Vastus pöördumisele

Eesti Linnade ja Valdade Liit Teie 16.06.2022 nr 1-11/1154-1 [email protected] Meie 18.07.2022 nr 8-3/1308-1 Vastus ELVL-i arvamusele Lugupeetud Veikko Luhalaid Täname Teid vastuse eest kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmise eelnõule. Leidsite oma kirjas, et Eesti Linnade ja Valdade Liit ei pea võimalikuks eelnõu kooskõlastada, sest kavandatavad muudatused vajavad kõigi osapoolte vahel põhjalikku arutelu ning ühtsetele arusaamadele jõudmist kavandatavate muudatuste vajalikkusest, eesmärkidest, osapoolte ootustest ja mõjudest. Leiame, et pikas perspektiivis toob määruse muudatus läbi kohalike omavalitsuste ja riigi panuse tasakaalustamise kaasa siiski maakonna spordiliitude võimekuse tõusu ja muudatus on seega vajalik. Võtsime mitmeid Teie kirjas toodud märkusi arvesse ning täiendasime eelnõu seletuskirja. Täiendavate kulude juurde on lisatud võimalik kulu Kultuuriministeeriumile 20% lisatoetuse mahus, mis rakendub juhul, kui kohalikud omavalitsused ka enda panust vastavalt suurendavad. Ministeeriumi eelarves on selleks lisavahendid olemas. Samas märgime, et ministeeriumi eelarve lähtub iga-aastasest riigieelarvest. Täiendatud on ka seletuskirja punkt 4.1.2., kus on toodud välja võimalik negatiivne mõju maakonna spordiliitudele. Seletuskirja on lisatud omavalitsusüksuste, nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste toetus spordiliitudele 2021. aastal. Täiendatud seletuskiri on lisatud käesoleva kirja juurde. Alljärgnevalt vastame täpsemalt Teie kirjas väljatoodud kitsaskohtadele. Olete oma kirjas märkinud, et täna puudub omavalitsusüksustel maakondliku spordiliidu toetamise ja ülalpidamise kohustus ning olete seadnud kahtluse alla, kas ministri määrusega saab seada tingimuse spordiliitudele toetuse andmiseks. Spordiseaduse kohaselt on maakonna spordiliit maakonnas tegutsevate spordiklubide ühendus, kes rahvusliku olümpiakomitee liikmena esindab maakonna sporti ja kellel on ainuõigus korraldada maakonna meistrivõistlusi ja anda vastavaid tiitleid. Maakonna spordiliit on katusorganisatsioon, kes on riigi peamiseks koostööpartneriks maakonna spordi edendamisel ning peaks seda olema ka kohaliku omavalitsuse üksustele. Tänaseks on kujunenud olukord, kus kohalikud omavalitsused otse või läbi omavalitsusliitude või arenduskeskuste juba toetavad maakonna spordiliite. Seega praktikas ei sea määruses kavandatav Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 muudatus kohalikele omavalitsustele uut kohustust, sest nagu eelpool mainitud, toetatakse maakonna spordiliite ka täna. Küll aga seotakse nende panuse mõju spordiliidu riikliku toetusega. Spordiseadusest tulenevalt on kultuuriministril õigus kehtestada taotlusvooru tingimused (sealhulgas maakonna spordiliidu toetus) ning seda määrusega ka tehakse. Määrusega nähakse ette spordiliitudele õigus riigieelarvelise toetuse saamiseks. Milliseks kujuneb toetuse summa, sõltub edaspidi nüüd ka kohalike omavalitsuste, kellele elanikele maakonna spordiliidud peamiselt teenuseid osutavad, panusest. Olete tähelepanu juhtinud ka asjaolule, et eelnõu seletuskirjast ei selgu, miks on vaja riigi ja omavalitsuse toetusi täna rohkem suunata just maakonna spordiliitude võimekuse tõstmiseks ja milleks on vaja tasakaalustada maakonna spordiliitude toetamisel riigi ja kohalike omavalitsuste panust. Seletuskirjas on toodud, et maakonna spordiliitude pakutavad teenused on otseselt suunatud kohalikele spordiklubidele, koolidele ja kohalike elanike tervise hüvanguks ja seega peaks juhtiv roll nende tegevuste hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Maakonna spordiliidu tegevused spordi korraldamisel ja rahvatervise edendamisel peaksid tulenema just kohalike omavalitsuste vajadustest ja eeltoodud põhjustel on mõistetav, et kohapeal vajalikeks hinnatud tegevusi rahastavad kohalikud omavalitsused. Riigi võimalus on olulisi liikumisharrastust ja -aktiivsust toetavaid initsiatiive võimendada ning riik on valmis panustama samaväärselt kohalike omavalitsustega. Näiteid sellest, kus riik kohalike omavalitsustega koos kohalikku spordiellu panustab, on mitmeid. Välja võib tuua näiteks treenerite tööjõukulu toetuse ning regionaalsete tervisespordikeskuste toetuse. Veel olete kirjas nimetanud, et kuigi omavalitsuste toetuse suunamine maakondlikku spordiliitu toetab selle võimekust, vähendab see võimalusi toetada kohalikke spordiklubisid, kohalikke spordiüritusi ja hoida korras spordihooneid ja -rajatisi. Loodame siiski, et kohalikud omavalitsused leiavad maakonna spordiliitude toetamiseks täiendavaid vahendeid ning olemasolevaid toimivaid lahendusi ei ole vaja kärpida, arvestades, et kohalike omavalitsuste tulubaas ei ole olnud kunagi varem nii suur kui praegu. 2021. aastal eraldas riik maakonna spordiliitudele 587 600 eurot ning kohalikud omavalitsused 328 246 eurot. Kultuuriministeerium on valmis oma toetust suurendama 20% võrra ehk 705 120 euroni. Seega peaksid 79 kohaliku omavalitsuse üksust leidma maakonna spordiliitude toetamiseks kokku ca 377 000 eurot, mis tähendab ca 4770 eurot omavalitsuse kohta. Ka tänase riigi panuseni jõudmine tähendaks maakonna spordiliitude võimestamist ja see eeldaks ca 259 000 euro suurust panust (ca 3300 eurot omavalitsuse kohta). Selleks, et maakonna spordiliitude praegune tase säiliks, oleks vaja kohalikelt omavalitsustelt ligikaudu 130 000 euro suurust lisarahastust (ca 1650 eurot omavalitsuse kohta). Samas annab see loomulikult kohalikele omavalitsustele ka võimaluse üle vaadata praegused tegevused ja nende toetamine ning vajadusel teha muudatusi spordi rahastamises. Oleme nõus, et see on kahtlemata kohaliku omavalitsuse üksuse otsus, kuidas ta oma sporti ja liikumisharrastust korraldab. Piiratud ressursi olukorras ongi oluline leida lahendusi, mis omaksid kõige laiemat kasu. Lisaks olete välja toonud, et riik ei toeta kõiki linna või valla spordikulusid omalt poolt samaväärse summaga, mis vastab tõele. Kuigi kohalikud omavalitsused on spordi/liikumisharrastuse suurimad toetajad, on riik viimastel aastatel oma panust oluliselt suurendanud. 2021. aastal eraldas riik spordivaldkonnale üle 50 miljoni euro. Seda siis näiteks treeneri tööjõukulu toetuste, tippspordi, jalgpallihallide ja tervisespordikeskuste suuremahulise toetamise näol. On selge, et kõiki kulusid võrdselt rahastada ei saa, sest riigi ja kohalike omavalitsuste rollid ja eesmärgid spordi toetamisel ongi erinevad. Samas näeme, et maakonna spordiliidud, olles otseselt kohaliku spordielu, rahvatervise ja liikumisharrastuse edendajateks, peaksid olema kohalike omavalitsuste poolt toetatud vähemalt samas mahus. Selgitasime kavandatavat määruse muudatust pea kõikides maakondades juba 2020. aastal. Ka sel aastal oleme kohal käinud näiteks Pärnumaal, Hiiumaal, Raplamaal, Läänemaal ja Lääne- Virumaal, kus antud teema arutusel oli. Lisaks korraldasime seminari, kus maakonna spordiliitudega määruse muutmise teemal elav arutelu toimus. Oleme alati vajadusel valmis ka edaspidi osapooltega kohtuma ja üheskoos parimaid võimalikke lahendusi leidma. Olete kirjas märkinud, et omavalitsusüksustel on vaja volikogu poolt kehtestada kord maakondlike spordiliitude toetamiseks või näha ette toetus eelarves ja toetuse eraldamise küsimus vajab arutelusid ning otsustamist kohalikes volikogudes. Leiame, et toetamise kord võiks ideaalis juba praegu olemas olla, sest nagu eelpool märkisime, siis kohalikud omavalitsused toetavad juba praegu maakonna spordiliite. Toetuse eraldamise küsimus kahtlemata vajab arutamist ja otsustamist kohalikes volikogudes, sest tegemist on otseselt kohalike elanike sportimisvõimaluste ja rahvatervise edendamisega seotud küsimusega. Toetamise korra kehtestamine seal, kus seda veel ei ole, on positiivne nähtus, sest võimaldab läbi selgete toetamise põhimõtete kehtestamise kohalike omavalitsuste poolt anda maakonna spordiliitudele tulevikuks kindlustunde. Lõpetuseks märgime veel, et isegi, kui esimestel aastatel võib riigi toetus maakonna spordiliitudele võrreldes 2022. aastaga väheneda, siis usume, et pikemas vaates suudavad kohalikud omavalitsused toetada maakonna spordiliitude tegevust kokkuvõttes enam kui riik, sest maakonna spordiliitudel on olemas potentsiaal olla tugev partner kohalikule omavalitsusele sealse spordielu ja rahvatervise edendamisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tarvi Pürn spordi asekantsler kantsleri ülesannetes Norman Põder 628 2354 [email protected]  Kultuuriministri määruse „Kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärk on tasakaalustada maakonna spordiliitude toetamisel riigi ja kohalike omavalitsuste panust, tõsta maakonna spordiliitude võimekust oma põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel ja aidata kaasa arengustrateegias „Eesti spordipoliitika põhialused 2030“ seatud sihtide elluviimisele. Eelnõuga uuendatakse maakonna spordiliitude riigieelarvest toetamise põhimõtteid nii, et maakonna spordiliitude riikliku tegevustoetuse suurus oleks edaspidi otseses seoses kohalike omavalitsuste panusega. Siiani ei ole riigieelarvest antava maakonna spordiliidu toetuse suurus omavalitsuste toetusest sõltunud ja on olnud riigi poole kaldu. 2021. aastal toetas Kultuuriministeerium maakonna spordiliite 587 600 euroga. Omavalitsusüksuste, nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste toetus maakonna spordiliitudele oli 328 346 eurot. Arvestades, et maakonna spordiliitude pakutavad teenused on otseselt suunatud kohalike elanike hüvanguks, peaks juhtiv roll tegevuste hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Riigi roll sellel tasandil on olulisi liikumisharrastust ja -aktiivsust toetavate initsiatiivide võimendamine ning eelnõus sätestatud kujul tehakse seda võrdsetel alustel kohalike omavalitsustega. Toetuse eraldamise põhimõtete muutmine loob eelduse, et maakonna spordiliitude tegevustoetus suureneb ning nad saavad edaspidi töötada tõhusalt ja tulemuslikult, aidates kaasa spordipoliitika põhialustes seatud eesmärkide saavutamisele. Suurem tegevustoetus võimaldab näiteks käivitada uusi tegevusi sihtrühmadele, kes seni on olnud vähem kaasatud. Juhul, kui kohalikud omavalitsused otsustavad toetuste suurendamise tulemusena tõsta maakonna spordiliidu rolli ja vastutust liikumisharrastuse edendamisel, on Kultuuriministeerium valmis täiendavalt suurendama maakonna spordiliitude riikliku tegevustoetuse tarbeks ettenähtud vahendeid kuni 20% võrra. Määrus jõustub üldises korras. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi spordiosakonna osakonnajuhataja asetäitja Margus Klaan ([email protected], 628 2328) ja nõunik Norman Põder ([email protected], 628 2354) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi ([email protected], 628 2254). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär-keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). Määrusega muudetakse kultuuriministri 21. detsembri 2012. a määruse nr 12 „Riigieelarvest Kultuuriministeeriumile spordi toetamiseks eraldatud vahenditest antavate sporditoetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, toetuse määramise ja määramisest keeldumise tingimused ja kord“ (edaspidi sporditoetuste kord) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 26.11.2021, 4. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs 1 Eelnõu punkt 1 – sporditoetuste korra § 71 täiendatakse lõikega 21, mis sätestab, et Kultuuriministeeriumi poolt maakonna spordiliidule eraldatav toetus (edaspidi maakonna spordiliidu toetus) on väiksem või võrdne, võrreldes maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse rahalise panusega maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Seni ei ole maakonna spordiliidu toetuse suurus kohalike omavalitsuste panusest sõltunud. Arvestades, et maakonna spordiliitude pakutavad teenused on otseselt suunatud kohalike elanike hüvanguks, peaks juhtiv roll tegevuste hindamisel, tellimisel ja rahastamisel olema kohalikel omavalitsustel. Kohaliku tasandi panuse suuruse hindamisel arvestatakse maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse rahalisi panuseid kokku. Eelnõu punkt 2 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 17, milles nähakse ette, et maakonna spordiliidu toetuse taotlusele tuleb lisada maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Kõnealune kinnitus peab olema allkirjastatud kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuste volitatud esindajate poolt. Kinnitus on üheks maakonna spordiliidu toetuse suuruse kindlaksmääramise aluseks (vt ka eelnõu punkti 5 selgitust), ent annab ka maakonna spordiliidule kindlustunde järgneva aasta eelarve osas. Eelnõu punkt 3 – sporditoetuste korra § 10 lõikest 4, milles on sätestatud spordialaliidu ja maakonna spordiliidu toetuse taotluse esitamise tähtpäev, jäetakse välja maakonna spordiliidu toetuse taotlust puudutav osa. Maakonna spordiliidu toetuse taotluse esitamiseks nähakse sama paragrahvi lõikes 41 ette erinev tähtpäev (vt ka eelnõu punkti 4 selgitust). Eelnõu punkt 4 – sporditoetuste korra § 10 täiendatakse lõikega 41, mis sätestab, et taotlus maakonna spordiliidu toetuse eraldamiseks järgmisel eelarveaastal esitatakse 30. novembriks. Seni on maakonna spordiliidu toetuse taotluse esitamise tähtpäev olnud 31. oktoober. Lisandunud kuu aega taotluse esitamiseks loob eeldused selleks, et maakonna spordiliidul ning kohaliku omavalitsuse üksustel, nende liidul või maakondlikul arenduskeskusel on piisavalt aega eelarvekõnelusteks ja teineteisele ootuste sõnastamiseks. Eelnõu punkt 5 – uuendatakse sporditoetuste korra § 13, mis sätestab maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamise ja toetuse jaotamise alused. Paragrahvist jäetakse välja senised lõiked 1 ja 11, mis puudutasid hea juhtimistava järgimist iseloomustavate asjaolude hindamist. Tegemist on kriteeriumitega, mida maakonna spordiliidud on varasematel aastatel edukalt täitnud ja mille täitmine peaks olema elementaarne ka edaspidi, sõltumata selle seotusest toetuse maksmisega. Paragrahvi 13 uues lõikes 1 (põhineb osaliselt sama paragrahvi senisel lõikel 2) nähakse ette põhimõtted, millest maakonna spordiliidu toetuse taotlejate hindamisel ja toetuse suuruse arvutamisel juhindutakse. Kõnealune lõige sätestab, et 55–65% toetuse kogusummast jaotatakse maakondade vahel võrdselt ja 20–25% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades riigi elanike koguarvu ja maakonna elanike arvu suhtarvu rahvastikuregistri andmetel taotluse esitamise tähtpäeva seisuga, seejuures jäetakse Harjumaa elanike koguarvust välja Tallinna linna elanike arv. 10–20% toetuse kogusummast jaotatakse arvestades kavandatavate tegevuste mõju liikumisharrastuse edendamisele erinevate sihtrühmade hulgas vastavalt riiklikele prioriteetidele. Nimetatud põhimõtetest viimane on võrreldes senise süsteemiga uus ja selle lisandumisest tulenevalt on korrigeeritud ka kahe varemgi kasutusel olnu osakaale. Kavandatavate tegevuste mõjule annab hinnangu sporditoetuste komisjon, kes määrab 2 sporditoetuste korras sätestatud piirides kindlaks ka täpse osakaalude jaotuse (näiteks võib toetuse kogusummast 60% jaotada maakondade vahel võrdselt, 20% elanike arvu järgi ja 20% vastavalt tegevuste mõjule, samas võib jaotus olla ka 65%, 25% ja 10% ning võimalusi on veel). Paragrahvi 13 uue lõike 2 kohaselt vähendatakse juhul, kui sama paragrahvi lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetus on suurem, kui sporditoetuste korra § 10 lõikes 17 nimetatud kinnitusest nähtuv maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatav rahaline panus, toetust selliselt, et see oleks võrdne maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatava rahalise panusega. Selliselt tagatakse sporditoetuste korra § 71 lõikes 21 sätestatud tingimuse (maakonna spordiliidu toetus on väiksem või võrdne, võrreldes kohaliku tasandi panusega) täitmine. Kui kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kinnitusest nähtuv kavandatav rahaline panus on § 13 lõike 1 alusel arvutatud maakonna spordiliidu toetusest suurem, siis jääb maakonna spordiliidu toetuse suuruseks § 13 lõike 1 alusel arvutatud summa. Eelnõu punkt 6 – toetuse väljamaksmist puudutavat sporditoetuste korra § 141 täiendatakse uute maakonna spordiliidu toetuse spetsiifiliste lõigetega (lõiked 2 ja 3). Lõike 2 kohaselt makstakse kuni 50% maakonna spordiliidu toetusest välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates ning toetuse ülejäänud osa makstakse välja pärast sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmete laekumist, kuid mitte varem kui toetuse kasutamise kalendriaasta 1. mail ja mitte hiljem kui sama aasta 15. novembril. Lõige 3 näeb ette, et maakonna spordiliidu toetuse saaja esitab hiljemalt toetuse kasutamise kalendriaasta 31. oktoobriks toetuse andjale andmed maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegeliku rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal. Lõike 3 alusel esitatud andmete põhjal on toetuse andjal võimalik kontrollida, kas kohaliku tasandi rahalise panuse tegelik suurus kattub koos maakonna spordiliidu toetuse taotlusega esitatud kinnituses näidatud algselt kavandatud panusega. Kui kohaliku tasandi tegelik rahaline panus on nii palju väiksem, et enam ei ole tagatud sporditoetuste korra § 71 lõikes 21 sätestatud tingimuse (maakonna spordiliidu toetus on väiksem või võrdne, võrreldes kohaliku tasandi panusega) täitmine, vähendatakse maakonna spordiliidu toetust (vt ka eelnõu punkti 7 selgitust) ja teine väljamakse tehakse juba vastavalt korrigeeritud toetusotsusele. Kuni 50% toetusest, mis makstakse välja 14 tööpäeva jooksul toetuse eraldamise otsustamisest arvates, on eeldatavasti piisav selleks, et katta maakonna spordiliidu kulud aasta esimese nelja kuu jooksul. Kohaliku omavalitsuse üksuste eelarved kinnitatakse reeglina jaanuaris ja kohaliku tasandi toetused makstakse välja enamasti veebruaris või märtsis. Seega peaks enamik maakonna spordiliite saama aegsasti esitada Kultuuriministeeriumile andmed kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suuruse kohta, misjärel on võimalik juba maikuus teha teine väljamakse. Juhuks, kui kohaliku tasandi rahalise panuse lõplik suurus on aga mingil põhjusel pikemat aega ebaselge, on loodud võimalus vastavaid andmeid esitada kuni oktoobri lõpuni. Seejuures on arvestatud, et andmete esitamiseks veelgi pikema tähtaja andmine ei oleks mõistlik, kuna sellisel juhul toimuks toetuse teine väljamakse niivõrd lähedal aasta lõpule, et toetuse eesmärgipärane kasutamine ei oleks enam sisuliselt võimalik. Eelnõu punkt 7 – sporditoetuste korra § 16 täiendatakse lõikega 51, mis näeb ette, et toetuse andja vähendab maakonna spordiliidu toetust muu hulgas juhul, kui toetuse kasutamise 3 kalendriaasta või toetuse kasutamise aruande menetlemise jooksul selgub, et maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse tegelik rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse toetuse kasutamise kalendriaastal on maakonna spordiliidu toetusest väiksem. Toetust vähendatakse ulatuses, mis tagab sporditoetuste korra § 71 lõikes 21 sätestatud tingimuse (maakonna spordiliidu toetus on väiksem või võrdne, võrreldes kohaliku tasandi panusega) täitmise. Eelnev tähendab, et pärast seda, kui maakonna spordiliit on sporditoetuste korra § 141 lõike 3 alusel Kultuuriministeeriumile teada andnud kohaliku tasandi tegelikust rahalisest panusest, mis ei ole enam vähemalt võrdne maakonna spordiliidu toetuse suurusega, muudetakse vastavalt ka toetusotsust. Kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suurust kontrollitakse hiljem ka toetuse kasutamise aruande põhjal ja vajadusel korrigeeritakse toetusotsust ka siis. Eelnõu punkt 8 – sporditoetuste korda täiendatakse uue rakendussättega (§ 171 lõikega 6), mille kohaselt juhindutakse 2022. aastaks määratud maakonna spordiliidu toetuse puhul sporditoetuste korra 2021. aasta 29. novembril jõustunud redaktsioonist. 2022. aastaks eraldatud maakonna spordiliidu toetust kavandatavad muudatused seega ei puuduta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Mõju majandusele (ettevõtluskeskkond ja ettevõtete tegevus) 4.1.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – maakonna spordiliidud Maakonna spordiliidud tegutsevad mittetulundusühingutena. Kõigist mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud mittetulundusühingutest, keda oli käesoleva aasta 1. aprilli seisuga kokku 23 598, moodustavad maakonna spordiliidud 0,06%. Seega on tegemist väikese sihtrühmaga. 4.1.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kavandatavad muudatused loovad eelduse, et mitmeid aastaid stabiilsel tasemel püsinud maakonna spordiliitude tegevustoetus (nii riiklik maakonna spordiliidu toetus kui ka kohaliku tasandi panus) suureneb. Juhul, kui kohalikud omavalitsused otsustavad toetuste suurendamise tulemusena tõsta maakonna spordiliidu rolli ja vastutust liikumisharrastuse edendamisel, on Kultuuriministeerium valmis täiendavalt suurendama maakonna spordiliitude riikliku tegevustoetuse tarbeks ettenähtud vahendeid kuni 20% võrra. Sihtrühmale avaldub seega positiivne mõju. Kui aga kohalikud omavalitsused toetust maakonna spordiliitudele ei suurenda, siis väheneb ka Kultuuriministeeriumi toetus, mille tulemusena avalduks sihtrühmale negatiivne mõju. 4.2. Mõju majandusele (halduskoormus) 4.2.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – maakonna spordiliidud Tegemist on väikese sihtrühmaga (vt ka käesoleva seletuskirja punkti 4.1.1). 4 4.2.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Maakonna spordiliidu toetuse taotlemine eeldab edaspidi senisest rohkemate andmete esitamist. Maakonna spordiliidul tuleb toetuse taotlemise etapis esitada kinnitus maakonna kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liidu või maakondliku arenduskeskuse kavandatava rahalise panuse kohta maakonna spordiliidu tegevusse ja hiljem andmed kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suuruse kohta. Kuivõrd kõnealune teave tuleb esitada kord aastas, ei ole tegemist siiski olulise halduskoormuse suurenemisega. 4.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele (asutuste korraldus) 4.3.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – Kultuuriministeerium ning kohaliku omavalitsuse üksused, nende liidud ja maakondlikud arenduskeskused Mõjutatud on üks valitsusasutus. Kavandatavad muudatused mõjutavad aga ka kohaliku omavalitsuse üksuseid (79), nende liite (15) ja maakondlikke arenduskeskuseid (15). Kuna seeläbi on mõjutatud kogu kohalik valitsemistasand, on kokkuvõttes tegemist suure sihtrühmaga. 4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kultuuriministeeriumilt toetuse andjana eeldavad kavandatavad muudatused maakonna spordiliidu toetuse senise ühe väljamakse asemel kahe väljamakse tegemist ja vajadusel vahepeal toetusotsuse korrigeerimist, et viia see vastavusse kohaliku tasandi tegeliku rahalise panuse suurusega. Tegemist ei ole olulise töökoormuse kasvuga ja mõju on seega ebaoluline. Majanduslik mõju Kultuuriministeeriumile on kuni 117 520 eurot aastas, mis sõltub sellest, kui suures mahus kohalikud omavalitsused maakonna spordiliite toetavad. Kohaliku omavalitsuse üksuste, nende liitude ja maakondlike arenduskeskuste vaatest lisandub kohustus väljastada maakonna spordiliidule kinnitus, millest nähtub nende kavandatav rahaline panus maakonna spordiliidu tegevusse. See eeldab asjaosaliste aegsat arutelu ja planeerimist. Kuivõrd selline kinnitus tuleb väljastada kord aastas, ei kujuta selle ettevalmistamine endast märkimisväärset töökoormuse kasvu ja mõju sihtrühmale on ebaoluline. 4.4. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud (haridus ja kultuur) 4.4.1. Muudatustest mõjutatud sihtrühm – maakonna spordiliidud Eesti spordiregistrisse on kantud andmed enam kui 2800 spordiorganisatsiooni kohta. Neist 15 ehk vaid pisut üle 0,5% on maakonna spordiliidud. Seega on tegemist väikese sihtrühmaga. 4.4.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühmale ja järeldus olulisuse kohta Kuna kavandatavad muudatused loovad eelduse maakonna spordiliitude tegevustoetuse (nii riikliku maakonna spordiliidu toetuse kui ka kohaliku tasandi panuse) suurenemiseks, võimaldab see maakonna spordiliitudel näiteks käivitada uusi tegevusi sihtrühmadele, kes seni on olnud vähem kaasatud. Toetuste suurendamine tõstab maakonna spordiliitude võimekust, aidates seeläbi kaasa nende põhikirjaliste eesmärkide saavutamisele ja arengustrateegias „Eesti 5 spordipoliitika põhialused 2030“ seatud sihtide elluviimisele. Spordivaldkonnale avaldub seega positiivne mõju. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid kulusid ei kaasne, kuid Kultuuriministeerium püüab leida oma valitsemisala sees lisavahendeid, et suurendada maakonna spordiliidu toetuse tarbeks ettenähtud vahendeid, mis käesoleval aastal on 587 600 eurot, kuni 20% võrra. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras ehk haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 2 kohaselt kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Olümpiakomiteele, Eestimaa Spordiliidule Jõud, maakonna spordiliitudele, kohalikele omavalitsustele, kohaliku omavalitsuse üksuste liitudele ja maakondlikele arenduskeskustele. 6