Kiri

EELNÕU 03.06.2022 MÄÄRUS Kultuuriministeeriumi põhimäärus Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Kultuuriministeerium (1) Kultuuriministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees. (2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. (3) Ministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet ning Kultuuriministeeriumi hallatavad riigiasutused. § 2. Ministeeriumi asukoht Ministeerium asub Tallinnas. § 3. Ministeeriumi dokumentide vormistamine (1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga vapipitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemisel äärel on sõna „Kultuuriministeerium“. (2) Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujunduselemendina kasutatakse väikese riigivapi kujutist. (3) Ministeeriumi osakonnal võib olla oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. 2. peatükk Ministeeriumi põhiülesanded § 4. Ministeeriumi põhiülesanded Ministeeriumil on oma valitsemisalas järgmised ülesanded: 1) töötab välja etenduskunstide, muusika-, kirjanduse, kujutava kunsti, disaini-, arhitektuuri-, loomemajanduse, audiovisuaal- ja meedia-, muuseumide, raamatukogunduse, rahvakultuuri-, muinsuskaitse-, spordi- ja liikumisharrastuse ning lõimumise poliitika ning koordineerib poliitikavaldkondade kujundamiseks vajaliku teabe kogumist ja analüüsimist;  2 2) töötab välja ministeeriumi poliitikavaldkondade elluviimiseks vajalikud arengukavad ja programmid, korraldab nende elluviimise ja rahastamise ning tulemuste hindamise; 3) töötab välja poliitikate elluviimiseks vajalikud õigusaktide eelnõud ning korraldab õigusaktide rakendamise ja järelevalve; 4) osaleb poliitikate arendamiseks ja elluviimiseks vajaliku riigi eelarvestrateegia ettepanekute ja riigieelarve eelnõu koostamises; 5) kujundab ja kaitseb riiklikke seisukohti rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel, osaleb rahvusvahelises koostöös ning korraldab välissuhtlust; 6) täidab Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendusasutuse ülesandeid; 7) arendab, planeerib ja korraldab riigivara valitsemist ning teostab asutajaõigusi riigi asutatud sihtasutustes. 3. peatükk Ministeeriumi juhtimine § 5. Minister (1) Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. (2) Minister: 1) tagab §-s 4 nimetatud ministeeriumi põhiülesannete täitmise ministeeriumi tervikliku juhtimise, valitsemisalasse kuuluvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste töö suunamise ja koordineerimise ning ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste vahelise koostöö korraldamise kaudu; 2) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate seaduste ja teiste õigusaktide täitmise ning Euroopa Liidu õiguse rakendamise eest ministeeriumi valitsemisalas, esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks ning annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tööst; 3) vastutab Eesti seisukohtade kujundamise ja kaitsmise eest Euroopa Liidu otsustusprotsessis ja esindab Eestit Euroopa Liidu Nõukogus ministeeriumi valitsemisala küsimustes; 4) nimetab Eesti esindaja või esitab kandidaadi vastavalt ministeeriumi valitsemisalale Euroopa Liidu institutsioonidesse, agentuuridesse ja asutustesse, kui see ei ole antud Vabariigi Valitsuse pädevusse; 5) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi, kui nende otsustamine ei ole õigusaktiga pandud alluvatele ametiasutustele, ametnikele või töötajatele; 6) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks; 7) esindab riiki ministeeriumi valitsemisala piires kohtus tsiviilkohtu- ja kriminaalmenetluses ning ministeeriumi piires halduskohtumenetluses ning võib anda volitusi riigi esindamiseks kohtus, sealhulgas lepingulisele esindajale; 8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve jaoks ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti kohta ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve kohta; 9) kinnitab ministeeriumi eelarve ja otsustab ministeeriumi eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu struktuurivahendite eraldatud ja muu välisabi sihipärase kasutamise üle; 10) kinnitab ministeeriumi valitsemisala asutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ja teeb vajaduse korral neile eelarvevahendite kasutamiseks ettekirjutusi; 11) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning otsustab ministeeriumi  3 riigihangete korraldamise ja ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara küsimusi või annab selleks volituse kantslerile; 12) nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi asekantslerid ja ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste juhid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti; sõlmib ja lõpetab töölepingu ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidega; nimetab ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi osakonnajuhatajad või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu või annab selleks volituse kantslerile; nimetab ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad nõunikud või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu; 13) teeb teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala asutuste ja nende ametiisikute tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle; 14) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisala asutustes ning riikliku ja haldusjärelevalve süsteemi rakendamise ministeeriumi valitsemisalas; 15) otsustab ministeeriumi valitsemisala asutuste moodustamise, ümberkorraldamise ja tegevuse lõpetamise, kinnitab nende põhimäärused ning määrab nende struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui õigusaktiga ei ole ette nähtud teisiti; 16) lahendab vajaduse korral ministeeriumi valitsemisala asutuste vahelisi õiguslikke vaidlusi; 17) täidab muid talle õigusaktiga pandud või peaministri antud ülesandeid. § 6. Ministri õigusaktid Minister annab ministeeriumi ja valitsemisala juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. § 7. Kantsler (1) Kantsler juhib asekantslerite ja talle vahetult alluvate ministeeriumi struktuuriüksuste ning ametnike ja töötajate tööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. (2) Kantsler: 1) tagab ministeeriumi töö planeerimise ning ülesannete õigeaegse ja tulemusliku täitmise ning annab ministrile aru ministeeriumi töö kohta; 2) määrab ministeeriumi töökorralduse ja kehtestab ministeeriumi tööd reguleerivad korrad ja reeglid, välja arvatud juhul, kui õigusaktiga on nende kehtestamine antud ministri pädevusse; 3) esindab ministeeriumi oma pädevuse ja ministrilt saadud volituste piires, sealhulgas välissuhtluses, ning võib samas piires volitada esindama ministeeriumi selle ametnikke ja töötajaid; 4) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid, välja arvatud juhul, kui seaduse alusel on lepingu sõlmimine ministri pädevuses, ning võib samas piires volitada lepinguid sõlmima ministeeriumi ametnikke ja töötajaid; 5) tagab ministeeriumi valitsemisala puudutavate arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamise ja rakendamise ning nende kooskõla omavahel ja teiste strateegiliste arengudokumentidega; 6) tagab ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti koostamise riigieelarve jaoks ning ettepanekute koostamise riigi eelarvestrateegia ja vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve jaoks; 7) käsutab ministri kinnitatud eelarve alusel ministeeriumi eelarvevahendeid ja võib selleks volitada ministeeriumi ametnikke ja töötajaid, vastutades eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu struktuurivahendite ja muu välisabi sihipärase kasutamise eest; 8) korraldab riigihankeid ja riigivara valitsemist ministrilt saadud volituste piires; 9) korraldab ministrilt saadud volituste piires riigi esindamist kohtus;  4 10) hoiab ministeeriumi vapipitsatit ja tagab ministeeriumi teabehalduse kvaliteetse ja otstarbeka korralduse; 11) on ametikohale nimetamise õigust omav isik või tööandja ministeeriumi ametnikele ja töötajatele, välja arvatud juhul, kui ametniku või töötaja ametikohale nimetamine või temaga töölepingu sõlmimine on ministri pädevuses, ning teeb ministrile ettepanekuid asekantsleri, osakonnajuhataja ja ministeeriumi valitsemisala asutuse juhi töö- või teenistussuhte alustamise ja lõpetamise kohta; 12) teeb ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi ametiisikute toimingute üle; 13) teeb ministrile ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala asutuste ning ministeeriumi haldusala riigi asutatud sihtasutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevuse kohta; 14) täidab muid talle õigusaktiga pandud või ministri antud ülesandeid. (3) Kantslerit asendab tema äraolekul ministri määratud asekantsler või osakonnajuhataja. § 8. Kantsleri käskkirjad ja teenistusalased korraldused (1) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimiseks ja korraldamiseks, haldusala asutuste tegevuse koordineerimiseks, ministeeriumi ametnike ja töötajate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, ministeeriumi struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kõrgemalseisva õigusaktiga. (2) Ministeeriumi asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse koordineerimisel ja korraldamisel annab kantsler ministeeriumi asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisala asutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke korraldusi teenistusalastes ja muudes üksikküsimustes. § 9. Asekantsler (1) Ministeeriumi koosseisus on kuni neli asekantsleri ametikohta. (2) Asekantsler juhib oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade tööd ning koordineerib oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd. (3) Asekantsler: 1) tagab oma vastutusvaldkonda kuuluvates küsimustes ministeeriumi osakondade ja ministeeriumi valitsemisala asutuste eesmärgipärase ja tõhusa juhtimise ning nende tegevuse õiguspärasuse ja otstarbekuse; 2) esindab oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires; 3) koordineerib oma vastutusvaldkonna arengukavade, programmide ja õigusaktide väljatöötamist ja rakendamist, tagab nende kooskõla teiste valdkondade strateegiliste arengudokumentidega ning avalikkuse ja huvirühmade teavitamise ja kaasamise; 4) koordineerib oma vastutusvaldkonnas Eesti seisukohtade kujundamist ja kaitsmist Euroopa Liidu otsustusprotsessis; 5) teeb kantslerile ettepanekuid riigi eelarvestrateegia, ministeeriumi valitsemisala eelarve projekti ning vajaduse korral riigieelarve muutmise seaduse ja lisaeelarve koostamiseks; 6) käsutab ministrilt või kantslerilt saadud volituste piires ministeeriumi eelarvevahendeid, vastutab oma pädevuse piires eelarve täpse ja otstarbeka täitmise ning Euroopa Liidu struktuurivahendite ja muu välisabi sihipärase kasutamise eest ning annab ministrile ja kantslerile aru eelarvevahendite kasutamise kohta;  5 7) planeerib talle alluvate ametnike ja töötajate ning osakondade tööd, kontrollib ülesannete õigeaegset ja tulemuslikku täitmist ning annab ministrile ja kantslerile aru nende töö kohta; 8) teeb kantslerile ettepanekuid oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade struktuuri, teenistuskohtade koosseisu ja töökorralduse ning talle alluvate ametnike ja töötajate töö- või teenistussuhete alustamise ja lõpetamise, tasustamise, edutamise ning distsiplinaarkaristuste määramise või hoiatuste tegemise kohta; 9) teeb ministrile ja kantslerile ettepanekuid ning annab neile aru oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse kohta; 10) täidab muid talle õigusaktiga pandud või ministri või kantsleri antud ülesandeid. (4) Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Asekantsleri täpsemad ülesanded ja alluvus määratakse tema ametijuhendis. (5) Asekantslerit asendab tema äraolekul kantsleri määratud teine asekantsler või osakonnajuhataja. 4. peatükk Ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded § 10. Osakond (1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, kellel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Osakonna koosseisu võivad kuuluda talitused ja bürood. (2) Osakonna põhiülesanne on tagada §-s 4 sätestatud ministeeriumi põhiülesannete täitmine ministeeriumi erinevates poliitikavaldkondades. (3) Osakonna pädevus, täpsemad ülesanded, alluvus ja struktuur määratakse osakonna põhimääruses, mille kinnitab minister. (4) Osakonda juhib osakonnajuhataja, kelle nimetab kantsleri ettepanekul ametisse ja vabastab ametist või sõlmib ja lõpetab temaga töölepingu minister, välja arvatud juhul, kui ta on ametisse nimetamise või töölepingu sõlmimise õiguse volitanud kantslerile. Osakonnajuhataja pädevus, ülesanded ja alluvus määratakse osakonna põhimääruses ja tema ametijuhendis. § 11. Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded (1) Finantsosakonna põhiülesanded on korraldada ja arendada ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste tõhusat eelarve- ja finantsjuhtimist, koordineerida ministeeriumi kui Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendusasutuse ülesannete täitmist ning ministeeriumi valitsemisala riigivara sihipärast valitsemist ja säilimist ning toetada ministeeriumi haldusala asutusi varade säilimise korraldamisel. (2) Kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakonna põhiülesanded on kavandada ja korraldada ministeeriumi välis- ja sisekommunikatsiooni, toetada valitsemisala kommunikatsioonitööd, korraldada ministeeriumi tegevusvaldkondade tutvustamist maailmas, aidata kaasa rahvusvahelistumisele, arendada kultuurialase välissuhtluse institutsionaalset võrgustikku ning koordineerida kultuurisuhete arendamist teiste riikidega, korraldada välissuhteid nii Eesti kui ka välisriikide asjaomaste ametiasutuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.  6 (3) Kultuurilise mitmekesisuse osakonna põhiülesanded on tagada lõimumise valdkonna poliitika kujundamine ja koordineerida selle elluviimist ning toetada Eestis elavate vähemusrahvuste ja hõimurahvaste ning väljaspool Eestit elavate rahvuskaaslaste kultuurielu arengut. (4) Kultuuriväärtuste osakonna põhiülesanded on tagada raamatukogunduse, rahvakultuuri, muuseumide ja muinsuskaitse valdkonna poliitika kujundamine ning koordineerida selle elluviimist. (5) Kunstide osakonna põhiülesanded on tagada audiovisuaal- ja meedia, etenduskunstide, muusika, kirjanduse, arhitektuuri ja disaini ning kunsti valdkonna poliitika kujundamine ja koordineerida selle elluviimist. (6) Personali- ja õigusosakonna põhiülesanded on koordineerida ministeeriumi arengusuundadest lähtuva personali- ja koolituspoliitika väljatöötamist ja elluviimist, koordineerida ministeeriumi õigusloomet ja tagada selle ühtlane kvaliteet, korraldada ministeeriumi õigusalane nõustamine ja ministeeriumi õigushuvide esindamine, koodineerida ministeeriumi valitsemisala õigusvaldkondade arendamist ning korraldada ministeeriumi teabehaldust, sealhulgas dokumendihaldust ja asjaajamist, ning ministeeriumi haldamist. (7) Siseauditiosakonna põhiülesanded on anda sõltumatu hinnang ministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste sisekontrolli, aruandluse ja tegevuse tulemuslikkuse kohta ning tagada õigeaegse ja objektiivse teabe andmine kehtestatud nõuetest kõrvalekaldumiste ning ressursside kasutamise seaduslikkuse, säästlikkuse ja tõhususe põhimõtete rikkumise kohta. (8) Spordiosakonna põhiülesanded on tagada spordi ja liikumisharrastuse valdkonna poliitika kujundamine ning koordineerida selle elluviimist. (9) Strateegia- ja innovatsiooniosakonna põhiülesanded on koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala ülest strateegilist planeerimist ja seiret, andmehaldust ja analüüsi, infotehnoloogia valdkonna, sealhulgas infoturbe, haldust ja arendust, kultuuri- ja loomevaldkondade rahvusvahelist ning riigisisest teadus- ja arendustegevuse edendamist, loomemajanduspoliitika kujundamist ja elluviimist ning ministeeriumi arendustegevusi. § 12. Struktuuriüksuste välised teenistuskohad (1) Ministeeriumi struktuuri võivad kuuluda väljaspool struktuuriüksusi asuvad ministri nõunike ja teised vahetult kantslerile või asekantslerile alluvad ameti- ja töökohad. (2) Ministri nõunikud nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu minister. Teised väljaspool struktuuriüksusi asuvad ametnikud ja töötajad nimetab ametikohale ja vabastab ametikohalt või sõlmib ja lõpetab nendega töölepingu kantsler. (3) Ministri nõunike ja teiste väljaspool struktuuriüksusi asuvate ametnike ja töötajate ülesanded ja alluvus määratakse nende ametijuhendis.  7 5. peatükk Komisjonid, nõukogud ja töörühmad § 13. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad (1) Minister võib ministeeriumi valitsemisalas moodustada alalisi ja ajutisi nõuandva õigusega komisjone, nõukogusid ja töörühmi. (2) Kantsler võib moodustada nõuandva õigusega ajutisi komisjone, nõukogusid ja töörühmi ministeeriumi ning ministeeriumi valitsemis- ja haldusala asutuste tegevuse koordineerimiseks üksikküsimuste lahendamisel. (3) Komisjonid, nõukogud ja töörühmad moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse nende liikmed, ülesanded ja nende täitmise tähtajad ning töökord. 6. peatükk Rakendussätted § 14. Määruse kehtetuks tunnistamine Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrus nr 284 „Kultuuriministeeriumi põhimääruse kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 15. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022. a. Kaja Kallas Peaminister Liina Kersna Haridus- ja teadusminister kultuuriministri ülesannetes Taimar Peterkop Riigisekretär  03.06.2022 Vabariigi Valitsuse määruse „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse Kultuuriministeeriumi (edaspidi ministeerium) põhimääruse uus terviktekst. Senine ministeeriumi põhimäärus on kehtestatud 1996. aastal. Määrust on korduvalt muudetud, mistõttu on see muutunud ebaülevaatlikuks. Samuti on kehtiv määrus liiga üksikasjalik ega vasta vormilt määruse kohta kehtivatele nõuetele. Neid asjaolusid arvestades on selguse huvides mõistlik luua uus terviktekst, kui muuta olemasolevat põhimäärust. Põhimääruse muutmise üks oluline eesmärk on teha muudatusi ministeeriumi struktuuris, et muuta selle juhtimist ja sisemist töökorraldust tõhusamaks. Eelnõuga soovitakse tagada ministeeriumi korrastatum ja selgem struktuur, kus on piisav paindlikkus ministeeriumi põhiülesannete täitmise korraldamiseks. See loob organisatsioonilise eelduse ministeerimi põhiülesannete tulemuslikumaks täitmiseks. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on põhimääruses suurendatud üldistatuse astet ministeeriumi juhtimise puhul, sest senine põhimäärus on selles üle reguleeritud. Vabariigi Valitsuse määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 alusel. Ministeeriumi põhimäärus määrab ministeeriumi vastutusvaldkonnad ja loob aluse ministeeriumi töö korraldamiseks. Eelnõu ettevalmistamisel vaadati üle ministeeriumi juhtimismudel, struktuur ja struktuuriüksuste ülesanded ning korrastati neid organisatsiooni edasise arengu huvidest lähtudes. Põhimääruses tehtavate muudatuste eesmärk on parendada ministeeriumi juhtimist, mille tulemusena oodatakse tõhususe kasvu. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kultuuriministeeriumi kantsler Tarvi Sits (628 2203, [email protected]), strateegia- ja innovatsiooniosakonna juhataja Reelika Väljaru (628 2238, [email protected]) ning õigus- ja varahaldusosakonna juhataja Merle Põld (628 2347, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud kantselei sekretär- keeletoimetaja Anni Viirmets (628 2220, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu ülesehitus lähtub Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõikest 2. Põhimäärus jaguneb kuude peatükki: 1) 1. peatükk „Üldsätted“ määrab ministeeriumi nime, asukoha ja tema kõrgemalseisva organi nime; 2) 2. peatükk „Ministeeriumi põhiülesanded“ määrab ministeeriumi põhiülesanded, lähtudes ministeeriumi valitsemisalast; 3) 3. peatükk „Ministeeriumi juhtimine“ määrab ministeeriumi juhtimise korralduse ning juhtide  õigused ja kohustused; 4) 4. peatükk „Ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded“ määrab ministeeriumi struktuuri ja struktuuriüksuste põhiülesanded; 5) 5. peatükk „Komisjonid, nõukogud ja töörühmad“ määrab ministeeriumi tegevuse korraldamist toetavad sätted; 6) 6. peatükk „Rakendussätted“ määrab rakenduslikud sätted. 1. peatükk „Üldsätted“ Paragrahvis 1 sätestatakse, et Kultuuriministeerium on valitsusasutus, kes on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees. Ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuselt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisala piires, esindades oma ülesannete täitmisel riiki. Ministeeriumi valitsemisalas on Muinsuskaitseamet ja ministeeriumi hallatavad asutused. Paragrahvis 2 määratakse ministeeriumi asukoht, milleks on Tallinn. Paragrahvis 3 kirjeldatakse ministeeriumi dokumente ja pitsatit. Eelnõu ei kehtesta seadusega võrreldes uusi nõudeid. Sätestatakse, et ministeerium kasutab riigi sümbolina oma nimetuse ja väikese riigivapiga pitsatit ning kirjeldatakse seda. 2. peatükk „Ministeeriumi valitsemisala ja põhiülesanded“ Paragrahvis 4 sätestatakse ministeeriumi põhiülesanded, mis lähtuvad Vabariigi Valitsuse seaduse § 62 lõikes 1 sätestatud Kultuuriministeeriumi valitsemisala kirjeldusest. Ministeeriumi põhiülesanded sisuliselt ei muutu. Samas on põhiülesannete kirjeldust ajakohastatud, ühtlustatud ja üldistatud. 3. peatükk „Ministeeriumi juhtimine“ Paragrahvis 5 määratakse ministri pädevus ja ülesanded ministeeriumi juhtimisel. Minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi peaministri korraldusega määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires. Ministri ülesandeid on eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja sõnastusi ajakohastatud. Ministri ülesanded, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest, olemuslikult sellega ei muutu. Paragrahvis 6 reguleeritakse ministri õigusaktidega seonduvat. Paragrahvis 7 määratakse kantsleri pädevus ja ülesanded ministeeriumi juhtimisel. Kantsler juhib asekantslerite ja talle vahetult alluvate ministeeriumi struktuuriüksuste tööd ning koordineerib ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevust. Kantsleri ülesandeid on eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja sõnastusi ajakohastatud. Tema ülesanded, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse seadusest, eelnõuga olemuslikult ei muutu. Vabariigi Valitsuse seaduse § 55 lõike 11 alusel on eelnõus välja toodud, et kantsleri äraolekul asendab teda ministri määratud asekantsler või osakonnajuhataja. Paragrahvis 8 reguleeritakse kantsleri õigusaktidega seonduvat. Paragrahvis 9 tuuakse välja, et ministeeriumis on kuni neli asekantsleri ametikohta. Kehtivas põhimääruses on sätestatud konkreetse valdkonnaga seotud asekantslerid. Sellest ministeeriumi põhimääruse tasandil loobutakse ja nähakse ette paindlikkus ministeeriumi pädevuses olevate poliitikavaldkondade korraldamisel. Määratakse asekantsleri pädevus ja ülesanded oma vastutusvaldkonna juhtimisel. Asekantsler juhib oma vastutusvaldkonda kuuluvate ministeeriumi osakondade tööd ning koordineerib oma vastutusvaldkonnas ministeeriumi valitsemisala asutuste tööd. Asekantsleri ülesandeid on eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud ja täpsustatud. Eelnõus on välja toodud asekantsleri olulisemad ülesanded, tema ülesanded eelnõuga olemuslikult ei muutu. Asekantsleri nimetab ametisse ja vabastab ametist minister. Asekantslerite vastutusvaldkonnad, täpsemad ülesanded ja alluvus määratakse nende ametijuhendites. 4. peatükk „Ministeeriumi struktuur ja struktuuriüksuste põhiülesanded“ Paragrahvis 10 kirjeldatakse ministeeriumi osakonda kui ministeeriumi peamist struktuuriüksust, mille kaudu tagatakse ministeeriumi põhiülesannete täitmine. Osakonna täpsemad ülesanded, alluvus ja struktuur määratakse osakonna põhimääruses. Paragrahvis 11 tuuakse välja ministeeriumi struktuuriüksuste nimetused ja kirjeldatakse iga osakonna põhiülesandeid. Võrreldes kehtiva struktuuriga on vähendatud osakondade arvu. Kavandatud muudatused puudutavad ministeeriumi tugivaldkondade korraldust. Senised kommunikatsiooniosakond ja välissuhete osakond liidetakse ning moodustatakse kommunikatsiooni ja rahvusvahelise koostöö osakond. Kommunikatsiooni ja välissuhete alaste ülesannete täitmine ühes üksuses aitab kaasa paremale ülesannete täitmisele omavahelise suurema sünergia ning nii riigi väliste kui ka sisemiste huvipoolte infovajaduse paremale rahuldamisele. Senised õigus- ja varahaldusosakond ning üldosakond liidetakse. Nende asemel moodustatakse personali- ja õigusosakond. Varahalduse ülesanded viiakse finantsosakonda. Osakondade ja ülesannete ühendamine ning osakondade arvu vähendamine on planeeritud, lähtudes senisest praktikast töökorralduses, sh erinevate funktsioonide omavahelisest koostööst, mis praeguseks on praktikas juba tekkinud. See korrastab ministeeriumi juhtimistasandeid ja aitab otstarbekamalt tugitegevusi ellu viia, võimaldades seeläbi tõhusamat juhtimist ja koostööd valitsemisala eesmärkide saavutamiseks. Tugiosakondade tegevuste ümberkorraldamise alus on muuhulgas erinevad viimastel aastatel tehtud analüüsid, mille kaudu on hinnatud ministeeriumi toimivust, selle raames antud soovitused edasiseks ning riigireformi tegevuskavas toodud põhimõtted. Tugiosakondade ümberkorraldamine aitab olla paremaks partneriks sisuosakondadele ning tagada neile toimimiseks vajaliku tugistruktuuri olemasolu, lisaks vastata paremini sisuosakondadelt tulnud tagasisidele teatud funktsioonide tugevdamise kohta. Muus osas ministeerimi struktuur ei muutu. Osakondade põhiülesandeid on eelnõus võrreldes kehtiva põhimäärusega korrastatud, täpsustatud ja sõnastusi ajakohastatud. Paragrahvis 12 kirjeldatakse struktuuriüksuste väliseid teenistuskohti. 5. peatükk „Komisjonid, nõukogud ja töörühmad“ Paragrahvis 13 reguleeritakse ministri ja kantsleri poolt komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamist. 6. peatükk „Rakendussätted“ Paragrahviga 14 tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 12. novembri 1996. a määrusega nr 284 kehtestatud ministeeriumi senine põhimäärus. Paragrahvis 15 sätestatakse, et määrus jõustub 1. juulil 2022. Jõustumise aja valikul on lähtutud sellest, et uut põhimäärust oleks võimalik rakendada võimalikult kiiresti. Ettevalmistused selleks on ministeeriumis tehtud ning eesmärk on organisatsiooni ümberkorralduste rakendumise võimalikult kiire saavutamine, et vastatavamaks paremini ministeeriumi ees seisvatele väljakutsetele, sh arvestades ministeeriumi suhteliselt väikest koosseisu, kuid poliitikavaldkondade kompleksust ning erinevaid lähiaja kriise. 3. Eelnõu terminoloogia ja vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi termineid. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse jõustumisel väheneb osakondade arv 11-lt 9-le. Osakondade ja ülesannete ühendamine korrastab ministeeriumi juhtimist ja aitab otstarbekamalt tugitegevusi ellu viia, võimaldades seeläbi tõhusamat juhtimist ja koostööd. Samuti ajakohastatakse põhimääruse teksti tervikuna. Võrreldes kehtiva põhimäärusega on seal suurendatud üldistatuse astet, sh ministeeriumi juhtimise kohta, ning nähakse ette paindlikkust. See loob organisatsioonilise eelduse ministeeriumi juhtimise ja põhiülesannete otstarbekamaks täitmiseks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel ministeeriumi teenistuskohtade üldarv ei vähene. Määruse rakendamisega võib kaasneda mõningane kulu koondamishüvitistena, mida tuleb maksta teenistuskohtade kadumise tõttu või uue tööpakkumise mittesobivuse korral koondatavatele teenistujatele. Määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse Kultuuriministeeriumi käesoleva aasta eelarvesse planeeritud vahenditest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. juulil 2022 a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu ei ole ministeeriumidega kooskõlastatud. Eelnõu esitatakse Vabariigi Valitsusele.  Riigikantselei [email protected] Kuupäev digitaalallkirjas nr 1-11/1173-1 Eelnõu esitamine Kultuuriministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 9. juuni 2022 istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Kultuuriministeeriumi põhimäärus“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna haridus- ja teadusminister kultuuriministri ülesannetes Lisad: 1. Määruse eelnõu 7 lehel 2. Määruse seletuskiri 4 lehel Merle Põld 628 2347 [email protected] Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941