Kiri

KÄSKKIRI Tallinn 08.06.2022 nr 1-2/22/197 Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kinnitamine Veeseaduse § 107 lõike 3 ja Vabariigi Valitsuse 10.12.2009 määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 11 alusel: 1. Kinnitan Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022−2027 (Lisa 1). 2. Kinnitan Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022−2027 (Lisa 2). 3. Kinnitan Koiva vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava 2022−2027 (Lisa 3). 4. Kinnitan punktides 1−3 nimetatud maandamiskava lisa 2015−2021 meetmekava täitmine. 5. Kinnitan punktides 1−3 nimetatud maandamiskava lisa meetmekava. 6. Kinnitan punktides 1−3 nimetatud maandamiskava lisa meetmete hindamine. 7. Keskkonnaministeeriumi veeosakonnal avaldada Lääne-Eesti vesikonna, Ida-Eesti vesikonna ja Koiva vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad lisadega ministeeriumi kodulehel. 8. Käskkirja saab vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Saata: Riigikantselei, Maaeluministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium, Kultuuriministeerium, Päästeamet, Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, kohalikud omavalitsused  LÄÄNE-EESTI ÜLEUJUTUS- RISKIDE MAANDAMIS- KAVA 2022-2027 Versioon: 29.04.2022 KESKKONNAMINISTEERIUM Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamise eest vastutav ametnik: Agne Aruväli Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist tel: 626 2968, e-post: [email protected] Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamises osalenud riigi- ja valitsusasutused ning kohalikud omavalitsused: Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Kul- tuuriministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Põllumajandus- ja Toiduamet, Muinsuskaitseamet, Haapsalu Linnavalitsus, Hiiumaa Vallavalit- sus, Häädemeeste Vallavalitsus, Lääneranna Vallavalitsus, Maardu Linnavalitsus, Paide Linnava- litsus, Pärnu Linnavalitsus, Raasiku Vallavalitsus, Saaremaa Vallavalitsus, Saku Vallavalitsus, Saue Vallavalitsus, Tori Vallavalitsus Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamises osalenud konsultandid: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Pille Antons, Silver Lind, Toomas Pallo, Lea Jalukse, Agnes Saks, Kadri Kipper) Keeletoimetaja: Hille Saluäär Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................................................5 2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE TULEMUSED .........................................................7 2.1. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED....................................................................7 2.2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD OLULISED RISKIPIIRKONNAD........................................................................... 10 3. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE JA ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARDID .................................................................................................................................................................... 14 3.1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE JA ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARTIDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................................................................................ 14 3.2. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE KAARDID ................................................................................................. 17 3.3. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARDID .......................................................................... 18 3.4. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARTIDE JÄRELDUSED .................................................. 23 4. KLIIMAMUUTUSTE MÕJU .......................................................................................................................... 26 4.1. TOIMUNUD KLIIMAMUUTUSED ................................................................................................................. 26 4.2. PROGNOOSITUD KLIIMAMUUTUSED ........................................................................................................ 27 4.3. KLIIMAMUUTUSTE MÕJUGA ARVESTAMINE............................................................................................. 29 4.3.1. Kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele ................................................ 29 4.3.2. Kliimamuutuste mõju meetmetele ja tegevustele .............................................................. 30 5. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE EESMÄRGID.................................................. 34 5.1. EESMÄRKIDE SEADMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................................... 34 5.2. MAANDAMISKAVA MEETMETE ÜLD- JA ALAMEESMÄRGID .................................................................... 35 6. ÜLEVAADE MAANDAMISKAVA SENISEST TÄITMISEST .................................................................. 37 6.1. MAANDAMISKAVA MEETMETE RAKENDAMISE ÜLEVAADE..................................................................... 37 6.2. MAANDAMISKAVA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE HINNANG................................................................... 38 7. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE MEETMED ..................................................... 39 7.1. MEETMETE MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTED .................................................................................................... 39 7.1.1. Meetmete määramine ................................................................................................................... 39 7.1.2. Kuluefektiivsuse hindamine ........................................................................................................ 42 7.1.3. Meetmete prioriseerimine ........................................................................................................... 45 7.2. MEETMEKAVA ÜLEVAADE .......................................................................................................................... 46 7.2.1. Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed ........................................................ 46 7.2.2. Olulisemate valdkondade lühikirjeldus................................................................................... 48 7.3. MEETMEKAVA RAKENDAMINE .................................................................................................................. 53 7.3.1. Maandamiskava rakendamisega seotud asutused ............................................................ 53 7.3.2. Edusammude jälgimine ................................................................................................................ 53 7.3.3. Seosed veemajanduskavaga ....................................................................................................... 54 7.3.4. Piiriülene koostöö ........................................................................................................................... 55 8. MAANDAMISKAVA AVALIKUSTAMINE................................................................................................. 56 2 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 8.1. OSAPOOLTE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KORRALDUS ........................................................................... 56 8.2. PÄRAST AVALIKUSTAMIST TEHTUD TÄIENDUSED .................................................................................... 57 9. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 58 LISA 1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONNA KAARDID ....................................................................................... 61 LISA 2. EELMISE MEETMEKAVA TÄITMISE ÜLEVAADE .......................................................................... 69 LISA 3. AJAKOHASTATUD MEETMEKAVA 2022-2027 ........................................................................... 70 LISA 4. MEETMEKAVA TEGEVUSTE HINDAMINE..................................................................................... 71 3 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 KASUTATUD LÜHENDID ADS aadressandmete süsteem BHT bioloogiline hapnikutarve DEM digitaalne maapinna kõrgusmudel (digital elevation model) EH2000 Euroopa ühtne kõrgussüsteem EÜ Euroopa Ühendus IE inimekvivalent KKL keskkonnakompleksluba ÜRMK üleujutusega seotud riskide maandamise kava 4 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 1. SISSEJUHATUS Üleujutusega seotud riskide maandamise kava (edaspidi ka maandamiskava või ÜRMK) ees- märk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja va- rale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutused tekivad nii meteoro- loogiliste ja hüdroloogiliste tegurite mõjul kui ka inimtegevuse tagajärjel. Eestis kujunevad olu- lised üleujutused eelkõige sademete (vihm, lumesulavesi) tõttu üle kallaste tõusvatest voolu- veekogudest või mereveetaseme tõusust. Käesoleva maandamiskava kontekstis ei loeta üleuju- tuseks kanalisatsioonisüsteemide puudustest põhjustatud üleujutust. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, kahjustades keskkonda ja kultuuripärandit, ohus- tades inimeste vara ja tervist ning takistades majandustegevust. Nende riskide maandamine hõlmab nii kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks kui ka üleujutuste prognoosimist ja hoiatussüsteeme. Üleujutustega seotud riskide hindamisega ja nende maandamisega alustati 2007. aastal, mil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maan- damise kohta (edaspidi ka üleujutuste direktiiv). Eestis on üleujutuste direktiivi põhimõtted in- tegreeritud veeseadusesse ning keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrusesse nr 121. Vastavalt üleujutuste direktiivile tehakse tööd kolmes etapis:  üleujutusega seotud riskide hindamine,  üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine ning  üleujutusega seotud riskide maandamise kavade väljatöötamine ja rakendamine. Üleujutusega seotud riskide hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riski- piirkondade kaardid ning üleujutusega seotud riskide maandamise kava vaadatakse läbi ja aja- kohastatakse iga kuue aasta järel. Esimene üleujutusega seotud riskide hinnang, millega kaardistati Eestis aset leidnud üleujutu- sed, eristati olulised üleujutused ja määrati üleujutusega seotud riskipiirkonnad, valmis 2011. 1 Keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrus nr 12 „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutu- sega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu“. 5 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 aastal. Riskide hinnang ajakohastati 2018. aastal. Üleujutusega seotud riskide hindamise ajako- hastamise tulemusel määrati Eestis 16 olulist riskipiirkonda. Riskipiirkondade määramise järgselt koostati/ajakohastati üleujutusohupiirkonna ja üleujutu- sega seotud riskipiirkonna kaardid, mis näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning kirjeldavad võimalikke kahjulikke tagajärgi. Maandamiskavade koostamine ja rakendamine toimub vesikondade põhiselt. Eestis on vasta- vateks vesikondadeks Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Esimesed Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kavad koostati aastateks 2016–2021 ning need kinnitas Vabariigi Valitsus 7. jaanuaril 2016. Käesolev ajakohastatud maandamiskava on koostatud aastateks 2022–2027. Lääne-Eesti vesikonnas paikneb ajakohastatud hinnangu kohaselt 13 olulist riskipiirkonda. Üleujutusega seotud riskide maandamise kavad keskenduvad:  üleujutuste vältimisele;  üleujutustega seotud riskide ennetamisele ja vähendamisele;  üleujutuste eest kaitsmisele;  üleujutuseks valmisolekule, sh üleujutuste prognoosimisele ja hoiatussüsteemidele. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada maaparandushoiukavades, planee- ringutes, arengukavades, hädaolukorra riskianalüüsides ning kriisireguleerimise plaanide koos- tamisel. Maandamiskavad on koostatud ja ajakohastatud paralleelselt veemajanduskavade ja nende meetmeprogrammidega. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veeko- gusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konfliktisituatsioone. 6 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE TULEMU- SED 2.1. Üleujutusega seotud riskide hindamise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide hindamisel kaardistatakse asetleidnud üleujutused, eristatakse olulised üleujutused ja määratakse üleujutusega seotud riskipiirkonnad. Esimene üleujutusega seotud riskide hindamine viidi Eestis läbi 2011. aastal. Selle tulemused on leitavad aruandes „Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang“2. Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamine toimus 2018. aastal. Ajakohastatud hinnangu tulemused ja seonduv taustinformatsioon on leitavad aruandest „Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine“3. Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang kinnitati Keskkonnami- nistri 10. veebruari 2019. aasta käskkirjaga nr 105. Hinnangu ajakohastamisel kaardistati perioodil 2011–2017 Eestis aset leidnud üleujutused, eristati neist olulised üleujutused ja hinnati tulevaste üleujutuste võimalikke kahjulike tagajär- gesid ning esinemistõenäosusi. Toimunud üleujutuste tuvastamiseks kasutati eelkõige kohalikelt omavalitsustelt (toimunud üleujutuste ülevaated), Keskkonnaagentuurist (veetasemete aegread) ja Maa-ametist (maa- pinna kõrgusandmed) kogutud informatsiooni. Saadud andmete põhjal kirjeldati 21 toimunud üleujutust, neist 12 Lääne-Eesti vesikonnas. Üleujutuste liikide loetelus eelmise perioodiga võrreldes muudatusi ei tehtud. Eesti tingimustes võimalikud üleujutuste liigid on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2-1). Eesti kontekstis pee- takse üleujutuseks eelkõige sademete tõttu (vihm, lumesulavesi) üle kallaste tõusvat vooluvee- kogu ja mereveetaseme tõusu. Tabel 2-1. Eesti üleujutuste liigid Nr Üleujutuse liik Selgitus Kiired üleujutused, mis on põhjustatud väiksemate jõgede ja 1 Äkktulvad ojade veetaseme tõusust või äkilisest tugevast tormisest vih- masajust ning mille maksimum saavutatakse tundidega. Põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu 2 Sujuvalt kujunevad üleujutused üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest. Põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihma- Sademevee üleujutus tihea- 3 veest või lumesulaveest ja on tavaliselt koostoimes tõrgetega sustusaladel sademeveekanalisatsioonis. 2 Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu aruanne (2011). 3 Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine (2018). 7 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Nr Üleujutuse liik Selgitus Vihmaveest või lumesulaveest Üleujutused aladel, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret 4 põhjustatud üleujutus väljas- äravoolamist, mistõttu jääb vesi pikemaks ajaks paigale. pool tiheasustusalasid 5 Põhjavee üleujutused Põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest. Vooluveekogu sängi täitumi- Põhjustatud vooluveekogu sängi mõõtmete vähenemisest eri- 6 sest põhjustatud üleujutused nevatel põhjustel, nt jää kogunemisel mingisse punkti. 7 Järvekallaste üleujutused Põhjustatud näiteks tuulesuunast. 8 Rannikumere üleujutus Põhjustatud meretaseme tõusust. Ühisvoolsest kanalisatsioonist Põhjustatud ühisvoolse kanalisatsiooni rikkest või ülekoormu- 9 põhjustatud üleujutus sest. Avariidest põhjustatud üleuju- Üleujutust tõkestavate rajatiste, nt paisu purunemisest põhjus- 10 tused tatud üleujutused. Teised inimtekkelised üleujutu- Maaomaniku (maavaldaja) ja veekasutaja tegevusest või tege- 11 sed vusetusest põhjustatud üleujutus. 12 Teised looduslikud üleujutused Näiteks maa soostumine. Kõigist 2011.–2017. aastal aset leidnud üleujutustest eristati olulised üleujutused ebaolulistest ning koostati ülevaade aset leidnud olulise kahjuliku mõjuga üleujutustest. Põhimõtted olulise kahjuliku mõjuga üleujutuste selgitamisel olid samad esimeses tsüklis koostatud hinnangu põ- himõtetega. Üleujutuste olulisuse määratlemisel lähtuti kahjuliku mõju iseloomust. Üleujutusega seotud risk on loetud oluliseks, kui üleujutus esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool kirjeldatud sündmus:  üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd;  üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 IE reovee- puhastit;  üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut nende tuvastatud elupaigas, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale;  üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist;  üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu või tervise;  üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel. Üleujutuste olulisuse määramisel tehti vahet, kas liigvesi on tekkinud sademeveesüsteemi puu- dulikkusest (vesi ei voola piisava kiirusega eesvoolu) või jõgede või mere üle kallaste tõusmi- sest. Juhul, kui üleujutus oli põhjustatud sademeveesüsteemi puudulikkusest, siis seda üldjuhul hindamisel oluliseks ei loetud. Oluliseks üleujutusohuga seotud riskiks ei peeta olukorda, mille 8 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 põhjus ei ole mitte paratamatu loodusjõud, vaid pigem puudulik planeerimine ja sademevee- süsteemide mittesobivad tehnilised lahendused. Üleujutusohuga seotud riski definitsioonis ei ole arvestatud veesamba paksuse ega üleujutuse pindala või kestuse määrangut, kuna seda ei ole loetud Eesti kontekstis asjakohaseks olulisuse kriteeriumiks. Sõltuvalt asukohast võib tõsised tagajärgi kaasa tuua ka väikese ulatusega üleujutus. Üleujutusega seotud riski definitsiooni muudeti veidi, võrreldes esimese (2011. a) hindamisega. Esimeses tsüklis oli tiheasutusala üks olulise üleujutusega seotud riski tingimuseks, aga oluline üleujutus võis esineda ka väljapool tiheasutusala. Ajakohastatud hinnangus esineb oluline üleujutusega seotud risk ainult tiheasutusalal ja riskipiirkonnaks määratakse alad, kus esineb oluline üleujutusega seotud risk. Vastavalt üleujutuste direktiivile võib hõreda asustusega või asustamata piirkondades ning vä- hese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades pidada üleujutuste riski väheolu- liseks. Hajaasustatud aladel on üleujutuse mõju eeldatavalt piisavalt väikse ulatusega ning ei too kaasa toimetulekuriske. Kõikidel Eesti oluliste üleujutuste aladel toimuvad üleujutusvee liikumised on rahuliku iseloo- muga ning taanduvad veekogu sängi suunas, vabastades enda alt kõrgemal oleva maapinna. Ükski Eestis esinevatest olulistest üleujutusliikidest ei toimu seega tulvana, mistõttu ei olnud oluline koguda ja esitada informatsiooni üleujutuste kulgemisteede ja vooluhulkade kohta. Kahjuliku mõju selgitamiseks kasutati elektrooniliselt saadaolevaid andmeid: keskkonna- kompleksloa kohustusega ettevõtete käitiste asukohad (keskkonnalubade register), üle 2000 IE reoveepuhastid, I ja II kaitsekategooria liigid ning Natura 2000 alad (keskkonnaregister), kul- tuurimälestised (kultuurimälestiste riiklik register ja Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste rakendus), tiheasustusala (omavalitsuste planeeringud ja Maa-ameti geoportaali planeeringute rakendus). Ebaselguste korral pöörduti küsimusega omavalitsuse poole. Kui üleujutus hõlmas kultuuriväärtust või kaitsealuseid liike, hinnati nende ohustatust liigvee poolt. Vastavalt hinnangu tulemusele liigitus piirkond olulise või mitteolulise kahjuliku mõjuga üleujutuseks. Juhul, kui üleujutus esines tiheasutusalal, kuid üleujutusega olulist kahjuliku mõju ei kaasnenud (nt üleujutus ei jõudnud tänavateni ega elamuteni) ning võis eeldada, et kahju- likku mõju ei teki ka tuleviku üleujutustega, siis liigitus üleujutus mitteoluliseks. Üleujutuste tulevikus esinemise võimalikkuse analüüsimisel võeti arvesse topograafiat, voolu- veekogude asukohta ning omadusi, lamme ja looduslikult vett kinni pidavaid alasid, kaitseehi- tisi, samuti asustatud alade asukohti (sh majandustegevust) ja pikaajalisi arenguid, sh kliima- suundumusi. Eeltoodud aspekte arvesse võttes liigitati kõik kaardistatud olulise kahjuliku mõ- juga üleujutused sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. 9 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamise käigus ei tuvastatud ühtegi sellist aset leidnud üleujutust, mis seni ei ole põhjustanud olulisi kahjulikke tagajärgi, kuid mis võiks selli- seid tagajärgi kaasa tuua tulevikus. Üleujutusega seotud oluliseks riskipiirkonnaks määrati alad, kus esineb olulise kahjuliku mõ- juga üleujutusi. See tähendab, et riskipiirkonnas esineb kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, varale, keskkonnale, majandustegevusele ja/või kultuuripärandile. Kehtivate riskipiirkondade määramise ajakohastamisel võeti arvesse 2014. aastal kinnitatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamise tulemusi, aastatel 2011–2017 toimunud üleujutuste infot ning kliimamuutuste prognoose. 2011. aastal koostatud riskide hinnangust selgunud 15-st Lääne-Eesti vesikonna riskipiirkonnast liigitusid 14 sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. Riskipiirkondade pii- ritlemisel võeti aluseks väikese tõenäosusega üleujutus – üks kord 1000 või enama aasta jook- sul. Uute riskipiirkondade (2 piirkonda) ulatuse piiritlemiseks kasutati sarnaselt esimese tsükliga tiheasutusala piire ja teavet aset leidnud üleujutustest. Tiheasustusalade leidmiseks kasutati omavalitsuste üldplaneeringuid ja Maa-ameti koostatud planeeringute kaardikihte. Arvestades kliimamuutuste võimalikku mõju, lisati aset leidnud üleujutuse piirile täiendavalt 0,5 m kõrge- mal asuv ala. 2.2. Üleujutusega seotud olulised riskipiirkonnad 2011. aastal koostatud esialgse hinnanguga määrati Lääne-Eesti vesikonnas 15 riskipiirkonda: Audru vald, Papsaare küla tiheasustusalad; Pärnu linn; Haapsalu linn; Ridala vald, Paralepa ja Uuemõisa alevik; Hanila vald, Virtsu alevik; Häädemeeste vald, Häädemeeste alevik; Kuressaare linn; Kaarma vald, Nasva alevik; Kärdla linn; Paide linn; Saue vald, Maidla tiheasustusala; Hää- demeeste vald, Võiste alevik; Tallinna linn, Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinna ja Pirita linnaosa; Maardu linn; Järvakandi alev, Järvakandi vald). Ajakohastatud hinnangu kohaselt arvati riskipiirkondade hulgast välja Järvakandi alev (endises) Järvakandi vallas. Välja jäetud riskipiirkonnas on üleujutusi võimalik vältida sobivate tehniliste lahenduste ja tegutsemisreeglite kasutamisel, mistõttu varasematel aastatel toimunud üleuju- tusi ei peeta olulisteks. Seda kinnitab Keskkonnaagentuuri 2014. aastal teostatud uuring Nurtu jõe üleujutuste kohta – üleujutused ei ole arvutuste alusel põhjustatud jõest, vaid drenaažisüs- teemi puudulikkusest. Hinnangu ajakohastamise käigus muudeti riskipiirkondade nimed lühemaks ja lihtsamaks. Arvestades haldusreformi (2017) käigus muutunud omavalitsusüksuste halduspiire ja riskipiir- kondade asukohti üksteise paiknemise suhtes, nimetatakse osa riskipiirkondasid üheks riski- piirkonnaks järgnevalt: • Pärnu linn ja Audru vald, Papsaare küla tiheasutusalad on edaspidi Pärnu linn; 10 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 • Haapsalu linn ja Ridala vald, Paralepa ja Uuemõisa alevik on edaspidi Haapsalu linn; • Kuressaare linn ja Kaarma vald, Nasva alevik on edaspidi Kuressaare linn ja Nasva alevik. Riskipiirkond Saue vald, Maidla tiheasustusala nimetakse edaspidi Kiisa aleviku ja Maidla küla riskipiirkonnaks. Keila jõest põhjustatud üleujutused mõjutavad olulisel määral ka teisel pool jõge Saku valla territooriumil asuvaid piirkondi. Ajakohastatud hinnanguga määrati Lääne-Eesti vesikonnas kaks uut üleujutusega seotud riski- piirkonda: Raasiku alevik Raasiku vallas ja Sindi linn. Kahe uue riskipiirkonna ulatuse piiritlemi- seks kasutati tiheasutusala piire ja teavet aset leidnud üleujutustest. Seega on ajakohastatud hinnangu kohaselt Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad:  Pärnu linn;  Võiste alevik (Häädemeeste vald);  Häädemeeste alevik (Häädemeeste vald);  Virtsu alevik (Lääneranna vald);  Kuressaare linn ja Nasva alevik (Saaremaa vald);  Kärdla linn;  Haapsalu linn;  Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita);  Kiisa alevik ja Maidla küla (Saku ja Saue vald);  Maardu linn;  Paide linn;  Sindi linn;  Raasiku alevik (Raasiku vald). Riskipiirkondade koondkaart on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 2-1). 11 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Joonis 2-1. Lääne-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskipiirkonnad Lääne-Eesti vesikonna riskipiirkonnad on ohustatud nii rannikumere üleujutustest kui ka suju- valt kujunevatest üleujutustest, mis on seotud vooluveekogude tõusuga üle tavapäraste kal- laste (Tabel 2-2). Sindi linnas saab üleujutusi seostada ka jääummistuste tekkimisega jõel. Tabel 2-2. Lääne-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskipiirkonnad Riski tek- Riskipiirkond Üleujutuse liik Täpsustus kepõhjus Pärnu linn rannikumere üleujutus jõgi ja meri Pärnu jõgi Kuressaare linn ja Nasva alevik rannikumere üleujutus meri Haapsalu linn rannikumere üleujutus meri Tallinna linn (Kesklinn, Pirita, rannikumere üleujutus meri Haabersti, Põhja-Tallinn) Paide linn sujuvalt kujunevad üleujutused jõgi Pärnu jõgi Kiisa alevik, Maidla küla sujuvalt kujunevad üleujutused jõgi Keila jõgi 12 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Riski tek- Riskipiirkond Üleujutuse liik Täpsustus kepõhjus Võiste alevik rannikumere üleujutus meri Häädemeeste alevik rannikumere üleujutus meri Virtsu alevik rannikumere üleujutus meri Maardu linn sujuvalt kujunevad üleujutused järv Maardu järv sujuvalt kujunevad üleujutused, ran- Kärdla linn jõgi ja meri Nuutri jõgi nikumere üleujutus sujuvalt kujunevad üleujutused, voo- Sindi linn luveekogu sängi täitumisest põhjus- jõgi Pärnu jõgi tatud üleujutused Jõelähtme Raasiku alevik sujuvalt kujunevad üleujutused jõgi jõgi 13 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 3. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE JA ÜLEUJUTUSEGA SEO- TUD RISKIPIIRKONDADE KAARDID 3.1. Üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkon- dade kaartide koostamise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide hinnanguga määratud oluliste riskipiirkondade kohta on koosta- tud üleujutuste direktiivi nõuete kohased põhjalikumad üleujutusohupiirkonna kaardid ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid. Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid ajakohastati 2019. aastal. Kaartide ajakohastamise metoodika ning ajakohastamise tulemused on lähemalt käsitletud aruandes „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Ajakohasta- mine“4. Üleujutusohupiirkonna kaardid näitavad veetasemete tõenäolist tõusu erinevate tõenäo- susstsenaariumite korral. Kaardid kajastavad üleujutuse ulatust ning veetaset. Vajadusel kajas- tatakse üleujutusohupiirkonna kaartidel ka vooluhulk. Eestis on valdavad sujuvalt kujunevad üleujutused ning vooluhulga prognoosimine ei anna siinsetes tingimustes olulist vajalikku li- sainformatsiooni. Seetõttu ei ole üleujutusohupiirkonna kaartidel voohulga kajastamist vajali- kuks loetud. Eesti üleujutusohupiirkonna kaartide koostamisel on kasutatud nelja üleujutuse esinemistõe- näosuse stsenaariumit:  väikese tõenäosusega üleujutus – üks kord 1000 aasta jooksul (0,1% tõenäosus) või erakorralisest sündmusest põhjustatud üleujutus;  keskmise tõenäosusega üleujutus – üks kord 100 aasta jooksul (1% tõenäosus);  suure tõenäosusega üleujutus – üks kord 50 aasta jooksul (2% tõenäosus);  väga suure tõenäosusega üleujutus – üks kord 10 aasta jooksul (10% tõenäosus). Veetasemete tõenäosusstsenaariumite arvutamiseks kasutati Keskkonnaagentuuri kogutud andmeid. Olemasolevate hüdrometeoroloogiliste vaatluste hulgast valiti piisava esinduslikku- sega andmeread. Vaatlusandmete puudumisel valiti erinevate kriteeriumite (valgala füüsilis- geograafiline iseloom, äravoolutingimuste kujunemine ja seda moonutavad faktorid; pinna- seomadused ja maakate; hüdrogeoloogilised olud) põhjal võimalikult hästi kohalduv analoog- punkt. Kasutatud vaatlusandmeread olid valdavalt enam kui 30 aastat pikad. Meretasemete 4 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Ajakohastamine (2019). 14 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 ruumiliseks modelleerimiseks kasutati veetaseme aegridade puudumisel kolmemõõtmelist hüdrodünaamika simuleerimise mudelit GETM. Vaatlusandmete põhjal koostati empiiriline ületustõenäosuskõver ja määrati teoreetilise üle- tustõenäosuskõvera parameetrid (vaadeldava parameetri aritmeetiline keskmine, asümmeet- riakoefitsient, variatsioonikoefitsient). Seejärel konstrueeriti teoreetiline ületustõenäosuskõver ja kõveralt leiti vajalikud ületustõenäosusega veetasemed. Kahes riskipiirkonnas (Maardu ja Kärdla) jäeti jõe tõenäosusstsenaariumid samaks, kuna nendes piirkondades puuduvad vaatlusandmeread. Seega kasutati andmeid, mis pärinevad 2013. aas- tal üleujutusohupiirkonna kaartide koostamise jaoks tehtud uuringust. Iga riskipiirkonna kohta moodustati üleujutusohupiirkonna vektorformaadis kaardikiht vasta- valt arvutatud veetaseme kõrgustele eespool nimetatud nelja tõenäosusstsenaariumi kohta. Üleujutuse ulatuse modelleerimisel kasutati tõenäosuskõrguse väärtusi EH2000 süsteemis. Mo- delleerimise aluseks võeti Maa-ameti poolt töödeldud aerolaserskaneerimise (ALS) andmes- tikust moodustatud maapinna kõrgusmudel (DEM) piksli suurusega 1 meeter. Modelleerimisel ei arvestatud tõenäosust põhjustavate looduslike nähtuste iseloomu (nt pinnase poorsus) ega ehitiste ja üleujutuste kaitserajatistega. Kaardikihtide arvutamiseks kasutati meetodit, kus DEM lõigati pinnaga, mis kujutab tõenäo- susstsenaariumi veetaseme kõrgust. Seeläbi saadi kiht, mis näitab teoreetilist veepiiri ulatust veetaseme tõusul etteantud kõrguseni. Arvutatud alad puhastati väikestest aukudest ning mit- tesidusatest lahustükkidest. Näiteks ala katkestavate teetammide puhul loeti alad sidusaks ju- hul, kui teetammi all paikneb truup. Kärdlas kasutati Nuutri jõe märgatavast langusest tulenevalt mõnevõrra teistsugust metoodi- kat. Ühe vaheetapina moodustati uus maapinna kõrgusmudel, kus kõrgusväärtused on näida- tud jõe osa suhtes ning ka etteantud veetaseme tõenäosusstsenaariumite väärtused viidi koos- kõlla jõe keskmise kõrgusväärtusega. Juhul, kui kõrvuti asetsevate üleujutusohu alade erinevused olid väikesed ja üleujutuse põhjus- taja oli sama, siis lähtuti kaardikihi moodustamisel suuremast veetaseme kõrgusväärtusest ning riskipiirkonnad liideti. Lääne-Eesti vesikonnas moodustasid sellise erandi Pärnu sadama piir- kond ja Audru jõe suue; Haapsalu linn, Paralepa alevik ja Uuemõisa alevik; Kuressaare linn ja Nasva alevik. Kliimamuutuste arvessevõtmist kaardistamisel on selgitatud aruandes „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Ajakohastamine“ ning maandamiskava peatükis 4.3. Üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid kirjeldavad üleujutustega kaasnevaid võimalikke kahjulikke tagajärgi (kahju kannatavat elanikkonda, tundlikke ja kaitsealuseid objekte, võima- liku keskkonnareostuse ohuga objekte). Kaartidele kanti alljärgnev informatsioon: 15 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  üleujutusest potentsiaalselt mõjutatud elanike ligikaudne arv. Elanike arvu leidmiseks kasutati Statistikaameti kaardirakendust, mis sisaldab kaardi- kihte rahvaarvu infoga. 2016. aastal hakkas Statistikaamet rahvastikuanalüüsi tegema uuel meetodil, kasutades residentsuse indeksi metoodikat. Kasutusele võetud metoo- dika elukohaandmete aluseks on rahvastikuregistris märgitud elukohad mitte rahva- loendusel märgitud elukohad. Seetõttu ei ole elanike arvu analüüsi ajakohastatud tule- mused otseselt võrreldavad 2013. aasta analüüsi tulemustega. Elanike arv on leitud kogu modelleeritud üleujutusala kohta;  majandustegevuse liik üleujutuse potentsiaalses mõjupiirkonnas. Üleujutusalade piiridesse jäävate majandusüksuste andmete leidmisel võeti aluseks aadressandmete süsteemis (ADS) olevad andmed. Üleujutusaladesse jäävad hooned on leitud ADS-is olevate koordinaatide alusel;  kompleksloa käitised ja reoveekäitised, mis võivad üleujutuse korral põhjustada juhus- likku reostust. Kompleksloa- ja reoveekäitiste leidmisel kasutati Keskkonnaagentuuri andmebaase;  veekogud, mida kasutatakse joogivee võtmiseks (pinnaveehaarded). Pinnaveehaarete leidmisel kasutati Keskkonnaagentuuri andmebaase;  puhkeotstarbeks mõeldud alad (supluskohad ja supelrannad). Suplusveekogude andmekihi koostamiseks kasutati Terviseameti avalike supluskohtade nimestikku;  elupaikade ja liikide kaitseks looduskaitseseaduse alusel määratud alad, sealhulgas Na- tura 2000 võrgustiku alad. Natura 2000 alad (linnu- ja loodusalad), hoiualad, kaitsealad ja kohalikult kaitstavad objektid põhinevad Keskkonnaagentuuri andmetel. Lisateabena on kaartidele kantud ka üleujutustest mõjutatud tundlikud objektid (politsei, kii- rabi, tuletõrje, haiglate, erihoolekande asutuste, lasteaedade, koolide asukohad), muinsuskait- sealad ja kultuurimälestised. Vastav info on kajastatud Maa-ameti andmebaaside ning kultuu- rimälestiste riikliku registri andmetel. Kaardile lisati kõik objektid, mis asusid kuni 1000 aasta stsenaariumi üleujutuse ulatuse sees ning sellele lisaks ka objektid, mis paiknevad nimetatud stsenaariumite välispiirist kuni 500 m raadiuses. 16 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 3.2. Üleujutusohupiirkondade kaardid Üleujutusohupiirkonna kaardid näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta stsenaariumi korral. Kaardid kajastavad üleujutuse ulatust ning veetaset. Moodustatud üleujutusohupiirkondade kaardid on avalikult leitavad Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses. Otseviited kaartidele riskipiirkondade kaupa on esitatud Kesk- konnaministeeriumi veebilehel. Üleujutusohupiirkonna kaartide väljavõtted on esitatud maandamiskava lisas (LISA 1). Alljärgnevates tabelites on esitatud Lääne-Eesti vesikonna oluliste riskipiirkondade üleujutuse ulatus (Tabel 3-1) ja veetase (Tabel 3-2), lähtuvalt üleujutuste esinemistõenäosuse stsenaariu- mitest. Üleujutusohupiirkonna kaardid on moodustatud (üleujutuse ulatust on kajastatud) suuremate alade (sh hajaasustusalad) kohta kui riskipiirkonnad. Üleujutuse pindalalist ulatust kajastavas tabelis (Tabel 3-1) on pindalad esitatud siiski ainult oluliste riskipiirkondadega piiritletud osas. Tabel 3-1. Üleujutuse ulatus (pindala, ha) olulistes riskipiirkondades Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Haapsalu linn 561,6 448,3 414,9 327,9 Häädemeeste alevik 159,6 126,4 119,6 98,3 Kiisa alevik ja Maidla küla 92,8 78,0 73,1 62,2 Kuressaare linn ja Nasva alevik 2198,3 1596,5 1490,7 1062,2 Kärdla linn 10,6 9,8 9,6 9,0 Maardu linn 45,3 31,9 25,3 2,0 Paide linn 9,5 6,8 6,5 3,9 Pärnu linn 1065,4 786,5 705,4 527,3 Raasiku alevik 3,7 3,4 3,0 2,1 Sindi linn 13,8 13,6 13,4 13,1 Tallinn 215,3 294,5 362,9 535,7 Haabersti linnaosa 90,1 66,5 60,6 46,9 Kakumäe linnaosa 183,0 136,5 110,6 69,8 Kesklinn 103,5 35,2 5,1 1,8 Pirita linnaosa 54,9 41,8 38,9 31,6 Põhja-Tallinna linnaosa 104,3 82,9 79,4 65,2 Virtsu alevik 156,6 83,8 72,5 50,0 Võiste alevik 260,7 212,9 201,2 162,0 17 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Kuna Audru ja Pärnu stsenaariumi väärtused olid ligilähedased, siis kaardi moodustamisel alad liideti ning kasutati Pärnu ala kohta arvutatud veetaseme väärtusi. Samal põhjusel liideti Kures- saare ja Nasva alad ning Haapsalu, Paralepa ja Uuemõisa alad. Tabel 3-2. Tõenäosusstsenaariumite veetasemed 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Absoluutne kõrgus, m Haapsalu linn 2,95 2,39 2,22 1,82 Häädemeeste alevik 3,63 2,56 2,30 1,82 Kiisa alevik ja Maidla küla 40,49 39,98 39,80 39,29 Kuressaare linn ja Nasva alevik 2,59 2,05 1,89 1,50 Kärdla linn Kärdla linn (meri) 1,62 1,55 1,51 1,37 Kärdla linn (jõgi) 4,40 4,25 4,20 4,07 Maardu linn 34,72 34,26 34,11 33,73 Paide linn 61,16 60,99 60,93 60,77 Pärnu linn 3,90 3,07 2,81 2,28 Raasiku alevik 36,72 36,57 36,49 1,62 Sindi linn 7,21 6,74 6,43 5,59 Tallinn Tallinn, Haabersti linnaosa 2,65 2,14 1,99 1,62 Tallinn, Kakumäe linnaosa 2,65 2,14 1,99 1,62 Tallinn, Kesklinn 2,50 1,96 1,82 1,53 Tallinn, Pirita linnaosa 2,50 1,96 1,82 1,53 Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa 2,65 2,14 1,99 1,62 Virtsu alevik 3,18 2,26 2,06 1,66 Võiste alevik 3,77 2,82 2,56 2,05 3.3. Üleujutusega seotud riskipiirkondade kaardid Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaartidega kirjeldatakse üleujutusega kaasnevaid või- malikke kahjulikke tagajärgesid. Kaartidele on kantud potentsiaalselt mõjutatud elanike arv, kompleksloa käitised ja reoveekäitised, pinnaveehaarded ja suplusveekogud, tundlikud objek- tid (olulised asutused/teenused), looduskaitsealad, kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. Moodustatud riskipiirkondade kaardid on avalikult leitavad Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses. Otseviited kaartidele riskipiirkondade kaupa on esitatud Keskkonnaminis- teeriumi veebilehel. Koondülevaade kaardistamise tulemustest on esitatud alljärgnevates tabelites. Oluline on mär- kida, et riskipiirkondade kaartidel ning nendega seotud aruandes on koondatud informatsiooni 18 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 kajastatud ulatuslikuma ala kohta kui alljärgnevates tabelites (st teatud ulatuses ka väljaspool piiritletud riskipiirkondi). Eesmärgiks oli pakkuda nii palju informatsiooni üleujutusega seotud tagajärgede kohta, kui kasutatud alusandmed ja nende põhjal teostatud üleujutuse modellee- rimine võimaldasid. Alljärgnevad andmed on esitatud üldjuhul kitsamalt piiritletult, et võimaldada edaspidi maan- damiskava edusammude paremat jälgimist (sh perioodide omavahelist võrdlemist) ning anda konkreetsem sisend tegevuste planeerimiseks riskipiirkondades. Tabelitesse ei ole kantud sel- liseid üleujutuse korral potentsiaalset keskkonnaohtu kujutavaid või üleujutuse suhtes tund- likke objekte, mis jäävad riskipiirkonna välispiirist enam kui 500 m kaugusele. Eranditeks on siinkohal elanike arvu ja majandustegevuse andmed, mille puhul on andmed esitatud riskipiir- kondade kaartidega samas ulatuses (ehk kogu kaardistatud üleujutusala piires). Ülevaade Lääne-Eesti vesikonna riskipiirkondadega seotud väga suure tõenäosusega üleujutu- sohu aladele jäävatest elanikest on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3-3). Tulenevalt elanike arvu leidmisel aluseks võetavate andmete kogumismeetodi muutusest (vt ka ptk 3.1) ning moo- dustatud üleujutusalade ulatusest, ei ole tabelis esitatud elanike arv otseselt võrreldav eelmise perioodil arvutatud elanike arvuga samades riskipiirkondades. Tabel 3-3. Üleujutusohuga aladele jäävate elanike arv Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Haapsalu linn 1320 580 430 90 Häädemeeste alevik 160 90 70 20 Kiisa alevik ja Maidla küla 410 330 310 220 Kuressaare linn ja Nasva alevik 8810 720 600 230 Kärdla linn 90 70 50 30 Maardu linn 250 130 70 <10 Paide linn 10 <10 <10 <10 Pärnu linn 9670 4480 2950 770 Raasiku alevik <10 <10 <10 <10 Sindi linn 10 <10 <10 <10 Tallinn Tallinn, Haabersti linnaosa 10 <10 <10 <10 Tallinn, Kakumäe linnaosa 1830 990 520 10 Tallinn, Kesklinn 1930 870 <10 <10 Tallinn, Pirita linnaosa 80 <10 <10 <10 Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa 20 <10 <10 <10 Virtsu alevik 160 30 20 <10 19 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Võiste alevik 450 250 200 40 Üleujutuse korral võimalikku keskkonnaohtu põhjustavate saasteallikatena on kaartidele kan- tud keskkonnakompleksloaga käitised ja reoveepuhastid. Pärnu linna riskipiirkonnas paikneb kaartide kohaselt kolm üleujutusest potentsiaalselt mõju- tatud keskkonnakompleksloaga käitist ning Tallinna riskipiirkonnas üks. Maandamiskava koos- tamise seisuga (november 2020) on keskkonnalubade registri KOTKAS andmetele tuginedes osa kaardistatud käitistega seotud keskkonnakomplekslubadest kehtetud (käitis ei ole enam keskkonnakompleksloa kohuslane vm põhjused). Andmete võrreldavuse huvides on alljärgne- vas tabelis kajastatud riskiobjektide kaardistamise aegne objektide ülevaade. Tabel 3-4. Keskkonnakompleksloaga käitised olulistes riskipiirkondades Üleujutuse Riski- esinemise Loa number Käitaja Tegevusala piirkond tõenäosus Ainete, esemete või toodete L.KKL.HA- Tallinn - BLRT Grupp AS pinnatöötlus orgaaniliste la- 222649** hustite kasutamisega KKL/317795** Pärnu - Fortum Eesti AS Energia tootmine (kehtetu) Metallide tootmine ja töötle- Pärnu 0,1% KKL-500258 Scanfil OÜ mine KKL/317943** Skano Fibreboard Puitplaatide, puitkiud- või Pärnu - (kehtetu) OÜ puitlaastplaatide tootmine * Objekt paikneb riskipiirkonna kontaktalal (kuni 500 m välispiirist) ** Objekt paikneb stsenaariumikohase üleujutusala kontaktalal (kuni 500 m üleujutusala piirist) Olulistes riskipiirkondades või nendega seotud üleujutusohuga aladel paikneb kolm reoveepu- hastit. Tabel 3-5. Reoveepuhastid olulistes riskipiirkondades Üleujutuse Riskipiirkond esinemise Puhasti nimi Veekogu Veevärk tõenäosus Tallinna reoveepuhas- Tallinn ja ümbrus Tallinn - Tallinna laht tusjaam* RKA Pärnu Mõrra reoveepu- Pärnu lahe Pärnu linn - Pärnu RKA hastusjaam lääneosa Kuressaare Kuressaare reoveepu- Laidunina - Roo- linn ja Nasva 0,1% Kuressaare RKA hasti massaare rand alevik Haapsalu linn - Haapsalu reoveepuhasti Tagalaht Haapsalu RKA * Objekt paikneb riskipiirkonna kontaktalal (kuni 500 m välispiirist) ** Objekt paikneb stsenaariumikohase üleujutusala kontaktalal (kuni 500 m üleujutusala piirist) 20 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Kaitstavad loodusobjektid, mis jäävad üleujutusohuga riskipiirkonda, võivad olla ohustatud eeskätt võimaliku üleujutusest tingitud reostuse tekkimisel. Looduslikult üleujutatavatel aladel esinevad üldjuhul need kooslused, mis on sellise veerežiimiga harjunud. Seetõttu tuleb arves- tada, et loodusliku niiskusrežiimi muutmine (nt üleujutuste eest kaitsmiseks kaitserajatiste ehi- tamine või kuivendusvõrgu rajamine), võib kaasa tuua alale iseloomulike koosluste hävimise ning ohustada kaitsealade kaitse-eesmärke. Alljärgnevas tabelis (Tabel 3-6) on välja toodud olulistesse riskipiirkondadesse ulatuvad rah- vusvahelise tähtsusega kaitsealad (Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad). Lisaks jäävad Lääne-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskipiirkondadesse või nende kontaktaladele 34 riikliku või kohaliku tähtsusega kaitseala. Tabel 3-6. Natura 2000 alad olulistes riskipiirkondades Riskipiirkond Natura 2000 ala Ala kood Haapsalu linn Väinamere linnuala EE0040001 Haapsalu linn Väinamere loodusala EE0040002 Kärdla linn Tareste loodusala* EE0040124 Kuressaare linn ja Nasva alevik Mullutu-Loode linnuala EE0040444 Kuressaare linn ja Nasva alevik Mullutu-Loode loodusala EE0040443 Kuressaare linn ja Nasva alevik Põduste luha loodusala EE0040454 Paide linn Pärnu jõe loodusala EE0040345 Pärnu linn Pärnu loodusala* EE0040347 Pärnu linn Rannaniidu loodusala EE0040348 Pärnu linn Reiu jõe loodusala EE0040384 Pärnu linn Valgeranna loodusala* EE0040367 Tallinn Paljassaare linnuala EE0010170 Tallinn Pirita loodusala EE0010120 Tallinn Rannamõisa loodusala* EE0010132 Võiste alevik Luitemaa linnuala EE0080310 Võiste alevik Luitemaa loodusala EE0080313 Võiste alevik Pärnu lahe linnuala EE0080313 * Objekt paikneb riskipiirkonna kontaktalal (kuni 500 m välispiirist) Üleujutuse tagajärgedest ohustatud objektidena on üleujutusega seotud riskipiirkondade kaar- tidele kantud pinnaveehaarded ja supluskohad. Lääne-Eesti vesikonnas on kaardistatud kaks pinnaveehaaret (Tabel 3-7). Veehaarded ei ole seotud elanike joogiveevarustusega. Pärnu riskipiirkonnas kaardistatud pinnaveehaardega seonduv informatsioon ei ole keskkonnalubade registris KOTKAS leitav. Lisaks paikneb Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskipiirkondades puurkaeve, mida riskipiirkondade kaartidele ei kanta. 21 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 3-7. Pinnaveehaarded olulistes riskipiirkondades Veekogu Riskipiir- Pinnaveehaarde Veevõtt, Vee erikasutaja Veeluba veevõ- kond nimi m3/a tuks Pärnu linn - - Viisnurk Pärnu - - Paide Linnavalit- Esna jõgi, Paide te- Paide linn L.VV325799* Esna jõgi 60000 sus hisjärv * Objekt paikneb riskipiirkonna kontaktalal (kuni 500 m välispiirist) Avalikke supluskohti jääb Terviseameti andmetel Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskipiirkondadesse 14 (Tabel 3-8). Tähelepanu tuleb pöörata ka teistele mitteametlikele sup- luskohtadele. Tabel 3-8. Supluskohad olulistes riskipiirkondades Üleujutuse esinemise Riskipiirkond Supluskoht tõenäosus Paralepa rand 10% Haapsalu linn Vasikaholmi supluskoht 10% Aafrika rand 10% Kuressaare linn ja Nasva alevik Kuressaare supelrand 10% Kärdla linn Kärdla supluskoht 10% Paide linn Paide tehisjärv 0,1% Vana-Pärnu rand 10% Pärnu keskrand 10% Pärnu linn Mai rand 10% Raeküla rand 10% Tallinn, Haabersti linnaosa Pelgurand/Stroomi rand 10% Tallinn, Kakumäe linnaosa Kakumäe rand 10% Tallinn, Pirita linnaosa Pirita rand 10% Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa Pikakari rand 10% Lisaks on n-ö tundlike objektidena kaartidele kantud riiklikus kultuurimälestiste registris olevad muinsuskaitsealused kinnisobjektid. Samuti on kaardistatud oluliste avalike asutustega või operatiivteenustega seotud hooned ja ehitised, mille puhul võib olla vajalik rakendada erimeetmeid üleujutusohuga seotud riski vä- hendamiseks. Sellised asutused on näiteks haiglad, politseijaoskonnad, tuletõrjeüksused, koo- lid, lasteaiad jm. Tallinna riskipiirkonnas paikneb üks selline objekt (lasteaed), Pärnu riskipiirkonnas 17 (lasteaiad, koolid, hoolekandeasutused, päästekomando, kiirabibaas, politseijaoskond jm), Kuressaare ris- kipiirkonnas 9 (lasteaiad, hoolekandeasutused, haigla jm), Haapsalu riskipiirkonnas kaks (ter- vishoiuasutused) ning Võiste riskipiirkonnas kaks (lasteaed-algkool ja sotsiaalkeskus). Lisaks on koondatud info võimalikku kahju kannatava majandustegevuse kohta. Koondülevaade kõiki- dest kaardistatud majandusüksustest, sõltumata nende õiguslikust vormist (ettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing), on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3-9). 22 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 3-9. Kaardistatud majandusüksuste arv üleujutusohupiirkondades Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Haapsalu linn 253 135 110 28 Häädemeeste alevik 27 21 19 2 Kiisa alevik ja Maidla küla 49 38 37 18 Kuressaare linn ja Nasva alevik 1145 109 94 38 Kärdla linn 9 7 1 1 Maardu linn 23 7 4 0 Paide linn 1 0 0 0 Pärnu linn 1626 764 557 218 Raasiku alevik 0 0 0 0 Sindi linn 3 3 3 3 Tallinn 1789 756 153 23 Virtsu alevik 30 8 7 1 Võiste alevik 57 28 23 4 3.4. Üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide järeldused Riskipiirkonna kaartide põhjal on iga olulise riskipiirkonna kohta teostatud üleujutusega kaas- nevate võimalike kahjude analüüs. Tulemused on koondatult esitatud alljärgnevas tabelis (Ta- bel 3-10). 23 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 3-10. Üleujutusega kaasnevad võimalikud kahjulikud tagajärjed Üleujutus Üleujutus võib Üleujutus ta- Üleujutus esi- Üleujutus ohustab KKL Üleujutusalal Üleujutusalal hävitada või Üleujutusalal kistab opera- neb Natura jõuab välja käitist või üle on pinnavee- on suplusvee- kahjustada esineb majan- tiivteenistuste alal või loo- majade ja tä- Riskipiir- 2000 IE5 reo- haarded kogud kultuuriväär- dustegevust tööd duskaitsealal navateni kond veepuhastit tust Üleujutuse esinemise tõenäosus, % 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 10 10 10 10 10 10 10 10 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 Haapsalu x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Hääde- x x x x x x x x x x x x meeste Kiisa ja x x x x x x x x Maidla Kuressaare x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x ja Nasva Kärdla x x x x x x x x x x x x x x x x x Maardu x x x x x x Paide x x x x x x x x x x Pärnu x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Raasiku x x Sindi x x x x x x x x 5 Inimekvivalent (IE) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT 7) kaudu väljendatud IE väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. 24 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutus Üleujutus võib Üleujutus ta- Üleujutus esi- Üleujutus ohustab KKL Üleujutusalal Üleujutusalal hävitada või Üleujutusalal kistab opera- neb Natura jõuab välja käitist või üle on pinnavee- on suplusvee- kahjustada esineb majan- tiivteenistuste alal või loo- majade ja tä- Riskipiir- 2000 IE5 reo- haarded kogud kultuuriväär- dustegevust tööd duskaitsealal navateni kond veepuhastit tust Üleujutuse esinemise tõenäosus, % 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 0,1 10 10 10 10 10 10 10 10 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 1 2 Tallinn x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x x Virtsu x x x x x x x x x x x x Võiste x x x x x x x x x x x x x x x 25 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 4. KLIIMAMUUTUSTE MÕJU 4.1. Toimunud kliimamuutused Üleujutusohu ja selle tagajärgede prognoosimisel, samuti asjakohaste meetmete väljatöötami- sel, on oluline arvestada kliimamuutuste mõjuga üleujutuste kujunemisele. Kliima muutumine toimub järk-järgult, kuid üha kiiremini ja jõulisemalt. Muutuste tagajärjed peegelduvad nii eluta looduse (nt veekogud) kui eluslooduse (nt kooslused) elementides, mõjutades ühtlasi ka ini- mesi ja nende tegevusvaldkondi. Kliimamuutuse tagajärjed on näha ja tuntavad üle maailma, sealhulgas Eestis. Eesti keskmine õhutemperatuur on viimase 50 aasta jooksul tõusnud keskmiselt 0,03 °C võrra aastas. Aastatel 1966 –2010 tõusis keskmine õhutemperatuur 1,6–2 °C võrra – saartel vähem, Ida-Eestis rohkem. Eesti kliimat iseloomustab hästi Tartu aasta keskmiste temperatuuride aeg- rida (Joonis 4-1)6. Kõige enam on keskmine temperatuur tõusnud talve- ja kevadkuudel (det- sember–mai). Joonis 4-1. Tartu-Tõravere vaatlusjaama temperatuuri aasta keskmised väärtused ja nende trend perioodil 1866–2016, °C6 Temperatuuritõus mõjutab ka sademete hulka, intensiivsust ja jaotust. Eesti keskmine sade- mete aastasumma on alates 20. sajandi teisest poolest olnud tõusva trendiga. Aastatel 1991– 2018 oli Eestis keskmine aastane sademete hulk 657 mm, mis on 30 mm enam kui perioodil 1961–19906. Kliima üldine soojenemine muudab looduse sesoonsust. Näiteks on kevadtalve, varakevade ja kevade saabumine perioodil 1966–2010 nihkunud umbes kahe nädala võrra varasemaks ning eeltalve algus samavõrra hilisemaks. Lumikatte kestus on viimastel aastakümnetel vähenenud 6 Keskkonnaagentuur, 2019. 100 aastat Eesti ilma (teenistust). 26 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 enam kui kolm nädalat. Vähenenud on ka merejää ulatus, meri jäätub hiljem ja jää sulab varem. Jääolude muutused Soome lahe rannikul on väiksemad Lääne-Eestis. Mereveetase on Eestis samuti viimastel aastakümnetel tõusnud, seda nii maailmamere taseme üldise tõusu kui ka tugevama tuulesurve tõttu. Nende tegurite mõju veetaseme tõusule on osaliselt kompenseerinud toimuv maakerge, seda eelkõige Loode-Eestis. 4.2. Prognoositud kliimamuutused 2015. aastal koostas Eesti Keskkonnaagentuur aruande „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aas- tani 2100“, milles on esitatud prognoosid ja hinnangud Eesti tuleviku kliimale. Nimetatud aruanne on muu hulgas teaduslik alusmaterjal riiklike kliimamuutuste mõjuga kohanemise stra- teegiate kujundamisel. Aruandes esitatud kliimaprojektsioonid on koostatud globaalsete kliimastsenaariumite RCP 4.5 (põhistsenaarium – mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP 8.5 (lisastsenaarium – pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal. Kliimastsenaariumite eesmärk on prognoosida inimtegevusest tu- lenevate kliimat mõjutatavate tegurite ajalist ja ruumilist muutlikkust. Stsenaariumeid on koos- tatud mitu, kuna ühiskonna terviklik areng ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ei ole üheselt prognoositavad. Kuigi Eestis pole kliimamuutused (veel) nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:  õhutemperatuuri tõus;  jää- ja lumikatte vähenemine;  sademete hulga suurenemine;  merepinna tõus;  tormide sagenemine. Sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine mõjutavad seejuures ka üleujutuste esinemist. Õhutemperatuuri tõusu näitab nii mõõdukas kui pessimistlik stsenaarium (Tabel 4-1), prog- noositav temperatuuri tõus on kõige suurem kevadkuudel, millele järgnevad talvekuud. 27 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 4-1. Õhutemperatuuri absoluutne muutus 2 m kõrgusel, võrreldes kontroll pe- rioodiga 1971–2000 2041–2070 2071–2100 RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 2,3 °C 2,9 °C 3,1 °C 4,9 °C Kevad (MAM) 2,4 °C 3,1 °C 3,4 °C 4,9 °C Suvi (JJA) 1,6 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,8 °C Sügis (SON) 1,7 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,6 °C Aasta keskmine 2,0 °C 2,6 °C 2,7 °C 4,3 °C Sarnaselt kasvab ka keskmine sademete hulk mõlema stsenaariumi korral. Sõltuvalt stsenaariu- mist kasvab enim kas kevadine või suvine sademete hulk (Tabel 4-2). Tabel 4-2. Muutus keskmises sademete hulgas, võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 Eesti ala jaoks 2041–2070 2071–2100 RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 9% 15% 16% 22% Kevad (MAM) 10% 16% 21% 24% Suvi (JJA) 11% 18% 15% 19% Sügis (SON) 10% 8% 11% 12% Aasta keskmine 10% 14% 16% 19% Lisaks sademete hulga suurenemisele võib oodata ka äärmuslike sademete (üle 30 mm ööpäe- vas) sagenemist. Arvestades selliste sademete väga väikest esinemise tõenäosust, on see olu- line eelkõige suvel. Samas on selline sademete hulk juba piisav, et põhjustada kohalikke üleuju- tusi. Tabel 4-3. Ööpäevas 30 mm ületavate sademete esinemise sageduse suhtelised muutu- sed, võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 2041–2070 2071–2100 Esinemise tõenäosus RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 kontrollperioodil* Talv (DJV) 201% 231% 141% 435% 0,01% Kevad (MAM) 158% 209% 207% 244% 0,08% Suvi (JJA) 124% 139% 137% 165% 0,54% Sügis (SON) 188% 174% 184% 245% 0,16% *Sündmuse esinemise tõenäosus ühes kindlas punktis kindlal päeval Seotuna õhutemperatuuri tõusuga prognoositakse 21. sajandi lõpuks olulist lumikatte kahane- mist. Kui kontrollperioodil 1971–2000 on aprillis keskmiselt 1–6 päeva lund, siis kliimastsenaa- riumite kohaselt on tulevikus aprillis lume võimalus väga väike. Jaanuaris, veebruaris ja märtsis väheneb lumikate 10 päeva või enam. Prognooside kohaselt oleks 2040. aastate tüüpilisel talvel Läänemere jääga kaetus vähenenud. Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastateks on Läänemere jääga kaetus veelgi vähenenud − Väina- meri ja Liivi laht on peaaegu jäävabad, kuid Soome lahe rannikualad endiselt jääga kaetud. 28 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Pessimistliku stsenaariumi kohaselt on 2080. aastate tüüpilisel talvel jäävaba enamik Lääneme- rest. Jää tekiks ainult Botnia lahel ja Soome lahe kirdeosas. Tuule puhul võib enamiku allikate põhjal oodata tuule keskmise kiiruse kasvu talvel, osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Suvised keskmised tuule kiirused suurenevad vähem või ei suurene üldse. Ühes õhutemperatuuri kasvuga tõuseb ka veekogude temperatuur. Võrreldes perioodiga 1970–1999 on perioodil 2061–2090 merepinna temperatuurid Eesti rannikuvetes talvel ja ke- vadel 2,1–2,8 °C kõrgemad ning suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgemad. Järvedes prognoositakse aastaks 2100 veetemperatuuri tõusu 2–7 °C võrra. Üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid on merevee taseme tõus, mis suuren- dab üleujutusohtu rannikupiirkondades. Keskmine maailmamere taseme tõus aastateks 2081– 2100 on mõõduka stsenaariumi korral 32−63 cm ja pessimistliku stsenaariumi korral 45−82 cm. Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tä- hendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel tulevikustsenaariumi RCP4.5 korral 20−40 cm ning stsenaariumi RCP8.5 korral ligi 40−60 cm. Siseveekogude veetase on seotud jõgede äravooluga. Prognoositud lumikatte vähenemise tõttu on tuleviku jaoks modelleeritud praegusest väiksemad ja aasta jooksul ühtlasemalt jao- tunud maksimaalsed äravoolud ja seega ka väiksemad maksimaalsed veetasemed. Kevadisest suurveest põhjustatud üleujutuste esinemise tõenäosus on eeldatavalt väiksem. Kevade kõrval muutub oluliseks suurvee ajaks sügis. Suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks. 4.3. Kliimamuutuste mõjuga arvestamine 4.3.1. Kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele Kliimamuutuste mõjudega arvestamine üleujutusega seotud riskide kaardistamisel ja maanda- miskava koostamisel on kahesuunaline. Ühelt poolt on oluline jälgida kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele. Samuti peab veenduma, et üleujutusega seotud riskide maandamiseks planeeritavad meetmed oleksid asjakohased ja toimivad ka muutuvates kliimaoludes. Teiselt poolt on maandamiskava rakendamise üks vahend kliimamuutustega kaasnevate taga- järgedega toime tulekul. Vabariigi Valitsus võttis 2. märtsil 2017 vastu riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluva rakendusplaani. Üleujutusriskide maandamine on eesmärgi ja meetmena arengukava rakendusplaani osa. 29 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Esimese etapina võeti kliimamuutuste mõju arvesse üleujutusega seotud riskide hindamisel ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaartide ajakohastamisel. Kliimastsenaariumites prognoositud merevee taseme tõusu korral (vt ptk 4.2) Eestis ühtegi ris- kipiirkonda juurde ei teki. Prognoositud merevee taseme tõusu osas ei saa eeldada ka seda, et selle võrra ulatuvad kõrgemad veetasemed (arvutatud tõenäosusstsenaariumid) samas väärtu- ses kaugemale. Seetõttu ei olnud vajalik suurendada arvutatud ranniku riskipiirkondade veeta- semete tõenäosusstsenaariumeid. Rannikualadel toimuvad üleujutused võivad sageneda tihemini esinevate tormide tõttu. Praegu puudub kasutatav informatsioon selle kohta, mil määral tormid Eestis sageneda võivad. See- tõttu kasutati kaartide koostamisel veetasemete aegridade põhjal arvutatud tõenäosusstsenaa- riumeid. Veetasemete aegread sisaldavad juba toimunud kliimamuutuste informatsiooni. Siseveekogude puhul lubavad kliimamuutuste suundumused eeldada, et kevadisest suurveest põhjustatud üleujutused jõgede kallastel pigem vähenevad. Samas ei ole mõistlik neid alasid, kus on toimunud olulised üleujutused, riskipiirkondade hulgast veel välja jätta ega nende ula- tust vähendada. Põhjuseks on kliimamuutuste aeglane kulg, mistõttu on väga tõenäoline, et aladel, kus on juba toimunud vooluveekogudest põhjustatud üleujutusi, toimuvad need ka tu- levikus. Teiseks võib prognoosist järeldada, et kevadisest lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Arvestades tuleviku kliimasuundumusi, liigitati kõik olulise kahjuliku mõjuga üleujutu- sed sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. 4.3.2. Kliimamuutuste mõju meetmetele ja tegevustele Teise etapina arvestati kliimamuutuste mõju maandamiskava meetmete ja tegevuste väljatöö- tamisel. Lähtuti põhimõttest, et eelistada tuleb selliseid tegevusi, mis on paindlikud ja kohan- datavad muutuvas kliimas. Meetmete ja tegevuste määramisel hinnati, kas ja millisel määral on planeeritavad tegevused kliimatundlikud. Selleks viidi meetmekava koostamise käigus läbi kliimatundlikkuse analüüs, mille etappe ja hindamiseks kasutatud kontrollküsimusi kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 4-2). 30 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 1. Kas tegevus on tuleviku EI TEGEVUST KASUTUSELE EI VÕETA kliimamuutusi arvestades asjakohane? JAH EI 3. Kas tegevust on võimalik muutus- 2. Kas muutunud kliima võib tegevust JAH tega kohandada või negatiivseid mõ- mõjutada negatiivselt? jusid leevendada? EI JAH 4. Tegevust kohandatakse või leeven- TEGEVUS VÕETAKSE KASUTUSELE datakse negatiivseid mõjusid. Joonis 4-2. Tegevuste kliimatundlikkuse testi sammud Analüüsi esimese sammuna hinnati, kas tegevus on tuleviku kliimamuutusi arvestades asjako- hane (kontrollküsimus 1). Kõik meetmekavasse kantud tegevused on ka võimalikke klii- mamuutusi arvestades asjakohased ja vajalikud. Analüüsi teise sammuna hinnati, kas muutuv kliima võib tegevust (või selle tulemust) negatiiv- selt mõjutada (kontrollküsimus 2). Valdava osa tegevustest saab lugeda otseselt või kaudselt kliimamuutustest mõjutatuks. Negatiivselt mitte mõjutatud tegevusteks võib lugeda n.ö jooks- valt toimuvat järelevalvet/kontrolli ning andmete kogumist, mille põhimõtteline iseloom klii- mast ei sõltu. Samuti võib negatiivselt mõjutamata tegevusteks lugeda nt elanikkonna jooksva teavitamise üleujutusohust ning sellised regulaarselt uuendatavad valmisolekuplaanid, mille alusel ei kavandata ehituslikke tegevusi vms. Sellised tegevused määrati väga väikese klii- matundlikkusega tegevusteks. Nende tegevuste puhul, kus saab välja tuua tegevuse või selle tulemuse kliimamuutustest mõ- jutatuse, hinnati täiendavalt, kas neid tegevusi on võimalik muutustega kohandada ja/või ne- gatiivseid mõjusid leevendada (kontrollküsimus 3). Kõik meetmekavasse kantud tegevused on oma iseloomult sellised, mis õigeaegse ja sobiva kliimamuutuste mõjuga arvestamise korral säilitavad oma asjakohasuse. Seejuures on tegevuste kliimatundlikkus ja arvestamist vajavate kohanemis-/leevendusvõtete olulisus mõnevõrra erinev. Selleks, et tegevuste kliimatundlikkust paremini kirjeldada ning anda täiendavat sisendit tegevuste rakendamisetappi, määrati igale tegevusele, kas tegu on vähese, keskmise või suure kliimatundlikkusega tegevusega. Kliimatundlikkuse suuruse määramisel võeti lisaks tegevuse potentsiaalsele mõjutatusele klii- mamuutustest ja negatiivsete mõjude leevendamise võimalustele arvesse tegevuse või selle tulemuse kestust/eluiga ning tegevuse iseloomust tulenevat kohanemisvõimet. 31 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tegevuse või selle tulemuse kestuse/eluea järgi on tegevused jaotatud kolme gruppi:  lühiajalised – kuni 6 aastat (nt koolitused, järelevalve, üleujutustele reageerimine, teavitus- tegevus);  keskmise elueaga – kuni 15 aastat (nt seadmete ostmine valmisoleku suurendamiseks, pla- neeringud);  pikaajalised – enam kui 15 aastat (eelkõige ehituslikud tegevused). Tegevuse kliimamuutustega kohanemisvõime järgi on tegevused samuti jaotatud kolme gruppi:  suur – tegevust on võimalik suhteliselt kiirelt ja paindlikult muuta ka juhul, kui tegevuse planeerimisel ei ole otseselt arvestatud kliimamuutustega (nt regulaarsed koolitused, mille sisu on võimalik jooksvalt korrigeerida);  keskmine – tegevust on võimalik muutustega kohandada või negatiivseid mõjusid leeven- dada vähemalt planeerimisetapis ning ka tegevuse hilisem muutmine muutunud kliimaolu- des on teatud mööndustega võimalik;  vähene – tegevust on võimalik muutustega kohandada või negatiivseid mõjusid leeven- dada eelkõige planeerimisetapis, tegevuse hilisem muutmine muutunud kliimaoludes on keeruline ja ressursimahukas (nt kaitserajatiste ümberehitamine). Vastavalt tegevuse ja selle mõju iseloomule on määratletud tegevuse täpsustatud kliimatund- likkus. Tegevuse kliimatundlikkus on seda suurem, mida pikemaajalisem on ellu viidud tege- vuse mõju ja mida keerulisem on tegevust või selle mõju muuta muutunud kliimaoludes (Tabel 4-4). Tabelis ei kajastu väga väikese kliimatundlikkuse kategooria (vt selle kategooria selgitust eespool). Tabel 4-4. Tegevuse täpsustatud kliimatundlikkuse määramine Tegevuse kohanemisvõime Tegevuse eluiga Suur Keskmine Vähene Lühiajaline Vähene Vähene Vähene Keskmine Vähene Keskmine Suur Pikaajaline Keskmine Keskmine Suur Suure kliimatundlikkusega on pika elueaga ehituslikud tegevused. Nendeks on näiteks üleujutuste kaitserajatiste ehitamine ning sademeveesüsteemide rajamine. Tegevuse suur klii- matundlikkus ei tähenda seejuures tingimata, et tegevuse elluviimine ei ole prioriteetne. Küll aga näitab see, et tegevuse planeerimisel ja elluviimisel on kliimamuutustega arvestamine väga oluline (kohustuslik). Seega tuleb selliste ehituslike tegevuste planeerimisel arvestada rajatise projekteeritud eluea jooksul (ja kui see on asjakohane, ka hiljem) toimuvate võimalike muutus- 32 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 tega ja vajadusel välja töötada konkreetsed lahendused kliimamuutustega kohanemiseks. Näi- teks kui üleujutuse kaitserajatise eluiga on 50 aastat, on oluline arvestada kliimamuutuste prog- noosidega ja sellest sõltuvate üleujutusohu hinnangutega vähemalt kuni 50 aastat rajatise ra- jamisest. Kliimamuutuste prognoosid on tehtud nii lühi- kui ka pikema aja perspektiivis (2030–2100). Samuti on üleujutustohuga seotud riskipiirkonna kaartidel välja toodud oluliste üleujutuste tõenäosuste stsenaariumid 10, 50, 100 ja 1000 aasta perspektiivis. Tõenäosusstsenaariumite ja kliimaprognooside järgi on võimaik kujundada vastavaid tegevusi nii, et need oleksid maksi- maalselt efektiivsed. Tegevuse keskmine kliimatundlikkus näitab üldjuhul, et tegevuse enda rakendamist klii- mamuutused otseselt ei mõjuta, kuid tegevus võib omakorda mõjutada selliseid otsuseid/teisi tegevusi, millel on suurem kliimatundlikkus. Siia gruppi kuuluvad näiteks juhendid, planeerin- gud, üleujutusohuga alade kaardistamised jne. Seega, kuigi tegevuste elluviimine ja asjakoha- sus ei sõltu kliimamuutustest, tuleb nende planeerimisel ja elluviimisel siiski kliimamuutuste mõjudega arvestada. Näiteks on ehituskeeluvööndite seadmisel või sademeveesüsteemide planeerimise juhendite koostamisel asjakohane hinnata, kas need arvestavad ka tulevikus ilm- nevate oludega. Vähese ja väga väikese kliimatundlikkusega tegevused on oma iseloomult lühikese raken- damis- ja mõjuajaga ning kiiresti kohanduvad. Siia gruppi kuulub näiteks enamik järelevalve- tegevusi, mis on suunatud konkreetsel ajahetkel kehtivate õigusaktide nõuete täitmise kont- rollile. Vähese kliimatundlikkusega tegevused ei vaja üldjuhul rakendamisprotsessis täiendavat kliimamuutuste mõjuga arvestamist. Tegevuste kliimatundlikkuse määramise sammud ja selle tulemused (kliimatundlikkuse hinnangud) on tegevuste kaupa esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). 33 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 5. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE EES- MÄRGID 5.1. Eesmärkide seadmise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide maandamise eesmärkide seadmisel on kasutatud n-ö ülevalt alla liikumist, et tagada kõikide võimalike riskide arvestamine ning üleujutusohuga seotud riskide ennetamine ka väljaspool tänaste teadmiste juures määratud riskipiirkondi. Ülevalt alla lähenemine tähendab, et esmalt on määratletud üleujutusega seotud riskide maan- damise üldeesmärgid. Üldeesmärgid on n-ö universaalsed ning kohalduvad kõigile esineva- tele üleujutuse liikidele ning kõigile olulistele riskipiirkondadele. Samuti on üldeesmärgid suu- natud üleujutusega seotud riskide vähendamisele/ennetamisele väljaspool riskipiirkondi. Igale üldeesmärgile on sõnastatud täpsemad alameesmärgid, millele on sõnastatud oodata- vad tulemused ja määratud saavutamise kriteeriumid. Alameesmärkide seadmisel on seejuures arvestatud riskipiirkondades esinevate kahjulike tagajärgedega (nt elanikkonna turvalisuse ta- gamisega ja kultuuripärandi kaitsmisega). Alameesmärgid võivad kohalduda nii kõigile riski- piirkondadele kui sõltuvalt esinevatest riskidest/tagajärgedest ka osadele riskipiirkondadele. Alameesmärkide sõnastamisel on osaliselt aluseks võetud eelmise maandamiskava meet- meplokid ehk sarnastele eesmärkidele suunatud meetmete grupid. Eesti kontekstis ei ole asjakohaseks peetud erinevate eesmärkide sõnastamist iga riskipiirkonna kaupa. Eestis aset leidvad üleujutused on oma ulatuselt ja mõjult (tagajärgedelt) pigem taga- sihoidlikud ning riskipiirkondade probleemistik ja võimalused sarnased. Eesmärkide kohaldu- mist igale riskipiirkonnale on arvesse võetud nii esinevate riskide kaardistamise (vt Tabel 3-10) kui ka alameesmärkide alla konkreetsetele riskipiirkondadele suunatud meetmete sõnastamise kaudu. Eelmisel maandamiskava rakendusperioodil alustati ning uuel rakendusperioodil jätkatakse igas riskipiirkonnas uuringute läbi viimist, mille eesmärgiks on täpsemalt kaardistada üleujutu- sega seotud riskide maandamise vajadused ja võimalused konkreetsetes asukohtades. Riski- piirkondade põhiste eesmärkide seadmise otstarbekust on võimalik uuesti kaaluda, kui nime- tatud tööd valmivad. Üldeesmärk on saavutatud, kui sellega seotud alameesmärgid on täidetud. Alameesmärgid on seotud konkreetsete meetmetega. Iga alameesmärgi täitmine toimub vas- tavate meetmete ja tegevuste abil. Alameesmärgid võib lugeda saavutatuks, kui nendega seo- tud meetmed ja tegevused on edukalt ellu viidud. Seejuures on tegevustele sõnastatud ka jäl- gitavad/mõõdetavad rakendamise näitajad (LISA 3). Samuti on iga tegevuse puhul hinnatud selle tegevuse mõju (panust) eesmärgi saavutamisele (LISA 4). 34 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 5.2. Maandamiskava meetmete üld- ja alameesmärgid Üleujutusega seotud riskide maandamiseks on kõigis Eesti vesikondades seatud neli keskset üldeesmärki ja seitse alameesmärki. Eesmärkidega seotud meetmete ja tegevuste kirjeldused ning tegevuste rakendamise näitajad on esitatud meetmekavas (LISA 3). Eesmärk 1. Üleujutusega seotud riskide ennetamine E1.1. Uute objektide rajamise piiramine ja tingimuste seadmine üleujutusohtlikel aladel Oodatavad tulemused: Rakendunud on terviklik üleujutusohuga arvestav planeerimis- süsteem, mis väldib üleujutusohuga seotud riskide suurenemist ja uute riskipiirkondade teket. Uute objektide rajamisel riskipiirkondadesse on arvestatud üleujutusest tulene- vate riskidega ning rakendatud asjakohaseid leevendusmeetmeid. Tagatud on jätku- suutlik maakasutuse planeerimine, mis käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid. Kehtestatud on asukohapõhised ehituspiirangud. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 1.b, 1.c, 1.d, 1.e. E1.2. Ennetusmeetmete rakendamine ja järelevalve kahjude vältimiseks Oodatavad tulemused: Tagatud on üleujutusohtu mõjutava taristu (eelkõige maaparan- dussüsteemid, paisud ja sademeveesüsteemid) nõuetekohane toimimine ning riske maandavate õigusaktide nõuete täitmine keskkonnaohuga ettevõtetes. Välja on tööta- tud asjakohased juhendid ja strateegiad üleujutusohuga arvestamiseks. Kultuurimäles- tistele on koostatud riskianalüüs ja riskide ennetuskava. Riskipiirkondades on rakenda- tud konkreetses asukohas võimalikud otstarbekad (otseselt vajalikud, kuluefektiivsed ja kaasnevaid keskkonna- või sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades vastuvõetavad) lahendused üleujutusega kaasnevate riskide maandamiseks piirkonda jäävatel mäles- tistel. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 1.f, 2.c, 3.a, 4.a, 5.d., 11.a. Eesmärk 2. Üleujutuse eest kaitsmine E.2.1. Üleujutusohu või üleujutuste mõju vähendamine tehniliste tegevuste toel Oodatavad tulemused: Teostatud on asukohapõhised uuringud sobivate kuluefektiiv- sete tehniliste lahenduste leidmiseks konkreetsetesse riskipiirkondadesse eesmärgiga vähendada üleujutuste ulatust ja/või nendega kaasnevaid tagajärgi. Tehnilised lahen- dused on nende rakendamise otstarbekusel ellu viidud (või elluviimist on maandamis- kava rakendamisperioodil alustatud). Pikemas perspektiivis on kõigis riskipiirkondades rakendatud konkreetses asukohas otstarbekad (otseselt vajalikud, kuluefektiivsed ja kaasnevaid keskkonna- või sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades vastuvõetavad) lahendused üleujutusega kaasnevate riskide maandamiseks. Seejuures on võimaluse korral eelistatud looduslähedasi lahendusi. 35 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 2.a, 2.b, 2.d, 2.e, 3.b, 6.a, 6d, 6.e-6.t. Eesmärk 3. Üleujutuseks valmisoleku tagamine E3.1. Elanikkonna turvalisuse tagamine ja keskkonnakahju vältimine üleujutuse ajal Oodatavad tulemused: Toimuvate üleujutuste korral on tagatud inimeste ja liikuvvara kiire ja tõhus evakueerimine ning oluliste tugisüsteemide toimimine. Rakendatud on riskide hindamise ja kontrollisüsteemid riskipiirkonda jäävatele käitistele. Üleujutustega ei kaasne inimohvreid ega oluliste tagajärgedega tõrkeid elutähtsate teenuste osuta- misel. Välditud olulise keskkonnakahju tekkimine inimtekkelistest rajatistest – saastuse jõudmine keskkonda on välditud või tagatud on tekkinud keskkonnaohu operatiivne likvideerimine. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 5.e, 7.a, 9.a, 10.a, 10.b. E3.2. Üleujutuste prognoosimise ja hoiatussüsteemi toimimine Oodatavad tulemused: Tagatud on elanike ja asutuste õigeaegne teavitamine üleujutu- sohust ja selle prognoositavast ulatusest. Kogutud on piisav alusandmestik, mille põhjal anda üleujutuste hoiatusi. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 8.a, 8.b. E3.3. Üleujutusohuga seotud teadlikkuse suurendamine Oodatavad tulemused: Üleujutusohuga seotud teave on avalikult kättesaadav. Toimub üleujutusohuga seotud riskide maandamise terviklik planeerimine ja vastutavate asu- tuste omavaheline koostöö. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 12.a, 13.a. Eesmärk 4. Üleujutuse tagajärgedest taastumine E4.1. Üleujutuse tagajärgedest taastumine Oodatavad tulemused: Toimunud oluliste üleujutuste korral on suudetud nende taga- järgedega toime tulla. Oluliste kitsaskohtade tuvastamiseks üleujutuste tagajärgedest taastumisel töötatakse võimalusel välja lahendused olukorra leevendamiseks tulevikus. Toimunud üleujutustel ei ole püsivaid tagajärgi olulistele teenustele, infrastruktuuridele, majandussektoritele. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 6.b, 6.c, 14.a, 14.b. 36 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 6. ÜLEVAADE MAANDAMISKAVA SENISEST TÄITMISEST 6.1. Maandamiskava meetmete rakendamise ülevaade Lääne-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kava 2016–2021 täitmise hin- damiseks koguti infopäringute ja/või konsultatsioonide abil sisendit maandamiskava meet- mete olulisematelt rakendajatelt. Oma sisendi andsid järgmised osapooled: Keskkonnaminis- teerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Siseministeerium, Päästeamet, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kul- tuuriministeerium, Muinsuskaitseamet ning riskipiirkondade kohalikud omavalitsused. Maandamiskava koostamisel eristati koostöös peamiste rakendajatega meetmed, mis:  on teostatud ja võib lugeda lõpetatuks;  on alustatud või mille teostamine on pooleli;  on teostamata;  on teostatud, kuid oma iseloomult ka edasist (pidevat) rakendamist vajavad. Maandamiskava tegevustest 62 tegevust ehk veidi enam kui pooled võib lugeda eelmisel ra- kendusperioodil teostatuks. Sealhulgas on ka tegevusi, mis on oma iseloomult pidevat teosta- mist vajavad ehk jätkuvad ka järgmisel perioodil. Neile lisandub 17 tegevust, mis on teostami- sel. See tähendab, et tegevusega on kas alustatud, see on täidetud osaliselt või on maanda- miskava perioodil välja töötatud uus lahendus/suund, kuidas sama eesmärki täita. Teostamisel tegevuseks on loetud ka sellised, mida on ellu viidud mõnes riskipiirkonnas, kuid mitte kõigis. Näiteks on selliseks tegevuseks üleujutusohuga arvestamine linnade ja valdade üldplaneeringutes. Tegevuse rakendamise ajaraam sõltub uute üldplaneeringute koostamise ajaraamist (seejuures on üldplaneeringu koostamine väga pikk protsess) ning sellise tegevuse puhul ei ole otstarbekas seada kindlaid tähtaegu maandamiskavaga. Oluline on, et uutes järk- järgult kehtestavates üldplaneeringutes nõudega arvestatakse ehk sammhaaval kõiki riskipiir- kondi katva eesmärgi suunas liigutakse. Teostamata ja seejuures ka alustamata tegevusi saab välja tuua neli:  uuring, millega selgitatakse välja, kui tõhusad on (planeeringutes) rakendatud looduslikud veesidumismeetmed;  üleujutusohuga seotud riskipiirkondades detailsete üleujutusriski kaartide koostamine ja avalikes kohtades elanikkonnale kättesaadavaks tegemine;  muinsuskaitseobjektide kaitseks vastavates strateegiates üleujutusohuga seotud riskide ar- vestamine; 37 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  uuringu teostamine veetaseme reguleerimisvõimaluste selgitamiseks paisudel, kus see lee- vendab üleujutuse mõju piirkonnale. Nimetatud meetmete rakendamine kirjeldatud kujul ei ole osutunud kas sisuliselt otstarbekaks (riskipiirkondade kaardid ja veesidumismeetmete uuring) või ressursipuudusel võimalikuks (muinsuskaitsealuste objektide kaitsetingimused ja paisude uuring). Konkreetsete tegevuste rakendamata jäämine ei ole otseselt suurendanud üleujutusohuga seotud riske ega võimalikke tagajärgi. Nimetatud tegevustest prioriteetsemaks võib lugeda kultuurimälestistele avalduvate riskide ja nende kaitsmise võimaluste analüüsi. Vastav meede kantakse muudetud kujul järg- mise perioodi tegevustesse. Meetmekavas on ka 27 sellist tegevust, millele rakendamise seisu hinnangut ei olnud kas puu- duva informatsiooni või meetme iseloomu tõttu võimalik anda. Sellisteks meetmeteks on val- davalt ehituslikud ja looduslikud veesidumismeetmed üleujutusohu vähendamiseks, mille ra- kendamine on ette nähtud valikupõhiselt, s.t iga riskipiirkonna puhul on võimalus otsustada, millised meetmed seal on asjakohased. Valikupõhisuse tõttu ei olnud ka võimalik üheselt hin- nata, millisest tegevuse elluviimise mahust alates võib tegevust teostatuks lugeda. Ajakohastatud maandamiskavas on kava rakendamise lihtsustamiseks sellised tegevused üm- ber kujundatud, sidudes uued tegevused selgemini riskipiirkondadega ja/või sõnastatud tule- miga. Samuti ei olnud võimalik informatsiooni koguda käitiste/ettevõtete rakendatavate tegevuste kohta, kuna sellise informatsiooni kogumiseks ei ole välja töötatud toimivaid (mõistliku ajaku- luga) lahendusi. Maandamiskava meetmete rakendamise täpsem ülevaade on esitatud tabelina maandamis- kava lisas (LISA 2). 6.2. Maandamiskava eesmärkide saavutamise hinnang Lääne-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kavas 2016–2021 puudusid selged kriteeriumid, läbi mille mõõta maandamiskava eesmärkide saavutamist. Arvestades, et ligikaudu 70% maandamiskava tegevustega on 2020. aasta lõpuks vähemalt alustatud või on need ka lõpuni viidud, võib sellest järeldada, et ühtlasi liigutakse ka maanda- miskava eesmärkide saavutamise suunas. Perioodil 2016–2021 ei ole Lääne-Eesti vesikonnas toimunud üleujutusi, millega oleks kaasne- nud inimohvrid või oluline pikaajaline kahju loodusväärtustele, kultuuriväärtustele või majan- dustegevusele. Ajakohastatud maandamiskavas on tähelepanu pööratud eesmärkide, nende saavutamise hin- damise ja meetmete rakendamise edusammude hindamise põhimõtete selgemale välja toomi- sele. 38 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 7. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE MEET- MED 7.1. Meetmete määramise põhimõtted 7.1.1. Meetmete määramine Kõik meetmekavas esitatud meetmed ja tegevused on välja töötatud selleks, et nad täidaksid üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava üld- ja alameesmärke. Iga meede on seotud konkreetse alameesmärgiga. Esimene maandamiskava koostati aastateks 2016–2021. Käesolev maandamiskava on sisult eel- mise maandamiskava ajakohastamine. Seega võeti ka meetmete määramisel aluseks eelmise perioodi meetmekava. Meetmekava uuendamise esimese sammuna koondati meetmete peamistelt rakendajatelt ja muudest allikatest informatsioon meetmete senise täitmise kohta. Selle põhjal analüüsiti meet- mekava rakendamise seniseid edusamme ehk meetmekava täitmise seisu (vt täpsemalt ptk 6 ja LISA 2). Maandamiskava koostamisel eristati koostöös peamiste rakendajatega meetmed, mis:  on teostatud ja võib lugeda lõpetatuks;  on teostamata ja endiselt vajalikud;  on teostamata, kuid muutunud olude või lisandunud teabe tõttu kaotanud asjakoha- suse;  on alustatud ja mille teostamine jätkub järgmisel perioodil;  on oma iseloomult pidevat rakendamist vajavad. Ajakohastatud meetmekavas on järgmisesse perioodi üle kantud eelmise maandamiskava meetmed ja tegevused, mis on teostamata ning endiselt asjakohased, mille elluviimine on poo- leli või mis oma iseloomult on pidevat rakendamist vajavad tegevused. Sellistel juhtudel on meetmetel ja tegevustel säilitatud eelmises meetmekavas antud number. Vajadusel on meetme sisu mõnevõrra muudetud. Lisaks selgitati meetmekava ajakohastamisel uued lisatavad meetmed, mille rakendamise vaja- duse osas puudus varasemal perioodil teadmine või mille rakendamise vajadus on tekkinud perioodi jooksul. Meetmed on välja töötatud, arvestades nii Eestis toimuvate üleujutuste iseloomu, üleujutu- sohuga seotud riskipiirkondi ja riskipiirkondade kaarte kui ka olulisi mõjuobjekte. Riskipiirkon- dade eripära ja kohalike vajaduste arvestamiseks toimusid meetmekava uuendamisel konsul- tatsioonid kõikide riskipiirkondade kohalike omavalitsustega. Võimalusel (olemasolul) võeti 39 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 meetmekava ajakohastamisel arvesse riskipiirkondades teostatud uuringuid üleujutusega seo- tud riskide täpsemaks hindamiseks ja/või meetmete seadmiseks. Meetmete rakendamiseks vajalikud tegevused on välja töötatud, tuginedes nn Demingi ringile ehk pideva parendamise tsüklile (planeeri -> teosta -> kontrolli -> korrigeeri). Arvestatud on, et eesmärkide saavutamiseks peab tagatud olema nii efektiivne tegevuste planeerimisprotsess kui ka ellu viidud hilisem järelevalve. Kuna nii planeerimise kui ka järelevalve etapp koosneb eelkõige administratiivsetest või uurimuslikest tegevustest, on meetmekavas ka suurem nn pehmete tegevuste osakaal kui tehniliste tegevuste osakaal. Üleujutuste direktiiv sätestab, et üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kulusid ja tulusid, üleujutuste ulatust ja kulgemisteid ning ala- sid, mis võivad üleujutusi kinni pidada, veemajanduskavades seatud keskkonnaalaseid ees- märke, pinnasekaitse ja veemajanduse, ruumiplaneerimise, maakasutuse ja looduskaitse as- pekte, laevaliiklust ning sadamate infrastruktuuri. Eelnimetatud aspektidega on arvestatud ka meetmete määramisel. Meetmekavas planeeritud tegevustele on teostatud kulude ja tulude analüüs (vt lähemalt ptk 7.1.2 ja LISA 4). Analüüsi tulemusi võeti arvesse tegevuste prioriseerimisel (vt lähemalt ptk 7.1.3). Üleujutuste ulatust ja kulgemisteid on arvestatud (ja arvestatakse ka edasistes uuringutes) ris- kipiirkondade ehituslike meetmete väljatöötamisel (vt ka selgitusi ptk 7.2.2 jaotises „tehnilised (ehituslikud) lahendused“). ÜRMK ajakohastamise käigus koostati n-ö näidisprojektidena kol- mele riskipiirkonnale ehituslike lahenduste eskiisid7. Lahenduste väljatöötamisel arvestati üleujutuste iseloomu, põhjuseid, kujunemist, esinemistõenäosust, ulatust, piirkonna maakasu- tust, olemasolevate objektide ja voolusängide looduslike omaduste mõju jm olulisi aspekte. Vajadusel teostati täpsustatud hüdrauliline modelleerimine. Ehituslikud lahendused peavad olema toimivad ja mõjusad. Meetmekavasse on kantud meetmed looduslähedaste vett hajutavate ja siduvate alade säilita- miseks või rajamiseks (nt meede 2.a, 2.b, 2.c, 2.d). Muu hulgas on nende meetmete puhul ar- vestatud vee sidumisega pinnases, sealhulgas põllumajandusmaadel ja märgaladel. Selliste alade ja heade maakasutuspraktikate mõju ning olulisust üleujutusriskide leevendamisel selgi- tati osapooletele avalikel aruteludel. Säästlikku põllumajandusmaa kasutamist soodustatakse eelkõige lühise põllumajanduspoliitika strateegiakava sekkumiste ja toetusmeetmetega (tege- vus 2.b.1). Meetmekavas on ette nähtud ka tegevused eri osapoolte (nt planeerijad, maaparan- dussüsteemide projekteerijad) teadlikkuse suurendamiseks koolituste ja juhendmaterjalide abil. 7 Üleujutusriskide maandamiskava tehnilised lahendused Sindi, Tartu ja Kärdla linnas asuvad Keskkon- naministeeriumi kodulehel (https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2). 40 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Maakasutuse suunamisel on väga oluline roll ruumilisel planeerimisel. Alameesmärgi E1.1 alla on koondatud terviklik kogum ruumilist planeerimist suunavaid meetmeid ja tegevusi (vt ka selgitusi ptk 7.2.2 jaotises „üleujutusohuga arvestav planeerimine“). Kõigi tegevuste puhul hinnati ja arvestati, milline võib olla tegevuse mõju veepoliitika raamdirektiivi ja veemajanduskavade eesmärkidele. Tegevuste puhul, mille mõju veekogude seisundile ja seatud eesmärkidele tuleb täpsemalt hinnata ja arvestada tegevuse rakendamisel, on tegevusele lisatud vastav märge ja selgitused (vt lähemalt ptk 7.3.3 ja LISA 4). Looduskaitse eesmärkidega arvestamine toimub ÜRMK rakendamisel mitmel moel. Ehituslike tegevuste puhul tuleb planeerimisel arvestada nende võimalikku keskkonnamõju, sh mõju loo- duskeskkonnale. Eelnimetatud ehituslike lahenduste pilootprojektide raames koostati keskkon- namõju eelhindamised ning selgitati lahendused, mille projekteerimisel tuleb teostada kesk- konnamõju hindamine ja/või Natura hindamine. Sarnaselt tuleb looduskaitselisi eesmärke ar- vestada teiste riskipiirkondade uuringutes. Lisaks on meetmekavasse kantud tegevused, mis on seotud looduskaitseseaduse nõuete rakendamisega, ning meede 2.d loob seose ka kaitsekor- ralduskavades planeeritud tegevuste rakendamisega. Laevaliiklusega ja sadamate infrastruktuuriga arvestamine toimub nende riskipiirkondade teh- niliste lahenduste kaudu, kus see on asjakohane. Samuti toimub objektipõhine riskide maan- damine riskianalüüside ja tegutsemisplaanide abil (meede 5.e). Maandamiskava uuendamisel on meetmekava lihtsustamiseks vähendatud meetmete hierar- hiat. Esimeses meetmekavas olid tegevused jagatud meetmeplokkideks, meetmeteks ja tege- vusteks. Ajakohastatud meetmekavas on säilitatud kaks taset – meetmed ja nende all täpsema kirjeldusega tegevused. Meetmekava rakendamise edusammude selgemaks jälgimiseks on valdavale osale tegevustest lisatud ka oodatavad tulemused ehk rakendamise mõõdikud (LISA 3). Meetmed saab oma suunatuselt ja rakendamise geograafiliselt ulatuselt jagada kolme gruppi:  asukohapõhised meetmed – konkreetsed tegevused, mis kohalduvad ühes või mitmes riskipiirkonnas (nt ehituslikud tegevused);  riskipiirkondade meetmed – kõikides riskipiirkondades rakenduvad meetmed;  vesikonnaülesed meetmed – kogu vesikonnas rakendatavad meetmed, mille eesmärk on muu hulgas ka riskide vähendamine väljaspool olemasolevaid riskipiirkondi ja uute riskipiirkondade tekkimise vältimine (nt õigusaktide nõuded, teavituskampaaniad ja planeerimise head tavad). 41 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 7.1.2. Kuluefektiivsuse hindamine ÜRMK uue elemendina on kõigile tegevustele teostatud kuluefektiivsuse hindamine. Kuluefek- tiivsuse hindamine on läbi viidud meetmekava tegevuste kaupa, kuid saadud tulemusi on või- malik üldistada meetmete tasemel. Meetmete ja tegevuste kuluefektiivsuse hindamiseks on kasutatud tegevuse mõju ja tegevuse maksumuse suhet. Selleks on tegevuse mõju hinnangud ja tegevuse maksumuse hinnangud jaotatud omavahel võrreldavatesse kategooriatesse, mida on võimalik väljendada nii kvalita- tiivselt (suhtelise hinnanguna) kui ka kvantitatiivselt (arvuliste hindepunktidena). Tegevuse mõjuna on arvestatud tegevuse panust selle konkreetse alameesmärgi saavuta- misse, millele tegevus on suunatud. See lähenemine tuleneb põhimõttest, et kavandatud tege- vuste abil tuleb saavutada kõik maandamiskavale seatud eesmärgid. Seega on kuluefektiivsuse hindamisel asjakohane omavahel võrrelda just samale eesmärgile suunatud tegevusi ning pii- ratud ressursside puhul valida neist otstarbekamad. Tegevuse mõju hindamisel on arvesse võetud selle mõju iseloomu (otsene või kaudne mõju) ning mõju ulatust. Samuti on lisaaspektina arvesse võetud tegevuse olulisust teiste tegevuste elluviimisel. Näiteks ei ole erinevate uuringute läbi viimisel endal otsest mõju üleujutusega seo- tud riskide vähendamisele. Samas on need uuringud olulised selleks, et võimaldada edasist piirangute seadmist või tehniliste lahenduste elluviimist. Selliste omavaheliste seoste arvesta- mata jätmine alahindaks eeltööde tegelikku panust terviktulemusse. Erinevatele mõju aspektidele on antud kvantifitseeritud hindepunktid alljärgnevalt. Tabel 7-1. Mõju liigi arvestamine tegevuse mõju hindamisel Hinne Mõju liik Selgitus Tegevuse mõju on kaudne. Nt suurendavad koolitused ja juhendmaterjalid 1 kaudne sihtrühmade teadlikkust, kuid mõju avaldumiseks on vajalik, et sihtrühmad neid teadmisi reaalselt rakendaksid. Tegevus toetab teisi ÜRMK tegevusi. Tegevuse enda mõju on kaudne, kuid rakendamisest sõltub otseselt ja oluli- kaudne, selt teiste ÜRMK tegevusete rakendumine. Nt ei ole riskipiirkondade tehnilisi 3 oluline kaas- tegevusi võimalik ellu viia ilma eelnevate uuringute ja projektide teostami- mõju seta. Tegevuse mõju on otsene. Nt on planeeringutega seatavate kohustuslike pii- 3 otsene rangutega võimalik vältida uute üleujutusohust mõjutatud objektide teket. 42 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 7-2. Mõju ulatuse arvestamine tegevuse mõju hindamisel Mõju Hinne Selgitus ulatus Tegevuse mõju avaldub osal riskipiirkonnast või on seotud konkreetsete üksi- 0 lokaalne kobjektidega. Nt ajutiste tõkestusvahendite hankimine. Tegevuse mõju avaldub ühes riskipiirkonnas või on seotud teatud piirkonda- 1 piirkondlik dega, sõltuvalt nende eripärast. Nt riskipiirkonna tehniliste tegevuste väljatöötamine. Tegevuse mõju hõlmab suuri alasid või kogu vesikonda. 2 ulatuslik Nt õigusaktide muudatused ja üldplaneeringud. Tegevuse erinevate mõju aspektide liitmisel saadi mõju koondhinnang. Mõju hindamisel on seejuures kasutatud alljärgnevaid kategooriaid. Tabel 7-3. Tegevuse mõju eesmärgi saavutamisele Hinne Mõju suurus Selgitus 1 mõõdukas Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 1-2 2 keskmine Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 3 3 suur Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 4-5 Ligikaudu pooled kavandatud tegevused võib lugeda suure mõjuga tegevusteks. Mitmest tegevusest koosneva meetme mõjuna saab arvestada meetme suurima mõjuga te- gevuse mõju hinnangut. Mõõduka mõjuga tegevused panustavad eesmärgi täitmisesse täien- davalt ning seega just suurendavad, mitte ei vähenda meetme kui terviku mõju. Näiteks meetme 1.b „Üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine“ rakendamiseks on ette nähtud kolm konkreetsemat tegevust, millest kaks (1.b.2, 1.b.6) on suure mõjuga ning üks (1.b.1) keskmise mõjuga tegevus. Meedet tervikuna on asjakohane lugeda suure mõjuga meet- meks. Võimaldamaks tegevuste mõju ja maksumuste suhte võrreldavat hindamist, anti ka tegevuste maksumustele grupeeritud kaalud. Kuluefektiivsuse hindamiseks on tegevuste maksumused jagatud alljärgnevatesse kategooriatesse. Kuna tegevuste rakendamine on erineva ruumilise ulatusega (ühte või mitmesse riskipiirkonda panustavad tegevused), jaotati kuluefektiivsuse hindamisel vesikonnaüleste tegevuste maksumus riskipiirkondade peale. Tabel 7-4. Tegevuse maksumuse kategoriseerimine Maksumuse Hinne Selgitus kategooria 1 väike Maksumus eeldatavalt ≤ 30 000 EUR. Maksumus eeldatavalt 30 000 – 150 000 EUR või maksumust ei ole võima- 2 keskmine lik ÜRMK koostamise ajal usaldusväärselt hinnata. 3 suur Maksumus eeldatavalt ≥ 150 000 EUR. 43 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tegevuse kuluefektiivsus on määratud tegevuse mõju ja tegevuse maksumuse suhte kaudu. Lähtutud on põhimõttest, et kui tegevuse mõju kategooria on kõrgem kui tegevuse maksu- muse kategooria, on tegu suure kuluefektiivsusega tegevusega (Tabel 7-5). Kui tegevuse mõju kategooria on madalam kui maksumuse kategooria, on tegu väikese kuluefektiivsusega tege- vusega. Tabel 7-5. Tegevuse kuluefektiivsuse kategooriad Mõju Maksumus mõõdukas keskmine suur väike Keskmine (2) Suur (3) Suur (3) keskmine Väike (1) Keskmine (2) Suur (3) suur Väike (1) Väike (1) Keskmine (2) Oluline on märkida, et kasutatud metoodika ei väljenda tegevuste n-ö absoluutset kuluefek- tiivsust, s.t selle põhjal ei saa teha järeldusi, et tegevuse mõju/kasu on ka rahalisse väärtusesse ümber arvutatuna suurem või väiksem kui tehtud investeeringu kulu. Eelkõige võimaldab teos- tatud analüüs tegevuste omavahelist võrdlust ning tegevuste otstarbekuse hindamist. Suure kuluefektiivsusega tegevusteks saab lugeda tegevused, mis on suunatud riskide vältimi- sele planeerimise ja muude ennetusliku iseloomuga võtete abil. Samuti saab suure kuluefek- tiivsusega tegevusteks lugeda hädaolukordadeks valmisoleku suurendamist ja vastavate teavi- tamisprotseduuride toimimist. Riskipiirkondade tehnilised lahendused on otseselt suunatud üleujutusohu või selle tagajär- gede (sh majanduslike kahjude) vähendamisele, kuid tegevuste reaalne maksumus ei ole antud etapis teada, mistõttu on tegevustele määratud kuluefektiivsus tinglik ja üldistav. Riskipiirkon- dade ehituslike tegevuste puhul tuleb eri lahenduste mõju ja maksumust täpsemalt hinnata riskipiirkondade uuringute käigus. Vastavate tulemuste põhjal saab langetada valiku nende välja töötatavate lahenduste prioriteetsuseks konkreetses riskipiirkonnas ehk sõeluda välja need lahendused, mis on ka täpsustatud uuringute kohaselt kuluefektiivsed. Lääne-Eesti vesikonnas ei ole piirüleseid riskipiirkondasid ning olulised üleujutused ei ole mõ- jutatud piiriülestest tegevustest. Maandamiskavasse planeeritud meetmed, sh vesikonnaülesed meetmed, ei mõjuta olemasolevate teadmiste põhjal üleujutuse riski naaberriigi territooriumil. Kui rakendamise etappides selgub siiski, et piiriülene mõju on võimalik, saab vajalikud vältimis- või leevendusmeetmed välja töötada keskkonnamõju hindamise või muu asjakohase protsessi käigus. Eelnevast tulenevalt ei olnud vajalik rakendada metoodikat meetmete piiriülese mõju ja/või kuluefektiivsuse hindamiseks. Mitmest tegevusest koosneva meetme kuluefektiivsusena saab arvestada meetme tegevuste kuluefektiivsuste aritmeetilist keskmist, kasutades selle leidmiseks kuluefektiivsuse arvulist skaalat (1-3) ja saadud tulemuse ümardamist lähimale kategooriale vastavale hindele. 44 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Näiteks meetme 8.a (seirevõimekuse arendamine) alla kuulub kolm tegevust, millest kaks on suure ja üks keskmise kuluefektiivsusega. Meetme kuluefektiivsuse hinnangu aritmeetiline keskmine on 2,7. Selle täisarvuliseks ümarduseks on 3 ehk meetme võib lugeda suure kuluefek- tiivsusega meetmeks. Tegevuste kuluefektiivsuse hindamise sammud ja tulemused on tegevuste kaupa esita- tud maandamiskava lisas (LISA 4). 7.1.3. Meetmete prioriseerimine Eelmise perioodi ÜRMK meetmete prioriseerimine toimus erinevaid aspekte (kontrollküsimusi) arvestava kvalitatiivse hinnanguga. Kõrge prioriteediga tegevusteks määrati õigusaktide nõue- tega seotud kohustuslikud tegevused; tegevused, mis on otseselt suunatud elanikkonna elu ja tervise kaitsele ning tegevused, mis on otseselt suunatud üleujutusohuga seotud riskide vä- hendamisele. Samuti arvati kõrge prioriteediga tegevusteks uuringud, mis on aluseks teiste tegevuste rakendamisel. Ülejäänud tegevused jaotati keskmisesse ja madalasse prioriteeti vas- tavalt sellele, kas neil tegevustel oli mõju kõrge prioriteediga tegevustele. ÜRMK uue elemendina on kõigile tegevustele teostatud tegevuse panuse hindamine maanda- miskava eesmärkidesse, mis osaliselt hõlmab eelmise prioriteetide seadmise metoodika kont- rollküsimuste elemente. Seetõttu analüüsiti, kas tegevuste mõju hindamise tulemused on üht- lasi kasutatavad ka meetmete prioriteetsuse määramisel ning otsustati prioriteetide määramise metoodikat muuta. Ajakohastatud maandamiskavades on tegevuste prioriteedid seatud, kasutades mitme kritee- riumi analüüsi:  Ühe kriteeriumina on prioriteedi määramisel arvesse võetud tegevuse mõju eesmärgi saa- vutamisele (hindepunktidena), vastavalt peatükis 7.1.2 kirjeldatud metoodikale. Tegevuste prioriteetsus on määratud põhimõttel, et mida suurem on tegevuse panus maandamiskava eesmärkidesse, seda prioriteetsem on tegevus.  Teise kriteeriumina on prioriteedi määramisel arvesse võetud tegevuse kuluefektiivsust (hindepunktidena), vastavalt peatükis 7.1.2 kirjeldatud metoodikale. Lisakriteeriumi arves- tamise eesmärk on, et sarnase mõju suurusega tegevuste korral oleksid eelistatud need, millest saadav kasu on tegevuse maksumusega paremini tasakaalus. Kriteeriumite hindepunktid liideti ning saadud tulemuste alusel jagati tegevused I, II ja III prio- riteediga tegevusteks. Riskipiirkondade ehituslike tegevuste puhul on esitatud (koond)prioriteet tinglik ja üldistav ning asukohapõhiste tegevuste prioriteetsus tuleb selgitada riskipiirkondade uuringute käigus. Juhul, kui riskipiirkonnas vajalikud tegevused on juba välja selgitatud täpsema uuringuga, mille raames on ühtlasi teostatud tegevuste kuluefektiivsuse hindamine ja/või tegevuste prioriseeri- mine, arvestati võimalusel selle täpsema uuringu tulemusi. 45 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Kolmeastmelise prioriteetide skaala eesmärk on anda rakendajatele lihtsat informatsiooni meetmete üldise olulisuse ja soovitusliku rakendamise järjekorra kohta. Tegevuse madalam prioriteet ei tähenda seejuures, et tegevuse elluviimine ei ole terviktulemuse saavutamiseks vajalik. Võimaluse korral tuleb ellu viia kõikide prioriteetidega tegevused. Maandamiskava ees- märkide saavutamiseks on siiski kõige olulisem rakendada I ja II prioriteediga tegevusi. Meetmete tasemel jagati meetmete prioriteedid lisaks ka täpsemale viieastmelisele skaalale, mille eesmärk on võimaldada täpsemat meetmete rakendumise jälgimist ja suunamist koordi- neeriva asutuse (Keskkonnaministeeriumi) poolt ning prioriteetide esitamist Euroopa Komisjo- nile esitatavas ühtlustatud formaadis. Prioriteetsuse hindamise käik ja tulemused on tegevuste kaupa esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). 7.2. Meetmekava ülevaade 7.2.1. Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed on esitatud maandamiskava meetmekavas. Meetmekava on vormistatud eraldi tabelina (LISA 3). Meetmekavas on meetmed grupeeritud nendega seotud eesmärkide ja alameesmärkide kaupa. Ajakohastatud maandamiskava meetmed on alljärgnevad:  1.b. Üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine  1.c. Üleujutusohtlikes piirkondades ehituskeelualade määratlemine ning ehitistele tin- gimuste seadmine  1.d. Üleujutusohuga alade kaardistamine, sh väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid  1.e. Planeeringute ja õigusaktide nõuete täitmise järelevalve maakasutuses  1.f. Taristu ja käitiste nõuetele vastavuse kontroll  2.a. Looduslähedaste lahenduste kasutamine tiheasustusaladel sademevee hajutami- seks ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks  2.b. Looduslähedaste lahenduste kasutamine põllumajandusmaadel vee hajutamiseks ning pinnasesse imbumise soodustamiseks  2.c. Üleujutusohtu vähendavate metsamajandusvõtete rakendamine  2.d. Loodusliku hüdromorfoloogiaga seotud meetmete kasutamine sademevee hajuta- mise ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks 46 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  2.e. Maaparandussüsteemide korrashoid ja hooldus, et tagada liigvee äravool  3.a. Sademeveesüsteemide toimimise tagamine  3.b Sademeveesüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine  4.a. Paisu hea tehnilise seisundi ja hoolduse tagamine  5.d. Üleujutuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine  5.e. Avariiolukordadeks valmisoleku tagamine ja saastuse vältimine  6.a. Riskipiirkondade tehniliste lahenduste väljatöötamine üleujutuste või nende mõju vähendamiseks  6.b. Jääummistuste tekkimisel nende õigeaegne likvideerimine  6.c. Jääummistuste andmete kogumine  6.d. Toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendamiseks  6.e.-6.t. Üleujutusohuga seotud riskide maandamise tehniliste meetmete rakendamine (elluviimine) riskipiirkondades  7.a. Ajutiste üleujutuse tõkestamise vahendite olemasolu ning paigaldamine üleujutuse mõjude vähendamiseks ja vältimiseks  8.a. Seirevõimekuse arendamine üleujutuste varajaseks ja täpsemaks prognoosimiseks  8.b. Aktiivne riskikommunikatsioon  9.a. Inimeste ja liikuvvara evakueerimise korraldamine üleujutuse korral  10.a. Elanikkonna turvalisuse tagamine üleujutuse ajal ja pärast seda  10.b Elanikkonna teadlikkuse suurendamine  11.a. Kultuuripärandi säilitamine ning kaitse üleujutusega kaasnevate riskide eest  12.a. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine  13.a. Üleujutusohuga seotud teabe kättesaadavuse tagamine  14.a. Üleujutuste tagajärgede likvideerimine  14.b. Üleujutuste kahjudest taastumise toetamine Lääne-Eesti vesikonnas rakendub kokku 41 meedet, millest 7 on uued meetmed ning ülejäänud kas samal või muudetud kujul jätkuvad meetmed. Uued meetmed on üleujutusohuga alade laiem kaardistamine (s.h väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid), üleuju- tuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine (otsuseid suunavate õigusaktide nõuete ja/või juhendmaterjalide abil), toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendamiseks ning üleujutuste kahjudest taastumise toetamine. 47 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Kärdla, Paide ja Sindi riskipiirkondades on uuteks meetmeteks loetud ka tehniliste lahenduste rakendamine, kuna juba teostatud eeltööde abil on need meetmed saanud vähemalt osaliselt täpsustatud sisu. Iga meede on täpsemalt lahti kirjutatud konkreetsemate tegevuste kaupa. Kokku on meetme- kavas kirjeldatud 96 tegevust, millest 80 kohalduvad Lääne-Eesti vesikonnas. Meetmekavas on 16 sisult uut tegevust, s.t sellist tegevust, mis ei sisaldunud eelmises maandamiskavas. Ülejää- nud tegevused on kas jätkuvad tegevused või tegevused, mis asendavad varasema, sisult ja eesmärkidelt sarnase tegevuse. Valdav osa tegevustest rakenduvad kogu vesikonnas või kõigis vesikonna riskipiirkondades. Sellele lisaks on ette nähtud teostada igas riskipiirkonnas uuring riskipiirkonna üleujutuste ja/või nende tagajärgede leevendusvõimaluste selgitamiseks ning sobivate tehniliste lahen- duse väljatöötamiseks (osades riskipiirkondades on vastav uuring maandamiskava eelnõu koostamise ajal juba töös). Erandiks on riskipiirkonnad, kus selline uuring on juba teostatud või teostamisel ning võimalik on liikuda välja töötatud tegevuste projekteerimise ja/või elluviimise etappi. Uuringuga täpsustatakse vajadused ja selgitatakse võimalused konkreetse riskipiirkonna üleujutusohu ja/või selle tagajärgede vähendamiseks. Uuringus tuleb esitada asukohapõhised (alternatiivsed) võimalused riskide maandamiseks ja nende analüüs (maksumuse ja mõjude hinnang). Asjakohasusel (kui riskipiirkonnas on kuluefektiivne ja kaasnevatelt keskkonnamõjudelt vastu- võetav rakendada ehituslikke meetmeid) järgneb uuringule tehniliste lahenduste projekteeri- mine ning seejärel nende lahenduste elluviimine. Vastavad tegevuste etapid võivad osaliselt liikuda ka järgmisesse (2028–2033) rakendamisperioodi. 7.2.2. Olulisemate valdkondade lühikirjeldus Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid olulisemaid meetmekava meetmete ja tegevustega kae- tud valdkondi. Siintoodud kirjeldus on mõeldud lihtsustatud kiirülevaate saamiseks meet- mekava sisust ja suundadest ning ei sisalda kõiki meetmekava valdkondi ja tegevusi. Kõi- kide meetmete ja tegevuste kirjeldused on esitatud meetmekava tabelis (LISA 3). Üleujutusohuga arvestav planeerimine Kõige olulisemaks ja kuluefektiivsemaks viisiks üleujutusega seotud riskide vähendamisel ja vältimisel võib lugeda üleujutusohuga arvestavat planeerimist (nii üldplaneeringute ja detailp- laneeringute kui ka kõrgemal planeerimise tasemel). Koostatavates uutes (üld)planeeringutes tuleb arvestada kaardistatud oluliste riskipiirkondadega ja/või kaardistada kohaliku tähtsusega üleujutusohuga alad ning seada neile sobivad ehitus- ja kasutustingimused (tegevus 1.b.2). Võimaluse korral ja kui see on asjakohane, tuleks ehitustegevust üleujutusohuga aladel (nt jõ- gede lammialad) vältida. Kui ehitustegevust lubatakse, võib olla asjakohane määrata sellele 48 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 lisatingimusi riskide maandamiseks (nt maapinna tõstmise nõue, esimese korruse minimaalne lubatud ehituskõrgus, tehnoseadmete paigutus võimalikust üleujutuspiirist kõrgemale, nõuded liigvee kiireks ärajuhtimiseks kinnistult, suurem haljasalade osakaal vms). Leevendusmeetmete rakendamise vajaduse hindamiseks ja väljatöötamiseks võib nõuda sobival tasemel (nt detailp- laneeringu tasemel) eksperthinnangut. Üleujutusohuga arvestavat planeerimist toetavad mitmed vesikonnaüleselt elluviidavad tege- vused – üleujutusohuga alade kaardistamine rannikul ja siseveekogude ääres (tegevus 1.d.1), suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nende kõrgveepiiri määramise korra ülevaa- tus (tegevus 1.d.2) ning üleujutusohtlike ja erosioonitundlike metsamaade kaardistamine (te- gevus 2.c.1). Samuti on ette nähtud valdkondlike koolituste ja seminaride läbiviimine (tegevus 1.b.1). Arvestades tegevuste elluviimise terviktsüklit, on maandamiskavasse lisatud ka vajalikud kont- rollitegevused (nt tegevus 1.e.1 - ehituskeeluvööndist kinni pidamise järelevalve). Tehnilised (ehituslikud) lahendused, s.h sademevee süsteemid Maandamiskavade koostamisel ei ole asjakohaseks loetud riskipiirkondadele konkreetsete teh- niliste lahenduste määramist riiklikul tasemel. Vastav otsustusõigus on esmases lahenduses jäetud kohalikele omavalitsustele. Juhul, kui see lähemine ei taga siiski lahenduste välja tööta- mist kohalikul tasemel, saab Keskkonnaministeerium juhtiva asutusena astuda lisasamme. Riskipiirkondade tehniliste lahenduste leidmine vajab täiendavat ja täpsemat asukohapõhist lisainformatsiooni, mida riskipiirkondade kaartide koostamisel ei olnud võimalik koguda. See- tõttu on riskipiirkondade ehituslike lahenduste leidmise esimeseks sammuks kõigis riskipiir- kondades vastava alusuuringu läbiviimine (meede 6.a). Uuringu raames täpsustatakse, kas ja milliseid lahendusi on konkreetses asukohas, arvestades seejuures riskide suurust ja võimalikke kaasnevaid kahjusid, reaalne ja mõistlik kasutada. Mitme lahenduse olemasolul tuleb teostada nende võrdlus parima meetme või meetmete kombinatsiooni valimiseks. Uuringu osaks või selle jätkuks on ehituslike lahenduste (eel)projekti koostamine. Võimalike ehituslike lahenduste nimekiri, mida kaaluda, on esitatud meetmekava tabeli (LISA 3) lisana (eraldi tabelileht). Toodud nimekirja ei pea seejuures lugema n-ö lõplikuks kinniseks loeteluks. Oluline on tähelepanu juhtida, et tehnilised lahendused ei ole tingimata kaitsevallide rajamised või muud n-ö traditsioonilised kaitsemeetmed. Nendeks võivad olla ka tehnosead- mete kaitsmine (nt üleujutusohuga alale jäävate reoveepumplate ümber ehitus), vee ärajuhti- mise tõhustamine või selle liikumise suunamine (olemasolevate kraavide ja truupide rekonst- rueerimine või truupidele sulgemisotsakute paigaldamine) vms. Teatud riskipiirkondades võib selguda, et ehituslikud lahendused ei ole sobivad või kulutõhu- sad ning piirduda saab üksnes maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisega. Nimetatud juhtu- del saab uuring anda sisendit, mida arvestada nt planeeringute koostamisel ja projekteerimis- tingimuste väljastamisel. 49 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tiheasustusaladel vee hajutamiseks, äravoolu viivitamiseks ning vee pinnasesse sidumise soo- dustamiseks lahenduste leidmisel tuleb reeglina kaaluda ka erinevaid looduslähedasi veesidu- mise meetmeid, nt tiikide ja viibekraavide rajamist (tegevus 2.a.1). Samuti võivad maandamis- kava eesmärke toetada looduslike veekogudega seotud meetmed, nt jõesootide taasavamine ja veekogude puhastamine (tegevus 2.d.1). Uuringu ja ehitusprojekti teostamisele järgneb ehituslike lahenduste elluviimine (meetmed 6.e- 6.t), mille rakendamise aeg sõltub välja töötatud tegevuste iseloomust (mahukusest ja keeru- kusest) ning esimese etapi kestvusest. Tegevuste planeerimise ja elluviimise tagamiseks on lisategevusena ette nähtud vastava toe- tusprogrammi olemasolu (tegevus 6.d.1). Toetusprogrammi eesmärk on tõsta riskipiirkondade finantsilist võimekust vähendada üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi. N-ö universaalseteks tehnilisteks tegevusteks, mille rakendamine on asjakohane nii riskipiir- kondades kui ka vesikonnaüleselt, on maaparandussüsteemide ja paisude korrashoiu tagamine (tegevused 2.e.2 ja 4.a.4) ning sademeveesüsteemide korrashoid ja arendamine (tegevus 3.b.2). Nende tegevuste rakendamine aitab vähendada võimalikke negatiivseid koosmõjusid (nt vee- kogude veetaseme tõusu või selle tagajärgede võimendumine tulenevalt maaparandussüstee- mide või sademeveesüsteemide probleemidest) ning vältida uute probleemsete alade tekki- mist. Sademeveesüsteemide arendamisel tuleks seejuures lähtuda valgalapõhisest lähenemisest ja kombineeritud sademevee strateegia8 põhimõtetest. Vajalike tegevuste planeerimine toimub üldjuhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või sademevee arengukava (sade- mevee strateegia) koostamise ja selle regulaarse ülevaatamise käigus (tegevus 3.a.1). Arvestades tegevuste elluviimise terviktsüklit, on maandamiskavasse lisatud ka vajalikud kont- rollitegevused, nt paisude nõuetele vastavuse kontroll ja maaparandussüsteemide toimimise kontroll (meetme 1.f tegevused). Üleujutuste prognoosimine ja hoiatussüsteemid Eestis on olemas toimiv üleujutuste prognoosimise, varajase hoiatamise ja teabe liikumise süs- teem. Maandamiskava meetmed on suunatud eelkõige selle juba juurutatud süsteemi jätkuvale ülalhoidmisele ja arendamisele. Eesti toimuvad üleujutused on seotud eelkõige sademete tõttu üle kallaste tõusvate vooluvee- kogudega ja tormidega kaasneva mereveetaseme tõusuga. Selliste üleujutuste prognoosimine ning hoiatuste avaldamine kõrge mereveetaseme kohta või kõrge veetaseme kohta siseveeko- gudel on Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse ülesannete hulgas. Meetmekavas on ette nähtud 8 Eesti Veeprojekt OÜ, AB Artes Terrae OÜ, 2018. Kombineeritud sademevee strateegia projekt. https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf 50 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 tegevused, mis on otseselt vajalikud selle ülesande täitmiseks või aitavad parandada prognoo- side kvaliteeti ja/või hoiatussüsteemi toimimist. Sellisteks tegevusteks on näiteks veetaseme pidevmõõtmine valitud olulistes asukohtades (te- gevus 8.a.3) ning hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu uuendamine ja täiendamine (tegevus 8.a.8). Olulise valdkondliku arendustegevusena on ette nähtud kaugseire lahenduste kasutusele võtmine üleujutuste kaardistamiseks ja operatiivinfo pakkumiseks (8.a.7). Muu hul- gas on ootus, et kaugseire lahendused aitavad tugevalt tõhustada informatsiooni kogumist aset leidnud üleujutuste ja nende ulatuse kohta. Asutuste ja elanikkonna teavitamine üleujutusohust toimub eelkõige Keskkonnaagentuuri ja Päästeameti koostöös ja vastavaid protseduurireegleid järgides. Varajase hoiatuse ja valmiso- leku süsteemi toimimiseks on vajalik üleujutusohust teavitamise protseduuride pidev jätkuv toimimine ja arendamine (tegevused 8.b.2 ja 8.b.3). Üleujutusteks valmisolek ja kriisireguleerimine Kriisireguleerimisena mõeldakse siinkohal üleujutusohuga kaasnevate riskide hindamist, val- misoleku plaanide koostamist, koolitamist ja õppuste korraldamist jms. Üleujutused tiheasustusaladel on hädaolukorraks, mille kohta koostatakse hädaolukorra lahen- damise plaan. Üleujutuste puhul on hädaolukorra lahendamise eest vastutavaks asutuseks Päästeamet. Hädaolukorra lahendamise plaanis määratakse hädaolukorra lahendamise juhti- misstruktuur, osalevate asutuste või isikute ülesanded, teabevahetus ja avalikkuse hädaolukor- rast teavitamise korraldus ning muud vajalikud küsimused. Seega on hädaolukorra lahenda- mise plaani ajakohasena hoidmine ja sellest lähtuv tegutsemine (tegevus 10.a.7) keskse täht- susega prioriteetne tegevus üleujutusteks valmisoleku tagamisel. Kuna hädaolukorra lahenda- mise plaaniga reguleeritakse konkreetsete asutuste ülesanded, ei ole maandamiskava ajako- hastamisel loetud vajalikuks kõigi nende tegevuste/vastutusalade eraldi välja toomist. Hädaolukordade lahendamise plaani rakendamist toetavad koolitused ja õppused, nt koolitu- sed kohalikele omavalitsustele (tegevused 9.a.2 ja 10.a.8). Lisaks vastutavate asutuste valmiso- lekule ja pädevusele sõltuvad üleujutuste tagajärjed väga oluliselt ka üksikisikute käitumisest ja otsustest. Seetõttu on Päästeameti üks prioriteet suurendada kogu elanikkonna teadmisi ja valmisolekut, milleks kasutatakse näiteks teavituskampaaniaid ja juhendmaterjale (tegevus 10.b.1). Üleujutuse tagajärgede vähendamiseks, sh elanike turvalisuse tagamiseks, on oluline elutäht- sate teenuste toimima jäämine või kiire taastumine üleujutuse toimumise korral. Elutähtsad teenused on näiteks vältimatu arstiabi, elektriga varustamine, teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon. Et olla võimeline teenuse osutamist ohustavaid riske maandama, koostavad kõik elutähtsa teenuse osutajad toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, milles hinnatakse võimalikud tegevuse toimimist takistavad ohud ning koostatakse teenuse 51 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 taastekavad (tegevus 10.a.2). Lisaks elutähtsatele teenustele on oluline tagada ka hoolekande- teenuste (eriti väljaspool kodu osutatava üldhoolduse-, erihoolekande- ja laste asenduskodu- teenuse) toimimine. Üleujutuseks valmisolekut toetavad ka mõned eelnevalt kirjeldamata tehnilised tegevused, nt ajutiste tõkestusvahendite, ujuvvahendite ja pumpade olemasolu tagamine (meede 7.a). See- juures on vastavalt vajadusele tähelepanu pööratud nii Päästeameti (tegevus 7.a.3) kui kohalike omavalitsuste (tegevused 7.a.1 ja 7.a.4) võimekuse suurendamisele üleujutustele reageerimisel. Ohuobjektidest tuleneva reostuse vältimine Elanikkonna kaitse kõrval on oluline ka üleujutusega kaasneva keskkonnakahju tekkimise välti- mine või vähendamine. Eestis ei ole hinnatud vajalikuks üleujutuse eest kaitsmise meetmete määramist looduskaitsealadele. Looduslikult esinevatel üleujutustel on oma roll looduslike ja poollooduslike koosluste kujunemisel (nt rannaniidud) ning selle režiimi muutmine ei ole asja- kohane. Maandamiskava meetmed keskkonnakahju vältimiseks on seega seotud eelkõige eri- nevatest ohuobjektidest tuleneva võimaliku reostuse vältimisele üleujutuse toimumise korral. Keskkonnakahju võib potentsiaalselt tekkida nt üleujutusalale jäävast ohtlikust või suurõnne- tuse ohuga ettevõttest. Selliste ettevõtete riskianalüüsis tuleb seetõttu arvestada üleujutusa- lasse jäämisest tulenevaid riske ning kui see on asjakohane, ette näha nende riskide maanda- mise võimalused (tegevus 5.e.1). Sarnaselt peab keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõ- tetes ja reoveepuhastites olema avariiolukordades tegutsemise plaan. Asjakohane on nende plaanide koostamisel arvestada ka üleujutusohust tulenevaid riske (tegevused 5.e.2 ja 5.e.3). Maandamiskava ajakohastamisel kaardistati ka teisi võimalikku keskkonnaohtu põhjustavaid objekte. Kaardistamise käigus jõuti järeldusele, et kõigi võimalike ohtude maandamiseks puu- duvad Eestis täna selged regulatsioonid, millest lähtuda. Kitsaskohtade tuvastamise ja lahen- damise esimese sammuna on meetmekavas ette nähtud õigusaktide nõuete muutmisvajaduse analüüs ja õigusaktide täiendamine üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks (tegevus 5.d.6). Samuti on ette nähtud koostada juhendmaterjalid, mis abistaksid kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti spetsialiste tegevuslubade (projekteerimistingimused, ehitusload, keskkonna- load) väljastamisel üleujutusohuga piirkonda (tegevus 5.d.5). Riskidega arvestamine ning sobi- vate leevendusmeetmete rakendamine võimaldavad lisaks keskkonnareostuse vältimisele eel- datavalt vähendada ka objektide/käitiste valdajatele tekkivat võimalikku (majanduslikku) kahju üleujutuse toimumise korral. Seega on riskide võimalikult varajane arvestamine oluline ja ka- sulik kõigile osapooltele. Nii nagu teistegi valdkondade puhul, on maandamiskavasse lisatud käitiste/ohuobjektide järe- levalvega seotud tegevused (meetme 1.f tegevused). Üleujutustest taastumine 52 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutustest taastumiseks vajalikud tegevused sõltuvad üleujutuse reaalsest ulatusest ja selle tagajärgedest, mille mahtu on keeruline prognoosida. Seetõttu on üleujutuste tagajärgede lik- videerimine (tegevus 14.a.1) vajaduspõhiselt rakendatav tegevus. Uue maandamiskavas kajastatud tegevusena on välja toodud põllumajanduses tekkinud kah- jude korvamise toetamine ühise põllumajanduspoliitika raamistikus (tegevus 14.b.1). Kui näi- teks hoonetele ja elanikkonnale tekkivat kahju püütakse leevendada erinevate ennetavate meetmetega (riskipiirkondade ehituslikud tegevused, planeerimispõhimõtted, hädaolukordade lahendamise plaanid jne), siis põllumajandusmaade ennetav kaitsmine pole nende ulatuse ja iseloomu tõttu samaväärselt võimalik. Samas on sektori taastumine oluline toidu tootmise jät- kumiseks. 7.3. Meetmekava rakendamine 7.3.1. Maandamiskava rakendamisega seotud asutused Veeseaduse § 112 kohaselt korraldab maandamiskava koostamist Keskkonnaministeerium koostöös Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega. Keskkonnaministeerium kaasab töösse kohaliku omavalitsuse üksused. Veeseaduse § 114 kohaselt korraldavad üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava raken- damist Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja koha- like omavalitsusüksustega. Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ja hädaolukorra seadusega sätestatud korras hädaolukorra lahendamise plaanide ja maandamiskava kohaselt. Kõikidele meetmekava tegevustele on määratud põhirakendaja (rakendamise eest vastutav osapool). Teatud tegevustele on vajadusel märgitud ka täiendavad rakendajad või kaasatavad asutused. Tegevuste rakendajad on Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Sise- ministeerium, Päästeamet, kohalikud omavalitsused, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, elutähtsate teenuste osutajad jt osapooled (vt täpsemalt meetmekavast, LISA 3). 7.3.2. Edusammude jälgimine Maandamiskava ajakohastamisel on tähelepanu pööratud eesmärkide saavutamise ja meet- mete rakendamise edusammude varasemast selgemale mõõtmisele. Meetmekava rakendamise edusammude selgemaks jälgimiseks on valdavale osale tegevustest lisatud oodatavad tulemused ehk rakendamise mõõdikud (LISA 3). Edusammude jälgimisel saab lähtuda järgmistest põhimõtetest: 53 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  Ühekordse või pideva tegevuse saab rakendusperioodi lõpul lugeda täidetuks, kui tegevu- sele sõnastatud oodatavad tulemused on saavutatud.  Meetmed saab lugeda täidetuks, kui vähemalt meetmega seotud I prioriteedi tegevuste ja enamiku II prioriteedi tegevuste tulemused on saavutatud.  Maandamiskavale seatud eesmärgid ja alameesmärgid saab lugeda täidetuks, kui alamees- märkidega seotud meetmed on täidetud. Täiendavalt saab eesmärkide suunas liikumise hindamisel arvesse võtta elluviidud meetmete ja tegevuste individuaalset mõju/panust eesmärkide saavutamisesse. Selle lihtsustamiseks on igale tegevusele määratud, kas tegu on suure, keskmise või mõõduka mõjuga tegevusega (LISA 4). Maandamiskava rakendamist võib lugeda seda edukamaks, mida enam on elluviidud tege- vuste hulgas suure (ja ka keskmise) mõjuga tegevusi. Edusammude jälgimiseks koondatakse maandamiskava rakendamisperioodi lõpul rakendaja- telt informatsiooni meetmete rakendamise seisu kohta. Informatsiooni kogumise korraldab Keskkonnaministeerium. Meetmete rakendamise eest vastutavad asutused, sh riskipiirkondade kohalikud omavalitsused, tagavad info olemasolu ja edastamise nende haldusalas/riskipiirkon- nas ellu viidud ja planeeritud tegevuste kohta. 7.3.3. Seosed veemajanduskavaga Maandamiskavad on koostatud ja ajakohastatud paralleelselt ja seotult veemajanduskavade ja nende meetmeprogrammidega. Kavade koostamisel toimusid muu hulgas nii ühised töökoo- solekud töörühmade/osapooltega kui ka ühised avalikud arutelud. Nii üleujutusega seotud ris- kide maandamise kava kui ka veemajanduskava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konf- liktisituatsioone. Meetmekava koostamisel hinnati iga tegevuse ette nägemisel selle võimalikku mõju veema- janduskavade eesmärkidele. Samuti on välja toodud kavandatud tegevuste olulisemad seosed veemajanduskavade meetmeprogrammi meetmetega. Vastava analüüsi tulemused on esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). Olulisel osal maandamiskava tegevustest otsesed seosed veemajanduskavade ja nende ees- märkidega puuduvad. Sellised meetmed on näiteks üleujutusohuga seotud teabe jagamine, uuringud, hädaolukorra lahendamise plaanid jms. 24 tegevust võib aga lugeda veemajanduskava eesmärke otseselt või kaudselt toetavaks. Sel- listeks tegevusteks on eelkõige üleujutusohuga arvestav planeerimine, mis eeldatavalt vähen- dab ehitustegevust veekogude kallastel ja aitab seeläbi kaasa veekogude seisundi kaitsele. Sa- muti on olulised tegevused, mille eesmärgiks on reostusohu vältimine üleujutuste toimumise korral. 54 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Teatud valdkondades on vajalik veemajanduskava ja maandamiskava meetmete kombineeri- tud rakendamine, et täita üheaegselt erineva suunaga eesmärke. Selliseks valdkonnaks on näi- teks maaparandus. Üleujutusega seotud riskide maandamise kontekstis on vajalik maaparan- dussüsteemide korrashoid. Seejuures peab maaparandussüsteemide hooldamisel ja rekonst- rueerimisel arvestama ka veekeskkonda säästva hoiu põhimõtteid, et tagada kooskõla veema- janduskavadega. Veemajanduskavade eesmärke silmas pidades on eriti oluline pöörata tähelepanu riskipiirkon- dade ehituslike tegevuste välja töötamisele. Sõltuvalt ehituslike tegevuste liigist ja elluviimise viisist, on võimalikud teatud negatiivsed mõjud veekogude seisundile (nt veekogude süvenda- misel, kaldakindlustuste rajamisel vms). Neid võimalikke mõjusid tuleb sel juhul hinnata ja või- malusel arvesse võtta ehituslike lahenduste alternatiivide kaalumisel. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke mõjusid arvestada vähemalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koosta- misel. Vajadusel tuleb tegevustele läbi viia keskkonnamõju hindamine. Negatiivsete mõjude ilmnemise vältimiseks tuleb tehniliste tegevuste väljatöötamisel eelistada võimaluse korral ja kui see on asjakohane looduslähedasi lahendusi. 7.3.4. Piiriülene koostöö Lääne-Eesti vesikonnas asuvad 5 Läti riigiga ühist riigipiire ületavat vooluveekogumit: Atse/Acupīte_1, Penuoja/Kolkupīte, Puupe/Pužupe, Raamatu/Ramata, Ruhja/Rūja_1. Lääne- Eesti vesikonnas ei ole kaardistatud ühtegi piiriülest riskipiirkonda. Samuti ei ole selgunud juh- tumeid, kus Eesti territooriumil paiknev veekogu või tegevus/tegevusetus põhjustaks üleuju- tusi naaberriigi territooriumil või vastupidi. Maandamiskavasse planeeritud vesikonnaülesed meetmed ei mõjuta üleujutuse riski naaberriigi territooriumil. Piirülese vesikonna majandamise alane koostöö põhineb Eesti Vabariigi Keskkonnaministee- riumi ning Läti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud kokkuleppel. Vesikonna ma- jandamisel lähtutakse samadest põhimõtetest, eeskätt ELi tasandi juhistest. 2. juulil 2021 toimus Eesti, Läti ja Leedu ühine kohtumine vesikondade piiriülese koostöö pare- maks majandamiseks Balti riikides. Kõik riigid tutvustasid kolmanda perioodi veemajanduska- vasid ja teise perioodi üleujutusega seotud riskide maandamise kavasid piiriülese koostöö võt- mes. Piiriülene koostöö info ja kohtumise protokoll on avalikustatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel.9 9 https://envir.ee/piiriulene-koostoo-veemajanduskavade-ja-uleujutusega-seotud-riskide-maandamis- kavade-koostamisel 55 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 8. MAANDAMISKAVA AVALIKUSTAMINE 8.1. Osapoolte ja avalikkuse kaasamise korraldus Maandamiskava eelnõu koostamisel koguti infopäringute ja/või konsultatsioonidega sisendit maandamiskava meetmete olulisemalt rakendajatelt. Infopäringutega küsiti sisendit nii seni rakendatud meetmete kui ka edasiste ettepanekute kohta järgmistelt osapooltelt: Keskkonnaministeerium ja haldusala asutused, Siseministeerium ja haldusala asutused, Rahandusministeerium ja haldusala asutused, Maaeluministeerium ja haldusala asutused, Kultuuriministeerium ja haldusala asutused ning riskipiirkondade kohali- kud omavalitsused. Kirjalikele infopäringutele lisaks toimus 2020. aasta augustist novembrini 17 koosolekut 23 asu- tusega/osapoolega meetmete läbiarutamiseks nende rakendajatega. Koosolekutele kaasati sõltuvalt arutatud teemast ja kohalikust vajadusest lisaks eelnimetatutele ka vee-ettevõtteid vm osapooli. Infopäringutest ja aruteludest saadud sisendit kasutati maandamiskava senise täitmise ülevaate koostamisel ning ajakohastatud ja täiendatud meetmekava kokkupanekul. Toimunud arutelud ja kirjavahetus olid otseseks sisendiks meetmete ja tegevuste sõnastamisel ning nende raken- dajate ja maksumuste määramisel. Seega toimus kõige olulisem osa osapoolte aktiivsest kaa- samisest juba maandamiskava eelnõu koostamise etapis. Üleujutustega seotud riskide maandamiskava eelnõu avalikustati Keskkonnaministeeriumi vee- bilehel 06.10.2021. Üleujutusega seotud riskide maandamiskava eelnõu kuus kuud kestnud avalik väljapanek toi- mus 06.10.2021–06.04.2022. Avalikust väljapanekust teavitati üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes, Keskkonnaministeeriumi veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites. Märtsis 2022 korraldati veebikeskkonnas neli avalikku arutelu, kus said osaleda kõik huvitatud. Lisaks avalikes kanalites teavitamisele kutsuti olulisemaid huvirühmi ja meetmete rakendajaid avalikele aruteludele ka e-kirjade teel. 14.03.2022 toimunud koosolekul oli 213, 17.03.2022 toimunud koosolekul 123, 18.03.2022 toi- munud koosolekul 95 ning 21.03.2022 toimunud koosolekul 207 osalejat. Avalikel aruteludel osalesid lisaks eelnimetatud osapooltele esindajaid vee-ettevõtetest, sadamatest, põllumajan- dusettevõtetest, vesiviljelusettevõtetest jm ettevõtetest. Osalejate hulgas olid ka paisude oma- nikud (sh hüdroenergia tootjad), ülikoolide/teadusasutuste esindajad ning keskkonnakaitseor- ganisatsioonide esindajad. Samuti osalesid huvitatud elanikud (eraisikud). Koosolekutel tutvustati lisaks üleujutusega seotud riskide maandamiskavadele ka veemajan- duskavasid, merestrateegiat ja maaparandushoiukavasid (avalikud arutelud korraldati ühis- tena). Avalikel aruteludel esitatud küsimustele vastati kas arutelu ajal suuliselt või peale avalikku 56 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 arutelu kirjalikult. Avaliku väljapaneku arutelude materjalid, sh kirjalikult antud vastused, avali- kustati Keskkonnaministeeriumi veebilehel10 (https://envir.ee/avaliku-valjapaneku-arutelude- materjalid). Sindi riskipiirkonnas toimus riskipiirkonna kohalike elanikega täiendav koosolek, kus arutati ehituslike tegevuste rakendamise võimalusi üleujutusriskide maandamiseks. 8.2. Pärast avalikustamist tehtud täiendused Tänu rakendajate varajasele kaasamisele ja nende seisukohtade arvestamisele juba eelnõu koostamise etapis puudus vajadus üleujutusega seotud riskide maandamiskava oluliseks täien- damiseks pärast eelnõu avalikustamist. Üleujutusega seotud riskide maandamiskava eelnõu avaliku väljapaneku raames ei esitatud eelnõule ühtegi märkust, küsimust ega ettepanekut, mis oleks tinginud eelnõu täiendamise. Avaliku väljapaneku ajal valmisid Kärdla ja Sindi riskipiirkondades üleujutusohuga seotud ris- kide maandamise võimalusi käsitlevad uuringud. Selleks, et uuringutega leitud lahendusi oleks võimalik juba sellel maandamiskava rakendusperioodil arvestada, täpsustati uuringute tule- muste põhjal nimetatud riskipiirkondades planeeritud tegevuste kirjeldusi/nimekirju ning te- gevuste maksumusi. Täpsustusid meetmete 6.f (üleujutusohuga seotud riskide maandamise tehniliste meetmete rakendamine Kärdla riskipiirkonnas) ja 6.g (üleujutusohuga seotud riskide maandamise tehniliste meetmete rakendamine Sindi riskipiirkonnas) alla kuuluvad tegevused. Need täpsustused räägiti eelnevalt läbi meetmete rakendajatega ehk kohalike omavalitsustega. Selleks toimusid kohalike omavalitsustega (Sindi riskipiirkonnas ka kohalike elanikega) täien- davad koosolekud ning lisaks paluti tegevuste meetmekavas täpsustamiseks kirjalikku nõuso- lekut. Seejuures võeti Sindi riskipiirkonnas arvesse kohapeal toimunud avaliku arutelu tulemusi (elanike seisukohti). Peale avalikku väljapanekut lisati meetmekavasse ka üks täiendav tegevus – üleujutuste and- mete kogumine (tegevus 13.a.3). Tegevus on seotud eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja selle haldusala töö tõhustamisega ning see ei mõjuta otseselt teisi osapooli. 10 https://envir.ee/avaliku-valjapaneku-arutelude-materjalid. 57 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 9. KOKKUVÕTE Üleujutusega seotud riskide maandamise kava eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja ma- jandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutustega seotud riskide hindamisega ja nende maandamisega alustati 2007. aastal, mil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maan- damise kohta (edaspidi ka üleujutuste direktiiv). Eestis on üleujutuste direktiivi põhimõtted in- tegreeritud veeseadusesse ning keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrusesse nr 1211. Vastavalt üleujutuste direktiivile tehakse tööd kolmes etapis:  üleujutusega seotud riskide hindamine,  üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine ning  üleujutusega seotud riskide maandamise kavade väljatöötamine ja rakendamine. Üleujutusega seotud riskide hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riski- piirkondade kaardid ning üleujutusega seotud riskide maandamise kava vaadatakse läbi ja aja- kohastatakse iga kuue aasta järel. Esimesed Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade üleujutusega seotud riskide maandamise kavad koostati aastateks 2016–2021 ning need kinnitas Vabariigi Valitsus 7. jaanuaril 2016. Aja- kohastatud maandamiskava on koostatud aastateks 2022–2027. Lääne-Eesti vesikonnas paikneb ajakohastatud hinnangu kohaselt 13 olulist riskipiirkonda:  Pärnu linn;  Võiste alevik (Häädemeeste vald);  Häädemeeste alevik (Häädemeeste vald);  Virtsu alevik (Lääneranna vald);  Kuressaare linn ja Nasva alevik (Saaremaa vald);  Kärdla linn;  Haapsalu linn; 11 Keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta nr 12 „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maan- damiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu“. 58 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  Tallinna linn (Haabersti, Põhja-Tallinn, Kesklinn ja Pirita);  Kiisa alevik ja Maidla küla (Saku ja Saue vald);  Maardu linn;  Paide linn;  Sindi linn;  Raasiku alevik (Raasiku vald). Ajakohastatud hinnanguga arvati riskipiirkondade hulgast välja Järvakandi alev ning määrati kaks uut üleujutusega seotud riskipiirkonda: Raasiku alevik ja Sindi linn. Lisaks nimetati tulene- valt haldusreformi käigus toimunud omavalitsuste liitumisest osa varem eraldi arvestatud ris- kipiirkondi üheks riskipiirkonnaks. Üleujutusega seotud riskide maandamise kavad keskenduvad neljale kesksele eesmärgile:  üleujutusega seotud riskide ennetamisele (üleujutusohu vähendamisele ja uute riski- piirkondade tekkimise vältimisele);  üleujutuste eest kaitsmisele (üleujutustega kaasnevate tagajärgede vähendamisele);  üleujutuseks valmisoleku tagamisele;  üleujutuse tagajärgedest taastumisele. Eesmärgid on sarnased eelmise perioodi omadega. Lisaks seati eesmärkidele alameesmärgid, mille sõnastamisel on osaliselt aluseks võetud eelmise maandamiskava meetmeplokid ehk sar- nastele eesmärkidele suunatud meetmete grupid. Ajakohastatud meetmekavas on järgmisesse perioodi üle kantud eelmise maandamiskava meetmed ja tegevused, mis on teostamata, kuid endiselt asjakohased, ning mille elluviimine on pooleli või mis oma iseloomult on pidevat rakendamist vajavad tegevused. Lisaks selgitati meetmekava ajakohastamisel uued lisatavad meetmed, mille rakendamise vajaduse kohta puu- dus varasemal perioodil teadmine või mille rakendamise vajadus on tekkinud perioodi jooksul. ÜRMK uue elemendina on kõigi tegevuste puhul hinnatud nende panust maandamiskava ees- märkidesse ning nende kuluefektiivsust. Samuti on täiustatud prioriteetide määramise süs- teemi, kasutades sisendina eelnimetatud mõju ja kuluefektiivsuse analüüsi tulemusi. Lääne-Eesti vesikonnas rakendub kokku 41 meedet (ja 80 tegevust), millest 7 on uued meet- med ning ülejäänud kas samal või muudetud kujul jätkuvad meetmed. Uued meetmed on üleujutusohuga alade laiem kaardistamine (s.h väljaspool riskipiirkondadena määratletud ti- heasustusalasid), üleujutuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine (otsuseid suunavate õi- gusaktide nõuete ja/või juhendmaterjalide abil), toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju 59 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 vähendamiseks ning üleujutuste kahjudest taastumise toetamine. Kärdla, Paide ja Sindi riski- piirkondades on uuteks meetmeteks loetud ka tehniliste lahenduste rakendamine, kuna juba teostatud eeltööde abil on need meetmed saanud vähemalt osaliselt täpsustatud sisu. Maandamiskava sisaldab nii riskipiirkondadele kohalduvaid kui ka vesikonnaüleseid meetmeid. Meetmed on iseloomult nii administratiivsed, uurimuslikud, nõustavad kui ka tehnilised. Oma sisult jagunevad ajakohastatud meetmekava meetmed ja tegevused alljärgnevateks:  üleujutusohuga arvestav planeerimine;  üleujutusohtu vähendavad või selle eest kaitsvad tehnilised (ehituslikud) lahendused;  sademeveesüsteemide korrashoid ja arendamine;  maaparandussüsteemide ja paisude korrashoiu tagamine;  ohuobjektidest (reoveekäitised, tootmisettevõtted) tuleneva reostuse vältimine;  nõuete täitmise järelevalve;  üleujutuste prognoosimine ja hoiatussüsteemid;  riskianalüüsid, tegutsemisplaanid, valmisolek;  üleujutuse tagajärgede likvideerimine. 60 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONNA KAARDID Pärnu linn Kuressaare linn ja Nasva alevik 61 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Haapsalu linn Tallinna linn, Kesklinn 62 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tallinna linn, Pirita Tallinna linn, Haabersti (Merimetsa) 63 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tallinna linn, Haabersti (Tiskre) Tallinna linn, Põhja-Tallinn 64 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Paide linn Kiisa alevik, Maidla küla 65 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Võiste alevik Häädemeeste alevik 66 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Virtsu alevik Maardu linn 67 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Kärdla linn Sindi linn 68 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 2. EELMISE MEETMEKAVA TÄITMISE ÜLEVAADE Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 69 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 3. AJAKOHASTATUD MEETMEKAVA 2022-2027 Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 70 Lääne-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 4. MEETMEKAVA TEGEVUSTE HINDAMINE Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 71  KOIVA ÜLEUJUTUSRIS- KIDE MAANDAMISKAVA 2022-2027 Versioon: 29.04.2022 KESKKONNAMINISTEERIUM Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamise eest vastutav ametnik: Agne Aruväli Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist tel: 626 2968, e-post: [email protected] Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamises osalenud riigi- ja valitsusasutused ning kohalikud omavalitsused: Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Kul- tuuriministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Põllumajandus- ja Toiduamet, Muinsuskaitseamet, kohalikud omavalitsused Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamises osalenud konsultandid: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Pille Antons, Silver Lind, Toomas Pallo, Lea Jalukse, Agnes Saks, Kadri Kipper) Keeletoimetaja: Hille Saluäär Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................................................5 2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE TULEMUSED .........................................................7 2.1. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED....................................................................7 2.2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD OLULISED RISKIPIIRKONNAD........................................................................... 10 2.3. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE JA ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARDID ................. 10 3. KLIIMAMUUTUSTE MÕJU .......................................................................................................................... 11 3.1. TOIMUNUD KLIIMAMUUTUSED ................................................................................................................. 11 3.2. PROGNOOSITUD KLIIMAMUUTUSED ........................................................................................................ 12 3.3. KLIIMAMUUTUSTE MÕJUGA ARVESTAMINE............................................................................................. 14 3.3.1. Kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele ................................................ 14 3.3.2. Kliimamuutuste mõju meetmetele ja tegevustele .............................................................. 15 4. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE EESMÄRGID.................................................. 19 4.1. EESMÄRKIDE SEADMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................................... 19 4.2. MAANDAMISKAVA MEETMETE ÜLD- JA ALAMEESMÄRGID .................................................................... 19 5. ÜLEVAADE MAANDAMISKAVA SENISEST TÄITMISEST .................................................................. 22 5.1. MAANDAMISKAVA MEETMETE RAKENDAMISE ÜLEVAADE..................................................................... 22 5.2. MAANDAMISKAVA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE HINNANG................................................................... 23 6. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE MEETMED ..................................................... 24 6.1. MEETMETE MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTED .................................................................................................... 24 6.1.1. Meetmete määramine ................................................................................................................... 24 6.1.2. Kuluefektiivsuse hindamine ........................................................................................................ 26 6.1.3. Meetmete prioriseerimine ........................................................................................................... 29 6.2. MEETMEKAVA ÜLEVAADE .......................................................................................................................... 30 6.2.1. Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed ........................................................ 30 6.2.2. Olulisemate valdkondade lühikirjeldus................................................................................... 33 6.3. MEETMEKAVA RAKENDAMINE .................................................................................................................. 37 6.3.1. Maandamiskava rakendamisega seotud asutused ............................................................ 37 6.3.2. Edusammude jälgimine ................................................................................................................ 37 6.3.3. Seosed veemajanduskavaga ....................................................................................................... 38 6.3.4. Piiriülene koostöö ........................................................................................................................... 39 7. MAANDAMISKAVA AVALIKUSTAMINE................................................................................................. 40 7.1. OSAPOOLTE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KORRALDUS ........................................................................... 40 7.2. PÄRAST AVALIKUSTAMIST TEHTUD TÄIENDUSED .................................................................................... 41 8. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 42 LISA 1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONNA KAARDID ....................................................................................... 45 LISA 2. EELMISE MEETMEKAVA TÄITMISE ÜLEVAADE .......................................................................... 46 2 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 3. AJAKOHASTATUD MEETMEKAVA 2022-2027 ........................................................................... 47 LISA 4. MEETMEKAVA TEGEVUSTE HINDAMINE..................................................................................... 48 3 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 KASUTATUD LÜHENDID ADS aadressandmete süsteem BHT bioloogiline hapnikutarve DEM digitaalne maapinna kõrgusmudel (digital elevation model) EH2000 Euroopa ühtne kõrgussüsteem EÜ Euroopa Ühendus IE inimekvivalent KKL keskkonnakompleksluba ÜRMK üleujutusega seotud riskide maandamise kava 4 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 1. SISSEJUHATUS Üleujutusega seotud riskide maandamise kava (edaspidi ka maandamiskava või ÜRMK) ees- märk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja va- rale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutused tekivad nii meteoro- loogiliste ja hüdroloogiliste tegurite mõjul kui ka inimtegevuse tagajärjel. Eestis kujunevad olu- lised üleujutused eelkõige sademete (vihm, lumesulavesi) tõttu üle kallaste tõusvatest voolu- veekogudest või mereveetaseme tõusust. Käesoleva maandamiskava kontekstis ei loeta üleuju- tuseks kanalisatsioonisüsteemide puudustest põhjustatud üleujutust. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, kahjustades keskkonda ja kultuuripärandit, ohus- tades inimeste vara ja tervist ning takistades majandustegevust. Nende riskide maandamine hõlmab nii kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks kui ka üleujutuste prognoosimist ja hoiatussüsteeme. Üleujutustega seotud riskide hindamisega ja nende maandamisega alustati 2007. aastal, mil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maan- damise kohta (edaspidi ka üleujutuste direktiiv). Eestis on üleujutuste direktiivi põhimõtted in- tegreeritud veeseadusesse ning keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrusesse nr 121. Vastavalt üleujutuste direktiivile tehakse tööd kolmes etapis:  üleujutusega seotud riskide hindamine,  üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine ning  üleujutusega seotud riskide maandamise kavade väljatöötamine ja rakendamine. Üleujutusega seotud riskide hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riski- piirkondade kaardid ning üleujutusega seotud riskide maandamise kava vaadatakse läbi ja aja- kohastatakse iga kuue aasta järel. Esimene üleujutusega seotud riskide hinnang, millega kaardistati Eestis aset leidnud üleujutu- sed, eristati olulised üleujutused ja määrati üleujutusega seotud riskipiirkonnad, valmis 2011. 1 Keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrus nr 12 „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutu- sega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu“. 5 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 aastal. Riskide hinnang ajakohastati 2018. aastal. Üleujutusega seotud riskide hindamise ajako- hastamise tulemusel määrati Eestis 16 olulist riskipiirkonda. Riskipiirkondade määramise järgselt koostati/ajakohastati üleujutusohupiirkonna ja üleujutu- sega seotud riskipiirkonna kaardid, mis näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning kirjeldavad võimalikke kahjulikke tagajärgi. Maandamiskavade koostamine ja rakendamine toimub vesikondade põhiselt. Eestis on vasta- vateks vesikondadeks Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Esimesed Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kavad koostati aastateks 2016–2021 ning need kinnitas Vabariigi Valitsus 7. jaanuaril 2016. Käesolev ajakohastatud maandamiskava on koostatud aastateks 2022–2027. Koiva vesikonda ei jää ajakohastatud riskipiirkondade nimekirja alusel ühtegi olulist riskipiir- konda. Sellegipoolest on ka Koiva vesikonnale koostatud üleujutusega seotud riskide maanda- miskava, tagamaks võimalike kohalike tähtsusega üleujutusohuga alade kaasamine riiklikku strateegiasse ning vesikonnaüleste meetmete terviklik rakendamine kogu Eestis, sh eelkõige ennetavate (uute riskipiirkondade tekkimise vältimisele suunatud) meetmete rakendamine. Üleujutusega seotud riskide maandamise kavad keskenduvad:  üleujutuste vältimisele;  üleujutustega seotud riskide ennetamisele ja vähendamisele;  üleujutuste eest kaitsmisele;  üleujutuseks valmisolekule, sh üleujutuste prognoosimisele ja hoiatussüsteemidele. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada maaparandushoiukavades, planee- ringutes, arengukavades, hädaolukorra riskianalüüsides ning kriisireguleerimise plaanide koos- tamisel. Maandamiskavad on koostatud ja ajakohastatud paralleelselt veemajanduskavade ja nende meetmeprogrammidega. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veeko- gusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konfliktisituatsioone. 6 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE TULEMU- SED 2.1. Üleujutusega seotud riskide hindamise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide hindamisel kaardistatakse aset leidnud üleujutused, eristatakse olulised üleujutused ja määratakse üleujutusega seotud riskipiirkonnad. Esimene üleujutusega seotud riskide hindamine viidi Eestis läbi 2011. aastal. Selle tulemused on leitavad aruandes „Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang“2. Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamine toimus 2018. aastal. Ajakohastatud hinnangu tulemused ja seonduv taustinformatsioon on leitavad aruandest „Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine“3. Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang kinnitati Keskkonnami- nistri 10. veebruari 2019. aasta käskkirjaga nr 105. Hinnangu ajakohastamisel kaardistati perioodil 2011–2017 Eestis aset leidnud üleujutused, eristati neist olulised üleujutused ja hinnati tulevaste üleujutuste võimalikke kahjulike tagajär- gesid ning esinemistõenäosusi. Toimunud üleujutuste tuvastamiseks kasutati eelkõige kohalikelt omavalitsustelt (toimunud üleujutuste ülevaated), Keskkonnaagentuurist (veetasemete aegread) ja Maa-ametist (maa- pinna kõrgusandmed) kogutud informatsiooni. Üleujutuste liikide loetelus eelmise perioodiga võrreldes muudatusi ei tehtud. Eesti tingimustes võimalikud üleujutuste liigid on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2-1). Eesti kontekstis pee- takse üleujutuseks eelkõige sademete tõttu (vihm, lumesulavesi) üle kallaste tõusvat vooluvee- kogu ja mereveetaseme tõusu. Tabel 2-1. Eesti üleujutuste liigid Nr Üleujutuse liik Selgitus Kiired üleujutused, mis on põhjustatud väiksemate jõgede ja 1 Äkktulvad ojade veetaseme tõusust või äkilisest tugevast tormisest vih- masajust ning mille maksimum saavutatakse tundidega. Põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu 2 Sujuvalt kujunevad üleujutused üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest. Põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihma- Sademevee üleujutus tihea- 3 veest või lumesulaveest ja on tavaliselt koostoimes tõrgetega sustusaladel sademeveekanalisatsioonis. 2 Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu aruanne (2011). 3 Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine (2018). 7 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Nr Üleujutuse liik Selgitus Vihmaveest või lumesulaveest Üleujutused aladel, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret 4 põhjustatud üleujutus väljas- äravoolamist, mistõttu jääb vesi pikemaks ajaks paigale. pool tiheasustusalasid 5 Põhjavee üleujutused Põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest. Vooluveekogu sängi täitumi- Põhjustatud vooluveekogu sängi mõõtmete vähenemisest eri- 6 sest põhjustatud üleujutused nevatel põhjustel, nt jää kogunemisel mingisse punkti. 7 Järvekallaste üleujutused Põhjustatud näiteks tuulesuunast. 8 Rannikumere üleujutus Põhjustatud meretaseme tõusust. Ühisvoolsest kanalisatsioonist Põhjustatud ühisvoolse kanalisatsiooni rikkest või ülekoormu- 9 põhjustatud üleujutus sest. Avariidest põhjustatud üleuju- Üleujutust tõkestavate rajatiste, nt paisu purunemisest põhjus- 10 tused tatud üleujutused. Teised inimtekkelised üleujutu- Maaomaniku (maavaldaja) ja veekasutaja tegevusest või tege- 11 sed vusetusest põhjustatud üleujutus. 12 Teised looduslikud üleujutused Näiteks maa soostumine. Kõigist 2011.–2017. aastal aset leidnud üleujutustest eristati olulised üleujutused ebaolulistest ning koostati ülevaade aset leidnud olulise kahjuliku mõjuga üleujutustest. Põhimõtted olulise kahjuliku mõjuga üleujutuste selgitamisel olid samad esimeses tsüklis koostatud hinnangu põ- himõtetega. Üleujutuste olulisuse määratlemisel lähtuti kahjuliku mõju iseloomust. Üleujutusega seotud risk on loetud oluliseks, kui üleujutus esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool kirjeldatud sündmus:  üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd;  üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 IE reovee- puhastit;  üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut nende tuvastatud elupaigas, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale;  üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist;  üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu või tervise;  üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel. Üleujutuste olulisuse määramisel tehti vahet, kas liigvesi on tekkinud sademeveesüsteemi puu- dulikkusest (vesi ei voola piisava kiirusega eesvoolu) või jõgede või mere üle kallaste tõusmi- sest. Juhul, kui üleujutus oli põhjustatud sademeveesüsteemi puudulikkusest, siis seda üldjuhul hindamisel oluliseks ei loetud. Oluliseks üleujutusohuga seotud riskiks ei peeta olukorda, mille 8 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 põhjus ei ole mitte paratamatu loodusjõud, vaid pigem puudulik planeerimine ja sademevee- süsteemide mittesobivad tehnilised lahendused. Üleujutusohuga seotud riski definitsioonis ei ole arvestatud veesamba paksuse ega üleujutuse pindala või kestuse määrangut, kuna seda ei ole loetud Eesti kontekstis asjakohaseks olulisuse kriteeriumiks. Sõltuvalt asukohast võib tõsised tagajärgi kaasa tuua ka väikese ulatusega üleujutus. Üleujutusega seotud riski definitsiooni muudeti veidi, võrreldes esimese (2011. a) hindamisega. Esimeses tsüklis oli tiheasutusala üks olulise üleujutusega seotud riski tingimuseks, aga oluline üleujutus võis esineda ka väljapool tiheasutusala. Ajakohastatud hinnangus esineb oluline üleujutusega seotud risk ainult tiheasutusalal ja riskipiirkonnaks määratakse alad, kus esineb oluline üleujutusega seotud risk. Vastavalt üleujutuste direktiivile võib hõreda asustusega või asustamata piirkondades ning vä- hese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades pidada üleujutuste riski väheolu- liseks. Hajaasustatud aladel on üleujutuse mõju eeldatavalt piisavalt väikse ulatusega ning ei too kaasa toimetulekuriske. Kõikidel Eesti oluliste üleujutuste aladel toimuvad üleujutusvee liikumised on rahuliku iseloo- muga ning taanduvad veekogu sängi suunas, vabastades enda alt kõrgemal oleva maapinna. Ükski Eestis esinevatest olulistest üleujutusliikidest ei toimu seega tulvana, mistõttu ei olnud oluline koguda ja esitada informatsiooni üleujutuste kulgemisteede ja vooluhulkade kohta. Kahjuliku mõju selgitamiseks kasutati elektrooniliselt saadaolevaid andmeid: keskkonna- kompleksloa kohustusega ettevõtete käitiste asukohad (keskkonnalubade register), üle 2000 IE reoveepuhastid, I ja II kaitsekategooria liigid ning Natura 2000 alad (keskkonnaregister), kul- tuurimälestised (kultuurimälestiste riiklik register ja Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste rakendus), tiheasustusala (omavalitsuste planeeringud ja Maa-ameti geoportaali planeeringute rakendus). Ebaselguste korral pöörduti küsimusega omavalitsuse poole. Kui üleujutus hõlmas kultuuriväärtust või kaitsealuseid liike, hinnati nende ohustatust liigvee poolt. Vastavalt hinnangu tulemusele liigitus piirkond olulise või mitteolulise kahjuliku mõjuga üleujutuseks. Juhul, kui üleujutus esines tiheasutusalal, kuid üleujutusega olulist kahjuliku mõju ei kaasnenud (nt üleujutus ei jõudnud tänavateni ega elamuteni) ning võis eeldada, et kahju- likku mõju ei teki ka tuleviku üleujutustega, siis liigitus üleujutus mitteoluliseks. Üleujutuste tulevikus esinemise võimalikkuse analüüsimisel võeti arvesse topograafiat, voolu- veekogude asukohta ning omadusi, lamme ja looduslikult vett kinni pidavaid alasid, kaitseehi- tisi, samuti asustatud alade asukohti (sh majandustegevust) ja pikaajalisi arenguid, sh kliima- suundumusi. Eeltoodud aspekte arvesse võttes liigitati kõik kaardistatud olulise kahjuliku mõ- juga üleujutused sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. 9 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamise käigus ei tuvastatud ühtegi sellist aset leidnud üleujutust, mis seni ei ole põhjustanud olulisi kahjulikke tagajärgi, kuid mis võiks selli- seid tagajärgi kaasa tuua tulevikus. Üleujutusega seotud oluliseks riskipiirkonnaks määrati alad, kus esineb olulise kahjuliku mõ- juga üleujutusi. See tähendab, et riskipiirkonnas esineb kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, varale, keskkonnale, majandustegevusele ja/või kultuuripärandile. Üleujutusega seotud riskide hinnanguga määratud oluliste riskipiirkondade kohta on koosta- tud üleujutuste direktiivi nõuete kohased põhjalikumad üleujutusohupiirkonna kaardid ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid. Üleujutusohupiirkonna kaardid näitavad veetasemete tõenäolist tõusu erinevate tõenäo- susstsenaariumite korral. Kaardid kajastavad üleujutuse ulatust ning veetaset. Vajadusel kajas- tatakse üleujutusohupiirkonna kaartidel ka vooluhulk. Eestis on valdavad sujuvalt kujunevad üleujutused ning vooluhulga prognoosimine ei anna siinsetes tingimustes olulist vajalikku li- sainformatsiooni. Seetõttu ei ole üleujutusohupiirkonna kaartidel voohulga kajastamist vajali- kuks loetud. Üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid kirjeldavad üleujutustega kaasnevaid võimalikke kahjulikke tagajärgi (kahju kannatavat elanikkonda, tundlikke ja kaitsealuseid objekte, võima- liku keskkonnareostuse ohuga objekte). 2.2. Üleujutusega seotud olulised riskipiirkonnad 2011. aastal koostatud esialgse hinnanguga ei määratud Koiva vesikonnas ühtegi riskipiir- konda. Ka ajakohastatud hinnangu kohaselt ei jää Koiva vesikonda ühtegi üleujutusega seotud olulist riskipiirkonda. 2.3. Üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkon- dade kaardid Üleujutusohupiirkonna kaardid näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta stsenaariumi korral. Kaardid kajastavad üleujutuse ulatust ning veetaset. Moodustatud üleujutusohupiirkondade kaardid on avalikult leitavad Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses. Otseviited kaartidele riskipiirkondade kaupa on esitatud Kesk- konnaministeeriumi veebilehel. Kuna hindamise tulemusena ei jää Koiva vesikonda ühtegi üleujutusohuga seotud tihea- sustusalal asuvat riskipiirkonda, siis ei ole Koiva vesikonnas koostatud ka üleujutusohu- piirkonna kaarte ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaarte. 10 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 3. KLIIMAMUUTUSTE MÕJU 3.1. Toimunud kliimamuutused Üleujutusohu ja selle tagajärgede prognoosimisel, samuti asjakohaste meetmete välja tööta- misel, on oluline arvestada kliimamuutuste mõjuga üleujutuste kujunemisele. Kliima muutu- mine toimub järk-järgult, kuid üha kiiremini ja jõulisemalt. Muutuste tagajärjed peegelduvad nii eluta looduse (nt veekogud) kui eluslooduse (nt kooslused) elementides, mõjutades ühtlasi ka inimesi ja nende tegevusvaldkondi. Kliimamuutuse tagajärjed on näha ja tuntavad üle maailma, sealhulgas Eestis. Eesti keskmine õhutemperatuur on viimase 50 aasta jooksul tõusnud keskmiselt 0,03 °C võrra aastas. Aastatel 1966 –2010 tõusis keskmine õhutemperatuur 1,6–2 °C võrra – saartel vähem, Ida-Eestis rohkem. Eesti kliimat iseloomustab hästi Tartu aasta keskmiste temperatuuride aeg- rida (Joonis 3-1)4. Kõige enam on keskmine temperatuur tõusnud talve- ja kevadkuudel (det- sember–mai). Joonis 3-1. Tartu-Tõravere vaatlusjaama temperatuuri aasta keskmised väärtused ja nende trend perioodil 1866–2016, °C4 Temperatuuritõus mõjutab ka sademete hulka, intensiivsust ja jaotust. Eesti keskmine sade- mete aastasumma on alates 20. sajandi teisest poolest olnud tõusva trendiga. Aastatel 1991– 2018 oli Eestis keskmine aastane sademete hulk 657 mm, mis on 30 mm enam kui perioodil 1961–19904. Kliima üldine soojenemine muudab looduse sesoonsust. Näiteks on kevadtalve, varakevade ja kevade saabumine perioodil 1966–2010 nihkunud umbes kahe nädala võrra varasemaks ning eeltalve algus samavõrra hilisemaks. Lumikatte kestus on viimastel aastakümnetel vähenenud 4 Keskkonnaagentuur, 2019. 100 aastat Eesti ilma (teenistust). 11 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 enam kui kolm nädalat. Vähenenud on ka merejää ulatus, meri jäätub hiljem ja jää sulab varem. Jääolude muutused Soome lahe rannikul on väiksemad Lääne-Eestis. Mereveetase on Eestis samuti viimastel aastakümnetel tõusnud, seda nii maailmamere taseme üldise tõusu kui ka tugevama tuulesurve tõttu. Nende tegurite mõju veetaseme tõusule on osaliselt kompenseerinud toimuv maakerge, seda eelkõige Loode-Eestis. 3.2. Prognoositud kliimamuutused 2015. aastal koostas Eesti Keskkonnaagentuur aruande „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aas- tani 2100“, milles on esitatud prognoosid ja hinnangud Eesti tuleviku kliimale. Nimetatud aruanne on muu hulgas teaduslik alusmaterjal riiklike kliimamuutuste mõjuga kohanemise stra- teegiate kujundamisel. Aruandes esitatud kliimaprojektsioonid on koostatud globaalsete kliimastsenaariumite RCP 4.5 (põhistsenaarium – mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP 8.5 (lisastsenaarium – pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal. Kliimastsenaariumite eesmärk on prognoosida inimtegevusest tu- lenevate kliimat mõjutatavate tegurite ajalist ja ruumilist muutlikkust. Stsenaariumeid on koos- tatud mitu, kuna ühiskonna terviklik areng ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ei ole üheselt prognoositavad. Kuigi Eestis pole kliimamuutused (veel) nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:  õhutemperatuuri tõus;  jää- ja lumikatte vähenemine;  sademete hulga suurenemine;  merepinna tõus;  tormide sagenemine. Sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine mõjutavad seejuures ka üleujutuste esinemist. Õhutemperatuuri tõusu näitab nii mõõdukas kui pessimistlik stsenaarium, prognoositav tem- peratuuri tõus on kõige suurem kevadkuudel, millele järgnevad talvekuud (Tabel 3-1). 12 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 3-1. Õhutemperatuuri absoluutne muutus 2 m kõrgusel, võrreldes kontroll pe- rioodiga 1971–2000 2041–2070 2071–2100 RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 2,3 °C 2,9 °C 3,1 °C 4,9 °C Kevad (MAM) 2,4 °C 3,1 °C 3,4 °C 4,9 °C Suvi (JJA) 1,6 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,8 °C Sügis (SON) 1,7 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,6 °C Aasta keskmine 2,0 °C 2,6 °C 2,7 °C 4,3 °C Sarnaselt kasvab ka keskmine sademete hulk mõlema stsenaariumi korral. Sõltuvalt stsenaariu- mist kasvab enim kas kevadine või suvine sademete hulk (Tabel 3-2). Tabel 3-2. Muutus keskmises sademete hulgas, võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 Eesti ala jaoks 2041–2070 2071–2100 RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 9% 15% 16% 22% Kevad (MAM) 10% 16% 21% 24% Suvi (JJA) 11% 18% 15% 19% Sügis (SON) 10% 8% 11% 12% Aasta keskmine 10% 14% 16% 19% Lisaks sademete hulga suurenemisele võib oodata ka äärmuslike sademete (üle 30 mm ööpäe- vas) sagenemist. Arvestades selliste sademete väga väikest esinemise tõenäosust, on see olu- line eelkõige suvel. Samas on selline sademete hulk juba piisav, et põhjustada kohalikke üleuju- tusi. Tabel 3-3. Ööpäevas 30 mm ületavate sademete esinemise sageduse suhtelised muutu- sed, võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 2041–2070 2071–2100 Esinemise tõenäosus RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 kontrollperioodil* Talv (DJV) 201% 231% 141% 435% 0,01% Kevad (MAM) 158% 209% 207% 244% 0,08% Suvi (JJA) 124% 139% 137% 165% 0,54% Sügis (SON) 188% 174% 184% 245% 0,16% *Sündmuse esinemise tõenäosus ühes kindlas punktis kindlal päeval Seotuna õhutemperatuuri tõusuga prognoositakse 21. sajandi lõpuks olulist lumikatte kahane- mist. Kui kontrollperioodil 1971–2000 on aprillis keskmiselt 1–6 päeva lund, siis kliimastsenaa- riumite kohaselt on tulevikus aprillis lume võimalus väga väike. Jaanuaris, veebruaris ja märtsis väheneb lumikate 10 päeva või enam. Prognooside kohaselt oleks 2040. aastate tüüpilisel talvel Läänemere jääga kaetus vähenenud. Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastateks on Läänemere jääga kaetus veelgi vähenenud − Väina- meri ja Liivi laht on peaaegu jäävabad, kuid Soome lahe rannikualad endiselt jääga kaetud. 13 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Pessimistliku stsenaariumi kohaselt on 2080. aastate tüüpilisel talvel jäävaba enamik Lääneme- rest. Jää tekiks ainult Botnia lahel ja Soome lahe kirdeosas. Tuule puhul võib enamiku allikate põhjal oodata tuule keskmise kiiruse kasvu talvel, osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Suvised keskmised tuule kiirused suurenevad vähem või ei suurene üldse. Ühes õhutemperatuuri kasvuga tõuseb ka veekogude temperatuur. Võrreldes perioodiga 1970–1999 on perioodil 2061–2090 merepinna temperatuurid Eesti rannikuvetes talvel ja ke- vadel 2,1–2,8 °C kõrgemad ning suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgemad. Järvedes prognoositakse aastaks 2100 veetemperatuuri tõusu 2–7 °C võrra. Üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid on merevee taseme tõus, mis suuren- dab üleujutusohtu rannikupiirkondades. Keskmine maailmamere taseme tõus aastateks 2081– 2100 on mõõduka stsenaariumi korral 32−63 cm ja pessimistliku stsenaariumi korral 45−82 cm. Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tä- hendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel tulevikustsenaariumi RCP4.5 korral 20−40 cm ning stsenaariumi RCP8.5 korral ligi 40−60 cm. Siseveekogude veetase on seotud jõgede äravooluga. Prognoositud lumikatte vähenemise tõttu on tuleviku jaoks modelleeritud praegusest väiksemad ja aasta jooksul ühtlasemalt jao- tunud maksimaalsed äravoolud ja seega ka väiksemad maksimaalsed veetasemed. Kevadisest suurveest põhjustatud üleujutuste esinemise tõenäosus on eeldatavalt väiksem. Kevade kõrval muutub oluliseks suurvee ajaks sügis. Suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks. 3.3. Kliimamuutuste mõjuga arvestamine 3.3.1. Kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele Kliimamuutuste mõjudega arvestamine üleujutusega seotud riskide kaardistamisel ja maanda- miskava koostamisel on kahesuunaline. Ühelt poolt on oluline jälgida kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele. Samuti peab veenduma, et üleujutusega seotud riskide maandamiseks planeeritavad meetmed oleksid asjakohased ja toimivad ka muutuvates kliimaoludes. Teiselt poolt on maandamiskava rakendamise üks vahend kliimamuutustega kaasnevate taga- järgedega toime tulekul. Vabariigi Valitsus võttis 2. märtsil 2017 vastu riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluva rakendusplaani. Üleujutusriskide maandamine on eesmärgi ja meetmena arengukava rakendusplaani osa. 14 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Esimese etapina võeti kliimamuutuste mõju arvesse üleujutusega seotud riskide hindamisel ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaartide ajakohastamisel. Kliimastsenaariumites prognoositud merevee taseme tõusu korral (vt ptk 3.2) Eestis ühtegi ris- kipiirkonda juurde ei teki. Prognoositud merevee taseme tõusu osas ei saa eeldada ka seda, et selle võrra ulatuvad kõrgemad veetasemed (arvutatud tõenäosusstsenaariumid) samas väärtu- ses kaugemale. Seetõttu ei olnud vajalik suurendada arvutatud ranniku riskipiirkondade veeta- semete tõenäosusstsenaariumeid. Rannikualadel toimuvad üleujutused võivad sageneda tihemini esinevate tormide tõttu. Praegu puudub kasutatav informatsioon selle kohta, mil määral tormid Eestis sageneda võivad. See- tõttu kasutati kaartide koostamisel veetasemete aegridade põhjal arvutatud tõenäosusstsenaa- riumeid. Veetasemete aegread sisaldavad juba toimunud kliimamuutuste informatsiooni. Siseveekogude puhul lubavad kliimamuutuste suundumused eeldada, et kevadisest suurveest põhjustatud üleujutused jõgede kallastel pigem vähenevad. Samas ei ole mõistlik neid alasid, kus on toimunud olulised üleujutused, riskipiirkondade hulgast veel välja jätta ega nende ula- tust vähendada. Põhjuseks on kliimamuutuste aeglane kulg, mistõttu on väga tõenäoline, et aladel, kus on juba toimunud vooluveekogudest põhjustatud üleujutusi, toimuvad need ka tu- levikus. Teiseks võib prognoosist järeldada, et kevadisest lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Arvestades tuleviku kliimasuundumusi, liigitati kõik olulise kahjuliku mõjuga üleujutu- sed sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. 3.3.2. Kliimamuutuste mõju meetmetele ja tegevustele Teise etapina arvestati kliimamuutuste mõju maandamiskava meetmete ja tegevuste välja töö- tamisel. Lähtuti põhimõttest, et eelistada tuleb selliseid tegevusi, mis on paindlikud ja kohan- datavad muutuvas kliimas. Meetmete ja tegevuste määramisel hinnati, kas ja millisel määral on planeeritavad tegevused kliimatundlikud. Selleks viidi meetmekava koostamise käigus läbi kliimatundlikkuse analüüs, mille etappe ja hindamiseks kasutatud kontrollküsimusi kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 3-2). 15 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 1. Kas tegevus on tuleviku EI TEGEVUST KASUTUSELE EI VÕETA kliimamuutusi arvestades asjakohane? JAH EI 3. Kas tegevust on võimalik muutus- 2. Kas muutunud kliima võib tegevust JAH tega kohandada või negatiivseid mõ- mõjutada negatiivselt? jusid leevendada? EI JAH 4. Tegevust kohandatakse või leeven- TEGEVUS VÕETAKSE KASUTUSELE datakse negatiivseid mõjusid. Joonis 3-2. Tegevuste kliimatundlikkuse testi sammud Analüüsi esimese sammuna hinnati, kas tegevus on tuleviku kliimamuutusi arvestades asjako- hane (kontrollküsimus 1). Kõik meetmekavasse kantud tegevused on ka võimalikke klii- mamuutusi arvestades asjakohased ja vajalikud. Analüüsi teise sammuna hinnati, kas muutuv kliima võib tegevust (või selle tulemust) negatiiv- selt mõjutada (kontrollküsimus 2). Valdava osa tegevustest saab lugeda otseselt või kaudselt kliimamuutustest mõjutatuks. Negatiivselt mitte mõjutatud tegevusteks võib lugeda n.ö jooks- valt toimuvat järelevalvet/kontrolli ning andmete kogumist, mille põhimõtteline iseloom klii- mast ei sõltu. Samuti võib negatiivselt mõjutamata tegevusteks lugeda nt elanikkonna jooksva teavitamise üleujutusohust ning sellised regulaarselt uuendatavad valmisolekuplaanid, mille alusel ei kavandata ehituslikke tegevusi vms. Sellised tegevused määrati väga väikese klii- matundlikkusega tegevusteks. Nende tegevuste puhul, kus saab välja tuua tegevuse või selle tulemuse kliimamuutustest mõ- jutatuse, hinnati täiendavalt, kas neid tegevusi on võimalik muutustega kohandada ja/või ne- gatiivseid mõjusid leevendada (kontrollküsimus 3). Kõik meetmekavasse kantud tegevused on oma iseloomult sellised, mis õigeaegse ja sobiva kliimamuutuste mõjuga arvestamise korral säilitavad oma asjakohasuse. Seejuures on tegevuste kliimatundlikkus ja arvestamist vajavate kohanemis-/leevendusvõtete olulisus mõnevõrra erinev. Selleks, et tegevuste kliimatundlikkust paremini kirjeldada ning anda täiendavat sisendit tegevuste rakendamisetappi, määrati igale tegevusele, kas tegu on vähese, keskmise või suure kliimatundlikkusega tegevusega. Kliimatundlikkuse suuruse määramisel võeti lisaks tegevuse potentsiaalsele mõjutatusele klii- mamuutustest ja negatiivsete mõjude leevendamise võimalustele arvesse tegevuse või selle tulemuse kestust/eluiga ning tegevuse iseloomust tulenevat kohanemisvõimet. 16 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tegevuse või selle tulemuse kestuse/eluea järgi on tegevused jaotatud kolme gruppi:  lühiajalised – kuni 6 aastat (nt koolitused, järelevalve, üleujutustele reageerimine, teavitus- tegevus);  keskmise elueaga – kuni 15 aastat (nt seadmete ostmine valmisoleku suurendamiseks, pla- neeringud);  pikaajalised – enam kui 15 aastat (eelkõige ehituslikud tegevused). Tegevuse kliimamuutustega kohanemisvõime järgi on tegevused samuti jaotatud kolme gruppi:  suur – tegevust on võimalik suhteliselt kiirelt ja paindlikult muuta ka juhul, kui tegevuse planeerimisel ei ole otseselt arvestatud kliimamuutustega (nt regulaarsed koolitused, mille sisu on võimalik jooksvalt korrigeerida);  keskmine – tegevust on võimalik muutustega kohandada või negatiivseid mõjusid leeven- dada vähemalt planeerimisetapis ning ka tegevuse hilisem muutmine muutunud kliimaolu- des on teatud mööndustega võimalik;  vähene – tegevust on võimalik muutustega kohandada või negatiivseid mõjusid leeven- dada eelkõige planeerimisetapis, tegevuse hilisem muutmine muutunud kliimaoludes on keeruline ja ressursimahukas (nt kaitserajatiste ümberehitamine). Vastavalt tegevuse ja selle mõju iseloomule on määratletud tegevuse täpsustatud kliimatund- likkus. Tegevuse kliimatundlikkus on seda suurem, mida pikemaajalisem on ellu viidud tege- vuse mõju ja mida keerulisem on tegevust või selle mõju muuta muutunud kliimaoludes (Tabel 3-4). Tabelis ei kajastu väga väikese kliimatundlikkuse kategooria (vt selle kategooria selgitust eespool). Tabel 3-4. Tegevuse täpsustatud kliimatundlikkuse määramine Tegevuse kohanemisvõime Tegevuse eluiga Suur Keskmine Vähene Lühiajaline Vähene Vähene Vähene Keskmine Vähene Keskmine Suur Pikaajaline Keskmine Keskmine Suur Suure kliimatundlikkusega on pika elueaga ehituslikud tegevused. Nendeks on näiteks üleujutuste kaitserajatiste ehitamine ning sademeveesüsteemide rajamine. Tegevuse suur klii- matundlikkus ei tähenda seejuures tingimata, et tegevuse elluviimine ei ole prioriteetne. Küll aga näitab see, et tegevuse planeerimisel ja elluviimisel on kliimamuutustega arvestamine väga oluline (kohustuslik). Seega tuleb selliste ehituslike tegevuste planeerimisel arvestada rajatise projekteeritud eluea jooksul (kui see on asjakohane, ka hiljem) toimuvate võimalike muutus- 17 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 tega ja vajadusel välja töötada konkreetsed lahendused kliimamuutustega kohanemiseks. Näi- teks kui üleujutuse kaitserajatise eluiga on 50 aastat, on oluline arvestada kliimamuutuste prog- noosidega ja sellest sõltuvate üleujutusohu hinnangutega vähemalt kuni 50 aastat rajatise ra- jamisest. Kliimamuutuste prognoosid on tehtud nii lühi- kui ka pikema aja perspektiivis (2030–2100). Samuti on üleujutustohuga seotud riskipiirkonna kaartidel välja toodud oluliste üleujutuste tõenäosuste stsenaariumid 10, 50, 100 ja 1000 aasta perspektiivis. Tõenäosusstsenaariumite ja kliimaprognooside järgi on võimaik kujundada vastavaid tegevusi nii, et need oleksid maksi- maalselt efektiivsed. Tegevuse keskmine kliimatundlikkus näitab üldjuhul, et tegevuse enda rakendamist klii- mamuutused otseselt ei mõjuta, kuid tegevus võib omakorda mõjutada selliseid otsuseid/teisi tegevusi, millel on suurem kliimatundlikkus. Siia gruppi kuuluvad näiteks juhendid, planeerin- gud, üleujutusohuga alade kaardistamised jne. Seega, kuigi tegevuste elluviimine ja asjakoha- sus ei sõltu kliimamuutustest, tuleb nende planeerimisel ja elluviimisel siiski kliimamuutuste mõjudega arvestada. Näiteks on ehituskeeluvööndite seadmisel või sademeveesüsteemide planeerimise juhendite koostamisel asjakohane hinnata, kas need arvestavad ka tulevikus ilm- nevate oludega. Vähese ja väga väikese kliimatundlikkusega tegevused on oma iseloomult lühikese raken- damis- ja mõjuajaga ning kiiresti kohanduvad. Siia gruppi kuulub näiteks enamik järelevalve- tegevusi, mis on suunatud konkreetsel ajahetkel kehtivate õigusaktide nõuete täitmise kont- rollile. Vähese kliimatundlikkusega tegevused ei vaja üldjuhul rakendamisprotsessis täiendavat kliimamuutuste mõjuga arvestamist. Tegevuste kliimatundlikkuse määramise sammud ja selle tulemused (kliimatundlikkuse hinnangud) on tegevuste kaupa esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). 18 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 4. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE EES- MÄRGID 4.1. Eesmärkide seadmise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide maandamise eesmärkide seadmisel on kasutatud n-ö ülevalt alla liikumist, et tagada kõikide võimalike riskide arvestamine ning üleujutusohuga seotud riskide ennetamine ka väljaspool tänaste teadmiste juures määratud riskipiirkondi. Ülevalt alla lähenemine tähendab, et esmalt on määratletud üleujutusega seotud riskide maan- damise üldeesmärgid. Üldeesmärgid on n-ö universaalsed ning kohalduvad kõigile esineva- tele üleujutuse liikidele ning kõigile olulistele riskipiirkondadele. Samuti on üldeesmärgid suu- natud üleujutusega seotud riskide vähendamisele/ennetamisele väljaspool riskipiirkondi. Igale üldeesmärgile on sõnastatud täpsemad alameesmärgid, millele on sõnastatud oodata- vad tulemused ja määratud saavutamise kriteeriumid. Alameesmärkide seadmisel on seejuures arvestatud riskipiirkondades esinevate kahjulike tagajärgedega (nt elanikkonna turvalisuse ta- gamisega ja kultuuripärandi kaitsmisega). Alameesmärgid võivad kohalduda nii kõigile riski- piirkondadele kui sõltuvalt esinevatest riskidest/tagajärgedest ka osadele riskipiirkondadele. Alameesmärkide sõnastamisel on osaliselt aluseks võetud eelmise maandamiskava meet- meplokid ehk sarnastele eesmärkidele suunatud meetmete grupid. Üldeesmärk on saavutatud, kui sellega seotud alameesmärgid on täidetud. Alameesmärgid on seotud konkreetsete meetmetega. Iga alameesmärgi täitmine toimub vas- tavate meetmete ja tegevuste abil. Alameesmärgid võib lugeda saavutatuks, kui nendega seo- tud meetmed ja tegevused on edukalt ellu viidud. Seejuures on tegevustele sõnastatud ka jäl- gitavad/mõõdetavad rakendamise näitajad (LISA 3). Samuti on iga tegevuse puhul hinnatud selle tegevuse mõju (panust) eesmärgi saavutamisele (LISA 4). 4.2. Maandamiskava meetmete üld- ja alameesmärgid Üleujutusega seotud riskide maandamiseks on kõigis Eesti vesikondades seatud neli keskset üldeesmärki ja seitse alameesmärki. Eesmärkidega seotud meetmete ja tegevuste kirjeldused ning tegevuste rakendamise näitajad on esitatud meetmekavas (LISA 3). Eesmärk 1. Üleujutusega seotud riskide ennetamine E1.1. Uute objektide rajamise piiramine ja tingimuste seadmine üleujutusohtlikel aladel Oodatavad tulemused: Rakendunud on terviklik üleujutusohuga arvestav planeerimis- süsteem, mis väldib üleujutusohuga seotud riskide suurenemist ja uute riskipiirkondade 19 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 teket. Uute objektide rajamisel riskipiirkondadesse on arvestatud üleujutusest tulene- vate riskidega ning rakendatud asjakohaseid leevendusmeetmeid. Tagatud on jätku- suutlik maakasutuse planeerimine, mis käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid. Kehtestatud on asukohapõhised ehituspiirangud. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 1.b, 1.c, 1.d, 1.e. E1.2. Ennetusmeetmete rakendamine ja järelevalve kahjude vältimiseks Oodatavad tulemused: Tagatud on üleujutusohtu mõjutava taristu (eelkõige maaparan- dussüsteemid, paisud ja sademeveesüsteemid) nõuetekohane toimimine ning riske maandavate õigusaktide nõuete täitmine keskkonnaohuga ettevõtetes. Välja on tööta- tud asjakohased juhendid ja strateegiad üleujutusohuga arvestamiseks. Kultuurimäles- tistele on koostatud riskianalüüs ja riskide ennetuskava. Riskipiirkondades on rakenda- tud konkreetsetes asukohas võimalikud otstarbekad (otseselt vajalikud, kuluefektiivsed ja kaasnevaid keskkonna- või sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades vastuvõeta- vad) lahendused üleujutusega kaasnevate riskide maandamiseks piirkonda jäävatel mä- lestistel. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 1.f, 2.c, 3.a, 4.a, 5.d., 11.a. Eesmärk 2. Üleujutuse eest kaitsmine E.2.1. Üleujutusohu või üleujutuste mõju vähendamine tehniliste tegevuste toel Oodatavad tulemused: Teostatud on asukohapõhised uuringud sobivate kuluefektiiv- sete tehniliste lahenduste leidmiseks konkreetsetesse riskipiirkondadesse eesmärgiga vähendada üleujutuste ulatust ja/või nendega kaasnevaid tagajärgi. Tehnilised lahen- dused on nende rakendamise otstarbekusel ellu viidud (või elluviimist on maandamis- kava rakendamisperioodil alustatud). Pikemas perspektiivis on kõigis riskipiirkondades rakendatud konkreetses asukohas otstarbekad (otseselt vajalikud, kuluefektiivsed ja kaasnevaid keskkonna- või sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades vastuvõetavad) lahendused üleujutusega kaasnevate riskide maandamiseks. Seejuures on võimaluse korral eelistatud looduslähedasi lahendusi. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 2.a, 2.b, 2.d, 2.e, 3.b, 6.a, 6d, 6.e-6.t. Eesmärk 3. Üleujutuseks valmisoleku tagamine E3.1. Elanikkonna turvalisuse tagamine ja keskkonnakahju vältimine üleujutuse ajal Oodatavad tulemused: Toimuvate üleujutuste korral on tagatud inimeste ja liikuvvara kiire ja tõhus evakueerimine ning oluliste tugisüsteemide toimimine. Rakendatud on riskide hindamise ja kontrollisüsteemid riskipiirkonda jäävatele käitistele. Üleujutustega ei kaasne inimohvreid ega oluliste tagajärgedega tõrkeid elutähtsate teenuste osuta- misel. Välditud olulise keskkonnakahju tekkimine inimtekkelistest rajatistest – saastuse 20 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 jõudmine keskkonda on välditud või tagatud on tekkinud keskkonnaohu operatiivne likvideerimine. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 5.e, 7.a, 9.a, 10.a, 10.b. E3.2. Üleujutuste prognoosimise ja hoiatussüsteemi toimimine Oodatavad tulemused: Tagatud on elanike ja asutuste õigeaegne teavitamine üleujutu- sohust ja selle prognoositavast ulatusest. Kogutud on piisav alusandmestik, mille põhjal anda üleujutuste hoiatusi. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 8.a, 8.b. E3.3. Üleujutusohuga seotud teadlikkuse suurendamine Oodatavad tulemused: Üleujutusohuga seotud teave on avalikult kättesaadav. Toimub üleujutusohuga seotud riskide maandamise terviklik planeerimine ja vastutavate asu- tuste omavaheline koostöö. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 12.a, 13.a. Eesmärk 4. Üleujutuse tagajärgedest taastumine E4.1. Üleujutuse tagajärgedest taastumine Oodatavad tulemused: Toimunud oluliste üleujutuste korral on suudetud nende taga- järgedega toime tulla. Oluliste kitsaskohtade tuvastamiseks üleujutuste tagajärgedest taastumisel töötatakse võimalusel välja lahendused olukorra leevendamiseks tulevikus. Toimunud üleujutustel ei ole püsivaid tagajärgi olulistele teenustele, infrastruktuuridele, majandussektoritele. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 6.b, 6.c, 14.a, 14.b. 21 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 5. ÜLEVAADE MAANDAMISKAVA SENISEST TÄITMISEST 5.1. Maandamiskava meetmete rakendamise ülevaade Koiva vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kava 2016–2021 täitmise hindami- seks koguti infopäringute ja/või konsultatsioonide abil sisendit maandamiskava meetmete olu- lisematelt rakendajatelt. Oma sisendi andsid järgmised osapooled: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Siseministeerium, Päästeamet, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kultuuriministee- rium, Muinsuskaitseamet ning riskipiirkondade kohalikud omavalitsused. Maandamiskava koostamisel eristati koostöös peamiste rakendajatega meetmed, mis:  on teostatud ja võib lugeda lõpetatuks;  on alustatud või mille teostamine on pooleli;  on teostamata;  on teostatud, kuid oma iseloomult ka edasist (pidevat) rakendamist vajavad. Maandamiskava tegevustest 62 tegevust ehk veidi enam kui pooled võib lugeda eelmisel ra- kendusperioodil teostatuks. Sealhulgas on ka tegevusi, mis on oma iseloomult pidevat teosta- mist vajavad ehk jätkuvad ka järgmisel perioodil. Neile lisandub 17 tegevust, mis on teostami- sel. See tähendab, et tegevusega on kas alustatud, see on täidetud osaliselt või on maanda- miskava perioodil välja töötatud uus lahendus/suund, kuidas sama eesmärki täita. Teostamisel tegevuseks on loetud ka sellised, mida on ellu viidud mõnes riskipiirkonnas, kuid mitte kõigis. Näiteks on selliseks tegevuseks üleujutusohuga arvestamine linnade ja valdade üldplaneeringutes. Tegevuse rakendamise ajaraam sõltub uute üldplaneeringute koostamise ajaraamist (seejuures on üldplaneeringu koostamine väga pikk protsess) ning sellise tegevuse puhul ei ole otstarbekas seada kindlaid tähtaegu maandamiskavaga. Oluline on, et uutes järk- järgult kehtestavates üldplaneeringutes nõudega arvestatakse ehk sammhaaval kõiki riskipiir- kondi katva eesmärgi suunas liigutakse. Teostamata ja seejuures ka alustamata tegevusi saab välja tuua neli:  uuring, millega selgitatakse välja, kui tõhusad on (planeeringutes) rakendatud looduslikud veesidumismeetmed;  üleujutusohuga seotud riskipiirkondades detailsete üleujutusriski kaartide koostamine ja avalikes kohtades elanikkonnale kättesaadavaks tegemine;  muinsuskaitseobjektide kaitseks vastavates strateegiates üleujutusohuga seotud riskide ar- vestamine; 22 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  uuringu teostamine veetaseme reguleerimisvõimaluste selgitamiseks paisudel, kus see lee- vendab üleujutuse mõju piirkonnale. Nimetatud meetmete rakendamine kirjeldatud kujul ei ole osutunud kas sisuliselt otstarbekaks (riskipiirkondade kaardid ja veesidumismeetmete uuring) või ressursipuudusel võimalikuks (muinsuskaitsealuste objektide kaitsetingimused ja paisude uuring). Konkreetsete tegevuste rakendamata jäämine ei ole otseselt suurendanud üleujutusohuga seotud riske ega võimalikke tagajärgi. Nimetatud tegevustest prioriteetsemaks võib lugeda kultuurimälestistele avalduvate riskide ja nende kaitsmise võimaluste analüüsi. Vastav meede kantakse muudetud kujul järg- mise perioodi tegevustesse. Meetmekavas on ka 27 sellist tegevust, millele rakendamise seisu hinnangut ei olnud kas puu- duva informatsiooni või meetme iseloomu tõttu võimalik anda. Sellisteks meetmeteks on val- davalt ehituslikud ja looduslikud veesidumismeetmed üleujutusohu vähendamiseks, mille ra- kendamine on ette nähtud valikupõhiselt, s.t iga riskipiirkonna puhul on võimalus otsustada, millised meetmed seal on asjakohased. Valikupõhisuse tõttu ei olnud ka võimalik üheselt hin- nata, millisest tegevuse elluviimise mahust alates võib tegevust teostatuks lugeda. Ajakohastatud maandamiskavas on kava rakendamise lihtsustamiseks sellised tegevused üm- ber kujundatud, sidudes uued tegevused selgemini riskipiirkondadega ja/või sõnastatud tule- miga. Samuti ei olnud võimalik informatsiooni koguda käitiste/ettevõtete rakendatavate tegevuste kohta, kuna sellise informatsiooni kogumiseks ei ole välja töötatud toimivaid (mõistliku ajaku- luga) lahendusi. Maandamiskava meetmete rakendamise täpsem ülevaade on esitatud tabelina maandamis- kava lisas (LISA 2). 5.2. Maandamiskava eesmärkide saavutamise hinnang Koiva vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kavas 2016–2021 puudusid selged kriteeriumid, läbi mille mõõta maandamiskava eesmärkide saavutamist. Arvestades, et ligikaudu 70% maandamiskava tegevustega on 2020. aasta lõpuks vähemalt alustatud või on need ka lõpuni viidud, võib sellest järeldada, et ühtlasi liigutakse ka maanda- miskava eesmärkide saavutamise suunas. Perioodil 2016–2021 ei ole Koiva vesikonnas toimunud üleujutusi, millega oleks kaasnenud inimohvrid või oluline pikaajaline kahju loodusväärtustele, kultuuriväärtustele või majanduste- gevusele. Ühtlasi ei ole Koiva vesikonnas tekkinud ühtegi uut olulise riskipiirkonna tunnustele vastavat üleujutusohuga ala. Ajakohastatud maandamiskavas on tähelepanu pööratud eesmärkide, nende saavutamise hin- damise ja meetmete rakendamise edusammude hindamise põhimõtete selgemale välja toomi- sele. 23 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 6. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE MEET- MED 6.1. Meetmete määramise põhimõtted 6.1.1. Meetmete määramine Kõik meetmekavas esitatud meetmed ja tegevused on välja töötatud selleks, et nad täidaksid üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava üld- ja alameesmärke. Iga meede on seotud konkreetse alameesmärgiga. Esimene maandamiskava koostati aastateks 2016–2021. Käesolev maandamiskava on sisult eel- mise maandamiskava ajakohastamine. Seega võeti ka meetmete määramisel aluseks eelmise perioodi meetmekava. Meetmekava uuendamise esimese sammuna koondati meetmete peamistelt rakendajatelt ja muudest allikatest informatsioon meetmete senise täitmise kohta. Selle põhjal analüüsiti meet- mekava rakendamise seniseid edusamme ehk meetmekava täitmise seisu (vt täpsemalt ptk 5 LISA 2). Maandamiskava koostamisel eristati koostöös peamiste rakendajatega meetmed, mis:  on teostatud ja võib lugeda lõpetatuks;  on teostamata ja endiselt vajalikud;  on teostamata, kuid muutunud olude või lisandunud teabe tõttu kaotanud asjakoha- suse;  on alustatud ja mille teostamine jätkub järgmisel perioodil;  on oma iseloomult pidevat rakendamist vajavad. Ajakohastatud meetmekavas on järgmisesse perioodi üle kantud eelmise maandamiskava meetmed ja tegevused, mis on teostamata ning endiselt asjakohased, mille elluviimine on poo- leli või mis oma iseloomult on pidevat rakendamist vajavad tegevused. Sellistel juhtudel on meetmetel ja tegevustel säilitatud eelmises meetmekavas antud number. Vajadusel on meetme sisu mõnevõrra muudetud. Lisaks selgitati meetmekava ajakohastamisel uued lisatavad meetmed, mille rakendamise vaja- duse osas puudus varasemal perioodil teadmine või mille rakendamise vajadus on tekkinud perioodi jooksul. Meetmed on välja töötatud, arvestades nii Eestis toimuvate üleujutuste iseloomu, üleujutu- sohuga seotud riskipiirkondi kui ka olulisi mõjuobjekte. Meetmete rakendamiseks vajalikud te- gevused on välja töötatud, tuginedes nn Demingi ringile ehk pideva parendamise tsüklile (pla- neeri -> teosta -> kontrolli -> korrigeeri). Arvestatud on, et eesmärkide saavutamiseks peab 24 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 tagatud olema nii efektiivne tegevuste planeerimisprotsess kui ka ellu viidud hilisem järele- valve. Kuna nii planeerimise kui ka järelevalve etapp koosneb eelkõige administratiivsetest või uurimuslikest tegevustest, on meetmekavas ka suurem nn pehmete tegevuste osakaal kui teh- niliste tegevuste osakaal. Üleujutuste direktiiv sätestab, et üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kulusid ja tulusid, üleujutuste ulatust ja kulgemisteid ning ala- sid, mis võivad üleujutusi kinni pidada, veemajanduskavades seatud keskkonnaalaseid ees- märke, pinnasekaitse ja veemajanduse, ruumiplaneerimise, maakasutuse ja looduskaitse as- pekte, laevaliiklust ning sadamate infrastruktuuri. Eelnimetatud aspektidega on arvestatud ka meetmete määramisel. Meetmekavas planeeritud tegevustele on teostatud kulude ja tulude analüüs (vt lähemalt ptk 6.1.2 6.1.2 ja LISA 4). Analüüsi tulemusi võeti arvesse tegevuste prioriseerimisel (vt lähemalt ptk 6.1.3). Üleujutuste ulatust ja kulgemisteid arvestatakse eelkõige riskipiirkondade ehituslike meetmete väljatöötamisel. Koiva vesikonnas oluliseks hinnatud üleujutusi ei toimu ning riskipiirkondi moodustatud ei ole, mistõttu need aspektid meetmete kujundamist otseselt ei mõjutanud. Koiva vesikonnas on planeeritud üldise rakenduvusega vesikonnaülesed meetmed. Meetmekavasse on kantud meetmed looduslähedaste vett hajutavate ja siduvate alade säilita- miseks või rajamiseks (nt meede 2.a, 2.b, 2.c, 2.d). Muu hulgas on nende meetmete puhul ar- vestatud vee sidumisega pinnases, sh põllumajandusmaadel ja märgaladel. Selliste alade ja heade maakasutuspraktikate mõju ning olulisust üleujutusriskide leevendamisel selgitati osa- pooletele avalikel aruteludel. Säästlikku põllumajandusmaa kasutamist soodustatakse eelkõige ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava sekkumiste ja toetusmeetmetega (tegevus 2.b.1). Meetmekavas on ette nähtud ka tegevused eri osapoolte (nt planeerijad, maaparandussüstee- mide projekteerijad) teadlikkuse suurendamiseks koolituste ja juhendmaterjalide abil. Maakasutuse suunamisel on väga oluline roll ruumilisel planeerimisel. Alameesmärgi E1.1 alla on koondatud terviklik kogum ruumilist planeerimist suunavaid meetmeid ja tegevusi (vt ka selgitusi ptk 6.2.2 jaotises „üleujutusohuga arvestav planeerimine“). Kõigi tegevuste puhul hinnati ja arvestati, milline võib olla tegevuse mõju veepoliitika raamdirektiivi ja veemajanduskavade eesmärkidele. Tegevuste puhul, mille mõju veekogude seisundile ja seatud eesmärkidele tuleb täpsemalt hinnata ja arvestada tegevuse rakendamisel, on tegevusele lisatud vastav märge ja selgitused (vt lähemalt ptk 6.3.3 ja LISA 4). Looduskaitse eesmärkidega arvestamine toimub ÜRMK rakendamisel mitmel moel. Ehituslike tegevuste puhul tuleb planeerimisel arvestada nende võimalikku keskkonnamõju, sh mõju loo- duskeskkonnale. Lisaks on meetmekavasse kantud tegevused, mis on seotud looduskaitsesea- duse nõuete rakendamisega. Meede 2.d loob seose ka kaitsekorralduskavades planeeritud te- gevuste rakendamisega. 25 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Koiva vesikonnas puuduvad (üleujutustest mõjutatud) sadamad, millega meetmete planeeri- misel arvestada. Maandamiskava uuendamisel on meetmekava lihtsustamiseks vähendatud meetmete hierar- hiat. Esimeses meetmekavas olid tegevused jagatud meetmeplokkideks, meetmeteks ja tege- vusteks. Ajakohastatud meetmekavas on säilitatud kaks taset – meetmed ja nende all täpsema kirjeldusega tegevused. Meetmekava rakendamise edusammude selgemaks jälgimiseks on valdavale osale tegevustest lisatud ka oodatavad tulemused ehk rakendamise mõõdikud (LISA 3). Meetmed saab oma suunatuselt ja rakendamise geograafiliselt ulatuselt jagada kolme gruppi:  asukohapõhised meetmed – konkreetsed tegevused, mis kohalduvad ühes või mitmes riskipiirkonnas (nt ehituslikud tegevused);  riskipiirkondade meetmed – kõikides riskipiirkondades rakenduvad meetmed;  vesikonnaülesed meetmed – kogu vesikonnas rakendatavad meetmed, mille eesmärk on muu hulgas ka riskide vähendamine väljaspool olemasolevaid riskipiirkondi ja uute riskipiirkondade tekkimise vältimine (nt õigusaktide nõuded, teavituskampaaniad ja planeerimise head tavad). Koiva vesikonnas kohalduvad olemasolevate teadmiste juures ainult vesikonnaülesed meet- med ja tegevused. 6.1.2. Kuluefektiivsuse hindamine ÜRMK uue elemendina on kõigile tegevustele teostatud kuluefektiivsuse hindamine. Kuluefek- tiivsuse hindamine on läbi viidud meetmekava tegevuste kaupa, kuid saadud tulemusi on või- malik üldistada meetmete tasemel. Meetmete ja tegevuste kuluefektiivsuse hindamiseks on kasutatud tegevuse mõju ja tegevuse maksumuse suhet. Selleks on tegevuse mõju hinnangud ja tegevuse maksumuse hinnangud jaotatud omavahel võrreldavatesse kategooriatesse, mida on võimalik väljendada nii kvalita- tiivselt (suhtelise hinnanguna) kui ka kvantitatiivselt (arvuliste hindepunktidena). Tegevuse mõjuna on arvestatud tegevuse panust selle konkreetse alameesmärgi saavuta- misse, millele tegevus on suunatud. See lähenemine tuleneb põhimõttest, et kavandatud tege- vuste abil tuleb saavutada kõik maandamiskavale seatud eesmärgid. Seega on kuluefektiivsuse hindamisel asjakohane omavahel võrrelda just samale eesmärgile suunatud tegevusi ning pii- ratud ressursside puhul valida neist otstarbekamad. Tegevuse mõju hindamisel on arvesse võetud selle mõju iseloomu (otsene või kaudne mõju) ning mõju ulatust. Samuti on lisaaspektina arvesse võetud tegevuse olulisust teiste tegevuste elluviimisel. Näiteks ei ole erinevate uuringute läbiviimisel endal otsest mõju üleujutusega seo- tud riskide vähendamisele. Samas on need uuringud olulised selleks, et võimaldada edasist 26 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 piirangute seadmist või tehniliste lahenduste elluviimist. Selliste omavaheliste seoste arvesta- mata jätmine alahindaks eeltööde tegelikku panust terviktulemusse. Erinevatele mõju aspektidele on antud kvantifitseeritud hindepunktid alljärgnevalt. Tabel 6-1. Mõju liigi arvestamine tegevuse mõju hindamisel Hinne Mõju liik Selgitus Tegevuse mõju on kaudne. Nt suurendavad koolitused ja juhendmaterjalid 1 kaudne sihtrühmade teadlikkust, kuid mõju avaldumiseks on vajalik, et sihtrühmad neid teadmisi reaalselt rakendaksid. Tegevus toetab teisi ÜRMK tegevusi. Tegevuse enda mõju on kaudne, kuid rakendamisest sõltub otseselt ja oluli- kaudne, selt teiste ÜRMK tegevusete rakendumine. Nt ei ole riskipiirkondade tehnilisi 3 oluline kaas- tegevusi võimalik ellu viia ilma eelnevate uuringute ja projektide teostami- mõju seta. Tegevuse mõju on otsene. Nt on planeeringutega seatavate kohustuslike pii- 3 otsene rangutega võimalik vältida uute üleujutusohust mõjutatud objektide teket. Tabel 6-2. Mõju ulatuse arvestamine tegevuse mõju hindamisel Mõju Hinne Selgitus ulatus Tegevuse mõju avaldub osal riskipiirkonnast või on seotud konkreetsete üksi- 0 lokaalne kobjektidega. Nt ajutiste tõkestusvahendite hankimine. Tegevuse mõju avaldub ühes riskipiirkonnas või on seotud teatud piirkonda- 1 piirkondlik dega, sõltuvalt nende eripärast. Nt riskipiirkonna tehniliste tegevuste väljatöötamine. Tegevuse mõju hõlmab suuri alasid või kogu vesikonda. 2 ulatuslik Nt õigusaktide muudatused ja üldplaneeringud. Tegevuse erinevate mõju aspektide liitmisel saadi mõju koondhinnang. Mõju hindamisel on seejuures kasutatud alljärgnevaid kategooriaid. Tabel 6-3. Tegevuse mõju eesmärgi saavutamisele Hinne Mõju suurus Selgitus 1 mõõdukas Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 1-2 2 keskmine Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 3 3 suur Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 4-5 Ligikaudu pooled kavandatud tegevused võib lugeda suure mõjuga tegevusteks. Mitmest tegevusest koosneva meetme mõjuna saab arvestada meetme suurima mõjuga te- gevuse mõju hinnangut. Mõõduka mõjuga tegevused panustavad eesmärgi täitmisesse täien- davalt ning seega just suurendavad, mitte ei vähenda meetme kui terviku mõju. Näiteks meetme 1.b „Üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine“ rakendamiseks on ette 27 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 nähtud kolm konkreetsemat tegevust, millest kaks (1.b.2, 1.b.6) on suure mõjuga ning üks (1.b.1) keskmise mõjuga tegevus. Meedet tervikuna on asjakohane lugeda suure mõjuga meet- meks. Võimaldamaks tegevuste mõju ja maksumuste suhte võrreldavat hindamist, anti ka tegevuste maksumustele grupeeritud kaalud. Kuluefektiivsuse hindamiseks on tegevuste maksumused jagatud alljärgnevatesse kategooriatesse. Kuna tegevuste rakendamine on erineva ruumilise ulatusega (ühte või mitmesse riskipiirkonda panustavad tegevused), jaotati kuluefektiivsuse hindamisel vesikonnaüleste tegevuste maksumus riskipiirkondade peale. Tabel 6-4. Tegevuse maksumuse kategoriseerimine Maksumuse Hinne Selgitus kategooria 1 väike Maksumus eeldatavalt ≤ 30 000 EUR. Maksumus eeldatavalt 30 000 – 150 000 EUR või maksumust ei ole võima- 2 keskmine lik ÜRMK koostamise ajal usaldusväärselt hinnata. 3 suur Maksumus eeldatavalt ≥ 150 000 EUR. Tegevuse kuluefektiivsus on määratud tegevuse mõju ja tegevuse maksumuse suhte kaudu. Lähtutud on põhimõttest, et kui tegevuse mõju kategooria on kõrgem kui tegevuse maksu- muse kategooria, on tegu suure kuluefektiivsusega tegevusega (Tabel 6-5). Kui tegevuse mõju kategooria on madalam kui maksumuse kategooria, on tegu väikese kuluefektiivsusega tege- vusega. Tabel 6-5. Tegevuse kuluefektiivsuse kategooriad Mõju Maksumus mõõdukas keskmine suur väike Keskmine (2) Suur (3) Suur (3) keskmine Väike (1) Keskmine (2) Suur (3) kõrge Väike (1) Väike (1) Keskmine (2) Oluline on märkida, et kasutatud metoodika ei väljenda tegevuste n-ö absoluutset kuluefek- tiivsust, s.t selle põhjal ei saa teha järeldusi, et tegevuse mõju/kasu on ka rahalisse väärtusesse ümber arvutatuna suurem või väiksem kui tehtud investeeringu kulu. Eelkõige võimaldab teos- tatud analüüs tegevuste omavahelist võrdlust ning tegevuste otstarbekuse hindamist. Suure kuluefektiivsusega tegevusteks saab lugeda tegevused, mis on suunatud riskide vältimi- sele planeerimise ja muude ennetusliku iseloomuga võtete abil. Samuti saab suure kuluefek- tiivsusega tegevusteks lugeda hädaolukordadeks valmisoleku suurendamist ja vastavate teavi- tamisprotseduuride toimimist. 28 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Koiva vesikonnas ei ole piirüleseid riskipiirkondasid ning olulised üleujutused ei ole mõjutatud piiriülestest tegevustest. Maandamiskavasse planeeritud meetmed, sh vesikonnaülesed meet- med, ei mõjuta olemasolevate teadmiste põhjal üleujutuse riski naaberriigi territooriumil. Kui rakendamise etappides siiski selgub, et piiriülene mõju on võimalik, saab vajalikud vältimis- või leevendusmeetmed välja töötada läbi keskkonnamõju hindamise või muu asjakohase protsessi. Eelnevast tulenevalt ei olnud vajalik rakendada metoodikat meetmete piiriülese mõju ja/või kuluefektiivsuse hindamiseks. Mitmest tegevusest koosneva meetme kuluefektiivsusena saab arvestada meetme tegevuste kuluefektiivsuste aritmeetilist keskmist, kasutades selle leidmiseks kuluefektiivsuse arvulist skaalat (1-3) ja saadud tulemuse ümardamist lähimale kategooriale vastavale hindele. Näiteks meetme 8.a (seirevõimekuse arendamine) alla kuulub kolm tegevust, millest kaks on suure ja üks keskmise kuluefektiivsusega. Meetme kuluefektiivsuse hinnangu aritmeetiline keskmine on 2,7. Selle täisarvuliseks ümarduseks on 3 ehk meetme võib lugeda suure kuluefek- tiivsusega meetmeks. Tegevuste kuluefektiivsuse hindamise sammud ja tulemused on tegevuste kaupa esita- tud maandamiskava lisas (LISA 4). 6.1.3. Meetmete prioriseerimine Eelmise perioodi ÜRMK meetmete prioriseerimine toimus erinevaid aspekte (kontrollküsimusi) arvestava kvalitatiivse hinnanguga. Kõrge prioriteediga tegevusteks määrati õigusaktide nõue- tega seotud kohustuslikud tegevused; tegevused, mis on otseselt suunatud elanikkonna elu ja tervise kaitsele ning tegevused, mis on otseselt suunatud üleujutusohuga seotud riskide vä- hendamisele. Samuti arvati kõrge prioriteediga tegevusteks uuringud, mis on aluseks teiste tegevuste rakendamisel. Ülejäänud tegevused jaotati keskmisesse ja madalasse prioriteeti vas- tavalt sellele, kas neil tegevustel oli mõju kõrge prioriteediga tegevustele. ÜRMK uue elemendina on kõigile tegevustele teostatud tegevuse panuse hindamine maanda- miskava eesmärkidesse, mis osaliselt hõlmab eelmise prioriteetide seadmise metoodika kont- rollküsimuste elemente. Seetõttu analüüsiti, kas tegevuste mõju hindamise tulemused on üht- lasi kasutatavad ka meetmete prioriteetsuse määramisel ning otsustati prioriteetide määramise metoodikat muuta. Ajakohastatud maandamiskavades on tegevuste prioriteedid seatud, kasutades mitme kritee- riumi analüüsi:  Ühe kriteeriumina on prioriteedi määramisel arvesse võetud tegevuse mõju eesmärgi saa- vutamisele (hindepunktidena), vastavalt peatükis 6.1.2 kirjeldatud metoodikale. Tegevuste prioriteetsus on määratud põhimõttel, et mida suurem on tegevuse panus maandamiskava eesmärkidesse, seda prioriteetsem on tegevus. 29 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  Teise kriteeriumina on prioriteedi määramisel arvesse võetud tegevuse kuluefektiivsust (hindepunktidena), vastavalt peatükis 6.1.2 kirjeldatud metoodikale. Lisakriteeriumi arves- tamise eesmärk on, et sarnase mõju suurusega tegevuste korral oleksid eelistatud need, millest saadav kasu on tegevuse maksumusega paremini tasakaalus. Kriteeriumite hindepunktid liideti ning saadud tulemuste alusel jagati tegevused I, II ja III prio- riteediga tegevusteks. Kolmeastmelise prioriteetide skaala eesmärk on anda rakendajatele lihtsalt mõistetavat infor- matsiooni meetmete üldise olulisuse ja soovitusliku rakendamise järjekorra kohta. Tegevuse madalam prioriteet ei tähenda seejuures, et tegevuse elluviimine ei ole terviktulemuse saavu- tamiseks vajalik. Võimaluse korral tuleb ellu viia kõikide prioriteetidega tegevused. Maanda- miskava eesmärkide saavutamiseks on siiski kõige olulisem rakendada I ja II prioriteediga te- gevusi. Meetmete tasemel jagati meetmete prioriteedid lisaks ka täpsemale viieastmelisele skaalale, mille eesmärk on võimaldada täpsemat meetmete rakendumise jälgimist ja suunamist koordi- neeriva asutuse (Keskkonnaministeeriumi) poolt ning prioriteetide esitamist Euroopa Komisjo- nile esitatavas ühtlustatud formaadis. Prioriteetsuse hindamise käik ja tulemused on tegevuste kaupa esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). 6.2. Meetmekava ülevaade 6.2.1. Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed on esitatud maandamiskava meetmekavas. Meetmekava on vormistatud eraldi tabelina (LISA 3). Meetmekavas on meetmed grupeeritud nendega seotud eesmärkide ja alameesmärkide kaupa. Ajakohastatud maandamiskava meetmed on alljärgnevad:  1.b. Üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine  1.c. Üleujutusohtlikes piirkondades ehituskeelualade määratlemine ning ehitistele tin- gimuste seadmine  1.d. Üleujutusohuga alade kaardistamine, sh väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid  1.e. Planeeringute ja õigusaktide nõuete täitmise järelevalve maakasutuses  1.f. Taristu ja käitiste nõuetele vastavuse kontroll 30 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  2.a.* Looduslähedaste lahenduste kasutamine tiheasustusaladel sademevee hajutami- seks ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks  2.b. Looduslähedaste lahenduste kasutamine põllumajandusmaadel vee hajutamiseks ning pinnasesse imbumise soodustamiseks  2.c. Üleujutusohtu vähendavate metsamajandusvõtete rakendamine  2.d. Loodusliku hüdromorfoloogiaga seotud meetmete kasutamine sademevee hajuta- mise ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks  2.e. Maaparandussüsteemide korrashoid ja hooldus, et tagada liigvee äravool  3.a. Sademeveesüsteemide toimimise tagamine  3.b Sademeveesüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine  4.a. Paisu hea tehnilise seisundi ja hoolduse tagamine  5.d. Üleujutuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine  5.e.* Avariiolukordadeks valmisoleku tagamine ja saastuse vältimine  6.a.* Riskipiirkondade tehniliste lahenduste välja töötamine üleujutuste või nende mõju vähendamiseks  6.b. Jääummistuste tekkimisel nende õigeaegne likvideerimine  6.c. Jääummistuste andmete kogumine  6.d. Toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendamiseks  6.e.-6.t.* Üleujutusohuga seotud riskide maandamise tehniliste meetmete rakendamine (elluviimine) riskipiirkondades  7.a. Ajutiste üleujutuse tõkestamise vahendite olemasolu ning paigaldamine üleujutuse mõjude vähendamiseks ja vältimiseks  8.a. Seirevõimekuse arendamine üleujutuste varajaseks ja täpsemaks prognoosimiseks  8.b. Aktiivne riskikommunikatsioon  9.a. Inimeste ja liikuvvara evakueerimise korraldamine üleujutuse korral  10.a. Elanikkonna turvalisuse tagamine üleujutuse ajal ja pärast seda  10.b Elanikkonna teadlikkuse suurendamine  11.a. Kultuuripärandi säilitamine ning kaitse üleujutusega kaasnevate riskide eest  12.a. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine  13.a. Üleujutusohuga seotud teabe kättesaadavuse tagamine 31 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  14.a.* Üleujutuste tagajärgede likvideerimine  14.b. Üleujutuste kahjudest taastumise toetamine Tärniga (*) tähistatud meetmed ei kohaldu Koiva vesikonnas. Koiva vesikonnas rakendub kokku 26 meedet, millest 4 on uued meetmed ning ülejäänud kas samal või muudetud kujul jätkuvad meetmed. Uued meetmed on üleujutusohuga alade laiem kaardistamine (s.h väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid), üleujutuse ta- gajärjel tuleneva muu saastuse vältimine (otsuseid suunavate õigusaktide nõuete ja/või ju- hendmaterjalide abil), toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendamiseks ning üleuju- tuste kahjudest taastumise toetamine. Iga meede on täpsemalt lahti kirjutatud konkreetsemate tegevuste kaupa. Kokku on meetme- kavas kirjeldatud 96 tegevust, millest 41 kohalduvad Koiva vesikonnas. Meetmekavas on 9 Koiva vesikonnas kohalduvat sisult uut tegevust, s.t sellist tegevust, mis ei sisaldunud eelmises maandamiskavas. Ülejäänud tegevused on kas jätkuvad tegevused või te- gevused, mis asendavad varasema, sisult ja eesmärkidelt sarnase tegevuse. 32 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 6.2.2. Olulisemate valdkondade lühikirjeldus Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid olulisemaid meetmekava meetmete ja tegevustega kae- tud valdkondi. Siintoodud kirjeldus on mõeldud lihtsustatud kiirülevaate saamiseks meet- mekava sisust ja suundadest ning ei sisalda kõiki meetmekava valdkondi ja tegevusi. Kõi- kide meetmete ja tegevuste kirjeldused on esitatud meetmekava tabelis (LISA 3). Üleujutusohuga arvestav planeerimine Kõige olulisemaks ja kuluefektiivsemaks viisiks üleujutusega seotud riskide vähendamisel ja vältimisel võib lugeda üleujutusohuga arvestavat planeerimist (nii üldplaneeringute ja detailp- laneeringute kui ka kõrgemal planeerimise tasemel). Koostatavates uutes (üld)planeeringutes tuleb arvestada kaardistatud oluliste riskipiirkondadega ja/või kaardistada kohaliku tähtsusega üleujutusohuga alad ning seada neile sobivad ehitus- ja kasutustingimused (tegevus 1.b.2). Võimaluse korral ja kui see on asjakohane, tuleks ehitustegevust üleujutusohuga aladel (nt jõ- gede lammialad) vältida. Kui ehitustegevust lubatakse, võib olla asjakohane määrata sellele lisatingimusi riskide maandamiseks (nt maapinna tõstmise nõue, esimese korruse minimaalne lubatud ehituskõrgus, tehnoseadmete paigutus võimalikust üleujutuspiirist kõrgemale, nõuded liigvee kiireks ärajuhtimiseks kinnistult, suurem haljasalade osakaal vms). Leevendusmeetmete rakendamise vajaduse hindamiseks ja väljatöötamiseks võib nõuda sobival tasemel (nt detailp- laneeringu tasemel) eksperthinnangut. Üleujutusohuga arvestavat planeerimist toetavad mitmed vesikonnaüleselt elluviidavad tege- vused – üleujutusohuga alade kaardistamine rannikul ja siseveekogude ääres (tegevus 1.d.1), suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nende kõrgveepiiri määramise korra ülevaa- tus (tegevus 1.d.2) ning üleujutusohtlike ja erosioonitundlike metsamaade kaardistamine (te- gevus 2.c.1). Samuti on ette nähtud valdkondlike koolituste ja seminaride läbiviimine (tegevus 1.b.1). Arvestades tegevuste elluviimise terviktsüklit, on maandamiskavasse lisatud ka vajalikud kont- rollitegevused (nt tegevus 1.e.1 - ehituskeeluvööndist kinni pidamise järelevalve). Tehnilised (ehituslikud) lahendused, sh sademeveesüsteemid Nii-öelda universaalseteks tehnilisteks tegevusteks, mille rakendamine on asjakohane nii riski- piirkondades kui ka vesikonnaüleselt, s.t ka Koiva vesikonnas, on maaparandussüsteemide ja paisude korrashoiu tagamine (tegevused 2.e.2 ja 4.a.4) ning sademeveesüsteemide korrashoid ja arendamine (tegevus 3.b.2). Nende tegevuste rakendamine aitab vähendada võimalikke ne- gatiivseid koosmõjusid (nt veekogude veetaseme tõusu või selle tagajärgede võimendumine tulenevalt maaparandussüsteemide või sademeveesüsteemide probleemidest) ning vältida uute probleemsete alade tekkimist. 33 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Sademeveesüsteemide arendamisel tuleks seejuures lähtuda valgalapõhisest lähenemisest ja kombineeritud sademevee strateegia5 põhimõtetest. Vajalike tegevuste planeerimine toimub üldjuhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või sademevee arengukava (sade- mevee strateegia) koostamise ja selle regulaarse ülevaatamise käigus (tegevus 3.a.1). Tiheasustusaladel vee hajutamiseks, äravoolu viivitamiseks ning vee pinnasesse sidumise soo- dustamiseks lahenduste leidmisel tuleb reeglina kaaluda ka erinevaid looduslähedasi veesidu- mise meetmeid, nt tiikide ja viibekraavide rajamist (tegevus 2.a.1). Samuti võivad maandamis- kava eesmärke toetada looduslike veekogudega seotud meetmed, nt jõesootide taasavamine ja veekogude puhastamine (tegevus 2.d.1). Arvestades tegevuste elluviimise terviktsüklit, on maandamiskavasse lisatud ka vajalikud kont- rollitegevused, nt paisude nõuetele vastavuse kontroll ja maaparandussüsteemide toimimise kontroll (meetme 1.f tegevused). Üleujutuste prognoosimine ja hoiatussüsteemid Eestis on olemas toimiv üleujutuste prognoosimise, varajase hoiatamise ja teabe liikumise süs- teem. Maandamiskava meetmed on suunatud eelkõige selle juba juurutatud süsteemi jätkuvale ülalhoidmisele ja arendamisele. Eesti toimuvad üleujutused on seotud eelkõige sademete tõttu üle kallaste tõusvate vooluvee- kogudega ja tormidega kaasneva mereveetaseme tõusuga. Selliste üleujutuste prognoosimine ning hoiatuste avaldamine kõrge mereveetaseme kohta või kõrge veetaseme kohta siseveeko- gudel on Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse ülesannete hulgas. Meetmekavas on ette nähtud tegevused, mis on otseselt vajalikud selle ülesande täitmiseks või aitavad tõsta prognooside kvaliteeti ja/või hoiatussüsteemi toimimist. Sellisteks tegevusteks on näiteks veetaseme pidevmõõtmine valitud olulistes asukohtades (te- gevus 8.a.3) ning hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu uuendamine ja täiendamine (tegevus 8.a.8). Olulise valdkondliku arendustegevusena on ette nähtud kaugseire lahenduste kasutuselevõtmine üleujutuste kaardistamiseks ja operatiivinfo pakkumiseks (8.a.7). Muu hul- gas on ootus, et kaugseirelahendused aitavad tugevalt tõhustada informatsiooni kogumist aset leidnud üleujutuste ja nende ulatuse kohta. Asutuste ja elanikkonna teavitamine üleujutusohust toimub eelkõige Keskkonnaagentuuri ja Päästeameti koostöös ja vastavaid protseduurireegleid järgides. Varajase hoiatuse ja valmiso- leku süsteemi toimimiseks on vajalik üleujutusohust teavitamise protseduuride pidev jätkuv toimimine ja arendamine (tegevused 8.b.2 ja 8.b.3). 5 Eesti Veeprojekt OÜ, AB Artes Terrae OÜ, 2018. Kombineeritud sademevee strateegia projekt. https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf. 34 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutusteks valmisolek ja kriisireguleerimine Kriisireguleerimisena mõeldakse siinkohal üleujutusohuga kaasnevate riskide hindamist, val- misoleku plaanide koostamist, koolitamist ja õppuste korraldamist jms. Üleujutused tiheasustusaladel on hädaolukorraks, mille kohta koostatakse hädaolukorra lahen- damise plaan. Üleujutuste puhul on hädaolukorra lahendamise eest vastutavaks asutuseks Päästeamet. Hädaolukorra lahendamise plaanis määratakse hädaolukorra lahendamise juhti- misstruktuur, osalevate asutuste või isikute ülesanded, teabevahetus ja avalikkuse hädaolukor- rast teavitamise korraldus ning muud vajalikud küsimused. Seega on hädaolukorra lahenda- mise plaani ajakohasena hoidmine ja sellest lähtuv tegutsemine (tegevus 10.a.7) keskse täht- susega prioriteetne tegevus üleujutusteks valmisoleku tagamisel. Kuna hädaolukorra lahenda- mise plaaniga reguleeritakse konkreetsete asutuste ülesanded, ei ole maandamiskava ajako- hastamisel loetud vajalikuks kõigi nende tegevuste/vastutusalade eraldi välja toomist. Hädaolukordade lahendamise plaani rakendamist toetavad koolitused ja õppused, nt koolitu- sed kohalikele omavalitsustele (tegevused 9.a.2 ja 10.a.8). Lisaks vastutavate asutuste valmiso- lekule ja pädevusele sõltuvad üleujutuste tagajärjed väga oluliselt ka üksikisikute käitumisest ja otsustest. Seetõttu on Päästeameti üks prioriteet suurendada kogu elanikkonna teadmisi ja valmisolekut, milleks kasutatakse näiteks teavituskampaaniaid ja juhendmaterjale (tegevus 10.b.1). Üleujutuse tagajärgede vähendamiseks, sh elanike turvalisuse tagamiseks, on oluline elutäht- sate teenuste toimima jäämine või kiire taastumine üleujutuse toimumise korral. Elutähtsad teenused on näiteks vältimatu arstiabi, elektriga varustamine, teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon. Et olla võimeline teenuse osutamist ohustavaid riske maandama, koostavad kõik elutähtsa teenuse osutajad toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, milles hinnatakse võimalikud tegevuse toimimist takistavad ohud ning koostatakse teenuse taastekavad (tegevus 10.a.2). Lisaks elutähtsatele teenustele on oluline tagada ka hoolekande- teenuste (eriti väljaspool kodu osutatava üldhoolduse-, erihoolekande- ja laste asenduskodu- teenuse) toimimine. Üleujutuseks valmisolekut toetavad ka mõned eelnevalt kirjeldamata tehnilised tegevused, nt ajutiste tõkestusvahendite, ujuvvahendite ja pumpade olemasolu tagamine (meede 7.a). See- juures on vastavalt vajadusele tähelepanu pööratud nii Päästeameti (tegevus 7.a.3) kui kohalike omavalitsuste (tegevused 7.a.1 ja 7.a.4) võimekuse suurendamisele üleujutustele reageerimisel. Ohuobjektidest tuleneva reostuse vältimine Elanikkonna kaitse kõrval on oluline ka üleujutusega kaasneva keskkonnakahju tekkimise välti- mine või vähendamine. Eestis ei ole hinnatud vajalikuks üleujutuse eest kaitsmise meetmete määramist looduskaitsealadele. Looduslikult esinevatel üleujutustel on oma roll looduslike ja poollooduslike koosluste kujunemisel (nt rannaniidud) ning selle režiimi muutmine ei ole asja- kohane. Maandamiskava meetmed keskkonnakahju vältimiseks on seega seotud eelkõige eri- nevatest ohuobjektidest tuleneva võimaliku reostuse vältimisele üleujutuse toimumise korral. 35 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Nende tegevuste rakendamine on primaarne olulistes riskipiirkondades, mis Koiva vesikonda ei jää. Maandamiskava ajakohastamisel kaardistati erinevaid võimalikku keskkonnaohtu põhjustavaid objekte. Kaardistamise käigus jõuti järeldusele, et kõigi võimalike ohtude maandamiseks puu- duvad Eestis täna selged regulatsioonid, millest lähtuda. Kitsaskohtade tuvastamise ja lahen- damise esimese sammuna on meetmekavas ette nähtud õigusaktide nõuete muutmisvajaduse analüüs ja õigusaktide täiendamine üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks (tegevus 5.d.6). Samuti on ette nähtud koostada juhendmaterjalid, mis abistaksid kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti spetsialiste tegevuslubade (projekteerimistingimused, ehitusload, keskkonna- load) väljastamisel üleujutusohuga piirkonda (tegevus 5.d.5). Riskidega arvestamine ning sobi- vate leevendusmeetmete rakendamine võimaldavad lisaks keskkonnareostuse vältimisele eel- datavalt vähendada ka objektide/käitiste valdajatele tekkivat võimalikku (majanduslikku) kahju üleujutuse toimumise korral. Seega on riskide võimalikult varajane arvestamine oluline ja ka- sulik kõigile osapooltele. Nii nagu teistegi valdkondade puhul, on maandamiskavasse lisatud käitiste/ohuobjektide järe- levalvega seotud tegevused (meetme 1.f tegevused). Üleujutustest taastumine Üleujutustest taastumiseks vajalikud tegevused sõltuvad üleujutuse reaalsest ulatusest ja selle tagajärgedest, mille mahtu on keeruline prognoosida. Seetõttu on üleujutuste tagajärgede lik- videerimine (tegevus 14.a.1) vajaduspõhiselt rakendatav tegevus. Uue maandamiskavas kajastatud tegevusena on välja toodud põllumajanduses tekkinud kah- jude korvamise toetamine ühise põllumajanduspoliitika raamistikus (tegevus 14.b.1). Kui näi- teks hoonetele ja elanikkonnale tekkivat kahju püütakse leevendada erinevate ennetavate meetmetega (riskipiirkondade ehituslikud tegevused, planeerimispõhimõtted, hädaolukordade lahendamise plaanid jne), siis põllumajandusmaade ennetav kaitsmine pole nende ulatuse ja iseloomu tõttu samaväärselt võimalik. Samas on sektori taastumine oluline toidu tootmise jät- kumiseks. 36 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 6.3. Meetmekava rakendamine 6.3.1. Maandamiskava rakendamisega seotud asutused Veeseaduse § 112 kohaselt korraldab maandamiskava koostamist Keskkonnaministeerium koostöös Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega. Keskkonnaministeerium kaasab töösse kohaliku omavalitsuse üksused. Veeseaduse § 114 kohaselt korraldavad üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava raken- damist Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja koha- like omavalitsusüksustega. Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ja hädaolukorra seadusega sätestatud korras hädaolukorra lahendamise plaanide ja maandamiskava kohaselt. Kõikidele meetmekava tegevustele on määratud põhirakendaja (rakendamise eest vastutav osapool). Teatud tegevustele on vajadusel märgitud ka täiendavad rakendajad või kaasatavad asutused. Tegevuste rakendajad on Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Sise- ministeerium, Päästeamet, kohalikud omavalitsused, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, elutähtsate teenuste osutajad jt osapooled (vt täpsemalt meetmekavast, LISA 3). 6.3.2. Edusammude jälgimine Maandamiskava ajakohastamisel on tähelepanu pööratud eesmärkide saavutamise ja meet- mete rakendamise edusammude varasemast selgemale mõõtmisele. Meetmekava rakendamise edusammude selgemaks jälgimiseks on valdavale osale tegevustest lisatud oodatavad tulemused ehk rakendamise mõõdikud (LISA 3). Edusammude jälgimisel saab lähtuda järgmistest põhimõtetest:  Ühekordse või pideva tegevuse saab rakendusperioodi lõpul lugeda täidetuks, kui tegevu- sele sõnastatud oodatavad tulemused on saavutatud.  Meetmed saab lugeda täidetuks, kui vähemalt meetmega seotud I prioriteedi tegevuste ja enamiku II prioriteedi tegevuste tulemused on saavutatud.  Maandamiskavale seatud eesmärgid ja alameesmärgid saab lugeda täidetuks, kui alamees- märkidega seotud meetmed on täidetud. Täiendavalt saab eesmärkide suunas liikumise hindamisel arvesse võtta elluviidud meetmete ja tegevuste individuaalset mõju/panust eesmärkide saavutamisesse. Selle lihtsustamiseks on igale tegevusele määratud, kas tegu on suure, keskmise ja mõõduka mõjuga tegevusega (LISA 4). Maandamiskava rakendamist võib lugeda seda edukamaks, mida enam on elluviidud tege- vuste hulgas suure (ja ka keskmise) mõjuga tegevusi. 37 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Edusammude jälgimiseks koondatakse maandamiskava rakendamisperioodi lõpul rakendaja- telt informatsiooni meetmete rakendamise seisu kohta. Informatsiooni kogumise korraldab Keskkonnaministeerium. Meetmete rakendamise eest vastutavad asutused, sh riskipiirkondade kohalikud omavalitsused, tagavad info olemasolu ja edastamise nende haldusalas/riskipiirkon- nas ellu viidud ja planeeritud tegevuste kohta. 6.3.3. Seosed veemajanduskavaga Maandamiskavad on koostatud ja ajakohastatud paralleelselt ja seotult veemajanduskavade ja nende meetmeprogrammidega. Kavade koostamisel toimusid muu hulgas nii ühised töökoo- solekud töörühmade/osapooltega kui ka ühised avalikud arutelud. Nii üleujutusega seotud ris- kide maandamise kava kui ka veemajanduskava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konf- liktisituatsioone. Meetmekava koostamisel hinnati iga tegevuse ette nägemisel selle võimalikku mõju veema- janduskavade eesmärkidele. Samuti on välja toodud kavandatud tegevuste olulisemad seosed veemajanduskavade meetmeprogrammi meetmetega. Vastava analüüsi tulemused on esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). Olulisel osal maandamiskava tegevustest otsesed seosed veemajanduskavade ja nende ees- märkidega puuduvad. Sellised meetmed on näiteks üleujutusohuga seotud teabe jagamine, uuringud, hädaolukorra lahendamise plaanid jms. 24 tegevust võib aga lugeda veemajanduskava eesmärke otseselt või kaudselt toetavaks. Sel- listeks tegevusteks on eelkõige üleujutusohuga arvestav planeerimine, mis eeldatavalt vähen- dab ehitustegevust veekogude kallastel ja aitab seeläbi kaasa veekogude seisundi kaitsele. Sa- muti on olulised tegevused, mille eesmärgiks on reostusohu vältimine üleujutuste toimumise korral. Teatud valdkondades on vajalik veemajanduskava ja maandamiskava meetmete kombineeri- tud rakendamine, et täita üheaegselt erineva suunaga eesmärke. Selliseks valdkonnaks on näi- teks maaparandus. Üheujutusega seotud riskide maandamise kontekstis on vajalik maaparan- dussüsteemide korrashoid. Seejuures peab maaparandussüsteemide hooldamisel ja rekonst- rueerimisel arvestama ka veekeskkonda säästva hoiu põhimõtteid, et tagada kooskõla veema- janduskavadega. Veemajanduskavade eesmärke silmas pidades on eriti oluline pöörata tähelepanu riskipiirkon- dade ehituslike tegevuste väljatöötamisele. Sõltuvalt ehituslike tegevuste liigist ja elluviimise viisist, on võimalikud teatud negatiivsed mõjud veekogude seisundile (nt veekogude süvenda- misel, kaldakindlustuste rajamisel vms). Neid võimalikke mõjusid tuleb sel juhul hinnata ja või- malusel arvesse võtta ehituslike lahenduste alternatiivide kaalumisel. Tegevuste kavandamisel 38 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 tuleb võimalikke mõjusid arvestada vähemalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koosta- misel. Vajadusel tuleb tegevustele läbi viia keskkonnamõju hindamine. Negatiivsete mõjude ilmnemise vältimiseks tuleb tehniliste tegevuste väljatöötamisel eelistada võimaluse korral ja kui see on asjakohane looduslähedasi lahendusi. 6.3.4. Piiriülene koostöö Koiva vesikond on piiriülene vesikond, mis moodustub nii Eesti Vabariigi kui ka Läti Vabariigi territooriumil asuva Koiva jõe valgalast. Koiva vesikonnas ei ole kaardistatud ühtegi riskipiirkonda ega ka piiriülest riskipiirkonda. Sa- muti ei ole selgunud juhtumeid, kus Eesti territooriumil paiknev veekogu või tegevus/tegevu- setus põhjustaks olulisi üleujutusi naaberriigi Läti territooriumil või vastupidi. Maandamiskavasse planeeritud vesikonnaülesed meetmed ei mõjuta üleujutuse riski naaber- riigi territooriumil. Koiva piiriülese vesikonna majandamise alane koostöö põhineb Eesti Vabariigi Keskkonnami- nisteeriumi ning Läti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi vahel sõlmitud kokkuleppel. Vesikonna majandamisel lähtutakse samadest põhimõtetest, eeskätt ELi tasandi juhistest. 2. juulil 2021 toimus Eesti, Läti ja Leedu ühine kohtumine vesikondade piiriülese koostöö pare- maks majandamiseks Balti riikides. Kõik riigid tutvustasid kolmanda perioodi veemajanduska- vasid ja teise perioodi üleujutusega seotud riskide maandamise kavasid piiriülese koostöö võt- mes. Piiriülese koostöö info ja kohtumise protokoll on avalikustatud Keskkonnaministeeriumi kodulehel6. 6 https://envir.ee/piiriulene-koostoo-veemajanduskavade-ja-uleujutusega-seotud-riskide-maandamis- kavade-koostamisel 39 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 7. MAANDAMISKAVA AVALIKUSTAMINE 7.1. Osapoolte ja avalikkuse kaasamise korraldus Maandamiskava eelnõu koostamisel koguti infopäringute ja/või konsultatsioonidega sisendit maandamiskava meetmete olulisemalt rakendajatelt. Infopäringutega küsiti sisendit nii seni rakendatud meetmete kui ka edasiste ettepanekute kohta järgmistelt osapooltelt: Keskkonnaministeerium ja haldusala asutused, Siseministeerium ja haldusala asutused, Rahandusministeerium ja haldusala asutused, Maaeluministeerium ja haldusala asutused, Kultuuriministeerium ja haldusala asutused ning riskipiirkondade kohali- kud omavalitsused. Infopäringutele lisaks toimus 2020. aasta augustist novembrini 17 koosolekut 23 asutu- sega/osapoolega meetmete läbiarutamiseks nende rakendajatega. Infopäringutest ja aruteludest saadud sisendit kasutati maandamiskava senise täitmise ülevaate koostamisel ning ajakohastatud ja täiendatud meetmekava kokkupanekul. Toimunud arutelud ja kirjavahetus olid otseseks sisendiks meetmete ja tegevuste sõnastamisel ning nende raken- dajate ja maksumuste määramisel. Seega toimus kõige olulisem osa osapoolte aktiivsest kaa- samisest juba maandamiskava eelnõu koostamise etapis. Üleujutustega seotud riskide maandamiskava eelnõu avalikustati Keskkonnaministeeriumi vee- bilehel 06.10.2021. Üleujutusega seotud riskide maandamiskava eelnõu kuus kuud kestnud avalik väljapanek toi- mus 06.10.2021–06.04.2022. Avalikust väljapanekust teavitati üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes, Keskkonnaministeeriumi veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites. Märtsis 2022 korraldati veebikeskkonnas neli avalikku arutelu, kus said osaleda kõik huvitatud. Lisaks avalikes kanalites teavitamisele kutsuti olulisemaid huvirühmi avalikele aruteludele ka e- kirjade teel. 14.03.2022 toimunud koosolekul oli 213, 17.03.2022 toimunud koosolekul 123, 18.03.2022 toi- munud koosolekul 95 ning 21.03.2022 toimunud koosolekul 207 osalejat. Avalikel aruteludel osales lisaks eelnimetatud osapooltele esindajaid vee-ettevõtetest, sadamatest, põllumajandu- settevõtetest, vesiviljelusettevõtetest jm ettevõtetest. Osalejate hulgas olid ka paisude omani- kud (sh hüdroenergia tootjad), ülikoolide/teadusasutuste esindajad ning keskkonnakaitseor- ganisatsioonide esindajad. Samuti osalesid huvitatud elanikud (eraisikud). Koosolekutel tutvustati lisaks üleujutusega seotud riskide maandamiskavadele ka veemajan- duskavasid, merestrateegiat ja maaparandushoiukavasid (avalikud arutelud korraldati ühis- tena). Avalikel aruteludel esitatud küsimustele vastati kas arutelu ajal suuliselt või peale avalikku 40 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 arutelu kirjalikult. Avaliku väljapaneku arutelude materjalid, sh kirjalikult antud vastused, avali- kustati Keskkonnaministeeriumi veebilehel7. 7.2. Pärast avalikustamist tehtud täiendused Tänu rakendajate varajasele kaasamisele ja nende seisukohtade arvestamisele juba eelnõu koostamise etapis puudus vajadus üleujutusega seotud riskide maandamiskava oluliseks täien- damiseks pärast eelnõu avalikustamist. Üleujutusega seotud riskide maandamiskava eelnõu avaliku väljapaneku raames ei esitatud eelnõule ühtegi märkust, küsimust ega ettepanekut, mis oleks tinginud eelnõu täiendamise. Peale avalikku väljapanekut lisati meetmekavasse üks täiendav tegevus – üleujutuste andmete kogumine (tegevus 13.a.3). Tegevus on seotud eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja selle hal- dusala töö tõhustamisega ning see ei mõjuta otseselt teisi osapooli. 7 https://envir.ee/avaliku-valjapaneku-arutelude-materjalid. 41 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 8. KOKKUVÕTE Üleujutusega seotud riskide maandamise kava eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja ma- jandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutustega seotud riskide hindamisega ja nende maandamisega alustati 2007. aastal, mil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maan- damise kohta (edaspidi ka üleujutuste direktiiv). Eestis on üleujutuste direktiivi põhimõtted in- tegreeritud veeseadusesse ning keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrusesse nr 128. Vastavalt üleujutuste direktiivile tehakse tööd kolmes etapis:  üleujutusega seotud riskide hindamine,  üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine ning  üleujutusega seotud riskide maandamise kavade väljatöötamine ja rakendamine. Üleujutusega seotud riskide hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riski- piirkondade kaardid ning üleujutusega seotud riskide maandamise kava vaadatakse läbi ja aja- kohastatakse iga kuue aasta järel. Esimesed Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade üleujutusega seotud riskide maandamise kavad koostati aastateks 2016–2021 ning need kinnitas Vabariigi Valitsus 7. jaanuaril 2016. Aja- kohastatud maandamiskava on koostatud aastateks 2022–2027. Koiva vesikonda ei jää ajakohastatud hinnangu kohaselt ühtegi olulist riskipiirkonda. Koiva ve- sikonna üleujutusega seotud riskide maandamiskava on koostatud, tagamaks võimalike koha- like tähtsusega üleujutusohuga alade kaasamine riiklikku strateegiasse ning vesikonnaüleste meetmete terviklik rakendamine kogu Eestis, sh eelkõige ennetavate (uute riskipiirkondade tekkimise vältimisele suunatud) meetmete rakendamine. Riskipiirkondade ajakohastamine ei toonud eelmise perioodiga võrreldes kaasa muutusi. Üleujutusega seotud riskide maandamise kavad keskenduvad neljale kesksele eesmärgile:  üleujutusega seotud riskide ennetamisele (üleujutusohu vähendamisele ja uute riski- piirkondade tekkimise vältimisele);  üleujutuste eest kaitsmisele (üleujutustega kaasnevate tagajärgede vähendamisele); 8 Keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrus nr 12 „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutu- sega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu“. 42 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  üleujutuseks valmisoleku tagamisele;  üleujutuse tagajärgedest taastumisele. Eesmärgid on sarnased eelmise perioodi omadega. Lisaks seati eesmärkidele alameesmärgid, mille sõnastamisel on osaliselt aluseks võetud eelmise maandamiskava meetmeplokid ehk sar- nastele eesmärkidele suunatud meetmete grupid. Ajakohastatud meetmekavas on järgmisesse perioodi üle kantud eelmise maandamiskava meetmed ja tegevused, mis on teostamata, kuid endiselt asjakohased, ning mille elluviimine on pooleli või mis oma iseloomult on pidevat rakendamist vajavad tegevused. Lisaks selgitati meetmekava ajakohastamisel uued lisatavad meetmed, mille rakendamise vajaduse kohta puu- dus varasemal perioodil teadmine või mille rakendamise vajadus on tekkinud perioodi jooksul. ÜRMK uue elemendina on kõigi tegevuste puhul hinnatud tegevuse panust maandamiskava eesmärkidesse ning nende kuluefektiivsust. Samuti on täiustatud prioriteetide määramise süs- teemi, kasutades sisendina eelnimetatud mõju ja kuluefektiivsuse analüüsi tulemusi. Koiva vesikonnas rakendatakse ÜRMK meetmekava vesikonnaüleseid meetmeid. Meetmed on iseloomult nii administratiivsed, uurimuslikud, nõustavad kui ka tehnilised. Koiva vesikonnas rakendub kokku 26 meedet (ja 41 tegevust), millest 4 on uued meetmed ning ülejäänud kas samal või muudetud kujul jätkuvad meetmed. Uued meetmed on üleujutu- sohuga alade laiem kaardistamine (s.h väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustu- salasid), üleujutuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine (otsuseid suunavate õigusaktide nõuete ja/või juhendmaterjalide abil), toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendami- seks ning üleujutuste kahjudest taastumise toetamine. Iga meede on täpsemalt lahti kirjutatud konkreetsemate tegevuste kaupa. Kokku on meetme- kavas kirjeldatud 96 tegevust, millest 41 kohalduvad Koiva vesikonnas. Meetmekavas on 9 Koiva vesikonnas kohalduvat sisult uut tegevust, s.t sellist tegevust, mis ei sisaldunud eelmises maandamiskavas. Ülejäänud tegevused on kas jätkuvad tegevused või te- gevused, mis asendavad varasema, sisult ja eesmärkidelt sarnase tegevuse. Oma sisult jagunevad ajakohastatud meetmekava meetmed ja tegevused alljärgnevateks:  üleujutusohuga arvestav planeerimine;  üleujutusohtu vähendavad või selle eest kaitsvad tehnilised (ehituslikud) lahendused;  sademeveesüsteemide korrashoid ja arendamine;  maaparandussüsteemide ja paisude korrashoiu tagamine;  ohuobjektidest (reoveekäitised, tootmisettevõtted) tuleneva reostuse vältimine;  nõuete täitmise järelevalve;  üleujutuste prognoosimine ja hoiatussüsteemid; 43 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  riskianalüüsid, tegutsemisplaanid, valmisolek;  üleujutuse tagajärgede likvideerimine. 44 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONNA KAARDID Koiva vesikonnas ei ole määratud olulise üleujutusohuga riskipiirkondi ja sellest tulenevalt ei ole ka üleujutusohupiirkonna kaarte koostatud. 45 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 2. EELMISE MEETMEKAVA TÄITMISE ÜLEVAADE Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 46 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 3. AJAKOHASTATUD MEETMEKAVA 2022-2027 Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 47 Koiva üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 4. MEETMEKAVA TEGEVUSTE HINDAMINE Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 48  IDA-EESTI ÜLEUJUTUSRIS- KIDE MAANDAMISKAVA 2022-2027 Versioon: 29.04.2022 KESKKONNAMINISTEERIUM Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamise eest vastutav ametnik: Agne Aruväli Keskkonnaministeeriumi veeosakonna peaspetsialist tel: 626 2968, e-post: [email protected] Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamises osalenud riigi- ja valitsusasutused ning kohalikud omavalitsused: Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Kul- tuuriministeerium, Päästeamet, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur, Keskkonnainspektsioon, Põllumajandus- ja Toiduamet, Muinsuskaitseamet, Kastre Vallavalitsus, Tartu Linnavalitsus, Võru Linnavalitsus Üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamises osalenud konsultandid: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (Pille Antons, Silver Lind, Toomas Pallo, Lea Jalukse, Agnes Saks, Kadri Kipper) Keeletoimetaja: Hille Saluäär Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...................................................................................................................................................5 2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE TULEMUSED .........................................................7 2.1. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE PÕHIMÕTTED....................................................................7 2.2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD OLULISED RISKIPIIRKONNAD........................................................................... 10 3. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE JA ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARDID .................................................................................................................................................................... 13 3.1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE JA ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARTIDE KOOSTAMISE PÕHIMÕTTED ........................................................................................................................................ 13 3.2. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE KAARDID ................................................................................................. 15 3.3. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARDID .......................................................................... 16 3.4. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIPIIRKONDADE KAARTIDE JÄRELDUSED .................................................. 20 4. KLIIMAMUUTUSTE MÕJU .......................................................................................................................... 21 4.1. TOIMUNUD KLIIMAMUUTUSED ................................................................................................................. 21 4.2. PROGNOOSITUD KLIIMAMUUTUSED ........................................................................................................ 22 4.3. KLIIMAMUUTUSTE MÕJUGA ARVESTAMINE............................................................................................. 24 4.3.1. Kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele ................................................ 24 4.3.2. Kliimamuutuste mõju meetmetele ja tegevustele .............................................................. 25 5. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE EESMÄRGID.................................................. 29 5.1. EESMÄRKIDE SEADMISE PÕHIMÕTTED ..................................................................................................... 29 5.2. MAANDAMISKAVA MEETMETE ÜLD- JA ALAMEESMÄRGID .................................................................... 30 6. ÜLEVAADE MAANDAMISKAVA SENISEST TÄITMISEST .................................................................. 32 6.1. MAANDAMISKAVA MEETMETE RAKENDAMISE ÜLEVAADE..................................................................... 32 6.2. MAANDAMISKAVA EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE HINNANG................................................................... 33 7. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE MEETMED ..................................................... 34 7.1. MEETMETE MÄÄRAMISE PÕHIMÕTTED .................................................................................................... 34 7.1.1. Meetmete määramine ................................................................................................................... 34 7.1.2. Kuluefektiivsuse hindamine ........................................................................................................ 37 7.1.3. Meetmete prioriseerimine ........................................................................................................... 40 7.2. MEETMEKAVA ÜLEVAADE .......................................................................................................................... 41 7.2.1. Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed ........................................................ 41 7.2.2. Olulisemate valdkondade lühikirjeldus................................................................................... 43 7.3. MEETMEKAVA RAKENDAMINE .................................................................................................................. 48 7.3.1. Maandamiskava rakendamisega seotud asutused ............................................................ 48 7.3.2. Edusammude jälgimine ................................................................................................................ 48 7.3.3. Seosed veemajanduskavaga ....................................................................................................... 49 7.3.4. Piiriülene koostöö ........................................................................................................................... 50 8. MAANDAMISKAVA AVALIKUSTAMINE................................................................................................. 52 2 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 8.1. OSAPOOLTE JA AVALIKKUSE KAASAMISE KORRALDUS ........................................................................... 52 8.2. PÄRAST AVALIKUSTAMIST TEHTUD TÄIENDUSED .................................................................................... 53 9. KOKKUVÕTE .................................................................................................................................................... 54 LISA 1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONNA KAARDID ....................................................................................... 57 LISA 2. EELMISE MEETMEKAVA TÄITMISE ÜLEVAADE .......................................................................... 59 LISA 3. AJAKOHASTATUD MEETMEKAVA 2022-2027 ........................................................................... 60 LISA 4. MEETMEKAVA TEGEVUSTE HINDAMINE..................................................................................... 61 3 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 KASUTATUD LÜHENDID ADS aadressandmete süsteem BHT bioloogiline hapnikutarve DEM digitaalne maapinna kõrgusmudel (digital elevation model) EH2000 Euroopa ühtne kõrgussüsteem EÜ Euroopa Ühendus IE inimekvivalent KKL keskkonnakompleksluba ÜRMK üleujutusega seotud riskide maandamise kava 4 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 1. SISSEJUHATUS Üleujutusega seotud riskide maandamise kava (edaspidi ka maandamiskava või ÜRMK) ees- märk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja va- rale, keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutus on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutused tekivad nii meteoro- loogiliste ja hüdroloogiliste tegurite mõjul kui ka inimtegevuse tagajärjel. Eestis kujunevad olu- lised üleujutused eelkõige sademete (vihm, lumesulavesi) tõttu üle kallaste tõusvatest voolu- veekogudest või mereveetaseme tõusust. Käesoleva maandamiskava kontekstis ei loeta üleuju- tuseks kanalisatsioonisüsteemide puudustest põhjustatud üleujutust. Üleujutus võib põhjustada tõsiseid tagajärgi, kahjustades keskkonda ja kultuuripärandit, ohus- tades inimeste vara ja tervist ning takistades majandustegevust. Nende riskide maandamine hõlmab nii kaitset üleujutuste eest, valmisolekut üleujutusteks kui ka üleujutuste prognoosimist ja hoiatussüsteeme. Üleujutustega seotud riskide hindamisega ja nende maandamisega alustati 2007. aastal, mil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maan- damise kohta (edaspidi ka üleujutuste direktiiv). Eestis on üleujutuste direktiivi põhimõtted in- tegreeritud veeseadusesse ning keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrusesse nr 121. Vastavalt üleujutuste direktiivile tehakse tööd kolmes etapis:  üleujutusega seotud riskide hindamine,  üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine ning  üleujutusega seotud riskide maandamise kavade väljatöötamine ja rakendamine. Üleujutusega seotud riskide hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riski- piirkondade kaardid ning üleujutusega seotud riskide maandamise kava vaadatakse läbi ja aja- kohastatakse iga kuue aasta järel. Esimene üleujutusega seotud riskide hinnang, millega kaardistati Eestis aset leidnud üleujutu- sed, eristati olulised üleujutused ja määrati üleujutusega seotud riskipiirkonnad, valmis 2011. 1 Keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrus nr 12 „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutu- sega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu“. 5 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 aastal. Riskide hinnang ajakohastati 2018. aastal. Üleujutusega seotud riskide hindamise ajako- hastamise tulemusel määrati Eestis 16 olulist riskipiirkonda. Riskipiirkondade määramise järgselt koostati/ajakohastati üleujutusohupiirkonna ja üleujutu- sega seotud riskipiirkonna kaardid, mis näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta jooksul ning kirjeldavad võimalikke kahjulikke tagajärgi. Maandamiskavade koostamine ja rakendamine toimub vesikondade põhiselt. Eestis on vasta- vateks vesikondadeks Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ja Koiva vesikond. Esimesed Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kavad koostati aastateks 2016–2021 ning need kinnitas Vabariigi Valitsus 7. jaanuaril 2016. Käesolev ajakohastatud maandamiskava on koostatud aastateks 2022–2027. Ida-Eesti vesikonnas paikneb ajakohastatud hinnangu kohaselt kolm olulist riskipiirkonda. Üleujutusega seotud riskide maandamise kavad keskenduvad:  üleujutuste vältimisele;  üleujutustega seotud riskide ennetamisele ja vähendamisele;  üleujutuste eest kaitsmisele;  üleujutuseks valmisolekule, sh üleujutuste prognoosimisele ja hoiatussüsteemidele. Maandamiskavade meetmeid ja suuniseid tuleb arvestada maaparandushoiukavades, planee- ringutes, arengukavades, hädaolukorra riskianalüüsides ning kriisireguleerimise plaanide koos- tamisel. Maandamiskavad on koostatud ja ajakohastatud paralleelselt veemajanduskavade ja nende meetmeprogrammidega. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veeko- gusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konfliktisituatsioone. 6 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 2. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE HINDAMISE TULEMU- SED 2.1. Üleujutusega seotud riskide hindamise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide hindamisel kaardistatakse aset leidnud üleujutused, eristatakse olulised üleujutused ja määratakse üleujutusega seotud riskipiirkonnad. Esimene üleujutusega seotud riskide hindamine viidi Eestis läbi 2011. aastal. Selle tulemused on leitavad aruandes „Üleujutusohuga seotud riskide esialgne hinnang“2. Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamine toimus 2018. aastal. Ajakohastatud hinnangu tulemused ja seonduv taustinformatsioon on leitavad aruandest „Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine“3. Üleujutusega seotud riskide ajakohastatud hinnang kinnitati Keskkonnami- nistri 10. veebruari 2019. aasta käskkirjaga nr 105. Hinnangu ajakohastamisel kaardistati perioodil 2011–2017 Eestis aset leidnud üleujutused, eristati neist olulised üleujutused ja hinnati tulevaste üleujutuste võimalikke kahjulike tagajär- gesid ning esinemistõenäosusi. Toimunud üleujutuste tuvastamiseks kasutati eelkõige kohalikelt omavalitsustelt (toimunud üleujutuste ülevaated), Keskkonnaagentuurist (veetasemete aegread) ja Maa-ametist (maa- pinna kõrgusandmed) kogutud informatsiooni. Saadud andmete põhjal kirjeldati 21 toimunud üleujutust, neist 9 Ida-Eesti vesikonnas. Üleujutuste liikide loetelus eelmise perioodiga võrreldes muudatusi ei tehtud. Eesti tingimustes võimalikud üleujutuste liigid on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 2-1). Eesti kontekstis pee- takse üleujutuseks eelkõige sademete tõttu (vihm, lumesulavesi) üle kallaste tõusvat vooluvee- kogu ja mereveetaseme tõusu. Tabel 2-1. Eesti üleujutuste liigid Nr Üleujutuse liik Selgitus Kiired üleujutused, mis on põhjustatud väiksemate jõgede ja 1 Äkktulvad ojade veetaseme tõusust või äkilisest tugevast tormisest vih- masajust ning mille maksimum saavutatakse tundidega. Põhjustatud pikaajaliste rohkete sademete või lumesula tõttu 2 Sujuvalt kujunevad üleujutused üle ajavatest väiksematest jõgedest, ojadest ja järvedest. Põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihma- Sademevee üleujutus tihea- 3 veest või lumesulaveest ja on tavaliselt koostoimes tõrgetega sustusaladel sademeveekanalisatsioonis. 2 Üleujutusohuga seotud riskide esialgse hinnangu aruanne (2011). 3 Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine (2018). 7 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Nr Üleujutuse liik Selgitus Vihmaveest või lumesulaveest Üleujutused aladel, mille reljeef ei võimalda tekkiva vee kiiret 4 põhjustatud üleujutus väljas- äravoolamist, mistõttu jääb vesi pikemaks ajaks paigale. pool tiheasustusalasid 5 Põhjavee üleujutused Põhjustatud maapinnale jõudvast põhjaveest. Vooluveekogu sängi täitumi- Põhjustatud vooluveekogu sängi mõõtmete vähenemisest eri- 6 sest põhjustatud üleujutused nevatel põhjustel, nt jää kogunemisel mingisse punkti. 7 Järvekallaste üleujutused Põhjustatud näiteks tuulesuunast. 8 Rannikumere üleujutus Põhjustatud meretaseme tõusust. Ühisvoolsest kanalisatsioonist Põhjustatud ühisvoolse kanalisatsiooni rikkest või ülekoormu- 9 põhjustatud üleujutus sest. Avariidest põhjustatud üleuju- Üleujutust tõkestavate rajatiste, nt paisu purunemisest põhjus- 10 tused tatud üleujutused. Teised inimtekkelised üleujutu- Maaomaniku (maavaldaja) ja veekasutaja tegevusest või tege- 11 sed vusetusest põhjustatud üleujutus. 12 Teised looduslikud üleujutused Näiteks maa soostumine. Kõigist 2011.–2017. aastal aset leidnud üleujutustest eristati olulised üleujutused ebaolulistest ning koostati ülevaade aset leidnud olulise kahjuliku mõjuga üleujutustest. Põhimõtted olulise kahjuliku mõjuga üleujutuste selgitamisel olid samad esimeses tsüklis koostatud hinnangu põ- himõtetega. Üleujutuste olulisuse määratlemisel lähtuti kahjuliku mõju iseloomust. Üleujutusega seotud risk on loetud oluliseks, kui üleujutus esineb tiheasutusalal ja sellega kaasneb vähemalt üks allpool kirjeldatud sündmus:  üleujutus takistab operatiivteenistuste (politsei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, koolide ja avalik-õiguslike hoonete tööd;  üleujutus ohustab keskkonnakompleksloa kohustusega käitist või üle 2000 IE reovee- puhastit;  üleujutus vähendab I või II kaitsekategooria liigi levikut nende tuvastatud elupaigas, avaldab olulist negatiivset mõju Natura 2000 alale;  üleujutus hävitab või kahjustab kultuurimälestist;  üleujutus seab reaalsesse ohtu inimese elu või tervise;  üleujutus takistab liiklemist põhimaanteedel või tugimaanteedel. Üleujutuste olulisuse määramisel tehti vahet, kas liigvesi on tekkinud sademeveesüsteemi puu- dulikkusest (vesi ei voola piisava kiirusega eesvoolu) või jõgede või mere üle kallaste tõusmi- sest. Juhul, kui üleujutus oli põhjustatud sademeveesüsteemi puudulikkusest, siis seda üldjuhul hindamisel oluliseks ei loetud. Oluliseks üleujutusohuga seotud riskiks ei peeta olukorda, mille 8 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 põhjus ei ole mitte paratamatu loodusjõud, vaid pigem puudulik planeerimine ja sademevee- süsteemide mittesobivad tehnilised lahendused. Üleujutusohuga seotud riski definitsioonis ei ole arvestatud veesamba paksuse ega üleujutuse pindala või kestuse määrangut, kuna seda ei ole loetud Eesti kontekstis asjakohaseks olulisuse kriteeriumiks. Sõltuvalt asukohast võib tõsised tagajärgi kaasa tuua ka väikese ulatusega üleujutus. Üleujutusega seotud riski definitsiooni muudeti veidi, võrreldes esimese (2011. a) hindamisega. Esimeses tsüklis oli tiheasutusala üks olulise üleujutusega seotud riski tingimuseks, aga oluline üleujutus võis esineda ka väljapool tiheasutusala. Ajakohastatud hinnangus esineb oluline üleujutusega seotud risk ainult tiheasutusalal ja riskipiirkonnaks määratakse alad, kus esineb oluline üleujutusega seotud risk. Vastavalt üleujutuste direktiivile võib hõreda asustusega või asustamata piirkondades ning vä- hese majandusliku või ökoloogilise väärtusega piirkondades pidada üleujutuste riski väheolu- liseks. Hajaasustatud aladel on üleujutuse mõju eeldatavalt piisavalt väikse ulatusega ning ei too kaasa toimetulekuriske. Kõikidel Eesti oluliste üleujutuste aladel toimuvad üleujutusvee liikumised on rahuliku iseloo- muga ning taanduvad veekogu sängi suunas, vabastades enda alt kõrgemal oleva maapinna. Ükski Eestis esinevatest olulistest üleujutusliikidest ei toimu seega tulvana, mistõttu ei olnud oluline koguda ja esitada informatsiooni üleujutuste kulgemisteede ja vooluhulkade kohta. Kahjuliku mõju selgitamiseks kasutati elektrooniliselt saadaolevaid andmeid: keskkonna- kompleksloa kohustusega ettevõtete käitiste asukohad (keskkonnalubade register), üle 2000 IE reoveepuhastid, I ja II kaitsekategooria liigid ning Natura 2000 alad (keskkonnaregister), kul- tuurimälestised (kultuurimälestiste riiklik register ja Maa-ameti geoportaali kultuurimälestiste rakendus), tiheasustusala (omavalitsuste planeeringud ja Maa-ameti geoportaali planeeringute rakendus). Ebaselguste korral pöörduti küsimusega omavalitsuse poole. Kui üleujutus hõlmas kultuuriväärtust või kaitsealuseid liike, hinnati nende ohustatust liigvee poolt. Vastavalt hinnangu tulemusele liigitus piirkond olulise või mitteolulise kahjuliku mõjuga üleujutuseks. Juhul, kui üleujutus esines tiheasutusalal, kuid üleujutusega olulist kahjuliku mõju ei kaasnenud (nt üleujutus ei jõudnud tänavateni ega elamuteni) ning võis eeldada, et kahju- likku mõju ei teki ka tuleviku üleujutustega, siis liigitus üleujutus mitteoluliseks. Üleujutuste tulevikus esinemise võimalikkuse analüüsimisel võeti arvesse topograafiat, voolu- veekogude asukohta ning omadusi, lamme ja looduslikult vett kinni pidavaid alasid, kaitseehi- tisi, samuti asustatud alade asukohti (sh majandustegevust) ja pikaajalisi arenguid, sh kliima- suundumusi. Eeltoodud aspekte arvesse võttes liigitati kõik kaardistatud olulise kahjuliku mõ- juga üleujutused sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. 9 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutusega seotud riskide hinnangu ajakohastamise käigus ei tuvastatud ühtegi sellist aset leidnud üleujutust, mis seni ei ole põhjustanud olulisi kahjulikke tagajärgi, kuid mis võiks selli- seid tagajärgi kaasa tuua tulevikus. Üleujutusega seotud oluliseks riskipiirkonnaks määrati alad, kus esineb olulise kahjuliku mõ- juga üleujutusi. See tähendab, et riskipiirkonnas esineb kahjulikke tagajärgi inimese tervisele, varale, keskkonnale, majandustegevusele ja/või kultuuripärandile. Kehtivate riskipiirkondade määramise ajakohastamisel võeti arvesse 2014. aastal kinnitatud üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamise tulemusi, aastatel 2011–2017 toimunud üleujutuste infot ning kliimamuutuste prognoose. 2011. aastal koostatud riskide hinnangust selgunud viiest Ida-Eesti vesikonna riskipiirkonnast liigitusid kolm sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. Riskipiirkondade piiritle- misel võeti aluseks väikese tõenäosusega üleujutus – üks kord 1000 või enama aasta jooksul. 2.2. Üleujutusega seotud olulised riskipiirkonnad 2011. aastal koostatud esialgse hinnanguga määrati Ida-Eesti vesikonnas viis riskipiirkonda: Kohtla-Järve linn; Tartu linn; Võru linn; Aardlapalu küla, Haaslava vald; Ilmatsalu alevik, Tähtvere vald. Ajakohastatud hinnangu kohaselt arvati riskipiirkondade hulgast välja Kohtla-Järve linn ning Ilmatsalu alevik (endises) Tähtvere vallas. Mõlemas välja jäetud riskipiirkonnas on üleujutusi võimalik vältida sobivate tehniliste lahenduste ja tegutsemisreeglite abil, mistõttu varasematel aastatel põhjustatud üleujutusi ei peeta olulisteks. 2010. aasta kevadise suurvee ajal Ilmatsalu alevikus aset leidnud üleujutus oli Keskkonnaagen- tuuri 2014. aastal tehtud uuringu kohaselt seotud eelkõige paisjärve ekspluateerimisnõuete hilinenud järgmisega ning on seega edaspidi õigeaegse reageerimisega ärahoitav. Kohtla-Järve linna Järve linnaosa määrati esimesel tsüklil riskipiirkonnaks 2003. aastal toimunud üleujutuse tõttu, mis oli olemasoleva teabe põhjal põhjustatud veekindlatelt aladelt kiiresti äravoolavast vihmaveest ja oli koostoimes tõrgetega sademeveekanalisatsioonis. Sademeveesüsteemi puu- dulikkusest põhjustatud üleujutust ei liigitata riskide hindamisel oluliseks, kuid arvestades üleujutuse ulatust, kinnitati Kohtla-Järve erandina riskipiirkonnaks. Riskide hindamise ajakohas- tamisel telliti Kohtla-Järve riskipiirkonnale täiendav analüüs. Analüüsi käigus teostatud sade- meveetorustike läbilaskevõime modelleerimine üleujutusriski ei tuvastanud. Peale 2003. aasta erakordset üleujutust on olukord paranenud ning veel lahendamata probleeme on võimalik likvideerida tehniliste lahendustega. Ühtegi uut üleujutusega seotud riskipiirkonda Ida-Eesti vesikonnas ei tuvastatud. 10 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Seega on ajakohastatud hinnangu kohaselt Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud ris- kipiirkondadeks:  Tartu linn;  Aardlapalu küla (Kastre vald);  Võru linn. Riskipiirkondade koondkaart on esitatud alljärgneval joonisel (Joonis 2-1). Joonis 2-1. Ida-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskipiirkonnad 11 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Ida-Eesti vesikonna riskipiirkonnad on ohustatud sujuvalt kujunevatest üleujutustest, mis on seotud vooluveekogude tõusuga üle tavapäraste kallaste (Tabel 2-2). Tabel 2-2. Ida-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskipiirkonnad Riskipiirkond Üleujutuse liik Riski tekkepõhjus Täpsustus Tartu linn sujuvalt kujunevad üleujutused jõgi Emajõgi Aardlapalu küla sujuvalt kujunevad üleujutused jõgi Emajõgi Võru linn sujuvalt kujunevad üleujutused jõgi Võhandu jõgi 12 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 3. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONDADE JA ÜLEUJUTUSEGA SEO- TUD RISKIPIIRKONDADE KAARDID 3.1. Üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkon- dade kaartide koostamise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide hinnanguga määratud oluliste riskipiirkondade kohta on koosta- tud üleujutuste direktiivi nõuete kohased põhjalikumad üleujutusohupiirkonna kaardid ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonna kaardid. Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid ajakohastati 2019. aastal. Kaartide ajakohastamise metoodika ning ajakohastamise tulemused on lähemalt käsitletud aruandes „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Ajakohasta- mine“4. Üleujutusohupiirkonna kaardid näitavad veetasemete tõenäolist tõusu erinevate tõenäo- susstsenaariumite korral. Kaardid kajastavad üleujutuse ulatust ning veetaset. Vajadusel kajas- tatakse üleujutusohupiirkonna kaartidel ka vooluhulk. Eestis on valdavad sujuvalt kujunevad üleujutused ning vooluhulga prognoosimine ei anna siinsetes tingimustes olulist vajalikku li- sainformatsiooni. Seetõttu ei ole üleujutusohupiirkonna kaartidel voohulga kajastamist vajali- kuks loetud. Eesti üleujutusohupiirkonna kaartide koostamisel on kasutatud nelja üleujutuse esinemistõe- näosuse stsenaariumit:  väikese tõenäosusega üleujutus – üks kord 1000 aasta jooksul (0,1% tõenäosus) või erakorralisest sündmusest põhjustatud üleujutus;  keskmise tõenäosusega üleujutus – üks kord 100 aasta jooksul (1% tõenäosus);  suure tõenäosusega üleujutus – üks kord 50 aasta jooksul (2% tõenäosus);  väga suure tõenäosusega üleujutus – üks kord 10 aasta jooksul (10% tõenäosus). Veetasemete tõenäosusstsenaariumite arvutamiseks kasutati Keskkonnaagentuuri kogutud andmeid. Olemasolevate hüdrometeoroloogiliste vaatluste hulgast valiti piisava esinduslikku- sega andmeread. Vaatlusandmete puudumisel valiti erinevate kriteeriumite (valgala füüsilis- geograafline iseloom, äravoolutingimuste kujunemine ja seda moonutavad faktorid; pinnaseo- madused ja maakate; hüdrogeoloogilised olud) põhjal võimalikult hästi kohalduv analoog- punkt. Kasutatud vaatlusandmeread olid valdavalt enam kui 30 aastat pikad. Meretasemete 4 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Ajakohastamine (2019). 13 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 ruumiliseks modelleerimiseks kasutati veetaseme aegridade puudumisel kolmemõõtmelist hüdrodünaamika simuleerimise mudelit GETM. Vaatlusandmete põhjal koostati empiiriline ületustõenäosuskõver ja määrati teoreetilise üle- tustõenäosuskõvera parameetrid (vaadeldava parameetri aritmeetiline keskmine, asümmeet- riakoefitsient, variatsioonikoefitsient). Seejärel konstrueeriti teoreetiline ületustõenäosuskõver ja kõveralt leiti vajalikud ületustõenäosusega veetasemed. Iga riskipiirkonna kohta moodustati üleujutusohupiirkonna vektorformaadis kaardikiht vasta- valt arvutatud veetaseme kõrgustele eespool nimetatud nelja tõenäosusstsenaariumi kohta. Üleujutuse ulatuse modelleerimisel kasutati tõenäosuskõrguse väärtusi EH2000 süsteemis. Mo- delleerimise aluseks võeti Maa-ameti poolt töödeldud aerolaserskaneerimise (ALS) andmes- tikust moodustatud maapinna kõrgusmudel (DEM) piksli suurusega 1 meeter. Modelleerimisel ei arvestatud tõenäosust põhjustavate looduslike nähtuste iseloomu (nt pinnase poorsus) ega ehitiste ja üleujutuste kaitserajatistega. Kaardikihtide arvutamiseks kasutati meetodit, kus DEM lõigati pinnaga, mis kujutab tõenäo- susstsenaariumi veetaseme kõrgust. Seeläbi saadi kiht, mis näitab teoreetilist veepiiri ulatust veetaseme tõusul etteantud kõrguseni. Arvutatud alad puhastati väikestest aukudest ning mit- tesidusatest lahustükkidest. Näiteks ala katkestavate teetammide puhul loeti alad sidusaks ju- hul, kui teetammi all paikneb truup. Tartu ja Aardlapalu riskipiirkondades kasutati Emajõe märgatavast langusest tulenevalt mõne- võrra teistsugust metoodikat. Ühe vaheetapina moodustati uus maapinna kõrgusmudel, kus kõrgusväärtused on näidatud jõe osa suhtes ning ka etteantud veetaseme tõenäosusstsenaa- riumite väärtused viidi kooskõlla jõe keskmise kõrgusväärtusega. Juhul, kui kõrvuti asetsevate üleujutusohu alade erinevused olid väikesed ja üleujutuse põhjus- taja oli sama, siis lähtuti kaardikihi moodustamisel suuremast veetaseme kõrgusväärtusest ning riskipiirkonnad liideti. Sellised erandid on Ida-Eesti vesikonnas Tartu linn ja Aardlapalu küla ning Tamula järv ja Võhandu jõgi. Kliimamuutuste arvessevõtmist kaardistamisel on selgitatud aruandes „Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Ajakohastamine“ ning maandamiskava peatükis 4.3. Üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid kirjeldavad üleujutustega kaasnevaid võimalikke kahjulikke tagajärgi (kahju kannatavat elanikkonda, tundlikke ja kaitsealuseid objekte, võima- liku keskkonnareostuse ohuga objekte). Kaartidele kanti alljärgnev informatsioon:  üleujutusest potentsiaalselt mõjutatud elanike ligikaudne arv. Elanike arvu leidmiseks kasutati Statistikaameti kaardirakendust, mis sisaldab kaardi- kihte rahvaarvu infoga. 2016. aastal hakkas Statistikaamet rahvastikuanalüüsi tegema 14 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 uuel meetodil, kasutades residentsuse indeksi metoodikat. Kasutuselevõetud metoo- dika elukohaandmete aluseks on rahvastikuregistris märgitud elukohad, mitte rahva- loendusel märgitud elukohad. Seetõttu ei ole elanike arvu analüüsi ajakohastatud tule- mused otseselt võrreldavad 2013. aasta analüüsi tulemustega. Elanike arv on leitud kogu modelleeritud üleujutusala kohta;  majandustegevuse liik üleujutuse potentsiaalses mõjupiirkonnas. Üleujutusalade piiridesse jäävate majandusüksuste andmete leidmisel võeti aluseks aadressandmete süsteemis (ADS) olevad andmed. Üleujutusaladesse jäävad hooned on leitud ADS-is olevate koordinaatide alusel;  kompleksloa käitised ja reoveekäitised, mis võivad üleujutuse korral põhjustada juhus- likku reostust. Kompleksloa- ja reoveekäitiste leidmisel kasutati Keskkonnaagentuuri andmebaase;  veekogud, mida kasutatakse joogivee võtmiseks (pinnaveehaarded). Pinnaveehaarete leidmisel kasutati Keskkonnaagentuuri andmebaase;  puhkeotstarbeks mõeldud alad (supluskohad ja supelrannad). Suplusveekogude andmekihi koostamiseks kasutati Terviseameti avalike supluskohtade nimestikku;  elupaikade ja liikide kaitseks looduskaitseseaduse alusel määratud alad, sh Natura 2000 võrgustiku alad. Natura 2000 alad (linnu- ja loodusalad), hoiualad, kaitsealad ja kohalikult kaitstavad objektid tuginevad Keskkonnaagentuuri andmetel. Lisateabena on kaartidele kantud ka üleujutustest mõjutatud tundlikud objektid (politsei, kii- rabi, tuletõrje, haiglate, erihoolekande asutuste, lasteaedade, koolide asukohad), muinsuskait- sealad ja kultuurimälestised. Vastav info on kajastatud Maa-ameti andmebaaside ning kultuu- rimälestiste riikliku registri andmetel. Kaardile lisati kõik objektid, mis asusid kuni 1000 aasta stsenaariumi üleujutuse ulatuse sees ning sellele lisaks ka objektid, mis paiknevad nimetatud stsenaariumite välispiirist kuni 500 m raadiuses. 3.2. Üleujutusohupiirkondade kaardid Üleujutusohupiirkonna kaardid näitavad veetasemete tõenäolist tõusu 10, 50, 100 ja 1000 aasta stsenaariumi korral. Kaardid kajastavad üleujutuse ulatust ning veetaset. 15 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Moodustatud üleujutusohupiirkondade kaardid on avalikult leitavad Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses. Otseviited kaartidele riskipiirkondade kaupa on esitatud Kesk- konnaministeeriumi veebilehel. Üleujutusohupiirkonna kaartide väljavõtted on esitatud maandamiskava lisas (LISA 1). Alljärgnevates tabelites on esitatud Ida-Eesti vesikonna oluliste riskipiirkondade üleujutuse ula- tus (Tabel 3-1) ja veetase (Tabel 3-2) lähtuvalt üleujutuste esinemistõenäosuse stsenaariumi- test. Üleujutusohupiirkonna kaardid on moodustatud (üleujutuse ulatust on kajastatud) suuremate alade (sh hajaasustusalad) kohta kui riskipiirkonnad. Üleujutuse pindalalist ulatust kajastavas tabelis (Tabel 3-1) on pindalad esitatud siiski ainult oluliste riskipiirkondadega piiritletud osas. Tabel 3-1. Üleujutuse ulatus (pindala, ha) olulistes riskipiirkondades Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Tartu linn ja Aardlapalu küla 599,7 463,4 439,5 318,2 Tartu linn 545,7 412,8 389,5 270,8 Aardlapalu küla 54,0 50,6 50,0 47,3 Võru linn 196,2 168,5 163,5 146,4 Tartu ja Aardlapalu üleujutusstsenaariumite väärtused olid ligilähedased, mistõttu alad liideti ning üleujutusohupiirkonna kaardi moodustamisel kasutati Tartu ala kohta arvutatud veeta- seme väärtusi (Tabel 3-2). Samal põhjusel liideti Võru linnas Tamula järve ja Võhandu jõe alad ning kaardi moodustamisel kasutati Tamula järve kohta arvutatud veetaseme väärtusi. Tabel 3-2. Tõenäosusstsenaariumite veetasemed 10, 50, 100 ja 1000 aasta lõikes Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Absoluutne kõrgus, m Tartu linn ja Aardlapalu küla 33,94 33,51 33,37 32,89 Võru linn 71,36 71,07 70,97 70,68 3.3. Üleujutusega seotud riskipiirkondade kaardid Üleujutusohuga seotud riskipiirkondade kaartidega kirjeldatakse üleujutusega kaasnevaid või- malikke kahjulikke tagajärgesid. Kaartidele on kantud potentsiaalselt mõjutatud elanike arv, kompleksloa käitised ja reoveekäitised, pinnaveehaarded ja suplusveekogud, tundlikud objek- tid (olulised asutused/teenused), looduskaitsealad, kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. 16 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Moodustatud riskipiirkondade kaardid on avalikult leitavad Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduses. Otseviited kaartidele riskipiirkondade kaupa on esitatud Keskkonnaminis- teeriumi veebilehel. Koondülevaade kaardistamise tulemustest on esitatud alljärgnevates tabelites. Oluline on mär- kida, et riskipiirkondade kaartidel ning nendega seotud aruandes on koondatud informatsiooni kajastatud ulatuslikuma ala kohta kui alljärgnevates tabelites (st teatud ulatuses ka väljaspool piiritletud riskipiirkondi). Eesmärgiks oli pakkuda nii palju informatsiooni üleujutusega seotud tagajärgede kohta, kui kasutatud alusandmed ja nende põhjal teostatud üleujutuse modellee- rimine võimaldasid. Alljärgnevad andmed on esitatud üldjuhul kitsamalt piiritletult, et võimaldada edaspidi maan- damiskava edusammude paremat jälgimist (sh perioodide omavahelist võrdlemist) ning anda konkreetsem sisend tegevuste planeerimiseks riskipiirkondades. Tabelitesse ei ole kantud sel- liseid üleujutuse korral potentsiaalset keskkonnaohtu kujutavaid või üleujutuse suhtes tund- likke objekte, mis jäävad riskipiirkonna välispiirist enam kui 500 m kaugusele. Eranditeks on siinkohal elanike arvu ja majandustegevuse andmed, mille puhul on andmed esitatud riskipiir- kondade kaartidega samas ulatuses (ehk kogu kaardistatud üleujutusala piires). Ida-Eesti vesikonnas jääb riskipiirkondadega seotud väga suure tõenäosusega üleujutusohu aladele hinnanguliselt alla 100 elaniku (Tabel 3-3). Tulenevalt elanike arvu leidmisel aluseks võetavate andmete kogumismeetodi muutusest (vt ka ptk 3.1) ning moodustatud üleujutu- salade ulatusest, ei ole tabelis esitatud elanike arv otseselt võrreldav eelmise perioodil arvuta- tud elanike arvuga samades riskipiirkondades. Tabel 3-3. Üleujutusohuga aladele jäävate elanike arv Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Tartu linn ja Aardlapalu küla 5090 550 390 80 Võru linn 230 60 60 <10 Üleujutuse korral võimalikku keskkonnaohtu põhjustavate saasteallikatena on kaartidele kan- tud keskkonnakompleksloaga käitised ja reoveepuhastid. Ida-Eesti vesikonna riskipiirkondades üleujutusest potentsiaalselt mõjutatud keskkonnakompleksloaga käitised puuduvad. Olulisse riskipiirkonda jääb Võru linna reoveepuhasti, riskipiirkonna lähedusse Tartu linna reo- veepuhasti. 17 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 3-4. Reoveepuhastid olulistes riskipiirkondades Üleujutuse esine- Riskipiirkond Puhasti nimi Veekogu Veevärk mise tõenäosus Tartu linn ja 0,1% (1000 a)** Tartu RVP Emajõgi TA001 Aardlapalu küla* (PUH7950010) (VEE1023600) Tartu RVP Võru linn 0,1% (1000 a)** Võru linna puhasti Vanajõgi VO0654 (HVL0860201) (VEE1004603) Võru * Objekt paikneb riskipiirkonna kontaktalal (kuni 500 m välispiirist) ** Objekt paikneb stsenaariumikohase üleujutusala kontaktalal (kuni 500 m üleujutusala piirist) Kaitstavad loodusobjektid, mis jäävad üleujutusohuga riskipiirkonda, võivad olla ohustatud eeskätt võimaliku üleujutusest tingitud reostuse tekkimisel. Looduslikult üleujutatavatel aladel esinevad üldjuhul need kooslused, mis on sellise veerežiimiga harjunud. Seetõttu tuleb arves- tada, et loodusliku niiskusrežiimi muutmine (nt üleujutuste eest kaitsmiseks kaitserajatiste ehi- tamine või kuivendusvõrgu rajamine), võib kaasa tuua alale iseloomulike koosluste hävimise ning ohustada kaitsealade kaitse-eesmärke. Lisaks jäävad Ida-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskipiirkondadesse neli muud kaitseala. Neist kaks (Kalmistu paljand ja Ropka-Ihaste looduskaitseala) asuvad Tartu linnas ning kaks (Tamula järve hoiuala ja Kreutzwaldi park) Võru linnas. Tabel 3-5) on välja toodud olulistesse riskipiirkondadesse ulatuvad rahvusvahelise tähtsusega kaitsealad (Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualad). Lisaks jäävad Ida-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskipiirkondadesse neli muud kaitseala. Neist kaks (Kalmistu paljand ja Ropka-Ihaste looduskaitseala) asuvad Tartu linnas ning kaks (Tamula järve hoiuala ja Kreutz- waldi park) Võru linnas. Tabel 3-5. Natura 2000 alad olulistes riskipiirkondades Riskipiirkond Natura 2000 ala Ala kood Tartu linn ja Aardlapalu küla Ropka-Ihaste loodusala EE0080313 Tartu linn ja Aardlapalu küla Ropka-Ihaste linnuala EE0080313 Tartu linn ja Aardlapalu küla Anne loodusala* EE0080310 Võru linn Tamula järve loodusala EE0080637 * Objekt paikneb riskipiirkonna kontaktalal (kuni 500 m välispiirist) Üleujutuse tagajärgedest ohustatud objektidena on üleujutusega seotud riskipiirkondade kaar- tidele kantud pinnaveehaarded ja supluskohad. Ida-Eesti vesikonnas on kaardistatud üks pinnaveehaare (Tabel 3-6). Veehaare ei ole seotud elanike joogiveevarustusega. Lisaks paikneb Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riski- piirkondades puurkaeve, mida riskipiirkondade kaartidele ei kanta. 18 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 3-6. Pinnaveehaarded olulistes riskipiirkondades Veekogu Riskipiir- Vee Veevõtt, Veeluba Pinnaveehaarde nimi veevõ- kond erikasutaja m3/a tuks Anne Soojus Anne Soojus jahutusvee Tartu linn L.VV/326517 Emajõgi 5 454 000 AS* pinnaveehaare * Objekt paikneb riskipiirkonna kontaktalal (kuni 500 m välispiirist) Avalikke supluskohti jääb Terviseameti andmetel Ida-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskipiirkondadesse neli (Tabel 3-7). Tähelepanu tuleb pöörata ka teistele mitteametlikele sup- luskohtadele. Tabel 3-7. Supluskohad olulistes riskipiirkondades Üleujutuse esinemise Riskipiirkond Supluskoht tõenäosus Anne kanal 10% (10 a) Tartu linn ja Aardlapalu küla Emajõe vabaujula 10% (10 a) Emajõe linnaujula 10% (10 a) Võru linn Tamula järve rand 10% (10 a) Lisaks on n-ö tundlike objektidena kaartidele kantud riiklikus kultuurimälestiste registris olevad muinsuskaitsealused kinnisobjektid. Samuti on kaardistatud oluliste avalike asutustega või operatiivteenustega seotud hooned ja ehitised, mille puhul võib olla vajalik rakendada erimeetmeid üleujutusohuga seotud riski vä- hendamiseks. Sellised asutused on näiteks haiglad, politseijaoskonnad, tuletõrjeüksused, koo- lid, lasteaiad jm. Tabel 3-8. Tundlikud objektid olulistes riskipiirkondades Üleujutuse esinemise Riskipiirkond Asutus Asutuse liik tõenäosusstsenaarium Tartu linn ja Aardla- ProVida Kliinik OÜ erihooldekodu 0,1 % (1000 a) palu küla Tartu Raatuse Kool põhikool või gümnaasium 0,1 % (1000 a) Võru linn - - - Lisaks on koondatud info võimalikku kahju kannatava majandustegevuse kohta. Koondülev- aade kõikidest kaardistatud majandusüksustest, sõltumata nende õiguslikust vormist (ettevõte, füüsilisest isikust ettevõtja, mittetulundusühing), on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 3-9). Tabel 3-9. Kaardistatud majandusüksuste arv üleujutusohupiirkondades Üleujutuse esinemise tõenäosus Riskipiirkond 0,1% (1000 a) 1% (100 a) 2% (50 a) 10% (10 a) Tartu linn ja Aardlapalu küla 686 135 97 25 Võru linn 19 6 6 0 19 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 3.4. Üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide järeldused Riskipiirkonna kaartide põhjal on iga olulise riskipiirkonna kohta teostatud üleujutusega kaas- nevate võimalike kahjude analüüs. Tulemused on koondatult esitatud alljärgnevas tabelis (Ta- bel 3-10). Tabel 3-10. Üleujutusega kaasnevad võimalikud kahjulikud tagajärjed Tartu linn ja Aardlapalu Võru linn küla Kahjulik tagajärg Üleujutuse esinemise tõenäosus, % 0,1 1 2 10 0,1 1 2 10 Üleujutus takistab operatiivteenistuste (polit- sei, kiirabi, tuletõrje), haiglate, lasteaedade, x koolide või avalikõiguslike hoonete tööd. Üleujutus ohustab KKL käitist või üle 2000 IE5 x x x x x x reoveepuhastit. Üleujutusalal on pinnaveehaarded. x x x x Üleujutusalal on suplusveekogud. x x x x x x x x Üleujutus võib hävitada või kahjustada kul- x x x x tuuriväärtust. Üleujutus esineb Natura alal või looduskait- x x x x x x x x sealal. Üleujutus jõuab välja majade ja tänavateni. x x x x x x x x Üleujutusalal esineb majandustegevust. x x x x x x x 5 Inimekvivalent (IE) – ühe inimese põhjustatud keskmise ööpäevase tingliku veereostuskoormuse ühik. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT7) kaudu väljendatud IE väärtus on 60 g hapnikku ööpäevas. 20 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 4. KLIIMAMUUTUSTE MÕJU 4.1. Toimunud kliimamuutused Üleujutusohu ja selle tagajärgede prognoosimisel, samuti asjakohaste meetmete väljatöötami- sel, on oluline arvestada kliimamuutuste mõjuga üleujutuste kujunemisele. Kliima muutumine toimub järk-järgult, kuid üha kiiremini ja jõulisemalt. Muutuste tagajärjed peegelduvad nii eluta looduse (nt veekogud) kui eluslooduse (nt kooslused) elementides, mõjutades ühtlasi ka ini- mesi ja nende tegevusvaldkondi. Kliimamuutuse tagajärjed on näha ja tuntavad üle maailma, sealhulgas Eestis. Eesti keskmine õhutemperatuur on viimase 50 aasta jooksul tõusnud keskmiselt 0,03 °C võrra aastas. Aastatel 1966–2010 tõusis keskmine õhutemperatuur 1,6–2 °C võrra – saartel vähem, Ida-Eestis rohkem. Eesti kliimat iseloomustab hästi Tartu aasta keskmiste temperatuuride aeg- rida (Joonis 4-1)6. Kõige enam on keskmine temperatuur tõusnud talve- ja kevadkuudel (det- sember–mai). Joonis 4-1. Tartu-Tõravere vaatlusjaama temperatuuri aasta keskmised väärtused ja nende trend perioodil 1866–2016, °C6 Temperatuuritõus mõjutab ka sademete hulka, intensiivsust ja jaotust. Eesti keskmine sade- mete aastasumma on alates 20. sajandi teisest poolest olnud tõusva trendiga. Aastatel 1991– 2018 oli Eestis keskmine aastane sademete hulk 657 mm, mis on 30 mm enam kui perioodil 1961–19906. Kliima üldine soojenemine muudab looduse sesoonsust. Näiteks on kevadtalve, varakevade ja kevade saabumine perioodil 1966–2010 nihkunud umbes kahe nädala võrra varasemaks ning eeltalve algus samavõrra hilisemaks. Lumikatte kestus on viimastel aastakümnetel vähenenud 6 Keskkonnaagentuur, 2019. 100 aastat Eesti ilma (teenistust). 21 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 enam kui kolm nädalat. Vähenenud on ka merejää ulatus, meri jäätub hiljem ja jää sulab varem. Jääolude muutused Soome lahe rannikul on väiksemad Lääne-Eestis. Mereveetase on Eestis samuti viimastel aastakümnetel tõusnud, seda nii maailmamere taseme üldise tõusu kui ka tugevama tuulesurve tõttu. Nende tegurite mõju veetaseme tõusule on osaliselt kompenseerinud toimuv maakerge, seda eelkõige Loode-Eestis. 4.2. Prognoositud kliimamuutused 2015. aastal koostas Eesti Keskkonnaagentuur aruande „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aas- tani 2100“, milles on esitatud prognoosid ja hinnangud Eesti tuleviku kliimale. Nimetatud aruanne on muu hulgas teaduslik alusmaterjal riiklike kliimamuutuste mõjuga kohanemise stra- teegiate kujundamisel. Aruandes esitatud kliimaprojektsioonid on koostatud globaalsete kliimastsenaariumite RCP 4.5 (põhistsenaarium – mõõdukas, riikide poolt olulisi leevendavaid meetmeid eeldav stsenaarium) ja RCP 8.5 (lisastsenaarium – pessimistlik, nõrk riikidevaheline koostöö ja valdavalt süsinikul põhinev majandus) põhjal. Kliimastsenaariumite eesmärk on prognoosida inimtegevusest tu- lenevate kliimat mõjutatavate tegurite ajalist ja ruumilist muutlikkust. Stsenaariumeid on koos- tatud mitu, kuna ühiskonna terviklik areng ja sellega kaasnevad keskkonnamõjud ei ole üheselt prognoositavad. Kuigi Eestis pole kliimamuutused (veel) nii äärmuslikud kui paljudes teistes maailma ja Euroopa Liidu riikides, võib ka meil prognooside alusel 21. sajandi jooksul oodata järgmisi muutusi:  õhutemperatuuri tõus;  jää- ja lumikatte vähenemine;  sademete hulga suurenemine;  merepinna tõus;  tormide sagenemine. Sademete hulga suurenemine, merepinna tõus ja tormide sagenemine mõjutavad seejuures ka üleujutuste esinemist. Õhutemperatuuri tõusu näitab nii mõõdukas kui pessimistlik stsenaarium (Tabel 4-1), prog- noositav temperatuuri tõus on kõige suurem kevadkuudel, millele järgnevad talvekuud. 22 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 4-1. Õhutemperatuuri absoluutne muutus 2 m kõrgusel, võrreldes kontrollpe- rioodiga 1971–2000 2041–2070 2071–2100 RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 2,3 °C 2,9 °C 3,1 °C 4,9 °C Kevad (MAM) 2,4 °C 3,1 °C 3,4 °C 4,9 °C Suvi (JJA) 1,6 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,8 °C Sügis (SON) 1,7 °C 2,2 °C 2,2 °C 3,6 °C Aasta keskmine 2,0 °C 2,6 °C 2,7 °C 4,3 °C Sarnaselt kasvab ka keskmine sademete hulk mõlema stsenaariumi korral. Sõltuvalt stsenaariu- mist kasvab enim kas kevadine või suvine sademete hulk (Tabel 4-2). Tabel 4-2. Muutus keskmises sademete hulgas, võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 Eesti ala jaoks 2041–2070 2071–2100 RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 Talv (DJV) 9% 15% 16% 22% Kevad (MAM) 10% 16% 21% 24% Suvi (JJA) 11% 18% 15% 19% Sügis (SON) 10% 8% 11% 12% Aasta keskmine 10% 14% 16% 19% Lisaks sademete hulga suurenemisele võib oodata ka äärmuslike sademete (üle 30 mm ööpäe- vas) sagenemist. Arvestades selliste sademete väga väikest esinemise tõenäosust, on see olu- line eelkõige suvel. Samas on selline sademete hulk juba piisav, et põhjustada kohalikke üleuju- tusi. Tabel 4-3. Ööpäevas 30 mm ületavate sademete esinemise sageduse suhtelised muutu- sed, võrreldes kontrollperioodiga 1971–2000 2041–2070 2071–2100 Esinemise tõenäosus RCP4.5 RCP8.5 RCP4.5 RCP8.5 kontrollperioodil* Talv (DJV) 201% 231% 141% 435% 0,01% Kevad (MAM) 158% 209% 207% 244% 0,08% Suvi (JJA) 124% 139% 137% 165% 0,54% Sügis (SON) 188% 174% 184% 245% 0,16% *Sündmuse esinemise tõenäosus ühes kindlas punktis kindlal päeval Seotuna õhutemperatuuri tõusuga prognoositakse 21. sajandi lõpuks olulist lumikatte kahane- mist. Kui kontrollperioodil 1971–2000 on aprillis keskmiselt 1–6 päeva lund, siis kliimastsenaa- riumite kohaselt on tulevikus aprillis lume võimalus väga väike. Jaanuaris, veebruaris ja märtsis väheneb lumikate 10 päeva või enam. Prognooside kohaselt oleks 2040. aastate tüüpilisel talvel Läänemere jääga kaetus vähenenud. Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastateks on Läänemere jääga kaetus veelgi vähenenud − Väina- meri ja Liivi laht on peaaegu jäävabad, kuid Soome lahe rannikualad endiselt jääga kaetud. 23 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Pessimistliku stsenaariumi kohaselt on 2080. aastate tüüpilisel talvel jäävaba enamik Lääneme- rest. Jää tekiks ainult Botnia lahel ja Soome lahe kirdeosas. Tuule puhul võib enamiku allikate põhjal oodata tuule keskmise kiiruse kasvu talvel, osaliselt ka kevadel. Kasvu tõenäoline vahemik on 3–18% ning see on seotud Atlandilt meie aladele liikuvate tsüklonite arvu kasvuga. Suvised keskmised tuule kiirused suurenevad vähem või ei suurene üldse. Ühes õhutemperatuuri kasvuga tõuseb ka veekogude temperatuur. Võrreldes perioodiga 1970–1999 on perioodil 2061–2090 merepinna temperatuurid Eesti rannikuvetes talvel ja ke- vadel 2,1–2,8 °C kõrgemad ning suvel ja sügisel 1,0–2,0 °C kõrgemad. Järvedes prognoositakse aastaks 2100 veetemperatuuri tõusu 2–7 °C võrra. Üks olulisemaid kliimamuutusega kaasnevaid mõjureid on merevee taseme tõus, mis suuren- dab üleujutusohtu rannikupiirkondades. Keskmine maailmamere taseme tõus aastateks 2081– 2100 on mõõduka stsenaariumi korral 32−63 cm ja pessimistliku stsenaariumi korral 45−82 cm. Eesti läänerannikul asendub pikaajaline, jääajajärgsest kerkest tingitud suhteline meretaseme languse trend sel sajandil kliimamuutuste tõttu tõusutrendiga, mis võib 21. sajandi lõpuks tä- hendada keskmise meretaseme tõusu Eesti rannikutel tulevikustsenaariumi RCP4.5 korral 20−40 cm ning stsenaariumi RCP8.5 korral ligi 40−60 cm. Siseveekogude veetase on seotud jõgede äravooluga. Prognoositud lumikatte vähenemise tõttu on tuleviku jaoks modelleeritud praegusest väiksemad ja aasta jooksul ühtlasemalt jao- tunud maksimaalsed äravoolud ja seega ka väiksemad maksimaalsed veetasemed. Kevadisest suurveest põhjustatud üleujutuste esinemise tõenäosus on eeldatavalt väiksem. Kevade kõrval muutub oluliseks suurvee ajaks sügis. Suvise miinimumäravoolu perioodi pikemaks muutumise tõttu suureneb võimalus väikeste ojade ja jõgede ülemjooksude kuivamiseks. 4.3. Kliimamuutuste mõjuga arvestamine 4.3.1. Kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele Kliimamuutuste mõjudega arvestamine üleujutusega seotud riskide kaardistamisel ja maanda- miskava koostamisel on kahesuunaline. Ühelt poolt on oluline jälgida kliimamuutuste mõju tuleviku üleujutuste kujunemisele. Samuti peab veenduma, et üleujutusega seotud riskide maandamiseks planeeritavad meetmed oleksid asjakohased ja toimivad ka muutuvates kliimaoludes. Teiselt poolt on maandamiskava rakendamise üks vahend kliimamuutustega kaasnevate taga- järgedega toimetulekul. Vabariigi Valitsus võttis 2. märtsil 2017 vastu riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 ja selle juurde kuuluva rakendusplaani. Üleujutusriskide maandamine on eesmärgi ja meetmena arengukava rakendusplaani osa. 24 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Esimese etapina võeti kliimamuutuste mõju arvesse üleujutusega seotud riskide hindamisel ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaartide ajakohastamisel. Kliimastsenaariumites prognoositud merevee taseme tõusu korral (vt ptk 4.2) Eestis ühtegi ris- kipiirkonda juurde ei teki. Prognoositud merevee taseme tõusu osas ei saa eeldada ka seda, et selle võrra ulatuvad kõrgemad veetasemed (arvutatud tõenäosusstsenaariumid) samas väärtu- ses kaugemale. Seetõttu ei olnud vajalik suurendada arvutatud ranniku riskipiirkondade veeta- semete tõenäosusstsenaariumeid. Rannikualadel toimuvad üleujutused võivad sageneda tihemini esinevate tormide tõttu. Praegu puudub kasutatav informatsioon selle kohta, mil määral tormid Eestis sageneda võivad. See- tõttu kasutati kaartide koostamisel veetasemete aegridade põhjal arvutatud tõenäosusstsenaa- riumeid. Veetasemete aegread sisaldavad juba toimunud kliimamuutuste informatsiooni. Siseveekogude puhul lubavad kliimamuutuste suundumused eeldada, et kevadisest suurveest põhjustatud üleujutused jõgede kallastel pigem vähenevad. Samas ei ole mõistlik neid alasid, kus on toimunud olulised üleujutused, riskipiirkondade hulgast veel välja jätta ega nende ula- tust vähendada. Põhjuseks on kliimamuutuste aeglane kulg, mistõttu on väga tõenäoline, et aladel, kus on juba toimunud vooluveekogudest põhjustatud üleujutusi, toimuvad need ka tu- levikus. Teiseks võib prognoosist järeldada, et kevadisest lumesulaveest põhjustatud jõgede üleujutused võivad asenduda sügiseste suurtest vihmahoogudest põhjustatud üleujutustega. Arvestades tuleviku kliimasuundumusi, liigitati kõik olulise kahjuliku mõjuga üleujutu- sed sellisteks, kus sarnase üleujutuse esinemine on edaspidigi tõenäoline. 4.3.2. Kliimamuutuste mõju meetmetele ja tegevustele Teise etapina arvestati kliimamuutuste mõju maandamiskava meetmete ja tegevuste väljatöö- tamisel. Lähtuti põhimõttest, et eelistada tuleb selliseid tegevusi, mis on paindlikud ja kohan- datavad muutuvas kliimas. Meetmete ja tegevuste määramisel hinnati, kas ja millisel määral on planeeritavad tegevused kliimatundlikud. Selleks viidi meetmekava koostamise käigus läbi kliimatundlikkuse analüüs, mille etappe ja hindamiseks kasutatud kontrollküsimusi kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 4-2). 25 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 1. Kas tegevus on tuleviku EI TEGEVUST KASUTUSELE EI VÕETA kliimamuutusi arvestades asjakohane? JAH EI 3. Kas tegevust on võimalik muutus- 2. Kas muutunud kliima võib tegevust JAH tega kohandada või negatiivseid mõ- mõjutada negatiivselt? jusid leevendada? EI JAH 4. Tegevust kohandatakse või leeven- TEGEVUS VÕETAKSE KASUTUSELE datakse negatiivseid mõjusid. Joonis 4-2. Tegevuste kliimatundlikkuse testi sammud Analüüsi esimese sammuna hinnati, kas tegevus on tuleviku kliimamuutusi arvestades asjako- hane (kontrollküsimus 1). Kõik meetmekavasse kantud tegevused on ka võimalikke klii- mamuutusi arvestades asjakohased ja vajalikud. Analüüsi teise sammuna hinnati, kas muutuv kliima võib tegevust (või selle tulemust) negatiiv- selt mõjutada (kontrollküsimus 2). Valdava osa tegevustest saab lugeda otseselt või kaudselt kliimamuutustest mõjutatuks. Negatiivselt mitte mõjutatud tegevusteks võib lugeda n-ö jooks- valt toimuvat järelevalvet/kontrolli ning andmete kogumist, mille põhimõtteline iseloom klii- mast ei sõltu. Samuti võib negatiivselt mõjutamata tegevusteks lugeda nt elanikkonna jooksva teavitamise üleujutusohust ning sellised regulaarselt uuendatavad valmisolekuplaanid, mille alusel ei kavandata ehituslikke tegevusi vms. Sellised tegevused määrati väga väikese klii- matundlikkusega tegevusteks. Nende tegevuste puhul, kus saab välja tuua tegevuse või selle tulemuse kliimamuutustest mõ- jutatuse, hinnati täiendavalt, kas neid tegevusi on võimalik muutustega kohandada ja/või ne- gatiivseid mõjusid leevendada (kontrollküsimus 3). Kõik meetmekavasse kantud tegevused on oma iseloomult sellised, mis õigeaegse ja sobiva kliimamuutuste mõjuga arvestamise korral säilitavad oma asjakohasuse. Seejuures on tegevuste kliimatundlikkus ja arvestamist vajavate kohanemis-/leevendusvõtete olulisus mõnevõrra erinev. Selleks, et tegevuste kliimatundlikkust paremini kirjeldada ning anda täiendavat sisendit tegevuste rakendamisetappi, määrati igale tegevusele, kas tegu on vähese, keskmise või suure kliimatundlikkusega tegevusega. Kliimatundlikkuse suuruse määramisel võeti lisaks tegevuse potentsiaalsele mõjutatusele klii- mamuutustest ja negatiivsete mõjude leevendamise võimalustele arvesse tegevuse või selle tulemuse kestus/eluiga ning tegevuse iseloomust tulenev kohanemisvõime. 26 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tegevuse või selle tulemuse kestuse/eluea järgi on tegevused jaotatud kolme gruppi:  lühiajalised – kuni 6 aastat (nt koolitused, järelevalve, üleujutustele reageerimine, teavitus- tegevus);  keskmise elueaga – kuni 15 aastat (nt seadmete ostmine valmisoleku suurendamiseks, pla- neeringud);  pikaajalised – enam kui 15 aastat (eelkõige ehituslikud tegevused). Tegevuse kliimamuutustega kohanemisvõime järgi on tegevused samuti jaotatud kolme gruppi:  suur – tegevust on võimalik suhteliselt kiirelt ja paindlikult muuta ka juhul, kui tegevuse planeerimisel ei ole otseselt arvestatud kliimamuutustega (nt regulaarsed koolitused, mille sisu on võimalik jooksvalt korrigeerida);  keskmine – tegevust on võimalik muutustega kohandada või negatiivseid mõjusid leeven- dada vähemalt planeerimisetapis ning ka tegevuse hilisem muutmine muutunud kliimaolu- des on teatud mööndustega võimalik;  vähene – tegevust on võimalik muutustega kohandada või negatiivseid mõjusid leeven- dada eelkõige planeerimisetapis, tegevuse hilisem muutmine muutunud kliimaoludes on keeruline ja ressursimahukas (nt kaitserajatiste ümberehitamine). Vastavalt tegevuse ja selle mõju iseloomule on määratletud tegevuse täpsustatud kliimatund- likkus. Tegevuse kliimatundlikkus on seda suurem, mida pikemaajalisem on ellu viidud tege- vuse mõju ja mida keerulisem on tegevust või selle mõju muuta muutunud kliimaoludes (Tabel 4-4). Tabelis ei kajastu väga väikese kliimatundlikkuse kategooria (vt selle kategooria selgitust eespool). Tabel 4-4. Tegevuse täpsustatud kliimatundlikkuse määramine Tegevuse kohanemisvõime Tegevuse eluiga Suur Keskmine Vähene Lühiajaline Vähene Vähene Vähene Keskmine Vähene Keskmine Suur Pikaajaline Keskmine Keskmine Suur Suure kliimatundlikkusega on pika elueaga ehituslikud tegevused. Nendeks on näiteks üleujutuste kaitserajatiste ehitamine ning sademeveesüsteemide rajamine. Tegevuse suur klii- matundlikkus ei tähenda seejuures tingimata, et tegevuse elluviimine ei ole prioriteetne. Küll aga näitab see, et tegevuse planeerimisel ja elluviimisel on kliimamuutustega arvestamine väga oluline (kohustuslik). Seega tuleb selliste ehituslike tegevuste planeerimisel arvestada rajatise projekteeritud eluea jooksul (ja kui see on asjakohane, ka hiljem) toimuvate võimalike muutus- 27 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 tega ja vajadusel välja töötada konkreetsed lahendused kliimamuutustega kohanemiseks. Näi- teks kui üleujutuse kaitserajatise eluiga on 50 aastat, on oluline arvestada kliimamuutuste prog- noosidega ja sellest sõltuvate üleujutusohu hinnangutega vähemalt kuni 50 aastat rajatise ra- jamisest. Kliimamuutuste prognoosid on tehtud nii lühi- kui ka pikema aja perspektiivis (2030–2100). Samuti on üleujutustohuga seotud riskipiirkonna kaartidel välja toodud oluliste üleujutuste tõenäosuste stsenaariumid 10, 50, 100 ja 1000 aasta perspektiivis. Tõenäosusstsenaariumite ja kliimaprognooside järgi on võimaik kujundada vastavaid tegevusi nii, et need oleksid maksi- maalselt efektiivsed. Tegevuse keskmine kliimatundlikkus näitab üldjuhul, et tegevuse enda rakendamist klii- mamuutused otseselt ei mõjuta, kuid tegevus võib omakorda mõjutada selliseid otsuseid/teisi tegevusi, millel on suurem kliimatundlikkus. Siia gruppi kuuluvad näiteks juhendid, planeerin- gud, üleujutusohuga alade kaardistamised jne. Seega, kuigi tegevuste elluviimine ja asjakoha- sus ei sõltu kliimamuutustest, tuleb nende planeerimisel ja elluviimisel siiski kliimamuutuste mõjudega arvestada. Näiteks on ehituskeeluvööndite seadmisel või sademeveesüsteemide planeerimise juhendite koostamisel asjakohane hinnata, kas need arvestavad ka tulevikus ilm- nevate oludega. Vähese ja väga väikese kliimatundlikkusega tegevused on oma iseloomult lühikese raken- damis- ja mõjuajaga ning kiiresti kohanduvad. Siia gruppi kuulub näiteks enamik järelevalve- tegevusi, mis on suunatud konkreetsel ajahetkel kehtivate õigusaktide nõuete täitmise kont- rollile. Vähese kliimatundlikkusega tegevused ei vaja üldjuhul rakendamisprotsessis täiendavat kliimamuutuste mõjuga arvestamist. Tegevuste kliimatundlikkuse määramise sammud ja selle tulemused (kliimatundlikkuse hinnangud) on tegevuste kaupa esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). 28 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 5. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE EES- MÄRGID 5.1. Eesmärkide seadmise põhimõtted Üleujutusega seotud riskide maandamise eesmärkide seadmisel on kasutatud n-ö ülevalt alla liikumist, et tagada kõikide võimalike riskide arvestamine ning üleujutusohuga seotud riskide ennetamine ka väljaspool tänaste teadmiste juures määratud riskipiirkondi. Ülevalt alla lähenemine tähendab, et esmalt on määratletud üleujutusega seotud riskide maan- damise üldeesmärgid. Üldeesmärgid on n-ö universaalsed ning kohalduvad kõigile esineva- tele üleujutuse liikidele ning kõigile olulistele riskipiirkondadele. Samuti on üldeesmärgid suu- natud üleujutusega seotud riskide vähendamisele/ennetamisele väljaspool riskipiirkondi. Igale üldeesmärgile on sõnastatud täpsemad alameesmärgid, millele on sõnastatud oodata- vad tulemused ja määratud saavutamise kriteeriumid. Alameesmärkide seadmisel on seejuures arvestatud riskipiirkondades esinevate kahjulike tagajärgedega (nt elanikkonna turvalisuse ta- gamisega ja kultuuripärandi kaitsmisega). Alameesmärgid võivad kohalduda nii kõigile riski- piirkondadele kui sõltuvalt esinevatest riskidest/tagajärgedest ka osadele riskipiirkondadele. Alameesmärkide sõnastamisel on osaliselt aluseks võetud eelmise maandamiskava meet- meplokid ehk sarnastele eesmärkidele suunatud meetmete grupid. Eesti kontekstis ei ole asjakohaseks peetud erinevate eesmärkide sõnastamist iga riskipiirkonna kaupa. Eestis aset leidvad üleujutused on oma ulatuselt ja mõjult (tagajärgedelt) pigem taga- sihoidlikud ning riskipiirkondade probleemistik ja võimalused sarnased. Eesmärkide kohaldu- mist igale riskipiirkonnale on arvesse võetud nii esinevate riskide kaardistamise (vt Tabel 3-10) kui ka alameesmärkide alla konkreetsetele riskipiirkondadele suunatud meetmete sõnastamise kaudu. Eelmisel maandamiskava rakendusperioodil alustati ning uuel rakendusperioodil jätkatakse igas riskipiirkonnas uuringute läbiviimist, mille eesmärgiks on täpsemalt kaardistada üleujutu- sega seotud riskide maandamise vajadused ja võimalused konkreetsetes asukohtades. Riski- piirkondade põhiste eesmärkide seadmise otstarbekust on võimalik uuesti kaaluda, kui nime- tatud tööde valmivad. Üldeesmärk on saavutatud, kui sellega seotud alameesmärgid on täidetud. Alameesmärgid on seotud konkreetsete meetmetega. Iga alameesmärgi täitmine toimub vas- tavate meetmete ja tegevuste abil. Alameesmärgid võib lugeda saavutatuks, kui nendega seo- tud meetmed ja tegevused on edukalt ellu viidud. Seejuures on tegevustele sõnastatud ka jäl- gitavad/mõõdetavad rakendamise näitajad (LISA 3). Samuti on iga tegevuse puhul hinnatud selle tegevuse mõju (panust) eesmärgi saavutamisele LISA 4). 29 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 5.2. Maandamiskava meetmete üld- ja alameesmärgid Üleujutusega seotud riskide maandamiseks on kõigis Eesti vesikondades seatud neli keskset üldeesmärki ja seitse alameesmärki. Eesmärkidega seotud meetmete ja tegevuste kirjeldused ning tegevuste rakendamise näitajad on esitatud meetmekavas (LISA 3). Eesmärk 1. Üleujutusega seotud riskide ennetamine E1.1. Uute objektide rajamise piiramine ja tingimuste seadmine üleujutusohtlikel aladel Oodatavad tulemused: Rakendunud on terviklik üleujutusohuga arvestav planeerimis- süsteem, mis väldib üleujutusohuga seotud riskide suurenemist ja uute riskipiirkondade teket. Uute objektide rajamisel riskipiirkondadesse on arvestatud üleujutusest tulene- vate riskidega ning rakendatud asjakohaseid leevendusmeetmeid. Tagatud on jätku- suutlik maakasutuse planeerimine, mis käsitleb tasakaalustatult ehitatud keskkonda ja rohealasid. Kehtestatud on asukohapõhised ehituspiirangud. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 1.b, 1.c, 1.d, 1.e. E1.2. Ennetusmeetmete rakendamine ja järelevalve kahjude vältimiseks Oodatavad tulemused: Tagatud on üleujutusohtu mõjutava taristu (eelkõige maaparan- dussüsteemid, paisud ja sademeveesüsteemid) nõuetekohane toimimine ning riske maandavate õigusaktide nõuete täitmine keskkonnaohuga ettevõtetes. Välja on tööta- tud asjakohased juhendid ja strateegiad üleujutusohuga arvestamiseks. Kultuurimäles- tistele on koostatud riskianalüüs ja riskide ennetuskava. Riskipiirkondades on rakenda- tud konkreetsetes asukohas võimalikud otstarbekad (otseselt vajalikud, kuluefektiivsed ja kaasnevaid keskkonna- või sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades vastuvõeta- vad) lahendused üleujutusega kaasnevate riskide maandamiseks piirkonda jäävatel mä- lestistel. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 1.f, 2.c, 3.a, 4.a, 5.d., 11.a. Eesmärk 2. Üleujutuse eest kaitsmine E.2.1. Üleujutusohu või üleujutuste mõju vähendamine tehniliste tegevuste toel Oodatavad tulemused: Teostatud on asukohapõhised uuringud sobivate kuluefektiiv- sete tehniliste lahenduste leidmiseks konkreetsetesse riskipiirkondadesse eesmärgiga vähendada üleujutuste ulatust ja/või nendega kaasnevaid tagajärgi. Tehnilised lahen- dused on nende rakendamise otstarbekusel ellu viidud (või elluviimist on maandamis- kava rakendamisperioodil alustatud). Pikemas perspektiivis on kõigis riskipiirkondades rakendatud konkreetses asukohas otstarbekad (otseselt vajalikud, kuluefektiivsed ja kaasnevaid keskkonna- või sotsiaal-majanduslikke mõjusid arvestades vastuvõetavad) lahendused üleujutusega kaasnevate riskide maandamiseks. Seejuures on võimaluse korral eelistatud looduslähedasi lahendusi. 30 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 2.a, 2.b, 2.d, 2.e, 3.b, 6.a, 6d, 6.e-6.t. Eesmärk 3. Üleujutuseks valmisoleku tagamine E3.1. Elanikkonna turvalisuse tagamine ja keskkonnakahju vältimine üleujutuse ajal Oodatavad tulemused: Toimuvate üleujutuste korral on tagatud inimeste ja liikuvvara kiire ja tõhus evakueerimine ning oluliste tugisüsteemide toimimine. Rakendatud on riskide hindamise ja kontrollisüsteemid riskipiirkonda jäävatele käitistele. Üleujutustega ei kaasne inimohvreid ega oluliste tagajärgedega tõrkeid elutähtsate teenuste osuta- misel. Välditud olulise keskkonnakahju tekkimine inimtekkelistest rajatistest – saastuse jõudmine keskkonda on välditud või tagatud on tekkinud keskkonnaohu operatiivne likvideerimine. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 5.e, 7.a, 9.a, 10.a, 10.b. E3.2. Üleujutuste prognoosimise ja hoiatussüsteemi toimimine Oodatavad tulemused: Tagatud on elanike ja asutuste õigeaegne teavitamine üleujutu- sohust ja selle prognoositavast ulatusest. Kogutud on piisav alusandmestik, mille põhjal anda üleujutuste hoiatusi. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 8.a, 8.b. E3.3. Üleujutusohuga seotud teadlikkuse suurendamine Oodatavad tulemused: Üleujutusohuga seotud teave on avalikult kättesaadav. Toimub üleujutusohuga seotud riskide maandamise terviklik planeerimine ja vastutavate asu- tuste omavaheline koostöö. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 12.a, 13.a. Eesmärk 4. Üleujutuse tagajärgedest taastumine E4.1. Üleujutuse tagajärgedest taastumine Oodatavad tulemused: Toimunud oluliste üleujutuste korral on suudetud nende taga- järgedega toime tulla. Oluliste kitsaskohtade tuvastamiseks üleujutuste tagajärgedest taastumisel töötatakse võimalusel välja lahendused olukorra leevendamiseks tulevikus. Toimunud üleujutustel ei ole püsivaid tagajärgi olulistele teenustele, infrastruktuuridele, majandussektoritele. Saavutamise kriteerium: Rakendatud on meetmed 6.b, 6.c, 14.a, 14.b. 31 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 6. ÜLEVAADE MAANDAMISKAVA SENISEST TÄITMISEST 6.1. Maandamiskava meetmete rakendamise ülevaade Ida-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kava 2016–2021 täitmise hinda- miseks koguti infopäringute ja/või konsultatsioonide abil sisendit maandamiskava meetmete olulisematelt rakendajatelt. Oma sisendi andsid järgmised osapooled: Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Siseministeerium, Päästeamet, Rahandusministeerium, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kultuuriministee- rium, Muinsuskaitseamet ning riskipiirkondade kohalikud omavalitsused. Maandamiskava koostamisel eristati koostöös peamiste rakendajatega meetmed, mis:  on teostatud ja võib lugeda lõpetatuks;  on alustatud või mille teostamine on pooleli;  on teostamata;  on teostatud, kuid oma iseloomult ka edasist (pidevat) rakendamist vajavad. Maandamiskava tegevustest 62 tegevust ehk veidi enam kui pooled võib lugeda eelmisel ra- kendusperioodil teostatuks. Sealhulgas on ka tegevusi, mis on oma iseloomult pidevat teosta- mist vajavad ehk jätkuvad ka järgmisel perioodil. Neile lisandub 17 tegevust, mis on teostami- sel. See tähendab, et tegevusega on kas alustatud, see on täidetud osaliselt või on maanda- miskava perioodil välja töötatud uus lahendus/suund, kuidas sama eesmärki täita. Teostamisel tegevuseks on loetud ka sellised, mida on ellu viidud mõnes riskipiirkonnas, kuid mitte kõigis. Näiteks on selliseks tegevuseks üleujutusohuga arvestamine linnade ja valdade üldplaneeringutes. Tegevuse rakendamise ajaraam sõltub uute üldplaneeringute koostamise ajaraamist (seejuures on üldplaneeringu koostamine väga pikk protsess) ning sellise tegevuse puhul ei ole otstarbekas seada kindlaid tähtaegu maandamiskavaga. Oluline on, et uutes järk- järgult kehtestavates üldplaneeringutes nõudega arvestatakse ehk sammhaaval kõiki riskipiir- kondi katva eesmärgi suunas liigutakse. Teostamata ja seejuures ka alustamata tegevusi saab välja tuua neli:  uuring, millega selgitatakse välja, kui tõhusad on (planeeringutes) rakendatud looduslikud veesidumismeetmed;  üleujutusohuga seotud riskipiirkondades detailsete üleujutusriski kaartide koostamine ja avalikes kohtades elanikkonnale kättesaadavaks tegemine;  muinsuskaitseobjektide kaitseks vastavates strateegiates üleujutusohuga seotud riskide ar- vestamine; 32 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  uuringu teostamine veetaseme reguleerimisvõimaluste selgitamiseks paisudel, kus see lee- vendab üleujutuse mõju piirkonnale. Nimetatud meetmete rakendamine kirjeldatud kujul ei ole osutunud kas sisuliselt otstarbekaks (riskipiirkondade kaardid ja veesidumismeetmete uuring) või ressursipuudusel võimalikuks (muinsuskaitsealuste objektide kaitsetingimused ja paisude uuring). Konkreetsete tegevuste rakendamata jäämine ei ole otseselt suurendanud üleujutusohuga seotud riske ega võimalikke tagajärgi. Nimetatud tegevustest prioriteetsemaks võib lugeda kultuurimälestistele avalduvate riskide ja nende kaitsmise võimaluste analüüsi. Vastav meede kantakse muudetud kujul järg- mise perioodi tegevustesse. Meetmekavas on ka 27 sellist tegevust, millele rakendamise seisu hinnangut ei olnud kas puu- duva informatsiooni või meetme iseloomu tõttu võimalik anda. Sellisteks meetmeteks on val- davalt ehituslikud ja looduslikud veesidumismeetmed üleujutusohu vähendamiseks, mille ra- kendamine on ette nähtud valikupõhiselt, s.t iga riskipiirkonna puhul on võimalus otsustada, millised meetmed seal on asjakohased. Valikupõhisuse tõttu ei olnud ka võimalik üheselt hin- nata, millisest tegevuse elluviimise mahust alates võib tegevust teostatuks lugeda. Ajakohastatud maandamiskavas on kava rakendamise lihtsustamiseks sellised tegevused üm- ber kujundatud, sidudes uued tegevused selgemini riskipiirkondadega ja/või sõnastatud tule- miga. Samuti ei olnud võimalik informatsiooni koguda käitiste/ettevõtete rakendatavate tegevuste kohta, kuna sellise informatsiooni kogumiseks ei ole välja töötatud toimivaid (mõistliku ajaku- luga) lahendusi. Maandamiskava meetmete rakendamise täpsem ülevaade on esitatud tabelina maandamis- kava lisas (LISA 2). 6.2. Maandamiskava eesmärkide saavutamise hinnang Ida-Eesti vesikonna üleujutusega seotud riskide maandamise kavas 2016–2021 puudusid sel- ged kriteeriumid, läbi mille mõõta maandamiskava eesmärkide saavutamist. Arvestades, et ligikaudu 70% maandamiskava tegevustega on 2020. aasta lõpuks vähemalt alustatud või on need ka lõpuni viidud, võib sellest järeldada, et ühtlasi liigutakse ka maanda- miskava eesmärkide saavutamise suunas. Perioodil 2016–2021 ei ole Ida-Eesti vesikonnas toimunud üleujutusi, millega oleks kaasnenud inimohvrid või oluline pikaajaline kahju loodusväärtustele, kultuuriväärtustele või majanduste- gevusele. Ajakohastatud maandamiskavas on tähelepanu pööratud eesmärkide, nende saavutamise hin- damise ja meetmete rakendamise edusammude hindamise põhimõtete selgemale välja toomi- sele. 33 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 7. ÜLEUJUTUSEGA SEOTUD RISKIDE MAANDAMISE MEET- MED 7.1. Meetmete määramise põhimõtted 7.1.1. Meetmete määramine Kõik meetmekavas esitatud meetmed ja tegevused on välja töötatud selleks, et nad täidaksid üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava üld- ja alameesmärke. Iga meede on seotud konkreetse alameesmärgiga. Esimene maandamiskava koostati aastateks 2016–2021. Käesolev maandamiskava on sisult eel- mise maandamiskava ajakohastamine. Seega võeti ka meetmete määramisel aluseks eelmise perioodi meetmekava. Meetmekava uuendamise esimese sammuna koondati meetmete peamistelt rakendajatelt ja muudest allikatest informatsioon meetmete senise täitmise kohta. Selle põhjal analüüsiti meet- mekava rakendamise seniseid edusamme ehk meetmekava täitmise seisu (vt täpsemalt ptk 6 ja LISA 2). Maandamiskava koostamisel eristati koostöös peamiste rakendajatega meetmed, mis:  on teostatud ja võib lugeda lõpetatuks;  on teostamata ja endiselt vajalikud;  on teostamata, kuid muutunud olude või lisandunud teabe tõttu kaotanud asjakoha- suse;  on alustatud ja mille teostamine jätkub järgmisel perioodil;  on oma iseloomult pidevat rakendamist vajavad. Ajakohastatud meetmekavas on järgmisesse perioodi üle kantud eelmise maandamiskava meetmed ja tegevused, mis on teostamata ning endiselt asjakohased, mille elluviimine on poo- leli või mis oma iseloomult on pidevat rakendamist vajavad tegevused. Sellistel juhtudel on meetmetel ja tegevustel säilitatud eelmises meetmekavas antud number. Vajadusel on meetme sisu mõnevõrra muudetud. Lisaks selgitati meetmekava ajakohastamisel uued lisatavad meetmed, mille rakendamise vaja- duse osas puudus varasemal perioodil teadmine või mille rakendamise vajadus on tekkinud perioodi jooksul. Meetmed on välja töötatud, arvestades nii Eestis toimuvate üleujutuste iseloomu, üleujutu- sohuga seotud riskipiirkondi ja riskipiirkondade kaarte kui ka olulisi mõjuobjekte. Riskipiirkon- dade eripära ja kohalike vajaduste arvestamiseks toimusid meetmekava uuendamisel konsul- tatsioonid kõikide riskipiirkondade kohalike omavalitsustega. Võimalusel (olemasolul) võeti 34 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 meetmekava ajakohastamisel arvesse riskipiirkondades teostatud uuringuid üleujutusega seo- tud riskide täpsemaks hindamiseks ja/või meetmete seadmiseks. Meetmete rakendamiseks vajalikud tegevused on välja töötatud, tuginedes nn Demingi ringile ehk pideva parendamise tsüklile (planeeri -> teosta -> kontrolli -> korrigeeri). Arvestatud on, et eesmärkide saavutamiseks peab tagatud olema nii efektiivne tegevuste planeerimisprotsess kui ka ellu viidud hilisem järelevalve. Kuna nii planeerimise kui ka järelevalve etapp koosneb eelkõige administratiivsetest või uurimuslikest tegevustest, on meetmekavas ka suurem nn pehmete tegevuste osakaal kui tehniliste tegevuste osakaal. Üleujutuste direktiiv sätestab, et üleujutusega seotud riskide maandamise kava koostamisel tuleb muu hulgas arvesse võtta kulusid ja tulusid, üleujutuste ulatust ja kulgemisteid ning ala- sid, mis võivad üleujutusi kinni pidada, veemajanduskavades seatud keskkonnaalaseid ees- märke, pinnasekaitse ja veemajanduse, ruumiplaneerimise, maakasutuse ja looduskaitse as- pekte, laevaliiklust ning sadamate infrastruktuuri. Eelnimetatud aspektidega on arvestatud ka meetmete määramisel. Meetmekavas planeeritud tegevustele on teostatud kulude ja tulude analüüs (vt lähemalt ptk 7.1.2 ja LISA 4). Analüüsi tulemusi võeti arvesse tegevuste prioriseerimisel (vt lähemalt ptk 7.1.3). Üleujutuste ulatust ja kulgemisteid on arvestatud (ja arvestatakse ka edasistes uuringutes) ris- kipiirkondade ehituslike meetmete väljatöötamisel (vt ka selgitusi ptk 7.2.2 jaotises „tehnilised (ehituslikud) lahendused“). ÜRMK ajakohastamise käigus koostati n-ö näidisprojektidena kol- mele riskipiirkonnale ehituslike lahenduste eskiisid7. Lahenduste väljatöötamisel arvestati üleujutuste iseloomu, põhjuseid, kujunemist, esinemistõenäosust, ulatust, piirkonna maakasu- tust, olemasolevate objektide ja voolusängide looduslike omaduste mõju jm olulisi aspekte. Vajadusel teostati täpsustatud hüdrauliline modelleerimine. Ehituslikud lahendused peavad olema toimivad ja mõjusad. Meetmekavasse on kantud meetmed looduslähedaste vett hajutavate ja siduvate alade säilita- miseks või rajamiseks (nt meede 2.a, 2.b, 2.c, 2.d). Muu hulgas on nende meetmete puhul ar- vestatud vee sidumisega pinnases, sh põllumajandusmaadel ja märgaladel. Selliste alade ja heade maakasutuspraktikate mõju ning olulisust üleujutusriskide leevendamisel selgitati osa- pooletele avalikel aruteludel. Säästlikku põllumajandusmaa kasutamist soodustatakse eelkõige ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava sekkumiste ja toetusmeetmetega (tegevus 2.b.1). Meetmekavas on ette nähtud ka tegevused eri osapoolte (nt planeerijad, maaparandussüstee- mide projekteerijad) teadlikkuse suurendamiseks koolituste ja juhendmaterjalide abil. 7 Üleujutusriskide maandamiskava tehnilised lahendused Sindi, Tartu ja Kärdla linnas asuvad Keskkon- naministeeriumi kodulehel (https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2). 35 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Maakasutuse suunamisel on väga oluline roll ruumilisel planeerimisel. Alameesmärgi E1.1 alla on koondatud terviklik kogum ruumilist planeerimist suunavaid meetmeid ja tegevusi (vt ka selgitusi ptk 7.2.2 jaotises „üleujutusohuga arvestav planeerimine“). Kõigi tegevuste puhul hinnati ja arvestati, milline võib olla tegevuse mõju veepoliitika raamdirektiivi ja veemajanduskavade eesmärkidele. Tegevuste puhul, mille mõju veekogude seisundile ja seatud eesmärkidele tuleb täpsemalt hinnata ja arvestada tegevuse rakendamisel, on tegevusele lisatud vastav märge ja selgitused (vt lähemalt ptk 7.3.3 ja LISA 4). Looduskaitse eesmärkidega arvestamine toimub ÜRMK rakendamisel mitmel moel. Ehituslike tegevuste puhul tuleb planeerimisel arvestada nende võimalikku keskkonnamõju, sh mõju loo- duskeskkonnale. Eespool nimetatud ehituslike lahenduste pilootprojektide raames koostati keskkonnamõju eelhindamised ning selgitati välja lahendused, mille projekteerimisel tuleb teostada keskkonnamõju hindamine ja/või Natura hindamine. Sarnaselt tuleb looduskaitselisi eesmärke arvestada teiste riskipiirkondade uuringutes. Lisaks on meetmekavasse kantud tege- vused, mis on seotud looduskaitseseaduse nõuete rakendamisega, ning meede 2.d loob seose ka kaitsekorralduskavades planeeritud tegevuste rakendamisega. Laevaliiklusega ja sadamate infrastruktuuriga arvestamine toimub nende riskipiirkondade teh- niliste lahenduste kaudu, kus see on asjakohane. Samuti toimub objektipõhine riskide maan- damine riskianalüüside ja tegutsemisplaanide abil (meede 5.e). Maandamiskava uuendamisel on meetmekava lihtsustamiseks vähendatud meetmete hierar- hiat. Esimeses meetmekavas olid tegevused jagatud meetmeplokkideks, meetmeteks ja tege- vusteks. Ajakohastatud meetmekavas on säilitatud kaks taset – meetmed ja nende all täpsema kirjeldusega tegevused. Meetmekava rakendamise edusammude selgemaks jälgimiseks on valdavale osale tegevustest lisatud ka oodatavad tulemused ehk rakendamise mõõdikud (LISA 3). Meetmed saab oma suunatuselt ja rakendamise geograafiliselt ulatuselt jagada kolme gruppi:  asukohapõhised meetmed – konkreetsed tegevused, mis kohalduvad ühes või mitmes riskipiirkonnas (nt ehituslikud tegevused);  riskipiirkondade meetmed – kõikides riskipiirkondades rakenduvad meetmed;  vesikonnaülesed meetmed – kogu vesikonnas rakendatavad meetmed, mille eesmärk on muu hulgas ka riskide vähendamine väljaspool olemasolevaid riskipiirkondi ja uute riskipiirkondade tekkimise vältimine (nt õigusaktide nõuded, teavituskampaaniad ja planeerimise head tavad). 36 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 7.1.2. Kuluefektiivsuse hindamine ÜRMK uue elemendina on kõigile tegevustele teostatud kuluefektiivsuse hindamine. Kuluefek- tiivsuse hindamine on läbi viidud meetmekava tegevuste kaupa, kuid saadud tulemusi on või- malik üldistada meetmete tasemel. Meetmete ja tegevuste kuluefektiivsuse hindamiseks on kasutatud tegevuse mõju ja tegevuse maksumuse suhet. Selleks on tegevuse mõju hinnangud ja tegevuse maksumuse hinnangud jaotatud omavahel võrreldavatesse kategooriatesse, mida on võimalik väljendada nii kvalita- tiivselt (suhtelise hinnanguna) kui ka kvantitatiivselt (arvuliste hindepunktidena). Tegevuse mõjuna on arvestatud tegevuse panust selle konkreetse alameesmärgi saavuta- misse, millele tegevus on suunatud. See lähenemine tuleneb põhimõttest, et kavandatud tege- vuste abil tuleb saavutada kõik maandamiskavale seatud eesmärgid. Seega on kuluefektiivsuse hindamisel asjakohane omavahel võrrelda just samale eesmärgile suunatud tegevusi ning pii- ratud ressursside puhul valida neist otstarbekamad. Tegevuse mõju hindamisel on arvesse võetud selle mõju iseloomu (otsene või kaudne mõju) ning mõju ulatust. Samuti on lisaaspektina arvesse võetud tegevuse olulisust teiste tegevuste elluviimisel. Näiteks ei ole erinevate uuringute läbiviimisel endal otsest mõju üleujutusega seo- tud riskide vähendamisele. Samas on need uuringud olulised selleks, et võimaldada edasist piirangute seadmist või tehniliste lahenduste elluviimist. Selliste omavaheliste seoste arvesta- mata jätmine alahindaks eeltööde tegelikku panust terviktulemusse. Erinevatele mõju aspektidele on antud kvantifitseeritud hindepunktid alljärgnevalt. Tabel 7-1. Mõju liigi arvestamine tegevuse mõju hindamisel Hinne Mõju liik Selgitus Tegevuse mõju on kaudne. Nt suurendavad koolitused ja juhendmaterjalid 1 kaudne sihtrühmade teadlikkust, kuid mõju avaldumiseks on vajalik, et sihtrühmad neid teadmisi reaalselt rakendaksid. Tegevus toetab teisi ÜRMK tegevusi. Tegevuse enda mõju on kaudne, kuid rakendamisest sõltub otseselt ja oluli- kaudne, selt teiste ÜRMK tegevusete rakendumine. Nt ei ole riskipiirkondade tehnilisi 3 oluline kaas- tegevusi võimalik ellu viia ilma eelnevate uuringute ja projektide teostami- mõju seta. Tegevuse mõju on otsene. Nt on planeeringutega seatavate kohustuslike pii- 3 otsene rangutega võimalik vältida uute üleujutusohust mõjutatud objektide teket. 37 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tabel 7-2. Mõju ulatuse arvestamine tegevuse mõju hindamisel Mõju Hinne Selgitus ulatus Tegevuse mõju avaldub osal riskipiirkonnast või on seotud konkreetsete üksi- 0 lokaalne kobjektidega. Nt ajutiste tõkestusvahendite hankimine. Tegevuse mõju avaldub ühes riskipiirkonnas või on seotud teatud piirkonda- 1 piirkondlik dega, sõltuvalt nende eripärast. Nt riskipiirkonna tehniliste tegevuste väljatöötamine. Tegevuse mõju hõlmab suuri alasid või kogu vesikonda. 2 ulatuslik Nt õigusaktide muudatused ja üldplaneeringud. Tegevuse erinevate mõju aspektide liitmisel saadi mõju koondhinnang. Mõju hindamisel on seejuures kasutatud alljärgnevaid kategooriaid. Tabel 7-3. Tegevuse mõju eesmärgi saavutamisele Hinne Mõju suurus Selgitus 1 mõõdukas Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 1-2 2 keskmine Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 3 3 suur Tegevuse mõju aspektide koondsumma on 4-5 Ligikaudu pooled kavandatud tegevused võib lugeda suure mõjuga tegevusteks. Mitmest tegevusest koosneva meetme mõjuna saab arvestada meetme suurima mõjuga te- gevuse mõju hinnangut. Mõõduka mõjuga tegevused panustavad eesmärgi täitmisesse täien- davalt ning seega just suurendavad, mitte ei vähenda meetme kui terviku mõju. Näiteks meetme 1.b „Üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine“ rakendamiseks on ette nähtud kolm konkreetsemat tegevust, millest kaks (1.b.2, 1.b.6) on suure mõjuga ning üks (1.b.1) keskmise mõjuga tegevus. Meedet tervikuna on asjakohane lugeda suure mõjuga meet- meks. Võimaldamaks tegevuste mõju ja maksumuste suhte võrreldavat hindamist, anti ka tegevuste maksumustele grupeeritud kaalud. Kuluefektiivsuse hindamiseks on tegevuste maksumused jagatud alljärgnevatesse kategooriatesse. Kuna tegevuste rakendamine on erineva ruumilise ulatusega (ühte või mitmesse riskipiirkonda panustavad tegevused), jaotati kuluefektiivsuse hindamisel vesikonnaüleste tegevuste maksumus riskipiirkondade peale. Tabel 7-4. Tegevuse maksumuse kategoriseerimine Maksumuse Hinne Selgitus kategooria 1 väike Maksumus eeldatavalt ≤ 30 000 EUR. Maksumus eeldatavalt 30 000 – 150 000 EUR või maksumust ei ole võima- 2 keskmine lik ÜRMK koostamise ajal usaldusväärselt hinnata. 3 suur Maksumus eeldatavalt ≥ 150 000 EUR. 38 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tegevuse kuluefektiivsus on määratud tegevuse mõju ja tegevuse maksumuse suhte kaudu. Lähtutud on põhimõttest, et kui tegevuse mõju kategooria on kõrgem kui tegevuse maksu- muse kategooria, on tegu suure kuluefektiivsusega tegevusega (Tabel 7-5). Kui tegevuse mõju kategooria on madalam kui maksumuse kategooria, on tegu väikese kuluefektiivsusega tege- vusega. Tabel 7-5. Tegevuse kuluefektiivsuse kategooriad Mõju Maksumus mõõdukas keskmine suur väike Keskmine (2) Suur (3) Suur (3) keskmine Väike (1) Keskmine (2) Suur (3) suur Väike (1) Väike (1) Keskmine (2) Oluline on märkida, et kasutatud metoodika ei väljenda tegevuste n-ö absoluutset kuluefek- tiivsust, s.t selle põhjal ei saa teha järeldusi, et tegevuse mõju/kasu on ka rahalisse väärtusesse ümber arvutatuna suurem või väiksem kui tehtud investeeringu kulu. Eelkõige võimaldab teos- tatud analüüs tegevuste omavahelist võrdlust ning tegevuste otstarbekuse hindamist. Suure kuluefektiivsusega tegevusteks saab lugeda tegevused, mis on suunatud riskide vältimi- sele planeerimise ja muude ennetusliku iseloomuga võtete abil. Samuti saab suure kuluefek- tiivsusega tegevusteks lugeda hädaolukordadeks valmisoleku suurendamist ja vastavate teavi- tamisprotseduuride toimimist. Riskipiirkondade tehnilised lahendused on otseselt suunatud üleujutusohu või selle tagajär- gede (sh majanduslike kahjude) vähendamisele, kuid tegevuste reaalne maksumus ei ole antud etapis teada, mistõttu on tegevustele määratud kuluefektiivsus tinglik ja üldistav. Riskipiirkondade ehituslike tegevuste puhul tuleb eri lahenduste mõju ja maksumust täpse- malt hinnata riskipiirkondade uuringute käigus. Vastavate tulemuste põhjal saab langetada va- liku nende väljatöötatavate lahenduste prioriteetsuseks konkreetses riskipiirkonnas ehk sõe- luda välja need lahendused, mis on ka täpsustatud uuringute kohaselt kuluefektiivsed. Mitmest tegevusest koosneva meetme kuluefektiivsusena saab arvestada meetme tegevuste kuluefektiivsuste aritmeetilist keskmist, kasutades selle leidmiseks kuluefektiivsuse arvulist skaalat (1-3) ja saadud tulemuse ümardamist lähimale kategooriale vastavale hindele. Ida-Eesti vesikonnas ei ole piiriüleseid riskipiirkondasid ning olulised üleujutused ei ole mõju- tatud piiriülestest tegevustest. Maandamiskavasse planeeritud meetmed, sh vesikonnaülesed meetmed, ei mõjuta olemasolevate teadmiste põhjal üleujutuse riski naaberriigi territooriumil. Kui rakendamise etappides siiski selgub, et piiriülene mõju on võimalik, saab vajalikud vältimis- või leevendusmeetmed välja töötada keskkonnamõju hindamise või muu asjakohase protsessi käigus. Eelnevast tulenevalt ei olnud vajalik rakendada metoodikat meetmete piiriülese mõju ja/või kuluefektiivsuse hindamiseks. 39 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Näiteks meetme 8.a (seirevõimekuse arendamine) alla kuulub kolm tegevust, millest kaks on suure ja üks keskmise kuluefektiivsusega. Meetme kuluefektiivsuse hinnangu aritmeetiline keskmine on 2,7. Selle täisarvuliseks ümarduseks on 3 ehk meetme võib lugeda suure kuluefek- tiivsusega meetmeks. Tegevuste kuluefektiivsuse hindamise sammud ja tulemused on tegevuste kaupa esita- tud maandamiskava lisas (LISA 4). 7.1.3. Meetmete prioriseerimine Eelmise perioodi ÜRMK meetmete prioriseerimine toimus erinevaid aspekte (kontrollküsimusi) arvestava kvalitatiivse hinnanguga. Kõrge prioriteediga tegevusteks määrati õigusaktide nõue- tega seotud kohustuslikud tegevused; tegevused, mis on otseselt suunatud elanikkonna elu ja tervise kaitsele ning tegevused, mis on otseselt suunatud üleujutusohuga seotud riskide vä- hendamisele. Samuti arvati kõrge prioriteediga tegevusteks uuringud, mis on aluseks teiste tegevuste rakendamisel. Ülejäänud tegevused jaotati keskmisesse ja madalasse prioriteeti vas- tavalt sellele, kas neil tegevustel oli mõju kõrge prioriteediga tegevustele. ÜRMK uue elemendina on kõigile tegevustele teostatud tegevuse panuse hindamine maanda- miskava eesmärkidesse, mis osaliselt hõlmab eelmise prioriteetide seadmise metoodika kont- rollküsimuste elemente. Seetõttu analüüsiti, kas tegevuste mõju hindamise tulemused on üht- lasi kasutatavad ka meetmete prioriteetsuse määramisel, ning otsustati prioriteetide määra- mise metoodikat muuta. Ajakohastatud maandamiskavades on tegevuste prioriteedid seatud, kasutades mitme kritee- riumi analüüsi:  Ühe kriteeriumina on prioriteedi määramisel arvesse võetud tegevuse mõju eesmärgi saa- vutamisele (hindepunktidena), vastavalt peatükis 7.1.2 kirjeldatud metoodikale. Tegevuste prioriteetsus on määratud põhimõttel, et mida suurem on tegevuse panus maandamiskava eesmärkidesse, seda prioriteetsem on tegevus.  Teise kriteeriumina on prioriteedi määramisel arvesse võetud tegevuse kuluefektiivsust (hindepunktidena), vastavalt peatükis 7.1.2 kirjeldatud metoodikale. Lisakriteeriumi arves- tamise eesmärk on, et sarnase mõju suurusega tegevuste korral oleksid eelistatud need, millest saadav kasu on tegevuse maksumusega paremini tasakaalus. Kriteeriumite hindepunktid liideti ning saadud tulemuste alusel jagati tegevused I, II ja III prio- riteediga tegevusteks. Riskipiirkondade ehituslike tegevuste puhul on esitatud (koond)prioriteet tinglik ja üldistav ning asukohapõhiste tegevuste prioriteetsus tuleb selgitada riskipiirkondade uuringute käigus. Juhul, kui riskipiirkonnas vajalikud tegevused on juba välja selgitatud täpsema uuringuga, mille raames on ühtlasi teostatud tegevuste kuluefektiivsuse hindamine ja/või tegevuste prioriseeri- mine, arvestati võimalusel selle täpsema uuringu tulemusi. 40 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Kolmeastmelise prioriteetide skaala eesmärk on anda rakendajatele lihtsat informatsiooni meetmete üldise olulisuse ja soovitusliku rakendamise järjekorra kohta. Tegevuse madalam prioriteet ei tähenda seejuures, et tegevuse elluviimine ei ole terviktulemuse saavutamiseks vajalik. Võimaluse korral tuleb ellu viia kõikide prioriteetidega tegevused. Maandamiskava ees- märkide saavutamiseks on siiski kõige olulisem rakendada I ja II prioriteediga tegevusi. Meetmete tasemel jagati meetmete prioriteedid lisaks ka täpsemale viieastmelisele skaalale, mille eesmärk on võimaldada täpsemat meetmete rakendumise jälgimist ja suunamist koordi- neeriva asutuse (Keskkonnaministeeriumi) poolt ning prioriteetide esitamist Euroopa Komisjo- nile esitatavas ühtlustatud formaadis. Prioriteetsuse hindamise käik ja tulemused on tegevuste kaupa esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). 7.2. Meetmekava ülevaade 7.2.1. Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed Üleujutusega seotud riskide maandamise meetmed on esitatud maandamiskava meetmekavas. Meetmekava on vormistatud eraldi tabelina (LISA 3). Meetmekavas on meetmed grupeeritud nendega seotud eesmärkide ja alameesmärkide kaupa. Ajakohastatud maandamiskava meetmed on alljärgnevad:  1.b. Üleujutusohtlike piirkondade riski arvestav planeerimine  1.c. Üleujutusohtlikes piirkondades ehituskeelualade määratlemine ning ehitistele tin- gimuste seadmine  1.d. Üleujutusohuga alade kaardistamine, sh väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid  1.e. Planeeringute ja õigusaktide nõuete täitmise järelevalve maakasutuses  1.f. Taristu ja käitiste nõuetele vastavuse kontroll  2.a. Looduslähedaste lahenduste kasutamine tiheasustusaladel sademevee hajutami- seks ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks  2.b. Looduslähedaste lahenduste kasutamine põllumajandusmaadel vee hajutamiseks ning pinnasesse imbumise soodustamiseks  2.c. Üleujutusohtu vähendavate metsamajandusvõtete rakendamine  2.d. Loodusliku hüdromorfoloogiaga seotud meetmete kasutamine sademevee hajuta- mise ning vee pinnasesse imbumise soodustamiseks 41 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  2.e. Maaparandussüsteemide korrashoid ja hooldus, et tagada liigvee äravool  3.a. Sademeveesüsteemide toimimise tagamine  3.b Sademeveesüsteemide rekonstrueerimine ja rajamine  4.a. Paisu hea tehnilise seisundi ja hoolduse tagamine  5.d. Üleujutuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine  5.e. Avariiolukordadeks valmisoleku tagamine ja saastuse vältimine  6.a. Riskipiirkondade tehniliste lahenduste väljatöötamine üleujutuste või nende mõju vähendamiseks  6.b. Jääummistuste tekkimisel nende õigeaegne likvideerimine  6.c. Jääummistuste andmete kogumine  6.d. Toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendamiseks  6.e.-6.t. Üleujutusohuga seotud riskide maandamise tehniliste meetmete rakendamine (elluviimine) riskipiirkondades  7.a. Ajutiste üleujutuse tõkestamise vahendite olemasolu ning paigaldamine üleujutuse mõjude vähendamiseks ja vältimiseks  8.a. Seirevõimekuse arendamine üleujutuste varajaseks ja täpsemaks prognoosimiseks  8.b. Aktiivne riskikommunikatsioon  9.a. Inimeste ja liikuvvara evakueerimise korraldamine üleujutuse korral  10.a. Elanikkonna turvalisuse tagamine üleujutuse ajal ja pärast seda  10.b Elanikkonna teadlikkuse suurendamine  11.a. Kultuuripärandi säilitamine ning kaitse üleujutusega kaasnevate riskide eest  12.a. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavade ajakohastamine  13.a. Üleujutusohuga seotud teabe kättesaadavuse tagamine  14.a. Üleujutuste tagajärgede likvideerimine  14.b. Üleujutuste kahjudest taastumise toetamine Ida-Eesti vesikonnas rakendub kokku 33 meedet, millest 6 on uued meetmed ning ülejäänud kas samal või muudetud kujul jätkuvad meetmed. Uued meetmed on üleujutusohuga alade laiem kaardistamine (s.h väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustusalasid), üleuju- tuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine (otsuseid suunavate õigusaktide nõuete ja/või juhendmaterjalide abil), toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendamiseks ning üleujutuste kahjudest taastumise toetamine. 42 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tartu ja Võru riskipiirkondades on uuteks meetmeteks loetud ka tehniliste lahenduste raken- damine, kuna juba teostatud eeltööde abil on need meetmed saanud vähemalt osaliselt täp- sustatud sisu. Iga meede on täpsemalt lahti kirjutatud konkreetsemate tegevuste kaupa. Kokku on meetme- kavas kirjeldatud 96 tegevust, millest 71 kohalduvad Ida-Eesti vesikonnas. Meetmekavas on Ida-Eesti vesikonnas 14 sisult uut tegevust, s.t sellist tegevust, mis ei sisaldu- nud eelmises maandamiskavas. Ülejäänud tegevused on kas jätkuvad tegevused või tegevused, mis asendavad varasema, sisult ja eesmärkidelt sarnase tegevuse. Valdav osa tegevustest rakenduvad kogu vesikonnas või kõigis vesikonna riskipiirkondades. Sellele lisaks on ette nähtud teostada igas riskipiirkonnas uuring riskipiirkonna üleujutuste ja/või nende tagajärgede leevendusvõimaluste selgitamiseks ning sobivate tehniliste lahen- duse väljatöötamiseks (osades riskipiirkondades on vastav uuring maandamiskava eelnõu koostamise ajal juba töös). Erandiks on riskipiirkonnad, kus selline uuring on juba teostatud või teostamisel ning võimalik on liikuda väljatöötatud tegevuste projekteerimise ja/või elluviimise etappi. Uuringuga täpsustatakse vajadused ja selgitatakse võimalused konkreetse riskipiirkonna üleujutusohu ja/või selle tagajärgede vähendamiseks. Uuringus tuleb esitada asukohapõhised (alternatiivsed) võimalused riskide maandamiseks ja nende analüüs (maksumuse ja mõjude hinnang). Asjakohasusel (kui riskipiirkonnas on kuluefektiivne ja kaasnevatelt keskkonnamõjudelt vastu- võetav rakendada ehituslikke meetmeid) järgneb uuringule tehniliste lahenduste projekteeri- mine ning seejärel nende lahenduste elluviimine. Vastavad tegevuste etapid võivad osaliselt liikuda ka järgmisesse (2028–2033) rakendusperioodi. 7.2.2. Olulisemate valdkondade lühikirjeldus Alljärgnevalt on kirjeldatud mõningaid olulisemaid meetmekava meetmete ja tegevustega kae- tud valdkondi. Siintoodud kirjeldus on mõeldud lihtsustatud kiirülevaate saamiseks meet- mekava sisust ja suundadest ning ei sisalda kõiki meetmekava valdkondi ja tegevusi. Kõi- kide meetmete ja tegevuste kirjeldused on esitatud meetmekava tabelis (LISA 3). Üleujutusohuga arvestav planeerimine Kõige olulisemaks ja kuluefektiivsemaks viisiks üleujutusega seotud riskide vähendamisel ja vältimisel võib lugeda üleujutusohuga arvestavat planeerimist (nii üldplaneeringute ja detailp- laneeringute kui ka kõrgemal planeerimise tasemel). Koostatavates uutes (üld)planeeringutes tuleb arvestada kaardistatud oluliste riskipiirkondadega ja/või kaardistada kohaliku tähtsusega üleujutusohuga alad ning seada neile sobivad ehitus- ja kasutustingimused (tegevus 1.b.2). Võimaluse korral ja kui see on asjakohane, tuleks ehitustegevust üleujutusohuga aladel (nt jõ- gede lammialad) vältida. Kui ehitustegevust lubatakse, võib olla asjakohane määrata sellele 43 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 lisatingimusi riskide maandamiseks (nt maapinna tõstmise nõue, esimese korruse minimaalne lubatud ehituskõrgus, tehnoseadmete paigutus võimalikust üleujutuspiirist kõrgemale, nõuded liigvee kiireks ärajuhtimiseks kinnistult, suurem haljasalade osakaal vms). Leevendusmeetmete rakendamise vajaduse hindamiseks ja väljatöötamiseks võib nõuda sobival tasemel (nt detailp- laneeringu tasemel) eksperthinnangut. Üleujutusohuga arvestavat planeerimist toetavad mitmed vesikonnaüleselt elluviidavad tege- vused – üleujutusohuga alade kaardistamine rannikul ja siseveekogude ääres (tegevus 1.d.1), suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nende kõrgveepiiri määramise korra ülevaa- tus (tegevus 1.d.2) ning üleujutusohtlike ja erosioonitundlike metsamaade kaardistamine (te- gevus 2.c.1). Samuti on ette nähtud valdkondlike koolituste ja seminaride läbiviimine (tegevus 1.b.1). Arvestades tegevuste elluviimise terviktsüklit, on maandamiskavasse lisatud ka vajalikud kont- rollitegevused (nt tegevus 1.e.1 - ehituskeeluvööndist kinnipidamise järelevalve). Tehnilised (ehituslikud) lahendused, sh sademeveesüsteemid Maandamiskavade koostamisel ei ole asjakohaseks loetud riskipiirkondadele konkreetsete teh- niliste lahenduste määramist riiklikul tasemel. Vastav otsustusõigus on esmases lahenduses jäetud kohalikele omavalitsustele. Juhul, kui see lähemine ei taga siiski lahenduste väljatööta- mist kohalikul tasemel, saab Keskkonnaministeerium juhtiva asutusena astuda lisasamme. Riskipiirkondade tehniliste lahenduste leidmine vajab täiendavat ja täpsemat asukohapõhist lisainformatsiooni, mida riskipiirkondade kaartide koostamisel ei olnud võimalik koguda. See- tõttu on riskipiirkondade ehituslike lahenduste leidmise esimeseks sammuks kõigis riskipiir- kondades vastava alusuuringu läbiviimine (meede 6.a). Uuringu raames täpsustatakse, kas ja milliseid lahendusi on konkreetses asukohas, arvestades seejuures riskide suurust ja võimalikke kaasnevaid kahjusid, reaalne ja mõistlik kasutada. Mitme lahenduse olemasolul tuleb teostada nende võrdlus parima meetme või meetmete kombinatsiooni valimiseks. Uuringu osaks või selle jätkuks on ehituslike lahenduste (eel)projekti koostamine. Võimalike ehituslike lahenduste nimekiri, mida kaaluda, on esitatud meetmekava tabeli (LISA 3) lisana (eraldi tabelileht). Toodud nimekirja ei pea seejuures lugema n-ö lõplikuks kinniseks loeteluks. Oluline on tähelepanu juhtida, et tehnilised lahendused ei ole tingimata kaitsevallide rajamised või muud n-ö traditsioonilised kaitsemeetmed. Nendeks võivad olla ka tehnosead- mete kaitsmine (nt üleujutusohuga alale jäävate reoveepumplate ümberehitus), vee ärajuhti- mise tõhustamine või selle liikumise suunamine (olemasolevate kraavide ja truupide rekonst- rueerimine või truupidele sulgemisotsakute paigaldamine) vms. Teatud riskipiirkondades võib selguda, et ehituslikud lahendused ei ole sobivad või kulutõhu- sad ning piirduda saab üksnes maakasutuse ja ehitustegevuse suunamisega. Nimetatud juhtu- del saab uuring anda sisendit, mida arvestada nt planeeringute koostamisel ja projekteerimis- tingimuste väljastamisel. 44 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Tiheasustusaladel vee hajutamiseks, äravoolu viivitamiseks ning vee pinnasesse sidumise soo- dustamiseks lahenduste leidmisel tuleb reeglina kaaluda ka erinevaid looduslähedasi veesidu- mise meetmeid, nt tiikide ja viibekraavide rajamist (tegevus 2.a.1). Samuti võivad maandamis- kava eesmärke toetada looduslike veekogudega seotud meetmed, nt jõesootide taasavamine ja veekogude puhastamine (tegevus 2.d.1). Uuringu ja ehitusprojekti teostamisele järgneb ehituslike lahenduste elluviimine (meetmed 6.e- 6.t), mille rakendamise aeg sõltub väljatöötatud tegevuste iseloomust (mahukusest ja keeru- kusest) ning esimese etapi kestvusest. Tegevuste planeerimise ja elluviimise tagamiseks on lisategevusena ette nähtud vastava toe- tusprogrammi olemasolu (tegevus 6.d.1). Toetusprogrammi eesmärk on tõsta riskipiirkondade finantsilist võimekust vähendada üleujutuste võimalikke kahjulikke tagajärgi. N-ö universaalseteks tehnilisteks tegevusteks, mille rakendamine on asjakohane nii riskipiir- kondades kui ka vesikonnaüleselt, on maaparandussüsteemide ja paisude korrashoiu tagamine (tegevused 2.e.2 ja 4.a.4) ning sademeveesüsteemide korrashoid ja arendamine (tegevus 3.b.2). Nende tegevuste rakendamine aitab vähendada võimalikke negatiivseid koosmõjusid (nt vee- kogude veetaseme tõusu või selle tagajärgede võimendumine tulenevalt maaparandussüstee- mide või sademeveesüsteemide probleemidest) ning vältida uute probleemsete alade tekki- mist. Sademeveesüsteemide arendamisel tuleks seejuures lähtuda valgalapõhisest lähenemisest ja kombineeritud sademevee strateegia8 põhimõtetest. Vajalike tegevuste planeerimine toimub üldjuhul ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava või sademevee arengukava (sade- mevee strateegia) koostamise ja selle regulaarse ülevaatamise käigus (tegevus 3.a.1). Arvestades tegevuste elluviimise terviktsüklit, on maandamiskavasse lisatud ka vajalikud kont- rollitegevused, nt paisude nõuetele vastavuse kontroll ja maaparandussüsteemide toimimise kontroll (meetme 1.f tegevused). Üleujutuste prognoosimine ja hoiatussüsteemid Eestis on olemas toimiv üleujutuste prognoosimise, varajase hoiatamise ja teabe liikumise süs- teem. Maandamiskava meetmed on suunatud eelkõige selle juba juurutatud süsteemi jätkuvale ülalhoidmisele ja arendamisele. Eesti toimuvad üleujutused on seotud eelkõige sademete tõttu üle kallaste tõusvate vooluvee- kogudega ja tormidega kaasneva mereveetaseme tõusuga. Selliste üleujutuste prognoosimine ning hoiatuste avaldamine kõrge mereveetaseme kohta või kõrge veetaseme kohta siseveeko- gudel on Keskkonnaagentuuri Ilmateenistuse ülesannete hulgas. Meetmekavas on ette nähtud 8 Eesti Veeprojekt OÜ, AB Artes Terrae OÜ, 2018. Kombineeritud sademevee strateegia projekt. https://www.envir.ee/sites/default/files/1_sk_7.11.2018_0.pdf. 45 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 tegevused, mis on otseselt vajalikud selle ülesande täitmiseks või aitavad parandada prognoo- side kvaliteeti ja/või hoiatussüsteemi toimimist. Sellisteks tegevusteks on näiteks veetaseme pidevmõõtmine valitud olulistes asukohtades (te- gevus 8.a.3) ning hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu uuendamine ja täiendamine (tegevus 8.a.8). Olulise valdkondliku arendustegevusena on ette nähtud kaugseire lahenduste kasutuselevõtmine üleujutuste kaardistamiseks ja operatiivinfo pakkumiseks (8.a.7). Muu hul- gas on ootus, et kaugseirelahendused aitavad tugevalt tõhustada informatsiooni kogumist aset leidnud üleujutuste ja nende ulatuse kohta. Asutuste ja elanikkonna teavitamine üleujutusohust toimub eelkõige Keskkonnaagentuuri ja Päästeameti koostöös ja vastavaid protseduurireegleid järgides. Varajase hoiatuse ja valmiso- leku süsteemi toimimiseks on vajalik üleujutusohust teavitamise protseduuride pidev jätkuv toimimine ja arendamine (tegevused 8.b.2 ja 8.b.3). Üleujutusteks valmisolek ja kriisireguleerimine Kriisireguleerimisena mõeldakse siinkohal üleujutusohuga kaasnevate riskide hindamist, val- misoleku plaanide koostamist, koolitamist ja õppuste korraldamist jms. Üleujutused tiheasustusaladel on hädaolukorraks, mille kohta koostatakse hädaolukorra lahen- damise plaan. Üleujutuste puhul on hädaolukorra lahendamise eest vastutavaks asutuseks Päästeamet. Hädaolukorra lahendamise plaanis määratakse hädaolukorra lahendamise juhti- misstruktuur, osalevate asutuste või isikute ülesanded, teabevahetus ja avalikkuse hädaolukor- rast teavitamise korraldus ning muud vajalikud küsimused. Seega on hädaolukorra lahenda- mise plaani ajakohasena hoidmine ja sellest lähtuv tegutsemine (tegevus 10.a.7) keskse täht- susega prioriteetne tegevus üleujutusteks valmisoleku tagamisel. Kuna hädaolukorra lahenda- mise plaaniga reguleeritakse konkreetsete asutuste ülesanded, ei ole maandamiskava ajako- hastamisel loetud vajalikuks kõigi nende tegevuste/vastutusalade eraldi välja toomist. Hädaolukordade lahendamise plaani rakendamist toetavad koolitused ja õppused, nt koolitu- sed kohalikele omavalitsustele (tegevused 9.a.2 ja 10.a.8). Lisaks vastutavate asutuste valmiso- lekule ja pädevusele sõltuvad üleujutuste tagajärjed väga oluliselt ka üksikisikute käitumisest ja otsustest. Seetõttu on Päästeameti üks prioriteet suurendada kogu elanikkonna teadmisi ja valmisolekut, milleks kasutatakse näiteks teavituskampaaniaid ja juhendmaterjale (tegevus 10.b.1). Üleujutuse tagajärgede vähendamiseks, sh elanike turvalisuse tagamiseks, on oluline elutäht- sate teenuste toimima jäämine või kiire taastumine üleujutuse toimumise korral. Elutähtsad teenused on näiteks vältimatu arstiabi, elektriga varustamine, teede sõidetavuse tagamine, veega varustamine ja kanalisatsioon. Et olla võimeline teenuse osutamist ohustavaid riske maandama, koostavad kõik elutähtsa teenuse osutajad toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani, milles hinnatakse võimalikud tegevuse toimimist takistavad ohud ning koostatakse teenuse 46 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 taastekavad (tegevus 10.a.2). Lisaks elutähtsatele teenustele on oluline tagada ka hoolekande- teenuste (eriti väljaspool kodu osutatava üldhoolduse-, erihoolekande- ja laste asenduskodu- teenuse) toimimine. Üleujutuseks valmisolekut toetavad ka mõned eelnevalt kirjeldamata tehnilised tegevused, nt ajutiste tõkestusvahendite, ujuvvahendite ja pumpade olemasolu tagamine (meede 7.a). See- juures on vastavalt vajadusele tähelepanu pööratud nii Päästeameti (tegevus 7.a.3) kui kohalike omavalitsuste (tegevused 7.a.1 ja 7.a.4) võimekuse suurendamisele üleujutustele reageerimisel. Ohuobjektidest tuleneva reostuse vältimine Elanikkonna kaitse kõrval on oluline ka üleujutusega kaasneva keskkonnakahju tekkimise välti- mine või vähendamine. Eestis ei ole hinnatud vajalikuks üleujutuse eest kaitsmise meetmete määramist looduskaitsealadele. Looduslikult esinevatel üleujutustel on oma roll looduslike ja poollooduslike koosluste kujunemisel (nt rannaniidud) ning selle režiimi muutmine ei ole asja- kohane. Maandamiskava meetmed keskkonnakahju vältimiseks on seega seotud eelkõige eri- nevatest ohuobjektidest tuleneva võimaliku reostuse vältimisele üleujutuse toimumise korral. Keskkonnakahju võib potentsiaalselt tekkida nt üleujutusalale jäävast ohtlikust või suurõnne- tuse ohuga ettevõttest. Selliste ettevõtete riskianalüüsis tuleb seetõttu arvestada üleujutusa- lasse jäämisest tulenevaid riske ning kui see on asjakohane, ette näha nende riskide maanda- mise võimalused (tegevus 5.e.1). Sarnaselt peab keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõ- tetes ja reoveepuhastites olema avariiolukordades tegutsemise plaan. Asjakohane on nende plaanide koostamisel arvestada ka üleujutusohust tulenevaid riske (tegevused 5.e.2 ja 5.e.3). Maandamiskava ajakohastamisel kaardistati ka teisi võimalikku keskkonnaohtu põhjustavaid objekte. Kaardistamise käigus jõuti järeldusele, et kõigi võimalike ohtude maandamiseks puu- duvad Eestis täna selged regulatsioonid, millest lähtuda. Kitsaskohtade tuvastamise ja lahen- damise esimese sammuna on meetmekavas ette nähtud õigusaktide nõuete muutmisvajaduse analüüs ja õigusaktide täiendamine üleujutusohuga seotud riskide maandamiseks (tegevus 5.d.6). Samuti on ette nähtud koostada juhendmaterjalid, mis abistaksid kohaliku omavalitsuse ja Keskkonnaameti spetsialiste tegevuslubade (projekteerimistingimused, ehitusload, keskkonna- load) väljastamisel üleujutusohuga piirkonda (tegevus 5.d.5). Riskidega arvestamine ning sobi- vate leevendusmeetmete rakendamine võimaldavad lisaks keskkonnareostuse vältimisele eel- datavalt vähendada ka objektide/käitiste valdajatele tekkivat võimalikku (majanduslikku) kahju üleujutuse toimumise korral. Seega on riskide võimalikult varajane arvestamine oluline ja ka- sulik kõigile osapooltele. Nii nagu teistegi valdkondade puhul, on maandamiskavasse lisatud käitiste/ohuobjektide järe- levalvega seotud tegevused (meetme 1.f tegevused). Üleujutustest taastumine 47 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Üleujutustest taastumiseks vajalikud tegevused sõltuvad üleujutuse reaalsest ulatusest ja selle tagajärgedest, mille mahtu on keeruline prognoosida. Seetõttu on üleujutuste tagajärgede lik- videerimine (tegevus 14.a.1) vajaduspõhiselt rakendatav tegevus. Uue maandamiskavas kajastatud tegevusena on välja toodud põllumajanduses tekkinud kah- jude korvamise toetamine ühise põllumajanduspoliitika raamistikus (tegevus 14.b.1). Kui näi- teks hoonetele ja elanikkonnale tekkivat kahju püütakse leevendada erinevate ennetavate meetmetega (riskipiirkondade ehituslikud tegevused, planeerimispõhimõtted, hädaolukordade lahendamise plaanid jne), siis põllumajandusmaade ennetav kaitsmine pole nende ulatuse ja iseloomu tõttu samaväärselt võimalik. Samas on sektori taastumine oluline toidu tootmise jät- kumiseks. 7.3. Meetmekava rakendamine 7.3.1. Maandamiskava rakendamisega seotud asutused Veeseaduse § 112 kohaselt korraldab maandamiskava koostamist Keskkonnaministeerium koostöös Maaeluministeeriumi, Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi ja teiste asjasse puutuvate ministeeriumidega. Keskkonnaministeerium kaasab töösse kohaliku omavalitsuse üksused. Veeseaduse § 114 kohaselt korraldavad üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava raken- damist Keskkonnaministeerium ja Siseministeerium koostöös teiste ministeeriumide ja koha- like omavalitsusüksustega. Valmisolek üleujutusteks tagatakse päästeseaduse ja hädaolukorra seadusega sätestatud korras hädaolukorra lahendamise plaanide ja maandamiskava kohaselt. Kõikidele meetmekava tegevustele on määratud põhirakendaja (rakendamise eest vastutav osapool). Teatud tegevustele on vajadusel märgitud ka täiendavad rakendajad või kaasatavad asutused. Tegevuste rakendajad on Keskkonnaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet, Sise- ministeerium, Päästeamet, kohalikud omavalitsused, Maaeluministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet, elutähtsate teenuste osutajad jt osapooled (vt täpsemalt meetmekavast, LISA 3). 7.3.2. Edusammude jälgimine Maandamiskava ajakohastamisel on tähelepanu pööratud eesmärkide saavutamise ja meet- mete rakendamise edusammude varasemast selgemale mõõtmisele. Meetmekava rakendamise edusammude selgemaks jälgimiseks on valdavale osale tegevustest lisatud oodatavad tulemused ehk rakendamise mõõdikud (LISA 3). Edusammude jälgimisel saab lähtuda järgmistest põhimõtetest: 48 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  Ühekordse või pideva tegevuse saab rakendusperioodi lõpul lugeda täidetuks, kui tegevu- sele sõnastatud oodatavad tulemused on saavutatud.  Meetmed saab lugeda täidetuks, kui vähemalt meetmega seotud I prioriteedi tegevuste ja enamiku II prioriteedi tegevuste tulemused on saavutatud.  Maandamiskavale seatud eesmärgid ja alameesmärgid saab lugeda täidetuks, kui alamees- märkidega seotud meetmed on täidetud. Täiendavalt saab eesmärkide suunas liikumise hindamisel arvesse võtta elluviidud meetmete ja tegevuste individuaalset mõju/panust eesmärkide saavutamisesse. Selle lihtsustamiseks on igale tegevusele määratud, kas tegu on suure, keskmise või mõõduka mõjuga tegevusega (LISA 4). Maandamiskava rakendamist võib lugeda seda edukamaks, mida enam on elluviidud tege- vuste hulgas suure (ja ka keskmise) mõjuga tegevusi. Edusammude jälgimiseks koondatakse maandamiskava rakendamisperioodi lõpul rakendaja- telt informatsiooni meetmete rakendamise seisu kohta. Informatsiooni kogumise korraldab Keskkonnaministeerium. Meetmete rakendamise eest vastutavad asutused, sh riskipiirkondade kohalikud omavalitsused, tagavad info olemasolu ja edastamise nende haldusalas/riskipiirkon- nas ellu viidud ja planeeritud tegevuste kohta. 7.3.3. Seosed veemajanduskavaga Maandamiskavad on koostatud ja ajakohastatud paralleelselt ja seotult veemajanduskavade ja nende meetmeprogrammidega. Kavade koostamisel toimusid muu hulgas nii ühised töökoo- solekud töörühmade/osapooltega kui ka ühised avalikud arutelud. Nii üleujutusega seotud ris- kide maandamise kava kui ka veemajanduskava koostamist korraldab Keskkonnaministeerium. Dokumentide paralleelne koostamine võimaldab ühtlustada veekogusid mõjutavate meetmete planeerimist ning vältida või leevendada erinevatest eesmärkidest tulenevaid võimalikke konf- liktisituatsioone. Meetmekava koostamisel hinnati iga tegevuse ette nägemisel selle võimalikku mõju veema- janduskavade eesmärkidele. Samuti on välja toodud kavandatud tegevuste olulisemad seosed veemajanduskavade meetmeprogrammi meetmetega. Vastava analüüsi tulemused on esitatud maandamiskava lisas (LISA 4). Olulisel osal maandamiskava tegevustest otsesed seosed veemajanduskavade ja nende ees- märkidega puuduvad. Sellised meetmed on näiteks üleujutusohuga seotud teabe jagamine, uuringud, hädaolukorra lahendamise plaanid jms. 24 tegevust võib aga lugeda veemajanduskava eesmärke otseselt või kaudselt toetavaks. Sel- listeks tegevusteks on eelkõige üleujutusohuga arvestav planeerimine, mis eeldatavalt vähen- dab ehitustegevust veekogude kallastel ja aitab seeläbi kaasa veekogude seisundi kaitsele. Sa- muti on olulised tegevused, mille eesmärgiks on reostusohu vältimine üleujutuste toimumise korral. 49 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Teatud valdkondades on vajalik veemajanduskava ja maandamiskava meetmete kombineeri- tud rakendamine, et täita üheaegselt erineva suunaga eesmärke. Selliseks valdkonnaks on näi- teks maaparandus. Üleujutusega seotud riskide maandamise kontekstis on vajalik maaparan- dussüsteemide korrashoid. Seejuures peab maaparandussüsteemide hooldamisel ja rekonst- rueerimisel arvestama ka veekeskkonda säästva hoiu põhimõtteid, et tagada kooskõla veema- janduskavadega. Veemajanduskavade eesmärke silmas pidades on eriti oluline pöörata tähelepanu riskipiirkon- dade ehituslike tegevuste väljatöötamisele. Sõltuvalt ehituslike tegevuste liigist ja elluviimise viisist, on võimalikud teatud negatiivsed mõjud veekogude seisundile (nt veekogude süvenda- misel, kaldakindlustuste rajamisel vms). Neid võimalikke mõjusid tuleb sel juhul hinnata ja või- malusel arvesse võtta ehituslike lahenduste alternatiivide kaalumisel. Tegevuste kavandamisel tuleb võimalikke mõjusid arvestada vähemalt keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koosta- misel. Vajadusel tuleb tegevustele läbi viia keskkonnamõju hindamine. Negatiivsete mõjude ilmnemise vältimiseks tuleb tehniliste tegevuste väljatöötamisel eelistada võimaluse korral ja kui see on asjakohane looduslähedasi lahendusi. 7.3.4. Piiriülene koostöö Ida-Eesti vesikond on piiriülene vesikond, mis osaliselt paikneb Venemaa Föderatsiooni terri- tooriumil. Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheline piir on suures osas veepiir, mille ulatus piki suuri siseveekogusid on 201 km ning merepiiri ulatus on 122 km. Ida-Eesti vesikonna peamised piiriveekogud Venemaaga on Peipsi järv (sh Pihkva järv ja Lämmijärv) ning Narva jõgi ja Narva veehoidla. Rohkem kui pool nimetatud veekogude valgalast paikneb Venemaal. Ida-Eesti vesikonnas ei ole kaardistatud ühtegi piiriülest riskipiirkonda. Samuti ei ole selgunud juhtumeid, kus Eesti territooriumil paiknev veekogu või tegevus/tegevusetus põhjustaks olulisi üleujutusi naaberriigi Venemaa territooriumil või vastupidi. Maandamiskavasse planeeritud vesikonnaülesed meetmed ei mõjuta üleujutuse riski naaber- riigi territooriumil. Eesti ja Venemaa piiriüleste veemajandusküsimustega tegeleb 1997. aastal Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahel moodustatud piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti–Vene ühiskomisjon. Ühiskomisjon arendab piiriülest koostööd kahe riigi valitsuste vahel, organiseerib pooltevahelist keskkonnaseire andmete vahetamist ja mõõtmismeetodite ühtlus- tamist ning toetab piiriveekogude probleemide avalikku arutelu. 50 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 3. ja 4. juunil 2021 toimus veebikeskkonnas piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti– Vene ühiskomisjoni veeressursside haldamise töörühma koosolek, kus tutvustati maandamis- kavas planeeritud meetmeid. Osaliselt avalikustatud protokoll ja Eesti esindajate ettekanded on Keskkonnaministeeriumi kodulehel9. 9 https://envir.ee/piiriulene-koostoo-veemajanduskavade-ja-uleujutusega-seotud-riskide-maandamis- kavade-koostamisel. 51 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 8. MAANDAMISKAVA AVALIKUSTAMINE 8.1. Osapoolte ja avalikkuse kaasamise korraldus Maandamiskava eelnõu koostamisel koguti infopäringute ja/või konsultatsioonidega sisendit maandamiskava meetmete olulisemalt rakendajatelt. Infopäringutega küsiti sisendit nii seni rakendatud meetmete kui ka edasiste ettepanekute kohta järgmistelt osapooltelt: Keskkonnaministeerium ja haldusala asutused, Siseministeerium ja haldusala asutused, Rahandusministeerium ja haldusala asutused, Maaeluministeerium ja haldusala asutused, Kultuuriministeerium ja haldusala asutused ning riskipiirkondade kohali- kud omavalitsused. Infopäringutele lisaks toimus 2020. aasta augustist novembrini 17 koosolekut 23 asutu- sega/osapoolega meetmete läbiarutamiseks nende rakendajatega. Infopäringutest ja aruteludest saadud sisendit kasutati maandamiskava senise täitmise ülevaate koostamisel ning ajakohastatud ja täiendatud meetmekava kokkupanekul. Toimunud arutelud ja kirjavahetus olid otseseks sisendiks meetmete ja tegevuste sõnastamisel ning nende rakendajate ja maksumuste määramisel. Seega toimus kõige olulisem osa osa- poolte aktiivsest kaasamisest juba maandamiskava eelnõu koostamise etapis. Üleujutustega seotud riskide maandamiskava eelnõu avalikustati Keskkonnaministeeriumi vee- bilehel 06.10.2021. Üleujutusega seotud riskide maandamiskava eelnõu kuus kuud kestnud avalik väljapanek toi- mus 06.10.2021–06.04.2022. Avalikust väljapanekust teavitati üleriigilise levikuga ajalehes, Ametlikes Teadaannetes, Keskkonnaministeeriumi veebilehel ja sotsiaalmeediakanalites. Märtsis 2022 korraldati veebikeskkonnas neli avalikku arutelu, kus said osaleda kõik huvitatud. Lisaks avalikes kanalites teavitamisele kutsuti olulisemaid huvirühmi avalikele aruteludele ka e- kirjade teel. 14.03.2022 toimunud koosolekul oli 213, 17.03.2022 toimunud koosolekul 123, 18.03.2022 toi- munud koosolekul 95 ning 21.03.2022 toimunud koosolekul 207 osalejat. Avalikel aruteludel osales lisaks eelnimetatud osapooltele esindajaid vee-ettevõtetest, sadamatest, põllumajandu- settevõtetest, vesiviljelusettevõtetest jm ettevõtetest. Osalejate hulgas olid ka paisude omani- kud (sh hüdroenergia tootjad), ülikoolide/teadusasutuste esindajad ning keskkonnakaitseor- ganisatsioonide esindajad. Samuti osalesid huvitatud elanikud (eraisikud). Koosolekutel tutvustati lisaks üleujutusega seotud riskide maandamiskavadele ka veemajan- duskavasid, merestrateegiat ja maaparandushoiukavasid (avalikud arutelud korraldati ühis- tena). Avalikel aruteludel esitatud küsimustele vastati kas arutelu ajal suuliselt või peale avalikku 52 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 arutelu kirjalikult. Avaliku väljapaneku arutelude materjalid, sh kirjalikult antud vastused, avali- kustati Keskkonnaministeeriumi veebilehel10. 8.2. Pärast avalikustamist tehtud täiendused Tänu rakendajate varajasele kaasamisele ja nende seisukohtade arvestamisele juba eelnõu koostamise etapis puudus vajadus üleujutusega seotud riskide maandamiskava oluliseks täien- damiseks pärast eelnõu avalikustamist. Üleujutusega seotud riskide maandamiskava eelnõu avaliku väljapaneku raames ei esitatud eelnõule ühtegi märkust, küsimust ega ettepanekut, mis oleks tinginud eelnõu täiendamise. Avaliku väljapaneku ajal valmisid Tartu ja Võru riskipiirkondades üleujutusohuga seotud riskide maandamise võimalusi käsitlevad uuringud. Selleks, et uuringutega leitud lahendusi oleks või- malik juba sellel maandamiskava rakendusperioodil arvestada, täpsustati uuringute tulemuste põhjal nimetatud riskipiirkondades planeeritud tegevuste kirjeldusi/nimekirju ning tegevuste maksumusi. Täpsustusid meetmete 6.e (üleujutusohuga seotud riskide maandamise tehniliste meetmete rakendamine Tartu riskipiirkonnas) ja 6.i (üleujutusohuga seotud riskide maanda- mise tehniliste meetmete rakendamine Võru riskipiirkonnas) alla kuuluvad tegevused. Need täpsustused räägiti eelnevalt läbi meetmete rakendajatega ehk kohalike omavalitsustega. Selleks toimusid kohalike omavalitsustega täiendavad koosolekud ja/või paluti tegevuste meetmekavas täpsustamiseks kirjalikku nõusolekut. Peale avalikku väljapanekut lisati meetmekavasse ka üks täiendav tegevus – üleujutuste and- mete kogumine (tegevus 13.a.3). Tegevus on seotud eelkõige Keskkonnaministeeriumi ja selle haldusala töö tõhustamisega ning see ei mõjuta otseselt teisi osapooli. 10 https://envir.ee/avaliku-valjapaneku-arutelude-materjalid. 53 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 9. KOKKUVÕTE Üleujutusega seotud riskide maandamise kava eesmärk on vähendada üleujutusest tingitud võimalikku ebasoodsat mõju inimese tervisele ja varale, keskkonnale, kultuuripärandile ja ma- jandustegevusele ning vähendada sellise mõjuga üleujutuste esinemise võimalikkust. Üleujutustega seotud riskide hindamisega ja nende maandamisega alustati 2007. aastal, mil jõustus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2007/60/EÜ üleujutusriski hindamise ja maan- damise kohta (edaspidi ka üleujutuste direktiiv). Eestis on üleujutuste direktiivi põhimõtted in- tegreeritud veeseadusesse ning keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrusesse nr 1211. Vastavalt üleujutuste direktiivile tehakse tööd kolmes etapis:  üleujutusega seotud riskide hindamine,  üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riskipiirkondade kaartide koostamine ning  üleujutusega seotud riskide maandamise kavade väljatöötamine ja rakendamine. Üleujutusega seotud riskide hinnang, üleujutusohupiirkondade ja üleujutusega seotud riski- piirkondade kaardid ning üleujutusega seotud riskide maandamise kava vaadatakse läbi ja aja- kohastatakse iga kuue aasta järel. Esimesed Ida-Eesti, Lääne-Eesti ja Koiva vesikondade üleujutusega seotud riskide maandamise kavad koostati aastateks 2016–2021 ning need kinnitas Vabariigi Valitsus 7. jaanuaril 2016. Aja- kohastatud maandamiskava on koostatud aastateks 2022–2027. Ida-Eesti vesikonnas paikneb ajakohastatud hinnangu kohaselt kolm olulist riskipiirkonda:  Tartu linn;  Aardlapalu küla (Kastre vald);  Võru linn. Ajakohastatud hinnangu kohaselt arvati riskipiirkondade hulgast välja Kohtla-Järve linn ning Ilmatsalu alevik (endises) Tähtvere vallas. Ühtegi uut üleujutusega seotud riskipiirkonda Ida- Eesti vesikonnas ei tuvastatud. Üleujutusega seotud riskide maandamise kavad keskenduvad neljale kesksele eesmärgile: 11 Keskkonnaministri 20. märtsi 2019. aasta määrus nr 12 „Üleujutusega seotud riskide hindamise aruande, maandamiskava ja ajakohastatud maandamiskava sisu nõuded ning üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardile märgitavate andmete loetelu“. 54 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  üleujutusega seotud riskide ennetamisele (üleujutusohu vähendamisele ja uute riski- piirkondade tekkimise vältimisele);  üleujutuste eest kaitsmisele (üleujutustega kaasnevate tagajärgede vähendamisele);  üleujutuseks valmisoleku tagamisele;  üleujutuse tagajärgedest taastumisele. Eesmärgid on sarnased eelmise perioodi omadega. Lisaks seati eesmärkidele alameesmärgid, mille sõnastamisel on osaliselt aluseks võetud eelmise maandamiskava meetmeplokid ehk sar- nastele eesmärkidele suunatud meetmete grupid. Ajakohastatud meetmekavas on järgmisesse perioodi üle kantud eelmise maandamiskava meetmed ja tegevused, mis on teostamata, kuid endiselt asjakohased, ning mille elluviimine on pooleli või mis oma iseloomult on pidevat rakendamist vajavad tegevused. Lisaks selgitati meetmekava ajakohastamisel uued lisatavad meetmed, mille rakendamise vajaduse kohta puu- dus varasemal perioodil teadmine või mille rakendamise vajadus on tekkinud perioodi jooksul. ÜRMK uue elemendina on kõigi tegevuste puhul hinnatud tegevuse panust maandamiskava eesmärkidesse ning nende kuluefektiivsust. Samuti on täiustatud prioriteetide määramise süs- teemi, kasutades sisendina eelnimetatud mõju ja kuluefektiivsuse analüüsi tulemusi. Ida-Eesti vesikonnas rakendub kokku 33 meedet (ja 71 tegevust), millest 6 on uued meetmed ning ülejäänud kas samal või muudetud kujul jätkuvad meetmed. Uued meetmed on üleujutu- sohuga alade laiem kaardistamine (s.h väljaspool riskipiirkondadena määratletud tiheasustu- salasid), üleujutuse tagajärjel tuleneva muu saastuse vältimine (otsuseid suunavate õigusaktide nõuete ja/või juhendmaterjalide abil), toetusmeetmed üleujutuste või nende mõju vähendami- seks ning üleujutuste kahjudest taastumise toetamine. Tartu ja Võru riskipiirkondades on uuteks meetmeteks loetud ka tehniliste lahenduste rakendamine, kuna juba teostatud eeltööde abil on need meetmed saanud vähemalt osaliselt täpsustatud sisu. Maandamiskava sisaldab nii riskipiirkondadele kohalduvaid kui ka vesikonnaüleseid meetmeid. Meetmed on iseloomult nii administratiivsed, uurimuslikud, nõustavad kui ka tehnilised. Oma sisult jagunevad ajakohastatud meetmekava meetmed ja tegevused alljärgnevateks:  üleujutusohuga arvestav planeerimine;  üleujutusohtu vähendavad või selle eest kaitsvad tehnilised (ehituslikud) lahendused;  sademeveesüsteemide korrashoid ja arendamine;  maaparandussüsteemide ja paisude korrashoiu tagamine;  ohuobjektidest (reoveekäitised, tootmisettevõtted) tuleneva reostuse vältimine;  nõuete täitmise järelevalve;  üleujutuste prognoosimine ja hoiatussüsteemid; 55 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027  riskianalüüsid, tegutsemisplaanid, valmisolek;  üleujutuse tagajärgede likvideerimine. 56 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 1. ÜLEUJUTUSOHUPIIRKONNA KAARDID Tartu linn ja Aardlapalu küla 57 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 Võru linn 58 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 2. EELMISE MEETMEKAVA TÄITMISE ÜLEVAADE Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 59 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 3. AJAKOHASTATUD MEETMEKAVA 2022-2027 Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 60 Ida-Eesti üleujutusriskide maandamiskava 2022-2027 LISA 4. MEETMEKAVA TEGEVUSTE HINDAMINE Lisatud eraldi failina (MS Exceli tabel) 61