dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Ministri põhitegevusAvalik

Toetuse osalise tagasinõudmise otsus

Kultuuriministeerium · 7. juuni 2022
Viit
102
Registreeritud
7. juuni 2022
Dokumendi liik
Ministri põhitegevus
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-2 Kultuuriministri käskkirjad
Toimik
1-2/2022 Kultuuriministri käskkirjad
Vastutaja
Agve Liibeon

Failid

  • 📎Toetuse osalise tagasinoudmise otsus.asice502 KB

Sisu (failidest)

MINISTRI KÄSKKIRI Tallinn Kuupäev digitaalallkirjas nr 102 Toetuse osalise tagasinõudmise otsus Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kinnitatud „Kultuuriministeeriumi põhimääruse“ punkti 9 alapunkti 3, kultuuriministri 19. märtsi 2019. a määruse nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) § 19 lõike 1 punkti 2 alusel ning kooskõlas kultuuriministri 10. jaanuari 2022. a käskkirjaga nr 6 „Toetuse eraldamine taotlusvoorust „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamine““ (edaspidi taotluse rahuldamise otsus): 1. Teen otsuse nõuda Klubi Tartu Maratonilt (edaspidi toetuse saaja) osaliselt tagasi projekti „48. Tartu Maraton“ (edaspidi projekt) toetus summas 7235 eurot. 2. Tuginedes määruse § 19 lõikele 7 tasaarveldan punktis 1 nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetuse summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga ning tunnistan osaliselt, punktis 1 nimetatud summa ulatuses, kehtetuks taotluse rahuldamise otsuse punkti 1 alapunkti 1.4. 3. Toetuse tagasinõude faktiline ja õiguslik alus. Toetuse saaja esitas 1. detsembril 2021 Kultuuriministeeriumile taotluse projekti elluviimiseks summas 120 000 eurot. Kultuuriministeerium vaatas taotluse läbi, tunnistas taotleja ja taotluses kavandatavad tegevused taotlusvooru tingimustele vastavaks ning rahuldas taotluse osaliselt summas 65 000 eurot. Määruse § 17 lõike 2 kohaselt makstakse toetus välja osade kaupa. Kuni 75% toetusest makstakse ettemaksena toetuse saaja esitatud maksetaotluse ja ettemakse prognoosi alusel enne kulude abikõlblikkuse tõendamist. Ülejäänud osa toetusest makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 7 kohaselt eraldab toetuse andja toetuse saajale 35 000 eurot määruse § 17 lõike 2 kohaselt ettemaksena ning teine osamakse (30 000 eurot) tehakse maksetaotluse, lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi alusel pärast kulude abikõlblikkuse tõendamist ja lõpparuande kinnitamist. Taotluse rahuldamise otsuse punkti 7 kohaselt esitab toetuse saaja projekti lõpparuande koos kuludokumentidega ning projekti raames toetatud sündmuse majandusliku mõju analüüsiga hiljemalt 15. mail 2022. Toetuse saaja esitas projekti lõpparuande ja majandusliku mõju analüüsi toetuse andjale 15. mail 2022. Määruse § 3 lõike 2 kohaselt peab toetuse andmise tulemusena riigile laekuv hinnanguline täiendav maksutulu olema vähemalt võrdne toetuse 1,2 kordse suurusega. Toetuse saaja peab maksutulu tõendama majandusliku mõju analüüsi kaudu. Määruse § 3 lõike 1 kohaselt arvestatakse täiendavat maksutulu rahvusvaheliste kaaskorraldajate ja välismaiste toetajate toetuse arvelt tehtavatelt kuludelt ning välisosalejate ja väliskülastajate Eestis tehtud kuludelt. Toetuse saaja esitatud lõpparuande ja Eesti Konjunktuuriinstituudi majandusliku mõju analüüsi kohaselt olid välisosalejate ja -külaliste tehtud kulud arvestuslikult 413 000 – 543 000 eurot. Välisosalejate ja -külaliste kulutustelt laekus Eesti riigile maksutulu arvestuslikult 69 318 eurot, mille kohaselt on võimalik projekti toetada maksimaalselt 57 765 euroga. Määruse § 19 lõike 1 punkti 2 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus toetuse vähendamiseks või tühistamiseks mh, kui määruse § 3 lõikes 2 nimetatud tulemust ei saavutata. 4. Toetuse saaja selgitused. Kõige suurem erinevus võrreldes taotluses planeerituga on välisosalejate arv, millega on otseses seoses ka kõik muud tulemusnäitajad. Välisosalejaid oli kõikide distantside peale kokku 563 isikut. Juhul kui välisosalejaid oleks olnud planeeritu kohaselt 1100, oleks ka nendelt Eestisse toodud maksutulu jäänud projektis toodud suurusjärku (140 000 – 150 000 eurot). Peamised põhjused välismaalaste väiksemas hulgas olid sügis-talvine koroonalaine ja selle riiklikud piirangud, veebruaris järsult leevenenud piirangud ning üldiste muutlike olude taustal väga palju ebaselgust nii osalejate kui ka korraldajate jaoks. 5. Kultuuriministeeriumi seisukoht. Tulenevalt ülaltoodud asjaoludest ja tuginedes määruse § 19 lõike 1 punktile 2 vähendatakse toetuse osalise tagasinõudmise otsuse tegemisel toetust 7235 euro ulatuses, tasaarveldades summa sama projekti raames teise osamaksena väljamaksmisele kuuluva toetuse summaga. Teise osamaksena makstakse toetuse saajale välja 22 765 eurot. Toetuse saaja on määruse § 14 lõike 2 kohaselt ära kuulatud ning vastuväiteid ei esitanud. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna haridus- ja teadusminister kultuuriministri ülesannetes
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel