PÕHJA-SAKALA VALLAVALITSUS
Kaitseministeeriumi juures tegutsev
sõjahaudade komisjon
[email protected] 14.07.2022 nr 2-6/730
Kaitseminister
[email protected]
Kultuuriminister
[email protected]
Taotlus Põhja-Sakala vallas asuvate II ms hukkunute ühishaudadesse maetud säilmete
ümbermatmiseks ja hauamonumentide teisaldamiseks
Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas asub vallale kuuluval avalikus kasutuses oleval maal 3
sõjahauda, mis on ka ajaloomälestistena kaitse all:
1. II maailmasõjas hukkunute ühishaud aadressil Rahvamaja, Pilistvere küla, Põhja-Sakala vald,
Viljandi maakond; katastrikood 35701:003:0024; reg. nr 276; maetute arv 24.
Vene armee allikate andmeil on matmispaika maetud 26 1941. aastal hukkunud vene armee
sõjaväelast.
Ühishaual on mälestusmärk, mis on kinnis- ja ajaloomälestisena kantud kultuurimälestiste
registrisse (nr 8430). Hauatähiseks on ligi 2,5 meetrise kõrgusega betoneeritud, kiviplokkidest
müüritist imiteeriva pinnaga, vertikaallõikes trapetsiaalne, kaarja ülaosaga mälestussammas,
mille esikülje ülaosas viieharuline täht. Esiküljel on tahvel eesti- ja venekeelse tekstiga: „Igavene
au kangelastele, kes on langenud võitlustes vaenlase vastu ja on andnud oma elu meie rahva
vabaduse ja õnne eest.”/ 1941-1945. „вечная слава героям, павшим в городе с врагом и
отдавшим свою/ жизнь за свободу и счастье нашего народа.”
2. II maailmasõjas hukkunute ühishaud Johann Köleri tn ja Ringpuiestee ristmikul aadressil
Ringpuiestee T1, Suure-Jaani linn, Põhja-Sakala vald, Viljandi maakond; katastrikood
75801:001:0160,; reg. nr 278; maetute arv 24; nimeliselt 2.
Ühishaual on mälestusmärk, mis on kinnis- ja ajaloomälestisena kantud kultuurimälestiste
registrisse (nr 8440). Mälestise tähiseks on 0,5 m kõrgusel muldkehal paiknev graniidist
mälestussammas, mis püstitati 1951. a. 1971. a kultuurimälestise ülevaatuse aktis on kirjas, et
1941. a juulis langesid Suure-Jaanis 4 punaarmee ohvitseri, kes maeti alul linnakalmistule,
hiljem on nad nõukogude korra ajal ümber maetud Köleri tn äärsele haljasalale. Ühtlasi maeti
sinna ümber ka punaarmeelaste põrmud, kes langesid samal ajal Sürgavere tee ääres Raguni oja
kaldal.
Kohalike elanike mälestuste põhjal tegelikult ümbermatmist ei toimunud.
3. II maailmasõjas hukkunute ühishaud aadressil Tooma haljasala, Võhma linn, Põhja-Sakala
vald, Viljandi maakond; katastrikood 91201:001:0245; reg. nr 283.
Ühishaual on mälestusmärk, mis on kinnis- ja ajaloomälestisena kantud kultuurimälestiste
registrisse (nr 8459). Mälestusmärk on betoonist kiviplokkidest müüritist imiteeriva pinnaga,
kolmeosaline, trapetsiaalse vertikaallõikega mälestussammas, millel on esiküljel marmortahvel
Lembitu pst 42 Telefon: 435 5444 Registrikood 77000463
Suure-Jaani e-post:
[email protected]
71502 Viljandi maakond www.pohja-sakala.ee
eesti- ja venekeelse tekstiga: „Igavene au kangelastele, kes on langenud võitlustes vaenlase vastu
ja on andnud oma elu meie rahva vabaduse ja õnne eest.” 1941-1945. „вечная слава героям,
павшим в городе с врагом и отдавшим свою/ жизнь за свободу и счастье нашего народа.”
Selle kohal oli kõrgreljeefne viisnurga kujutis, 2009. a tehtud fotol seda enam ei ole.
Mälestussammas püstitati 1951. a. NSVL aegse passi järgi on ühishauda maetud 60 võitlejat,
Sõjakomissariaadi nimekirjas on 7 nime (1941), 1985. a aktis on kirjas 8 nime.
Sõjahaudadest säilmete ümbermatmise alused ja kord on sätestatud sõjahaudade kaitse seaduses
(SHKS). SHKS § 8 lg 1 kohaselt kuuluvad säilmed ümbermatmisele, kui sõjahaud asub
ebasobivas kohas, milleks antud lõike kohaselt on eelkõige pargid, muud haljasalad ja hooned
tiheasustusaladel väljaspool kalmistuid, samuti kohad, kus toimuvad massiüritused või asuvad
haudadega mitteseotud rajatised, ning muud kohad, mis ei võimalda sõjahaua väärikat
kohtlemist.
SHKS § 13 lg 2 kohaselt ei ole matmispaiga mälestiseks olemine ümbermatmisel takistuseks.
Kõik ülalnimetatud sõjahauad asuvad avalikus kasutuses oleval maa-aladel: Pilistvere rahvamaja
territooriumil, Suure-Jaani linna sissesõidul tiheda liiklusega Johann Köleri tänava ääres ja
Võhma linnas Tooma haljasalal.
Arutelu tulemusel võtsid vallavalitsus ja vallavolikogu seisukoha, et sõjahaudadel ei ole sobiv
asukoht.
Lisaks riivab Pilistveres ja Võhmas hauatähistele kantud kirje „Igavene au kangelastele, kes on
langenud võitlustes vaenlase vastu ja on andnud oma elu meie rahva vabaduse ja õnne eest“
ajaloosündmuste tegelikest faktidest lähtuvalt Eesti inimeste õiglustunnet ning on Ukraina sõja
valguses Euroopa Liidu liikmesriigiks oleva riigi avalikus ruumis kohatu ning sobimatu.
Oleme seisukohal, et sobimatus asukohas asuvatest sõjahaudadest tuleks hukkunute säilmed
ümber matta mõnele valla kalmistule (nt Arussaare külas Arussaare või Suure-Jaani linnas
Pihlaka pst kalmistule) ning tähistada sõjahauad ajaloolistest tegelikest faktidest lähtuvate ning
Eesti kultuuri- ja avalikku ruumi sobivate mälestusplaatidega.
Kõigil kolmel ühishaual olevad mälestusmärgid on kantud kinnis- ja ajaloomälestisena
kultuurimälestiste registrisse (nr 8430, 8440 ja 8459).
Oleme seisukohal, et koos säilmete ümber matmisega on põhjendatud ka hauamonumentide
teisaldamine ning neilt riikliku ajaloomälestise staatuse ära võtmine. Sellised
okupatsioonivõimude poolt paigaldatud monumendid ei vääri Eesti riigi riiklikku kaitset, sest
neil on meie mälu- ja kultuuriruumi sobimatud võõrad ja valelikud sõnumid. Lisaks ei ole neil
monumentidel kunstilist väärtust.
Eeltoodu alusel teeme Põhja-Sakala valla nimel ettepaneku Pilistvere külas, Suure-Jaani linnas ja
Võhma linnas asuvate II maailmasõjas hukkunute ühishaudadesse maetud säilmete ümber
matmiseks ja hauamonumentide teisaldamiseks ning neilt riikliku mälestise staatuse ära
võtmiseks.
Lugupidamisega
allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt
Jüri Hansen Priit Toobal
vallavanem vallavolikogu esimees
2