Vastus

Kaitseministeerium Teie 11.05.2022 nr 5-1/22/1934 [email protected] Meie 23.07.2022 nr 1-12/1042-2 Kaitseväeteenistuse seaduse, sõjahaudade kaitse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu Kultuuriministeerium kooskõlastab „Kaitseväeteenistuse seaduse, sõjahaudade kaitse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse“ eelnõu märkustega. 1) Palume mälestiseks olevate sõjahaudade säilmete ümbermatmise korral Muinsuskaitseameti tööde luba mitte sisse seada (eelnõu § 2 p 10). Kehtiva korra järgi ei ole ümbermatmisega ning hauamonumendi või -tähise teisaldamisega seotud tööde tegemiseks Muinsuskaitseameti luba vaja. Ametit teavitatakse enne ja pärast ümbermatmist. Eelnõuga soovitakse ümbermatmisega seotud töödele selline luba sisse seada, kuid praktikas puudub selle järele vajadus ja see tähendab senise korraga võrreldes tarbetut lisakoormust nii loa taotlejale kui ka väljastajale. Muinsuskaitseametiga konsulteerimise järel võime öelda, et loa andmisest keeldumise aluseid ei esineks, mistõttu piisab teavitamisest. 2) Täiendavalt juhime tähelepanu, et kehtiva seaduse 4. peatükk (mälestiseks tunnistatud hauaga seotud erisused) ja selle koostoime muinsuskaitseseadusega (MuKS) võib olla mitmeti mõistetav. Seepärast teeme ettepaneku sõnastust täpsustada. Sõjahaudade kaitse seadus (SHKS) sätestab, et kui sõjahaud on tunnistatud mälestiseks või see asub muinsuskaitsealal, kohaldatakse sõjahauale mälestise ja muinsuskaitseala kohta sätestatut SHKS-ist tulenevate erisustega (§ 13). § 14 sätestab, et SHKS-i alusel lõpetatakse haua ja matmispaiga mälestiseks olemine, kui selles olnud säilmed on SHKS-i alusel ümber maetud. Eelnevast võib jääda mulje, et mälestiseks tunnistatud sõjahaua võib mälestiste nimekirjast välja arvata üksnes juhul, kui selles leiduvad säilmed on ümber maetud. Samas näeb ka MuKS ette mälestiseks olemise lõpetamise võimaluse (§ 20). Soovime, et seadused oleksid üheselt mõistetavad ja et kindlasti oleks võimalus MuKS-i alusel mälestise kaitsestaatust lõpetada, kui see ei vasta riikliku kaitse eeldusele. Seetõttu teeme ettepaneku sõnastada SHKS-i § 14 lõige 1 järgmiselt: „Haua ja matmispaiga mälestiseks olemine lõpetatakse käesoleva seaduse alusel, kui selles olnud säilmed on käesoleva seaduse või muinsuskaitseseaduse alusel ümber maetud. Haua ja matmispaiga mälestiseks olemise lõpetab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga.“ 3) Teeme ettepaneku lisada sõjahaudade topeltkaitse lõpetamise säte. Praegu on paljud sõjahauad kaitstud ja reguleeritud nii SHKS-i kui ka MuKS-i alusel. MuKS-i § 20 lõikes 1 sätestatakse alused, millal võib mälestiseks olemise lõpetada. Üldjuhul ei ole vaja asja kaitset korraldada MuKS-i alusel, kui asi on juba kaitstud teise seadusega, näiteks museaalid muusuemiseadusega või arhivaalid arhiiviseadusega. Analoogselt peaks olema võimalus lõpetada topeltkaitse ka sõjahaudade puhul, mille kaitseks ja reguleerimiseks piisab SHKS-ist. Eelnõuga tuleks anda võimalus topeltkaitse juhtumid üle vaadata ja vajaduse korral lõpetada sõjahaudade Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 kultuurimälestiseks olemine MuKS-i alusel. Teeme ettepaneku sõnastada see MuKS-i § 20 lõikes 1 järgmiselt, lisades uue punkti 2¹: [Mälestiseks olemise võib lõpetada, kui mälestis:] „2¹) on sõjahaud sõjahaudade kaitse seaduse alusel;“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Piret Hartman minister Liina Jänes 628 2381 [email protected]