Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine

MINISTRI MÄÄRUS Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 8 Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmine Määrus kehtestatakse välismaalaste seaduse § 2231 lõike 1, Euroopa Liidu kodaniku seaduse § 491 lõike 2 ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 471 lõike 2 alusel. Siseministri 13. augusti 2014. a määruses nr 34 „Kohanemisprogramm“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvis 3 asendatakse sõnad „hilisema lõimumise“ sõnadega „kohanemise“; 2) paragrahvi 4 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) Euroopa Liidu kodaniku, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse;“; 3) paragrahvi 4 lõiked 4 ja 41 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Kui välismaalane ei ole tähtajalise elamisloa andmisest arvates osalenud kohanemisprogrammis, suunab Politsei- ja Piirivalveamet välismaalase osalema kohanemisprogrammis esimesel aastal kord kvartalis ning seejärel tähtajalise elamisloa pikendamisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut. (41) Kui Euroopa Liidu kodanik või tema perekonnaliige ei ole talle tähtajalise elamisõiguse andmisest arvates kohanemisprogrammis osalenud, suunab Politsei- ja Piirivalveamet Euroopa Liidu kodaniku või tema perekonnaliikme osalema kohanemisprogrammis esimesel aastal kord kvartalis ning seejärel tähtajalise elamisõiguse pikendamisel, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.“; 4) paragrahvi 4 lõiked 5, 6 ja 7 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 4 lõige 51 sõnastatakse järgmiselt: „(51) Politsei- ja Piirivalveamet ei suuna alla 18-aastast uussisserändajat osalema kohanemisprogrammis.“; 6) paragrahvi 5 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) Euroopa Liidu kodanikule edastatakse teavitus elamisõiguse omandamise kohta;“; 7) paragrahvi 5 punkti 4 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Sellisel juhul teavitab Politsei- ja Piirivalveamet isikut esimesel aastal kord kvartalis.“ 8) paragrahvi 6 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kohanemisprogramm sisaldab keeleõpet ning järgmisi teemamooduleid: 1) baasmoodul (lisa 1); 2) töö (lisa 2); 3) ettevõtlus (lisa 3); 4) õppimine (lisa 4); 5) teadus (lisa 5); 6) perekond (lisa 6); 7) rahvusvaheline kaitse (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa (lisa 7).“; 9) paragrahvi 6 lõikes 3 asendatakse sõnad „keeleoskustaseme A1“ sõnadega „keeleoskustasemete A1 ja A2“; 10) paragrahvi 6 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Keeleõppe eeldatav maht on A1-tasemel 100 ja A2-tasemel 150 akadeemilist tundi.“; 11) paragrahvi 7 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Uussisserändaja läbib baasmooduli ning keeleõppe, kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. (2) Uussisserändaja, kes on saanud tähtajalise elamisloa välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, on kohustatud läbima teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ning käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe asemel eesti keele õppe välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõigetes 41, 42 ja 44 sätestatu kohaselt. (3) Uussisserändaja, kes on saanud tähtajalise elamisloa välismaalasele ja kelle suhtes kohaldatakse välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse alusel ajutist kaitset, on kohustatud läbima teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ ajutise kaitse saaja osa ning käesoleva määrusega sätestatud keeleõppe A1-tasemel. (4) Isikul puudub õigus osaleda moodulis või keeleõppes, mille ta on juba läbinud. Teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osas saab rahvusvahelise kaitse saaja osaleda vajaduspõhiselt korduvalt. (5) Isik, kes ei ole terviseseisundi või puude tõttu suuteline iseseisvalt toime tulema, võib läbida kohanemisprogrammi enda valitud osas ja mahus.“; 12) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt: „Uussisserändaja võib lisaks käesoleva määruse § 7 lõigetes 1 ja 2 sätestatule läbida enda valikul käesoleva määruse § 6 lõike 1 punktides 2–6 nimetatud teemamoodulid.“; 13) paragrahv 9 tunnistatakse kehtetuks; 14) määruse lisad 1–7 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Tarvi Sits haridus- ja teadusminister kantsler kultuuriministri ülesannetes Lisa 1. Baasmoodul Lisa 2. Töö Lisa 3. Ettevõtlus Lisa 4. Õppimine Lisa 5. Teadus Lisa 6. Perekond Lisa 7. Rahvusvaheline kaitse (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa)  Siseministri 13.augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ lisa 1 BAASMOODUL Eeldatav maht: 5-8 t Käsitletavad teemad Eesti riik Kohustuslik 1. Eesti kui iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik a. parlamentaarne demokraatia b. Eesti Vabariigi põhiseadus c. avaliku võimu institutsioonid ja nende rollid, haldusjaotus d. Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik 2. Uussisserändajate õiguslik seisund Eestis (Euroopa Liidu ning kolmandate riikide kodanike õigused ja kohustused Eestis ja Euroopas laiemalt) 3.Kodanikuühiskonna roll, kodanikuühenduste erinevad vormid ja olulisemad katusorganisatsioonid, sh kodanikuühenduste loomine ja näited kodanikuühiskonna toimimisest, panustamine vabatahtlikuna, sh riigiinstitutsioonide tegevuses, sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused piirkonnas ning asjakohased sündmused Soovituslik 1. Põhifaktid: Eesti lühiajalugu (olulisemad faktid), Eesti geograafiline asukoht, pealinn ja suuremad linnad, riigikeel ja igapäevaelus elanikkonna seas kasutatavad keeled, erinevad religioonid Eestis, elanikkond (rahvaarv ja elanikkonna jaotus rahvusrühmade lõikes), kasutusel olev valuuta, ajavöönd, naabermaad. 2. Välismaalaste erinevad võimalikud õiguslikud seisundid Eestis, sh kolmandate riikide kodanike pikaajalise elaniku elamisluba, kodakondsuse omandamise võimalused 3. Igapäevasemad ja enim riigiti erinevad avalikku korda või väärtegusid puudutavad küsimused, nt alkoholi ja tubaka tarbimine, ostmine ja vastavad vanusepiirangud Eluolu Kohustuslik 1. Hädaabinumber 112, käitumisjuhised õnnetuse korral ja erinevad siseturvalisust tagavad institutsioonid, sh Politsei- ja Piirivalveamet, Päästeamet, Häirekeskus, ohvriabiteenus 2. Digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument (isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart) ja selle kasutusvõimalused (esmased digipädevused), sh eesti.ee ja elukoha registreerimine e-rahvastikuregistris, e-kool, e-maksuamet, politsei e-teenused, e- valimised, e-tervishoid, sh e-patsient ja digiretsept 3. Pangakonto, sh pangakonto loomine, igapäevane asjaajamine pangas 4. Kutse- ja akadeemilise hariduse alane tunnustamine (ENIC/NARIC Keskus) ning VÕTA võimalused 5.Tervishoiusüsteem, sh perearstid ja eriarstid, Eesti Haigekassa, hambaravi, erakorraline meditsiin, apteegid, erivajadused, vaimne tervis 6. Transport: liikluskorraldus, sh liiklusohutus, juhiload (Transpordiamet), liikluskindlustus, parkimine, jalgrattateed ja jalgrattaga liiklemine, ühistranspordi korraldus 7. Uussisserändajatele pakutavad teenused, sh keelekoolitused, kohanemisskoolitused, migratsioonialane nõustamine, juriidiline nõustamine, sh tasuta õigusabi, erasektori pakutavad ümberasumist toetavad teenused, kodanikuühiskonna organisatsioonide pakutavad teenused Soovituslik 1. Elukoht a. Eluasemeotsing, sh kinnisvaraportaalidest teabe leidmine märksõnade sisestamise abil, maaklerid, kinnisvara üürimise, ostu ja müügiga seotud tehingud, sh lepingud b. aadressiandmed c. eluasemega seotud kulud: kommunaalteenused ja -kulud, sh jäätmemajandus ja nende eest tasumine d. telekommunikatsiooniteenused e. üüritud ja soetatud kinnisvara eest hoolitsemise nõuded 2. Kohaliku omavalitsuse teenused 3. Riigipühad 4. Meedia jt teabeallikad 5. Igapäevase eluoluga seotud teenused, sh koduabilise ja lapsehoidmisteenused 6. Kolimine, sh koduloomad, autod, mööbel ja Eesti-sisene kolimine 7. Mitte-formaalse õppe tunnustamise võimalused 8. Orienteerumine linnas, sh linnaosade lühiülevaade, vahemaad ja transpordivõimalused keskusest 9. Söök ja jook, sh Eesti toidukultuur, väljas ja kodus einestamise traditsioonid 10. Kliima lühitutvustus, sh neli aastaaega, ilmaportaalid 11. Eesti loodus 12. Eesti-sisene turism 13. Postiteenus 14. Loomad, sh õigusaktid, loomaarstid 15. Elukallidus 16. Olulised veebilehed, sh Riigi Teataja portaal, Eesti Juristide Liidu veebileht õigusküsimustes nõu andmiseks 17. Tuleohutus Kultuurikeskkond Kohustuslik 1. Eestlaste käitumise põhijooned ja eripärad, sh kultuurišokk 2. Eesti ühiskonna alusväärtused a. inimõigused b. võrdsus c. kaasamine d. mittediskrimineerimine 3. Vaba aeg, sh kultuuri- ja spordiürituste infoportaalid, teater, muusika, kino, muuseumid, sportimine, piletite ostmine Soovituslik 1. Kasulikud väljendid 2. Eesti tähtsamad kultuuritraditsioonid ja kultuurilised eripärad 3. Eestis levinumad religioonid 4. Rahvused, rahvusvähemused ja kultuurivähemused Eestis 5. Sotsialiseerimisüritus kohaliku kogukonnaga 6. Kultuuri- ja spordiasutused, mis on võimelised pakkuma programmi mitmes keeles Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Baasmooduli läbinud isik: a. omab ülevaadet Eesti riigikorra põhialustest, Eesti Vabariigi põhiseadusest ning avaliku võimu institutsioonide rollist, st teab üldjoontes aluspõhimõtteid ja oskab leida lisateavet; b. teab, kust leida teavet oma õiguste ja kohustuste kohta vastavalt õiguslikule staatusele; c. omab ülevaadet kodanikuühiskonna toimimispõhimõtetest ja teab, kust leida teavet ühiskonnas aktiivselt osalemise võimaluste (nt vabatahtlik tegevus) ja piirkonnas toimivate koostöövõrgustike kohta; d. teab, kuidas toimida õnnetusjuhtumi korral ning millised institutsioonid tegelevad Eestis turvalisuse tagamisega; e. teab, mis on digitaalseks isiku tõendamiseks ettenähtud dokument (isikutunnistus, digitaalne isikutunnistus, elamisloakaart) ning millised on selle kasutusvõimalused Eestis, oskab anda digiallkirja; f. teab, milliseid tegevusi tuleks teha pangakonto loomiseks; g. teab, milline organisatsioon tegeleb Eestis kutse- ja akadeemilise hariduse alase tunnustamisega ning mis on VÕTA; h. omab ülevaadet, kuidas toimib tervishoiusüsteem ning kust leida tervishoiuteenuste kohta teavet; i. omab ülevaadet, kust leida teavet üldise liikluskorralduse kohta, ja teab, milline organisatsioon tegeleb juhtimisõiguse teemadega, samuti kust leida teavet liikluskindlustuse, parkimise, jalgrattateede ja jalgrattaga liiklemise ning ühistranspordi korralduse kohta; j. omab ülevaadet eestlaste käitumise põhijoontest ja eripäradest; k. omab ülevaadet, millised on Eesti ühiskonna alusväärtused; l. teab, kust leida teavet kultuuri- ja spordiürituste kohta; m. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet.  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ lisa 2 TÖÖ Eeldatav maht: 5–8 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Rändeliigiga seotud õigusalane teave, sh elamisloa ja -õiguse andmise või omandamise ja selle pikendamise tingimused. Teadlikkus migratsiooninõustajatest PPA juures. 2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused 3. Töötajate sotsiaalsed võrgustikud, sh ametiühingud ja –liidud, nt Ametiühingute Keskliit 4. Tööõigus, töötaja õigused ja kohustused töösuhtes 5. Maksusüsteem: tulumaks, sh tagastamine, sotsiaalmaks, käibemaks 6. Töötuskindlustus, ravikindlustus 7. Töökultuur 8. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse töörändega tulijatele Soovituslik 1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis b. töötamine mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis korraga c. töötamine kolmanda riigi tööandja heaks mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis, sealjuures ei toimu oluline osa tegevusest elukohariigis Euroopa Liidus 2. Pensionisüsteem 3. Täienduskoolituse ja praktika võimalused 4. Vabatahtlikus tegevuses osalemine 5. Karjääriteenustega seotud võimalustest (karjääriinfo, karjääriõpe, karjäärinõustamine ning vastavad veebiportaalid) 6. Vanemahüvitis ja -puhkus 7. Osalemine mõne teemakohase sotsiaalse võrgustiku üritusel Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Töö teemamooduli läbinud isik: a. teab selle rändeliigiga seotud elamisloa nõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; b. omab ülevaadet töötajate vabast liikumisest ning Eesti Töötukassa pakutavatest tööturuteenustest; c. omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone töövaldkonnas leidub; d. omab ülevaadet tööõigusega seonduvast ning teab, kust leida vajaduse korral lisateavet; e. omab ülevaadet, kust leida teavet töötajatele kehtivate maksukohustuste kohta; f. omab ülevaadet, kuidas toimib töötus- ja ravikindlustus; g. omab ülevaadet, milline on Eestis töökultuur; h. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse töörändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet.  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ lisa 3 ETTEVÕTLUS Eeldatav maht: 5–8 akadeemilist tundi Käsitletavad teemad: Kohustuslik 1. Rändeliigiga seotud õigusalane teave, sh elamisloa ja -õiguse andmise või omandamise ja selle pikendamise tingimused, sh e-residentsus, start-up viisa. 2. Euroopa Liidu sisene tööalane liikumine, sh EURES-e ja Eesti Töötukassa teenused 3. Majandus-ja ettevõtluskeskkond Eestis, sh eksport 4. Ettevõtlusvormid ja ettevõtlusega seotud õigusaktid 5. Ülevaade Eesti maksusüsteemist sh ettevõtetele kehtivad maksud 6. Ettevõtlusega alustamine, sh vastavad nõuded ja võimalused, ettevõtlustoetus, ettevõtjaportaal, start-up´id. 7. Ettevõtjate sotsiaalsed võrgustikud ja liidud: nt Teenusmajanduse Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Finance Estonia, Invest in Estonia, Start-up kogukonnad jms Soovituslik 1. Euroopa Liidu sisese tööalase liikumise erijuhtumid a. töötamine Eestis, elamine teises Euroopa Liidu liikmesriigis b. piiriülene ettevõtlus EL-s 2. Töökultuur Eestis 3. Loa-ja teatamiskohustusega tegevusalal tegutsemine 4. Töötuskindlustus, ravikindlustus 5. Vanemahüvitis ja puhkus 6. Tugiteenuste ülevaade ettevõtlusrände raames Eestisse saabujatele 7. Osalemine mõne teemakohasel üritusel, mõne ettevõtte või e-Estonia Briefing Centre´i külastus jms. Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Ettevõtluse teemamooduli läbinud isik: a) teab enda rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning kust vajadusel leida lisateavet; b) omab ülevaadet Eesti majandus-ja ettevõtluskeskkonnast c) omab ülevaadet Eestis kehtivast ettevõtlusega seonduvatest õigusaktidest ja ettevõtlusvormidest ning teab kust vajadusel leida lisainfot; d) omab ülevaadet Eesti maksusüsteemist ning ettevõtetele kehtivatest maksudest; e) omab ülevaadet Eestis ettevõtlusega alustamisega seonduvatest protseduuridest; f) omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone ettevõtlusvaldkonnas leidub.  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ lisa 4 ÕPPIMINE Eeldatav maht: 5–8 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Rändeliigiga seotud õigusalane teave, sh elamisloa ja -õiguse andmise või omandamise ja selle pikendamise tingimused 2. Tudengivõrgustikud, akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid 3. Eesti haridussüsteemi korraldus, sh üldharidus, kutseõpe 4. Teaduse ja kõrghariduse korraldus, rakenduskõrgharidus 5. Õpikultuur 6. Praktika ja vabatahtliku töö võimalused õpingute ajal ja pärast õpingute lõppu 7. Kutse- ja akadeemilise hariduse alane tunnustamine (ENIC/NARIC) ja varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine (VÕTA) 8. Töötamine õppimise ajal ja pärast õpingute lõppu 9. Tööturuteenused pärast õpingute lõppu töö leidmiseks, sh töövahendusportaalid 10. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse õpirändega tulijatele 11. Raamatukogud Soovituslik 1. Muuseumid ja arhiivid 2. Õppija digipädevusoskused 2. Interaktiivne tegevus (linna tutvustav ekskursioon vms) Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Õppimise teemamooduli läbinud isik: a. teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; b. omab ülevaadet, milliseid tudengi- ning akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub; c. omab üldist ülevaadet Eesti haridussüsteemist; d. omab ülevaadet teaduse, kõrghariduse ja rakenduskõrghariduse korraldusest; e. teab, milline organisatsioon tegeleb Eestis kutse- ja akadeemilise hariduse alase tunnustamisega ning mis on VÕTA f. omab ülevaadet, milline on Eesti õpikultuur; g. teab, kust leida teavet praktikavõimaluste kohta õpingute ajal ja järel; h. teab, millised on piirangud ja võimalused töötada õppimise ajal ja pärast õpingute lõpetamist; i. omab ülevaadet erinevatest töövahendusportaalidest ning Eesti Töötukassa poolt pakutavatest tööturuteenustest; j. teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet; k. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse õpirändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet.  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ lisa 5 TEADUS Eeldatav maht: 5–8 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Rändeliigiga seotud õigusalane teave, sh elamisloa ja -õiguse andmise või omandamise ja selle pikendamise tingimused 2. Akadeemilised võrgustikud ja organisatsioonid 3. Teaduse ja kõrghariduse korraldus, sh institutsioonid ja toimimine 4. Teadustegevuse rahastus 5. Intellektuaalse omandi õigus 6. Õpetamise praktikad, kursuste ülesehitus ja hindamine 7. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse teadusrändega tulijatele 8. Raamatukogud ja andmebaasid Soovituslik 1. Muuseumid ja arhiivid 2. Interaktiivne tegevus (linna tutvustav ekskursioon, teadusasutuse tutvustus, tuntud Eesti teadlase tutvustus vms) Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Teaduse teemamooduli läbinud isik: a. teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; b. omab ülevaadet, milliseid akadeemilisi võrgustikke ja organisatsioone Eestis leidub; c. omab ülevaadet teaduse ja kõrghariduse korraldusest; d. teab üldjoontes, kuidas teadustegevust rahastatakse ning kust leida selle kohta lisateavet; e. omab ülevaadet, kust leida lisainfot intellektuaalse omandi õigusega seotud küsimustes; f. omab ülevaadet, millised on üldised õpetamise praktikad Eestis, kuidas tuleks valmistada ette kursuseid ja luua hindamissüsteeme; g. teab üldjoontes, kuidas toimib raamatukogude ja andmebaaside süsteem ning kust leida selle kohta lisateavet; h. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse teadusrändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ lisa 6 PEREKOND Eeldatav maht: 5–8 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1. Rändeliigiga seotud õigusalane teave, sh elamisloa ja -õiguse andmise või omandamise ja selle pikendamise tingimused 2. Peretoetused, sh sünnitoetus, lapsetoetus, lapsehooldustasu, üksikvanema lapse toetus 3. Lastega seotud teave, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused, sh huviharidus lastele 4. Vanemahüvitis ning lapsehoolduspuhkus 5. Vaba aja veetmise võimalused, sh huviharidus täiskasvanutele 6. Tugiteenuste ülevaade, mida pakutakse pererändega tulijatele 7. Vaimne tervis Soovituslik 1. Erinevad kultuuri-, spordi- jms võimalused piirkonnas 2. Pensionisüsteem 3. Haridussüsteem: lasteaed, alg-, põhi-, kesk- ja kutseharidus, kõrgharidus, elukestev õpe ja täienduskoolitus, eelkõige keskendudes sellele, millised on võimalused panna oma laps kooli või lasteaeda 4. Lapse õigused: perekonnaseadusest ja uuest lastekaitseseadusest tulenevad lapsevanema õigused ja kohustused 5. Sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused 6. Tööturuteenused ja töövahendusportaalid 7. Raamatukogud 8. Muuseumid 9. Vabatahtlikus tegevuses osalemine 10. Interaktiivne tegevus (linna tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel vms) Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinud isikute üldpädevusnõuded Perekonna teemamooduli läbinud isik: a. teab selle rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; b. omab ülevaadet erinevatest toetustest ning teab, kust leida nende kohta lisateavet; c. omab ülevaadet lastega seotud teemadest, sh lapse õigused, abivajavast lapsest teavitamine, lasteabitelefon 116111, lapsehoiuteenused, lastele laienevad soodustused, huviringid, sotsiaalsed võrgustikud, noorsootöö teenused; d. omab ülevaadet vanemahüvitisest ning lapsehoolduspuhkusest; e. omab ülevaadet, millised on levinumad võimalused vaba aja veetmiseks lastega; f. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse pererändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet.  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ lisa 7 RAHVUSVAHELINE KAITSE 1. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa Eeldatav maht: 25-40 t Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest, sh kultuuriline kohanemine; 2) rahvusvahelise kaitse staatuse ja elamisloa pikendamise ja kehtetuks tunnistamise, sh rahvusvahelise kaitse saaja perekonnaliikme elamisloaga seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning Eestis muul seaduslikul alusel elamisega seotud õigusteave, sh kodakondsuse omandamine; 3) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 4) finantskirjaoskus, digikirjaoskus ja igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine; 5) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 6) juurdepääs haridusele, sh haridustee jätkamise võimalused ja eesti keele õpe; 7) rahvusvahelise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal; 8) ülevaade teistest teenustest, mida pakutakse rahvusvahelise kaitse saajatele. Soovituslik 1) linna või piirkonda tutvustav ekskursioon, osalemine mõne sotsiaalse võrgustiku üritusel või mõnes muus interaktiivses tegevuses; 2) aruteluseminar koolitusel käsitletud teemade üle. Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa läbinud isik: 1) teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse põhimõtteid; 2) teab, millised on rahvusvahelise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused, missugune on perekondade taasühendamise käik ja seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; 3) teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 4) teab elukoha leidmise ning majandamis- ja säästmisvõimalusi, elukohaga seonduvaid õigusi ja kohustusi; 5) teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 6) teab, kuidas on võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 7) teab, millised õigused ja kohustused on rahvusvahelise kaitse saajal Eestis elades; 8) teab, milliseid lisateenuseid pakutakse rahvusvahelise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet. 9) teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral; 2. Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa Eeldatav maht: 4-8 t (4 t kohaldub iseseisva videoõppe korral, juhendatud õppe korral maht 6-8 t) Käsitletavad teemad Kohustuslik 1) Eestis seadusliku viibimisega seotud õigusteave, sh elamisloa andmise ja pikendamise tingimused ning teised Eestis seadusliku elamise alused; 2) ajutise kaitse saaja õigused ja kohustused Eestis viibimise ajal; 3) ülevaade teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (sh vastavate e-teenuste tutvustus); 4) töötamine ja tööturuteenused ning töökultuur; 5) igapäevaeluga praktiline toimetulek, sh elukoha leidmine, finantskirjaoskus, vajalikud digipädevused (ID-kaardi kasutamine); 6) tervishoid (sh vaimne tervis) ja sotsiaalhoolekanne, sh riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavad teenused ja toetused; 7) pere ja lapsed (sh laste õigused, peretoetused, lasteaiad ja koolid, laste huvitegevusvõimalused); 8) täiskasvanute juurdepääs haridusele, sh elukestev õpe, haridustee jätkamise võimalused, eesti keele õpe; 9) sotsiaalsed võrgustikud ja kodanikuühendused (sh huvitegevus, vabatahtlik töö) ning vabaaja veetmise võimalused (raamatukogud, sportimisvõimalused, loodusrajad jne); 10) ülevaade Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest; 11) ülevaade eesti keelest ja kultuurist (sh rahvakultuuri traditsioonid, religioon, olulisemad tähtpäevad); 12) ülevaade Eesti õigusruumist, st kuidas käituda kooskõlas avaliku korraga. Kohanemisprogrammi koolitusmoodulid läbinute üldpädevusnõuded Rahvusvahelise kaitse teemamooduli ajutise kaitse saaja osa läbinud isik: 1. omab Eestis seadusliku viibimisega seotud õiguslikku teavet; 2. teab, millised on ajutise kaitse andmise ning muud Eestis seadusliku elamise alused ja kust leida vajaduse korral lisateavet; 3. omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 4. teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; 5. omab ülevaadet, kuidas otsida infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; 6. teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; 7. omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; 8. teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; 9. omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vabaaja veetmise võimalustest; 10. teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse põhimõtteid; 11. omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; 12. teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral.  Siseministri 13. augusti 2014. a määruse nr 34 „Kohanemisprogramm“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõu järgi muudetakse siseministri 13. augusti 2014. a määrust nr 34 „Kohanemisprogramm“ (edaspidi määrus). Kuni 30. aprillini 2021 oli kohanemispoliitika valdkond Siseministeeriumi vastutusalas. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2021. a määrusega nr 34 muudeti Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi põhimäärusi ning lõimumis-, sh kohanemispoliitika eesmärkide kavandamine ja elluviimine anti Kultuuriministeeriumi vastutada. Seega, uussisserändajate kohanemispoliitika valdkonna eest vastutav minister on kultuuriminister. Eelnõu väljatöötamise alus on 2019. aastal Balti Uuringute Instituudi tehtud kohanemisprogrammi vahehindamine, mille tulemusena anti soovitusi edaspidiseks asjakohasemaks, tulemuslikumaks, mõjusamaks, tõhusamaks ja jätkusuutlikumaks kohanemisprogrammi korraldamiseks ja pakkumiseks. Vahehindamises tehtud soovitustega on vaja kooskõlla viia uussisserändajate suunamine ja teavitamine kohanemisprogrammis osalemiseks, koolitusmoodulite õpiväljundid, kestus ja koosseis. Lisaks on Ukrainas eskaleerunud sõjaolukord loonud vajaduse pakkuda Eestis ajutise kaitse saanud isikutele kohanemisprogrammi moodulit ja A1-tasemel eesti keele õpet. Selleks on vaja reguleerida ajutise kaitse saajate programmi suunamise kord ja neile suunatud mooduli sisu. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Kerli Zirk ([email protected], 5855 9350), kultuurilise mitmekesisuse osakonna peaspetsialist Maria Aasma ([email protected], 628 2300) ning õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Siiri Pelisaar ([email protected], 628 2225). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Kultuuriministeeriumi kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets ([email protected], 628 2220). 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on viia määrus vastavusse kohanemisprogrammi vahehindamise soovitustega ja lisandunud sihtrühma vajadustega. Eelnõuga tehtavate muudatustega täiendatakse määruse lisasid 1–7, et tagada uussisserändajate paremad teadmised Eesti riigi- ja ühiskonnakorraldusest ning väärtustest, sh modifitseeritakse koolitusmoodulite õpiväljundeid, kestvust ja koosseisu. Samuti täpsustatakse kohanemisprogrammis osalema suunamise ja sellest teavitamise korda ning programmis osalemise tingimusi. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu punktiga 1 muudetakse määruse §-s 3 sätestatud kohanemisprogrammi eesmärgi kirjeldust. Määruse kohaselt on kohanemisprogrammi eesmärk uussisserändajate rändeprotsessi ja hilisema lõimumise toetamine, tagades neile teadmised riigi ja ühiskonna toimimise, igapäevase eluolu, töö, õppimise ja perekonnaga seotud teemadel ning soodustades 1 neil eesti keele oskuse omandamist. Senine hilisema lõimumise toetamine asendatakse kohanemise toetamisega, sest selle programmi raames keskendutakse peaasjalikult kohanemisele. Programmi ja perioodi raames on võimalik luua eeldused esmaseks kohanemiseks ehk iseseisvaks toimetulekuks. Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 4 lõike 1 punkti 2. Muudatuse kohaselt suunab Politsei- ja Piirivalveamet osalema kohanemisprogrammis Euroopa Liidu kodaniku, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse. Kehtiva määruse kohaselt suunab Politsei- ja Piirivalveamet osalema kohanemisprogrammis Euroopa Liidu kodaniku, kes on omandanud Eestis tähtajalise elamisõiguse ning kellele on välja antud isikutunnistus. Muudatuse eesmärk on tagada uussisserändajate võimalikult varajane kohanemisprogrammi suunamine. See tähendab, et suunamise eelduseks ei ole enam välja antud isikutunnistus. Kuna suunamiskutse on isikustatud (sh hõlmab endas isikukoodi), ei takista isikutunnistuse puudumine inimese koolitusele registreerimist ega seal osalemist. Selle muudatusega on seotud ka eelnõu punktis 6 toodud muudatus. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab isikut kohanemisprogrammis osalema suunamisest ja kohanemisprogrammi koolitusele registreerimise võimalusest, kui Euroopa Liidu kodanikule edastatakse teavitus elamisõiguse omandamise kohta (kehtivas määruses: Euroopa Liidu kodanikule edastatakse teavitus isikutunnistuse välja andmise või väljastamise kohta). Eelnõu punktiga 3 muudetakse määruse § 4 lõikeid 4 ja 41. Lõigetes sätestatakse, et Politsei- ja Piirivalveamet suunab välismaalase, Euroopa Liidu kodaniku ja tema perekonnaliikme esimesel aastal osalema kohanemisprogrammis kord kvartalis, kui välismaalane ei ole kohanemisprogrammis osalenud. Muudatuse eesmärk on tagada uussisserändajate teadlikkus kohanemisprogrammist ning selles osalemine. Kohanemisprogrammi vahehindamise käigus toodi välja, et esmane kutse võib tihtilugu jääda märkamata, sest esialgu on inimesel infot väga palju ning taoline korduvsuunamine loob suuremad võimalused tema kohanemisprogrammis osalemiseks. Eelnõu punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse § 4 lõiked 5, 6 ja 7 ning lõiget 51 muudetakse (eelnõu punkt 5). Muudatustega ei suunata automaatselt osalema kohanemisprogrammis alla 18-aastaseid uussisserändajaid. Muudatuse eesmärk on võimaldada alla 18-aastastele uussisserändajatele osalemist kohanemisprogrammi asemel üldhariduses ja lastehoius. Lastehoiu korraldab vajaduse korral koolituste pakkuja ning seda teenust võimaldatakse kasutada vajaduspõhiselt, st rohkem kui korra. Nimelt on täiskasvanul võimalus osaleda mitmel temaatilise mooduli koolitusel, mis tähendaks aga, et alaealised osaleksid korduvalt sarnastes tegevustes, mis ei täida kohanemisprogrammi üldeesmärki. Muudatuse taust pärineb kohanemisprogrammi vahehindamisest ning koolituste pakkumise käigus kogutud tagasisidest. Seal on korduvalt välja toodud asjaolu, et mõistlikum oleks üldhariduses osaleval lapsel vajalikud teadmised Eesti kohta saada koolist, kus toimub võrgustumine eelkõige kohalikega ning taoliste teadmiste andmine on integreeritud õppetöösse. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse määruse § 5 punkti 4. Politsei- ja Piirivalveamet teavitab isikut kohanemisprogrammis osalema suunamisest ja kohanemisprogrammi koolitusele registreerimise võimalusest, kui uussisserändaja ei ole täitnud määruse § 7 lõikes 1 sätestatud kohanemisprogrammi läbimise tingimusi. Täpsustuse kohaselt teavitab sellisel juhul Politsei- ja Piirivalveamet isikut esimesel aastal kord kvartalis. Muudatuse eesmärk on tuletada uussisserändajatele meelde võimalust osaleda kohanemisprogrammis. Esimese kutse saamisel on inimene äsja omandanud elamisloa või -õiguse ning on seetõttu tihti infost küllastanud. 2 Korduvsuunamine tagab inimese teadlikkuse, loob paremad eeldused kohanemisprogrammis osalemiseks ning seeläbi esmaseks kohanemiseks. Eelnõu punktiga 8 korrastatakse määruse § 6 lõikes 1 nimetatud teemamooduleid ja nende järjestust: 1) baas; 2) töö; 3) ettevõtlus; 4) õppimine; 5) teadus; 6) perekond; 7) rahvusvaheline kaitse (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa). Senine moodul „Lapsed ja noored“ on asendatud üldhariduse ja lastehoiuga. Rahvusvahelise kaitse moodul jagatakse kaheks: pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ja ajutise kaitse saaja osa. Ajutise kaitse saaja osa lisamine on seotud Ukraina sõjapõgenike Eestisse saabumisega seotud vajadusega, mille tõttu vajab nimetatud sihtrühm eraldiseisvat käsitlust. Nimelt puudub varasem praktika taolise elamisloa väljastamiseks ning kuna tegemist on väga suuremahulise sihtrühmaga, on mõistlik neile pakkuda eraldiseisvat mooduli osa. Lisaks põhjendab vajadust asjaolu, et ajutise kaitse saajate kultuuriline ja keeleline taust ei ole sihtriigist nõnda erinevad, mis tähendab, et puudub vajadus pikaajalise koolitusprogrammi osas. Täpsemalt on moodulitega seotud muudatusi kajastatud punktis 14. Eelnõu punktidega 9 ja 10 täpsustakse § 6 lõikeid 3 ja 5. Kehtiva määruse § 6 lõike 3 kohaselt on keeleõppe eesmärk, et isik omandab eesti keele oskuse, mis vastab keeleseaduse lisas 1 sätestatud keeleoskustaseme A1 kirjeldusele. Keeleoskustaseme loetellu lisatakse keeletase A2. Tavarändega saabujale on kogu kohanemisprogramm, sh nii A1- kui ka A2-keeleõpe vabatahtlik. Eesmärk on, et A1- või A2-kursuse läbinud isik vastaks A1- või A2-keeleoskustasemele. Ajutise kaitse saajatele on A1-taseme eesti keele õpe kohustuslik. Määruse § 6 lõikega 5 täiendatakse A1-keeleõppe koolitust mahuga vähemalt 100 akadeemilist tundi ning A2-taseme keeleõppe koolitust mahuga vähemalt 150 akadeemilist tundi. Muudatuse eesmärk on viia kohanemisprogramm kooskõlla vahehindamise soovituse ning sihtgrupi tagasisidega, see tähendab suurendada senist keeleõppe mahtu, lisades kohanemisprogrammi kavasse keeletaseme A2. Nimelt loetakse eesti keele algtasemeks, mida on võimalik reaalselt tasemeeksamiga hinnata, keeletaset A2. Senine keeleõppe pakkumine tasemeni A1 jättis keeleõppe teekonna osaliseks. Muudatusega on võimalus uussisserändajal omandada eesti keel alg- ehk A2-tasemel. Eelnõu punktiga 11 kehtestatakse § 7 uues sõnastuses. Plaanis on reguleerida ja eristada ajutise kaitse saajate kohanemisprogrammi suunamine ning nendele suunatud sisu. See tähendab, et ajutise kaitse saaja on kohustatud osalema teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ ajutise kaitse saaja osas ning eesti keele õppes algtasemel (A1). Uussisserändaja, kes on saanud tähtajalise elamisloa välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, on kohustatud läbima teemamooduli „Rahvusvaheline kaitse“ pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa ning määrusega sätestatud keeleõppe asemel eesti keele õppe välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 75 lõigetes 41, 42 ja 44 sätestatu kohaselt. 3 Määruse § 7 senised lõiked 3 ja 4, mis puudutavad laste ja noorte moodulis osalemist, muutuvad kehtetuks. Uued lõiked 3 ja 4 reguleerivad üldiseid kohanemisprogrammis osalemise tingimusi. Senisel kujul laste ja noorte mooduli asendamine lastehoiu teenusega on kirjeldatud punktis 5. Rahvusvahelise kaitse moodulis (pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osa) võib isik osaleda vajaduspõhiselt korduvalt. Muudatuse sisuline vajadus tuleneb senisest praktikast, kus pagulasstaatuses olev inimene või täiendava kaitse saaja on erinevatel põhjustel Eestist lahkunud pikemaks ajaks ning Eestisse naastes on tugiisik või kohaliku omavalitsuse esindaja näinud vajadust esmase informatsiooni järele uuesti. Eelnõu punktiga 12 muudetakse määruse § 8. Seniste lõigete 2–4 kehtetuks tunnistamine on tingitud asjaolust, et senise laste ja noorte mooduli asemel võimaldatakse üldhariduses või lastehoius osalemine. Täpsemalt on muudatust selgitatud punktis 5. Uussisserändajatest lastel vanuses 15–18, kes soovivad osaleda kohanemisprogrammis, seda avalduse alusel võimaldatakse. Nimelt on senine praktika näidanud, et nimetatud vanusevahemikus olevatel noortel võib olla huvi teemamoodulite kohta, mis puudutavad töötamist, õppimist ja perekonda. Iseseisva toimetuleku ja kohanemise toetamiseks on mõistlik vajaduspõhiselt koolitusel osalemist võimaldada. Täiendavalt muudetakse § 8 lisade loetelu, st senine 1–4 asendatakse vahemikuga 2–6 (teemamoodulite loetelu). Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks § 9, sest kirjeldatud kohustus ei lasu praktikas enam uussisserändajal. Selline andmete liikumine on lahendatud automaatse andmevahetuslahendusega, mille käigus koolitusel osalenute kohta laekuvad andmed Politsei- ja Piirivalveametile. Täpsemalt on eeltoodu sätestatud elamislubade ja töölubade registri põhimääruses1. Eelnõu punktiga 14 kehtestatakse määruse lisad uues sõnastuses. Tulenevalt kohanemisprogrammi vahehindamisest täpsustatakse baasmooduli (lisa 1) kestust. Senine 8 tundi asendatakse vahemikuga 5–8 tundi, et ühtlustada mooduli kestus teiste temaatiliste moodulite kestusega. Sisuline peamine eesmärk on asjaolu, et koolituse korraldajal on võimalus grupi reaalse vajaduse põhjal koolituspäeva kestust planeerida. Näiteks kui inimesed on juba kauem Eestis elanud ja neil on vähem aruteluküsimusi, on koolitajal võimalik sellega arvestada ning koolituspäeva teha lühemalt. Täiendatakse moodulite õpiväljundeid. Baasmooduli lisasse tuuakse soovitusliku teemana juurde tuleohutus (p 17). Muudatuse peamine eesmärk on anda esmast tuleohutuse alast nõu. Baasmooduli lisas täpsustatakse alajaotust, mis puudutab kultuurikeskkonda. Senine jaotus „inimõigused ja soorollid“ asendatakse jaotusega „inimõigused, võrdsus, kaasamine ja mittediskrimineerimine“, et ülevaade oleks terviklikum. Senine lisa 2 jaotatakse kaheks osaks – teemamooduliteks „Töö“ (lisa 2) ja „Ettevõtlus“ (lisa 3). Kohanemisprogrammi vahehindamise käigus toodi soovitusena välja, et tegemist on liiga mahuka komplektiga, kui töötamine ja ettevõtlus on käsitletud koos. Samuti on nimetatud teemade kohta huvi tundvad sihtrühmad liiga erinevad. Seepärast on mõistlik pakkuda neid eraldiseisvate koolitustena. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/114012017020 4 Lisa 2 ehk teemamoodul „Töö“ hõlmab endas Eestis töötamisega seotud teemasid ja õpiväljundeid. Mooduli läbinud isik: a. teab selle rändeliigiga seotud elamisloa nõudeid ning seda, kust leida vajaduse korral lisateavet; b. omab ülevaadet töötajate vabast liikumisest ning Eesti Töötukassa pakutavatest tööturuteenustest; c. omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone töövaldkonnas leidub; d. omab ülevaadet tööõigusega seonduvast ning teab, kust leida vajaduse korral lisateavet; e. omab ülevaadet, kust leida teavet töötajatele kehtivate maksukohustuste kohta; f. omab ülevaadet, kuidas toimib töötus- ja ravikindlustus; g. omab ülevaadet, milline on Eestis töökultuur; h. omab ülevaadet, milliseid lisateenuseid pakutakse töörändega saabunud uussisserändajatele ning kust leida nende kohta lisateavet. Lisa 3 ehk teemamoodul „Ettevõtlus“ hõlmab endas Eestis ettevõtlusega seotud teemasid ja õpiväljundeid. Mooduli läbinud isik: a. teab enda rändeliigiga seotud elamisloanõudeid ning kust leida vajaduse korral lisateavet; b. omab ülevaadet Eesti majandus- ja ettevõtluskeskkonnast; c. omab ülevaadet Eestis kehtivatest ettevõtlusega seonduvatest õigusaktidest ja ettevõtlusvormidest ning teab, kust leida vajaduse korral lisateavet; d. omab ülevaadet Eesti maksusüsteemist ning ettevõtetele kehtivatest maksudest; e. omab ülevaadet Eestis ettevõtlusega alustamisega seonduvatest protseduuridest; f. omab ülevaadet, milliseid sotsiaalseid võrgustikke ja organisatsioone ettevõtlusvaldkonnas leidub. Senine lisa 7 „Lapsed ja noored“ jäetakse välja, sest teemamoodul asendatakse üldhariduses ja lastehoius osalemise võimalusega. Muudatuse eesmärk on võimaldada alla 18-aastastele uussisserändajatele osalemist kohanemisprogrammi asemel üldhariduses ja lastehoius. Lastehoiu korraldab vajaduse korral koolituste pakkuja ning seda teenust võimaldatakse kasutada vajaduspõhiselt, st rohkem kui korra. Nimelt on täiskasvanul võimalus osaleda mitmel temaatilise mooduli koolitusel, mis tähendaks aga, et alaealised osaleksid korduvalt sarnastes tegevustes, mis ei täida kohanemisprogrammi üldeesmärki Senine „Rahvusvahelise kaitse“ (lisa 7) moodul jagatakse kaheks: pagulasseisundi või täiendava kaitse seisundi osaks ja ajutise kaitse saaja osaks. Vajadus tuleneb Ukrainas eskaleerunud sõjaolukorrast, mis on omakorda kaasa toonud antud sihtrühma märkimisväärse olemasolu Eestis. Nimelt puudub varasem praktika taolise elamisloa väljastamiseks ning kuna tegemist on väga suuremahulise sihtrühmaga, on mõistlik neile pakkuda eraldiseisvat moodulit. Lisaks põhjendab vajadust asjaolu, et ajutise kaitse saajate kultuuriline ja keeleline taust ei ole sihtriigist nõnda erinevad, st puudub vajadus pikaajalise koolitusprogrammi osas. Ajutise kaitse saaja osa läbinud isik: a. omab Eestis seadusliku viibimisega seotud õiguslikku teavet; b. teab, millised on ajutise kaitse andmise ja muud Eestis seadusliku elamise alused ning kust leida vajaduse korral lisateavet; c. omab ülevaadet teenustest, mida pakutakse ajutise kaitse saajatele (mh teab, milliseid lisateenuseid pakutakse ajutise kaitse saanutele ja kust leida nende kohta lisateavet); 5  d. teab, milline on Eestis töökultuur, milliseid tööturuteenuseid pakutakse ja kuidas on võimalik neid saada; e. omab ülevaadet, kuidas otsida näiteks infot üürikorterite kohta, milleks on vajalik ID-kaart jne; f. teab, kuidas toimib Eestis tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteem, sh milliseid teenuseid pakub riik ja milliseid kohaliku omavalitsuse üksus; g. omab ülevaadet, kuidas on korraldatud laste ligipääs haridusele; h. teab, kuidas on täiskasvanul võimalik asuda haridust omandama või jätkata senist haridusteed; i. omab ülevaadet erinevatest sotsiaalsetest võrgustikest ja kodanikuühendustest ning vaba aja veetmise võimalustest; j. teab Eesti riigi- ja ühiskonnakorralduse põhimõtteid; k. omab ülevaadet eesti keelest ja kultuuritavadest; l. teab väär- ja kuritegusid, mille eest karistatakse, ning kuidas saada abi nende ohvriks langemise korral. Muudetakse senine rahvusvahelise kaitse mooduli kestus, milleks oli 14–18 tundi, vahemikuks 25–40 tundi. Peamine vajadus tuleneb sidusrühma (tugiisiku teenuse pakkujate, kohalike omavalitsuste) tagasisidest, et antud sihtrühm võib vajada pikaajalisemat kohanemisprogrammi, kui tegemist on näiteks inimestega, kelle lähteriik on Eesti kultuuri- ja komberuumist kauge. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus tuuakse kasutusele uus termin „ajutise kaitse saaja“, mis tuleneb välismaalase rahvusvahelise kaitse andmise seaduse §-st 5 ning on selle määruse kontekstis oluline uus sihtrühm. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul on puutumus Euroopa Komisjoni ajutise kaitse direktiiviga. 6. Määruse mõju Eelnõus tehtavate muudatustega suureneb arusaadavus ning selgus kohanemisprogrammis osalema suunamise ja suunamisest teavitamise korrast. Lisaks on täpsustatud kohanemisprogrammis osalemise tingimusi ja täiendatud programmi sisu, mille tulemusena paranevad uussisserändajate kohanemisprogrammis osalemise tingimused. Ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole. 7. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu muudatused suurendavad kohanemisprogrammile plaanitud eelarve mahtu. Eelkõige, mis puudutab ajutise kaitse saajatele suunatud teemamooduli ja keeleõppe pakkumist. Lisaks on vajalik tagada infotehnoloogilised arendused antud koolitustele suunamiseks ning osalemise monitoorimiseks. 19. mail 2022 vastu võetud riigi 2022. aasta lisaeelarve seadusega on selleks ette nähtud 9,12 miljonit eurot. 6 Kultuuriministeeriumil (elluviija Integratsiooni Sihtasutus) on Euroopa Liidu 2021−2027 finantsperioodil Euroopa Sotsiaalfondist kavandatud uussisserändajatele kohanemisprogrammi pakkumiseks kokku 16,6 miljonit eurot (sh kaasfinantseering) ning Siseministeeriumil Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondist kokku 900 000 eurot. Eelnõu rakendamisega otsest mõõdetavat tulu ei kaasne. Kaudne mõju on uussisserändajate iseseisev toimetulek. 8. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määrusega kehtestatavad täiendused on kooskõlastatud partneritega, kes osalesid kohanemisprogrammi vahehindamise tutvustamisel ja uussisserändajate tugivõrgustiku listis. Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning Rahandusministeeriumile. Arvamuse avaldamiseks esitati eelnõu Politsei- ja Piirivalveametile ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusele. Siseministeerium kooskõlastas eelnõu. Rahandusministeeriumi märkuse asjus, mis puudutab finantseerimist, on täpsustatud seletuskirja. Sotsiaalministeeriumi mitteametlikult esitatud märkuste kohta moodulite täpsustamiseks selgitame, et LGBT ja puude teema on baas- ja peremoodulis käsitletud ning ka käsiraamatutes sees („My rights and responsibilities“ ja „Private and Public Services“) ning eraldi moodulite lisade muutmist ei pea vajalikuks. 7