus Euroopa Liidus“ norme
muudetakse komisjoni tungival soovitusel.
17
iv. kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha
võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv; ning
v. (i) iga-aastaste sissemaksete piir on 50 000 USA dollarit või vähem, või (ii) elu jooksul kontole tehtavate
sissemaksete ülempiir on 1 000 000 USA dollarit või vähem, kohaldades VII osa lõikes C ette nähtud eeskirju
kontode liitmise ja valuuta ümberarvestamise kohta.
10
Viidatud peatükiga on üle võetud nõukogu direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi
2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate
piiriüleste skeemide puhul18 (ELT L 139, 05.06.2018, lk 1-13). Komisjoni hinnangul ei vasta MTVS
normid piisavalt direktiivi sisule. Muuta tuleb teabeandjate määratlust, eristades erinevad teabeandjate
liigid ning sätestada neile erinevad aruandlustähtajad vastavalt direktiivile.
MTVS § 2010 lõige 1 hõlmab kõik halduskoostöö direktiiviga määratletud teabeandjad, kelleks on
aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise
korraldamise või juhtimise teenust osutanud või selle teenuse osutamisel abi või nõu andnud isik.
Halduskoostöö direktiivi artikkel 3 punktis 21 on vahendaja määratletud oluliselt baroksemalt ning
eristatud nö peamiseid vahendajaid ning vahendajaid, kes pakuvad piiriülese skeemiga seoses toetavaid
teenuseid.19 Komisjon soovitab samuti teabeandjate erinevad kategooriad seaduses selgelt eristada.
Kehtivas sõnastuses hõlmab teabeandja määratlus isikut, kes on aruandekohustusega skeemi
väljatöötamise, turustamise, kättesaadavaks tegemise või selle rakendamise korraldamise või juhtimise
teenust osutanud või selle teenuse osutamisel abi või nõu andnud.
Komisjoni soovitustest lähtuvalt on säilitatud MKTVS § 2010 lõikes 1 peamise teabeandja määratlus,
kuid sõnastus on ühtlustatud senisest enam direktiivi tekstiga. Teabeandjaks eelnõu kohaselt on
aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, selle korraldamise või kättesaadavaks
tegemise või selle rakendamise juhtimise teenust osutanud isik.
Punkt 10 - MTVS §-i 2010 lõike 11 lisamine
Lähtudes eelmises punktis nimetatud kaalutlustest, määratletakse teabeandjatele kaastööd pakkuvad
isikud edaspidi MTVS § 2010 lõikes 11 järgmiselt: teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on ka isik,
kes on aruandekohustusega skeemi väljatöötamise, turustamise, selle korraldamise või kättesaadavaks
tegemise või selle rakendamise juhtimisega seoses isiklikult või teiste isikute kaudu abi, tuge või nõu
andnud. Selle normi juures on samuti võimalikult palju lähtutud halduskoostöö direktiivi tekstist, et
tagada direktiivi ühetaoline kohaldamine.
Punkt 11 - § 2013 lõike 2 täiendamine
Komisjon on juhtinud tähelepanu, et MTVSiga on üle võtmata halduskoostöö direktiivi artikkel 8ab
lõige 2, mis sätestab aruande esitamiseks eraldi tähtaja piiriülese skeemiga seoses kaasabi osutanud
teabeandjale.
MTVS 2013 lõikes 2 on sätestatud üks ja ühtne aruandluse tähtaeg kõikide teabeandjate/vahendajate
jaoks. Selle kohaselt esitab teabeandja maksuhaldurile aruande 30 kalendripäeva jooksul alates
aruandekohustusega skeemi rakendamiseks kättesaadavaks tegemise päevale järgnevast päevast,
aruandekohustusega skeemi rakendamiseks valmisoleku päevale järgnevast päevast või päevast, kui
tehti esimene toiming aruandekohustusega skeemi rakendamiseks, sõltuvalt sellest, milline päev saabub
varem.
18
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32018L0822&from=EN
19
21. „vahendaja“ – isik, kes töötab aruantava piiriülese skeemi välja, turustab või korraldab aruantavat piiriülest
skeemi või teeb selle rakendamiseks kättesaadavaks või kes juhib selle rakendamist.
See tähendab samuti igat isikut, kes kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ja tingimusi arvesse võttes ning tuginedes
kättesaadavale teabele ja enda erialastele teadmistele ja arusaamisele, mida on vaja selliste teenuste pakkumiseks,
teab või kelle puhul võib õigustatult eeldada, et ta teab, et ta on võtnud ülesandeks pakkuda, otse või teiste isikute
kaudu, abi, tuge või nõu aruantava piiriülese skeemi väljatöötamiseks, turustamiseks või korraldamiseks, selle
rakendamiseks kättesaadavaks tegemiseks või selle rakendamise juhtimiseks.
11
Direktiivi kohaselt peaks kaasabi osutanud teabeandja lugema 30-päevast tähtaega enda poolt teenuse
osutamisest arvates: olenemata esimeses lõigus sätestatust nõutakse artikli 3 punkti 21 teises lõigus
osutatud vahendajatelt samuti teabe esitamist 30 päeva jooksul alates päevast, mil nad andsid otse või
teiste isikute kaudu abi, toetust või nõu.
Eelnõuga täiendatakse seega paragrahvi 2013 lõiget 2 teise lausega, mille kohaselt MTVS § 2010 lõikes
11 nimetatud teabeandja esitab maksuhaldurile teabe 30 päeva jooksul alates päevast, mil ta andis
piiriülese skeemiga seoses otse või teiste isikute kaudu abi, toetust või nõu.
Punkt 12 – MTVS-i täiendamine peatükiga 24 „Platvormialase teabe automaatne vahetus“
MTVS-i lisatava peatükiga 24 võetakse üle platvormihaldurite aruandlusreeglid nii nagu need on
ettenähtud direktiivi lisas V ning OECD mudelreeglites.
Aruandlusreeglid mitte ainult ei kohusta platvormihaldureid edastama teavet nende platvormidel
tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate kohta, vaid annavad ühtlasi ka suuniseid, mis võimaldavad nii
platvormihalduritel kui ka MTA-l hinnata, kas konkreetsed platvormid ja platvormihaldurid kuuluvad
regulatsiooni kohaldamisalasse, milliste konkreetsete müüjate20 kohta teavet tuleb esitada, mis
tingimustel ning milliste tähtaegade raames tuleb seda teha, millised tagajärjed kaasnevad teabe
esitamata jätmisel jne.
Peatükk 24 koosneb kolmest jaost:
1) 1. jagu – „Mõisted“, kus sätestatakse platvormihaldurite aruandlusreeglite põhilised terminid
nagu „platvorm“, „platvormihaldur“, „aruandekohustusega hõlmatud tegevus“, „müüja“ jne.
Terminid on määratletud vaid käesoleva peatüki raames ning neid ei tohiks üks-ühele ilma
asjakohase viitenormita üle kanda MTVS-i teistele osadele või üleüldse teistele seadustele ning
nende alusel antud õigusaktidele;
2) 2. jagu – „Hoolsusmeetmed ja teabe edastamine“, kus sätestatakse peaasjalikult
platvormihaldurite kohustus tuvastada oma platvormidel tegutsevad aruandlusega hõlmatud
müüjad ning edastada nende kohta teavet MTA-le. Aruandlusega hõlmatud müüjate
tuvastamine toimub hoolsusmeetmete rakendamise kaudu, mis kehtestatakse peaasjalikult
käesolevas jaos sätestatud volitusnormi alusel antava rahandusministri määrusega. 2. jaos
sätestatakse ka juhud, mil platvormihaldur ei ole kohustatud hoolsusmeetmeid rakendama või
teavet edastama.
3) 3. jagu – „Liiduväline platvormihaldur“, kus sätestatakse erireeglid nö EL välistele
platvormihalduritele, kelle ainukene seos liikmesriikidega seisneb selles, et nende platvormidel
tegutsevad sellised müüjad ja teenusepakkujad, kes teenivad mõnes liikmesriigis (sh Eestis)
maksustamisele kuuluvat tulu. Erireeglite kohaselt peaks selline liiduväline platvormihaldur
ennast üldjuhul Eestis registreerima ja MTA-le teavet esitama. 3. Jagu sätestab ka erandid, mil
seda tegema ei pea.
Järgneb normide spetsiifiline käsitlus:
I. Jagu – „Mõisted“
o MTVS § 2020. Platvorm
Käesolev paragrahv koosneb kahest lõikest.
Lõige 1
20
NB! Siiamaani on parema arusaamise nimel läbivalt räägitud müüjatest ning teenusepakkujatest. „Müüja“ on
eelnõus aga defineeritud termin, mis hõlmab nii müüjaid kui ka teenusepakkujaid. Edaspidi lähtutaksegi eelnõu
terminoloogiast, ehk koondmõistest „müüja“.
12
Esimene lõige sätestab platvormi mõiste, ehk platvorm on „ /…/ tarkvara, mis võimaldab müüjatel
olla ühenduses teiste kasutajatega aruandekohustusega hõlmatud tegevuse läbiviimiseks .“ Sätte
eesmärgiks on osalt piiritleda kohaldamisala läbi regulatsiooni objekti määratlemise, ent teisalt tagada
ka õigusselgus, ehk ühtne arusaam sellest, mida seadusandja peab silmas termini „platvorm“ all.
Platvorm on „tarkvara“,21 ehk sisuliselt mis tahes programm või arvuti funktsioon, kuid praktikas
peetakse siin silmas ennekõike veebilehti ning mobiilirakendusi, seejuures ainult selliseid, mis vastavad
kõnealuses legaaldefinitsioonis kirjeldatud tuumik-funktsioonile – platvormi kasutajate (müüjate ning
teiste kasutajate, ehk ostjate) omavaheline ühendamine tehingu sõlmimiseks, millega üks pool kohustub
vastavalt müüma aruandlusega hõlmatud toodet või teenust ning teine pool selle eest tasuma. Kui
tarkvaral eelkirjeldatud tuumikfunktsioon puudub, siis sellest omakorda järeldub, et tegemist ei ole
„platvormiga“ käesoleva paragrahvi tähenduses. Näiteks, kui ettevõttel on oma veebileht, mille kaudu
ta ise pakub oma kaupu või teenuseid, ning sellel veebilehel ei ole teistel müüjatel võimalik enda kaupu
ja teenuseid potentsiaalsetele ostjatele pakkuda, siis ei vasta see veebileht platvormi määratlusele
käesoleva paragrahvi tähenduses.
Tasu vahendamise kontekstis ei ole oluline, kas platvorm võimaldab ostjal vahetult kanda tasu üle
müüjale või kantakse tasu kõigepealt platvormihaldurile, kes siis seejärel kannab selle ise edasi
asjaomasele müüjale edasi vms. Oluline on vaid see, et ühel või teisel viisil liigub raha läbi platvormi
nii, et platvormihalduril on võimalik jälgida mitte ainult raha liikumist ühelt osapoolelt teisele, vaid
veenduda ka nimetatud tehingu osapoolte identiteedis. On põhjust arvata, et valdav osa
platvormihalduritest kontrollib selliste rahavoogude liikumist just nimelt selleks, et sealt maha arvata
või selle pealt arvutada oma vahendustasu, teenustasu või kuidas iganes seda nimetatakse. Omakorda
viitab see sellele, et kõnealused platvormihaldurid valdavad arvestatavat teavet selle kohta, kes nende
platvormil tegutsevad ning kui palju nad tulu teenivad.
Selleks, et regulatsioon oleks võimalikult laiahaardeline, käsitleb esimese lõike teine lause platvormina
ka mistahes moodustist, mille funktsiooniks on hallata aruandekohustusega hõlmatud tegevusega
seonduva tasu maksmist, kogumist jne. Säte on vajalik näiteks sellisteks olukordadeks, kus kaks erinevat
platvormihaldurit haldavad kahte erinevat platvormi, kus ühe platvormi funktsiooniks on ostjate ning
müüjate kokku viimine ja teise platvormi põhifunktsiooniks on toetada esimest võimaldades nimetatud
osapoolte vahelist rahalist arveldamist. Sellise skeemi kohaselt ei vastaks teine nö „faktiline platvorm“
selle termini legaaldefinitsioonile ja oleks aruandlusreeglitest välistatud, sest sellel puudub platvormile
omane tehingute vahendamise funktsioon. Omakorda looks selline skeem esimest platvormi haldavale
platvormihaldurile ettekäände öelda, et kuivõrd nemad ei valda teavet rahavoogude kohta, siis ei ole neil
selles osas ka midagi esitada. Käesoleva lõike teine lause aga peaks välistama sellised skeemid.
Lõige 2
Lõige 2 sätestab tarkvara liigid (reeglina veebilehed ja rakendused), mis pealiskaudselt võivad küll
sarnaneda platvormidele, kuid mida sisuliselt platvormidena siiski käsitleda ei saa, sest need ei vahenda
ostjate ning müüjate vaheliste tehingute sõlmimist. Konkreetsemalt, kõnealune tarkvara võib küll nö
„toetada“ osapoolte vaheliste tehingute sõlmimist (nt anda kasutajatele üksteise kontaktinformatsioon),
kuid see teeb seda viisil, mis ei võimalda kõnealuse tarkvara halduril jälgida seda, kui palju raha tehingu
raames liikus ühelt poolelt teisele või üleüldse seda, kas osapoolte vaheline tehingu sõlmimine reaalselt
aset leidis.
Lõike 2 punkti 1 kohaselt ei loeta platvormiks tarkvara, mis võimaldab selle kasutajatele üksnes maksete
töötlemist. Erandi eesmärgiks on välistada maksevahendustarkvarad nagu Paypal. Sätte all mõeldakse
seega teenust, mis vahendab universaalselt osapoolte vahelisi makseid ilma, et see eksklusiivselt toetaks
mingit konkreetset platvormi. Sellise tarkvara haldur eelduslikult ei tea, mis põhjustel üks või teine
rahaline ülekanne tehti ning sellise kvalifitseerimata andmehulga kogumine või sellest platvormidega
21
Termin „tarkvara“ viitab ka sellele, et platvorm ei ole füüsiline objekt, näiteks toodete ja teenuste kuulutusi
kandev maja seinale kinnitatud stend või reklaamirubriik füüsilises ajalehes.
13
seonduva teabe välja filtreerimine ei oleks proportsionaalne kõnealuse eelnõuga taotletava eesmärgi
saavutamiseks.
Lõike 2 punkti 2 kohaselt ei loeta platvormiks tarkvara, mis võimaldab selle kasutajatele üksnes kaupade
või teenuste loetlemist või reklaamimist. Sellise tarkvara füüsiline analoog oleks näiteks maja seinal
olev stend kuulutuste ja reklaamidega. Kuigi see viib kaudselt ostjad kokku müüjate ja teenuste
pakkujatega, siis toimub see siiski viisil, mida kõnealuse tarkvara haldur ei ole eelduslikult suuteline
jälgima – näiteks ei pruugi haldur teada, kas osapooled üldse omavahel suhtlevad või kui suhtlevad, siis
kas nad jõudsid ka tehingu sõlmimiseni, ja kui jõudsid, siis kas sõlmitud tehing vastas tegelikult
kuulutusel või reklaamil olevatele tingimustele.
Lõike 2 punkti 3 kohaselt ei loeta platvormiks tarkvara, mis võimaldab selle kasutajatele üksnes nende
ümbersuunamist või üleviimist platvormile. Selle sättega välistatakse sellised veebilehed ja rakendused,
mis viivad ostjad kokku müüjatega nii, et nad suunatakse selle tarkvara poolt lihtsalt otse asjaomase
platvormi veebilehele või mobiilirakendusele. Sellise tarkvara haldurid reeglina ei tea, kas osapooled
jõudsid tehingu sõlmimiseni või mitte, rääkimata tasu ülekandmisest ühelt osapoolelt teisele, mistõttu
ei ole neil tõenäoliselt aruandluse raames mingit praktilise väärtusega teavet esitada.
Praktikas võib eksisteerida nö „hübriidplatvorme“, mis vastavad nii käesoleva paragrahvi lõikes 1 kui
ka lõikes 2 sätestatud tunnustele. Näiteks kujutagem ette platvormi, kus on võimalik kaupu ja teenuseid
reklaamida, kuid sellele lisaks, võimaldab platvorm ostjatel vahetult suhelda müüjatega läbi
vestlusakende või läbi videoülekande. Sellise võimekusega platvorm ei kuuluks käesoleva paragrahvi
lõike 2 kohaldamisalasse, sest lõike 2 rakendamise eelduseks on see, et see „/../ võimaldab kasutajatele
üksnes /../“ punktides 1-3 sätestatud võimalusi. Siit aga ei saa automaatselt järeldada seda, et tegemist
oleks platvormiga lõike 1 tähenduses.
Platvormi mõistesse kuulub ka tingimus, et kasutajad ühendatakse omavahel aruandekohustusega
hõlmatud tegevuse läbiviimiseks, mis omakorda eeldab seda, et platvormihaldur on teadlik ostjate ja
müüjate vahel liikuvatest rahavoogudest. Kui platvorm ei ole võimeline monitoorima ega täpselt
tõlgendama seda, mis vestlusakendes või videoülekannetes toimub, ja milles osapooled konkreetselt
kokku lepivad (kui üldse lepivad), siis ei vasta kõnealune platvorm MTVS § 2020 lõikes 1 sätestatud
määratlusele.
o MTVS § 2021. Aruandekohustusega hõlmatud tegevus
Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.
Lõige 1
Kõnealuse normiga loetletakse need majandustegevuse vormid, mis on üle võetavate aruandlusreeglite
kohaldamisalas. Nendeks on: 1) kinnistu rendile või üürile andmine; 2) aja- või ülesandepõhise teenuse
osutamine; 3) materiaalse vara võõrandamine; ja 4) transpordivahendi rendile andmine. Kui müüja mõne
eelnimetatud tegevusega tegeleb, siis on ta aruandlusreeglite kohaldamisalas, ehk kõikide eelduste
täitumisel peab platvormihaldur tema kohta teavet koguma, seda kontrollima ja lõpuks selle ka MTA-le
edastama.
Sätte loetelu on ammendav, st selles nimetamata tegevus ei ole aruandekohustusega hõlmatud. See
tähendab, et kui müüja tegeleb näiteks vallasasjade rendile andmisega või raha laenamisega, siis ta ei
ole eelnõu reguleerimisalas, ehk platvormihaldur ei ole kohustatud tema kohta teavet koguma ega seda
kontrollima, seda MTA-le edastama ega muid tema suhtes aruandlusreeglitega seonduvaid kohustusi
täitma. Siinkohal tuleb ka rõhutada, et aruandekohustusega hõlmatud tegevuse vahendamine on
olemuslikult seotud ka „platvormi“ ning seega ka „platvormihalduri“ mõistega – ehk portaal või
rakendus, mis ei vahenda ühtegi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, ei ole „platvorm“ käesoleva
eelnõu tähenduses, samuti ei ole seda haldav isik „platvormihaldur“.
14
Selleks, et loetelus olev tegevus oleks aruandekohustusega hõlmatud, peab see olema osutatud tasu eest
– „/../ tasu eest tehtav järgmine tegevus /../“. Eeltoodust järeldub, et aruandekohustusega ei ole hõlmatud
selline tegevus, mida müüja teeb tasuta, sest riigil ei ole huvi saada teavet, mis on maksustamise mõttes
suure tõenäosusega irrelevantne. Kui mõne veebilehe või rakenduse mudel on selline, mis võimaldab
näiteks vaid vanade riiete tasuta ära andmist, siis ei ole tegemist „platvormiga“ ja vastavalt
„platvormihalduriga“ käesoleva regulatsiooni mõistes.
MTVS § 2021 lõike 1 punkti 1 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud kinnistu rendile või üürile
andmine. Fraasi „kinnistu rendile või üürile andmist“ tuleb tõlgendada laiemalt ning eesmärgipäraselt
nii, et see hõlmab ka kinnistu osa – näiteks majutusega tegeleva ettevõtjapoolt lühiajaliselt välja üüritud
hotellituba ei pruugi olla eraldiseisev kinnistu, millel oleks oma kinnistu number ja aadress, ent see siiski
klassifitseerub käesolevas sättes nö „kinnistu“ rendile või üürile andmiseks. Samuti ei ole oluline, kas
rendile või üürile antakse eluruumi, äripinda, parkimiskohta jne, sest kõik kinnistu liigid on hõlmatud.
MTVS § 2021 lõike 1 punkti 2 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud aja- või ülesandepõhine teenus.
Tegemist on mis tahes nö „tööotsadega“ (ingl keeles „gig work“), mida tehakse tasu eest ostjale. Ei ole
tähtis, kas seda teeb üks või mitu isikut, kas nad teevad seda iseseisvalt või mõne ettevõtja nimel, kas
seda tehakse füüsiliselt või interneti vahendusel, kas see on lühiajaline või pikaajaline jne. Aja- või
ülesandepõhine teenus võib olla näiteks transporditeenus, interneti vahendusel keelekursuse andmine,
kullerteenus, lapsehoidmine jne. Tuleb rõhutada, et tegemist ei ole juriidilise kvalifikatsiooniga – sätte
eesmärgiks ei ole anda platvormihaldurile suuniseid, kas aja- või ülesandepõhist teenust osutatakse
ostjale käsundi, töövõtu, töölepingu vms õigussuhte raames. Küsimus taandub vaid sellele, kas midagi
tehti kellelegi tasu eest.
MTVS § 2021 lõike 1 punkti 3 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud materiaalse vara
võõrandamine. Säte kasutab edaspidi materiaalse vara sünonüümina ning lühendina terminit „kaup“.
Termin „materiaalne“ tähendab aga seda, et see ei hõlma immateriaalsete hüvede võõrandamist, näiteks
erinevate autoriõiguste ja litsentside andmist, samuti ei hõlma see kaupade võõrandamist, mis
eksisteerivad elektroonilisel kujul, näiteks digitaalsed arvutimängud, digitaalsed raamatud jne. Sisuliselt
tuleb „materiaalse vara“ all mõista nö käega katsutavat kaupa.
MTVS § 2021 lõike 1 punkti 4 kohaselt on aruandekohustusega hõlmatud transpordivahendi rendile
andmine. See tähendab teenust, kus isiku valdusesse antakse tasu eest transpordivahend (näiteks auto)
mida ta juhib või mille juhtimist ta korraldab ise. Käesoleva punkti alla ei liigitu transporditeenus, st
teenus, kus transpordivahendiga käib kaasas ka juht, kes juhib transpordivahendit ise. Selline teenus
liigitub MTVS § 2021 lõike 1 punktis 2 sätestatud aja- või ülesandepõhise teenuse alla. Termin
„transpordivahend“ on mitteammendav ja hõlmab kõiki mõeldavaid transpordivahendeid.
Lõige 2
Kui lõige 1 rõhutab tasu saamist kriteeriumina aruandekohustusega hõlmatud tegevuse määratlemiseks,
siis lõige 2 avab termini „tasu“ sisu. Tasu võidakse maksta mis tahes vormis eeldusel, et see on rahaliselt
hinnatav, ning selle all peetakse silmas nö „netosummat“, ehk summat, „/../ millest on maha arvatud
kõik platvormihalduri poolt kinni peetud või sisse nõutud platvormil tegutsemisega seotud teenustasud,
vahendustasud või maksud.“ Teisisõnu, tasu on summa, mille müüja saab endale jätta pärast oma
rahaliste kohustuste täitmist platvormihalduri ees. Kõnealuse tasu määratlus on oluline
platvormihalduritele selleks, et teada, kuidas tuleb tasu kohta käivat teavet MTA-le edastada, samuti on
see oluline erinevate käesolevas peatükis sätestatud piirmäärade ületamise kalkuleerimiseks (nt MTVS
§ 2022 lg 3 punkt 4).
Fraas „/../ mille summa on platvormihaldurile teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema
/../“ rõhutab järjekordselt platvormihalduri kui vahendaja rolli müüja ja kliendi vahel. Säte lähtub
eeldusest, et platvormihalduril on võimalik jälgida tema platvormil toimuvat, sh näha tasu liikumist ühelt
tehingu osapoolelt teisele, seejuures ei saa välistada, et tasu liigubki enne platvormihalduri kätte, kes
kannab selle ise edasi müüjale (pidades summast eelnevalt kinni oma vahendustasu). Ühtlasi järeldub
15
sellest, et kui platvormihaldur ei valda teavet tasu kohta ning tal ei ole seda võimalik ka mõistlikult
tuletada, siis ei klassifitseeru käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tegevus aruandekohustusega
hõlmatuks – näiteks olukord, kus platvormihalduril on põhjust arvata, et klient ja müüja sõlmisid
platvormi vahendusel tehingu, ent tehingu tingimused ei ole platvormihaldurile teada ning ühtlasi ei ole
mingit tasu läbi platvormi kliendilt müüjale laekunud. Kui põhjus seisneb selles, et klient tasus müüjale
hoopis sularahas, ehk väljaspool platvormi, siis mõistagi ei saa eeldada platvormihaldurilt sellise teabe
valdamist ega tuletamist.
Fraas „/../ peaks talle mõistlikult eeldades teada olema /../“ viitab olukorrale, kus platvormihaldur küll
ei valda teavet tasu kohta, ent tal on seda võimalik mõistliku jõupingutusega välja uurida – näiteks juhul,
kui platvormi haldab kaks platvormihaldurit A ja B, ent vaid B valdab infot tasude liikumise kohta, siis
eeldatakse, et A-l on mõistlikult võimalik läbi B seda informatsiooni samuti saada. Arendades edasi ka
eelkirjeldatud sularahas tasumise näidet, siis teatud juhtudel võib platvormihalduril olla võimalik
tuletada tasu suurus ka siis, kui tasu liikus ostjalt müüjale väljaspool platvormi – näiteks ostja tasus
müüjale mingi summa ning müüja seejärel tasub selle pealt mingi protsendi teenustasu
platvormihaldurile. Sellisel juhul on platvormihalduril võimalik tuletada saadud teenustasust, kui suur
müüjale laekuv tasu oli lähtudes nende kahe summa protsentuaalsest vahekorrast.
Tasu legaaldefinitsioon aitab praktikas filtreerida ka tarkvara, mida MTVS § 2020 lõike 2 kohaselt ei
käsitleta platvormidena, näiteks reklaamiportaale, kus portaalihaldur ilmselt ei tea midagi selle kohta,
kas kasutajad sõlmisid omavahel tehingu ning kui sõlmisid, siis millistel tingimustel.
Lõige 3
Käesolev norm sätestab erandid lõikest 1, ehk juhud, mil esinevad kõik aruandekohustusega hõlmatud
tegevuse tunnused – näiteks toimub tasu eest transpordivahendi rendile andmine – ent seda
sellegipoolest ei loeta aruandekohustusega hõlmatuks.
Esiteks ei loeta MTVS § 2021 lõikes 1 olevat tegevust aruandekohustusega hõlmatuks, kui seda viib läbi
müüja, kes on platvormihalduriga seotud üksus direktiivi tähenduses. Termin „üksus“ tuleneb
direktiivist ning tegemist on katusterminiga, mis hõlmab kõik juriidilised isikud ning muud õiguslikud
moodustised (nt seltsingud, fondid jne). Põhjus, miks platvormihalduriga seotud üksuse poolt läbi
viidavat tegevust ei loeta aruandekohustusega hõlmatuks seisneb selles, et regulatsioon ei sihi
platvormihalduri enda otsest või kaudset tegevust oma platvormil.
Üldreeglina on loobutud termini „üksus“ üle võtmisest eraldiseisva legaaldefinitsioonina ning eelnõu
kasutab fraasi „juriidiline isik või muu õiguslik moodustis“. Siiski, kujutab MTVS § 2021 lõige 2 endast
erandit sellest lähenemisest selleks, et võtta üle võrdlemisi tehniline termin „seotud üksus“ ning ka see
toimub läbi otseviite direktiivile. Direktiivi V Lisa I jao C. jaotise punkt 1 määratleb seotud üksust
järgmiselt:
„Üksus on teise üksusega seotud üksus, kui üks üksus kontrollib teist või nimetatud kaks üksust
alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust
rohkem kui 50 protsendile üksuse väärtusest ja hääleõigusest üksuses. Kaudse osaluse korral
määratakse teise üksuse omakapitalis üle 50 % suurune osalus kindlaks, korrutades osaluse
määrad iga järgneva astme tütarettevõtjas. Isikut, kes omab üle 50 % hääleõigustest,
käsitatakse 100 % hääleõiguse omanikuna.“
HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama lõike
teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille kohaldamine
toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei ole otstarbekas. Vaadates
ülaltoodud seotud üksuse määratlust on selge, et sellist formulatsioonist ei ole eriti võimalik kõrvale
kalduda ning niivõrd mahuka mõiste sätestamine vaid koormaks seaduse teksti. Tõsi,
tulumaksuseaduses (edaspidi: TuMS) on samuti määratletud „seotud isik“ (vt TuMS § 8), kuid nagu
eelnevalt öeldud, ei hõlma „üksus“ ainult isikuid, vaid ka õiguslikke moodustisi. TuMS § 8 on seega
16
direktiivist kitsam ning vaid sellele tuginemine ei taga direktiivi nõuetekohast ülevõtmist. Arvestades
sätte tehnilist iseloomu ja riigisisese ekvivalendi puudumist, on käesoleval juhul otseviide direktiivile
lubatav.
Teiseks, ei loeta analoogsel põhjusel aruandekohustusega hõlmatuks ka sellist MTVS § 2021 lõikes 1
sätestatud tegevust, mida teeb platvormihalduriga töösuhtes olev müüja oma tööülesannete raames. Sätte
eesmärgiks on ühest küljest välistada aruandlusreeglistikust juhtumid, kus platvormihaldur pakub ise
oma platvormil tasu eest tooteid või teenuseid ning teisalt välistada aruandlus sellise müüjate osas, kelle
suhtes platvormihaldur on niikuinii maksu kinnipidaja rollis. Kirjeldatud õiguslikule alusele võivad
vastata näiteks toidukullerid, kes ei tegutse mitte ettevõtjana, vaid on hoopis platvormihalduriga
töölepingulises suhtes.22
Üle võetava regulatsiooni rakendamine sellises olukorras ei ole vajalik ning seega ka proportsionaalne,
sest eesmärgiks ei ole tagada mitte platvormihalduri maksukohustuste täitmine, vaid tema platvormil
tegutsevate müüjate maksukohustuste täitmine, mille eest platvormihaldur ise õiguslikult ei vastuta.
o MTVS § 2022. Müüja
Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.
Lõige 1
Lõige 1 sätestab termini „müüja“ legaaldefinitsiooni.
Müüja kumulatiivsed tunnused on järgnevad:
1) ta on füüsiline või juriidiline isik või mõni muu õiguslik moodustis;
2) ta on platvormil registreeritud;
3) ta viib platvormil läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust; või
4) talle makstakse või krediteeritakse aruandekohustusega hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu.
Pikemalt ei ole vaja peatuda müüja subjektsuse küsimusel, st kas tegemist on isikuga (olgu see füüsiline
või juriidiline isik) või õigusliku moodustisega (nt seltsing). On intuitiivselt mõistetav, et müüja on ühes
või teises mõttes õiguse subjekt, kes osaleb majandustegevuses, sõlmib tehinguid, viib läbi
aruandekohustusega hõlmatud tegevusi jne. Küll on aga vajalik selgitada müüja ülejäänud tunnuseid.
Platvormil registreeritus viitab protseduurile, mida isik või õiguslik moodustis peab läbima selleks, et
platvormil tegevust alustada. Eelduslikult tuleb platvormil tegutsemiseks esitada platvormihaldurile
tahteavaldus koos mingite andmetega. Sellele järgneb platvormil nö „konto“ avamine, mille kaudu
saavad ostjad müüjatega kontakti. Üldiselt võib lähtuda eeldusest, et kui müüjal on platvormil konto,
mille kaudu ostjatel on võimalik temaga kontakt saavutada ja tema tehingutesse astuda, siis ta on
„platvormil registreeritud“ käesoleva eelnõu tähenduses.
Müüjaks olemine eeldab ka seda, et ta viib platvormil läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, ehk
MTVS § 2021 lõikes 1 nimetatud tegevust. Kui ta sellise tegevusega platvormi kaudu ei tegele (näiteks
tegeleb vallasasja rendile andmisega), siis ei ole ta „müüja“ käesoleva regulatsiooni tähenduses ja seega
ei ole ka käesolevate normide reguleerimisalas. Kuna aruandekohustusega hõlmatud tegevus saab olla
22
Digiplatvormide valdkonnas on välisriikides toimunud toidukullerite õigusliku staatuse üle omajagu õiguslikke
vaidlusi – nimelt, kas tegemist on platvormihaldurite „töötajatega“, kellele laienevad töötajatele omased õiguslikud
garantiid (õigus puhkusele, õigus teatud töötundidele, õigus muudele spetsiifilistele töötingimustele, õigus
miinimumpalgale, kaetus sotsiaal- ja ravikindlustusega jne), või on tegemist nö „vabakutselistega“ (Eesti mõttes
ettevõtjatega), kellele eelnimetatud õiguslikud garantiid ei laiene. Kirjeldatud dihhotoomia lahendus sõltub
suuresti sellest, kuidas riik määratleb ning mõistab oma õigusaktides töösuhet. Vt selle kohta nt:
https://www.reuters.com/business/deliveroo-fined-by-french-court-abusing-freelance-status-its-riders-2022-04-
19/ (sisenetud: 21.04.2022).
17
vaid selline, mida tehakse tasu eest, siis eeldab müüjaks olemine ka tasu saamist oma pakutud teenuse
või müüdud kauba eest. Kui müüja ei saa tasu läbi viidud tegevuste eest, siis ei ole ta „müüja“ eelnõu
tähenduses.
Praktikas võib aga ette tulla juhtumeid (või suisa skeeme), kus tasu ei laeku vahetult pärast
aruandekohustusega hõlmatud tegevuse teostamist, vaid teatava hilinemisega. Näiteks ettevõte müüb
kaupa aastal 2024, kuid saab selle eest tasu alles aastal 2025. Siin tekib pealtnäha olukord, kus ettevõte
saaks öelda, et ta ei viinud 2024. aastal läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, sest ta ei saanud
sellest tasu (mis on juriidiliselt õige väide, sest aruandekohustusega hõlmatud tegevus eeldab tasu
saamist) ning et ta ei ole ka aastal 2025 viinud läbi aruandekohustusega hõlmatud tegevust, vaid pelgalt
tasu saanud. Eelnõus olev fraas „/../ või kellele makstakse või krediteeritakse aruandekohustusega
hõlmatud tegevusega seonduvalt tasu /../“ lahendab selle õigusliku lünga, ehk isegi kui ettevõte koheselt
tasu ei saa, siis loetakse ta müüjaks hetkest, mil temale aruandekohustusega hõlmatud tegevusega
seonduv tasu laekub.
Lõige 2
Kõnealune norm sätestab aruandlusega hõlmatud müüja mõiste. Tegemist on nö kvalifitseeritud
müüjaga, ehk aruandlusega hõlmatud müüjaks olemine eeldab esmalt „müüjaks“ olemist MTVS § 2022
lõike 1 tähenduses. Erisus aga „müüja“ ja „aruandlusega hõlmatud müüja“ vahel seisneb selles, et MTA-
le esitatakse aruandluse raames teavet vaid viimase kohta. Teabe esitamise kohustuse täitmine MTA-le
eeldabki seega esmalt aruandlusega hõlmatud müüjate välja filtreerimist müüjate koguhulgast.
Lõige 2 koosneb kahest lausest.
Esimese lause kohaselt on müüja aruandlusega hõlmatud siis, kui ta omab lisaks lõikes 1 sätestatud
tunnustele veel ühte järgnevat nö lisatunnust:
ta on liikmesriigi resident; või
ta annab rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnistut.
Esiteks nähtub, et müüja ei pea tingimata olema Eesti Vabariigi resident, vaid ta võib olla mistahes
liikmesriigi resident (nt ka Läti) selleks, et kvalifitseeruda Eestis aruandlusega hõlmatud müüjaks. See
tuleneb sellest, et direktiivi alusel kehtestatavad aruandlusreeglid on mõeldud suuresti toetama piiriülest
teabevahetust teiste liikmesriikide maksuhalduritega – MTA kogub nö Eesti platvormihalduritelt teavet
ka teiste liikmesriikide maksukohustuslaste kohta, kes nende platvormidel tegutsevad, ning edastab need
automaatse teabevahetuse korras vastavate riikide pädevatele ametiasutustele; teiste liikmesriikide
pädevad ametiasutused aga omakorda koguvad oma jurisdiktsioonis olevatelt platvormihalduritelt
muuhulgas ka Eesti maksukohustuslaste kohta teavet ja edastavad selle quid pro quo korras MTA-le.
Teiseks, müüja muutub aruandlusega hõlmatud müüjaks ka siis, kui ta ei ole liikmesriigi resident, ent ta
siiski annab rendile või üürile liikmesriigis asuvat kinnistut. See põhineb üldtunnustatud rahvusvahelise
maksuõiguse põhimõttel, et kinnisvaraga seonduva tulu maksustamise õigus on sellel riigil, kus see
kinnisvara asub. Lähtudes lõikest 1 muutub müüja aruandlusega hõlmatuks ka juhul, kui talle pelgalt
laekub tasu liikmesriigis asuva kinnistu üürile andmisest (hilinemisega).
Lõike 2 teine lause ei tulene direktiivist, vaid see on mõeldud toetamaks OECD mudelreeglite põhist
teabevahetust. Sätte kohaselt loetakse aruandlusega hõlmatud müüjateks ka müüjad, kes on
partnerjurisdiktsioonide residendid, või kes annavad rendile või üürile kinnistut partnerjurisdiktsiooni
territooriumil (või saavad sellega seonduvalt tasu). Platvormihaldur peab seega teadma, kes need
partnerjurisdiktsioonid on, kelle müüjate kohta ta teavet peab koguma ja edastama. Kuivõrd selle teabe
kättesaamine omal jõul on mõneti keerulisem (võrreldes EL liikmesriikide tuvastamisega), kajastatakse
kõnealune info edaspidi MTA veebilehel vastavas loetelus. Kõnealuse loetelu avaldamise eesmärgiks
on ühtlasi vältida selliste müüjate kohta teabe kogumist, kelle andmetega ei ole mitte midagi peale
hakata – ehk andmeid, mida MTA kasutada ei saa ning mida pole automaatse teabevahetuse korras ka
18
kellelegi anda. Eesmärgipäratu andmekorje oleks ebaproportsionaalne ning vastuolus isikuandmete
kaitse üldmääruses sätestatud minimaalsuse põhimõttega, mille kohaselt on lubatud andmeid koguda
vaid niivõrd kuivõrd see on vajalik taotletava eesmärgi saavutamiseks.
Nii esimese kui ka teise lause puhul ei tohiks terminit „resident“ sisustada nii, nagu seda teeb TuMS §
6, sest platvormihaldurid ei pea müüja „residentsuse“ tuvastamisel tuginema sellele paragrahvile ega
mõne teise liikmesriigi või partnerjurisdiktsiooni ekvivalentsele õigusnormile. Müüja residentsuse
tuvastamine põhineb oletusel, st platvormihaldur eeldab residentsust lähtudes temale ettekirjutatud
müüjal esineda võivatest tunnustest. Kuna müüja residentsuse ja selle tuvastamise üksikasjad avatakse
hiljem detailsemalt, siis siinkohal sellel rohkem ei peatuta.
Lõige 3
Kõnealune lõige määratleb aruandlusest välistatud müüjad, st müüjad, kelle kohta teavet ei koguta ega
esitata. Tegemist on isikutega või õiguslike moodustistega, kes vastavad küll müüja tunnustele (ning
kes iseenesest võivad vastata ka aruandlusega hõlmatud müüja tunnustele), kuid kes sellest hoolimata
välistatakse ad hoc korras aruandlusest. Sellisteks müüjateks on:
1) valitsusüksused direktiivi V I. jao C jaotise punkti 2 tähenduses;
2) ühingud, kelle aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul, sh nendega seotud üksused;
3) juriidiline isikud või õiguslikud moodustised, kes osutasid jooksval kalendriaastal enam kui
2000 korral rendi- või üüriteenust seoses kinnistuga või samal aadressil asuvate ja samale
omanikule kuuluvate kinnistutega;
4) isikud või õiguslikud moodustised, kes sõlmisid jooksval kalendriaastal platvormi kaudu vähem
kui 30 tehingut kauba müügiks ja kellele makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületanud
2000 eurot.
„Valitsusüksus“ on direktiivis määratletud termin ning eelnõu viitab sellele otse läbi MTVS § 2022 lõike
3 punkti 1. Tegemist on järjekordse HÕNTE § 28 lõikes 6 sätestatud olukorraga, sest „valitsusüksus“
on võrdlemisi spetsiifiliselt määratletud termin ning selle üle võtmisel ei ole ruumi märkimisväärseks
kõrvalekaldumiseks. Lihtsustatult öeldes on tegemist näiteks riigi- või valitsusasutustega, avalik-
õiguslike juriidiliste isikutega, kohaliku omavalitsuse üksusega jne – teisisõnu müüjatega, kelle puhul
ei saa eksisteerida tõsiseltvõetavat maksupettuste või maksudest kõrvalehoidumise riski. Liiati ei saa
siin Eesti seadusandluse terminoloogiast kitsalt lähtuda, sest platvormihaldurid peavad arvestama, et
nende platvormil võib tegutseda ka teiste liikmesriikide ja partnerjurisdiktsioonide valitsusüksuseid.
Punktis 2 sätestatud ühingute puhul eksisteerivad juba praegu võrdlemisi intensiivsed
finantsjärelevalvemehhanismid, mis takistavad neil oma seaduslike kohustuste täitmisest, sealhulgas
maksude maksmisest kõrvale hoiduda.
Punktis 3 sätestatud müüjate puhul peetakse silmas selliseid ettevõtjaid, kelle tegevust iseloomustab
pidev ning regulaarne kinnistu rendile ja üürile andmine – ennekõike hotellid, motellid ja muud
majutusettevõtted, kuid ka näiteks parkimiskohtade üürimist võimaldavad ettevõtjad. Sellised
maksukohustuslased on tõenäoliselt teadlikud oma maksukohustustest ning nende tegevuse iseloom on
juba selline, mis võimaldab nende üle järelevalvet teostada võrdlemisi lihtsalt ilma, et oleks vaja saada
platvormihalduritelt täiendavaid andmeid nende kohta.
Pikemalt on vaja peatuda fraasil „/../ rendi- või üüriteenust seoses kinnistuga või samal aadressil asuvate
samale omanikule kuuluvate kinnistutega.“
Esimene alternatiiv reguleerib olukorda, kus rendi- või üüriteenused on seotud vaid ühe kinnistuga –
näiteks on tegemist ühe hotellihoonega, mis sisaldab sadu hotellitube, mida eraldiseisvate kinnistutena
ei käsitleta (pole kinnistusraamatus registreeritud, ei oma eraldiseisvat aadressi jne). Sellisel juhul
ületatakse normis kirjeldatud piirmäär siis, kui selliste hotellitubadega seonduvat rendi- või üüriteenust
osutati enam kui 2000 korral.
19
Teine alternatiiv aga reguleerib olukorda, kus rendile või üürile antav tuba kujutab just nimelt endast
eraldiseisvat kinnistut – näiteks omab ettevõtja ühes kortermajas mitme korruse jagu korteriomandeid,
mida ta üürib oma ettevõtluse käigus lühiajaliselt välja. Kõik sellised korteriomandid on käsitletavad
eraldi kinnistutena, millel on oma kinnistu number ning aadress. Sellisel juhul ületatakse normis
kirjeldatud piirmäär siis, kui kumulatiivselt üüritakse nimetatud korteriomandeid välja jooksval aastal
enam kui 2000 korral. Tuleb rõhutada, et kumulatiivne arvestus rakendub vaid siis, kui kõnealused
kinnistud (nt korteriomandid) asuvad samal aadressil ja kuuluvad samale omanikule. Kui näiteks
korteriomandid asuvad erinevatel aadressidel (erinevates hoonetes), siis ei saa osutatud rendi- või
üüriteenust kumulatiivselt kokku liita, ehk sellisel juhul arvestatakse 2000 korra piirmäära ületamist iga
korteriomandi kohta eraldi. See on tingitud asjaolust, et selliste ettevõtjate puhul on maksurisk suurem
kui traditsiooniliste hotellide jms võrreldavate majutusettevõtete puhul. Ühtlasi ei saa punktis 3
sätestatud välistusele tugineda selline müüja, kes annab rendile või üürile kinnistuid, mis kuuluvad
erinevatele omanikele – see välistus on mõeldud ennetama skeemi, kus näiteks ühes kortermajas
soovivad mitu erinevat korteriomanikku välja üürida oma kortereid ning teevad seda läbi ühise müüja,
et kunstlikult saavutada kumulatiivne üüriteenuste arvestus, mis välistaks nad aruandlusest. Kõnealune
välistus on siiski mõeldud vaid vähese maksuriskiga ettevõtjale, mitte üksikutele korteriomanikele,
mistõttu oleks sellise skeemi võimaldamine vastuolus regulatsiooni eesmärgiga.
Punktis 4 sätestatud müüjad on vabastatud põhjusel, et sellistele tunnustele vastab reeglina müüja, kelle
tegutsemine platvormidel on juhuslik ning tõenäoliselt kantud motivatsioonist müüa maha oma isiklikus
kasutuses olnud vallasasju. Sellise tulu maksustamine ei paku üldiselt liikmesriigi maksuhalduritele huvi
ning ei saa välistada, et seda tulu ei ole võimalik maksustada lähtudes TuMS § 14 lõike 4 punktist 4
ning laiemast EL-s ja ka Eestis juurdunud majandustegevuse tulu teooriast. Säte on üldistav, mistõttu
tuleb möönda, et selle tulemusel võib aruandlusest pääseda ka müüjaid, kes küll tegelevad (või vähemalt
üritavad tegeleda) reaalse ettevõtlusega, aga kelle tegevust ei ole platvormidel märkimisväärne edu
saatnud ja jäävad seetõttu alla sättes kirjeldatud piirmäärade.
o § 2023. Platvormihaldur
Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.
Lõige 1
Seni on käesolevas seletuskirjas läbivalt kasutatud terminit „platvormihaldur“ kirjeldamaks ettevõtjaid,
kes tagavad platvormide toimimise ning kes otsustavad platvormile ligipääsu andmise üle. Käesolev
lõige sätestab aga termini „platvormihaldur“ legaaldefinitsiooni. Platvormihalduril on järgnevad
tunnused:
1) ta on juriidiline isik või õiguslik moodustis;
2) tal on lepinguline õigussuhe müüjaga;
3) selle lepingulise suhte esemeks on muuhulgas ligipääs platvormile või selle osale.
Esimese tunnuse kohaselt ei saa platvormihalduriks olla füüsiline isik ega Eesti kontekstis ka füüsilisest
isikust ettevõtja, küll aga saavad selleks olla kõik mõeldavad juriidilised isikud ning muud ühendused,
millel ei ole juriidilise isiku staatust (nt seltsingud). Kuivõrd käesolev määratlus tugineb otseselt OECD
mudelreeglite ekvivalendile, siis lähtudes OECD kommentaaridest peaks see tunnus tagama selle, et
määratlusega oleksid hõlmatud sisuliselt kõik mõeldavad subjektid ja õiguslikud konstruktsioonid, mis
ei ole füüsilised isikud.23
23
Vt selle kohta OECD (2020), Model Rules for Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the
Sharing and Gig Economy, OECD, Paris, lk 18, kommentaar 57 – „This term is intended to cover any person other
than an individuaal (i.e. a natural person), in addition to any legal arrangement.“ Kättesaadav: Model Rules for
Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the Sharing and Gig Economy - OECD (09.12.2021).
20
Teiseks ja kolmandaks tunnuseks on see, et platvormihalduril on müüjaga lepinguline õigussuhe, mille
raames annab platvormihaldur müüjale ligipääsu platvormile või selle osale. See ei tähenda tingimata
seda, et platvormihaldur on platvormi nö vahetu käitaja, küll aga on tegemist osapoolega, kes õiguslikult
vastutab müüja ees selle eest, et platvormile oleks ligipääs tagatud. Sätte mõte on hõlmata
platvormihaldurid, kes omavad kontrolli selle üle, kes platvormil tegutseda saavad ning mis sellel
platvormil konkreetselt toimub.
Kuna kehtiv lepinguline suhe eeldab seda, et lepingupooled teavad üksteise identiteeti, siis on mõistlik
eeldada, et platvormihaldurid valdavad andmeid, mis võimaldavad nende platvormidel tegutsevaid
müüjaid identifitseerida – teisisõnu teavet, mida EL maksuhalduritel on vaja, et platvormimajanduse üle
riiklikku järelevalvet teostada. Vastasel juhul peaksid platvormihaldurid möönma, et nad sõlmivad
tsiviilõiguslikke tehinguid anonüümsete isikutega, mis juhul võib sellise lepingu õiguslikku kehtivust
pidada üleüldse küsitavaks.
Lõige 2
Platvormihalduriks olemine ei tähenda siiski tingimata seda, et tal oleks kohustus esitada MTA-le teavet
tema platvormil tegutsevate müüjate kohta. Teabe esitamise kohustuse teke eeldab, et platvormihaldur
on direktiivi mõistes ka „aruandev platvormihaldur“ (nö lisatunnustega platvormihaldur). Käesolevas
eelnõus ei ole seda direktiivist tulenevat terminit aga expressis verbis üle võetud, vaid kasutatakse
terminit „teabeandja“. See on tingitud MTVS-i eripärast, kus MTVS § 2 punkt 5 juba sätestab
„teabeandja“ kui katustermini, mis hõlmab kõik isikud ning õiguslikud moodustised, kellele antakse
MTVS-s teabeandlusega seonduvaid õigusi ja kohustusi.
Teabeandjaks olemine eeldab järgmisi tunnuseid:
1) ta on platvormihaldur;
2) ta on Eesti resident; või kui ta ei ole Eesti resident, siis
a. tema juhtimise koht on Eestis; või
b. tal on Eestis püsiv tegevuskoht; või
c. ta on õiguslik moodustis, mis on asutatud Eesti õiguse alusel.
Esmajoones tuleb vaadata seda, kas platvormihaldur on Eesti resident. Kui ei ole, siis tuleb alles vaadata,
kas Eestiga võib esineda muu eelnõus sätestatud seos (eeltoodud loetelus punktid a-c), mis muudaks ta
Eesti suhtes teabeandjaks – see kõik tuvastatakse kehtiva riigisisese õiguse alusel. Täiendavalt ei ole
kõnealuseid tunnuseid vaja selgitada, kuivõrd tegemist on juba Eesti õiguses juurdunud ja juba
eksisteerivate mõistetega.
Eeltoodu kehtib ennekõike selliste platvormihaldurite osas, kes on juriidilised isikud, ent
platvormihaldur võib olla ka juriidilise isiku staatuseta õiguslik moodustis. Sellises olukorras on
residentsuse määramine mõneti keerulisem (nt TuMS § 6 räägib ainult isikutest), mistõttu mängivad
õiguslike moodustiste puhul suuremat rolli teised tunnused (nt kas ta on loodud Eesti õiguse alusel jne).
Kui platvormihalduril puuduvad kõik MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud tunnused, siis tegemist ei ole
üldreeglina Eesti vaatest teabeandjaga, st platvormihalduriga, kes on kohustatud esitama teavet MTA-
le – „üldreeglina“, sest on siiski üks olukord, kus platvormihaldur võib olla käsitatav teabeandjana Eesti
suhtes sõltumata MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud tunnuste puudumisest. See olukord tekib siis, kui
platvormihaldur on liiduväline platvormihaldur, kes on MTA juures ennast Eesti ees
aruandekohustuslikuks registreerinud.
Lõige 3
Lõige 3 sätestab liiduvälise platvormihalduri määratluse. Sätte eesmärgiks on lülitada aruandlusreeglite
kohaldamisalasse ka sellised platvormihaldurid, kellel ei ole ühtegi MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud
tunnust, mis seoks neid Eestiga või mutatis mutandis teiste liikmesriikidega, kuid kes sellegipoolest
vahendavad EL maksukohustuslastest aruandlusega hõlmatud müüjate tuluteenivat tegevust. Näiteks,
21
kui liikmesriikide maksukohustuslased tegelevad mõnel Nigeeria platvormil kohalikele interneti kaudu
inglise keele õpetamise teenusega ja teenivad selle pealt tulu, siis liikmesriikide maksuhalduritel on huvi
ka selle kohta teavet saada, sest tegemist on maksustatava tuluga sõltumata sellest, et selle
platvormihalduril ise muid seoseid EL-ga ei ole. Rõhk on siinkohal just liikmesriikide müüjatel, sest
liiduvälise platvormi regulatsioon tuleneb eksklusiivselt direktiivist, mille ekvivalenti OECD
mudelreeglites ei ole.
Eeltoodud kirjeldusest tulenevalt, on liiduväline platvormihaldur peaasjalikult negatiivsete tunnustega:
1) ta ei ole ühegi liikmesriigi resident;
2) ta ei ole loodud ühegi liikmesriigi õiguse kohaselt;
3) tal ei ole üheski liikmesriigis juhtimise kohta;
4) tal ei ole üheski liikmesriigis püsivat tegevuskohta;
5) sõltumata ülal mainitud tunnuste puudumisest, tegutsevad tema platvormil siiski EL
maksukohustuslastest aruandlusega hõlmatud müüjad.
Liiduvälise platvormihalduri võrdlemisi unikaalne olukord tähendab seda, et tema teabeandjaks olemine
toimub erinevalt võrreldes platvormihalduritega, kellel on otsesem seos mõne konkreetse liikmesriigiga
(nt püsiva tegevuskoha olemasolu tõttu). Seega sätestab lõige 3, et liiduvälisele platvormihaldurile
kohaldatakse teabeandja kohta sätestatut vaid siis, kui ta on MTA juures ennast MTVS § 20 28 lõike 1
kohaselt registreerinud. Kõnealune registreerimisprotsess tuleneb direktiivist, mille kohaselt peab
liiduväline platvormihaldur ennast ise registreerima aruandekohustuslikuks vabalt valitud liikmesriigis,
kui tema platvormidel tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad. Teavet hakataksegi edaspidi esitama
registreerimisjärgsele liikmesriigile.
Selline registreerimisprotseduur on ettenähtud vaid liiduvälistele platvormihalduritele, ehk liidusisesed
platvormihaldurid oma teabe esitamise liikmesriiki sellisel kujul valida ei saa. Registreerimiskohustuse
osas vt selgitusi MTVS § 2028 kohta.
II. Jagu – „Hoolsusmeetmed ja teabe edastamine“
o § 2024. Hoolsusmeetmete rakendamine
Käesolev paragrahv koosneb neljast lõikest.
Lõige 1
Käesolev lõige kohustab platvormihaldureid tuvastama oma platvormil tegutsevad aruandlusega
hõlmatud müüjad jooksva kalendriaasta 31. detsembriks. Nimetatud tuvastamine toimub läbi
hoolsusmeetmete, mille rakendamine võimaldabki müüjate koguhulgast nö „välja filtreerida“
aruandlusega hõlmatud müüjad. Hoolsusmeetmeid seaduse eelnõuga aga eraldi ei defineerita. Need
kajastatakse MTVS § 2026 alusel antavas rahandusministri määruses platvormihalduri õiguste ja
kohustuste komplektina, mille eesmärgiks on võimaldada müüja identifitseerimist võimaldava teabe
kogumist ja selle usaldusväärsuse kontrollimist, samuti kogutud teabe pinnalt müüja residentsuse
eeldamist, mis on määravaks kriteeriumiks aruandlusega hõlmatuse tuvastamiseks.
Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel platvormihalduritel sõltumata sellest, kas
nad on samaaegselt käsitletavad teabeandjana ja/või liiduvälise platvormihaldurina. Just nimelt viimase
puhul on see eriti relevantne, sest liiduvälisel platvormihalduril tekib teabeandjaks registreerimise
kohustus üksnes juhul, kui tema platvormil tegutseb EL maksukohustuslastest aruandlusega hõlmatud
müüjaid. Sellest teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma
platvormil tegutsevate müüjate kohta teabe kogumist ja kontrollimist. Näiteks oletagem, et Nigeerias on
platvorm, kus müüjatel on võimalik anda keelekursuseid ostjatele. Kuivõrd ei saa välistada, et ka EL-i
maksukohustuslastest müüjad võivad sellel tegutseda, siis tuleb kohustada kõnealust Nigeeria
platvormihaldurit rakendama hoolsusmeetmeid oma platvormil tegutsevate müüjate suhtes. Juhul, kui
22
hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse aruandlusega hõlmatud müüjate olemasolu, siis tekib sellel
platvormihalduril üldreeglina kohustus ennast MTA juures (või muus liikmeriigis)
aruandekohustuslikuks registreerida.
Universaalne hoolsusmeetmete rakendamise kohustus võimaldab teoreetiliselt teostada riiklikku
järelevalvet ka selliste platvormihaldurite suhtes, kellel ei ole küll vahetut kohustust edastada teavet
MTA-le, ent kes rakendavad oma hoolsusmeetmeid niivõrd ebakvaliteetselt, et MTA ei saa seda teavet
kätte ka kaudselt läbi automaatse teabevahetuse. Näiteks oletagem, et Läti platvormihaldur edastab teabe
Läti maksuhaldurile, ent Läti maksuhaldurilt ei laeku automaatse teabevahetuse korras mingit teavet
MTA-le Eesti maksukohustuslaste kohta – seda põhjusel, et Läti platvormihaldur ei edastanud sellist
teavet Läti maksuhaldurile. Kui on alust arvata, et kõnealuse platvormihalduri platvormil siiski
tegutsevad Eesti maksukohustuslased, ent see platvormihaldur sellekohast teavet ühel või teisel põhjusel
ei kogu või ei kontrolli, siis saab MTA vajadusel sekkuda kas vahetult või rahvusvahelise ametiabi
korras tuginedes otse riigisisesele õigusele.
Hoolsusmeetmeid tuleb rakendada kõikide müüjate suhtes jooksva kalendriaasta kohta. See tähendab,
et platvormihaldur peab üldreeglina rakendama hoolsusmeetmeid igal kalendriaastal selleks, et
tuvastada tema platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad – seda põhjusel, et igal uuel
kalendriaastal võib aruandlusega hõlmatud müüjaid juurde tulla, samuti võivad olemasolevate müüjate
kohta käivad andmed olla muutunud (nt mõned aruandlusega hõlmatud müüjad on lõpetanud oma
tegevuse või minetanud oma aruandlusega hõlmatuse).
Norm sätestab ka hoolsusmeetmete rakendamise tähtaja, ehk platvormil tegutsevad aruandlusega
hõlmatud müüjad tuleb hoolsusmeetmete rakendamisega tuvastada jooksva kalendriaasta 31.
detsembriks. Siinkohal tuleb rõhutada, et kõnealuses normis on teadlikult välditud termini „hiljemalt“
kasutamist, ehk sätte mõte ei ole see, et platvormihalduril on „hiljemalt“ 31. detsembrini aega, et
hoolsusmeetmeid rakendada. Selline formulatsioon jätaks mulje, et platvormihaldur võiks näiteks
jooksva kalendriaasta mai keskpaigaks hoolsusmeetmete rakendamise lõpetada ja seejärel ignoreerida
ülejäänud kalendriaastat. Selline tõlgendus aga ei ole kooskõlas aruandlusreeglite eesmärgiga – 31.
detsembri tähtpäeva tuleb mõista selliselt, et platvormihaldur peab tuvastama tema platvormil
tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga. Selline
lähenemine võimaldab tuvastada maksimaalse arvu aruandlusega hõlmatud müüjaid asjaomasel
platvormil.
Lõige 2
Lõige 2 sätestab MTVS § 2024 lõikest 1 erandi, mil platvormihaldur ei ole kohustatud hoolsusmeetmeid
jooksval kalendriaastal rakendama, vaid ta võib tugineda eelnevatel kalendriaastatel rakendatud
hoolsusmeetmetega kogutud ja kontrollitud teabele ning selle teabe pinnalt tehtud eeldustele. Sätte
eesmärgiks on vähendada nii platvormihaldurite kui ka müüjate halduskoormust ning lähtub eeldusest,
et müüja kohta kogutud teave on võrdlemisi stabiilne, ehk ei ole pidevas muutuses. Näiteks, kui aastal
2023 kogutakse müüja kohta teavet (nt tema elukoha aadress), siis võib platvormihaldur eeldada, et
aastal 2024 see elukoht ei ole muutunud, mistõttu ei ole tarvis saada ka müüjalt selle kohta täiendavat
kinnitust. Kõnealuse eelduse tegemine on siiski piiratud kahe kumulatiivse kriteeriumiga:
1) müüja kohta käiv teave peab olema kogutud ja selle usaldusväärsust kontrollitud või kinnitatud
viimase 36 kuu jooksul, ning
2) platvormihalduril ei ole põhjust arvata, et see teave on kuidagi oma usaldusväärsuse minetanud.
Kui üks eeltoodud kahest kriteeriumist on täitmata, siis on platvormihaldur taas kohustatud
hoolsusmeetmeid jooksval kalendriaastal rakendama. Teise kriteeriumi puhul võib kogutud teave oma
usaldusväärsuse minetada näiteks põhjusel, et MTA esitab platvormihaldurile konkreetse müüja kohta
teabenõude MKS § 61 lõike 1 alusel, kus teabenõudes müüja kohta nähtuv informatsioon on vastuolus
sellega, mida platvormihaldur ise kõnealuse müüja kohta valdab. Sellistel juhtudel käivitub taas
hoolsusmeetmete rakendamise kohustus, konkreetselt teabe usaldusväärsuse kontrollikohustus.
23
Kui aga kõnealused kaks kriteeriumit on täidetud, siis võib platvormihaldur tugineda eelmistel
kalendriaastatel rakendatud hoolsusmeetmetele, millega loetakse jooksva kalendriaasta kohta käivad
hoolsusmeetmed rakendatuks.
Lõige 3
Lõige 3 võimaldab platvormihalduril delegeerida hoolsusmeetmete rakendamise kohustuse kolmandale
isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega delegeerida ka vastutust. Kui platvormihaldur delegeerib
hoolsusmeemete rakendamise kolmandale isikule, siis vastutab see platvormihaldur ikkagi selle eest, et
kõnealused hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetuks.
Õiguslikku vastutust hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna seega kõnealune kolmas isik. Kui see
kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt, siis saab ta
vastutada vaid platvormihalduri ees vastavalt nendevahelisele õigussuhtele.
Lõige 4
Praktikas esineb juhtumeid, kus mõned müüjad lõpetavad platvormil oma majandustegevuse, ehk nad
ei osuta enam teenuseid ega müü kaupu, kuid nende konto kui selline on endiselt platvormil olemas ja
tihti ka ostjatele kättesaadav. Selliste piltlikult öeldes „surnud müüjate“ osas võib hoolsusmeetmete
rakendamine kujutada endast tarbetut ning seetõttu ebaproportsionaalset halduskoormust, sest
tõenäoliselt ei ole selliselt müüjalt võimalik enam teavet koguda (ta pole aktiivne) või kui on, siis
kogutav ja kontrollitav teave on tõenäoliselt maksunduslikult irrelevantne (nt saadakse müüjalt teada
vaid seda, et ta ei teeninud jooksval kalendriaastal midagi). Seetõttu pole otstarbekas kohustada
platvormihaldureid selliste müüjate osas hoolsusmeetmeid rakendama.
Lõige 4 sätestabki, et kui müüja ei ole jooksval kalendriaastal viinud läbi aruandekohustusega hõlmatud
tegevust ega saanud sellega seoses tasu, siis pole platvormihaldur kohustatud tema suhtes
hoolsusmeetmeid rakendama. Platvormihaldur iseenesest võib seda teha, kui ta seda soovib. Kui
kõnealune müüja peaks jooksval kalendriaastal siiski läbi viima kasvõi ühe aruandlusega hõlmatud
tegevuse, või kui talle laekub platvormi kaudu sellega seonduvalt tasu, siis ei ole enam kõnealuse erandi
rakendamine võimalik ja selle müüja suhtes tuleb hoolsusmeetmed läbi viia (või siis tugineda tema
suhtes varasemalt rakendatud hoolsusmeetmetele).
o § 2025. Aruandlusega hõlmatud müüjate kohta ja kinnistu kohta teabe edastamine
Kõnealune paragrahv koosneb viiest lõikest.
Lõige 1
Lõige 1 sätestab teabeandja kohustuse edastada MTA-le aruandlusega hõlmatud müüja kohta teavet,
mis hõlmab peaasjalikult andmeid tema isiku ning tema poolt teenitud tulu suuruse kohta. Kui see
aruandlusega hõlmatud müüja tegeles kinnistu rendile- või üürile andmisega, siis tuleb teavet esitada ka
kõnealuse kinnistu kohta. Edastatava teabe ammendav loetelu sätestatakse rahandusministri määrusega,
mille andmise volitus tuleneb MTVS §-st 2026.
Kui platvormihaldur on kohustatud hoolsusmeetmeid rakendama jooksval kalendriaastal, ehk tuvastama
oma platvormil tegutsevad aruandlusega hõlmatud müüjad jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga,
siis MTA-le edastatakse nende kohta käiv teave järgmise kalendriaasta 31. jaanuariks.
Kuivõrd käesolev lõige reguleerib teabe edastamist MTA-le, siis enam ei kasutata terminit
„platvormihaldur“, vaid konkreetselt terminit „teabeandja“, mis hõlmab nii MTVS § 20 23 lõikes 2
sätestatud tunnustega platvormihaldurit kui ka liiduvälist platvormihaldurit, kes on MTA juures
aruandekohustuslikuks registreeritud.
24
Lõige 2
Kõnealune lõige sätestab erandid, mil teabeandja ei pea MTVS § 2025 lõikes 1 sätestatud kohustust
täitma, ehk teavet MTA-le esitama. Teabeandjal puudub teabe edastamise kohustus, kui ta on ühes
järgnevas olukorras:
1) ta ei tuvastanud hoolsusmeetmete rakendamisel oma platvormil aruandlusega hõlmatud müüjaid
ja teavitab sellest MTA-d hiljemalt 31. jaanuariks;
2) ta kavatseb edastada või on juba edastanud teabe nõuetekohaselt teise liikmesriigi pädevale
ametiasutusele ja teavitab sellest MTA-d hiljemalt 31. jaanuariks;
3) teave, mida teabeandja peaks MTA-le edastama, on MTA-le juba nõuetekohaselt edastatud teise
platvormihalduri poolt või see teave on edastatud teise liikmesriigi või partnerjurisdiktsiooni
pädevale ametiasutusele ning kõikidel juhtudel on teabeandjal selle kohta tõendeid.
Sätte eesmärgiks on vältida teabe mitmekordsest edastamisest tingitud halduskoormust, samuti ka
maksuhalduritele tekkivat täiendavat töökoormust, kui nad peaksid automaatse teabevahetuse korras
hakkama vahetama dubleeritud teavet.
Esimene olukord tekib juhul, kui teabeandja rakendab jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga
hoolsusmeetmeid, ent avastab, et tema platvormil tegutsevatest müüjatest ei ole ükski aruandlusega
hõlmatud müüja. Teisisõnu, nad ei ole ei liikmesriikide ega partnerjurisdiktsioonide residendid, samuti
ei paku nad rendile ega üürile liikmesriigis või partnerjurisdiktsioonis asuvat kinnistut. Sellises
olukorras ei ole teabeandjal kedagi, kelle kohta teavet esitada ning selleks, et MTA ei peaks kahtlustama
aruandluskohustuse ignoreerimist, sätestatakse sellistes olukordades olevatele teabeandjatele kohustus
vähemalt teavitada MTA-d, et neil puuduvad aruandlusega hõlmatud müüjad. Kõnealune teavitus tuleb
teha tähtpäevaks, mil tavapärasel juhul nad oleksid pidanud teavet esitama, ehk hoolsusmeetmete
rakendamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks. Selline teavitus on ühtlasi oluline
platvormimajanduse üldisemaks seiramiseks.
Teine olukord saab aktualiseeruda juhul, kui teabeandjal on MTVS § 2023 lõikes 2 sätestatud seos mitte
ainult Eestiga, vaid mutatis mutandis korras ka mõne teise liikmesriigiga – näiteks võib teabeandja
üheaegselt olla Eesti resident, ent omada püsivat tegevuskohta ka Lätis. Direktiiv ei kohusta sellises
olukorras olevat teabeandjat aga esitama teavet nii Eestisse kui ka Lätti, vaid võimaldab tal ise valida,
millisesse liikmesriiki ta teavet esitab eeldusel, et ta teavitab sellest teist liikmesriiki. Eelnõuga võetakse
see regulatsioon üle selliselt, et teabeandja vabaneb teabe edastamise kohustusest MTA ees juhul, kui ta
teavitab MTA-d, et ta on teabe edastanud või kavatseb selle edastada teise liikmesriigi pädevale
ametiasutusele. Vastavasisuline teavitus tuleb teha hiljemalt tavapärase teabe edastamise tähtajaks, ehk
31. jaanuariks.
Õigus sellisel viisil teabe edastamiseks peab tulenema vastava liikmesriigi riigisisesest õigusest, millega
võetakse üle asjaomane direktiivi regulatsioon. MTVS-i ei sätestata expressis verbis teabeandja õigust
edastada teavet teise liikmesriiki, sest Eesti ei saa kohustada teisi liikmesriike aktsepteerima teabeandja
poolt edastatavat teavet. Termin „nõuetekohaselt“ viitab sellele, et teabe edastamiseks teise liikmesriiki
eeldabki vastava liikmesriigi riigisiseses õiguses leiduvat õiguslikku alust. Kui teabeandja edastab teabe
teise liikmesriiki ilma õigusliku aluseta (nt liikmesriiki, millega tal ei ole ühtegi MTVS § 2023 lõikes 2
sätestatud mutatis mutandis seost), siis ei saa ta käesolevale lõikele tugineda ja säilib endiselt kohustus
edastada teave MTA-le.
Kolmas olukord hõlmab juhtumeid, kus MTA-le on teave juba edastatud või on käiku lastud sündmuste
ahel, mille tagajärjel MTA saab sama teabe automaatse teabevahetuse korras teise liikmesriigi või
partnerjurisdiktsiooni pädevalt ametiasutuselt. Kui teabeandja sellele alusele tugineb, siis peab ta olema
suuteline ka tõendama, et teave on kas MTA-le edastatud või siis see on edastatud MTA-ga teavet
vahetavale pädevale ametiasutustele. Teabeandja ei pea küll ise proaktiivselt MTA-le midagi tõendama,
aga ta peab olema valmis seda tegema siis, kui MTA peaks tema poole pöörduma vastavasisulise
25
päringuga. Sätte mõtteks on vältida tarbetut haldus- ja töökoormust, kus MTA-le laekuks sama teave
mitu korda erinevatest allikatest.
Lõige 3
Käesoleva lõike eesmärgiks on suurendada õigusselgust. Nimelt, liiduvälisel platvormihalduril on
kohustus edastada teavet vaid sellesse liikmesriiki, kuhu ta on ennast aruandekohustuslikuks
registreerinud ning paralleelselt, tal ei ole õigust esitada teavet mõnesse teise liikmesriiki, kus ta
registreeritud ei ole. Lõikes 3 sätestatud expressis verbis erandita võib jääda mulje, et kui Eestis
registreeritud liiduväline platvormihaldur edastab teabe näiteks Soome, siis võib ta tugineda MTVS §
2025 lõike 2 punktile 2, et teavet mitte esitada MTA-le. Selline tõlgenduslik järeldus oleks vastuolus
regulatsiooni mõttega ja kujutaks endast õiguslünka, mida tõenäoliselt ei ole võimalik tõlgendamisega
ületada.
Lõige 4
Teabeandja peab lisaks MTA-le edastama lõike 1 kohase teabe ka müüjale, kelle kohta see käib.
Tegemist on andmekaitsealase regulatsiooniga, mille eesmärgiks on teavitada müüjat tema andmete
töötlemisest ning peatsest edastamisest MTA-le. Platvormihaldur ei ole kohustatud müüjale edastama
teavet, mis ei kvalifitseeru müüja andmeteks.
Lõige 5
Teabe edastamiseks nähakse ette vorm, mis edaspidi kajastatakse rahandusministri määruses nr 16
„Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning
nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine.“
o § 2026. Hoolsusmeetmed ja edastatava teabe loetelu
Käesolev paragrahv koosneb volitusnormist, mis kohustab rahandusministrit andma välja määruse, mis
sisaldab järgmisi suuniseid:
1) müüja kohta teabe kogumiseks ning kogutud teabe kontrollimiseks rakendatavad
hoolsusmeetmed – see hõlmab mitte ainult teavet müüja isiku kohta, vaid ka teavet kinnistu
kohta, millega seonduvalt osutab müüja rendi- või üüriteenust;
2) MTA-le edastatava teabe loetelu – määrus peab loetlema ammendavalt kõik teabeartiklid, mida
on vaja MTA-le edastada igale aruandlusperioodile järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.
Kõnealuse määruse kavand on leitav käesoleva seletuskirja lisast 1 koos selgitustega.
o MTVS § 2027. Platvormihalduri vabastamine hoolsusmeetmete rakendamisest, teabe
edastamisest ning muudest kohustustest
Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.
Lõige 1 võimaldab platvormihalduril taotleda vabastust hoolsusmeetmete rakendamisest ning muudest
kohustustest, kui ta suudab MTA-le tõendada, et tema ärimudelist tulenevalt ei saa tema platvormil
tegutseda aruandlusega hõlmatud müüjaid, st müüjaid, kes vastavad MTVS § 2022 lõikes 2 esimeses
lauses sätestatud määratlusele. Kõnealune vabastus tähendab sisuliselt platvormihalduri välistamist
aruandlusreeglite kohaldamisalast jooksva kalendriaasta lõpuni, misjärel peab platvormihaldur
vabastuse saamiseks seda uuesti taotlema ja näitama, et tema ärimudeli olemus on endiselt sama.
Kõnealust vabastust võivad taotleda mistahes platvormihaldurid, sh liiduvälised platvormihaldurid.
Kuivõrd kõnealuse vabastuse näeb ette kohustuslikus korras vaid direktiiv (OECD Mudelreeglid seda
kohustuslikus korras ette ei näe), siis on asjaomast vabastust võimalik taotleda vaid selliste aruandlusega
26
hõlmatud müüjate osas, kes on liikmesriigi residendid või kes rendivad või üürivad liikmesriigi
territooriumil asuvat kinnistut.
Tuleb rõhutada, et direktiiv näeb ette vabastuse taotlemise vaid juhul, kui ärimudelist tulenevalt ei saa
platvormil olla aruandlusega hõlmatud müüjaid. See tähendab, et platvormihaldur peab tõendama, et tal
puuduvad liikmesriigi residendist müüjad või müüjad, kes rendivad või üürivad liikmesriigi
territooriumil asuvat kinnistut. Välistust ei pea taotlema selline „platvormihaldur“, kelle „platvormil“ ei
tegutse üleüldse „müüjaid“ nii nagu need on defineeritud MTVS § 2022 lõikes 1 – näiteks, kui platvormil
tegutsevad vaid sellised isikud, kes rendivad platvormil vallasasju, siis nad ei kvalifitseeru „müüjaks“
MTVS § 2022 lõike 1 tähenduses (nad ei tegele aruandlusega hõlmatud tegevusega) ja on seega
automaatselt aruandlusreeglistiku kohaldamisalast väljas.
Lõike 2 kohaselt teavitab MTA teiste liikmesriikide pädevaid asutusi igast platvormihaldurist, kelle
MTA on jooksvaks kalendriaastaks vabastanud hoolsusmeetmete rakendamisest, teabe edastamisest
ning muude kohustuste täitmisest. Kõnealuse teavituse eesmärgiks on vältida olukorda, kus teised
liikmesriigid asuvad vabastatud platvormihaldurilt nõudma aruandlusreeglite täitmist põhjusel, et nad ei
tea, et ta ärimudel välistab aruandlusreeglite täitmise võimalikkuse. Teavitamise kaudu teavad teised
liikmesriigid, et kõnealune vabastatud platvormihaldur tuleb jooksvaks aastaks nö „rahule jätta“.
Teavitamine on konkreetsemalt reguleeritud MTA ametijuhendis, kuid olulist rolli mängib siin ka
Komisjoni poolt loodav keskregister, kuhu kõik sellised vabastatud platvormihaldurid kantakse ja kuhu
liikmesriigi pädevatel asutustel on ligipääs.
Lõige 3 reguleerib juhtumit, kus platvormihaldur on vabastatud aruandlusreeglite rakendamisest mõne
teise liikmesriigi pädeva ametiasutuse poolt. Sellisel juhul võib kõnealune platvormihaldur tugineda
nimetatud vabastusele ka MTA ees ilma, et tal oleks vaja täiendavalt seda taotleda lõike 1 alusel. MTA
peaks üldjuhul vabastusest teada saama läbi elektroonilise teavituse, mis laekub vabastuse andnud
pädevalt ametiasutuselt.
3. Jagu – „Liiduväline platvormihaldur“
Käesolevas jaos reguleeritakse erinõuded, mis rakenduvad liiduvälisele platvormile (MTVS § 2023 lõige
3).
o § 2028. Liiduvälise platvormihalduri registreerimiskohustus
Käesolev paragrahv koosneb neljast lõikest.
Lõige 1 sätestab liiduvälisele platvormihaldurile kohustuse ennast viivitamata registreerida MTA juures,
kui ta hoolsusmeetmete rakendamisel tuvastab, et tema platvormil tegutsevad MTVS § 2022 lõike 2
esimeses lauses sätestatud aruandlusega hõlmatud müüjad. Tegemist on direktiivist tuleneva
regulatsiooniga, mistõttu ei laiene see partnerjurisdiktsioonide aruandlusega hõlmatud müüjatele.
Direktiiv paneb kohustusi ka sellistele platvormihalduritele, kes on formaalselt Euroopa Liidu ning
liikmesriikide jurisdiktsioonist väljas, ent kes vahendavad oma platvormil selliste müüjate tegevust, kes
on liikmesriigi residendid või kes tegelevad liikmesriigi territooriumil asuva kinnistuga seonduva rendi-
või üüriteenuse osutamisega – ennekõike puudutab see kohustust rakendada hoolsusmeetmeid, et
tuvastada aruandlusega hõlmatud müüjad, ning seejärel edastada aruandlusreeglitega nõutud teave
liikmesriigi maksuhaldurile. Käesolevas lõikes sätestatud registreerimiskohustuse eesmärgiks ongi
fikseerida ühe liikmesriigina Eesti, kuhu liiduväline platvormihaldur hakkab peale registreerimist teavet
esitama. Kui liiduväline platvormihaldur keeldub ennast registreerimast piisava põhjenduseta, siis on
võimalik tema suhtes rakendada sunnimeetmeid ning muid sanktsioone.
Liiduväline platvormihaldur „/../ ei saa taotleda maksuhalduri juures registreerimist /../“, kui ta vastab
mõnele alljärgnevale tingimusele:
27
1) ta on juba samaväärselt registreeritud teises liikmesriigis;
2) ta taotleb samaväärset registreerimist teises liikmesriigis;
Punktides 1 ja 2 sätestatud piirangud on kantud asjaolust, et direktiiv kohustab ja ühtlasi lubab
liiduvälisel platvormihalduril registreerida vaid ühes vabalt valitud liikmesriigis, sh ka sellises
liikmesriigis, kelle aruandlusega hõlmatud müüjaid tema platvormil ei tegutse. Kogu teave esitatakse
selle ühe liikmesriigi pädevale ametiasutusele, kes selle automaatse teabevahetuse korras vastavalt
teistele asjassepuutuvatele liikmesriikidele laiali jagab. Punktidest 1 ja 2 seega nähtub, et kui liiduväline
platvormihaldur on registreeritud teises liikmesriigis või kui ta on esitanud vastavasisulise taotluse
ennast registreerida teises liikmesriigis, siis ei ole tal enam õigust ega kohustust („/../ ei saa /../“) seda
teha MTA juures ja tema suhtes sunnimeetmete kohaldamine selleks otstarbeks on edaspidi välistatud.
Eelnõu ei sätesta aga liiduvälistele platvormihalduritele expressis verbis õigust registreerida teises
liikmesriigis. See on kantud asjaolust, et Eesti Vabariik ei saa oma riigisisese õigusega kohustada teisi
liikmesriike aktsepteerima liiduväliste platvormihaldurite taotlusi. Eelnõu reguleerib vaid juhte, mil
Eestis registreerida ei saa – õigus registreerida teistes liikmesriikides peab tulenema nende riigisisesest
õigusest.
Lõige 2 kohustab MTA-d teavitama teisi liikmesriike sellest, et liiduväline platvormihaldur valis Eesti
selleks liikmesriigiks, kuhu ta teavet esitab. Teavitamisfunktsiooni eesmärgiks on vähendada nii
maksuhaldurite töökoormust kui ka liiduvälise platvormihalduri halduskoormust – ehk vältida olukorda,
kus teised liikmesriigid hakkavad nõudma liiduväliselt platvormihaldurilt registreerimiskohustuse
täitmist nende juures. Edaspidi teavad teised liikmesriigid, et kõnealuselt liiduväliselt platvormihaldurilt
laekub teave MTA-le, kes siis ise jagab selle automaatse teabevahetuse korras asjasse puutuvatele
liikmesriikidele laiali.
Lõige 3 sätestab olukorra, mil liiduvälist platvormihaldurit ei registreerita MTA juures sõltumata sellest,
et tal formaalselt on õigus seda taotleda lõikes 1 sätestatud aluste puudumise tõttu. Olemuselt on
tegemist sanktsiooninormiga, mida rakendatakse selliste liiduväliste platvormihaldurite suhtes, kelle
varasem registreering on tühistatud põhjusel, et nad ei ole nõuetekohaselt platvormialast teavet
edastanud – seejuures ei ole vahet, kas teabe edastamise kohustus jäi täitmata MTA juures või mõnes
muus liikmesriigis. Registreerimata seisund aga võimaldab nende suhtes piirangute rakendamist,
ennekõike intensiivset MTVS §-s 221 sätestatud blokeeringu kehtestamist.
Liiduvälisel platvormihalduril on siiski võimalik saavutada enda registreerimine eeldusel, et ta täidab
nõuetekohaselt varasemalt täitmata teabe edastamise kohustuse. Sellega loetakse liiduväline
platvormihaldur rehabiliteerituks, ehk tal võimaldatakse oma tavapärase majandustegevusega jätkata,
kuigi võimalik, et riikliku järelevalve prismast on ta edaspidi natukene suurema tähelepanu all.
Lõige 4 on volitusnorm, mille alusel kehtestatakse rahandusministri määrusega liiduvälise
platvormihalduri registreerimise kord. Selleks otstarbeks ei hakata looma spetsiifilist rahandusministri
määrust, vaid see lülitatakse samamoodi loodavasse rahandusministri määrusesse „Hoolsusmeetmed,
edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine“, kus see on reguleeritud
määruse 4. peatükis „Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures“. Selle kohta vt
seletuskirja lisa 1.
o § 2029. Liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks tunnistamine
Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.
Lõige 1 sätestab juhud, mil MTA tunnistab liiduvälise platvormihalduri registreeringu kehtetuks (st
kustutab registreeringu). Sellisel kustutamisel on kaks põhilist eesmärki, ehk ühest küljest
sanktsioneerida neid liiduväliseid platvormihaldureid, kes ei täida oma aruandluskohustust, ja teisest
küljest tagada, et registreeritud oleksid vaid sellised liiduvälised platvormihaldurid, kellel on tõesti
sisuline registreerimis- ja aruandluskohustus. Eeltoodust tulenevalt võib registreeringu kehtetuks
28
tunnistamise alused jaotada järgnevalt, ehk punkt 1 on sanktsioneeriva suunitlusega alus ning punktid
2-5 on administratiivse iseloomuga alused, mis on mõeldud tagama vaid asjakohaste liiduväliste
platvormihaldurite registreerimist.
Lõike 1 punkti 1 kohaselt tunnistatakse registreering kehtetuks juhul, kui liiduväline platvormihaldur ei
täida nõuetekohaselt teabe edastamise kohustust sõltumata MTA korduvatest meeldetuletustest.
Esmapilgul võib tunduda küsitav, et kuidas aitab teabe edastamise kohustuse täitmisele kaasa see, kui
liiduvälise platvormihalduri registreering tunnistatakse kehtetuks arvestades, et registreerimise
eesmärgiks ongi ennekõike fikseerida, millisesse liikmesriiki aruandluskohustust täidetakse (teavet
esitatakse) – kui selline registreering tunnistatakse kehtetuks, siis ühtlasi pole ka enam konkreetset
liikmesriiki, kuhu teavet esitada. Küll aga avaldub registreeringu kehtetuks tunnistamise sanktsioneeriv
olemus läbi selle, et liiduvälise platvormihalduri registreerimata seisnud avab ta MTVS §-s 221
sätestatud piirangute rakendamisele. Kui liiduväline platvormihaldur ei täida oma
registreerimiskohustust, siis võidakse rakendada tema platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamist ning
viimase abinõuna ka platvormi kui sellise blokeerimist. Seejuures ei saa liiduväline platvormihaldur
täita oma registreerimiskohustust nii kaua, kuni ta pole teabe edastamise kohustust täitnud (vt MTVS §
2028 lõige 3). Eelkirjeldatud konstruktsioon tuleneb otse direktiivist, seejuures peaks MTA oma tegevust
koordineerima ka teiste liikmesriikide pädevate ametiasutustega, et selline liiduväline platvormihaldur
ei saaks kergekäeliselt ennast uuesti registreerida mõnes teises liikmesriigis niivõrd kuivõrd ta ei ole
ennast rehabiliteerinud.
Kui liiduvälise platvormihalduri registreering on kehtetuks tunnistatud eelnimetatud punkti 1 alusel, siis
peab ta kiiremas korras enda rehabiliteerimiseks täitma varasemalt täitmata jäänud teabe edastamise
kohustuse. Regulatsioon kavandatakse selliselt, et uuesti registreerimisel peab registreerimistaotlusele
olema lisatud ka seni edastamata teave (vt rakendusaktide kavandis vastava määruse § 9 lõige 2).
Lõike 1 punktid 2 ja 3 on selleks, et MTA ei kulutaks ressursse riikliku järelevalve teostamiseks selliste
liiduväliste platvormihaldurite osas, kes faktiliselt või õiguslikult ei ole enam käsitletavad
platvormihaldurina. Sellisest asjaolust teada saamine võib toimuda nii liiduvälise platvormihalduri
initsiatiivil kui ka mistahes muust allikast.
Punkti 4 kohaselt tunnistatakse kehtetuks ka sellise liiduvälise platvormihalduri registreering, kes on
resident või kes on asutatud või kelle juhtimise koht on sellises välisriigis või jurisdiktsioonis, kellel on
kõigi liikmesriikidega toimiv automaatne teabevahetuse kokkulepe, mille alusel vahetatakse teavet, mis
on samaväärne direktiivi alusel vahetatava teabega. Sellisel juhul ei ole proportsionaalne kohustada
liiduvälist platvormihaldurit nö topelt-aruandlust läbi viima – nii registreerimisjärgsesse liikmesriiki kui
ka enda riigi või jurisdiktsiooni pädevale ametiasutusele.
Punkti 5 kohaselt on liiduvälisel platvormihalduril õigus taotleda omal algatusel registreeringu kehtetuks
tunnistamist sõltumata sellest, et tal on jätkuvalt aktiivne kohustus ennast ühes liikmesriigis registreerida
ja sinna oma aruandluskohustust täita. Sätte mõtteks on võimaldada platvormihalduritel muuta oma
registreerimisjärgset liikmesriiki, kui nad seda soovivad. Registreeringu kehtetuks tunnistamine ei saa
aga toimuda kergekäeliselt, ehk taotluse rahuldamiseks peab liiduvälisel platvormihalduril olema
nõuetekohaselt edastatud kõikide eelnevate kalendriaastate kohta käiv platvormialane teave. Kui seda
tehtud ei ole, ja liiduväline platvormihaldur seda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud tähtaegade
sees samuti ei tee, siis MTA tunnistab ta registreeringu kehtetuks hoopis punkti 1 alusel, mis loob
õigusliku aluse erinevate sanktsioonimeetmete rakendamiseks. Juhul, kui punkti 5 kohaselt
tunnistatakse registreering kehtetuks, siis tekib liiduvälisel platvormil uuesti kohustus registreerida
ennast MTVS § 2028 lõike 1 alusel Eestis v.a juhul, kui esineb selle sätte punktides 1-2 sätestatud asjaolu.
Lõiget 2 tuleb tõlgendada koos lõike 1 punktis 1 sätestatud piirangu valguses, mis lubab registreeringu
kehtetuks tunnistada alles siis, kui liiduväline platvormihaldur on jätnud teabe edastamise kohustuse
täitmata vaatamata MTA korduvatele meeldetuletustele. Siinkohal tähendab termin „korduv“ vähemalt
kahte meeldetuletust. Registreering tunnistatakse kehtetuks 90 päeva möödumisel teabe edastamise
kohustuse tähtpäevast arvates, seejuures peab liiduvälisele platvormihaldurile jääma vähemalt 30 päeva
29
viimasest meeldetuletusest, et oma tegevus seadusega kooskõlla viia. MTA peab seega ajastama
meeldetuletused nii, et viimane meeldetuletus ei põhjustaks registreerimise viibimist üle 90 päeva, sest
selline viibimine lükkab edasi võimalike sanktsioonide rakendamist ja võib pärssida direktiivi tõhusat
rakendamist.
Lõike 3 kohaselt, kui liiduväline platvormihaldur taotleb oma registreeringu kehtetuks tunnistamist, siis
peab ta esitama jooksva kalendriaasta suhtes selle platvormialase teabe, mida ta selleks ajaks on jõudnud
koguda, kontrollida jne. Mõistagi, kui platvormihalduril ei ole platvormialast teavet, mida esitada, siis
ei ole ta kohustatud seda esitama.
o § 2030. Liiduvälise platvormihalduri vabastamine hoolsusmeetmete rakendamisest,
teabe edastamisest ning muudest kohustustest
Käesolev paragrahv koosneb kahest lõikest.
Lõige 1 sätestab, et liiduväline platvormihaldur vabastatakse sisuliselt kõigist aruandlusreeglitega
seonduvatest kohustustest eeldusel, et ta on resident või ta on asutatud või tema juhtimise koht on sellises
partnerjurisdiktsioonis, mis vahetab kõikide liikmesriikidega automaatse teabevahetuse korras sellist
teavet, mida registreerimisjärgne liikmesriik vastasel juhul saaks otse liiduväliselt platvormihaldurilt.
Selline liiduväline platvormihaldur oleks vabastatud hoolsusmeetmete rakendamisest, teabe
edastamisest, registreerimiskohustusest jne, sest eelduslikult on ta juba seotud oma enda
riigi/jurisdiktsiooni aruandlusreeglitega.
Kõnealune vabastus eksisteerib selleks, et vabastada liiduvälised platvormihaldurid halduskoormusest,
mis seonduks topelt-aruandlusega. Tegemist on seejuures objektiivselt kohalduva vabastusega, st
liiduväline platvormihaldur ei pea seda MTA-lt taotlema, sest see tuleneb vahetult seadusest.
Nagu eelnevalt öeldud, kohaldub vabastus vaid niivõrd kuivõrd asjaomane liiduväline riik või
jurisdiktsioon vahetab kõigi liikmeriigiga teavet, mis on samaväärne teabega, mida registreerimisjärgne
liikmesriik saaks otse liiduväliselt platvormihaldurilt.
Lõike 2 järgi kinnitab saadava teabe samaväärsust direktiivi alusel saadava teabega komisjon. Kui aga
MTA kahtleb teabevahetuse korras saadava teabe tegelikus samaväärsuses, võib komisjon seda MTA
(samuti muu liikmesriigi pädeva ametiasutuse) vihje alusel uuesti hinnata.
Punkt 13 – MTVS-i täiendamine §-ga 221: „Platvormile juurdepääsul hoiatuse lisamine ning
juurdepääsu piiramine“
Käesolev paragrahv koosneb kolmest lõikest.
Lõikega 1 sätestatakse teatud nö „sanktsioonid“, mida saab sellise teabeandja suhtes rakendada, kes ei
täida nõuetekohaselt MTVS § 2025 lõikes 1 sätestatud teabe edastamise kohustust. Termin „sanktsioon“
on siiski käesoleval juhul mõneti tinglik, sest olemuslikult ei ole tegemist karistusnormiga, vaid pigem
tõkendiga, mille eesmärgiks on suunata müüjaid sellistele platvormidele, kus nende tegevuse üle on
võimalik riiklikku järelevalvet teostada.
Esmajoones võimaldab kõnealune säte MTA-l teha infoühiskonna teenuse osutajale korraldus, et ta
lisaks kohustusi mittetäitva teabeandja platvormile hoiatuse. Tegemist oleks infoga, mis annaks
platvormi kasutajatele igakordsel sisenemisel teada, et kõnealust platvormi haldav teabeandja rikub oma
seaduspõhiseid kohustusi ning et platvorm võidakse MTA ettekirjutusel infoühiskonna teenuse osutaja
poolt blokeerida. Kõnealuse sätte osaliseks inspiratsiooniks on tarbijakaitseseaduse (edaspidi: TKS) §
622 lõige 1. Tõkendil on küll tuntav nn „häbiposti“ mõju, ent selle peamiseks eesmärgiks on
informeerida kasutajaid (ennekõike müüjaid), et platvorm võidakse blokeerida ja edaspidi ei ole
võimalik sellele ligi pääseda. See võimaldab müüjatel langetada informeeritud valik, kas jätkata
30
platvormil tegevust ja riskida selle blokeerimisega, või viia oma majandustegevus üle platvormile, mida
blokeerimine ei ähvarda, sest seda haldav teabeandja täidab oma seaduspõhiseid kohustusi.
Kõnealust tõkendit ei rakendata siiski vahetult ilma igasuguse hoiatuseta, vaid MTA-l on õigus
vastavasisuline ettekirjutus teha alles siis, kui teabeandja, vaatamata kahele MTA meeldetuletusele, ei
ole oma teabe edastamise kohustust täitnud.
Sama lõike teine lause sätestab hoiatuse lisamise kõrval ka intensiivsema tõkendi vormi, milleks on
platvormi blokeering. Kõnealune meede on sarnane domeeninime blokeeringuga (vt nt TKS § 622 lõige
3, hasartmänguseaduse § 56 lõige 2) ja selle eesmärgiks on täielikult välistada kasutajatele ligipääs
blokeeritud platvormile, konkreetselt nimetatud platvormi veebilehele. Sisuliselt tähendaks see
platvormi ja seega teabeandja majandustegevuse peaaegu täielikku seiskumist, vähemalt Eesti turul.
Võttes arvesse meetme intensiivset mõju nii platvormihalduritele kui ka platvormi kasutajatele, peab
blokeering tõesti olema viimane abinõu (ultima ratio), mida rakendatakse siis, kui kõik muud
proportsionaalsemad meetmed ning abinõud on ammendunud.
Lõige 2 sätestab, et lõikes 1 sätestatud abinõusid on võimalik rakendada ka sellise liiduvälise
platvormihalduri suhtes, kes ei ole MTA juures täitnud oma registreerimiskohustust või kes on
registreerimata MTVS § 2028 lõikes 3 sätestatud põhjusel. Lõige 1 ei kohaldu aga selliste liiduväliste
platvormihaldurite suhtes, kes ei kuulu registreerimisele MTVS § 2028 lõike 1 punktide 1-2 kohaselt.
Liiduväliste platvormihaldurite puhul on hoiatuse ja blokeeringu rakendamine oluliselt
proportsionaalsem, sest tegemist on isikute ja õiguslike moodustistega, kes on peaaegu täielikult Eesti
Vabariigi jurisdiktsioonist väljas ja kelle suhtes on säästvamate vahendite (nagu sunniraha) rakendamine
kas mittesobiv või ülemäära raskendatud. Kuivõrd tüüpilised haldussunni instrumendid ei pruugi
piiriülestel juhtudel aidata, siis pruugi olla ebaproportsionaalne see, kui MTA läheb hoiatuse lisamise ja
blokeeringu peale juba selles faasis, kui liiduväline platvormihaldur ei täida oma
registreerimiskohustust.
Lõige 3 sätestab MTA-le kohustuse kõrvaldada lõikes 1 nimetatud tõkend, kui selle kohaldamise aluseks
olev asjaolu langeb ära. Sellisel juhul teavitab MTA infoühiskonna teenuse osutajat, et tõkendi
kohaldamise põhjus on ära langenud, misjärel peab ta järgmise tööpäeva jooksul selle ära võtma.
Punkt 14 – MTVS-i täiendamine §-ga 236: „Käesoleva seaduse peatüki 24 rakendamine“
Käesolev norm koosneb kahest lõikest.
Lõike 1 näol on tegemist üleminekusättega, mille eesmärgiks on vähendada platvormihaldurite
halduskoormust ning anda neile rohkem aega, et rakendada hoolsusmeetmeid nende müüjate suhtes, kes
on eelnõu jõustumise seisuga juba platvormil registreeritud. Üleminekusäte on vajalik põhjusel, et
platvormihalduril ei pruugi olemasolevate müüjate osas olla neid andmeid, mis on vajalikud teabe
esitamise kohustuse nõuetekohaseks täitmiseks, mistõttu peab platvormihaldur kõnealuseid andmeid
täiendavalt küsima. See on aga eeldatavasti oluliselt aeganõudvam protsess võrreldes sama teabe
saamisega uutelt müüjatelt registreerimisprotsessi käigus.
Lõige 2 sätestab sisuliselt analoogse üleminekusätte, kuid seda platvormihalduri vaatest, st kui isik või
õiguslik moodustis alustab tegevust platvormihaldurina nii nagu see on defineeritud MTVS § 2023 lõikes
1, siis on tal samuti aega täita platvormihalduriks saamise aasta kohta käivad hoolsusmeetmed järgmise
kalendriaasta lõpuks. Meetme eesmärgiks, nagu lõike 1 puhul, on vähendada halduskoormust ja anda
nö „puhveraeg“, et harjuda aruandlusreeglite täitmisega.
Mõlema lõike puhul tuleb teave esitada hoolsusmeetmete täitmise aastale järgneval kalendriaastal,
hiljemalt 31. jaanuaril.
Punkt 15 - MTVS-i normitehnilise viite muutmine
31
Seaduse normitehnilisele märkusele lisatakse viide eelnõuga üle võetavale halduskoostöö direktiivi
muutvale ja täiendavale direktiivile 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26).
§ 2. MKS-i muutmine
Punkt 1 – MKS §-i 511 täiendamine lõikega 41
Direktiiviga kehtestati õigusraamistik kahe või enama liikmesriigi maksuhalduri ühise maksukontrolli
läbiviimiseks. Ühine maksukontroll on direktiivis määratletud kui asjaomaste liikmesriikide pädevate
asutuste poolt eelnevalt kokkulepitud ja kooskõlastatud viisil nende juhtumite läbivaatamise, mis on
seotud ühe või mitme isikuga, kes pakuvad neile ühist või täiendavat huvi.
Ühise maksukontrolli tagatisteks direktiivis on: a) isikute küsitlemine, dokumentidega tutvumine; b)
tõendite arvestamine; c) maksumaksja õiguste ja kohustuste võrdsus.
Direktiivi artikkel 12a sätestab ühise maksukontrolli taotlemise korra; taotlusele vastamise ja selle
tagasilükkamise tingimused; korralduslikud alused; kohustuse maksukontrolli tulemustes ühiselt kokku
leppida ja lõpparuanne koostada ning järgnevad menetlustoimingud, sh isikute teavitamise ühise
maksukontrolli tulemustest.
Ühise maksukontrolli taotluse võib maksuhaldur tagasi lükata vaid põhjendatud juhtudel. Direktiiv
esitab tagasilükkamise põhjuste mittetäieliku loetelu.
Ühine maksukontroll viiakse läbi auditi toimumise liikmesriigis kehtivate menetlusreeglite kohaselt.
Selle käigus kogutud tõendeid peaksid vastastikku tunnustama kõigi osalevate liikmesriikide pädevad
asutused.
Pädevatel asutustel on kohustus leppida kokku juhtumi faktides ja asjaoludes ning nad peaksid püüdma
jõudma kokkuleppele auditeeritava(te) isiku(te) maksukohustuse ulatuses. Ühised järeldused tuleb
esitada lõpparuandes ning nendega arvestada maksuotsuse andmisel. Kontrollitavat isikut tuleb
maksukontrolli tulemusest ja lõpparuandest teavitada 60 päeva jooksul lõpparuande esitamisest.
Ühise maksukontrolli võimaluse näeb täna ette nõukogu määrus (EL) 2018/1541, 2.10.2018, millega
muudetakse määruseid (EL) nr 904/2010 ja (EL) 2017/2454 seoses meetmetega, millega tõhustatakse
halduskoostööd käibemaksu valdkonnas (ELT 259, 16.10.2018, lk 1–11).24 Seda rakendatakse MKS §
515-s sätestatud maksumenetlusse kaasamise õiguse kaudu. Sealne regulatsioon annab piisava aluse viia
vajadusel välisriigi maksuhalduriga läbi ühiseid maksukontrolle ning rakendada otsekohalduvat EL
määrust, kuid direktiivi ülevõtmise kontekstis jääb kehtivast regulatsioonist vajaka. Need normid koos
maksukontrolli regulatsiooniga vajavad läbivalt täiendamist. Halduse sisese koostöö tehnilised normid
sätestatakse maksuhalduri juhendiga.
24
Määruse artikkel 28 lõige 2a:
Taotluse esitanud asutuste ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra
kohaselt võivad taotluse esitanud asutuste määratud ametnikud osaleda artiklis 1 osutatud teabe kogumiseks ja
vahetamiseks taotluse saanud liikmesriigi territooriumil läbiviidavates haldusuurimistes. Sellised haldusuurimised
viiakse läbi ühiselt taotluse esitanud ja taotluse saanud asutuste ametnike poolt ning taotluse saanud liikmesriigi
juhtimisel ja selle riigi õiguse alusel. Taotluse esitanud asutuste ametnikel on juurdepääs samadele ruumidele ja
dokumentidele nagu taotluse saanud asutuse ametnikel ning neil on ka õigus maksukohustuslasi küsitleda, kui see
on taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt asjaomase liikmesriigi ametnikele lubatud.
Kui see on taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt lubatud, on taotluse esitanud liikmesriikide ametnikel
samad inspekteerimisvolitused nagu taotluse saanud liikmesriigi ametnikel.
Taotluse esitanud asutuste ametnike inspekteerimisvolitusi kasutatakse üksnes haldusuurimise eesmärgil.
Taotluse esitanud asutuste ja taotluse saanud asutuse kokkuleppel ja taotluse saanud asutuse kehtestatud korra
kohaselt võivad osalevad asutused koostada ühise uurimisaruande.
32
Eeltoodust tulenevalt lisatakse MKS §-i 511 uus lõige 41, millega sätestatakse ühiste maksukontrollide
läbiviimise põhialused, st: a) menetlus viiakse läbi menetlustoimingu tegemise riigis kehtivate reeglite
kohaselt ning b) maksuametnik on menetluses piiratud volitustega, mis tal on oma koduriigis, kui samad
õigused on ette nähtud ka menetlustoimingu tegemise riigi õigusnormidega. Ühise maksumenetluse
läbiviimise riigis kehtivad täiendavad maksuametniku volitused välisriigi maksuametnikule ei laiene,
kui neid volitusi ei näe ette tema asukohariigi õigusnormid.
MKS § 511 lõikega 41 võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõige 2 (ühisauditi korraldus) ja lõike 4 teine
lõik (menetlustoimingud peale ühisauditit).
Punkt 2 – MKS § 512 lõike 1 muutmine
Maksuhalduri piiriülese teabevahetuse ulatust määratlevale sättele lisatakse viide halduskoostöö
direktiivi kohaldamisalale. Kuigi MKS § 511 sätestab maksuhalduri halduskoostöö õigusliku aluse kõige
avaramas vormis, tekitab praktikas küsimusi MKS § 512 lõikes 1 sätestatud teabevahetuse aluse kitsas
seotus maksunõuete sissenõudmise direktiivist tulenevate kohustustega. Teabevahetus on praktikas
sagedasem maksumenetluse raames ehk halduskoostöö direktiivi reguleerimisalas. Direktiivide
ühetaolise ülevõtmise huvides ühtlustatakse viited.
Punkt 3 – MKS § 515 muutmine
MKS § 515 näeb täna ette võimaluse kaasata maksumenetlusse välisriigi maksuametnikud ning osaleda
välisriigis läbiviidavas maksumenetluses, kuid direktiivi ülevõtmiseks on tarvis läbivalt lisada
seadusesse ühiseid maksukontrolle võimaldavad üksikasjad.
Lõike 1 esimeses lauses on lisatud välisriigi maksuametniku kaasamine menetlustoimingute juurde ning
lisatud kaasamise tingimusena välisriigi pädeva asutuse sellekohane taotlus. Uudse võimalusena
võimaldatakse direktiivist tulenevalt osaleda menetlustoimingu juures elektrooniliste sidevahendite
kaudu. Lõikes 1 on säilitatud kaasamise eeldusena tingimus, et väliriigi pädev asutus tagab menetluses
maksusaladuse kaitse. Muutmata kujul on ka MTA ametniku õigus osaleda maksumenetluses välisriigis.
Lõikesse 2 on lisatud välisriigi maksuametniku õigus küsitleda Eestis läbiviidava maksumenetluse
raames maksukohustuslast või kolmandat isikut.
MKS §-i § 515 lisatakse lõige 3, mis tagab isikule rahvusvahelise ametiabi raames läbiviidavas
maksumenetluses samad õigused kui ainult MTA poolt läbiviidavas maksumenetluses, sätestades, et
isikule tagatakse kõik käesolevast seadusest tulenevad õigused ja kohustused, sealhulgas kaebeõiguse
teostamisel. Kaebeõiguse teostamine hõlmab siin mistahes vaidemenetlust ning õigust pöörduda
vaidluse lahendamiseks kohtusse.
Lõikega 1 võetakse üle direktiivi artikkel 12a lg 1 (ühisauditi taotlemine, vastamine, tagasilükkamine).
Lõigetega 2 ja 3 võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõige 3 (ühisauditi tagatised: isikute küsitlemine,
dokumentidega tutvumine; tõendite arvestamine; maksumaksja õiguste ja kohustuste võrdsus).
Punktid 4 ja 5 – MKS §-i 517 lõike 1 muutmine ning täiendamine lõikega 3
Direktiiviga lihtsustati teabevahetuse käigus saadud teabe laiemat kasutamist. Üldjuhul tuleb küsida
andmeid jaganud riigilt luba nende kasutamiseks muudel, kui maksustamisega seotud eesmärkidel. See
võib olla andmete kasutamine mõnel MKS § 29 nimetatud eesmärkidest. Loa küsimise protsess võib
olla aeganõudev ning tekitada menetlustesse tarbetut viivitust. Loataotluste läbivaatamine tekitab ka
täiendavat töökoormust. Luba üldjuhul antakse, kui see ühtib eesmärgiga, milleks andmeid saatnud riigis
on lubatud neid andmeid kasutada. Töökoormuse vähendamiseks võivad liikmesriigid koostada loetelu
eesmärkidest, milleks andmeid kasutada lubatakse. See loetelu edastatakse teistele liikmesriikidele, kes
ei pea enam loetelus toodud eesmärkidel andmete kasutamiseks eraldi luba küsima.
33
MKS 517 lõikega 3 vabastatakse MTA vastavalt teabe kasutamiseks loa küsimise ja andmise
kohustusest. Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 16 lõike 2 teine lõik.
Punkt 6 - MKS §-i 555 täiendamine lõikega 31
MKS 555 reguleerib maksuhalduri selgitamiskohustust. Lõige 3 kohustab maksuhaldurit koostama
maksukontrolli tulemuste kindlaksmääramiseks kontrollakti. Direktiivist tulenevad ühise
maksukontrolli tulemuste fikseerimisele täiendavad nõuded, mis sätestatakse lõikega 31. Kui
maksukontroll viidi läbi rahvusvahelise ametiabi raames koos välisriigi pädeva asutusega, tuleb
kontrollaktis ära märkida maksukontrollis osalenud välisriigi pädeva asutuse ametnikud. Eraldi tuleb
välja tuua need maksukohustuse kindlaksmääramise seisukohast asjakohased faktilised ja õiguslikud
asjaolud, milles päevad asutused omavahel kokkuleppele jõudsid. Isikut tuleb teavitada ühise
maksukontrolli tulemustest ja kontrollaktist hiljemalt 60 päeva jooksul kontrollakti koostamisest
arvates.
Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõike 4 esimene lõik (ühisauditi tulemustes kokku
leppimine, lõpparuanne) ning artikkel 12a lõige 5 (isikute teavitamine ühisauditi tulemustest).
Punkt 7 – MKS §-i 59 täiendamine lõikega 12
MKS § 59 sätestab maksumenetluses kogutud tõendid ning nende kogumise alused. Direktiiv kohustab
liikmesriike tagama, et ühiste maksukontrollidega kogutud tõendeid, sealhulgas nende lubatavust, saaks
hinnata samadel õiguslikel tingimustel, kui liikmesriigis muudes maksu- ja vaidemenetlustes kogutud
tõendeid.
MKS § 59 täiendatakse lõikega 12, millega sätestatakse, et rahvusvahelise ametiabi raames ühise
maksukontrolli käigus kogutud kõiki tõendeid hinnatakse samadel õiguslikel alustel kui käesoleva
paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendeid.
Normiga võetakse üle direktiivi artikkel 12a lõike 3 punkt b (tõendite arvestamine).
Punkt 8 – MKS § 15122 lõike 4 muutmine
Komisjon on 10. oktoobri 2017. a nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 liikmesriikide vahel tulu või
kapitali topeltmaksustamist kõrvaldavate välislepingute kohaldamisel tekkinud vaidluste lahendamise
kohta25 (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1 – 14) ülevõtmise hindamisel leidnud, et direktiiv ei ole ideaalselt
Eesti õigusesse üle võetud. MKS § 15122 lõiget 4 parandatakse, et tagada topeltmaksustamise vaidluste
tõhus lahendamine.
MKS 15122 lõikes 4 sätestatakse, et nõuandekomisjoni esimehe määravad sõltumatud tunnustatud isikud
liisu heitmise teel.
Kehtiv lõige 4 lahendab nõuandekomisjoni esimehe valimise direktiivist erinevalt, sätestades, et kui
kaebust lahendavate liikmesriikide pädevate asutuste esindajad ja sõltumatud tunnustatud isikud ei jõua
nõuandekomisjoni esimehe valimises kokkuleppele, võib valdkonna eest vastutav minister määrata
nõuandekomisjoni esimehe käesoleva seaduse § 15133 lõikes 1 nimetatud Komisjoni peetavast
nimekirjast.
Topeltmaksustamise vaidluste lahendamise direktiivi artikkel 7 lõike 1 kohaselt kui nõuandekomisjoni
ei ole artikli 6 lõikes 1 sätestatud ajavahemiku jooksul moodustatud, näevad liikmesriigid ette, et
25
Direktiivi tekst on leitav veebis aadressil: https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32017L1852&from=EN
34
asjakohane mõjutatud isik võib pöörduda pädeva kohtu või muu organi või isiku poole, kes on tema
riigisiseses õiguses määratud sellist funktsiooni täitma (riigisisene ametisse nimetav asutus), et
moodustada nõuandekomisjon. Kui liikmesriigi pädev asutus ei ole nimetanud vähemalt ühte sõltumatut
tunnustatud isikut ja tema asendajat, võib mõjutatud isik taotleda kõnealuse liikmesriigi pädevalt kohtult
või riigisiseselt ametisse nimetavalt asutuselt sõltumatu isiku ja tema asendaja nimetamist artiklis 9
osutatud loetelust. Kui ühegi asjaomase liikmesriigi pädev asutus ei ole seda teinud, võib mõjutatud isik
taotleda iga liikmesriigi pädevalt kohtult või riigisiseselt ametisse nimetavalt asutuselt kahe sõltumatu
tunnustatud isiku nimetamist artiklis 9 osutatud loetelust. Need sõltumatud tunnustatud isikud valivad
esimehe, tõmmates sõltumatute isikute loetelust loosi kooskõlas artikli 8 lõikega 3.
Punkt 9 - MKS § 15130 lõike 4 muutmine
MKS § 151³⁰ sätestab topeltmaksustamise vaidluse lahendamise kohta teabe avaldamise. Direktiivi
artikkel 18 lõike 5 kohaselt peab maksuhaldur edastama avaldatava teabe viivitamatult komisjonile.
MKS § 151³⁰ lõikes 4 puudub sõna „viivitamatult“. Eelnõuga see eksimus parandatakse ning lisatakse
normile puuduv sõna.
Punkt 10 - MKS-i normitehnilise viite muutmine
Seaduse normitehnilisele märkusele lisatakse viide eelnõuga üle võetavale halduskoostöö direktiivi
muutvale ja täiendavale direktiivile 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26).
§ 3. Seaduse jõustumine
Rahvusvahelise ametiabi raames ühiste maksukontrollide läbiviimist reguleerivad normid on
planeeritud direktiivi juhiste järgi jõustuma 2024. aasta 1. jaanuaril.
Ühised maksukontrollid on reguleeritud järgmistes eelnõuga välja töötatud MKS normides:
MKS § 511 täiendamine lõikega 41 (ühisele maksukontrollile MKSi kohaldamine,
maksuametnike enda koduriigi volituste rakendamine)
MKS § 515 muutmine (ühise maksukontrolli õiguslik alus, maksumaksja õiguste kaitse)
MKS § 555 täiendamine lõikega 31 (kontrollakt)
MKS § 59 täiendamine lõikega 11(tõendite samaväärsus).
Ülejäänud MKS muudatused ning MTVS muudatused on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril,
kuna see on direktiivist tulenevate teiste muudatuste rakendamise tähtaeg. Platvormihaldurite
aruandluse kontekstis tähendab see seda, et alates 2023. aasta 1 jaanuarist peavad nad rakendama
hoolsumeetmeid oma platvormidel tegutsevate müüjate suhtes ning et esimest korda esitatakse teavet
üldreeglina aastal 2024.
Eelkirjeldatud jõustumise tähtaeg on sobilik ka finantskontode alase infovahetuse muudatuste
rakendamiseks ning maksuskeemide alase teabevahetuse direktiivi ja topeltmaksustamise vaidluste
lahendamise direktiivi ülevõtmise paranduste rakendamiseks.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse direktiivist expressis verbis üle mõisted, mis on legaaldefinitsioonina fikseeritud
MTVS-i peatükis 24. Nendeks on:
1) Platvorm – määratletud MTVS §-s 2020;
2) Aruandekohustusega hõlmatud tegevus – määratletud MTVS §-s 2021;
3) Müüja – määratletud MTVS § 2022 lõikes 1;
4) Aruandlusega hõlmatud müüja – määratletud MTVS § 2022 lõikes 2;
5) Aruandlusest välistatud müüja – määratletud MTVS § 2022 lõikes 3;
6) Platvormihaldur – määratletud MTVS § 2023 lõikes 1;
35
7) Teabeandja – määratletud MTVS § 2023 lõikes 2;
8) Liiduväline platvormihaldur – määratletud MTVS § 2023 lõikes 3.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu vastab Euroopa Liidule õigusele ning peaasjalikult võetaksegi käesoleva eelnõuga üle direktiiv
2021/512.
Direktiivi ja seaduseelnõu vastavustabel on fikseeritud käesoleva seletuskirja lisana.
6. Seaduse mõjud
a) PLATVORMIDE ARUANDLUSREEGLID
Üldist
Seaduse rakendamisega seonduvate mõjude adekvaatne hindamine on võimalik alles pärast seaduse
sisulist rakendamist – konkreetselt alles aastal 2024, mil MTA-le laekub esimest korda teavet
platvormide ning neil tegutsevate müüjate kohta. Enne nimetatud teabe saamist jäävad mistahes
mõjuanalüüsid valdavalt spekulatiivseks, sest riigil puuduvad tõsikindlad andmed platvormimajanduse
suuruse kohta, ehk:
kui palju platvormihaldureid Eestis tegutseb;
kui palju Eesti maksukohustuslastest müüjaid platvormidel (nii Eesti kui ka välismaa
platvormidel) tegutseb ja tulu teenib;
millises vormis müüjad platvormidel tegutsevad (kas füüsiliste isikutena, FIE-dena, äriühingutena
jms);
kui suur on maksuauk platvormimajanduses;
jne.
Põhjus, miks riik platvormimajandusest ammendavat ülevaadet ei oma on tingitud sellest, et
platvormihaldurid ei pea riiki millestki teavitama, nad ei pea ennast kuskil spetsiifiliselt
(platvormihaldurina) registreerima ega taotlema oma tegevuse jaoks luba, samuti ei ole neil kohustust
informeerida riiki müüjatest, kes nende platvormidel tegutsevad. See võimaldab müüjatel kogumis
tegutseda platvormidel varjatult ning ei saa välistada, et arvestatav osa müüjatest seda ka teevad, iseasi
kas tahtlikult või teadmatusest. Eksisteerivad küll mõned makromajanduslikud analüüsid ja hinnangud
platvormimajanduse suuruse osas, ent nende abstraktsusaste on liiga kõrge, et neid kasutada riikliku
järelevalve tagamiseks.26 Ühtlasi on MTA varasemalt sõlminud kokkuleppeid mõningate platvormidega
(nt AirBnB), kus nad edastavad vabatahtlikult MTA-le teavet nende müüjate kohta, kes on selleks
nõusoleku andnud,27 ent tuleb rõhutada, et need on üksikud kokkulepped, mis tõenäoliselt moodustavad
võrdlemisi väikese osa platvormimajanduse tegelikust suurusest.
Eeltoodust tulenevalt võib seaduse mõjude analüüs jääda mõneti abstraktseks. Mõjude analüüsimisel
lähtutakse 2012. aastal avaldatud Justiitsministeeriumi ja Riigikantselei koostatud dokumendist
„Mõjude hindamise metoodika“.28 Lähtuvalt kaasneva mõju iseloomust ning spekulatiivsusest,
käsitletakse mõjusid võrdlemisi abstraktselt.
26
Vt näiteks: K. Eljas-Taal; K. Rõa; A. Lauren; J. Vallistu; K. Müürisepp. Technopolis group ja Ernst & Young
Baltic AS. „Jagamismajanduse põhimõtete rakendamine Eesti majandus- ja õigusruumis. Lõpparuanne.“ 14.
november 2016 – kättesaadav: https://www.mkm.ee/sites/default/files/lopparuanne.pdf (sisenetud: 25.01.2022).
27
Vt selle kohta: https://www.emta.ee/en/news/estonia-and-airbnb-sign-unique-agreement-host-income-tax
(sisenetud: 25.01.2022).
28
Vt selle kohta:
https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/elfinder/article_files/mojude_hindamise_metoodika.pdf (sisenetud:
25.01.2022).
36
6.1 Majanduslikud mõjud
SIHTRÜHM: platvormihaldurid
Mõju ettevõtluskeskkonnale ning ettevõtjate tegevusele. Käesoleva eelnõuga kehtestatakse
platvormihalduritele perioodiline kohustus koguda, kontrollida ning edastada platvormil tegutsevate
müüjate kohta teavet. Selline teabe kogumise ja edastamise kohustus võib aga mõjutada platvormidel
tegutsevate müüjate arvu ning selleläbi platvormihaldurite konkurentsivõimet, kuivõrd müüjate arvust
sõltub eeldatavasti platvormihaldurite majanduslik edukus.
Ühest küljest muutub müüjatele oma maksuasjade korrashoidmine lihtsamaks – seda ennekõike
füüsiliste isikute vaatest, kes iseenesest sooviksid platvormide vahendusel näiteks aja- või
ülesandepõhise teenusega tegeleda, ent kes seda siiski ei tee kartusest rikkuda maksuseadusi või
vastumeelsusest tegeleda maksuarvestusega, ennekõike tuludeklaratsiooni esitamisega.
Aruandlusreeglite kohaselt hakkaksid vajalikud andmed laekuma MTA-le aga platvormihaldurilt ja
automaatse teabevahetuse korras partnerjurisdiktsioonide pädevatelt asutustelt, mida seejärel saaks
vähemalt teoorias kasutada füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide eeltäitmiseks. Kui teooria peaks
muutuma praktikaks, siis piirduks sellisel juhul füüsilise isiku maksuarvestusega seonduv
halduskoormus vaid eeltäidetud tuludeklaratsiooni kinnitamisega või parandamisega. Täiendav
mugavus maksuasjade korrashoidmiseks võib seega motiveerida rohkem füüsilisi isikuid platvormidel
tegutsema, mis eelduslikult suurendaksid ka platvormihaldurite tulu ning konkurentsivõimet. Kõnealune
positiivne mõju on ilmselt väikesem juriidilistest isikutest müüjate puhul, kes oma juriidilisest vormist
tulenevalt on eeldatavasti juba harjunud spetsiifilisema maksuarvestuslike ja laiemate
raamatupidamisalaste kohustustega.
Teisest küljest võib aga aruandluskohustus vähendada platvormidel tegutsevate müüjate arvu just nimelt
põhjusel, et perioodilise teabe esitamisega kaotavad paljud müüjad ebaausa konkurentsieelise maksude
mittetasumise näol. Maksude nõuetekohane tasumine tähendab tahes tahtmata väiksemat kasumit ning
teatud müüjate puhul ilmselt ka edaspidist kahjumit, kuivõrd kogu tegevuse kasumlikkus võis sõltuda
teenitud tulu mittedeklareerimisest. Seejuures ei ole suuresti oluline, kas maksude mittetasumine oli
tingitud tahtlusest või teadmatusest – igal juhul, kui edaspidiselt ei paku platvormil tegutsemine soovitud
tootlust, siis võidakse platvormidelt lahkuda või minna üle konkureerivatele platvormidele. Müüjate
arvu vähenemisel on kahtlemata negatiivne mõju platvormihalduritele, ent seda negatiivset mõju ei ole
vaja vältida ega peagi vältima. Platvormihaldurite ärimudel, mille konkurentsivõime sõltub kas otseselt
või kaudselt sellest, et platvormikasutajad tegeleksid maksupettuse või maksudest kõrvalehoidumisega,
on nii juriidiliselt kui ka eetiliselt taunitav.
Mõju ulatus seega võib avalduda nii positiivselt kui ka negatiivselt. Spekulatiivse hinnangu kohaselt
võib ulatust pidada vähemalt keskmiseks. Aruandlusreeglitest tingitud mõju sagedus on pigem väike,
sest peaasjalikult on tegemist ühekordse muutusega. Mingi hetk normaliseerub uus olukord ning muutub
platvormimajanduse iseenesest mõistetavaks osaks. Normaliseerumiseni võib aga eelnõu
vastuvõtmisest tingitud mõju olla mõneti vältav, sest platvormidel tegutsevate müüjate arv võib nii ühes
kui teises suunas kõikuda.
Sihtrühma suurust ei ole käesoleva seisuga võimalik tõsikindlalt määrata, sest nagu eelnevalt öeldud, ei
ole platvormihalduritel kohustust enda tegevust kuskil registreerida, taotleda oma tegevuseks luba,
samuti teavitada MTA-d sellest, et nad on platvormihaldurid/teabeandjad. Eeldades platvormihaldurite
õiguskuulekust, peaks sihtrühma suurus selguma tõsikindlalt alles aastal 2024, mil toimub esmane teabe
edastamine ning automaatne teabevahetus MTA-ga. Igal juhul, tuleb sihtrühma suurust hinnata suureks,
sest see hõlmab (vaid väheste eranditega) peaaegu kõiki Eestis tegutsevaid platvormihaldureid. Lisaks
hõlmab see kõiki platvormihaldureid globaalses mõõtmes, kes peaksid ennast Eestis
aruandekohustuslikuks registreerima.
37
Regulatsiooniga kaasneb ebasoodne risk õigusselgusetuse näol – tuleb möönda, et aruandlusreeglid ning
selles sisalduv terminoloogia on uus ning võib seetõttu tekitada mitmeti mõistetavust. Näiteks võib mõni
juriidiline isik pidada ennast ekslikult platvormihalduriks ning tekitada sellega endale tarbetut
halduskoormust. Paralleelselt, faktiliselt ja õiguslikult platvormihaldurina käsitletav juriidiline isik võib
ennast selleks mitte pidada ja tuua selliselt endale kaasa suurema halduskoormuse riikliku järelevalve
näol. Kõnealuse riski maandamiseks on MTA-l võimalik väljastada oma veebilehel juhendeid ja
selgitusi.
Mõju halduskoormusele. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise kohustuse täitmine
eeldab platvormihalduritele nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi.
Ühekordne kulutus on tingitud infotehnoloogilise taristu loomisest, mis võimaldab platvormihalduril
operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet.
Alalised kulutused seonduvad perioodilise kohustusega rakendada hoolsusmeetmeid ning edastada
teavet. Iga jooksva aasta 31. detsembriks (st 31. detsembri seisuga) peab platvormihaldur tuvastama
oma platvormil aruandlusega hõlmatud müüjad (st koguma nende kohta andmeid ning eeldama nende
residentsust) ning edastama nõutava teabe MTA-le sellele järgneva kalendriaasta 31. jaanuariks.
Kõnealune halduskoormus sõltub aga sellest, kui palju on platvormihalduril aruandlusega hõlmatud
müüjaid ning kuidas on platvormihaldurid oma infotehnoloogilised süsteemid üles ehitanud. Küll aga ei
tohiks kõnealune kohustus olla märkimisväärselt koormav, sest suur hulk nõutavat teavet peaks juba
olema platvormihalduri valduses – ühelt poolt andmed müüja isiku kohta, mis on vajalik kehtiva
tsiviilõigusliku lepingu sõlmimiseks platvormihalduri ja müüja vahel; teiselt poolt andmed teenitud tulu
ja osutatud aruandlusega hõlmatud tegevuste kohta, mis tõenäoliselt genereeritakse pelgalt platvormi
kasutamisega.
Mõju ulatust ning sagedust tuleb pidada suureks, sest platvormide lõikes võib hoolsusmeetmetele ning
aruandlusnõuetele allutatud müüjaid olla tuhandeid – seda sõltumata sellest, et juba kontrollitud müüjate
suhtes ei ole vaja üldreeglina hoolsusmeetmeid läbi viia järgmised 36 kuud. Teabe edastamine toimub
sellest hoolimata iga aasta, rääkimata uute müüjate osas hoolsusmeetmete läbiviimisest.
Sihtrühma suurust ei ole käesolevas staadiumis võimalik tõsikindlalt hinnata – see selgub enamjaolt
aastal 2024, mil toimub esmane teabe esitamine platvormihaldurite poolt. Ebasoodsate mõjude
esinemise riske on eelnevalt juba käsitletud.
Mõju ettevõtete vahelisele konkurentsile. Kuivõrd aruandlusreeglid suurendavad platvormihaldurite
halduskoormust, siis tahes tahtmata muudab see keerulisemaks uute platvormihaldurite turule tuleku.
Samas tuleb rõhutada, et nii direktiivis kui ka OECD mudelreeglites ettenähtud aruandlusreeglite
kohaldamisala ei ole kõikehõlmav – näiteks on kohaldamisalast väljas selliseid platvormid, mis ei
vahenda aruandlusega hõlmatud tegevust, näiteks vallasasjade rendile andmine, raha laenamine,
mittemateriaalsete hüvede müümine/litsentseerimine jne. Ei saa välistada, et käesoleval regulatsioonil
on kannustav mõju selliste platvormide loomiseks ja turule tulekuks.
SIHTRÜHM – platvormidel tegutsevad müüjad
Mõju ettevõtluskeskkonnale, ettevõtjate tegevusele ning ettevõtjate vahelisele konkurentsile.
Kehtestatavad aruandlusreeglid võivad mõjutada müüjaid nii positiivselt kui ka negatiivselt.
Nagu eelnevalt öeldud, võib positiivne mõju seisneda selles, et oma maksuasjade korrashoidmine ning
seega oma kaasaaitamiskohustuse täitmine MTA ees muutub oluliselt lihtsamaks.
Mõju on negatiivne aga sellistele müüjatele, kes praegu ühel või teisel põhjusel oma platvormide
vahendusel teenitud tulu ei deklareeri või teevad seda vaid osaliselt. Edaspidi peavad nad arvestama
oma tulude vähenemist maksukohustuste võrra ning see võib omakorda negatiivselt mõjutada nende
üldist majanduslikku edukust ning konkurentsivõimet. Kõnealune negatiivne mõju ei kujuta endast
38
siiski probleemi, mida tuleks lahendada või kuidagi leevendada, vaid tegemist ongi seaduste kohasest
täitmisest tingitud koormusega, mida riigil on mitte ainult juriidiline õigus, vaid ka moraalne kohustus
nõuda. Küll aga tuleb rõhutada, et kõik „müüjad“ ei lange käesoleva eelnõu kohaldamisalasse – näiteks
müüjad, kellel on platvormihalduriga töölepinguline suhe. Praktikas võivad töölepingulises kas de facto
või de iure olla näiteks toidukullerid, kellelt peab platvormihaldur maksu kinni pidama ja MTA-le
kandma.29
Ühtlasi on aruandlusreeglitel turgu korrastav mõju, st see võrdsustab konkurentsitingimused platvormil
tegutsevate müüjate ja nö platvormil mittetegutsevate müüjate vahel, kes pakuvad MTVS § 20 21 lõikes
1 kirjeldatud teenuseid läbi nö traditsioonilise ettevõtlusvormi.
Mõju halduskoormusele. Aruandlusreeglite tõttu peavad olemasolevad müüjad ning uued müüjad
hakkama esitama platvormihalduritele andmeid enda kohta selleks, et platvormihaldur saaks
nõuetekohaselt oma aruandluskohustust täita. Andmete esitamine toimuks eeldatavasti platvormile
kasutajaks registreerimisel ning müüjad peavad arvestama, et ka edaspidi võivad platvormihaldurid
nõuda neilt esitatud andmete uuendamist, kontrollimist või kinnitamist. Samas ei saa välistada, et
platvormihaldurid valdavad juba nõutud andmeid ning eraldiseisvat andmete kogumist olemasolevatelt
müüjatelt ei toimu, vähemalt suuremas osas – see aga sõltub spetsiifilise platvormi ärimudelist ning
sellest, kui palju selliseid platvorme juba praegu turul tegutseb. Samuti tuleb arvestada sellega, et kui
kord on platvormihaldur andmed kogunud, siis ei ole tal reeglina vaja neid andmeid uuesti koguda
järgmise 36 kuu jooksul – eeldusel, et andmed ei ole selle perioodi jooksul minetanud ühel või teisel
põhjusel oma usaldusväärsust.
Eeltoodut arvestades võib mõju ulatust ning sihtgrupi suurust pidada pigem suureks, sest see hõlmab
kõiki platvormidel tegutsevaid müüjaid (üldine suurusjärk selgub aastal 2024). Mõju sagedus on siiski
pigem väike, sest andmeid tuleks tõenäoliselt esitada üks kord (platvormile registreerimisel või
platvormihalduri nõudmisel) iga 36 kuu tagant. Ebasoodsate mõjude esinemise riski ei tuvastatud.
SIHTRÜHM – elektroonilise sideteenuse osutaja
Mõju halduskoormusele. Eelnõuga sätestatakse MTA-le õigus nõuda elektroonilise sideteenuse
osutajalt platvormihalduri suhtes teatud juhtudel kahte tüüpi nö sanktsiooni rakendamist: 1) hoiatuse
lisamist platvormile, mis kuvatakse kasutajale igakordsel sisenemisel platvormile; 2) platvormi kui
sellise blokeerimist. Mõlema abinõu rakendamine tähendab elektroonilise sideteenuse osutajatele
teatavaid kulutusi. Samas tuleb rõhutada, et tegemist ei ole kvalitatiivselt uute meetmetega – kirjeldatud
hoiatus ning blokeering on ühel või teisel kujul ettenähtud teatud portaalide jaoks juba kehtivas
seadusandluses, näiteks tarbijakaitseseaduses ja hasartmänguseaduses. Uudsuse puudumise tõttu tuleks
mõju ulatust pidada väikeseks.
Kõnealuse mõju saabumine on juhuslik, kuivõrd see sõltub sellest, kas platvormihaldur täidab oma teabe
esitamise ja registreerimise kohustust või mitte. Mõju sagedust võib seega samuti pidada pigem
väikeseks.
Sihtgrupi suurust ei ole käesoleva seisuga võimalik hinnata, sest riigil puudub ammendav ülevaade
sellest, kui palju elektroonilise sideteenuse osutajaid Eestis on.
Esineb ebasoodne risk, et elektroonilise side teenuse osutajat koormatakse näiteks ettekirjutusega
rakendada blokeeringut sellise platvormihalduri suhtes, kes tegelikult ei ole käsitletav
29
Kui aga toidukullerite näol on tegemist ettevõtjatega, siis nad siiski langevad käesoleva eelnõu
kohaldamisalasse, ehk nad peavad arvestama edaspidi maksuseaduste kohase täitmisega. Kullerid on siinkohal
spetsiifiliselt välja toodud, sest digiplatvormide kontekstis on olnud omajagu õiguslikke vaidlusi selle kohta, kas
nad on töötajad või nö „vabakutselised“, kellele töötajale omased õiguslikud garantiid ei laiene. Vt selle kohta
https://www.reuters.com/business/deliveroo-fined-by-french-court-abusing-freelance-status-its-riders-2022-04-
19/ (sisenetud: 21.04.2022).
39
„platvormihaldurina“ või kelle suhtes ei ole veel kõik muud pehmemad abinõud ammendunud. Riski
teke on tingitud asjaolust, et tõkendite rakendamine on MTA kaalutlusõigus, mille kasutamisel võib
tahes tahtmata tekkida kaalutlusvigu. Sellisel juhul on elektroonilise side osutajal võimalik esitada vaie
või taotleda kahju hüvitamist riigivastutuse korras.
6.2 Mõju riigiasutuste töökorraldusele
SIHTRÜHM: MTA
Mõju töökorraldusele ja töökoormusele. Eelnõu jõustumisel kohustub MTA vastu võtma
platvormihalduritelt edastatava teabe ning vahetama seda automaatse teabevahetuse korras nii EL
liikmesriikidega kui ka partnerjurisdiktsioonidega, samuti saama ka ise automaatse teabevahetus korras
samasisulist teavet. Kõnealuseid andmeid kasutataks peaasjalikult riikliku järelevalve otstarbeks.
Ühtlasi annaks laekuv teave informatsiooni Eesti platvormimajanduse suuruse kohta, st kui palju on
Eestis tegutsevaid platvormihaldureid, kui palju Eesti maksukohustuslastest müüjaid nendel
platvormidel tegutsevad, kui palju tulu nad teenivad jne.
Kuigi võiks eeldada, et see tähendaks MTA-le olulist töökoormuse kasvu, siis tuleb märkida, et MTA
saab ka praegu loetud platvormihalduritelt andmeid nende platvormidel tegutsevate müüjate kohta –
seda küll vabatahtlikkuse põhimõttel sõlmitud andmete esitamise kokkulepete raames. Samas, käesoleva
eelnõuga rakendatav aruandlusrežiim on oluliselt detailsem, seejuures reguleerib see ka teabe
edastamise vormi, ja kahtlemata eeldaks MTA-lt teatud määral kohandumist uute kohustuste ning
võimalustega maksuseaduste nõuetekohase täitmise tagamiseks. Mõju ulatust tuleks seega pidada
suureks.
MTA hakkaks teavet saama kord aastas, seega mõjude esinemise sagedust võib pigem pidada väikeseks.
Samas ei saa välistada, et regulatsioonipõhine mõju avaldub tihedamalt, näiteks juhul, kui on vaja teatud
platvormihaldurite suhtes rakendada riikliku järelevalve mehhanisme (nt blokeeringut).
Aruandlusreeglitest tingitud andmete vastuvõtmise ning töötlemisega hakkab kokku puutuma ca 2-3
MTA ametnikku. MTA ametnikkonnast moodustab see umbes 0,21%, mistõttu võib sihtrühma suurust
käsitleda pigem väikesena.
Riske ebasoodsate mõjude esinemiseks ei tuvastatud.
b) MAKSUALASE HALDUSKOOSTÖÖ DIREKTIIVI MUUDE TÄIENDUSTE NING
PARENDUSTE ÜLE VÕTMINE
Eelnõuga üle võetavad maksuhaldurite koostööd tõhustavad muudatused ei too kaasa olulisi mõjusid
maksumaksjatele.
Litsentsitasu lisamine maksuhaldurite jagatavate andmete hulka ning eelotsuste kohta üksikasjalikuma
teabe jagamine, samuti teabevahetuse teel saadud teabe muuks otstarbeks kasutamise tingimuste
lihtsustamine mõjutavad vaid MTA-d. Litsentsitasu ja eelotsuste puhul on tegemist MTA-l olemas oleva
teabe jagamisega teiste liikmesriikidega. Maksukohustuslastele täiendavaid kohustusi sellega seoses ei
panda.
Maksukohustuslast võib vähesel määral puudutada ühise maksukontrolli võimaluse laiendamine otseste
maksude alase koostöö vormina. Ühine maksukontroll ei ole seaduses uus kontseptsioon ning seda
võimalust on MTA ka praktikas mõningates käibemaksukohustuse kindlaksmääramise menetlustes
kasutanud. Maksukontrolli reeglistik jääb maksukohustuslase jaoks samaks ning maksukohustuslaste
õigused on tagatud senises mahus. MTA hinnangul ei too muudatus kaasa suurt ühiste maksukontrollide
arvu kasvu.
40
Topeltmaksustamise vaidluste lahendamise direktiivi ülevõtmise paranduste sisseviimine ei too kaasa
tuntavaid mõjusid maksukohustuslastele ega MTA-le.
Piiriüleste skeemide alase teabevahetuse reeglite muudatused mõjutavad maksunõustajaid, kes osutavad
piirülese skeemi väljatöötamisel kaasabi. Nemad peavad hakkama MTA-le esitatava aruande tähtaega
lugema abi andmise päevast arvates, st erineval ajal kui peamine teabeandja. Maksunõuga kaasabi
osutamine on väga harv ning võimalik mõju on vähene.
Tuntavam mõju on täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu hõlmamisel finantskontode alase
teabevahetusega. Nende suhtes tuleb edaspidi kohaldada kõiki hoolsusmeetmeid, mida nö tavaliste
finantskontode puhul ning tuvastada, kas nö konto omanikuks on mitteresident ning kas selle
pensionilepingu osas tuleb esitada tavapärane teave MTA-le. Mõju ei ole suur, kuna väga vähesed
sellised pensionilepinguid on sõlmitud mitteresidendiga. Eesti residentide pensionilepingute osas
finantskontode alane teabevahetus ei rakendu.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused, eeldatavad kulud ja tulud.
7.1 Seaduse rakendamisega seotud riigi tegevused
Käesoleva eelnõu jõustumisega tekib MTA-l kohustus võtta perioodiliselt vastu platvormihalduritelt
platvormialast teavet, samuti vahetada seda teavet automaatse teabevahetuse korras teiste
liikmesriikidega ning teabevahetuse kokkuleppe olemasolul ka EL väliste riikide ja jurisdiktsioonidega.
Paralleelselt, MTA hakkab platvormialast teavet saama ka teistelt liikmesriikidelt, välisriikidelt ning
jurisdiktsioonidelt quid pro quo korras.
Kuna MTA on seni saanud loetletud platvormihalduritelt teavet nendevaheliste kokkulepete alusel, siis
ei ole eelnõuga tekkivad kohustused iseenesest midagi uut. Samas, eelnõuga kehtestatava aruandluse
ulatus on oluliselt laiem ning sellele lisandub automaatse teabevahetuse kohustus, ehk teataval määral
peab MTA oma töökorraldust ning olemasolevaid ressursse siiski üle vaatama. Sellegipoolest on
ebatõenäoline, et MTA-l läheks vaja täiendavat inimressurssi, küll aga on seaduse rakendamiseks vaja
välja töötada omajagu IT lahendusi, mis võimaldaksid realiseerida andmete vastuvõtmist (erinevad
ekraanivormid, pääsuõigused jne) ning ka nende vahetamist nii sissetuleva kui ka väljamineva teabe
taamal.
7.2 Seaduse rakendamisega seotud riigi eeldatavad kulud ja tulud
Regulatsiooni rakendamine eeldab MTA-le arenduskulusid. Ühekordse kuluna läheb kuni 2 miljonit
eurot (ilma käibemaksuta) teabe vastuvõtmiseks ning vahetamiseks vajaliku elektroonilise taristu
väljaarendamiseks ning sellele lisandub iga-aastane hooldus- ja täiendamiskulu ca summas 63 000 eurot
(ilma käibemaksuta). Viimased hinnad uutele rakendustele on jäänud vahemikku 1,3 kuni 1,5 miljonit
eurot, kuid kuna arendustööd toimuvad 2023. aastal, siis ei saa välistada, et selleks ajaks tõusevad IT
tööde maksumuse tunnihinnad veelgi. MTA on hinnanud ainuüksi direktiivi põhise aruandlusreeglite
rakenduse väljatöötamise keerukuse võrreldavaks nn „One Stop Shop“ (OSS) süsteemiga ning sellest ka
eelkirjeldatud kuluprognoosid.
Aruandlusreeglid suurendavad edaspidiselt märkimisväärselt platvormimajanduse läbipaistvust ning
teevad põhimõtteliselt võimalikuks riikliku järelevalve teostamise platvormidel tegutsevate müüjate üle.
Efektiivsema riikliku järelevalve võimekusega kaasneb maksutulude suurenemine. MTA on
analüüsinud ning muuhulgas üritanud prognoosida maksutulude suurenemise suurusjärku nende
platvormide pinnalt, mille kohta on riigil kõige rohkem andmeid – ennekõike AirBnB ja Bolt.
Aastal 2019 deklareeris AirBnB kaudu tulu 549 füüsilist isikut summas 1,5 miljonit eurot, kusjuures
keskmise deklareeritud tulu suuruseks oli 2732 eurot. Samas, AirDNA andmed viitavad sellele, et
AirBnB teenusepakkujaid on Eestis vähemalt 2962, ehk potentsiaalne tulu võiks küündida tegelikult 8,1
miljoni euroni. Tegemist on ligi viis korda suurema arvuga, millest saamata jääv tulumaks on ca 1,6
41
miljonit eurot. See prognoos on siiski 2019 aasta seisuga ning arvestades platvormimajanduse
kasvutendentse (eriti nüüdsel COVID perioodil, kus platvormitöö pakub täiendavaid
sissetulekuvõimalusi) ei saa välistada, et teenitud tulu ning sellest omakorda laekumata tulumaks on
suurenenud.
Bolt-i puhul on suurusjärgud AirBnB-ga võrreldavad. Aastal 2019 deklareeris Bolt-i kaudu tulu saamist
349 füüsilist isikut summas 1 096 000 eurot, seejuures oli keskmise deklareeritud tulu suuruseks 3140
eurot. Bolt-i tegelike juhtide arv on MTA-le paraku teadmata. Spekuleerides Majandustegevuse
Registrist väljastatud info põhjal oli tol perioodil väljastatud 1846 Bolt Services EE OÜ (14339972)
märkega taksoveoluba. Tegelik arv võib olla ka suurem, sest ei saa välistada, et mõned Bolt-i juhid
sõidavad ilma vastavasisulise loata. Igal juhul, kui oleks võimalik identifitseerida kasvõi need 1846
isikut, siis võiks tegelik deklareeritud tulu olla (nagu AirBnB puhul) vähemalt viis korda suurem, ehk
5,8 miljonit eurot ning sellelt laekuv tulumaks 1,1 miljonit eurot. Tänaseks võivad ka need
korrespondeerivad summad olla tõusnud.
Küsimus ei ole tingimata ainult tulumaksus. MTA on teinud prognoose ka sotsiaalmaksu laekumise
vaatest ning on leidnud, et kui võtta aluseks näiteks eelkirjeldatud Bolt-i juhtide 5,8 miljoni suurust
potentsiaalset kogutulu, siis sotsiaalmaksu kahju sellelt on ca 1,5 miljonit eurot.
Eeltoodu põhjal tuleb rõhutada, et need arvutuskäigud on tehtud vaid kahe platvormi pinnalt.
Tegelikkuses on neid platvorme rohkem ja ei ole põhjust arvata, et müüjate maksukuulekus nendel
teistel platvormidel oleks märkimisväärselt kõrgem. Aruandlusreeglite rakendamisega laekuv
maksutulu võib seega kõigi eelduste pinnalt pidada märkimisväärseks. Täpsem ülevaade tegelikust
olukorrast selgub alles aastal 2024, mil laekub MTA-le esimest korda platvormialane teave.
8. Rakendusaktid
Käesoleva eelnõu rakendamiseks on vajadus järgnevate õigusaktide järele:
rahandusministri määrus „Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise
platvormihalduri registreerimine“ (vt käesoleva seletuskirja lisa 1 kavand nr 1);
rahandusministri määrus „Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21
„Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ muutmine (vt käesoleva seletuskirja lisa 1 kavand nr
2);
rahandusministri määruse „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vormide
ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ lisa 17
„Aruandekohustusega hõlmatud müüja ja tema poolt rendile või üürile antud kinnistu kohta
esitatavad andmed“ (vt käesoleva seletuskirja lisa 1 kavand nr 3).
9. Seaduse jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma 2023. aasta 1. jaanuaril, millest seda ka rakendatakse. Ainus erisus
puudutab ühise maksukontrolli norme, mis jõustuvad 2024. aasta 1. jaanuaril.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele. Eelnõu
esitatakse arvamuse avaldamiseks muuhulgas Eesti Pangaliidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti
Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Tööandjate Keskliidule ning Eesti Maksumaksjate Liidule.
42
Maksualase teabevahetuse seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1
Kavand 1
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine
Määrus kehtestatakse maksualase teabevahetuse seaduse § 2026 ja § 2028 lõike 5 alusel.
1. Peatükk
Reguleerimisala
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega kehtestatakse müüja ja tema poolt rendile või üürile antud kinnistu kohta teabe kogumise ja
kontrollimisega seonduvad hoolsusmeetmed, maksuhaldurile edastatava teabe loetelu ning liiduvälise
platvormihalduri registreerimise kord.
2. Peatükk
Hoolsusmeetmed
§ 2. Füüsilisest isikust müüja kohta teabe kogumine
(1) Platvormihaldur kogub füüsilisest isikust müüja kohta järgmise teabe:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) aadress elukohariigis või -jurisdiktsioonis;
3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena
registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent ja igal juhul selle väljastanud riik või
jurisdiktsioon;
4) maksukohustuslase registreerimise numbri ja selle sisulise ekvivalendi puudumise korral müüja
sünnikohariik või -jurisdiktsioon;
5) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
6) sünnikuupäev.
(2) Kui füüsilisest isikust müüja on aruandlusest välistatud müüja, siis tema kohta teavet ei koguta.
Platvormihaldur võib tugineda oma kättesaadavatele andmetele, et tuvastada, kas kõnealune müüja on
aruandlusest välistatud müüja.
§ 3. Juriidilisest isikust ja õiguslikust moodustisest müüja kohta teabe kogumine
(1) Platvormihaldur kogub üksusest müüja kohta järgmise teabe:
1) ärinimi;
2) registrijärgse asukoha aadress;
3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena
registreerimise numbrit ei ole, siis olemasolul selle sisuline ekvivalent ja mõlemal juhul selle väljastanud
riik või jurisdiktsioon;
4) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
5) äriregistri kood, kui see on olemas;
6) püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub aruandekohustusega hõlmatud tegevus Euroopa Liidus, kui
see on olemas, ja liikmesriik, kus see püsiv tegevuskoht asub.
(2) Kui juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja on aruandlusest välistatud müüja, siis
tema kohta teavet ei koguta. Platvormihaldur võib tugineda:
1) avalikult kättesaadavale teabele või kõnealuse müüja kinnitusele, et tuvastada, kas ta on aruandlusest
välistatud müüja maksualase teabevahetuse seaduse § 2022 lõike 3 punktide 1 ja 2 tähenduses;
2) oma kättesaadavatele andmetele, et tuvastada, kas kõnealune müüja on aruandlusest välistatud müüja
maksualase teabevahetuse seaduse § 2022 lõike 3 punktide 3 ja 4 tähenduses.
§ 4. Müüja kohta teabe kogumise erisused
(1) Platvormihaldur võib piirduda müüja kohta teabe kogumisel müüja ees- ja perekonnanime või
ärinimega, kui ta tugineb müüja isiku ja residentsuse kindlaksmääramisel asjaomase riigi või
jurisdiktsiooni või Euroopa Liidu tuvastusteenuse kinnitusele.
(2) Platvormihaldur ei ole kohustatud koguma müüja kohta käivat maksukohustuslasena registreerimise
numbrit ega selle sisulist ekvivalenti, kui müüja residentuse riik või jurisdiktsioon selle kogumist ei
nõua. Maksu- ja Tolliamet avaldab selliste riikide ja jurisdiktsioonide nimekirja Maksu- ja Tolliameti
veebilehel peadirektori käskkirjaga kinnitatud loetelus.
§ 5. Rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta teabe kogumine
(1) Platvormihaldur kogub rendile või üürile antud kinnistu aadressi ja olemasolu korral kinnistu numbri
või muu samaväärse numbri lähtudes selle liikmesriigi õigusest, kus kõnealune kinnistu asub.
(2) Platvormihaldur kogub iga maksualase teabevahetuse seaduse § 2022 lõike 3 punktile 3 vastava
välistatud müüja osas dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad, et selle välistatud müüja poolt
enam kui 2000 korral rendile- või üürile antud kinnistud kuuluvad samale omanikule.
§ 6. Müüja kohta ja rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta kogutud teabe kontrollimine
(1) Platvormihaldur kontrollib määruse § 2, § 3 lõike 1 punktide 1-5 ja lõike 2 ning § 5 alusel kogutud
teabe usaldusväärsust. Usaldusväärsuse kontrollimisel kasutab platvormihalduril kogu teavet ja kõiki
dokumente, mis on tema andmekogudes kättesaadavad, samuti elektroonilist liidest, mille riik või
jurisdiktsioon või Euroopa Liit on maksukohustuslasena registreerimise numbri või selle sisulise
ekvivalendi ning käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse kontrollimiseks tasuta
kättesaadavaks teinud.
(2) Maksualase teabevahetuse seaduse § 236 lõikes 1 ja 2 sätestatud olukorras olev platvormihaldur võib
usaldusväärsuse kontrollimisel tugineda ka teabele ja dokumentidele, mis on kättesaadavad tema
elektroonilist otsingut võimaldavates andmekogudes.
(3) Kui platvormihalduril on alust arvata, et kogutud teave on ebausaldusväärne, nõuab platvormihaldur
müüjalt kogutud teabe parandamist või kinnitamist, samuti vajadusel täiendavate dokumentide, andmete
või teabe esitamist.
§ 7. Müüja residentsuse kindlaksmääramine
(1) Platvormihaldur käsitab müüjat iga riigi või jurisdiktsiooni residendina, kus on tema peamine elukoht
või registrijärgne asukoht. Lisaks käsitab platvormihaldur müüjat iga liikmesriigi residendina, kus on
väljastatud tema kohta käiv maksukohustuslasena registreerimise number või selle sisuline ekvivalent
või kus on tema käesoleva määruse § 3 lõike 1 punkti 6 kohane püsiv tegevuskoht.
(2) Kui platvormihaldur tugineb müüja residentsuse kindlaksmääramisel käesoleva määruse § 4 lõikes
1 osundatud tuvastusteenuse kinnitusele, siis käsitab platvormihaldur müüjat iga sellise riigi või
jurisdiktsiooni residendina, mille kohta ta otsese kinnituse sai.
3. Peatükk
Edastatav teave
§ 8. Edastatav teave
(1) Teabeandja esitab maksuhaldurile järgmise teabe:
1) teabeandja ärinimi;
2) registrijärgse asukoha aadress;
3) maksukohustuslasena registreerimise number või selle puudumise korral selle sisuline ekvivalent;
4) kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur, siis asjakohasel juhul ka individuaalne
registreerimisnumber, mis on temale väljastatud käesoleva määruse § 9 lõike 3 alusel;
5) platvormide nimed, mille kohta teabeandja teavet esitab.
(2) Teabeandja esitab maksuhaldurile iga aruandlusega hõlmatud müüja kohta lisaks käesoleva määruse
§ 2 lõike 1 ja § 3 lõike 1 alusel kogutud teabele ka järgmise teabe:
1) teabeandjale kättesaadav kordumatu tunnusnumber või maksekonto number või viide muule sarnasele
makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse (edaspidi: finantskonto
tunnuskood), kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille residendina aruandlusega
hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise teabe kogumist;
2) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle finantskonto
omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased tuvastamisandmed, mis
on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;
3) iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;
4) aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või krediteeritud tasude
kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti või krediteeriti;
5) kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas kvartalis
aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse nõudis.
(3) Aruandlusega hõlmatud müüja poolt rendile või üürile antud kinnistu puhul esitab teabeandja
maksuhaldurile lisaks käesoleva määruse § 2 lõike 1, § 3 lõike 1 ning §-i 5 alusel kogutud teabele ka
järgmise teabe:
1) iga rendile või üürile antud kinnistu aadress ja kui see on teada, siis kinnistu number või muu
samaväärne number vastavalt selle riigi või jurisdiktsiooni õigusele, kus see asub, samuti selle kinnistu
liik;
2) iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu kohta nende päevade arv, mil rendi- või üüriteenust
osutati, kui see on teada.
(4) Teave rahas makstud või krediteeritud tasu kohta esitatakse vääringus, milles see maksti või
krediteeriti. Kui tasu maksti või krediteeriti mitterahalises vormis, esitatakse selle kohta teave eurodes
ning see konverteeritakse või selle väärtus määratakse kindlaks viisil, mille teabeandja on ühtlustatult
kindlaks määranud.
(5) Teave aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasu ja muude summade kohta
esitatakse kalendriaasta selle kvartali kohta, mil tasu maksti või krediteeriti.
4. Peatükk.
Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures
§ 9. Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures
(1) Registreerimiseks edastab liiduväline platvormihaldur maksuhaldurile taotluse, mis sisaldab järgmist
teavet:
1) nimi;
2) postiaadress;
3) elektronpostiaadressid, sealhulgas tema hallatavate platvormide veebilehed;
4) liiduvälisele platvormihaldurile väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number, selle
puudumisel selle sisuline ekvivalent;
5) info direktiivi 2006/112/EÜ (*) XII jaotise 6. peatüki 2. ja 3. jao kohase registreerimise kohta, kui
see on olemas;
6) liikmesriigid, mille residentidena aruandlusega hõlmatud müüjaid käsitatakse.
(2) Kui registreerimist taotleb selline liiduväline platvormihaldur, kelle registreering on varasemalt
kehtetuks tunnistatud MTVS § 2025 lõikes 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmise tõttu, peab ta lisaks
käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teabele edastama ka seni edastamata käesoleva määruse §-s 8
nimetatud teabe.
(3) Registreerimisel väljastab maksuhaldur liiduvälisele platvormihaldurile individuaalse
identifitseerimisnumbri.
(4) Liiduväline platvormihaldur teavitab viivitamatult maksuhaldurit kõigist muudatustest käesoleva
paragrahvi lõikes 1 kohaselt esitatud teabes.
5. Peatükk
Rakendussätted
§ 10. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 01. jaanuaril 2023. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
Kantsler
Rahandusministeeriumi selgitused määrusele
1. Peatükk – „Reguleerimisala“
Kõnealune peatükk koosneb ühest paragrahvist.
§ 1. Määruse reguleerimisala
Reguleerimisala säte pelgalt dubleerib kõnealuse määruse aluseks olevaid volitusnorme. Sätte
eesmärgiks on tagada normi adressaatidele õigusselgus selles, mida kõnealune määrus otseselt
reguleerib. Sisuliselt võib määruses leida järgmised juhised maksualase teabevahetuse seaduses
(edaspidi: MTVS) sätestatud aruandlusreeglite rakendamiseks: 1) rakendamisele kuuluvad
hoolsusmeetmed; 2) Maksu- ja Tolliametile (edaspidi: MTA) edastatav teave; 3) liiduvälise
platvormihalduri registreerimine.
2. Peatükk – „Hoolsusmeetmed“
Peatükis on loetletud hoolsusmeetmed, mida platvormihaldurid peavad oma müüjate suhtes jooksva
kalendriaasta 31. detsembriks (st 31. detsembri seisuga) rakendama vastavalt MTVS §-le 2024 lõikele 1.
Kõnealune peatükk koosneb kuuest paragrahvist (§-d 2-7).
§ 2. Füüsilisest isikust müüja kohta teabe kogumine
Kõnealune paragrahv koosneb kahest lõikest.
Esimene lõige sätestab platvormihaldurile kohustuse koguda füüsilisest isikust müüja kohta sama lõike
punktides 1-6 loetletud teavet. Teabe kogumise eesmärgiks on tuvastada, milliste müüjate osas tuleb
teavet MTA-le esitada, ehk millised müüjad on aruandlusega hõlmatud müüjad. See aga eeldab müüjate
osas järgneva andmestiku kogumist:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) aadress elukohariigis või -jurisdiktsioonis;
3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui
maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent ja igal juhul
selle väljastanud riik või jurisdiktsioon;
4) maksukohustuslase registreerimise numbri ja selle ekvivalendi puudumise korral müüja
sünnikohariik või -jurisdiktsioon;
5) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
6) sünnikuupäev.
Punktides 1, 3, 4, 5 ja 6 sätestatud andmete kogumise eesmärgiks on anda nii platvormihaldurile kui ka
hiljem MTA-le piisavalt andmeid, et tõsikindlalt võimaldada müüja identifitseerimist. Punktis 2
sätestatud andmeartikli kogumise peamiseks eesmärgiks on aga anda platvormihaldurile pidepunkt,
mille pinnalt eeldada müüja residentsust vastavalt kõnealuse määruse §-le 7. See määrabki reeglina ära,
kas müüja näol on tegemist aruandlusega hõlmatud müüjaga või mitte (nt kas ta on liikmesriigi või
partnerjurisdiktsiooni resident).
Regulatsioon lähtub eeldusest, et platvormihaldur juba valdab olulisel määral kogutavat teavet või tal
on seda võimalik oma valdusesse saada vähese halduskoormusega. Kindlasti peab platvormihaldur
valdama müüja kohta teavet ulatuses, mis võimaldab teda identifitseerida, sest vastasel juhul ei ole
platvormihalduri ja müüja vahelise õigussuhte reguleerimine mõeldav – platvormihaldur peab teadma,
kellega ta lepingu sõlmib ainuüksi selleks, et vajadusel tema suhtes õiguskaitsevahendeid kasutada, kui
müüja peaks oma lepingutingimusi rikkuma. Andmeartiklid, mida aga platvormihaldur veel ei valda, on
võimalik päringute kaudu välja nõuda, mh takistada platvormi kasutamist enne, kui puuduolev teave on
esitatud. Kuidas platvormihaldurid aga konkreetselt tagavad müüjatelt nõutava teabe laekumise jääb
siiski peaasjalikult nende endi kaalutleda – peaasi, et teave oleks laekunud ja kontrollitud jooksva
kalendriaasta 31. detsembri seisuga.
Ees- ja perekonnanimi on iseenesest mõistetavad teabeartiklid, ehk mõistagi peetakse siin silmas
füüsilisest isikust müüja nime nii nagu seda mõistetakse nimeseaduses ning mutatis mutandis teiste
riikide ekvivalentses õigusaktis. Siin ei peeta silmas fantaasianimesid või tüüpilisi kasutajanimesid, mis
koosnevad tähtedest, numbritest või muudest sümbolitest.
Aadress elukohariigis või -jurisdiktsioonis tähendab füüsilise isiku elukoha aadressi mis tahes riigis või
jurisdiktsioonis. Termin „jurisdiktsioon“ all peetakse silmas selliseid eriterritooriume, kus eksisteerib
oma maksurežiim, kuid mis nominaalselt ei kujuta endast eraldiseisvat riiki, näiteks Jersey.
Maksukohustuslase registreerimise number (ingl keeles taxpayer identification number; TIN) on lühidalt
öeldes number, mis võimaldab identifitseerida maksukohustuslast. Eesti kontekstis tähendab see
füüsiliste isikute puhul ennekõike isikukoodi. Kui aga tüüpilist maksukohustuslase numbrit ei ole, siis
tuleb koguda selle ekvivalent ning igal juhul tuleb tuvastada ka riik, mis selle numbri (või selle
ekvivalendi) väljastas.
Kui füüsilisest isikust müüjal ei ole ei maksukohustuslase numbrit ega selle ekvivalenti, siis peab
platvormihaldur koguma temalt teavet tema sünnikohariigi või -jurisdiktsiooni kohta. Samuti tuleb
koguda füüsilise isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui ta on
käibemaksukohustuslasenaregistreeritud. Viimase andmeartiklina tuleb veel koguda füüsilisest isikust
müüja sünnikuupäev.
Teine lõige sätestab erandi esimeses lõikes olevast teabe kogumise kohustusest, ehk teavet ei koguta
füüsilisest isikust müüja kohta juhul, kui ta on välistatud müüja MTVS § 2022 lõike 3 punkti 4
tähenduses. Viidatud sätte punktides 1-3 sätestatud välistatud müüja kategooriad siinkohal kõne alla ei
tule, sest need käivad vaid juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja kohta. Tuleb seejuures
rõhutada, et tegemist on keeluga koguda teavet, mitte platvormihalduri diskretsiooniga ise otsustada,
kas ta kogub kõnealuse välistatud müüja kohta teavet või mitte. Kõnealuse sättega tagatakse teabe
kogumise proportsionaalsus, st andmeid ei koguta ega tohigi koguda selliste müüjate kohta, kes on
täielikult välistatud aruandlusreeglite kohaldamisalast.
Platvormihaldur võib füüsilisest isikust välistatud müüja tuvastamiseks tugineda talle kättesaadavatele
andmetele. Regulatsioon lähtub eeldusest, et platvormihalduril on võimalik monitoorida oma platvormil
toimuvat, ehk vaadata, kui mitu tehingut on füüsilisest isikust müüja sõlminud platvormi vahendusel
ning kas sõlmitud tehingute koguhind ületab MTVS §-s 2022 lõike 3 punktis 4 sätestatud piirmäära.
§ 3. Juriidilisest isikust ja õiguslikust moodustisest müüja kohta teabe kogumine
Kui määruse § 2 reguleeris füüsilisest isikust müüjate kohta teabe kogumist, siis § 3 reguleerib
juriidilisest isikust ja muust õiguslikust moodustisest müüja kohta teabe kogumist.
Kogutav andmestik on järgmine:
1) ärinimi;
2) registrijärgse asukoha aadress;
3) kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui
maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis olemasolul selle sisuline ekvivalent ja
mõlemal juhul selle väljastanud riik või jurisdiktsioon;
4) käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
5) äriregistri kood, kui see on olemas;
6) püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub aruandekohustusega hõlmatud tegevus Euroopa
Liidus, kui see on olemas, ja liikmesriik, kus see püsiv tegevuskoht asub.
Andmete kogumise eesmärk ja funktsioon on sama, mis füüsilisest isikust müüja puhul, ehk luua
tingimused juriidilisest isikust ja õiguslikust moodustisest müüja identifitseerimiseks ning tema
residentsuse eeldamiseks.
Äriseadustiku § 7 kohaselt on ärinimi firma, ehk „/../ äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja
tegutseb.“ Kuna müüja võib olla registreeritud ka teistes riikides, siis tuleb ärinime kindlaksmääramisel
lähtuda vajadusel teise asjakohase riigi riigisisesest õigusest.
Platvormihaldur peab muuhulgas koguma müüja registrijärgse asukoha aadressi. Keerulisem on olukord
siis, kui müüjaks on õiguslik moodustis, kellel ei ole registrijärgset asukohta. Sellisel juhul võib
õigusliku moodustise tegutsemine platvormil olla välistatud – seda ennekõike põhjusel, et registrijärgse
asukoha aadress tuleb koguda sõltumata selle olemasolust (vrdl seda näiteks käibemaksukohustuslasena
registreerimise numbri või püsiva tegevuskoha kohta teabe kogumisel) ning kui müüjal ei ole võimalik
seda andmeartiklit esitada, siis ei ole platvormihalduril ka võimalik talle platvormile ligipääsu
võimaldada ilma, et platvormihaldur ei rikuks käesolevas normis sätestatud teabe kogumise kohustust.
Maksukohustuslasena registreerimise numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri
kogumine toimub üldiselt nii, nagu see toimub füüsilise isiku puhul v.a selle erisusega, et
maksukohustuslasena registreerimise numbri ja selle sisulise ekvivalendi puudumisel ei nõuta mingi
täiendava andmeartikli kogumist (füüsilisest isikust müüja puhul nõutakse sünnikohariiki või -
jurisdiktsiooni).
Äriregistri koodi kogumisel tuleb lähtuda äriseadustikus sätestatud äriregistrikoodist või muu asjaomase
riigi mutatis mutandis ekvivalendist ning seda kogutakse vaid selle olemasolul. Lisaks tuleb veel koguda
teavet püsiva tegevuskoha kohta (kui see on olemas) ning samuti tuleb tuvastada liikmesriik, kus see
püsiv tegevuskoht asub. Püsiv tegevuskoht pole midagi muud, kui füüsiline majandusüksus, mille kaudu
müüja oma majandustegevust Eestis või muus riigis või jurisdiktsioonis teostab – käesoleval juhul
tähendab „majandustegevus“ siiski vaid aruandekohustusega hõlmatud tegevuse vahendamist platvormi
kaudu. Püsiva tegevuskoha kohta ei ole informatsiooni vaja koguda juhul, kui see asub
partnerjurisdiktsioonis.
Sarnaselt füüsilisest isikust müüjatega, ei koguta teavet juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest
müüja kohta, kui ta on välistatud müüja. Kui füüsilisest isikust müüja saab olla välistatud müüja vaid
MTVS § 2022 lõike 3 punkti 4 tähenduses, siis juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja
puhul sellist piirangut ei ole, ehk kõik MTVS § 2022 lõikes 3 sätestatud alused on asjakohased. Küll aga
tuleb silmas pidada, et välistatud müüja tuvastamiseks kasutatavad andmestikud varieeruvad.
Valitsusüksuste ja aktsiaturul kaubeldavate ühingute puhul (punktid 1 ja 2) võib platvormihaldur
tugineda avalikult kättesaadavale teabele või kõnealuse müüja kinnitusele. Kinnistu rendi- või
üüriettevõtete ja kaupade müüjate puhul võib platvormihaldur tugineda oma kättesaadavatele andmetele.
Sätte mõte on fikseerida ära platvormihalduri nö „miinimumkohustus“, millest ta välistatud müüja
tuvastamisel kaugemale minema ei pea. Näiteks piisab valitsusüksuse tuvastamisel kõnealuse müüja
asjaomasest kinnitusest (ehk kõnealune müüja ise ütleb, et ta on valitsusüksus) ning selle saamise korral
ei ole platvormihalduril täiendavat kohustust vaadata muid andmeid.
§ 4. Müüja kohta teabe kogumise erisused
Määruse §-de 2 ja 3 eesmärgiks on anda platvormihaldurile piisavalt teavet, et identifitseerida müüja
isik ning eeldada tema residentsust. Teatud juhtudel on aga võimalik müüja isiku ja residentsuse osas
tõsikindlalt veenduda ilma, et oleks vaja koguda kõiki määruse §-des 2 ja 3 sätestatud andmeid.
Käesoleva paragrahvi lõige 1 näeb ette, et kui platvormihaldur tugineb müüja isiku ja residentsuse
kindlaksmääramisel asjakohase riigi või jurisdiktsiooni või Euroopa Liidu tuvastusteenusele, siis võib
teabe kogumine piirduda vaid müüja ees- ja perekonnanimega või ärinimega. Tuvastusteenust tuleb
mõista kui IT lahendust, mis kinnitab, kas müüja on asjaomase riigi, jurisdiktsiooni või Euroopa Liidu
mõne liikmestriigi maksukohustuslane. Võrdluseks võib tuua näiteks Maksu- ja Tolliameti veebilehel
oleva võlapäringu, kus trükkides asjaomasesse lahtrisse isikukoodi või äriregistrikoodi on võimalik
saada infot, kas kõnealust isiku- või äriregistrikoodi kandev isik on maksuvõlglane või mitte. Mutatis
mutandis korras annaks tuvastusteenus infot isiku ja tema residentsuse kohta.
Käesoleva paragrahvi lõige 2 näeb ette erandi, mille kohaselt ei pea maksukohustuslasena
registreerimise numbrit ega selle sisulist ekvivalenti koguma juhul, kui müüja residentsuse riik või
jurisdiktsioon selle kogumist ei nõua. Sätte eesmärgiks on realiseerida andmekaitseõiguses tuntud
minimaalsuspõhimõtte. MTA avalikustab oma veebilehel peadirektori käskkirjaga kinnitatud loeteluna
need riigid ja jurisdiktsioonid, mille puhul määruse § 4 lõike 2 kohane erand rakendub.
§ 5. Rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta teabe kogumine
Käesoleva paragrahvi lõige 1 näeb ette kohustuse koguda täiendavat teavet selliste müüjate puhul, kes
osutavad kinnistu rendi- või üüriteenust – nimelt peab platvormihaldur sellisel juhul koguma ka kinnistu
aadressi ja kinnistu numbri (või muu samaväärse numbri) lähtudes selle liikmesriigi õigusest, kus see
kinnistu asub. Kinnistu number tuleb koguda vaid juhul, kui kinnistu asub liikmesriigis. Kui kinnistu
asub partnerjurisdiktsioonis, siis seda koguma ei pea.
Siinkohal tuleb rõhutada, et fraasi „/../rendile- või üürile antud kinnistu /../“ tuleb tõlgendada laialt, ehk
see hõlmab ka kinnistu osa rendile- või üürile andmist. Regulatsioon on intuitiivselt mõistetav olukorras,
kus müüja üürib näiteks ühte korterit kortermajas – sellisel juhul ei ole andmete kogumine
problemaatiline, sest korter kujutab reeglina endast iseseisvat kinnistut, millel on oma aadress ja kinnistu
number. Küll aga on keerulisem olukord, kus üüritakse välja vaid osa kinnistust – näiteks hotellide puhul
on kinnistuks hotell tervikuna, ent seda moodustavad hotelliruumid ei pruugi olla eraldiseisvad
kinnistud, millel oleks oma kinnistu number ja aadress. Sellisel juhul tuleks hotelliruumi üürile andmise
korral koguda hotelli kui sellise aadress ja kinnistu number. Eesmärgipärane ei ole kõnealust normi
tõlgendada selliselt, et see eeldaks terve hotelli kui majandusüksuse rendile andmist.
Kinnistu aadressi ja numbri kogumise eesmärgiks on tuvastada, kas seda kinnistut rendile või üürile
andev müüja on aruandlusega hõlmatud müüja või mitte. Kui mainitud kinnistu asukoht on liikmesriigis,
siis klassifitseerub müüja aruandlusega hõlmatuks, ehk platvormihaldur teab, et tema suhtes tuleb
edaspidi MTA-le teavet edastada. Ühtlasi realiseeritakse sellega ka rahvusvahelises maksuõiguses
üldtunnustatud põhimõte, et kinnisvarast saadud tulu maksustamise õigus on sellel riigil või
jurisdiktsioonil, kus kõnealune kinnisvara asub.
Lõige 2 sätestab kohustuse koguda täiendavat teavet juhul, kui kinnistuga seonduvat rendi või
üüriteenust osutav müüja kvalifitseerub välistatud müüjaks MTVS § 2022 lõike 3 punkti 3 tähenduses.
Sellisel juhul peab platvormihaldur koguma dokumente, andmeid või teavet, mis tõendavad, et see
müüja tõesti vastab viidatud normis sätestatud välistatud müüja tunnustele, ehk ta annab rendile või
üürile selliseid kinnistuid, mis kuuluvad samale omanikule ning mis asuvad samal aadressil.
§ 6. Müüja kohta ja rendi või üüriteenusega seotud kinnistu kohta kogutud teabe kontrollimine
Käesolev norm sätestab kohustuse kontrollida määruse §-de 2, 3 ja 5 alusel kogutud teabe
usaldusväärsust, samuti teostatava kontrolli ulatust ning erijuhud, mil tekib täiendav kontrollikohustus.
Lõike 1 esimene lause sätestab üldise kohustuse kontrollida müüja kohta ja tema rendi või üüriteenusega
seotud kinnistu kohta kogutud teabe usaldusväärsust, kuid teeb seda ühe erandiga – nimelt ei ole
platvormihaldur kohustatud kontrollima määruse § 3 lõike 1 punkti 6 alusel kogutud teabeartikli (püsiva
tegevuskoha olemasolu ja selle asukohariigi) usaldusväärsust. Kõnealune erand tuleneb otse direktiivist.
Lõike 1 teine lause sätestab kontrolli ulatuse, st kirjutab platvormihaldurile ette, millistele andmetele ja
muudele vahenditele ta peab tuginema kogutud teabe usaldusväärsuse kontrollimisel. Sätte kohaselt
peab platvormihaldur kasutama kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on tema andmekogudes
kättesaadavad – see tähendab, et kontrolli teostamiseks ei pea platvormihaldur otsima andmeid, mis on
väljaspool tema andmekogusid (nt ei pea tuginema avalikule teabele). Maksukohustuslasena
registreerimise numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kontrollimiseks peab aga
platvormihaldur tuginema elektroonilisele liidesele, mille riik või jurisdiktsioon selleks otstarbeks on
avalikkusele tasuta kättesaadavaks teinud. Kui selliseid päringuid ei ole võimalik teostada tasuta, siis ei
ole platvormihalduritel kohustust ka seda liidest kasutada.
Lõige 2 sätestab kontrollimise erijuhud MTVS § 236 lõikes 1 ja 2 sätestatud olukordades – ehk nende
müüjate osas, kes olid eelnõu jõustumise ajaks juba platvormil registreeritud, võib platvormihaldur
tugineda ka teabele ja dokumentidele, mis on kättesaadavad platvormihalduri elektroonilist otsingut
võimaldavates andmekogudes. Samuti on sellisele kontrollistandardile õigus tugineda üksusel, kes
muutub platvormihalduriks jooksva kalendriaasta kestel.
Lõige 3 sätestab olukorra, mil platvormihaldur on kohustatud uuesti kontrollima teavet, mida ta on juba
varem kontrollinud. Nimelt, kui platvormihalduril tekib kogutud ja kontrollitud teabe osas hiljem
kahtlus, et need andmed võivad siiski olla ebausaldusväärsed (sõltumata eelnevast kontrollist), siis peab
platvormihaldur nõudma müüjalt kogutud teabe kinnitamist ja/või parandamist, samuti vajadusel
täiendavate dokumentide, teabe või andmete esitamist. Näiteks võib selline olukord tekkida juhul, kui
maksuhaldur saadab individuaalse teabepäringu platvormihaldurile ühe konkreetse müüja kohta ning
selles päringus olev selgitus annab alust kahelda müüja kohta kogutud teabe usaldusväärsuses. Vajadus
täiendava teabe, andmete või dokumentide järele võib tekkida juhul, kui kogutud andmete kinnitamiseks
on vaja näiteks ID kaardi (või selle ekvivalendi) esitamist. Platvormihaldur peab lõppastmes ise
kaalutlema, kuidas kõige paremini tagada kogutud teabe usaldusväärsus.
§7. Müüja residentsuse kindlaksmääramine
Lõige 1 annab platvormihaldurile juhised, kuidas määrata kindlaks platvormil tegutseva müüja
residentsus. Nagu eelnevalt öeldud, ei ole siin tegemist residentsuse tõsikindla tuvastamisega, vaid
pelgalt eeldamisega lähtudes kõnealuses sättes etteantud tunnustest. Nendeks on:
1) müüja peamine elukoht või registrijärgne asukoht;
a. kui müüja elukoht või registrijärgne asukoht on X riigis või jurisdiktsioonis, siis
platvormihaldur eeldab, et müüja on vastavalt X-i resident.
2) müüja maksukohustuslasena registreerimise number või selle ekvivalent;
a. kui müüja maksukohustuslasena registreerimise number või selle ekvivalent on
väljastatud liikmesriigis, siis platvormihaldur eeldab, et müüja on vastavalt selle
liikmesriigi resident.
3) müüja püsiv tegevuskoht;
a. kui müüja § 3 lõike 1 punkti 6 kohane püsiv tegevuskoht on liikmesriigis, siis
platvormihaldur eeldab, et müüja on vastava liikmesriigi resident.
Juhime tähelepanu, et punktides 2 ja 3 sätestatud tunnused kohalduvad vaid liikmesriikide müüjatele,
mitte partnerjurisdiktsioonide müüjatele – näiteks, kui müüja püsiv tegevuskoht asub
partnerjurisdiktsioonis, siis ei eeldata müüja residentsust selles partnerjurisdiktsioonis. Küll aga
eeldataks seda juhul, kui püsiv tegevuskoht oleks näiteks Lätis. Erisus on tingitud direktiivi ja OECD
mudelreeglite mõneti erinevast kohaldamisalast.
Liikmesriikide puhul võib müüjal olla ka mitu eelkirjeldatud seost, ehk sellisel juhul käsitleb
platvormihaldur teda samaaegselt mitme liikmesriigi residendina. Näiteks võib müüja registrijärgne
asukoht olla Soomes, aga tal on ühtlasi püsiv tegevuskoht Lätis. Platvormihaldur käsitleb teda sellisel
juhul nii Soome kui ka Läti residendina.
Lõige 2 sätestab aga erandi lõikest 1, ehk eeltoodud loetelust ei lähtuta juhul, kui platvormihaldur
kasutab müüja residentsuse kindlaksmääramiseks määruse § 4 lõikes 1 kirjeldatud tuvastusteenust.
Direktiiv lähtub eeldusest, et kõnealune tuvastusteenus on piisavalt usaldusväärne müüja residentsuse
tuvastamiseks.
Residentsuse eeldamine on üks põhilistest viisidest, kuidas tuvastatakse müüja aruandlusega hõlmatust.
Kui müüja on käsitletav liikmesriigi residendina, siis on ta aruandlusega hõlmatud ja edaspidi tuleb tema
kohta teavet esitada.
3. Peatükk – „Edastatav teave“
Käesolev peatükk koosneb ühest paragrahvist, mis sätestab MTA-le edastatava andmekoosseisu.
Läbivalt kasutatakse kõnealuses sättes mitte terminit „platvormihaldur“, vaid terminit „teabeandja“ –
seda põhjusel, et kõnealune säte on relevantne vaid sellisele platvormihaldurile, kes vastab MTVS §
2023 lõikes 2 ja 3 sätestatud tunnustele.
Lõige 1 sätestab, milliseid andmeid peab teabeandja esitama MTA-le enda kohta. Nendeks on:
1) teabeandja ärinimi;
2) teabeandja registrijärgse asukoha aadress;
3) teabeandja maksukohustuslasena registreerimise number või selle puudumise korral selle
sisuline ekvivalent;
4) kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur, siis asjakohasel juhul ka individuaalne
registreerimisnumber, mis on temale väljastatud käesoleva määruse § 9 lõike 3 alusel ;
5) platvormide nimed, mille kohta teabeandja teavet esitab.
Punkt 4 on relevantne vaid siis, kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur MTVS § 20 23 lõike 3
tähenduses – individuaalset registreerimist ning selle raames antavat registreerimisnumbrit käsitletakse
käesolevas seletuskirjas hiljem. Punktis 5 olev „platvormi nimi“ võib teatud juhtudel olla sünonüümne
ka teabeandja ärinimega, kuid käibes võib sellel olla ka mingi muu (nt ärinimega võrreldes lihtsustatud)
nimi.
Andmete esitamine on vajalik selleks, et MTA teaks, milline teabeandja millise platvormi eest oma
aruandluskohustust täidab.
Lõige 2 sätestab andmed, mida teabeandja peab maksuhaldurile esitama iga aruandlusega hõlmatud
müüja kohta. Sätte preambula on sõnastatud järgmiselt: „Teabeandja esitab maksuhaldurile iga
aruandlusega hõlmatud müüja kohta lisaks käesoleva määruse § 2 lõike 1 ja § 3 lõike 1 alusel kogutud
teabele ka järgmise teabe /../“. Allajoonitud osast nähtub, et lõige 2 kohustab teabeandjaid edastama
rohkem teavet kui on määruse §-de 2 ja 3 alusel kogutud – see on tingitud asjaolust, et edastatava teabe
moodustavad ka sellised andmed, mida platvormihaldur otseselt müüjalt ei kogu, vaid mida müüja ise
genereerib platvormil tegutsedes, ennekõike andmed osutatud aruandlusega hõlmatud tegevuse ja
teenitud tulu kohta. Selle taamal tuleb lisaks kogutud teabele edastada maksuhaldurile veel järgmised
andmed:
1) teabeandjale kättesaadav kordumatu tunnusnumber või viide pangakontole või muule
sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse (edaspidi:
finantskonto tunnuskood), kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille
residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise
teabe kogumist;
2) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle
finantskonto omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased
tuvastamisandmed, mis on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;
3) iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;
4) aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või
krediteeritud tasude kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti
või krediteeriti;
5) kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas
kvartalis aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse
nõudis.
Nimetatud andmed on vajalikud selleks, et MTA-l oleks võimalik teostada riiklikku järelevalvet
aruandlusega hõlmatud müüjate suhtes, samuti teostada andmevahetust teiste liikmesriikide ja
partnerjurisdiktsioonidega.
Punktides 1 ja 2 osundatud teavet edastatakse MTA-le vaid siis, kui see on teabeandjale kättesaadav.
See ei tähenda seda, et see teave peab olema teabeandja valduses, vaid et teabeandjal on mõistliku
pingutusega võimalik seda oma valdusesse saada. Termin „finantskonto tunnuskood“ on määratletud
direktiivis järgnevalt: „/../platvormihaldurile kättesaadav kordumatu tunnusnumber või viide
pangakontole või muule sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida
krediteeritakse.“ OECD Mudelreeglite kommentaaride kohaselt tuleb lugeda finantskonto tunnuskood
teabeandjale kättesaadavaks muuhulgas siis, kui seda teab sama platvormi haldav teine platvormihaldur
või kui seda teab mõni teine kolmandast osapoolest teenusepakkuja, kes on ühel või teisel viisil seotud
platvormi haldamisega. Finantskonto tunnuskoodi ei koguta sellise müüja puhul, kes on resident
liikmesriigis või partnerjurisdiktsioonis, mille pädev ametiasutus on teavitanud, et nad ei soovi sellise
andmeartikli kogumist.
Punkti 3 järgi tuleb MTA-le edastada teavet aruandlusega hõlmatud müüja residentsuse kohta, mis on
tuletatud määruse § 7 lõike 1 kohaselt või tuvastatud sama paragrahvi lõike 2 kohaselt läbi
tuvastusteenuse. Kõnealune teave on MTA-le vajalik selleks, et tuvastada Eesti maksukohustuslased,
ent samuti on seda teavet vaja automaatse teabevahetuse läbiviimiseks teiste liikmesriikide ja
partnerjurisdiktsioonidega.
Punkti 4 kohaselt tuleb MTA-le edastada teavet viisil, millest nähtub kalendriaasta igas kvartalis
makstud või krediteeritud tasude kogusumma, samuti aruandlusega hõlmatud tegevuste (sõlmitud
tehingute) arv, mille eest seda tasu maksti või krediteeriti, kui see on teabeandjale teada või peab olema
teada. Kõnealune teave on vajalik selleks, et teostada aruandlusega hõlmatud müüjate suhtes riiklikku
järelevalvet, ehk kontrollida maksukohustuste nõuetekohast täitmist ja vajadusel tuvastada
maksuotsusega õige tasumisele kuuluv maksusumma.
Punkti 5 järgi tuleb MTA-le edastada teenustasud ja vahendustasud, mida teabeandja on aruandlusega
hõlmatud müüjale makstavadest tasudest kinni pidanud. Tihti on selline teenustasu/vahendustasu sõltuv
sõlmitava tehingu maksumusest. Kõnealune teave võimaldab seega MTA-l kontrollida ja vajadusel ise
tuletada lähtudes kõnealustest teenustasudest/vahendustasudest, kui palju tulu aruandlusega hõlmatud
müüja asjaomasel kalendriaastal teenis või võis teenida.
Lõige 3 sätestab täiendava teabe edastamise kohustuse juhul, kui aruandlusega hõlmatud müüja tegeles
kinnistuga seonduva rendi- või üüriteenuste osutamisega. Sellisel juhul tuleb esitada lisaks lõikele 1 ja
2 ning määruse §-i 5 alusel kogutud teabele ka järgmine teave:
1) iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu aadress ja number või muu samaväärne number,
kui see on teada, samuti selle kinnistu liik;
2) iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu kohta nende päevade arv, mil rendi- või
üüriteenust osutati, kui see on teada.
OECD Mudelreeglite kommentaaride kohaselt on päevade arv, mil rendi- või üüriteenust osutati, vajalik
maksuhalduritele selleks, et oleks võimalik hinnata, kas rendi- või üüriteenus oli regulaarne või harv,
samuti võib see näiteks vajalik olla teatud kohalike maksude administreerimiseks (nt hotellitasud vms).
Termin „kinnistu liik“ tähistab seda, kas rendile või üürile antud kinnistu näol oli tegemist näiteks
korteromandiga, hotelli- või muu majutusasutuse toaga, parkimisplatsiga või muu taolise kinnistu või
selle osaga.
Lõiked 4 ja 5 on tehnilise iseloomuga sätted, mis määravad ära, millises vääringus tuleb tasu kohta
teavet esitada ning milliste kalendriaasta perioodide kohta (käesoleval juhul kvartali kohta, mil tasu
maksti või krediteeriti).
4. Peatükk – „Liiduvälise platvormihalduri registreerimine maksuhalduri juures“
Kõnealune peatükk koosneb vaid ühest normist (määruse § 9), mis omakorda koosneb neljast lõikest.
Esimene lõige sätestab loetelu teabest, mida liiduväline platvormihaldur peab MTA-le edastama selleks,
et ennast registreerida Eestis aruandekohustuslikuks:
1) nimi;
2) postiaadress;
3) elektronpostiaadressid, sealhulgas tema hallatavate platvormide veebilehed;
4) liiduvälisele platvormihaldurile väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number,
selle puudumisel selle sisuline ekvivalent;
5) info direktiivi 2006/112/EÜ (*) XII jaotise 6. peatüki 2. ja 3. jao kohase registreerimise kohta,
kui see on olemas;
6) liikmesriik, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse.
Punktis 5 sätestatud teabeartikkel käsitleb piiriüleste tehingute käibemaksuga maksustamist lähtudes
direktiivi 2006/112/EÜ’s sätestatud erikorrast, kus liiduväline isik registreerib ennast ühes liikmesriigis
ja deklareerib ning tasub EL-s osutatud teenustelt käibemaksu seal. Kirjeldatud erikorra kasutamine on
aga vabatahtlik, ehk sellest ka põhjus, miks seda teavet tuleb edastada ainult selle olemasolu korral.
Punkt 6 kohustab liiduvälist platvormihaldurit teavitama MTA-d muuhulgas ka sellest, millise
liikmesriigi aruandlusega hõlmatud müüjad tema platvormil tegutsevad. Mõistagi saab liiduväline
platvormihaldur oma registreerimiskohustusest teada pärast hoolsusmeetmete rakendamist, kui ta
tuvastab oma platvormil liikmesriikide aruandlusega hõlmatud müüjaid. Teavitamise eesmärgiks on
kinnitada MTA-le, et tegemist on registreerimiskohustusliku platvormihalduriga, samuti anda MTA-e
infot selle kohta, mis liikmesriikidega ta potentsiaalselt asub andmevahetust teostama.
Teine lõige kohaldub sellisele liiduvälisele platvormihaldurile, kelle registreering on kehtetuks
tunnistatud põhusel, et ta pole varasemalt täitnud nõuetekohaselt oma aruandluskohustust (teabe
esitamist). Direktiiv lubab selliste liiduväliste platvormihaldurite uuesti registreerimist juhul, kui nad
annavad piisavaid kinnitusi edaspidise õiguskuuleka käitumise kohta. Käesolev säte määrab selleks
tagatiseks seni edastamata teabe edastamise MTA-le.
Kolmanda lõike kohaselt väljastab MTA liiduvälisele platvormihaldurile pärast registreerimist unikaalse
identifitseerimisnumbri. See number kajastatakse ka komisjoni poolt peetavas keskregistris ning see
tõendab ennekõike teistele liikmesriikidele, et liiduväline platvormihaldur on oma
registreerimiskohustuse täitnud.
Neljas lõige kohustab liiduvälist platvormihaldurit teavitama kõikidest muudatustest teabes, mida ta on
esitanud MTA-le enda registreerimiseks. Meetme eesmärgiks on hoida teavet asjakohasena, samuti
teavitada MTA-d näiteks sellest, et liiduväline platvormihaldur ei vahenda enam aruandlusega hõlmatud
müüjaid ja pole seega enam registreerimiskohustuslik.
Kavand 2
RAHANDUSMINISTER
MÄÄRUS
Vabariigi Valitsuse 7.märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
muutmine
Määrus kehtestatakse maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel.
§ 1. Vabariigi Valitsuse 7. märtsi 2019. a määruse nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“
paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maksualase teabevahetuse rakenduse ametlik lühend on FATCA/DAC2/CRS/CbC/DAC6/DAC7.
(2) Maksualase teabevahetuse rakendusse kantakse maksualase teabevahetuse seaduse § 82 lõike 5, § 18
lõike 3, § 203 lõike 4, § 2013 lõike 6 ja § 2025 lõike 4 alusel valdkonna eest vastutava ministri määrusega
kehtestatud deklaratsioonide vormidel ette nähtud andmed.“
§ 2. Määrus jõustub 01. jaanuaril 2023. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaja Kallas
Peaminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit-Pentus Rosimannus
Rahandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Kavand 3
Rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16
„Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning
nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“
Lisa 17
ARUANDEKOHUSTUSEGA HÕLMATUD MÜÜJA JA TEMA POOLT RENDILE VÕI
ÜÜRILE ANTUD KINNISTU KOHTA ESITATAVAD ANDMED
1. Teabeandja kohta käivad andmed
1.1. teabeandja ärinimi;
1.2. registrijärgse asukoha aadress;
1.3. maksukohustuslasena registreerimise number või selle puudumise korral selle sisuline ekvivalent;
1.4. kui teabeandja on liiduväline platvormihaldur, siis asjakohasel juhul ka individuaalne
registreerimisnumber, mis on temale väljastatud rahandusministri X kuupäeva määruse nr X
„Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine“ § 9 lõike 3
alusel:
1.5. platvormide nimed, mille kohta teabeandja teavet esitab.
2. Aruandlusega hõlmatud füüsilisest isikust müüja kohta käivad andmed
2.1. ees- ja perekonnanimi;
2.2. aadress elukohariigis või –jurisdiktsioonis;
2.3. kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena
registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent ja igal juhul selle väljastanud riik või
jurisdiktsioon;
2.4. maksukohustuslase registreerimise numbri ja selle sisulise ekvivalendi puudumise korral müüja
sünnikohariik või –jurisdiktsioon;
2.5. käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
2.6. sünnikuupäev;
2.7. teabeandjale kättesaadav kordumatu tunnusnumber või maksekonto number või viide muule
sarnasele makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse (edaspidi: finantskonto
tunnuskood), kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille residendina aruandlusega
hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise teabe kogumist;
2.8. kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle
finantskonto omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased
tuvastamisandmed, mis on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;
2.9. iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;
2.10. aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või krediteeritud
tasude kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti või krediteeriti;
2.11. kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas kvartalis
aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse nõudis.
3. Aruandlusega hõlmatud juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest müüja kohta käivad
andmed
3.1. ärinimi;
3.2. registrijärgse asukoha aadress;
3.3. kõik temale väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbrid või kui maksukohustuslasena
registreerimise numbrit ei ole, siis olemasolul selle sisuline ekvivalent ja mõlemal juhul selle väljastanud
riik või jurisdiktsioon;
3.4. käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;
3.5. äriregistrikood, kui see on olemas;
3.6. püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub aruandekohustusega hõlmatud tegevus Euroopa Liidus, kui
see on olemas, ja liikmesriik, kus see püsiv tegevuskoht asub;
3.7. finantskonto tunnuskood, kui selle riigi või jurisdiktsiooni pädev ametiasutus, mille residendina
aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse, ei ole avaldanud, et ta ei soovi sellise teabe kogumist;
3.8. kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud müüja nimest, siis ka selle
finantskonto omaniku nimi, kui see on teabeandjale kättesaadav, samuti muud finantsalased
tuvastamisandmed, mis on teabeandjale kõnealuse finantskonto omaniku kohta teada;
3.9. iga riik või jurisdiktsioon, mille residendina aruandlusega hõlmatud müüjat käsitatakse;
3.10. aruandlusega hõlmatud müüjale eelneva kalendriaasta igas kvartalis makstud või krediteeritud
tasude kogusumma ja aruandlusega hõlmatud tegevuste arv, mille eest tasu maksti või krediteeriti;
3.11. kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille teabeandja eelneva kalendriaasta igas kvartalis
aruandlusega hõlmatud müüjale makstud või krediteeritud tasust kinni pidas või sisse nõudis.
4. Andmed aruandlusega hõlmatud müüja poolt rendile või üürile antud kinnistu kohta
4.1. iga rendile või üürile antud kinnistu aadress ja kui see on teada, siis kinnistu number või muu
samaväärne number vastavalt selle riigi või jurisdiktsiooni õigusele, kus see asub, samuti selle kinnistu
liik;
4.2. iga rendi- või üüriteenusega seotud kinnistu kohta nende päevade arv, mil rendi- või üüriteenust
osutati, kui see on teada.
Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Euroopa Liidu õigusallika ja eelnõu võrdlustabel
Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514, 22. märts 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisealase halduskoostöö kohta (ELT 104,
25.03.2021, lk 1– 26)
Kooskõlla viimise tähtaeg 2022. aasta 31. detsember, v.a. ühisauditite osas 2023. aasta 31. detsember.
Direktiiv võetakse üle järgmiste õigusaktidega:
1. maksualase teabevahetuse seadus (MTVS)
2. maksukorralduse seadus (MKS)
3. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadus (RahaPTS)
4. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (MKR määrus)
5. rahandusministri määrus: „Hoolsusmeetmed, edastatava teabe loetelu ja liiduvälise platvormihalduri registreerimine“ (Määrus)
6. Rahandusministri 19. mai 2015. a määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsioonide vormi ja andmekoosseisude ning
nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ Lisa 17
7. Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud rahvusvahelise ametiabi osutamise kord (Ametiabi osutamise kord), AK (täpsemad viited
riigikantseleile esitatavas tabelis)
EL õigusallika nõue Riigisisene õigusakt, viide Vastavus EL
õigusallikale
Art 3 p 9 esimese lõigu p-d a) ja c), automaatse teabevahetuse mõiste MTVS § 2 p 8 Vastab
Art 3 p 9 teine lõik, mõistete direktiivi lisade kohane tähendus - N/A
Art 3 p 26, ühisauditi mõiste MKS § 515 lg 1 Vastab
Art 3 p 27, andmetega seotud rikkumise mõiste Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 5a, eeldatav asjakohasus Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 6 lg 2, mistahes haldusuurimise läbiviimine MKS § 512 lg 3; § 511 lg 3 ja 4 Vastab
Art 7 lg 1, päringule vastamise tähtaeg Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 8 lg 1, DAC1 automaatse teabevahetuse kategooriad MTVS § 4 lg 3 p 6 Vastab
Art 8 lg 1, TIN lisamine Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 8 lg 2, KOM teavitamine DAC neljast kategooriast - N/A
Art 8a lg 5 p a), eelotsuse vahetamise tähtaeg Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 8a lg 6 p b), eelotsuse kohta antav teave MTVS § 202 lg 1 p 2 Vastab
1
Art 8ac lg 1, platvormihalduritelt aruandluse nõudmine ja tõhusus MTVS § 21-221 Vastab
Art 8ac lg 2, vahetatavate andmete loetelu (vt ka lisa V III jagu B jaotis) Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 8ac lg 3, maksuhaldurite teabevahetuse tähtajad Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 8ac lg 3 teine lause, platvormide teabevahetuse rakendamine Jõustumisnorm Vastab
Art 8ac lg 4, esimene lõik, platvormi registreerimine liidus, registrikoodi MTVS § 2028 lg 1, Määrus § 9 Vastab
andmine
Art 8ac lg 4, teine lõik, ühes LR-s registreerimine, tühistatud registreeringu MTVS § 2028 lg 1, lg 3, Määrus § 9 lg 2 Vastab
taastamine
Art 8ac lg 4, kolmas lõik, rakendusaktide kehtestamine - N/A
Art 8ac lg 5, vabastatud platvormihaldurist teavitamine MTVS § 2027 lg 3 Vastab
Art 8ac lg 6, keskregistri loomine - N/A
Art 8ac lg 7 esimene lõik, teabevahetuse samaväärsuse hindamine - N/A
Art 8ac lg 7 teine lõik, samaväärsuse hindamise taotlemine Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 8ac lg 7 3.-5. lõik, komisjoni poolt taotluse hindamine - N/A
Art 8ac lg 7 kuues lõik, samaväärsuse puudumise hindamine (taotlemine) Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 8b lg 1, komisjonile statistika ja muu teabe edastamine Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 11 lg 1 ja 2, teise LR haldusuurimises osalemine LR korra järgi MKS § 511 lg 4 esimene lause, § 515 lg 1 ja 2, Vastab
ametiabi osutamise kord
Art 12 lg 3, üheaegse kontrolli taotlusele vastamise tähtaeg Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 12a lg 1, ühisauditi taotlemine, vastamine, tagasilükkamine MKS § 515 lg 1, ametiabi osutamise kord vms Vastab
Art 12a lg 2, ühisauditi korraldus MKS § 511 lg 41, ametiabi osutamise kord Vastab
Art 12a lg 3, ühisauditi tagatised: MKS § 515 lg 2 ja 3, § 59 lg 11 Vastab
a) isikute küsitlemine, dokumentidega tutvumine
b) tõendite arvestamine
c) maksumaksja õiguste ja kohustuste võrdsus
Art 12a lg 4 esimene lõik, ühisauditi tulemustes kokkuleppimine, lõpparuanne MKS § 555 lg 31, ametiabi osutamise kord Vastab
Art 12a lg 4 teine lõik, menetlustoimingud peale ühisauditit MKS § 511 lg 4 Vastab
Art 12a lg 5, isikute teavitamine ühisauditi tulemustest MKS § 555 lg 31 Vastab
Art 16 lg 1 esimene lõik, ametisaladus, teabe kasutamise eesmärgid (uus ainult MKS § 26, 30, 517, ametiabi osutamise kord Vastab
kaudsed maksud)
Art 16 lg 2, loa andmine teabe kasutamiseks muul eesmärgil, loetelu (ainus uus) MKS § 517 lõige 3, ametiabi osutamise kord Vastab
Art 20 lg 2 esimene lõik, EOIR tüüpvormi andmed (+ rühmataotlus) Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 20 lg 3 ja 4, teabevahetus tüüpvorme kasutades Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 21 lg 7, halduskoostöö keskliides, rakendusaktid - N/A
Art 22 lg 1a, maksuhalduri juurdepääs AMLD viidatud mehhanismidele, teabele RahaPTS
2
Art 23a lg 2, komisjonile esitatud teabe jagamine LR, ametisaladus (uus KOM MKS § 26, ametiabi osutamise kord Vastab
kokkuvõtted)
Art 25 lg 1 GDPR järgimine, andmesubjekti teavitamise erisused (vana sisu) MKS § 511 lg 6-8 Vastab
Art 25 lg 2 liidu organites toimuv andmetöötlus (vana sisu) - N/A
Art 25 lg 3, maksuhaldurite, teabeandjate vastutava töötleja roll (isikuandmete MTVS § 6, MKR määrus § 72 lg 1 Vastab
töötlemise eesmärgi ja vahendite kindlaksmääramine)
Art 25 lg 4, teabeandja kohustus teavitada andmesubjekti teabe kogumisest ja MTVS § 6, IKS § 74 Vastab
edastamisest, anda talle kogu teave + tasu platvormidel
Art 25 lg 5, säilitamistähtajad MKR määrus § 63 lg 1 p 3, MTVS § 8 lg 3 Vastab
Art 25 lg 6, esimene lõik, andmelekkest komisjoni teavitamine Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 25 lg 6, teine lõik, teabevahetuse peatamine andmelekke tõttu MKS Ametiabi osutamise kord Vastab
Art 25 lg 6, kolmas lõik, andmelekke kõrvaldamine, muud toimingud Ametiabi osutamise kord, muu andmeturbe Vastab
õigusakt
Art 25 lg 6, neljas lõik, (teabevõrgule juurdepääsu taastamine), LR palve Ametiabi osutamise kord Vastab
kontrollida andmelekke kõrvaldamist
Art 25 lg 6, viies lõik, andmeleke keskregistris või teabevõrgus - N/A
Art 25 lg 7, LR koostöö andmeleketesse puutuvalt Ametiabiosutamise kord Vastab
Art 25a, karistused MKS § 1553 Vastab
Direktiivi lisa V. Platvormide hoolsus- ja aruandlusnõuded jmt
Preambula - N/A
I jagu. Mõistete määratlused MTVS
A jaotis. Aruandvad platvormihaldurid MTVS, määrus
1. platvormi määratlus MTVS § 2020 lg 1-2 Vastab
2. platvormihalduri määratlus MTVS § 2023 lg 1 Vastab
3. vabastatud platvormihalduri määratlus MTVS § 2027 lg 1 Vastab
4. aruandva platvormihalduri määratlus MTVS § 2023 lg 2-3 Vastab
a) resident, asutatud, juhtimise koht, püsiv tegevuskoht
b) ei ole a), kuid vahendab müüjaid või kinnisvaraga seotud tegevust
5. eritingimustele vastava liiduvälise platvormihalduri määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust
expressis verbis üle
ei võeta, kuivõrd
see ei ole vajalik
regulatsiooni
eesmärgi
saavutamiseks.
3
6. eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust
expressis verbis üle
ei võeta, kuivõrd
see ei ole vajalik
regulatsiooni
eesmärgi
saavutamiseks.
7. kehtiva tingimustele vastava pädevate asutuste kokkuleppe määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust
expressis verbis üle
ei võeta, kuivõrd
see ei ole vajalik
regulatsiooni
eesmärgi
saavutamiseks.
8. asjaomase tegevuse määratlus MTVS § 2021 lg 1, lg 3 Vastab
9. eritingimustele vastava asjaomase tegevuse määratlus MTVS § 2030 lg 1 Määratlust
expressis verbis üle
ei võeta, kuivõrd
see ei ole vajalik
regulatsiooni
eesmärgi
saavutamiseks.
10. tasu määratlus MTVS § 2021 lg 2 Vastab
11. isikliku teenuse määratlus MTVS § 2021 lg 1 punkt 2 Legaaldefinitsiooni
kui sellist üle ei
võeta, määratlus
kirjutatakse otse
normina.
B jaotis. Aruandlusega hõlmatud müüjad
1. müüja määratlus MTVS § 2022 lg 1 Vastab
2. tegutseva müüja määratlus MTVS § 2022 lg 1 Vastab, hõlmatud
müüja määratlusse.
3. aruandlusega hõlmatud müüja määratlus MTVS § 2022 lg 2 Vastab
4. välistatud müüja määratlus MTVS § 2022 lg 3 Vastab
C jaotis. Muud mõisted
4
1. üksuse määratlus MTVS § 2021 lg 3, § 2022 lg 1 Legaaldefinitsiooni
kui sellist üle ei
võeta, määratlus
kirjutatakse otse
normina.
2. valitsusüksuse määratlus MTVS § 2022 lg 3 punkt 1 Võetakse üle
otseviitega
direktiivile.
3. maksukohustuslasena registreerimise numbri määratlus Määrus § 2 lg 1 punkt 3 Legaaldefinitsiooni
kui sellist üle ei
võeta, määratlus
kirjutatakse otse
normina.
4. käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri määratlus Määrus § 2 lg 1 punkt 5 Vastab
5. peamise aadressi määratlus Määruse § 2 lg 1 punkt 2, § 3 lg 1 punkt 2 Legaaldefinitsiooni
kui sellist üle ei
võeta, määratlus
kirjutatakse otse
normina.
6. aruandlusperioodi määratlus MTVS § 2024 lg 1, § 2025 lg 1 Vastab, kuid
„aruandlusperioodi“
asemel on „jooksev
kalendriaasta“.
7. kinnistusüksuse määratlus MTVS § 2022 lg 3 punkt 3 Legaaldefinitsiooni
kui sellist üle ei
võeta, määratlus
kirjutatakse otse
normina.
8. finantskonto tunnuskoodi määratlus Määrus § 8 lg 2 punkt 1 Legaaldefinitsiooni
kui sellist üle ei
võeta, määratlus
kirjutatakse otse
normina.
9. kauba määratlus MTVS § 2021 lg 1 punkt 3 Legaaldefinitsiooni
kui sellist üle ei
võeta, määratlus
5
kirjutatakse otse
normina.
II jagu. Hoolsusmeetmed
Preambula MTVS § 2024 lg 1 Vastab
A jaotis. Müüjad, kelle koht teavet ei koguta Määrus § 2 lg 2, § 3 lg 2 Vastab
B jaotis. Teabe kogumine müüja kohta Määrus § 2-3
1. füüsilisest isikust müüja kohta kogutav teave Määrus § 2 lg 1 Vastab
2. üksusest müüja kohta kogutav teave Määrus § 3 lg 1 Vastab
3. müüja kohta teabe kogumise erisus tuvastusteenuse kasutamisel Määrus § 4 lg 1 Vastab
4. müüja kohta teabe kogumise erisus maksukohustuslase registreerimise numbri Määrus § 2 lg 1 punkt 4, § 3 lg 1 punkt 3 ja 5, § Vastab
või äriregistri koodi puhul 4 lg 2
C jaotis. Müüjat käsitleva teabe kontrollimine Määrus § 6 Vastab
1. kontroll andmekogus kättesaadavate andmete ja riigi infosüsteemide põhjal Määrus § 6 lg 1 Vastab
2. kontroll andmekogus kättesaadavate andmete põhjal, üleminekureeglid Määrus § 6 lg 2 Vastab
3. LR taotluses märgitud ebatäpsuse kontroll Määrus § 6 lg 3 Vastab, kuid võetud
üle laiemalt, ehk
mis tahes ebatäpsus
eeldab
kontrollimist.
D jaotis. Müüja residentsuse kindlaksmääramine Määrus § 7
1. müüja aadress, TIN, püsiv tegevuskoht Määrus § 7 lg 1 Vastab
2. LR kinnitus müüja residentsuse kohta, tuvastusteenus Määrus § 7 lg 2 Vastab
E. Teabe kogumine kinnisvara kohta Määrus § 5 lg 1-2 Vastab
F. Hoolsusmeetmete ajastus ja kehtivus MTVS § 2024 Vastab
1. hoolsusmeetmete tähtaeg MTVS § 2024 lg 1 Vastab
2. hoolsusmeetmete üleminekusätted MTVS § 236 lg 1-2 Vastab
3. varasematele hoolsusmeetmetele tuginemine MTVS § 2024 lg 2 Vastab
G jaotis. Hoolsusmeetmete kohaldamine tegutsevate müüjate suhtes MTVS § 2024 lg 4 Vastab
H jaotis. Hoolsusmeetmete täitmine kolmandate isikute kaudu MTVS § 2024 lg 3 Vastab
1. teenuseosutaja kasutamine, vastutus MTVS § 2024 lg 3 Vastab
2. sama platvormi suhtes hoolsusmeetmed, vastutus MTVS § 2024 lg 3 Vastab
III jagu. Aruandlusnõuded
A jaotis. Aruandluse aeg ja viis
1. LR kohustatud platvormihalduri aruande esitamise riik ja tähtaeg, kohustatud MTVS § 2025 lg 1, lg 2 punkt 3 Vastab
isikute paljusus
2. aruandluskohustuse täitmise riikide paljusus ja kohustatud isikute paljusus MTVS § 2025 lg 1, lg 2 punkt 2 ja punkt 4 Vastab
6
3. muu kohustatud platvormihalduri aruande esitamise riik ja tähtaeg MTVS § 2023 lg 3, § 2025 lg 1, Vastab
4. muu kohustatud platvormihalduri aruandekohustuse erisus teabevahetuse MTVS § 2030 lg 1 Vastab
kokkuleppe olemasolul
5. müüja teavitamine esitatud teabest, tähtaeg MTVS § 2025 lg 4 Vastab
6. ja 7. tasu kohta esitatud teabe kuvamisel vääring, periood Määrus § 8 lg 4-5 Vastab
B jaotis. Edastatav teave Määrus § 8
1. aruandva platvorihalduri andmed Määrus § 8 lg 1 Vastab
2. aruandlusega hõlmatud müüja andmed (v.a. tegevus kinnisvaraga) Määrus § 8 lg 2 Vastab
3. kinnisvaraga seoses aruandlusega hõlmatud müüja andmed Määrus § 8 lg 2-3 Vastab
IV jagu. Tõhus rakendamine
A jaotis. Lisa V II jao andmetega seotud järelevalve
1. müüjatega seotud hoolsusmeetmete võtmise järelevalve MTVS § 21-221 Vastab
1
2. koostööd mitte tegeva müüja konto sulgemine MTVS § 8 lg 1 Vastab
B jaotis. Andmete säilitamise ja esitamise kohustus MTVS § 8 lg 3, § 21-221 Vastab
C jaotis. Hoolsusmeetmete kontrollimise hoolsusmeetmed MTVS § 21-221 Vastab
D jaotis. Esitatud teabe täiendamise ja parandamise meetmed MTVS § 21-221 Vastab
E jaotis. LR seast aruande esitamise riigi valimine, LR teavitamine MTVS § 2025 lg 1, lg 2 punkt 2 Vastab
F jaotis. Platvormihalduri registreerimine LR-s MTVS § 2028 Vastab
1. muu kui LR aruandekohustusliku platvormihalduri registreerimine MTVS § 2028 lg 1 Vastab
2. registreerumiseks vajalikud andmed Määrus § 9 lg 1 Vastab
3. esitatud teabes muudatustest teavitamine Määrus § 9 lg 4 Vastab
4. identifitseerimisnumbri andmine ja LR teavitamine Määrus § 9 lg 3, ametiabi osutamise kord Vastab
5. registreeritud isiku kustutamise taotlemine komisjonilt MTVS § 2029 lg 1 punktid 1-4, ametiabi Vastab
osutamise kord
6. registreerimiskohustuse täitmata jätnud isikust teavitamine komisjoni, MTVS § 21-221, ametiabi osutamise kord Vastab
LR-de poolt heidutusmeetmete võtmine, tegevuse koordineerimine
7. registreeringu tühistamine/taastamine aruandluskohustuse rikkumise korral MTVS § 2029 lg 1 punkt 1, lg 2, Määruse § 9 lg Vastab
2
7
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: RAM/22-0851 - Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine)
Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 19.08.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e9549e7-d884-4eed-92c2-0dd224339a85
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e9549e7-d884-4eed-92c2-0dd224339a85?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main