Kultuuriministeerium · 7. juuni 2022
- Viit
- 102
- Registreeritud
- 7. juuni 2022
- Dokumendi liik
- Ministri põhitegevus
- Funktsioon
- 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
- Sari
- 1-2 Kultuuriministri käskkirjad
- Toimik
- 1-2/2022 Kultuuriministri käskkirjad
- Vastutaja
- Agve Liibeon
Sisu (failidest)
MINISTRI KÄSKKIRI
Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 102
Toetuse osalise tagasinõudmise otsus
Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi
põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 3, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9
„Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus)
§ 19 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 10. jaanuari 2022. a käskkirjaga nr 6
„Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““
(edaspidi taotluse rahuldamise otsus):
1. Teen otsuse nõuda Klubi Tartu Maratonilt (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti
„48. Tartu Maraton“ (edaspidi projekt) toetus summas 7235 eurot.
2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud tagasimaksmisele
kuuluva toetuse summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva
toetuse summaga ning tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks
taotluse rahuldamise otsuse punkti 1 alapunkti 1.4.
3. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus.
Toetuse saaja esitas 1. detsembril 2021 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti
elluviimiseks summas 120 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas
taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning
rahuldas taotluse osaliselt summas 65 000 eurot.
Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest
makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel
enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse toetuse saaja
esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude
abikõlblikkuse tõendamist.
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 7 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale
35 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning teine osamakse
(30 000 eurot) tehakse maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel
pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist.
Taotluse rahuldamise otsuse punkti 7 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande
koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju
analüüsiga hiljemalt 15. mail 2022.
Toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi toetuse andjale
15. mail 2022.
Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline
täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Toetuse saaja
peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu.
Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste
kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning
välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt.
Toetuse saaja esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju
analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja -külaliste tehtud kulud arvestuslikult 413 000 –
543 000 eurot. Välisosalejate ja -külaliste kulutustelt laekus Eesti riigile maksutulu
arvestuslikult 69 318 eurot, mille kohaselt on võimalik projekti toetada maksimaalselt
57 765 euroga.
Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse
vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei
saavutata.
4. Toetuse saaja selgitused.
Kõige suurem erinevus võrreldes taotluses planeerituga on välisosalejate arv, millega on
otseses seoses ka kõik muud tulemusnäitajad. Välisosalejaid oli kõikide distantside peale
kokku 563 isikut. Juhul kui välisosalejaid oleks olnud planeeritu kohaselt 1100, oleks ka
nendelt Eestisse toodud maksutulu jäänud projektis toodud suurusjärku (140 000 –
150 000 eurot). Peamised põhjused välismaalaste väiksemas hulgas olid sügis-talvine
koroonalaine ja selle riiklikud piirangud, veebruaris järsult leevenenud piirangud ning
üldiste muutlike olude taustal väga palju ebaselgust nii osalejate kui ka korraldajate jaoks.
5. Kultuuriministeeriumi seisukoht.
Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 1 punktile 2
vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 7235 euro ulatuses,
tasaarveldades summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva
toetuse summaga. Teise osamaksena makstakse toetuse saajale välja 22 765 eurot. Toetuse
saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ei esitanud.
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Kersna
haridus- ja teadusminister
kultuuriministri ülesannetes