Kiri

Meie 03.06.2022 nr 1.2-2/77-1 Heaolu arengukava 2023-2030 eelnõu kooskõlastamine Head kolleegid ministeeriumidest ja partnerorganisatsioonidest Aasta tagasi alustasime uue heaolu arengukava koostamist aastateks 2023-2030. See aeg on olnud tihe arutelude ja debattide pidamise periood arengukava fookuse ning eesmärkide üle – tööd tehti nii kitsama fookusega töörühmades, arengukava juhtkomisjoni ja ekspertkogu tasandil kui ka laiemat avalikkust kaasates eelmise aasta Arvamusfestivalil. Käesoleva aasta alguses käis arengukava esmane mustandversioon ka mitteametlikul kooskõlastusringil, mille tulemusena laekus meile väga palju sisukat ja põhjalikku tagasisidet. Eelnevale tuginedes oleme tänaseks jõudnud Sotsiaalministeeriumis kokku panna arengukava versiooni, millele ootame nüüd juba ametlikku tagasisidet. Edasises protsessis oleme võtnud eesmärgiks esitada arengukava septembris arutamiseks Riigikogule ning aasta lõpuks soovime jõuda selle lõpliku kinnitamiseni Valitsuses. Suur tänu kõigile kaasamõtlemise, panustamise, kriitika ja ettepanekute esitamise eest. Loodame, et meie koostöö selle eelnõu lõplikuks viimistlemiseks jätkub samas vaimus. Ootame kirjalikke ettepanekuid eelnõule hiljemalt 1. juuliks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisa: 1. Eelnõu – heaolu arengukava 2023-2030 2. VV istungi protokollilise otsuse eelnõu – heaolu AK 2023-2030 3. Seletuskiri – heaolu AK 2023-2030 4. ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju 5. Kooskõlastustabel – heaolu AK 2023-2030 mitteametlik kooskõlastusring Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 /*Lisaadressaadid: Riigikantselei Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Puuetega Inimeste Koda Eesti ametiühingute Keskliit Eesti Tööandjate Keskliit MTÜ Noorteühenduste Liit EMSL Vabaühenduste Liit Lastekaitse Liit Eesti Pensionäride Ühenduste Liit MTÜ Kuldne Liiga Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku kantselei Heaolu arengukava ekspertkogu Maris Mälzer 6269 174 [email protected]  EELNÕU ISTUNGI PROTOKOLL 2022 nr „Heaolu arengukava 2023-2030“ esitamine Riigikogule 1. Esitada "Heaolu arengukava 2023-2030" arutamiseks Riigikogule. 2. Tervise- ja tööministril Tanel Kiigel ja sotsiaalkaitseministril Signe Riisalol esindada Vabariigi Valitsust arengukava menetlemisel Riigikogus. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Kooskõlastustabel: Heaolu arengukava 2023-2030 mustandversioonile saabunud kirjalik tagasiside Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Sotsiaalministeerium Üldine kommentaar (seos haridusvaldkonna arengukavaga) Arvestatud. Arengukavad ongi üksteisega põimitud ning teeme valdkondade Keskuse hinnangul on oluline siduda heaolu arengukava (edaspidi vahel tihedalt koostööd. Nt koostöö HTM-i ja SOM-i vahel suure arengukava) selgemalt ka Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035, abivajadusega laste reformi raames. kuna antud juhul on kaks valdkonda väga tihedalt põimunud ja peamised kitsaskohad tekivadki sellest, et laps/nooruk nö kukub kahe valdkonna vahele, jäädes ilma õigeaegsest ja vajaduspõhisest toest. Lisaks sellele on kahel arengukaval mitmeid kokkupuutekohti ja sarnasusi, nt vajadus osata varakult märgata toevajadusega last ning ennetada probleemide süvenemist (sh õppest väljalangemist). Üldine kommentaar (ennetus ja varajane märkamine) Arvestatud. Arengukava üks läbiv põhimõte on ennetus ja varajane Arengukavas läbivalt on vaja asetada suurem rõhk ennetusele ja varajasele märkamine. Arengukava tekst vastavalt täiendatud. märkamisele. Suurem rõhk ennetusele on õigustatud, võttes arvesse, et võrreldes tagajärgedega tegelemisega on see ka oluliselt kuluefektiivsem. Sissejuhatus + Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Mitte arvestatud. Antud alaosa käsitleb konkreetselt tööhõivet ja tööelu, Teeme ettepaneku sissejuhatuse 2. lõigu 1. lauset ja ka lk 11 esimest mistõttu muudaks rakenduse osa pildi siinjuures keerukamaks. Oleme nõus, et täpploendi punkti täiendada ka rakendusega. Nimelt, kuigi soovime inimese nt eriti erivajadusega inimeste puhul ei saa inimest tööle sundida, kuid tööle asumist (ja seal püsimist), siis alati ei pruugi see olla inimesele mõningal juhul on võimalik töökohta kohandada või pakkudagi toetatud võimetekohane ning inimene rakendub vastavalt võimetele mujal, nt töötamist, mis ka sisuliselt on siiski töötamine. päevakeskuses või töö toetatud keskkonnas/tingimustes. Heaolu jaoks on kõige olulisem, et inimesel oleks tähenduslik tegevus – kui selleks on tavalises mõistes töö, siis on see hea, kuid kõik ei pea ega saagi ilmtingimata teha tööd. Neile on vaja pakkuda muul moel rakendust, mh nt tööd toetatud keskkonnas/tingimustes. Sissejuhatus (sõnastus) Arvestatud osaliselt. Lause muudetud termini "rahvastik" osas. Teeme ettepaneku asendada sissejuhatuse 2. lõigus sõna „inimvara“ sõnaga „elanikkonna“ või „rahvastiku“ ning lisada juurde „oma võimete kohaselt“. Uus lause oleks „Eesti väikesearvulise, vananeva ja väheneva elanikkonna tingimustes peavad kõik elanikud oma võimete kohaselt saama haridus-, ühiskonna- ja majanduselus osaleda.“ Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu 1) Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Paindlik töökorraldus 1  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring 1) Paindliku töökorralduse osas nii sissejuhatuses kui läbivalt 2) Arvestatud. Arengukava täiendatud ja välja toodud paindlike töövormide arengukavas teeme ettepaneku rõhutada ka asjaolu, et kuigi paindlik võimalik mõju töötajate vaimsele ja füüsilisele tervisele. töökorraldus võimaldab teatud ühiskonnagruppidel kas liituda 3) Selgitatud. Oleme püüdnud arvestada kõikide inimeste tööjõuturuga või tööturul olles paremini sobitada neid oma tervist mõjutavate tegevusvaldkondadega ega keskendu üksnes kontoritööle. vajadustega, võib tekkida ka nö tööampsude lõks. See tähendab olukorda, kus mõnedesse ühiskonnagruppidesse kuuluvad inimesed (tavaliselt haavatavad ühiskonnaliikmed, nt naised, erivajadusega inimesed, jne) kaotavad teatud soodustused või toetused ja jäävad madalapalgalisuse lõksu. 2) Lisaks sellele peame oluliseks sisse tuua paindliku töökorralduse mõju vaimsele tervisele, seda mh COVID-19 kontekstis. Kuna pikaajalisi mõjusid ei oska hetkel keegi prognoosida, on vaja tagada, et vaimse tervisega tegelemine ei jääks lühiajaliselt skoopi, vaid oleks teadvustatud ja tähelepanu all ka pikema aja vältel. Samuti on COVID-19 tulenevad pikaajalised mõjud olulised Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 kontekstis, sest juba lühiajalisi mõjusid laste ja noorte vaimsele tervisele ja lünkadele omandatud teadmistes/oskustes peetakse kriitilisteks. Kuna haridusvaldkonna arengukavas ei saanud selle teemaga seonduvat käsitleda, peame vajalikuks vähemalt heaolu arengukavasse ette näha COVID-19 pikaajaliste mõjude uurimine ja nendega tegelemine. 3) Arengukavas on toodud mitmeid kontoritööga seotud näiteid, kuid tervisehädad tekivad ka teistes valdkondades ning oluline on tuua välja õigete töövõtete õpetamine. Siinkohal tekib taaskord seos ka Eesti haridusvaldkonna arengukavaga 2021–2035, kuna eriti oluline on sisse viia õigete töövõtete õpe paindliku haridustee kontekstis, kus võivad kokku tulla erinevad osaoskused, mis kõik vajavad konkreetse oskusega seotud õigete töövõtete teadmisi. Selline õpe ei pea toimuma haridusasutuses, vaid võib toimuda ka tööandja juures. Sissejuhatus (muu emakeelega inimesed) Statistikaamet ei avalda regulaarselt elukestvas õppes osalemist emakeele Sissejuhatuses on toodud välja need inimesed, kes ei osale nii suurel määral alusel. Haridus- ja Teadusministeeriumi 2016. aasta ülevaates „Täiskasvanute elukestvas õppes („Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt osalus elukestvas õppes“ tuuakse küll välja, et mitteformaalses hariduses kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja eakamad 2  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe.“) Juhul, kui andmed osalevad vene koduse keelega inimesed vähem, kuid regulaarne ülevaade seda toetavad, teeme ettepaneku täiendada ka muu emakeelega inimestega puudub. antud loetelu, et arengukava võimaldaks meetmeid, mis suurendaks https://www.hm.ee/sites/default/files/haridusmin_taiskasvanute_osalus_3011 elukestvas õppes osalemist kõikide nende ühiskonnagruppide lõikes, kes 2016.pdf sellest ilma jäävad teadmatuse või muudel põhjustel. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Arvestatud. Avame ligipääsetavuse teemat senisest põhjalikumalt ning toome Ligipääsetavus välja, et jutt käib mitte ainult füüsilisest keskkonnast, vaid ka avalikest teenustest. Viitame ka rakkerühma tööle ja soovitustele. Samuti toome välja 1) Ligipääsetavusele on pühendatud liiga vähe tähelepanu arengukavas, universaalse disaini olemuse. mis jätab mulje, justkui tegemist ei ole ühiskonnas heaolu oluliselt suurendava teguriga. Arengukavas peaks olema loodud tugev seos Riigikantselei juures koos käinud ligipääsetavuse rakkerühmaga (mida juhtis Keit Parts) ning selle töö tulemustega. 2) Eraldi peaks olema mainitud universaalset disaini ja selle olulisust ka avaliku ruumi ja teenuste planeerimisel (keskus on välja andnud ka vastava käsiraamatu: https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elu keskkonna_kavandamine_loomine.pdf). Nii näiteks peaks ligipääsetavuse osas olema tagatud see, et ligipääsetavus ei ole näiline, vaid tegelik – ratastooli kasutajale ei piisa ainult kaldteest, vaid kaldtee ei tohi olla liiga järsk või lai/kitsas, puudega inimese sõiduki parkimiskoht on küll ette nähtud, kuid on liiga kitsas või paigutatud kõrgema teeäärega või liiklusega tee äärde vms, nägemispuudega jt inimestele on takistusteks teedel praegusel ajal linnaruumis tavaliseks nähtuseks kujunenud elektritõukerattad. 3) Ligipääsetavust tuleb ka vaadelda laiemalt. Füüsilises ruumis on sihtrühmaks nii lapsevankriga liikuja, eakas tugiraamiga kui kipsis jalaga nooruk jne. Sama põhimõte kehtib ka avalike teenuste osas. Kõik inimesed peaksid saama kasutada avalikku ruumi ja teenuseid takistusteta. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Teadmiseks võetud. Arengukava lk 8 – soovime toetada nö ühe ukse poliitika olulisust ja vajalikkust, et lapsevanem ei peaks olema oma lapse juhtumikorraldaja ja abi lapsele ei sõltuks vaid lapsevanema teadlikkusest ja jaksust erinevate 3  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring instantsidega suhelda/liikuda, et sarnaseid hindamisi läbida ja taotlusi esitada. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Saame seda arvesse võtta infotehnoloogiliste lahenduste loomisel, Arengukavas on välja toodud ka infovahetuse olulisus ja uute lahenduste mis toetavad lastekaitsejuhtumite menetlemist. Oleme nõus, et andmete väljatöötamine, et infovahetus toimiks kiirelt ja vajalik info oleks vajalikel võimalikult efektiivne kasutamine ning seeläbi abivajavate laste senisest inimestel olemas. Soovime täiendada infosüsteemide loomist veel uute parem märkamine ja toetamine on oluline ning töötame selle nimel, et leida lahenduste väljatöötamisega, mis kasutab ära riigi ja kohalike omavalitsuste parimad lahendused. poolt kogutavaid andmeid, et nende abil ehitada nt kratte. Nii nt peaks katsetama, kas olemasolevate andmete pealt on võimalik ehitada ennetusmudel perevägivallale või abi vajava lapse leidmiseks – kus ja kes on need pered, kelle riskimudeli hinnang kõige kõrgem ja kellel võiks kohaliku tasandi spetsialist rohkem silma peal hoida. Küll aga peaks kindlasti olema krati puhul tagatud see, et andmed, mida kasutatakse algoritmi treenimiseks oleksid kvaliteetsed, välistamaks kallutatust ja diskrimineerimist. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Parandame. Arengukava lk 9 on kasutatud lühendit „SKA“, kuid varasemalt dokumendis pole seda lahti kirjutatud ja kasutatakse täisnime kujul. Ettepanek on ühtlustada stiil. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Teadmiseks võetud. Tänud kaasa mõtlemise eest. Osutate olulisele Arengukava lk 12 – keskus leiab, et hästi oluline on sotsiaalvaldkonna toetus põhimõttele. Sealhulgas ka Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 lähtub individuaalseid õpi- ja karjääriteid. See aeg, mil luuaks üks standardne põhimõttest, et õppijat võimestav õpe arvestab õppija individuaalsete teenus, kuhu sobitatakse klient, on möödas. Igale inimesele tuleb läheneda erinevuste ja arenguvajadustega. Ka sotsiaalministeerium toetab isikukeskset individuaalselt, sest see toob ka tulemuse. Kutserehabilitatsiooni teenuse üle- lähenemist toe ja abi pakkumisel, sealhulgas oskuste-teadmiste omandamisel. eestiliseks disainimise protsessist koorus väga selgelt arusaamine – mis on hea erivajadusega inimesele, on hea kõigile. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Arvestatud. Olukorra kirjelduse juures on välja toodud olulisemate Arengukava lk 19 räägitakse sellest, kuidas abivajaduse hindamine ja abi probleemide kirjeldused. Välja on toodud, et abivajaduse hindamise ja abi osutamine on täna ühiskonna arengule mittevastav ja eri valdkondade (sh osutamise killustatus toob kaasa, et abi andmist ei koordineerita piisavalt haridus, tervis, sotsiaal ja töö) ning haldustasandite (riik ja kohalik tulemuslikult ning abi ei osutata terviklikult. omavalitsus) vahel killustunud. Keskuse jaoks on väga oluline, et see arengukavas on selgelt sõnastatud probleemina. Kutserehabilitatsiooni teenuse üle-eestiliseks disainimise protsessis on selgunud, et täisealiste puhul on ka tarvis juhtumikorraldust nagu seda lastekaitse näol pakutakse alaealistele. Noorte problemaatika on kompleksne ja selleks, et nad püsiks õppes või tööturul, tuleb ka neid tervikuna/ holistiliselt toetada, mitte 4  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring valdkondade kaupa (haridus, sotsiaal, tööhõive). Seega ka kutseõppes on vajalik tagada keskselt hallatud juhtumikorraldus. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Selgitame. „Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030“ toob välja inimkeskse Arengukava lk 23 on lause „Samuti vajab parendamist taastusravi ja tervishoiusüsteemi arendamise ning tervishoiu fookuse suunamise sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldus.“ Kuna rohkemat selle teemaga seoses probleemide ennetamisele, füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu ei ole välja toodud, peame vajalikuks arengukavas luua antud probleemi edendamisele. Inimkeskseid tervishoiuteenuseid osutatakse võrdse partnerluse ümber ka kontekst. Nii näiteks võib olla tegemist olukorraga, kus info ei ole alusel spetsialistide, teenuseid saavate inimeste, nende perekondade ja valdkondade üleselt taandatav üheselt mõistetavale süsteemile või nt kogukondade vahel. Selle eelduseks on pikaajalised suhted inimeste, tulemuslikkuse küsimusega, kus info on esitatud formaadis, mida ei ole teenuseosutajate ja tervishoiusüsteemi tasandite vahel, ühiselt otsustatakse võimalik võrrelda ja seda läbivalt mitmes valdkonnas. inimese tervise küsimusi. Seetõttu on inimkesksuse tagamisel oluline teenuste integreeritus. Integreeritud tervishoiuteenuseid hallatakse ja osutatakse nii, et on järjepidevus tervise edendamise, haiguste ennetamise, diagnoosimise, ravi, haiguste käsitluse, rehabilitatsiooni ja palliatiivteenuste saamisel. Lisaks toimub see koordineeritult ja kooskõlastatult nii tervishoiusüsteemi tasandite ja raviasutuste vahel, kui ka koostöös tervishoiusektoriväliste osapooltega ning vastavalt inimese vajadustele kogu elukaare vältel. Sotsaalvaldkonnas on võetud üheks lähiaastate eesmärgiks sotsiaal- ja tervishoiuteenuse suurem integreeritus, mille raames tegeletakse ka mõlemas valdkonnas koostöö tõhustamisega, aga samuti kogutava andmestiku ühtlustamisega, valdkondade ülese mõistetavuse tagamise ning andmevahetusega. Sellel eesmärgil on kavas RFK kasutusele võtt tööalase, sotsiaalse rehabilitatsiooni ja taastusravi teenustes lähiaastatel. Toetudes eelpool viidatule, et ole plaanis HEA-s antud teemat eraldi käsitleda, külla aga võivad mõned reformiplaanid saada kajastatud HEA rakendusprogrammides. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Mitmekesisuse märgise taotlemise protsessis Arengukava lk 29 käsitletakse mitmekesisust ettevõtetes ja vähendatakse võimalust, et tegemist oleks vaid välise mulje taotlemisega. organisatsioonides. Peame oluliseks märgiste taotlemisega nö positiivset Lisaks pakutakse mitmekesisuse kokkuleppega liitunud või ka juba märgise nügimist, kuid oluline on, et märgist ei taotletaks välise mulje pärast, vaid saanud organisatsioonidele nõustamist ning tasuta koolitusi, et teemaga edasi oleks sisuline. Ühe võimalusena võiks kaaluda ka koostööd Vastutustundliku töötada. Vt lähemalt: Mitmekesise tööandja märgis – Eesti Inimõiguste Ettevõtluse Foorumiga, kes võiks suurendada koostööd ettevõtete ja avaliku Keskus (humanrights.ee) sektori vahel (nt https://csr.ee/ - eesmärk 8). 5  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Eesti Kultuuri Koda Sotsiaalministeerium Lisandus punkti 2.1 viimase lause ette: Selgitame. Pöörame tähelepanu, et olete oma tagasiside andnud arengukava koostamise ettepanekule, mitte arengukava tekstiversiooni mustandile. Sealhulgas on silmas peetud kultuuriosaluse, huvihariduse ja huvitegevuse kättesaadavuse suurendamist ja valdkonnaüleste programmide ning tegevuste väljatöötamist. WHO Terviseraportile viidates on kultuuriosaluse elukaare-ülene mõju inimese tervisele ja heaolule laialt teadvustatud ja ka Euroopa Komisjoni prioriteetne arengusuund. Seetõttu on oluline tagada ministeeriumite ülene koostöö tegevuste kvaliteedis, teadlikkuse tõstmisel ja seoste nägemisel vaimse ning füüsilise tervisega. https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/329834/9789289054553- eng.pdf https://drive.google.com/drive/folders/1mMDYUOkhEPq2tY0aPMV4gho- dUtmDJEk5 Lisandus punkti 2.2 viimase lõigu esimese lause järgi: Selgitame. Pöörame tähelepanu, et olete oma tagasiside andnud arengukava Samal ajal on hulgaliselt loomevaldkondade kõrge kvaliteediga töötajaid koostamise ettepanekule, mitte arengukava tekstiversiooni mustandile. ilma sotsiaalsete garantiideta, seega asetatud asotsiaalsesse kihti. Probleemi näitena võib tuua: kui sul ei ole kehtivat lepingut ooperiteatris, oled samaväärne paadialusega, sest sulle ei laiene sotsiaalsed garantiid. Arvestades loomemajanduse järjest kasvavat kaalu majanduses ja ühiskonnas, on väga oluline välja töötada toimiv tugistruktuur loovisikutele. Eelpoolnimetatu tekitab vaimse tervise probleeme, mille tagantjärele ravi on oluliselt kallim kui ennetus. Viimasega seondub ka suur projekt loovisikute tugistruktuuride loomiseks, nii et sel konkreetsete tegevustega seotud väljund. Loodame väga sotsiaalministeeriumiga koostöös neid tugistruktuure käivitada. Eesti Lasterikaste Perede Liit Sotsiaalministeerium Üldine kommentaar (rahvastik) Selgitatud. Lasterikkuse ja peresuhete väärtustamine jms on olulised jooksvad Arengukava sissejuhatuses on välja toodud, et dokument katab teemad, mis on kindlasti osa laste- ja perepoliitikast ka Heaolu arengukava tulemusvaldkonda „Heaolu“ ning koondab selle poliitikavaldkondade – perioodil. Meie eesmärk oli arengukavas tuua välja aga eelkõige need teemad, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem mis on seni vähem tähelepanu pälvinud, probleemsed ja vajavad suuri sotsiaalne kaasatus, vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste võrdsete muudatusi. Arengukava detailsuse tase ja maht ei võimalda kõiki teemasid 6  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring võimaluste edendamine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, põhjalikult käsitleda ja seda pole ka vaja. Toome siiski mainitud teemade rahvastikupoliitika, vanemaealiste ning laste ja perede heaolu kohta arengukavasse mõned täiendavad laused, et oleks arusaadav, et need on suurendamine – strateegilisi eesmärke aastateks 2023–2030. endiselt päevakorral. Rahvastiku ja perepoliitika valdkond on Sotsiaalministeeriumi vastutusalas, mistõttu tuleks HEA eesmärkide seadmisel ning tegevuste planeerimisel meie hinnangul rohkem tähelepanu pöörata. Hetkel puuduvad nii olukorra kui ka tegevuste kirjelduses lasterikkust ja tugevate peresuhete väärtustamist ja toetamist ning rahvastikupoliitika valdkondade ülest koordineerimist puudutav. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud osaliselt. Olukorra kirjelduses tuleks lahti kirjutada sündimuse ja muude Arengukava juhtkomisjoni kohtumisel 03.02.2022 otsustati, et rahvastikuprotsesse ja rahvastiku koostist mõjutavate alusprotsesside rahvastikuprotsesse ja rahvastikupoliitika osiseid selgitatakse lühidalt olukord, s.h. ränne, rahvastiku vanuskoostise muutumine, sündimuspoliitika arengukava sissejuhatavas osas, lisades sinna ka viite rahvastikupoliitika ja vananemispoliitika ning kuidas toimub riigis rahvastikupoliitika valitsuskomisjonile. Samas otsustati, et kuna rahvastikupoliitika valdkonda alavaldkondade koordineerimine. kuuluvad mitmed teemad (nt ränne, lõimumine, suremus) on kajastatud teistes arengukavades, siis neid ei dubleerita ja keskendutakse vaid sündimuse ja perepoliitika teemadele. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Tegevussuundade kirjelduste juurde tuleks lisada: Arengukavasse ei saa tuua väga detailseid poliitikamuudatusi, eriti, kui need • Lasterikkust toetav ja väärtustav osa. Vaja on kujundada lasterikkust on selgelt seotud lisavahendite vajadusega. Konkreetseid poliitikamuudatusi väärtustavaid hoiakuid ühiskonnas ning parandada lasterikaste perede ja nendega seotud rahasid on võimalik näidata arengukava programmides. ligipääsu erinevatele teenustele, nt huviharidusele, kultuuriüritustele; Samuti käsitleb arengukava Sotsiaalministeeriumi vastutusalas olevaid • Sündimust ja laste heaolu toetavate tegevuste hulka tuleks lisada tegevusi, mille hulka ei kuulu huviharidus ja kultuur. peretoetuste indekseerimine või sidumine toetava garantiiga, et need ei jääks Täiendame siiski mõnes kohas teksti vastavalt soovitustele, viidates ajale jalgu ega muutuks vaid formaalseks ära märkimiseks. Rahaliste toetuste peresuhetele ja vanemlikele oskustele ning vajadusele pöörata tähelepanu regulaarne ajakohastamine kõrvaldaks ebakõla sündimust toetavate peretoetuste reaalväärtuse säilitamisele. meetmete süsteemis nende toetuste vahel, mille määr on fikseeritud. Lisaks on 2017 aastal lasterikka pere toetuse tõstmine suurendanud kolmandate ja järgnevate laste sündide arvu ning aidanud vähendada lasterikaste perede vaesusriski; • Riiklikud toetused peaksid analoogselt toitjakaotuspensioniga arvestama lapse õpingute jätkumist. Peretoetuste järsk lõppemine lapse täisealiseks saamisel/kooli lõpetamisel on tänastele lasterikastele peredele tõeline väljakutse. Just hetkel, mil lasterikas pere saadab oma (kolmanda) lapse kõrgharidust omandama, lõppevad toetused perele (lastetoetus, lasterikka 7  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring pere toetus, tulumaksu vabastus lapse pealt), ehkki kulud kõrgharidust omandama suunduvale noorele aina kasvavad ning nad on perekonnaseaduse mõistes endiselt vanemate ülalpidamisel. Kulud kahekordistuvad, riiklikud toetusmeetmed aga lõppevad. • toetada tuleb turvalisi ja kestlikke paarisuhteid, selleks tuleb arendada toetavat keskkonda ja pakkuda vajalikke teenuseid; • arendamist vajab jätkusuutlik vanemaharidusesüsteem; • väärtustada tuleb mõlema vanema, nii ema kui ka isa rolli laste kasvatamisel ning tagada valikuvabadus ja paindlikkus pereelu korraldamisel; • kogu elukeskkond tuleb kujundada lapsesõbralikumaks. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Mitte arvestatud. Rahvastikupoliitikast moodustab sündimus ja sellega Lisaks teeme ettepaneku ümber sõnastada alaeesmärk nr 1 järgmiselt: seotud perepoliitika vaid ühe osa. Seejuures on perepoliitikal sündimuse „Lapsed ja pered, nende heaolu ja rahvastikupoliitika“. soodustamise kõrval mitmeid teisi eesmärke. Seetõttu peame vajalikuks käsitleda rahvastikupoliitikat sissejuhatavas osas ning selgitada, milliseid rahvastikupoliitika valdkondi käsitleb Heaolu arengukava ning milliseid teised arengukavad. Eesti Linnade ja Valdade Liit Sotsiaalministeerium Kohalikke omavalitsusi puudutavad kindlasti kõik olemasolevas Teadmiseks võetud. Täname olulise tähelepaneku eest. arengukavas välja toodud probleemid. Tervena elatud aastate pikendamise teema ei ole antud arengukava fookuses, Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem teemat käsitletakse Rahvastiku tervise arengukavas. Eriti oluliseks peame tervena elatud eluaastate pikendamist. Üheks võimaluseks on suurema tähelepanu pööramine tervisedendusele n.ö tervis igas poliitikas põhimõtte juurutamine, mis oleks ka ennetustegevuseks. Hea tervis on oluline, pidades silmas tööhõivet, sest just halb tervis on üheks oluliseks põhjuseks, miks inimesed lahkuvad töölt varem, kui nad tegelikult sooviksid. Tervis mõjutab olulisel määral elukvaliteeti, heaolu ja toimetulekut. Üleriigiliselt tuleks suuremat tähelepanu pöörata alkoholi liigtarvitamise vältimisele ja selle tagajärgedega tegelemisele, sest just joomine on väga suur riskitegur, mis toob kaasa vajaduse sotsiaalhoolekandelise ja tervishoiu teenuste järele. Kohati jäävad arengukavas toodud viited ja näited ebaselgeks, et mida sellega Mitte arvestatud. Täname kommentaari eest. on soovitud öelda. Nt „Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised Selgitame, et vanemaealised, kes enam ei tööta, vajavad samuti võimalusi ühiskonda oluliselt vähem kaasatud, sh osalevad vähem vabatahtlikus ühiskonnaelus osalemiseks ja sinna panustamiseks. Üheks võimaluseks on tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi vabatahtlik tegevus. Ajavahemikul 31.08.2021-31.10.2023 viib kaasavad esinduskogud ei ole levinud ning ka vabatahtlik tegevus saab alles Sotsiaalministeerium koostöös Eesti Külaliikumine Kodukandiga ellu projekti 8  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring hoogu.“ lk 16. ja lk 15 „2020. aastal töötas 50–74 aastastest inimestest 58,1%, „Vabatahtlike kaasamise koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“. võrreldes Euroopa eakaaslastega on see näitaja kõrgem, vanemaealiste Projektis pakuvad vabatahtlikud tuge ja seltsi vähemalt 1800 eakale või töösoovijate ja tööotsijate hulk lubab arvata, et potentsiaal töötamiseks on täiskasvanud erivajadusega inimesele üle Eesti. Tegevused viiakse ellu igas suurem.“ Toodud näidetest võib järeldada, et kuna meie vanemaealised maakonnas, kokku vähemalt 60 kohalikus omavalitsuses. Paindlik ja inimlik käivad rohkem tööl, siis on mõistetav, et vabatahtlikuks tegevuseks jääb tugi aitab olulisel määral kaasa eakate ja erivajadustega inimeste vähem aega. Leiame, et mõlemat valdkonda korraga suurendada on keeruline elukvaliteedile ning üksildustunde leevendamisele. 2018–2020 ellu viidud ja see ei peaks olema eesmärk. vabatahtlike kaasamise katseprojektis tegutsenud vabatahtlikest olid keskealised ja vanemad inimesed: 55-aastaseid ja vanemaid oli 51%, 65- aastaseid ja vanemaid 28%. Suur osa vabatahtlikke hindas oma kogemust positiivseks – tegutsemine ja suhtlus pakkus neile rõõmu, saadi ka kinnitust, et ollakse vajalik. Projekt näitas sedagi, et vanemad inimesed panustavad vabatahtlikku tegevusse hea meelega, kui nad tunnevad, et nad on oodatud ning üleskutse jõuab nendeni. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Selgitame. Arengukava toob välja, et eelisjärjekorras tuleb arendada kodus elamist toetavaid teenuseid. Rõhutame siiski, et ka institutsionaalne hooldus vajab Oleme nõus, et üldhooldusteenuse teenuseosutajate infrastruktuur vajab täiendavat rahastamist nt on KOVid korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et kaasajastamist, eraldi tähelepanu tuleb pöörata teenuse kvaliteedi tõstmisele, riigi rahastatava erihoolekandeteenuse järjekorras ootavad kliendid aastaid. üle tuleb vaadata teenuse rahastusskeem. Oleme sellega HEA mustandit 31.10.2021 oli SKA andmetel erihoolekandeteenuste järjekorras 2003 koostades arvestanud: „investeeringute tegemisel on oluline arvestada, et inimest ja neist 895 ootasid ööpäevaringsele teenusele. Järjekorras ootavate hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud ning keerulisema inimeste arv on kasvanud nt 30.09.2020 seisuga oli SKA kodulehe andmetel hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed) ei ole piisavalt teenuse järjekorras 1838 inimest sh neist 841 inimest ööpäevaringsele teenuskohti. Investeeringud asutusepõhisesse hooldusesse võimaldavad erihooldusteenusele. Järjekorras ootamise ajal puudub õigeaegne ligipääs pakkuda kvaliteetseid teenuseid neile, kelle iseseisvat kodus elamist ei ole vajalikule ravile ja inimese tervis halveneb veelgi. võimalik enam toetada.“ Nõustume, et ööpäevaringsetele erihoolekandeteenustele on järjekorrad. Küsimust arutatakse ja otsitakse lahendusi eelarveläbirääkimiste töö-, sotsiaal- ja tervise töörühmas. Oleme töörühmas leppinud kokku, et selgitatakse välja erihoolekandeteenuste kulude kompenseerimise vajadus kohalike omavalitsuste lõikes ning seejärel tehakse edasised otsused. Lisaks on ministeeriumis ettevalmistamisel erihoolekande muudatuste väljatöötamiskavatsus, kus neid teemasid samuti käsitletakse ja esitatakse konkreetsed lahendusettepanekud. 9  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring HEA praegune eelnõu näeb ette ka rohkemate võimaluste andmist kohalikele omavalitsustele seni riigi korraldada olnud teenuste arendamiseks vastavalt oma piirkonna elanike vajadustele (nt ISTE projekti tulemusel tehtavad muudatused erihoolekandeteenuste pakkumisel). Seega keskendub arengukava üldisematele strateegilistele tulevikusuundadele. Üldine kommentaar (hoiakud) Arvestatud. Muudame ära tõdemuse "rahvastiku vananemine ja vähenemine Arengukavas tuleks läbivalt silmas pidada hoiakute kujundamist. seab Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi ja majanduse surve alla" ja asendame selle Alaeesmärk 3: Vanemaealised tõdemusega "tööealise rahvastiku vähenemine seab Eesti Vananemise ja vanusega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste sotsiaalkaitsesüsteemi ja majanduse surve alla". elukvaliteeti ja heaolu (lk 16). Üheks eesmärgiks on võetud, et vananemise Samas tuleb nentida, et mida rohkem on ühiskonnas vanemaealisi inimesi, siis ja vanusesõbraliku lähenemisega arvestataks kõigis riigi poliitikates. Samas seda suurem on ka kõrvalabi vajadusega inimeste arv, mis omakorda seab annab vananemisele negatiivse varjundi tõdemus: „Rahvastiku vananemine majanduse surve alla. Meil on järjest vähem inimesi, kes suudavad ja vähenemine seab Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi ja majanduse surve alla.“ pensioniealisi inimesi üleval pidada ja samal ajal hooldusvajadusega inimesi „Sotsiaalvaldkonna tööjõudu ilmestavad kaks peamist probleemi: rahvastiku hooldada. Ka teised vananeva ühiskonnaga riigid on samas olukorras. vananemise tulemusel pidevalt suureneva sotsiaalteenuste nõudlusega seotud kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus ning järjest komplitseeritumate Selgitame. Rahvastiku vananemine on globaalne trend, mis on omane probleemidega seotud vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise eelkõige heaoluühiskondadele, kuid praeguseks on täheldatud ka järele.“ Samas kui probleemiks on ka nt erivajadusega laste suur arv, mis arengumaades. Rahvastiku vananemine on sisuliselt elanikkonna suurendab nõudlust sotsiaalteenustele. Rahvastiku vananemise pidev mediaanvanuse tõus, mida eelkõige mõjutavad oodatava eluea pikenemine ja rõhutamine probleemina kõlab süüdistusena eakatele. madal sündimus. Seega tuleb mõista, et tegemist on globaalse trendiga, mis avaldab mõju ja vajab uusi lähenemisi paljudes poliitikavaldkondades, seejuures näiteks tööelus, sotsiaalkaitses, eluasemepoliitikas jne. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Täname toetava tagasiside eest! Uudse ja olulisena on välja toodud lk 17 „Vanemaealiste olukorda halvendab ka asjaolu, et jätkuvalt nähakse vananemist ja vanemaealisi pigem ainult sotsiaal- ja tervishoiu valdkondade väljakutse ja sihtrühmana. Strateegiline tervikvaade puudub nii riigil kui kohalikel omavalitsustel, vanemaealiste heaolu puudutavad väljakutsed ei ole teiste valdkondade poliitikatesse integreeritud ning puudub ka poliitikameetmete kujundamiseks vajalik analüütiline andmestik.“ Tegemist on väga olulise tähelepanekuga, sest eakatele tuleks tähelepanu pöörata ka haridus-, spordi-, kultuuri-, keskkonnakaitse, majandus- jne poliitika kujundamisel. 10  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Selgitame. Riik saab soodustada vanemaealiste osalemist omavalitsuste Eakate olukorra parandamiseks pakutakse arengukavas üheks tegevuseks volikogudes nt strateegilise partnerluse kaudu. Sotsiaalministeerium rahastab „Kaasata neid senisest enam poliitika kujundamisse ning anda võimalus kolmeaastast strateegilist partnerlust (2022-2024), mille eesmärk on luua hästi rääkida kaasa vanemaealiste eluolu puudutavates otsustes, arvestada toimiv vanemaealiste esindus- ja huvikaitseorganisatsioonide kohaliku elu kujundamisel vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega ning koostöövõrgustik. Võrgustiku eesmärk on tagada: üle-eestiline koordineeritud luua võimalusi aktiveerivateks tegevusteks, sh vabatahtlikuks tööks.“(lk 18). vanemaealiste huvikaitse edendamine ja vanemaealiste kaasamine Kindlasti tuleks seda silmas pidada ka riigi tasemel. Ehk oleks sobilik välja otsustusprotsessidesse; vanemaealiste seisukohtade koondamine ja esitamine tuua eakate protsent kohalike omavalitsuste volikogudes ja riigikogu liikmete valdkondade üleselt nii riigi kui kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) hulgas, mis ilmestaks eeltoodud ettepanekut. tasandi poliitika kujundajatele; vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtete kujundamine ja juurutamine Eestis. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Nõustume. Mitmed arengukava tegevussuunad ongi suunatud Muret tekitav on lk 6 kajastatu: „Eestis on 2020. aasta seisuga 36 500 ennetusele, kuid tõime ennetuse ka tekstis paremini välja. abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Ca 9000 lapsel on tuvastatud puue ning iga viies laps vajab mõnda hariduslikku tugiteenust. Viimastel aastatel on märkimisväärselt kasvanud psüühikahäirega laste arv.“ Oluliseks peetakse abivajaduse varasemat märkamist ja hindamist (lk 8). Seadmata varase märkamise olulisust kahtluse alla, leiame siiski, et suuremat tähelepanu tuleks pöörata ennetusele, mitte ainult tagajärgedega tegelemisele. Vajalikud oleksid uuringud, millest on tingitud erivajadusega laste nii suur arv ja kuidas seda vältida. Pidades eriti silmas rahavastiku vähenemist. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Selgitame. Arengukava ei käsitle võlgade tekkimise teemat aga võlgnevustest Arengukava toob välja, et on probleeme, millega sotsiaalhoolekande süsteem tekkinud tagajärgedega ja sellest tingitud vaesusega on kindlasti on siiani vähe tegelenud. Oluliseks niisugusteks probleemiks on kasvanud sotsiaalhoolekandes vaja tegeleda. Nii teenuse korraldamine kui ka võlgnevus. Ligikaudu 80 000 inimese suhtes on algatatud täitemenetlus kättesaadavus on praegu problemaatiline ja sotsiaalhoolekanne tegeleb võlgade sissenõudmiseks. Sama suur hulk on inkassovõlgnikke (lk 20). Tekib "tulekahju kustutamisega". Vajalik oleks luua toimiv süsteem, mis oleks küsimus, kas võlgade tekkimine ja sellega tegelemine on üldse pigem toetava ja ennetuslikku suunisega, et inimesed ei langeks võlgadesse ja sotsiaalhoolekande teema. sealt edasi vaesusesse. Lisaks tuleb arendada vaesuse vähendamiseks ja inimeste iseseisva toimetuleku parandamiseks toetavaid teenuseid. Sissejuhatus Arvestame. Arengukava tekst täiendatud. 11  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring „Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5%. OECD ja Euroopa Liidu riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on vastavalt 20% ja 27% ringis“. (lk 4). Teeme ettepaneku selgituses välja tuua, et siin arvestatakse nii riigi kui KOVi panust. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Arvestame. Sõnastus muudetud. Arengukava lk 20 sedastab: „Sotsiaalteenuste valik omavalitsustes on viimastel aastatel kasvanud, samas kohalike omavalitsuste omapanus sotsiaalkaitsesse ei ole tegelikke vajadusi arvestades olnud piisav. Kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse on viimase kümne aasta jooksul stabiilselt vähenenud. Tulubaasi kasvu tingimustes on asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeerivad sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades teenuseid.“ Taas kord juhime tähelepanu sellele, et taolised väited on KOVi suhtes halvustavad ja üldsõnalised. Puudub selgus, milline panustamine oleks antud juhul „piisav“ ja kuidas „sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi kasvust rohkemgi panustamine“ oleks just õige. Puudub ka võrdlus, kuidas on viimase kümne aasta jooksul riik investeerinud sotsiaalsesse kaitsesse. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Arvestame. Korrigeerime sõnastust. Selgitamist vajaks, mida peetakse silmas lk 23 lausega: „ Otsida tuleb lahendusi, kus kohalikele omavalitsustele antakse võimalus riigi raha ise parema äranägemise järgi kasutada ning teenuseid vastavalt oma piirkonna elanike vajadustele arendada.“. Mida mõeldakse KOVi poolt „riigi raha“ kasutamise võimaluse all? Täiendavalt märgime, et oleme oma kommentaarid ja ettepanekud esitanud Teadmiseks võetud. ka Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepanekule 15.01.2021, mille lisame kirja manusesse. Eesti LGBT Ühing Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Arvestatud. LGBT+ inimesed on seni olnud hõlmatud vähemusgruppide Olukorra kirjeldus 1 mõiste alla. Mõistame, et kogukonnal on oluline end arengukava olukorra kirjelduses ja tegevustes ära tunda, seetõttu täiendame arengukava teksti 12  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Puudub sisukas ja kõikehõlmav ülevaade olemasolevate õiguslike ja muude vastavalt. Mis puudutab tegevuskavasid ja strateegiaid, siis Heaolu meetmete kohta, mis otseselt või kaudselt võiksid põhjustada arengukava ongi Eestis LGBT+ inimeste poliitikavaldkonda suunav diskrimineerimist seksuaalse orientatsiooni või sooidentiteedi tõttu. Välja ei arengukava. ole töötatud ühtegi LGBT+ põhist tegevuskava ega strateegiat. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Arvestatud. Täiendame arengukava teksti ja plaanitavaid tegevusi, võttes Tegevussuund 1 eeskuju välja toodud strateegiast ja parimatest tavadest. LGBT+ inimeste olukorra kaardistamiseks ja mõistmiseks tuleks teha uuringuid. Selleks, et tekiks sisukas ja kõikehõlmav ülevaade, peaks uuringute ulatus hõlmama võimalikult palju eri valdkondasid (sh koolikiusamine koolisüsteemis, ebavõrdne kohtlemine tervishoiusüsteemis, LGBTI inimeste kohtlemine kinnipidamisasutustes jt). 2020. aasta novembris tutvustas Euroopa Komisjon esimest LGBT+ inimeste võrdõiguslikkuse strateegiat 2020-2025, mille eesmärk on võidelda diskrimineerimise ja vaenu vastu. Arengukavas oleks vajalik töötada võrdõiguslikkuse strateegia parimate tavade ülevõtmiseks ja Euroopa Komisjoni soovitusel töötatakse välja tegevuskavasid LGBT+ inimeste võrdõiguslikkuse suurendamiseks. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Täiendame arengukava teksti soo tunnustamise Olukorra kirjeldus 2 regulatsiooni uuendamise vajadusega. Trans inimeste soo tunnustamine on raskesti mõistetav ja halvasti ligipääsetav protsess. Soo andmete muutmine on tehtud sõltuvaks aset leidnud meditsiinilistest sekkumistest ega põhine inimese enesemääratlusel – ekspertkomisjon diagnoosib trans inimesel meditsiinilise psüühikahäire (soodüsfooria või transseksuaalsuse). See on vastuolus Maailma Terviseorganisatsiooni otsusega, mis lõpetas transsoolisusega seotud seisundite liigitamise psüühika- ja käitumishäireteks . Soo tunnustamise otsus sõltub arstliku ekspertiisikomisjoni kaalutlusest, puuduvad järelevalvemeetmed ja avalikult kättesaadav ametlik teave. Kehtiv regulatsioon on vastuoluline, jättes ebaselgeks, kas hormoonravi või muu ravi või kirurgiline protseduur on seadusega kohustuslik. Riiklik ravikindlustus ei hüvita kõiki soo korrigeerimisega seotud meditsiinilisi toiminguid vajalikke kulusid või hüvitab need ainult osaliselt. Näiteks hüvitatakse ainult 50% hormoonravist ja trans inimestele osutatavaid 13  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring kirurgilisi teenuseid ei hüvitata üldse – need on võrdsustatud mittevajaliku plastilise kirurgiaga. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Vt eelmist kommentaari. Tegevussuund 2 Soo tunnustamise regulatsiooni on vajalik uuendada ja liikuda suunas, kus eraldatakse üksteisest soo meditsiinilise ja juriidilise tunnustamise protsessid. Juriidiline soo tunnustamine peaks liikuma inimese enda enesemääramise poole. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Vt järgmist kommentaari. Olukorra kirjeldus 3 Tervishoiuteenuse osutajatel puudub tegevusjuhend intersooliste lastega tegelemiseks. Kuna teemat pole Eestis analüüsitud, ei ole võimalik hinnata, kas soo korrigeerimise protseduurid toimuvad isiku teadlikul nõusolekul, eriti intersooliste laste puhul. Puudub teave selle kohta, kas või kui paljude intersooliste lastega viiakse läbi pöördumatuid meditsiinilisi soo korrigeerimise protseduure. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitame. Euroopa Komisjoni ja Sotsiaalministeeriumi toetusel on Tegevussuund 3 mõttekoda Praxis algatanud projekti, mis keskendub LGBTQI+ inimeste On vajalik uurida intersooliste laste olukorda ja ravi ning tagada, et nende kogemustele meditsiinisüsteemis ning hõlmab ka väljatöötatavaid koolitusi inimõigusi ei rikutaks pöördumatute, meditsiiniliselt ebavajalike ja meditsiinitöötajatele. Projekti tulemusel valmivad mh juhendid ja koolitused. pealesunnitud meditsiinitoimingutega, ning korraldada meditsiinitöötajatele sel teemal ajakohaseid koolitusi. Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused 1) Täname ettepaneku eest. Pealkirja täpne sõnastus vaadatakse üle HEA 1) Ettepanek: pealkiri oleks täpsem, kui sõnastada see: Sooline edasise toimetamise käigus. võrdõiguslikkus ning vähemusgruppide võrdne kohtlemine. Kavas 2) Arvestatud. Täname ettepaneku eest ja sõnastame võrdse kohtlemise pole puudutatud vähemusgruppide võimaluste puudumist erinevates ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärgid selgemalt. eluvaldkondades ega ette nähtud meetmeid nende olukordade muutmiseks. 2) Suurendada ühiskonnas soolist võrdsust ja edendada võrdseid võimalusi kõigile, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on hoolimata nende muudest tunnustest kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. 14  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Ettepanek: Kustutada sõnad „on hoolimata nendest muudest tunnustest“. Tunnusteks on ka kaal, pikkus, silmade värv, jms. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitame. Täname ENUT-it nii põhjaliku töö ja detailsete Olukorra kirjeldus sõnastusettepanekute eest esimesele tööversioonile. Kuna HEA tekstiga töö 1) Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe jätkub ning näeme ka ette eelkõige tegevussuundade puhul olulist kõige suurema sotsiaalse grupi vahel ebavõrdselt ning eri ümberstruktureerimist ja ümbersõnastusi, siis saame toetuda väga eluvaldkondades väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt, on väärtuslikele ettepanekutele teksti selguse ja täpsuse osas. Kindlasti võtame takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka tehtud ettepanekuid edaspidistes etappides arvesse ning oleme ka praeguse ühiskonna jätkusuutlikkusele. Sooline kihistumine takistab inimeste versiooni redigeerimisel mitmete sõnastusettepanekutega juba arvestanud. elukvaliteedi paranemist, majandusliku ja sotsiaalse heaolu Kooskõlastustabelis ei ole me aga seetõttu, et HEA tekst oluliselt muutub, suurenemist ja sotsiaalset sidusust. ükshaaval välja toonud arvestatud/mittearvestatud märkusi igale Ettepanek: Kustutada lausest lõik: „eri eluvaldkondades sõnastusettepanekule ja lausemuudatusele eraldi, vaid märkinud eelkõige ära väärtustatakse naisi ja mehi erinevalt“. Puuduvad andmed selle põhimõttelised küsimused. kohta, millistes valdkondades naisi kõrgemalt, millistes mehi kõrgemalt väärtustatakse. 4) Selgitame. Arengukava tekstis ei ole viidatud, et naiste ja meeste hõivelõhe 2) Ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem ning ühiskonnas oleks 25%. 2020. aastal oli Eesti 20-64-aastaste naiste tööhõive määr 75,8%. endiselt levinud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollist Hõivelõhe suurus on peamiselt probleem väikelaste (0-2-aastaste) vanemate ühiskonnas piiravad naiste ja meeste, poiste ja tüdrukute püüdlusi, seas, kus naiste tööhõive määr on 31,8% ja meestel 91,8% (2020). Arvestame valikuid ja vabadust ning põhjustavad, taastoodavad ja süvendavad teksti edasisel toimetamisel selgema sõnastuse vajadusega. naiste ja meeste sotsiaalset ning majanduslikku ebavõrdsust, sh soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, 7) Arvestatud. Täiendame teksti, et järgnev osa ei oleks otseselt eelneva tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, lausega seostatav. soolist vägivalda, erinevusi tervise- ja riskikäitumises ning tervises ja elueas, samuti eriti noorte enese- ja kehakuvandis ning 8) Arvestatud. Täname tähelepanelikkuse eest ja muudame. enesehinnangus. Ettepanek 1: kirjutada juurde lõik, pannes rollid mitmusesse: 9) Selgitame. Oleme seisukohal, et pole põhjust eeldada, et praeguse valitsuse arusaamad meeste ja naiste rollidest, omadustest ja sellega seotud sooline tasakaal peegeldab püsivat olukorda naiste ja meeste võrdsetes seotud eelarvamused ühiskonnas piiravad. Naistel ja meestel on võimalustes tipp-poliitikas osaleda ning et struktuursed tegurid, mis naistel mitmeid rolle ning eelarvamused toetuvad ka stereotüüpidele, mis tipp-poliitikasse jõudmist takistavad, oleks kadunud või lahenenud. Vt nt. käivad naistele ja meestele omistatavate omaduste kohta. Praxise projekti „Naised poliitikas“ tulemusi. Ettepanek 2: asendada „poiste ja tüdrukute püüdlusi, valikuid ja vabadust“ - tüdrukute ja poiste valiku- ja eneseteostusvõimalusi. 10)-11) Arvestatud. Täname ettepaneku eest ja sõnastame selgemalt, mh Pole hästi arusaadav, mida mõeldakse tüdrukute ja poiste püüdluste leiame täpsema ja selgema viisi „õiguseksperdi“ mõiste sisustamisel. ja vabaduse all. Mis on lihtsalt vabadus? 12(2)) Mitte arvestatud. Kuigi haridusasutuste suutlikkus soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustust täita on äärmiselt oluline, siis täpselt 15  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring 3) Naiste ja meeste majandusliku sõltumatuse võrdsust takistav sellises sõnastuses ettepanekut arvestada ei saa. Kuna tegemist on HTM ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates haldusalaga, siis leiame, et HEA-s nende ressurssidele hinnangu andmine ei hõivenäitajates, hõivatuses tegevus- ja ametialadel kui ka töötasus. ole meie pädevuses. Ettepanek: Kirjutada sissejuhatav lause järgmiselt: Sooline ebavõrdsus tööturul avaldub nii naiste ja meeste erinevates 20) Arvestatud. Täname ettepaneku eest. Kindlasti on oluline HEA-s lisaks hõivenäitajates, hõivatuses tegevus- ja ametialadel kui ka töötasus. võrdse kohtlemise huvikaitsevõimekuse tõstmisele välja tuua ka soolise Võrdsust takistav ebavõrdsus on võimatu mõista. Pealegi võrdõiguslikkuse valdkonna edendamisele pühendunud kodanikuühiskonna majandusliku sõltumatuse võrdsust on keeruline mõõta. toetamine ning leiame selleks arengukavas sobiva koha ja sõnastuse. 4) Eesti naiste tööhõive määr on küll kõrge, kuid endiselt madalam kui meestel, tööturul jääb kasutamata peaaegu neljandik tööealiste naiste tööjõu potentsiaalist ja kvalifikatsioonist. Sooline hõivelõhe on suurim väikelastega naiste ja meeste seas, selle peamiseks põhjuseks on hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus. Ettepanek: Kontrollida, kust on leitud, et naiste ja meeste tööhõive vahe on ligi 25%. Statistika alusel on see jäänud aastaid alla 10%. (2020 .a. Naiste tööhõive 63,3% ja meestel 70,3, seega on vahe 7%). Kes on mõõtnud naiste tööjõu potentsiaali ja kvalifikatsiooni seda osa, mis neil on tööturul kasutamata? 5) Sooliste stereotüüpide mõjul valitseb Eestis endiselt ulatuslik haridusvalikute ja tööturu sooline segregatsioon. Ettepanek: Kirjutada: Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon tööturul ja haridusvalikutes. Jätta ära „sooliste stereotüüpide mõjul“. Põhjuseid on palju enam kui stereotüübid. 6) Vaatamata viimastel aastatel aset leidnud soolise palgalõhe kahanemisele on naiste palgad meestega võrreldes jätkuvalt keskmiselt oluliselt madalamad. Ettepanek: sõnastada selgemalt: Kuigi viimastel aastatel on sooline palgalõhe vähenenud, on naistöötajate keskmine tunnipalk jätkuvalt väiksem meestöötajate keskmisest tunnipalgast. 7) Naiste ja meeste ebavõrdsus tööturul süvendab soolist ebavõrdsust ka teistes eluvaldkondades. Ettepanek: jätta see lause ära, sest edasi minnakse vägivallateemale, mis ei ole eluvaldkond. 16  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring 8) Näiteks, naiste madalamatest sissetulekutest tingitud majanduslik sõltuvus on üks teguritest, mis takistab naistel vägivaldsest paari- või muust lähisuhtest lahkumist. Ettepanek: Jätta ära sõna „näiteks“, ja „muust lähisuhtest“. Parem ja täpsem sõnastus oleks: Väiksematest sissetulekutest tingitud majanduslik sõltuvus võib muude tegurite kõrval takistada naistel vägivaldsest paarisuhtest lahkumist. Muude lähesuhete alla kuuluvad ju igasugused suhted, ka lastega või vanematega kooselamine. 9) Soolist ebavõrdsust ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil, sh poliitikas ja muudel avaliku, samuti erasektori, otsustustasanditel. Ettepanek: Jääda tööturukonteksti, kirjutada: Soolist ebavõrdsust näitab ka naiste väiksem osakaal juhtimis- ja otsustustasanditel. Tipp-poliitikas on valitsus tasakaalus. 10) Naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse ei ole Eestis endiselt piisav ega piisavalt tõhus. Ettepanek: kirjutada selle lause asemel konkreetsemalt: „Õigusteadlikkuse madala taseme ja seni Eestis puuduvad naiste ja meeste võrdse kohtlemise normi rikkumist sedastavad kohtukaasuste tõttu võib tähendada, et inimesed ei tea oma põhiõigusi ega otsese või kaudse diskrimineerimise puhul neile kehtiva kaitse võimalusi. Sellise sõnastuse valguses vajab täpsustamist ka järgnev. Õigustatud osapooleks võib olla ka tööandja, kui ta tajub enda soolist diskrimineerimist. Kedagi ei saa nimetada õiguseksperdiks juhul, kui ta teadlikkus on madal. Sõna ekspert ei saa kasutada isiku kohta, kes ei tea, kuidas seadust rakendatakse. 11) Soolise võrdõiguslikkuse seadusega ette nähtud õiguste kaitse tõhusust vähendab nii õigustatud (nt töötajad) kui kohustatud (nt tööandjad21) osapoolte ning õigusekspertide madal teadlikkus seadusest ja selle rakendamise võimalustest, samuti asjakohaste 1 Tööandjad ei ole sageli teadlikud neile seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist oluliseks. Vt Turk, P.; Anniste, K.; Masso, M.; Karu, M; Kriger, T. 2015. „Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, veebis leitav:https://www.sm.ee/sites/default/files/content-editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf 17  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring õiguste kaitset toetavate institutsioonide (nt võrdõigusvolinik) ressursside piiratus. Ettepanek: jätta ära eelnevad laused ja asendada selgema lausega: Tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist oluliseks. 12) Riigi institutsionaalne suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on endiselt ebaühtlane. Ettepanek 1: kirjutada: Riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on endiselt ebaühtlane. Suutlikkus on institutsioonidel… Ettepanek 2: Lisada SoV seadusest tulenevalt järgmine lause: Haridus- ja teadusasutustel ning koolituse korraldamisega tegelevatel institutsioonidel pole piisavalt ressursse, et tegeleda õppekavade, kasutatavate õppematerjalide ümberkujundamisega ja läbiviidavate uuringutega, mis aitaksid kaasa naiste ja meeste ebavõrdsuse kaotamisele. 13) Poliitikakujundajate teadmised ja arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest, soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajalikkusest ja kasust ning oma rollist ja kohustustest on piiratud ning oskused puudulikud või kesised. Ettepanek: Kustutada sõnad „ või kesised“. Pole vaja kõike kolme – piiratud, puudulikud ja kesised. 14) Samas puudub jätkusuutlik koolitus- ja nõustamissüsteem nende teadmiste ja oskuste parandamiseks, samuti ühtne soolõime rakendussüsteem ja tõhus kontrollimehhanism nõuete täitmise üle. Ettepanek 1: sõna „Samas“ asemele kirjutada sõna „Lisaks“. Mida me kontrollime, kui soolõimet ei rakendata süsteemselt? Ega kontrollimehhanism ei tekita kontrollitavat objekti. Ettepanek 2: Teha kaks lauset: Lisaks puudub jätkusuutlik koolitus- ja nõustamissüsteem nende teadmiste ja oskuste parandamiseks. Puudub ühtne soolõime rakendamise süsteem ja mehhanismid. 18  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring 15) Soolise ebavõrdsuse struktuursete probleemide süsteemset teadmispõhist lahendamist takistab statistika ja uuringuandmete vähesus naiste ja meeste olukorra ning vajaduste, samuti meetmete ja tegevuste soolise mõju kohta kõigis poliitikavaldkondades. Ettepanek 1: Kirjutada kaks lauset: Soolise ebavõrdsuse struktuursete probleemide süsteemset teadmispõhist lahendamist takistab statistika ja uuringuandmete vähesus naiste ja meeste olukorra ning vajaduste kohta. Puuduvad analüüsid seaduste ja õigusaktide mõjust naiste ja meeste olukorrale ühiskonnas. Ettepanek 2: lisada laused: Selleks, et soolise võrdõiguslikkuse nõukogu saaks esitada Vabariigi Valitsusele oma seisukoha ministeeriumide esitatud riiklike programmide vastavuse kohta SoVS seaduse §-le 9, on seni puudunud analüüsivõimekus eelkõige inimressursside piiratuse ja ülekoormuse tõttu. Mõlemal puhul on põhjuseks ressursside vähesus ja teema alatähtsustamine poliitiliste otsustajate hulgas. 16) Kehtiv võrdse kohtlemise seadus ei taga kõigile seadusega kaetud vähemusgruppidele ühesugust kaitset, pakkudes mõnede tunnuste alusel oluliselt laiema kaitse kui teistele. Ettepanek: Jätta lause ära ja asendada järgmisega: Isikutele, kes tunnetavad enda diskrimineerimist mõnel muul alusel kui sugu, näiteks rahvus, erivajadused, vanus või veendumused, pole VõrdKS-ga tagatud kahju hüvitamise nõudeõigus samas ulatuses kui ebavõrdse kohtlemise tajumisel soo tõttu. 17) Põhiõiguste kaitse tagamiseks on oluline kindlustada tõhus kaitse diskrimineerimise eest kõigi võrdse kohtlemise seaduses kaetud tunnuste: rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel. Ettepanek: Kirjutada lõigu asemel laused (Loogiline oleks siin nimetada probleem): Õigus mitte olla ebasoodsamalt koheldud e. õigus mittediskrimineerimisele on igaühe põhiõigus. Teadlikkus õiguskaitse võimalustest kõigi võrdse kohtlemise seaduses kaetud tunnuste: rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, 19  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel on vähene. 18) Kuigi sallivus erinevate vähemuste osas on Eesti ühiskonnas kasvanud, on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega suhtumine vähemustesse pigem negatiivne ja negatiivsed eelarvamused, stereotüübid ja hoiakud vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste suhtes on endiselt levinud. Ettepanek: Kirjutada „sallivus erinevate vähemusgruppide suhtes“ 19) Seetõttu on vajalik tõsta ühiskonna teadlikkust erinevustest kui loomulikust ja vajalikust nähtusest, mis teeb Eesti rikkamaks ja sõbralikumaks kogukonnaks. Ettepanek: Jätta eelnev lause selle loosungilikkuse tõttu ära (teadlikkus on ühiskonnaliikmetel, elanikel, puuet ei saa nimetada vajalikuks nähtuseks.) 20) Vähemusgruppide eneseesindus- ja huvikaitsevõimekus on piiratud ja vajab organisatsioonide kaudu toetust ning võimestamist. Riik saab huvikaitsevõimekust tõsta strateegilise partnerluse ja hea koostöö kaudu. Ettepanek: Lisada lause algusesse: „ Naisorganisatsioonide ning“. 21) Ligipääs füüsilisele keskkonnale, infole ja teenustele pole kõigile ühiskonnaliikmetele tagatud. Avalik ruum ja avalikud teenused ei ole disainitud kasutamiseks igas vanuses ja võimekuses kodanikule. Ettepanek: Asendada lausega: Ligipääs füüsilisele keskkonnale, infole ja teenustele, sh avalikule ruumile pole tagatud kõigile ühiskonnaliikmetele. 22) Seetõttu peab ligipääsetavuse põhimõtte järgimine saama avaliku ruumi ja teenuste disainimise loomulikuks ja võõrandamatuks osaks. Ettepanek: jätta ära sõnad „ja võõrandamatu“ Ettepanek: jätta ära sõnad „ja võõrandamatu“. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitame. Täname ENUT-it nii põhjaliku töö ja detailsete Tegevussuunad sõnastusettepanekute eest HEA esimesele tööversioonile. Kuna HEA tekstiga 1) Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on suurendada töö jätkub ning näeme ka ette eelkõige tegevussuundade puhul olulist teksti ühiskonnas soolist võrdsust ning toetada seeläbi inimkapitali arengut ümberstruktureerimist ja ümbersõnastusi, siis saame toetuda väga ning majanduse, konkurentsivõime ja heaolu kasvu Eestis, kasutades väärtuslikele ettepanekutele teksti selguse ja täpsuse osas. Kindlasti võtame tehtud ettepanekuid edaspidistes etappides arvesse ning oleme ka praeguse 20  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring ühiskonna arengu huvides võrdselt meeste ja naiste teadmisi, oskusi versiooni redigeerimisel mitmete sõnastusettepanekutega juba arvestanud. ja võimeid. Kooskõlastustabelis ei ole me aga seetõttu, et HEA tegevussuundade Ettepanek 1: Asendada sõna „suurendada“ sõnadega „vähendada ülesehitus oluliselt muutub, ükshaaval välja toonud arvestatud/mittearvestatud soolist ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust“. märkusi igale sõnastusettepanekule, lause ümbersõnastusele või tekstilõikude Poliitikaga seotud terminid tulenevad SoVS-st. (Seal pole soolist ümberstruktureerimise ettepanekule eraldi, vaid märkinud eelkõige ära võrdsust veel kasutatud) põhimõttelised küsimused. Ettepanek 2: tuua lause altpool siia: Soolise võrdõiguslikkuse poliitika lähtub asjaolust, et soolisel ebavõrdsusel on eelkõige 3) Arvestatud. Täname asjakohase tähelepaneku eest. HEA järgmises struktuursed põhjused. redigeeritud versioonis sõnastame mõtte selgemalt. 2) Soolise võrdsuse saavutamise oluliseks eelduseks on laiem 9) Arvestatud. Aitäh ettepaneku eest. Sõnastame intersektsionaalsuse ühiskondlik teadlikkus soolisest ebavõrdsusest ja selle vähendamise põhimõtte tegevussuundade all selgemalt. vajadusest, arusaamine soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest, samuti soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete üldine väärtustamine. 14(2)) Arvestatud. Täname hea ettepaneku eest ja lisame tegevussuundade Ettepanek 1: Alustada lõiku lausega: Soolise võrdõiguslikkuse alla. edendamise eelduseks on konkreetsete eesmärkide püstitamine ja institutsionaalne suutlikkus nende elluviimiseks. 17) Arvestatud. Täname hea ettepaneku eest ning sõnastame tegevussuuna Ettepanek 2: Lisada siia lause altpoolt: Soolise võrdõiguslikkuse selgemalt. poliitika elluviimine eeldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide täitmist e. otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise 24) Selgitame. Täname ja sõnastame selgemalt. Põhiõiguste kaitsega siiski vältimist ja kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi praegust tekstiosa otse asendada ei saa, kuna termin hõlmab enamat kui kasutamist – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide vähemusrühmade võrdset kohtlemist ning väljub osaliselt ka SoM haldusala lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamist ning soolõimet, st piiridest. soolise aspekti arvestamist kõigi valdkondade poliitikates. 29) Arvestatud. Sõnastame lõigu parema mõistetavuse huvides ümber. Ettepanek 3: Järgmises lauses asendada sõnad „laiem ühiskondlik“ sõnaga ühiskonna ja jätta ära viimane lauseosa. Soolise võrdsuse 30) Selgitame. Avatud hoiaku all on mõeldud inimesi, kes suhtuvad saavutamise oluliseks eelduseks on ühiskonna teadlikkus soolisest vähemustesse aktsepteerivalt. Mõõdikuna on kasutusel Soolise ebavõrdsusest ja selle vähendamise vajadusest ning arusaamine võrdõiguslikkuse monitooringu raames regulaarselt kogutavad andmed soolisest võrdõiguslikkusest. inimeste osakaalu kohta, kes ebavõrdse kohtlemise korral pöörduksid 3) Erinevate spetsiifilisemate ühiskonnarühmade ja nende esindajate võrdõigusvoliniku poole. puhul on vajalik süsteemne ja järjepidev aktiveerimine ja Mõistame aga, et laused on ebaõnnestunult sõnastatud ja sõnastame ümber. võimestamine teadmispõhiseks soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks ja edendamiseks. 31(1 ja 2) Selgitame. Sõnastame punktid selgemalt, kuid ettepaneku osas Ettepanek: Jätta see lause välja, või mõelda läbi, mida on tahetud soolise mõju hindamise seire välja jätta, nõustuda ei saa. Leiame, et soolõime öelda. Miks peab võimestama erinevaid ja spetsiifilisi rakendamise süsteemi eduka toimimise eeldus on terviklikkus ning tegelema ühiskonnarühmi ja nende esindajaid? Kas on vaja, et peaks kõikide etappide, sh seire tõhustamisega. Ettepaneku lisada 21  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring vähemusgruppidesse kuuluvad isikud ja nende esindajad arvestavad tegevussuundade alla töötada välja soolise võrdõiguslikkuse koolitaja, sooaspektidega oma tegevustes? Ega puudega inimesed või eakad spetsialisti ja eksperdi kutsestandard, võtame praegu teadmiseks. Kindlasti pea soolist võrdõiguslikkust edendama? tuleks siin eelnevalt ka läbi mõelda standardi loomisele eelnevad etapid, nt 4) Samuti on oluline ühiskondlik ja asjakohaste sidusrühmade (sh selliste eksperditeadmiste omandamise võimalused. tööandjad, haridustöötajad, õigusspetsialistid, poliitikakujundajad- ja rakendajad, otsustajad) pühendumus soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele. 33) Mitte arvestatud. Siinkohal on silmas peetud vähemuste huvikaitset Ettepanek: kirjutada lause lõppu: „pühendumine soolise huvikaitseorganisatsioonide kaudu. Sõnastame selgemalt. võrdõiguslikkuse edendamisele.“ Ühiskondlik pühendumus soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele? Mis need on? Pigem pühendumus 34) Arvestatud. Parandame teksti. nii võrdse kohtlemise normide täimisele kui soolise võrdõiguslikkuse edendamisele? 5) Soolise võrdõiguslikkuse poliitika lähtub asjaolust, et soolisel ebavõrdsusel on eelkõige struktuursed põhjused. Ettepanek: Tõsta see lause ettepoole, kus on räägitud poliitikast. 6) Samuti, et soolise võrdsuse edenemine ei ole paratamatu ega pöördumatu – vajalik on järjepidev ja aktiivne edendamistöö, järjepidevust ning jätkusuutlikkust tagav alussüsteem. Ettepanek: Jätta lause ära, sest arusaamatu on „jätkusuutlikkust tagav alussüsteem“. 7) Edukas soolise võrdõiguslikkuse poliitika eeldab paralleelselt kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi kasutamist – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamine ning soolõime, st soolise aspekti arvestamine kõigi valdkondade poliitikates. Ettepanek: Tõsta ettepoole, sinna, kus poliitikast on juttu ja sõnastada järgnevalt: Soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimine eeldab naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide täitmist e. otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise vältimist ja kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi kasutamist – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamist ning soolõimet, st soolise aspekti arvestamist kõigi valdkondade poliitikates. 8) Soolise võrdsuse saavutamise oluliseks eelduseks on laiem ühiskondlik teadlikkus soolisest ebavõrdsusest ja selle vähendamise 22  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring vajadusest, arusaamine soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetest, samuti nende põhimõtete üldine väärtustamine. Erinevate spetsiifilisemate ühiskonnarühmade ja nende esindajate puhul on vajalik süsteemne ja järjepidev aktiveerimine ja võimestamine teadmispõhiseks soolise võrdõiguslikkuse toetamiseks ja edendamiseks. Samuti on oluline ühiskondlik ja asjakohaste sidusrühmade (sh tööandjad, haridustöötajad, õigusspetsialistid, poliitikakujundajad- ja rakendajad, otsustajad) pühendumus soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetele. Ettepanek: Kustutada kui korduv lõik. 9) Senisest enam vajavad soolise võrdsuse edendamise meetmete puhul tähelepanu ka soogruppidesisesed muudest tunnustest (nt rahvus, keeleoskus, vanus, erivajadused, seksuaalne sättumus jms) sõltuvad erinevused. Ettepanek: Jätta lause välja, edasi tulevad konkreetsemad laused. Erinevused vajavad tähelepanu? Või erinevad olukorrad? Pigem ka vähemusgruppidele suunatud poliitikameetmete puhul on oluline märgata soolisusest tulenevaid erinevaid olukordi! 10) Soolise võrdõiguslikkuse poliitika peamised ülesanded 2023–2030 on: … Ettepanek: Lisada esimese punktina: 1) Suurendada institutsionaalset suutlikkust SoVS-s sätestatud kohustuste täitmiseks. 11) vähendada soostereotüüpide levikut ning nende negatiivset mõju naiste ja meeste elule ja otsustele. Ettepanek: sõnastada järgmiselt: Vähendada piiravate soostereotüüpide negatiivset mõju naiste ja meeste elule ja otsustele. 12) toetada naiste ja meeste majandusliku iseseisvuse võrdsustumist, sh vähendada naiste ja meeste hõive- ja palgalõhet ning ameti- ja tegevusalapõhist haridusvalikute ja tööturu segregatsiooni. Ettepanek: Jätta ära lause esimene pool ja kirjutada: Vähendada naiste ja meeste hõive- ja palgalõhet ning ameti- ja tegevusalapõhist haridusvalikuid ja tööturu segregatsiooni. Kuidas majanduslikku iseseisvust mõõta? Lause teine pool kõlab eesmärgina? 23  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring 13) toetada meeste ja naiste tasakaalustatud osaluse saavutamist kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel poliitikas ning avalikus ja erasektoris. Ettepanek: Kirjutada: Toetada naiste ja meeste võrdsemat osalemist kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel kõigis sektorites. 14) tõhustada soolise võrdõiguslikkuse alast õiguskaitset. Ettepanek 1: asendada järgmise lausega: Tõhustada naiste ja meeste võrdse kohtlemise normide järgimist ning isikute teadlikkust nende normide rikkumise korral võimalustest enda õiguste kaitsmiseks ning kahju hüvitamiseks. Ettepanek 2: Lisada tegevussuunana uus punkt: Tõsta siht- ja sidusgruppide teadlikkust ja parandada oskusi soolise vägivalla ennetamiseks, sh soospetsiifilise vaenukõne tõkestamiseks. 15) toetada soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks, sh soolõimeks vajaliku võimekuse ning teadlikkuse ja oskuste paranemist sidusrühmade seas. Ettepanek: Kirjutada: Tõsta soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja soolõimeks vajalikku teadlikkust võimekust ning oskusi. Toetada paranemist saab siis, kui paranemine juba toimub. 16) Soostereotüüpide leviku ja nende negatiivse mõju vähendamiseks naiste ja meeste igapäevaelule ning otsustele on vajalik toetada ühiskondlike hoiakute muutumist soolist võrdõiguslikkust toetavamaks. 17) Sealhulgas suurendada ühiskonnas laiemalt, aga ka olulisemate siht- ja sidusrühmade (sh töötajad, tööandjad, (üli)õpilased, haridus- ja teadustöötajad, poliitikakujundajad, rahastamisskeemide rakendajad, otsustajad, õigusspetsialistid, tehisintellekti kasutatavate süsteemide arendajad ja kasutajad, ajakirjanikud, loov- ja turundusagentuuride töötajad) teadlikkust soolise ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja nendega kaasnevatest probleemidest, soostereotüüpidest ning nende mõjust inimeste igapäevaelule ja otsustele, soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest. Ettepanek: Jätta lõik ära, kui sisuliselt kordav ning pole otstarbekas loetleda siht- ja sidusrühmi, mis ei ole kõikehõlmav ning võivad reaalsuses olla tunduvalt laiemad.( Nt. ohvriabitöötajad, 24  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring politseinikud, ? ). Kust seda teadmist võetakse, et teadlikkust suurendada. Kas mingid alusteadmised on ikka olemas, mida suurendada? Võib-olla siiski on oluline eesmärk välja selgitada põhjused, miks sooaspekte ei käsitleta erinevatel haridusastmetel. 18) Vajalik on ka soolise vägivalla ennetamisele suunatud hoiakute kujundamine, teadlikkuse tõstmine ja oskuste parandamine, samuti teadlikkuse tõstmine erinevate naiselikkuste ja mehelikkuste aktsepteerimise toetamiseks ühiskonnas. Ettepanek: Tõsta kirjeldatud ülesanne tegevustes eelviimaseks punktiks ja lihtsamas sõnastuses: Tõsta siht- ja sidusgruppide teadlikkust ja parandada oskusi soolise vägivalla ennetamiseks. (Hariduses pole vaja ainult vägivallaga seonduvalt õpetajaid ja õpilasi sooteemadel harida.) Pikaajalise mõjuga ja jätkusuutliku lahendusena on lisaks projektipõhisele teavitustegevusele vajalik soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte ning sellekohaste teadmiste lõimimine kõigi tasandite õppekavadesse ja -materjalidesse. 19) Soolise palgalõhe vähendamiseks32 tuleb jätkata selgitamata palgalõhe põhjuste väljaselgitamist. Palgalõhe juba teadaolevat laia põhjuste ringi arvestades on vajalikud meetmed muuhulgas sooliste stereotüüpide ja soolise segregatsiooni vähendamiseks hariduses ja tööturul, palkade läbipaistvuse parandamiseks ja naiste ning meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamiseks ning laste ja täisealiste abivajajatega seonduva hoolduskoormuse vähendamiseks ja selle sooliselt võrdsema jagamise toetamiseks. Viimatimainitud meetmed aitavad kaasa ka soolise hõivelõhe vähendamisele, sh väikelaste vanemate seas. Ettepanek: Jätta ära esimene lause, sest teada on juba meetmed, millega palkade erinevusi vähendada. (Selgitamata palgalõhe jääb alati regressioonanalüüsides selgitamata palgalõheks, pole mõtet jätkata selgitamatu selgitamist) 20) Haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks on tööturu praegusi ja tulevikuvajadusi ning -võimalusi arvestades oluline viia ellu tegevusi loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), 2 Strateegias „Eesti 2035“ (eelnõu) on oskuste ja tööturu arengu üheks mõõdikuks „sooline palgalõhe“ ning eesmärgiks on seatud selle vähenemine 5%-ni aastaks 2035. 25  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring inseneeria ja matemaatika (nn STEM erialad) ning hariduse, tervishoiu ning hoolekande (nn EHW erialad) valdkondades soolise tasakaalu parandamiseks kõigil tasanditel. Ettepanek: Korrigeerida sõnastust ja sõnastada: Arvestades teadaolevaid palgalõhe põhjuseid, tuleb rakendada järgnevaid meetmeid: parandada naiste ning meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimalusi, vähendada laste ja täisealiste abivajajatega seonduvat hoolduskoormust, tagades töö- ja pereelu ühistamist toetavate teenuste kättesaadavust ja taskukohasust hoolduskoormuste sooliselt võrdsema jagamist, toetada tööandjaid andmete ja oskusteabega palkade analüüsimiseks ja soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Soolise segregatsiooni vähendamiseks ja soostereotüüpide piirava mõju takistamiseks tuleb sooaspektide käsitlemine lülitada kõigi tasemete haridusse ja valdkondadesse. Toetamaks soostereotüüpidest vabu valikuid on vaja soodustada tütarlaste senisest suuremat õppima siirdumist loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), inseneeria ja matemaatika (nn STEM erialad) ning noormeeste siirdumist hariduse, tervishoiu ning hoolekande (nn EHW erialad) valdkondadesse. 21) Tähelepanu vajab ka naiste ettevõtluse toetamine ning vanemaealiste soolise vaesuslõhe vähendamine, sh soolise pensionilõhe kasvu tõkestamise vajadus. Ettepanek: Korrigeerida sõnastust: Oluline on toetada naiste ettevõtlust ning vähendada vanemaealiste soolist vaesuslõhet ning soolise pensionilõhe kasvu. (Vajadus ei vaja tähelepanu). 22) Otsustustasandil soolise tasakaalu parandamiseks on vajalik luua eeltingimused riigi- ja kohaliku omavalitsuse tasandi valitavates kogudes ja nimetatavatel positsioonidel otsuste tegemisel jätkusuutliku soolise tasakaalu saavutamiseks. Oluline on toetada soolise tasakaalu edendamist nii erakondade poolt kui rakendada meetmeid toetavate ühiskondlike hoiakute kujundamiseks. 26  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Tähelepanu on vajalik pöörata ka avalikus debatis naissoost poliitikuid ja otsustajaid tabava soospetsiifilise vaenukõne vähendamisele. Ettepanek 1: Korrigeerida sõnastust ja kirjutada: Naiste ja meeste võrdsema osakaalu saavutamiseks riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste poolt moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes on vaja tõsta elanikkonna, erakondade ja otsustajate teadlikkust soolise tasakaalu olulisusest. Ettepanek 2: Viia viimane lause soolise vägivallaga seotud tekstiosa juurde ja sõnastuses: sh soospetsiifilise vaenukõne tõkestamiseks. 23) Avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel soolise tasakaalu saavutamiseks on oluline luua toetavaid lahendusi, sh valikuprotsesside läbipaistvuse ja objektiivsuse suurendamiseks, naiste karjäärivõimaluste parandamiseks ning soostereotüüpide leviku ja mõju vähendamiseks. Ettepanek: Korrigeerida sõnastust järgmiselt: Soolise tasakaalu saavutamiseks avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel tuleb tagada valikuprotsesside läbipaistvus ja objektiivsus, naiste võrdsed karjäärivõimalused ning vältida lähtumist piiravatest soostereotüüpsetest hoiakutest ja eelarvamustest. 24) Tõhusama diskrimineerimisvastase õiguskaitse tagamiseks on vajalik suurendada inimeste teadlikkust oma õigustest ja nende kaitse võimalustest. Ettepanek: Asendada sõnad „Tõhusama diskrimineerimisvastase õiguskaitse“ sõnadega „Põhiõiguste kaitse“. 25) Jätkusuutlikud lahendused on vaja leida ka tööandjate seas soolise võrdõiguslikkuse alase hea teadlikkuse ning oskuste tagamiseks. Ettepanek: asendada eelnev lause järgmise lausega: Jätkata tuleb tööandjate teavitamist selleks, et nad oskaksid vältida otsest või kaudset diskrimineerimist ükskõik millisel alusel, olgu selleks sugu, vanus, rahvus või muu grupikuuluvuse tunnus. (Mida tähendab hea ja halb teadlikkus tööandjate seas?) 27  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring 26) Samuti on oluline parandada riiklike institutsioonide, sh võrdõigusvoliniku võimekust pakkuda soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rikkumise korral kiiret ja tõhusat abi. Ettepanek: Asendada esimeses lauses sõnad „soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete“ sõnadega „naiste ja meeste võrdse kohtlemise normi“, sest mingeid muid põhimõtteid pole seaduse tasemel sätestatud. 27) Tähelepanu on vaja pöörata ka õigusspetsialistide, sh juristide ja kohtunike teadlikkuse ja pädevuse suurendamisele aitamaks kaasa asjakohase õigusabi pakkumisele ning professionaalsetele ja eksperditeadmistel põhinevatele otsustele diskrimineerimisvaidlustes. Ettepanek: Korrigeerida sõnastust järgmiselt: Vaja on suurendada õigusspetsialistide, sh juristide ja kohtunike ning töövaidluskomisjoni liikmete teadlikkust ja pädevusi asjakohase õigusabi pakkumiseks ning professionaalsetele ja eksperditeadmistele põhinevate otsuste tegemiseks diskrimineerimisvaidlustes. 28) Vajalik on soolise võrdõiguslikkuse seaduses (SoVS) sätestatud nõuete täitmise üle järelevalve kehtestamise vajaduse ja võimaluste analüüsimine ning nende tuvastamisel järelevalvemehhanismi loomine. Ettepanek: Sõnastada lause järgmiselt: Analüüsida rahvusvahelist kogemust ja siseriiklikku õigust, et anda volinikule järelevalvekohustus soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud edendamiskohustuste täitmise kontrollimiseks. (Lause oli ebaloogiline, võib-olla, et vajadused on, aga võimalusi pole…? Kui ühe neist tuvastame, mis siis edasi??). 29) Vaja on senisest tõhusamalt rakendada meetmeid sootundliku ja teadmispõhise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks kõigis valdkondades. Ettepanek: Sõnastada lause järgmiselt: On vaja välja töötada mehhanismid ja tööriistad sootundliku ja teadmispõhise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks riigi- ja kohalike omavalitsuseasutuste poolt. „Kõigis valdkondades“ on liiga 28  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring ülejõukäiv, pole antud etapil praktiliselt teostatav, ikka ainult riigi- ja kohalike omavalitsuseasutuste poolt. 30) Tagamaks, et soo aspekt lõimitaks, st meeste ja naiste erinevat olukorda, elukogemust, vajadusi, huve ja võimalusi arvestataks ning soolist võrdõiguslikkust edendataks riigi ja kohaliku omavalitsuse kõigi poliitika- ja tegevusvaldkondade tasandite otsustus, planeerimis- ja rakendamisprotsessides, on vajalik, et otsustajatel, poliitikakujundajatel ja -rakendajatel oleks olemas informatsioon, teadmised, oskused, (abi)vahendid ja tugi. Ettepanek: Sõnastada: Soolõime rakendamiseks on vajalik, et otsustajatel, poliitikakujundajatel ja -rakendajatel oleks olemas informatsioon, teadmised, oskused. Soolõime olemus on varasemalt lahti kirjutatud, pole vaja korrata, mida see tähendab. 31) Parandamaks soolõime kohustuste täitmist ministeeriumides ja kohalikes omavalitsustes, on oluline luua ja rakendada järjepidevust tagavad jätkusuutlikud ning tõhusad koordinatsiooni- ja toetusmehhanismid (sh teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevusi hõlmavad), seire soolise mõju hindamise kvaliteedi üle ning parandada soopõhiste andmete kättesaadavust. Ettepanek 1: Sõnastada selgemalt: See eeldab sootundlike uuringute ja analüüside läbiviimist, soopõhise statistika regulaarset kogumist ning analüüsimist, koolitusi teadlikkuse tõstmiseks ning sooliste mõjude analüüsioskuste arendamiseks. Välja töötada soolise võrdõiguslikkuse koolitaja, spetsialisti ja eksperdi kutsestandard. Ettepanek 2: Jätta ära soolise mõju hindamise kvaliteedi seire, sest sooliste mõjude analüüse ju veel pole. Soolise mõju hindamisi pole ju veel läbi viidud? Kuidas sel juhul kvaliteeti hinnata? 32) Oluline on parandada teadlikkust ka otsustustasandil, sh poliitikute seas ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste juhtkondades. Vajalik on tagada regulaarne soopõhise statistika kogumine, temaatiliste analüüside olemasolu ja regulaarsete uuringute tegemine sihtrühmades (sh töötajad ja tööandjad). Ettepanek: lõigu võib ära jätta, sest kordab eelpoolöeldut. 33) Piiratud ressursside olukorras koostöövõimaluste loomiseks ja tegevuste mõju võimendamiseks on oluline toetada ka soolise 29  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust, mis panustavad soolise võrdõiguslikkuse alase teabe ja teadmiste kogumisse, oluliste sihtgruppide teadlikkuse suurendamisse ja soolise võrdõiguslikkuse edendamisse ühiskonnas. Ettepanek: Sõnastada järgmiselt: Oluline on toetada soolist võrdõiguslikkust edendavate vabaühenduste ja võrgustike tegevust, kuivõrd nad osalevad õigusloomes ning panustavad oluliselt soolise võrdõiguslikkuse alase teabe ja teadmiste loomisse ja kogumisse, oluliste sihtgruppide teadlikkuse suurendamisse ja koolitamisse. (Ka piiramata ressursside olukorras on see oluline…). 34) Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes ja laiapõhjallise nõu ja koostöö tagamiseks on vajalik toetada ka soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tegevust. Ettepanek: sõnastada ümber ja lisada lausesse SoVS-ist tulenev kohustus, sõnastada järgnevalt: Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse edendamise strateegilistes küsimustes nõu andmiseks, ministeeriumide esitatud riiklike tegevuskavade ja programmide analüüsimiseks ja hindamiseks ja koostöö tagamiseks on vajalik toetada soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tegevust vastavate inim- ja rahaliste ressurssidega. 35) Võrdse kohtlemise tagamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks teadlikkuse suurendamise eesmärgil on vajalik vähendada diskrimineerimist ja suurendada sallivust erinevuste suhtes. Ettepanek: sõnastada: Vähemusgruppidesse kuuluvatele isikute võrdsete võimaluste edendamiseks on vaja tõsta nende teadlikkust õiguskaitsest diskrimineerimisjuhtumite korral võrdse kohtlemise seaduses sätestatud alustel. Vähemusgruppide integreerimiseks ühiskonda on oluline suurendada sallivust ühiskonnagruppide vahel. Võrdset kohtlemist ei taga diskrimineerimise vähendamine. Ei saa öelda, et diskrimineerimise vältimiseks (ehk võrdse kohtlemise tagamiseks) on vaja vähendada diskrimineerimist. 36) Oluline on arusaam, et inimestevahelised erinevused on ühiskonna tavapärane ja tervitatav osa, mis sisaldab endas erinevaid kogemusi, 30  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring andeid, maailmavaateid ja elustiile, mis kõik teevad Eesti rikkamaks ja mitmekesisemaks ühiskonnaks. Mitmekesine ühiskond, mis oma erinevusi tunnustab, on atraktiivne koht elamiseks ja töötamiseks – eesmärk, kuhu Eesti vananeva ja kahaneva elanikkonnaga kindlasti püüdlema peaks. Ettepanek: jätta need laused välja, sest on ebaselged. Ühiskond ei tunnusta oma erinevusi, inimesed tunnustavad või ei tunnusta. 37) Seetõttu on tarvis tõsta avatud hoiakuga inimeste osakaalu ühiskonnas ning suurendada nende teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest. Viimast mõõdetakse osakaaluga nendest Eesti elanikest, kes pöörduksid ebavõrdse kohtlemise kogemise korral võrdõigusvoliniku poole. 38) Ettepanek: jätta sellises sõnastuses välja. Mis on avatud hoiak? Pole võimalik mõõta. Mõõdik pole loogiline, sest tegemist on ju tõenäosusliku valimiga. Miks on avatud hoiakutega inimestel vaja rohkem teadmisi oma õiguste kaitse võimalustest? 39) Negatiivsete hoiakute vähendamiseks ja toetuse suurendamiseks tuleb aidata avalikkusele ja huvirühmadele suunatud teavitustegevustega märgata võrdse kohtlemise seaduses nimetatud vähemusi ning suurendatakse teadlikkust inimõigustest ja võrdse kohtlemise põhimõttest. Ettepanek: Sõnastada ringi, et poleks märkamise tingimust: Negatiivsete hoiakute vähendamiseks tuleb avalikkusele ja huvirühmadele suunatud teavitustegevustega suurendada teadlikkust inimõigustest ja vähemusgruppidesse kuuluvate isikute võrdse kohtlemise põhimõttest. Märkavad ju niikuinii, aga kõik vähemused polegi märgatavad. Enamus kaitstud aluseid on märkamatud (veendumused, puuded, rahvus, sättumus jne.) Delikaatsete isikuandmete kohta ei tehta ka statistikat. 40) Õiguste kaitse tõhustamiseks on kavandatud tegevusi neljal põhisuunal. Diskrimineerimise kaitse laiendamiseks on vajalik muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada diskrimineerimise kaitse rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel ühesuguselt, 31  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Ettepanek 1: asendada sõna „ühesuguselt“ sõnadega „ühesugustes kohaldamisalades“. Kuna iga kaasus on erinev, et saa nõuda ühesugusust. Ettepanek 2: Lisada lause lõppu: „st tagada, et isikud, kes tajuvad ebasoodsamat kohtlemist usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tõttu sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme kättesaadavuses, saaksid oma õiguste kaitseks pöörduda pädevate organite poole“. 41) Ühesugune õiguste kaitse on oluline nii põhimõtteliselt kui praktiliselt, lõpetades seni säilinud õiguskaitselise hierarhia ja pakkudes vähemustele kindlustunnet ja võimalust oma õiguste kaitseks abi otsida. Toetada tuleb vähemusgruppide eneseesindamise võimalusi oma õiguste kaitsel. Ettepanek: Jätta viimane lause ära! Gruppidena ei saa isiku põhiõigusi kaitsta. Isik võib ise ennast esindada või ka advokaadi palgata. Diskrimineerimisjuhtumite puhul saab gruppide õigustest rääkida siis, kui küsimus on riigi. KOV-i või seadusandja poolse võrdse kohtlemise normi rikkumisega. (Jälgib õiguskantsler. Õiguskantsleri juurde on loodud ka vastav töögrupp). 42) Õigusabi kvaliteeti on vajalik parandada eeskätt juristidele ja õigusspetsialistidele suunatud koolitustegevuste kaudu. Küsimus: Arusaamatuks jääb, mis on neljas õiguskaitse põhisuund? 43) Parandada tuleb võrdsete võimaluste edendamist haldusalade üleselt ning võrdsete võimaluste põhimõtetega arvestamist ning nende rakendamist kõikide ministeeriumite haldusalades. Ettepanek: Igasuguste võrdsete võimaluste väljendi ette on vaja kirjutada, kelle võimalustest on juttu. Jätta ära mõiste „haldusaladeüleselt“ kui ebaselge, sest samas lauses räägitakse kõikidest ministeeriumidest. 44) Avaliku sektori institutsionaalse suutlikkuse tugevdamiseks on tarvis tegeleda valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevustega ja seeläbi aidata suurendada poliitikakujundajate kompetentsi võrdse 32  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring kohtlemise põhimõtetega arvestamiseks poliitikakujundamises. Eesmärk on suurendada vähemuste kohta käivate andmete regulaarset ja jätkusuutliku kogumist. Samuti on oluline panustada ligipääsetavuse indeksi välja töötamisse. Kommentaar: On vaja tegeleda tegevustega? Kas viimane lause ei sobiks paremini kogu osa lõppu, kus on juttu ligipääsetavusest? Ettepanek: Asendada lause „Eesmärk on suurendada vähemuste kohta käivate andmete regulaarset ja jätkusuutliku kogumist“ lausega: Statistiliste isikuandmete kogumisel on oluline tagada, et need oleksid võrreldavad soo, rahvuste ja vanusegruppide lõikes. Arvestada tuleb, et enamus vähemuste kategooriatest on delikaatsed isikuandmed! Vaja on vanuse ja rahvuse kohta käivate regulaarset kogumist… Puue pole inimese tunnus! 45) Vajalik on edendada mitmekesisust ettevõtetes ja organisatsioonides. Selleks tuleb jätkata mitmekesise töökoha märgise meetmete rakendamist ettevõtetes ja organisatsioonides. Samuti on vajalik jätkata koostööd mitmekesisuse kokkuleppe suunal. Mõlemad tegevused on end tõestanud hea praktikana suurendades tööandjate teadlikkust ja motivatsiooni võrdsete võimaluste edendamisel. Ettepanek: Lisada viimases lauses peale sõna „motivatsiooni“ „vähemustesse kuuluvate isikute“. 46) Võrdse kohtlemise valdkonnas on tarvis jätkata ka huvikaitse tugevdamist ning koostööd kodanikuühendustega võrdsete võimaluste edendamisel. Ettepanek: Asendada lausega: Seoses vähemustega on tarvis jätkata ka huvikaitse tugevdamist ning koostööd kodanikuühendustega nende võrdsete võimaluste edendamisel. 47) Võrdse kohtlemise küsimustega tegelevate kodanikeühenduste tugevdamine (sh toetamispõhimõtete ühtlustamine ja jätkusuutlikkuse tagamine) aitab parandada inimõiguste kaitset ja organisatsioonide võimet inimõiguste alast infot koguda ja analüüsida. Ettepanek: asendada „Võrdse kohtlemise küsimustega tegelevate kodanikeühenduste“ väljendiga „Inimõiguste küsimustega tegelevate vabaühenduste“. 33  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Ligipääsetavus Kõigi inimeste iseseisvaks eluks ja täielikuks osalemiseks kõigis eluvaldkondades, olenemata erivajadusest või vanusest, on vaja parandada ligipääsetavust. Seda tehakse eelkõige ligipääsetavusnõuete täpsema reguleerimisega õigusaktides ning parema järelevalvega nõuete täitmise üle. Samuti on tarvis suurendada üldist teadlikkust universaalse disaini põhimõtete kasutamise võimalustest ja eelistest, kuna ligipääsetavus on eelduseks, et kõigil inimestel on võimalik end teostada, ühiskonnaelus osaleda ja sinna panustada. Eesti Naisteühenduste Ümarlaud* Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Mitte arvestatud. Lasterikkuse ja peresuhete väärtustamine jms on olulised Alaeesmärgi sõnastus võiks jääda selliseks, nagu see oli jooksvad teemad, mis on kindlasti osa laste- ja perepoliitikast ka Heaolu väljatöötamiskavatsuses. arengukava perioodil. Meie eesmärk oli arengukavas tuua välja aga eelkõige need teemad, mis on seni vähem tähelepanu pälvinud, probleemsed ja vajavad suuri muudatusi. Arengukava detailsuse tase ja maht ei võimalda kõiki teemasid põhjalikult käsitleda ja seda pole ka vaja. Toome siiski mainitud teemade kohta arengukavasse mõned täiendavad laused, et oleks arusaadav, et need on endiselt päevakorral. Sissejuhatus (sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus) Mitte arvestatud. Eesti tulemus EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksis on Kommentaar lk 4 viimase lõigu alguse juurde. Eesti liigub soolise alla EL keskmist taset, jäädes EL-is 17. kohale. Alates 2018. aastast on soor võrdõiguslikkuse saavutamise suunas kiiremini kui teised ELi liikmesriigid kasvanud kõigest 0,9 punkti võrra ning koht riikide võrdluses ei ole alates 2018 (vt EIGE). Alates 2010. aastast on Eesti tõusnud edetabelis kolme koha võrra. muutunud. Ühiskond vajab muutusteks aega, seetõttu ei peaks andma nii kategoorilisi hinnanguid. Sissejuhatus (sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus) Selgitame. Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb lisaks otsese ja kaudse Kommentaar lk 4 eelviimase lause juurde. Leiame, et õigusraamistik toimib diskrimineerimise keelule ette erinevatele osapooltele soolise tänaseks juba piisavalt hästi, soovi korral on inimestel võimalik leida kaitset. võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse. Näeme, et on ruumi seaduse eesmärkide senisest paremal rakendumisel ning selle eesmärgi nimel on varasemalt tegutsenud ka ENÜ. Näiteks tööandjad ei ole sageli teadlikud neile seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist oluliseks. Vt Turk, P.; Anniste, K.; Masso, M.; Karu, M; Kriger, T. 2015. „Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, veebis leitav:https://www.sm.ee/sites/default/files/content- 34  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuri nguaruanne.pdf Sissejuhatus (sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus) Arvestatud osaliselt. Vaatame läbi nii soolise võrdõiguslikkuse või võrdse Kommentaar lk 4 viimase lause juurde. Naiste ja meeste huve kaitsvaid kohtlemise huvikatsega tegelevate organisatsioonide toetamise sõnastused ühendusi peaks kohtlema võrdselt erinevate vähemuste edasistes HEA versioonides. huvikaitseorganisatsioonidega, kelle toetamise ja võimesteamise vajadus on allpool välja toodud. Sissejuhatus (võrdne kohtlemine) Selgitatud. Negatiivsed hinnangud vähemuste suhtes õõnestavad sotsiaalset Kommentaar lk 5 teise lause juurde. Jääb arusaamatuks, kuidas saaks turvatunnet ja pärsivad sidusa ühiskonna arengut. Kui vähemused tajuvad sallivuse kasv automaatselt suurendada kellegi heaolu. ülejäänud ühiskonna halvakspanu või mitte aktsepteerimist, mõjutab see otseselt nii vähemusgruppi kuuluvat inimest, tema vähemusgruppi üldiselt kui ka kogu ühiskonda. Ehk siin on silmas peetud, et kuigi vähemuste osas on negatiivsed hinnangud vähenenud, ei ole vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste heaolu sellest tingimata kasvanud. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Mittearvestatud ja selgitatud. Töötasu on üks osa töötingimustest sarnaselt Ettepanek lisada alaeesmärgi raames fookusesse seatud kolmele punktidele tööaeg, tööohutus jms ja seega on see valdkond kajastatud eelmises kahes lisaks neljas „Töötajad saavad töö eest väärilist tasu, väheneb palgavaesus ja punktis. regionaalne palgalõhe“. Juhime tähelepanu, et töötasu alammäära kujundavad Eesti sotsiaalpartnerid Eestis valitseb väga suur erinevus eri piirkondades ühesugust tööd tegevate ja töötasu laiemalt ettevõtted. Riigil on siinkohal toetav roll ja seetõttu ei ole inimeste palkades. Kui soolist palgalõhet, samuti nt eri rahvustest töötajate me seda teemad arengukavas eraldi välja toonud. palkade erinevust on uuritud, siis regionaalset ebavõrdsust pole seni eriti esile Palgalõhe küsimusi käsitletakse arengukava alaeesmärk 5 all. toodud. Ometi on palgavaesus maapiirkondades laialt levinud nähtus. Seetõttu teeme ettepaneku neid nähtusi kõigepealt uurida ning seejärel kavandada ka meetmeid ebavõrduse vähendamiseks. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Kommentaar lk 14 viimase lõigu juurde. Vaimset vägivalda töökohal on FRA uuringu järgi kogenud 33% naisi ja 20 % mehi , mis on tunduvalt kõrgem näitaja Euroopa keskmisest. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Palgalõhe on käsitletud arengukava alaeesmärgi 5 all. Vaja on uurida regionaalse palgalõhe fenomeni, samuti tegeleda Palgavaesuse osas palun vaadata varasemat kommentaari. palgavaesuse probleemidega. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Arvestatud. Üksi jäänud eakad on eriti haavatavas olukorras ja neile tuleks seetõttu erilist tähelepanu pöörata. Praegune toetus ei võimalda paljudele väikese pensioniga inimväärset toimetulekut. 35  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärk 3: Vanemaealised Selgitatud. Käsitletud alaeesmärgi 5 all. Tuleb ennetada soolise pensionilõhe tekkimist. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Mitte arvestatud ja selgitatud. Mõeldud on sotsiaalteenuseid, mis aitavad Täiendusettepanek lk 22 kolmandasse lõiku: „Selliste teenuste hulgas on aga inimesel jätkata kodus elamist. Tekstis kirjeldatud abi pakkumine on oluline, veel väga vähe levinud praktilise toimetuleku abi pakkumine (nt abi kuid seda ei pea eraldisesisvana välja tooma ja arengukavasse lisama. kardinapuu ülespanekuks, pisiremondiks jne). Maapiirkonnas on sellise teenuse tellimine vabaturult väga raske.“ Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Selgitatud. Seda teemat käsitletakse eraldiseisvana arengukava rakenduskava Täiendusettepanek lk 22 neljandasse lõiku: „Samas tuleb IKT laialdasemal (programmi) etapis, mistõttu ei pea vajalikuks antud täienduse lisamiseks. rakendamisel tagada sihtgrupi juurdepääs teenustele, sh tagada vajalikud ühendused, tagada tehniliste vahendite olemasolu ja oskuses selle kasutamiseks“. Maapiirkondades on suuri probleeme nii internetiühenduse kui telefonisidega, abivajavatel inimestel ei pruugi olla võimekust muretseda kaasaegseid nutiseadmeid , samuti võivad puududa oskused nende kasutamiseks. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Mitte arvestatud ja selgitatud. Tegemist on antud sihtgrupi lõikes küll Täiendusettepanek lk 24 teise lõiku: „Kliimaeesmärkide täitmise käigus oluliste teemadega, mis vajavad võrdset tagamist sõltuvamata inimese võivad drastiliselt väheneda keskklassi, eelkõige aga maapiirkondade elukohast. Kuna kliimaeesmärkide tugimeetmeid laiemale sihtgrupile inimeste iseseisva väärika toiimetuleku võimalused. Toimetulekutoetuse planeerib MKM, siis ei pea me antud probleemi siinkohal välja tuua, sest jutt maksmine ei ole siin jätkusuutlikuks lahenduseks. Probleemide on ennekõike sotsiaalobjektidest, mille puhul tuleb samuti tagada ennetamiseks tuleb enne uute nõuete jõustamist analüüsida põhjalikult nende kliimaeesmärkide saavutamine ja vajalik tugi. regionaalseid ja sotsiaalseid mõjusid ja luua paralleelselt toetusmehhanismid, mis võimaldaksid inimestel muutuvates tingimustes oma elukohas iseseisvalt a väärikalt toime tulla. Juba praegu on maapiirkondades suuri probleeme avalike teenuste, transpordi- ja sideteenuste, sh interneti kättesaadavusega. Valdav osa hajaasustuses paiknevatest üksikelamutest ei ole piisavalt energiatõhusad, samas omanikel puudub võimekus nende parendamiseks. Energiahindade tõus jm kliimaeesmärkide täitmisega kaasnevad protsessid võivad kaasa tuua suure osa maaelanike täieliku vaesumise, mis suurendab hoolekandesüsteemi koormust. Seniste toetusmeetmete puhul on kitsaskohtadeks olnud info vähene kättesaadavus ning elanike vähene võimekus erinevatest meetmetest toetusi taotleda ja selleks vajalikku omaosalust leida. Uute meetmete kavandamisel tuleks neid probleeme ennetada.“ Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Selgitatud. Küsimust arutatakse KOVi eelarveläbirääkimiste töörühmas. 36  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Kommentaar lk 25 teise lõigu juurde. Leiame, et elutähtsad teenused peavad olema kättesaadavad igal pool Eestis võrdsel määral ja kvaliteedis. Riik peab selleks leidma võimaluse vaesemaid kohalikke omavalitsusi toetada. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Täname kommentaari eest. Kommentaar lk 26 ohvriabi puututava lõigu juurde. Järjest uutele kitsastele Selgitatud. Ohvriabi arendamisel, sh uue ohvriabi seaduse kavandamisel sihtgruppidele suunatud teenuste arendamise asemel peaks pigem tegelema sellega ka arvestatakse. juba olemasolevate teenuste vahelise dubleerimise vältimisega ja parema koostöö korraldamisega ohvriabi, KOV ja riikliike sotsiaalteenuste vahel. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Täname ettepaneku eest. Teeme ettepaneku rääkida järjepidevalt kahest selgelt erisuvast teemast ehk Selgitatud. Peatükkide pealkirjad ning teksti sõnastus võivad arengukava muuta alaeesmärki nimetust järgmiselt: „Naiste ja meeste võrdõiguslikkus ja protsessi käigus veel muutuda. võrdne kohtlemine“. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Osaliselt arvestatud. Täname ettepaneku eest ja kaalume sõnastuse Kui tahetakse tagada võrdsed võimalused kõigile, siis tuleks käsitleda ka täpsustamist, pidades silmas vähemusgruppide võrdset kohtlemist. olulisi ja laialdaselt levinud ühiskonna sidusust vähendavaid ebavõrdsuse ilminguid nagu regionaalne ebavõrdsus, lihtsamat tööd tegevate inimeste (palgavaeste) toimetulekuraskused, suure pere vanemate vähesemad võimalused lubada endale väiksema perega võrdväärset elustandardit (eluasemetingimused, kultuuri- ning meelelahutusüritustest osavõtt, puhkus jne), kõrvalist abi vajavad või piiratud vaimsete ja füüsiliste võimetega inimesed. Ka meeste tervise, eluea ja sotsiaalsete riskide (kodutus, kuritegevus, meelemürgi) lõhe vajaks tähelepanu. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Mitte arvestatud. Eesti tulemus EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksis on Kommentaar olukorra kirjelduse (lk 28) esimese lõigu juurde. Eesti liigub alla EL keskmist taset, jäädes EL-is 17. kohale. Alates 2018. aastast on soor soolise võrdõiguslikkuse saavutamise suunas kiiremini kui teised ELi kasvanud kõigest 0,9 punkti võrra ning koht riikide võrdluses ei ole alates 2018 liikmesriigid. Alates 2010. aastast on Eesti tõusnud edetabelis kolme koha muutunud. Nõustume, et naiste ja meeste erinevat olukorda ja erinevaid võrra, seetõttu ei ole selline kahe grupi vastandamine enam asjakohane. Ka ebavõrdsuse ilminguid tuleb HEA koostamisel silmas pidada. on erinevates eluvaldkondades naiste ja meeste olukord tänases Eestis väga erinev. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Mitte arvestatud. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärk ei ole Kommentaar lk 28 kolmanda lõigu juurde. Eestis on naiste tööhõive inimeste valikuvabadust piirata, vaid seda suurendada, sh töö-ja pereelu võrreldes teiste Euroopa riikidega väga kõrge. Riik ei peaks piirama perede ühitamise ja hoolduskoormuse võrdsema jagamise kaudu. valikuvabadust ja survestama alla 3-aastaste laste emasid võimalikult kiiresti tööturule naasma. 37  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Mitte arvestatud. Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb lisaks otsese ja Kommentaar lk 28 viimase lõigu juurde. Leiame, et õiguslik kaitse ja kaudse diskrimineerimise keelule ette erinevatele osapooltele soolise inimeste teadlikkus on Eestis praegu piisav. Kõik, kes soovivad, saavad oma võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse. Näeme, et on ruumi seaduse õigusi kaitsta ja täiendavaid ametnikke järelevalve tõhustamiseks palgata ei eesmärkide senisest paremal rakendumisel ning selle eesmärgi nimel on ole vaja. varasemalt tegutsenud ka ENÜ. Näiteks on oluline tööandjate, aga ka KOV- ide, riigi- ja haridusasutuste jt osapoolte teadlikkuse tõstmine. Viimase soolise võrdõiguslikkuse monitooringu andmeil oli soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku asutusest kuulnud 49% eestimaalastest, eriti suured on sh rahvuselised ja ka regionaalsed lõhed (oluliselt vähem teadlikud on Ida- Virumaa elanikud ja vene keelt emakeelena kõnelevad inimesed (alla kolmandiku). Seetõttu ei saa nõustuda, et inimeste teadlikkus on piisaval tasemel. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Täname ettepaneku eest. Kommentaar lk 29 esimese lõigu juurde. Naiste ja meeste võrdõiguslikkuse Arvestatud. Täiendame soolise segregatsiooni olukorra kirjeldust. teemat käsitledes tuleks kavandada meetmeid selliselt, et aidata ebasoodsamas olukorras olevaid gruppe, nii naisi kui mehi (viimaste puhul nt tervis,eluiga, riskikäitumine, hariduslõhe jne) vastavalt väljaselgitatud halvemusele. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitatud. Rakendamise nõue eeldab ka tagasiside saamist ehk kontrolli Kommentaar lk 29 teise lõigu juurde. Soolõime rakenduse kontrolli ei saa nõude täitmise üle. Leiame, et soolõime rakendamise süsteemi eduka enne juurutada, kui soolõimet rakendatakse ja kõigil on selleks vajalikud toimimise eeldus on terviklikkus ning tegelema peaks kõikide etappide, sh teadmised. ENÜ ei toeta ka bürokraatia suurendamist, mis seire tõhustamisega. Bürokraatia suurendamine ei ole eesmärgiks. kontrollimehhanismide loomisega paratamatult kaasneb. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Täname ettepaneku eest. Kommentaar lk 29 teise lõigu viimase lause juurde. Keskmised näitajad ei Arvestatud. Sõnastame HEA edasistes versioonides selgemalt ole piisavad, et meetmete ja tegevuste tulemuslikkust kavandada ja hinnata. intersektsionaalsuse põhimõtte statistika ja uuringuandmete kogumise juures. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitatud. Vastatud eespool. Kommentaar lk 29 kolmanda lõigu viimase lause juurde. Soolõime üheks olulisemaks tööriiistaks on huvigruppide kaasamine. Vaja on lisaks vähemusgruppidele toetada ka erinevate nais – ja meesorganistatioonide tegevust kõikidel tasanditel. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Mitte arvestatud. Tooksin siinkohal välja ENÜ veebilehel soostereotüüpide definitsiooni (http://www.enu.ee/soostereotyybid/), mille kohaselt soostereotüübid ei võta arvesse naiste ja meeste individuaalseid eripärasid ja 38  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Kommentaar lk 30 eelviimase lõigu juurde. Kõigi stereotüüpidega võidelda sugupoole kõikvõimalikud omadused taandatakse üksikuteks tunnusjoonteks ei ole vajalik ega võimalik. Tuleks tegeleda sellistega, mis selgelt piiravad ning eeldatakse, et need omadused iseloomustavad kõiki mehi ja naisi. Teatud ühe või teise sugupoole võimalusi. omadused omistatakse indiviididele nende soolise kuuluvuse alusel – lihtsustavad ning liigselt üldistavad uskumused naiste ja meeste iseloomulikest joontest, neile sobivatest rollidest, ametitest jms ning on seetõttu piiravad ja avaldavad negatiivset mõju naiste ja meeste elule. Lisame, et arengukava täpne sõnastus on muutmises ja on võimalik, et esialgne sõnastus täieneb. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Silmas on peetud piiravate negatiivsete stereotüüpide Kommentaar lk 30 viimase lõigu juurde. Kui silmas peetakse negatiivse mõju vähendamist. identiteedipoliitikat, siis ei peaks ENÜ hinnangul riiklik arengukava sellega tegelema. Kui silmas peetakse nt naiste erinevate valikute võrdväärset tunnustamist , sh emaduse ja tööalase karjääri võrdset väärtustamist, siis toetame. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Kommentaar lk 31 esimese lause juurde. Seda teemat on nii Eestis kui mujal maailmas juba piisavalt põhjalikult uuritud. Ehkki uurijatel on mugav sama teemaga aasta-aastalt ja üha sügavamalt edasi tegeleda, oleks ehk aeg keskenduda muudele teemadele. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise eesmärk ei ole Kommentaar lk 31 esimese lõigu juurde. Nagu eespool öeldud, ei toeta me inimeste valikuvabadust piirata, vaid seda suurendada, sh töö- ja pereelu perede valikuvabaduse piiramist. Väärtustada tuleb lisaks palgatööle ka laste ühitamise hoolduskoormuse võrdsema jagamise kaudu. kasvatamist, ilma milleta tööturg ei saakski funktsioneerida. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Täname ettepaneku eest. Täiendusettepanek lk 31. „Vaja on tegelema asuda juba pikemat aega levinud Mitte arvestatud. Peame soolise võrdõiguslikkuse edendamist hariduse naiste ja meeste hariduslõhe kaotamisega kõigil haridustasanditel, sh valdkonnas samuti äärmiselt oluliseks. Need tegevused ei ole aga kaetud HEA ebavõrdsusega kolmanda taseme hariduse omandamisel. Selleks tuleb teemaga ning on HTMi haldusalas koguda ja analüüsida teiste riikide vastavaid praktikaid ja töötada koostöös haridusteadlaste ja praktikutega välja konkreetne tegevuskava, mida koos haridusministeeriumiga ellu viia“. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Täname ettepaneku eest. Täiendusettepanek lk 31. „Oluline on viia ellu sihipärast regionaalpoliitikat, Mitte arvestatud. Peame soolise võrdõiguslikkuse edendamist neis et tagada maapiirkondade naistele võrdsed võimalused, eelkõige võimalus valdkondades samuti äärmiselt oluliseks. Regionaalpoliitika ei ole aga HEA hariduse omandamiseks ja töötamiseks ning töö- ja pereelu ühitamiseks osa. 39  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring vajalike teenuste kättesaadavus, samuti elektri- ja veevarustuse, transpordi- ja sideteenuste kättesaadavus.“ Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Kommentaar lk 31 eelviimase lõigu juurde. Jääb arusaamatuks, mida on mõeldud eeltingimuste loomise all. ENÜ ei poolda jõulisi meetmeid nagu näiteks sookvoodid jm. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Kommentaar lk 31 eelviimase lõigu juurde. Soospetsiifiliste solvangute eest tuleb kaitsta võrdselt mõlemat sugupoolt, ainult naiste kaitsmine oleks diskrimineeriv. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud ja selgitatud. Tekstis viidatakse järelvalve vajaduste ja Kommentaar lk 32 jätkuva lõigu juurde. Nagu eespool viitasime, on Eesti võimaluste analüüsile. Eesti tulemus EIGE soolise võrdõiguslikkuse indeksis areng soolise võrdõiguslikkuse suunal olnud Euroopas kiiremaid. Ühiskonna on alla EL keskmist taset, jäädes EL-is 17. kohale. Alates 2018. aastast on soor teadlikkus on SOVS kehtimise aja jooksul väga palju suurenenud. Seega ei kasvanud kõigest 0,9 punkti võrra ning koht riikide võrdluses ei ole alates 2018 näe ENÜ praegu mingit vajadust SOVS täiendavate muutunud. Leiame, et sellise olukorraga ei ole põhjust leppida ega edasistest järelevalvemehhanismide loomiseks, mis paratamatult suurendavad pingutustest ning olukorra parandamiseks vajalike sammude analüüsimisest bürokraatiat. loobuda. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Mitte arvestatud. Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu ülesanded, sh Vabariigi Soolise võrdõiguslikkuse nõukogu koosseis ei võimalda tal olla valitsusele Valitsusele nõu andmine on sätestatud soolise võrdõiguslikkuse nõukogu nõuandjaks, samas on eri valdkondade esindajate kohtumised ja infovahetus põhimääruses. kindlasti positiivse mõjuga. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitatud. Võrdse kohtlemise seadus kohustab võrdselt kohtlema kõiki Kommentaar lk 32 viimase lõigu juurde. Kindlasti tuleks jätkualt suurendada seaduse §-s 1 nimetatud ühiskonnagruppe. Antud arengukava migratsiooni sallivust, aga meeles tuleb pidada, et mitte kõik maailmavaated ja elustiilid küsimustega ei tegele. ei tee Eestit rikkamaks. Rahvaarvu teadlikule suurendamisele läbi immigratsiooni ei peaks tänast Eesti rahvastiku koosseisu arvestades riiklikus arengukavas viitama. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitame. Ligipääsetavusnõuded kehtivad juba praegu nii avalikus kasutuses Kommentaar lk 33 viimase lõigu juurde. Kehtestades teenuseosutajatele olevatele ehitistele ja rajatistele, kui näiteks veebilehtedele, samuti jõustub täiendavaid nõudeid, tuleb luua ka võimalused nõuete täitmiseks. Vastasel tuleval suvel ligipääsetavusdirektiiv, mis kehtestab ligipääsetavusnõuded juhul võivad ligipääsetavusnõuded kaasa tuua hoopis mõnes piirkonnas toodetele ja teenustele. Riigikantselei juures tegutsenud Ligipääsetavuse vajalike teenuste kadumise. rakkerühm toob lisaks oma lõpparuandes (2021) välja probleemkohad, mida tuleks koostöös lahendada. Neid on plaanis arengukava järgmises versioonis põhjalikumalt avada. Eesti Noorteühenduste Liit* Sotsiaalministeerium 40  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Tekst muudetud. Esimeses lõigus on lause „Eesmärk on jõuda olukorda, kus Eesti on parim paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas.“ Siin oleks kindlasti vaja andmeid selle kohta, kus Eesti praegu on võrreldes ülejäänud maailmaga. Kas on päriselt saavutatav? Praegu kõlab suhteliselt loosungina. Ehk oleks parem sõnastus, et "Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks"? Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Teema on kaetud vaimse tervise rohelises raamatus – laste heaolu Kas lisaks poleks vaja tarvis välja tuua olukorda vaimse tervise probleemides on mõjutatud vanemate vaimsest tervisest. lastevanematest, kelle tõttu kanduvad vaimse tervise probleemid järgmisele põlvkonnale edasi? St põlvkondlike vaimse tervise probleemide ja häirete ennetamine jms? Sealhulgas nii geneetiliselt edasi antavad haigused kui ka sotsiaalsed käitumismustrid jne, mis tulevad vanemate puudulikest oskustest või enda lahendamata probleemidest. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Nõustume, et tööõiguses muudatuste tegemisel võib olla Lk 13 viimases lõigus on lause „Tööõiguse kujundamisel on vaja arvestada puutumus sotsiaalkaitsega. Antud tegevused ei välista ka vastavalt vajadusele mitte-traditsiooniliste töövormide ja erinevate töö tegemise viisidega(nt sotsiaalkaitse tingimuste ülevaatamist. platvormitöötajad).“ Lisaks peaks siingi välja tooma sotsiaalkaitse ja töötingimuste temaatika, et vähendada mitte-traditsiooniliste töövormide stigmatiseerimist ja ekspluateerimist ning pakkuda ka mitte-tradistioonilise töö tegemisel piisavat kaitset. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitame. Noorted on kahtlemata tööturu vaatest oluline sihtgrupp, kellele Eraldi võiks olla juures ka teema noorte kohta, kuna probleemid tööturul pööratakse nii tööturumeetmete kui ka NEET-olukorra vaatest ekstra võivad tihtipeale saada alguse noorena. Mainida eraldi või viidata NEET- tähelepanu (nagu ka viidatud noortegarantii tegevuskava). Hetkel on staatuses noorte tegevusi (näiteks tugevdatud noortegarantii viide vms). arengukavas välja toodud väga üldised probleemlähenemised, mitte niivõrd Lisaks peaks kindlasti tugevdama töötamise temaatikat formaalhariduses sihtgruppi arvesse võtvad, siiski on noored sihtgrupina eraldi välja toodud. (näiteks läbi karjääriõpetuse arendamise) ning töö ja formaalhariduse parema Noortegarantii tegevuskava seejuures ongi koht, kus on süvitsi koostöös lõimimise võimaluste loomist (haridustaseme asendamine vastava ametialase Haridus-ja Teadusministeeriumiga selle teemaga mindud. Formaalhairduse töö kogemusega mikrokraadide omandamisel ja muud sarnased lahendused). tugevamine selle arengukava kontekstist jääb aga välja ja see on juba viide Lisaks ka noortele tööturule lihtsustamise võimaldamist, sealjuures Haridus-ja Teadusministeeriumi haldusalasse, mistõttu seda poolt ei ole kaotamata kaitsemehhanisme, mis noori ekspluateerimise, terviseriskide ja asjakohane arengukavasse sisse tuua. Töötamise lihtsustamine on kindlasti üks ebaeetiliste olukordade eest kaitsevad. osa sellest, et noorte tööhõive oleks lõppkokkuvõttes kõrge. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 3: Vanemaealised Täname küsimuse eest! 41  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Millel põhineb väide kirjelduses ,,pensioni II samba vabatahtlikuks tegemise Selgitame. Mõeldud on seda, et keskmise pensioni ja keskmise palga suhe on tulemusel on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe veelgi langemas“? tulevikus veelgi langemas, sest tööealine rahvastik on võrreldes pensioniealise 200 tuh. pensioni II sambast lahkuja arvelt peaks esimesse sambasse laekuma rahvastikuga vähenemas ja seega on vähem inimesi, kes I samba pensionisse ju täiendavaid vahendeid, kuna lahkujatele pole enam 4% vaja maksta. maksudega panustavad. Lisaks inimesed, kes on olnud II sambaga nt 15 aastat Ettepanek: Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on seisukohal, et keskmine ehk kolmandiku oma tööelust liitunud ja nende I samba pension on seetõttu pension peaks olema 50% keskmisest palgast (praegu juba alla 40%). Selle väiksem, kulutavad oma II samba raha enne pensioniiga ära, saavad perspektiivi peaks heaolu arengukavasse sisse kirjutama. (muidu on pensionipõlves kogupensionina väiksema pensioni. põhiliselt a la parandame jne.) Aitäh konkreetse pensioni adekvaatsuse ettepaneku eest! Sellega saame arvestada arengukava indikaatorite väljatöötamisel. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Sisuliselt arvestatud. Nõustume teie arutlusega. Vanuseline diskrimineerimine algab juba imago kujundamisest (küürus eideke kepiga). Seda mitte ainult meedias, vaid ka üldisemalt kõikvõimalikes vanemaealiste teemadega seotud ürituste käigus. Antud suhtumine väljendub ka avaliku halduse töötajate vanuselises struktuuris (üks vallavanem vastas küsimusele ,,palju on teil töötajaid 50+ ?“ vist üks, vastas vallavanem s.t. 35- st). Slogan ,,tänane 70 aastane on nagu 50 aastane varemalt“ ei tööta praktikas mitte kuskil valdkonnas. Senikaua kui ei muutu suhtumine vanemaealistesse üldiselt, jätkub diskrimineerimine, seda ka tööturul. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Täname ettepaneku eest. Aktiivsena vananemise toetamiseks ja vanemaealiste töövalmiduse Selgitame. Tegemist ei ole Sotsiaalministeeriumi vastutusalas oleva säilitamiseks on suur tähtsus mitteformaalsel haridusel. Siiani ei leia see valdkonnaga. Sotsiaalministeeriumil on valmisolek temaatiliseks koostööks vanemaealiste aktiviteedi tõstmise vorm piisavat tunnustust. Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Ettepanek: Toetada mitteformaalse haridusvõrgu väljaarendamist. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Täname ettepaneku eest. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit tegeleb vanemaealiste esinduskogude Selgitame. Sotsiaalministeeriumil on kavandatud aastateks 2022-2024 moodustamisega kohalikes omavalitsustes juba aastast 2016. strateegiline partnerlus, mille üks eesmärk on arendada üle-eestilist Ettepanek: Paremaks vastastikuseks infovahetuseks ja vanemaealiste vanemaealiste nõukogude võrgustikku. Seejärel võime kaaluda seadustamist. kaasamiseks neid puudutavate otsuste väljatöötamise protsessis, seadustada vanemaealiste esinduskogud KOV-de juures, nagu seda on tehtud meie lähiriikides (Põhjamaad, Poola jne.). Noorsootöö seaduses on seadustatud nn. noorte volikogud. Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekande süsteem Selgitame. Hetkel on Riigikogus menetluses sotsiaalhoolekande seaduse ja Üldhooldusteenust kasutava vanema või vanavanema koha omaosalus võib teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille ühe muudatusena vabastatakse olla väljakannatmatult kõrge hinnaga tema lapse jaoks, kel on perekond ja lapselapsed ülalpidamiskohustusest. Eeldatav jõustumise aeg jääb 2022.a. II kes peaks vastavalt sedusandlusele selle kulu katma. Lisaks suhtuvad kvartalisse. Lisaks sellele on Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel seaduse 42  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring sotsiaaltöötajad laste finantskohustuse suuruse määramisel üldolukorra eelnõu väljatöötamiskavatsus, millega soovitakse muuta üldhooldusteenuse hindamisse formaalselt. rahastamispõhimõtteid. Eesmärk on rakendada kolmepoolset rahastusmudelit, Ettepanek: Oleks vaja töötada välja täpsem metoodika laste finantskohustuse mille kohaselt inimene maksab majutuse ja toitlustuse komponentide eest ning suuruse määramiseks, mis võtaks arvesse nende laste objektiivset KOV ja riik hoolduskomponentide eest. finantsseisundit. Alaeesmärk 1: lapsed ja pered Selgitame. "Lapsed ja pered" on suupärane ja laialt kasutatud mõiste, mille Ettepanek: Kas alaeesmärk lapsed ja pered, ei peaks olema pered ja lapsed. sõnade järjekorras ei tasu näha sisulist tähendust. Kahtlemata on peredel laste Kui on täisväärtuslikud pered on laste kaitsmisega vaja vähem tegeleda. heaolus määrav roll. Lastekaitse osa tundub üldse ebaproportsionaalselt suur, arvestades abivajava kontingendi suurust. Lastekaitse ei tegele kitsalt vaid väärkoheldud lastega, vaid kõigi abivajavate laste ja peredega ning ka abivajaduse ennetamisega. Riigi roll ongi sekkuda olukorras, kus inimestel on vaja täiendavat tuge, mistõttu on ka see valdkond arengukavas suurema tähelepanu all. Samuti on tegemist valdkonnaga, mis võrreldes kõigile peredele suunatud meetmetega (nt peretoetused, vanemapuhkused) on olnud seni vähesema tähelepanu all. Samas täiendame arengukava teksti ka tegevustega, mis puudutavad kõiki peresid. Alaeesmärk 1: lapsed ja pered Selgitame. Kindlasti on põlvkondade vahelisest suhtlusest võita nii noortel kui Põlvkondade vaheline parem suhtlus võimaldaks anda edasi elukogemust, et eakatel. Vanema põlvkonna kaasatus ja abi on oluline ressurss lapsevanemate värsked lapsevanemad saaks paremini hakkama ja võib-olla säiliks ka noor vanemliku toimetuleku toetamisel ning sellega arvestatakse üha rohkem nii perekond. üksikjuhtumeid lahendades (abivajava lapse ja pere abistamisel otsitakse ja Kumb pool võidaks põlvkondade vahelisest suuremast solidaarsusest kasutatakse perekondlikku tugivõrgustikku) kui ka laiemalt vanemlust rohkem? See ei tarvitse olla alati vanem põlvkond, nagu on praegu üldiselt toetavate meetmete arendamisel. Samas on põlvkondade vahelise suhtluse omaks võetud seisukoht. soodustamisel suur roll ka inimestel ja kogukondadel endil. Eesti Puuetega Inimeste Koda Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Ligipääasetavus EPIKojal on väga hea meel, et Heaolu arengukavas 2023-2030 käsitletakse ligipääsetavuse aspekti, kuna tegemist on meie sihtgrupi vaatest väga olulise valdkonnaga. Viimastel aastatel on sellega põhjalikult tegelenud Riigikantselei juures tegutsenud Ligipääsetavuse rakkerühm, mille lõppraport lähtub strateegia „Eesti 2035“ eesmärkidest. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Lisame arengukavasse ka viite Ligipääsetavuse Ligipääsetavus rakkerühma raportile. Suures plaanis on kogu keskkond ja inforuum kujundatud keskmise inimese vajadustest lähtuvalt, kuid iseseisva toimetuleku ja töövõime suurendamiseks 43  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring on vaja ligipääsetavust vaadata valdkondade ja elukaare üleselt. Ligipääsetavuse rakkerühma lõppraport toob välja olulised seisukohad, mis aitavad kaasa EPIKoja sihtrühma toimetuleku ja heaolu parandamisele. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Täname ettepaneku eest. Teenused Arvestame. Lisaks inimesest lähtuvale andmevahetuse korraldamisele ja Arengukavas on ühe tegevussuunana välja toodud, et andmevahetus tuleb andmete riskasutamise võimaldamisele, võetakse arengukava rakendamisel korraldada inimese vaates, pidades silmas, et inimene võib vajada teenuseid kindlasti arvesse ka seda aspekti, kuidas riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil mitmest valdkonnast. Rõhutatud on andmete ristkasutuse võimaldamist ja kasutusele võetav info- ja kommunikatsioonitehnoloogia toetab inimese, sh andmete ühetaolist mõistmist eelkõige tervise- ja sotsiaalsektori vahel. IKT abivajaja elukvaliteeti. lahendused peavad lihtsustama andmete tõlgendamist ja loetavaks tegemist nii sotsiaaltöötajatele kui klientidele. EPIKoja poolt peame samuti oluliseks, et riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil oleks vajalik rakendada maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil parandada abivajavate inimeste elukvaliteeti. Üldine kommentaar Arvestatud. Oleme nõus, et puuetega naiste teema väärib arengukavas eraldi Puuetega naised esile tõstmist. Leiame selleks arengukavas sobiva koha. EPIKoja poolt oleme ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni täitmise variraportis toonud välja, et võttes arvesse puuetega naiste haavatavust, puuduvad Eestis endiselt seadused ja riiklikud poliitikad, mis pööraksid tähelepanu puuetega naiste olukorrale. Puuetega inimestel, olenemata nende soost, pole kaitset sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse, sealhulgas sotsiaaltoetuste saamisel, hariduses ega avalikkusele pakutavate, kuigi oht sattuda diskrimineerimise ohvriks on puudega naistel nii soo, puude kui ka rahvuse pärast. Kuna puuetega naiste temaatika ei ole leidnud käsitlust kehtivas Heaolu arengukavas 2016–2023, teeme EPIKoja poolt ettepaneku kajastada teemat planeeritavas arengukavas täpsemalt. Tegemist on haavatava sihtrühmaga ning põhjusel, et puue suurendab oluliselt naiste tõenäosust langeda vägivalla ohvriks, seetõttu tuleks EPIKoja arvates mõelda abimeetmetele, mis tõhustaksid selle sihtgrupi kaitset ja aitaksid kaasa iseseisvuse ning sel moel ka sõltumatuse tõstmisele väärkohtlejast. Üldine kommentaar Arvestame. Täname väga hea ettepaneku eest ja arvestame seda põhimõttena Ligipääasetavus arengukava valmimisprotsessis. Ligipääsetavuse seisukohast teeme EPIKoja poolt lõpetuseks veel täiendava ettepaneku peale käesoleva arengukava valmimist teha sellest kokkuvõte nii 44  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring eesti viipekeeles kui ka lihtsas keeles, et suurendada eri puudeliikide esindajate kaasatust. Eesti Teatriliit Sotsiaalministeerium Alaeesmärk: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Uue karjääri ülesehitamine inimeste puhul, kellel on erialase VAPS-i § 14 p.5 alusel saavad täna pensioni teatud kategooria artistid - 20– hariduse omandamisest möödas vähemalt 15 aastat või kellel on 25-aastase loomingulise töö staaži korral riigi-, munitsipaal- või terviseprobleemid, on töötukassa kaudu toetatud „Tööta ja õpi!“ meetmetega, eraetendusasutuses, sihtasutusena tegutsevas etendusasutuses või eelkõige tasemeõppes osalemise toetusega, mille puhul makstakse kogu õppes rahvusooperis, sh vokaalsolistid, kellel on vähemalt 25-aastane loomingulise osalemise nominaalaja vältel toetust poole alampalga ulatuses. töö staaž; vähemalt 20-aastase loomingulise töö staažiga balletitantsijad, tantsijad, tsirkuse artistid ning vähemalt 25-aastase loomingulise töö staažiga vokaalsolistid, puhkpillimängijad, nukujuhid ja koorilauljad. Nimetatud ametitel ei ole enama kui ühe eluea jooksul muutunud ei töö iseloom, töötamise tingimused ega kvalifikatsiooninõuded – neilt oodatakse igal ajajärgul kõrget erialalist taset, kes kannavad edasi meie rahvuskultuuri taset. Väljateenitud aastate pensioni ikka jõudjaid käsitletakse vastavalt töövõime hindamise meetodile kui osalise või puuduliku töövõimega isikuid või tööõnnetus- ja kutsehaigustoetuse taotlejaid. Tantsijad, lauljad, muusikud jm erialade inimesed, kes täna taotlevad väljateenitud aastate pensionit, on kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid, kelle tööelu teatris – just oma erialal - on lõppenud füüsiliste ja bioloogiliste muutuste tulemusel. Neil ei teki tööst tingitud kutsehaigust või töövõimetust, kuid neil pole võimalik jätkata professionaalselt omandatud erialal. Eesti Teatriliit teeb ettepaneku arvestada teatud kategooria artistidel uue karjääri ülesehitamise vajadust 5aastase üleminekusissetulekuga. Alaeesmärk: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Riigi pikaajaline arengustrateegia ˮEesti 2035ˮ seab sihiks Ravi-ja pensionikindlustuse tagamine vabakutselistele loovisikutele. valmistuda tulevikutööks, mis eeldab maksusüsteemi, tööõiguse ja 2016. aasta 1. jaanuarist jõustus ravikindlustuse tagamine kuupõhise sotsiaalkaitsereeglite kujundamise uutele töövormidele vastavaks (p. 4.1.3 ja sotsiaalmaksu summeerimise põhimõttel. 4.2.7). Kuid vabakutseliste loovisikute ja teiste ebaregulaarset sissetulekut saavate isikute ravi-ja pensionikindlustuse probleem ei ole siiani leidnud lahendust. 2022 aasta alguses algatas kultuuriministeerium loovisikute ja loomeliitude Oleme teinud aastaid ettepanekuid algatada seaduseelnõu (viimased seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse protsessi. Tuginedes uuringutele, ettepanekud 2018 kultuuriminister Indrek Saarele ja 2019 sotsiaalminister senisele praktikale ja plaanitavale laiapõhjalisele kaasamisele soovitakse Riina Sikkutile), et tagada sotsiaalmaksu isikupõhise ajatamise võimalus. 2022. aasta jooksul kirjeldada eelistatuimad lahendused, et loomevaldkondade 45  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Töötamise register annab tehnilise võimaluse ühildada haigekassa ning vabakutselistele oleks tulevikus paremini tagatud sotsiaalsed garantiid, nende Maksu-ja Tolliameti andmebaasid, millest nähtuks isiku sotsiaalmaksu töö oleks õiglaselt tasustatud ja riskid maandatud. laekumine kogu aasta jooksul tervikuna. See võimaldaks sotsiaalmaksu aasta põhjal ajatada ja summeerida. Sel juhul oleksid ravikindlustusega hõlmatud Põhiseaduse järgi on igaühel õigus tervise kaitsele. Seepärast peab ka isikud, kes saavad töötasu ebaregulaarselt, kuid kelle eest tööandjate ja tervishoiusüsteemi kujundamisel arvestama nii vajadust tagada tellijate poolt aasta jooksul makstud sotsiaalmaks võimaldab aasta peale tervishoiuteenuste võimalikult hea kättesaadavus ning samas kokku katta kokkulepitud miinimummakse. tervishoiusüsteemi rahastamise jätkusuutlikkus. Sotsiaalministeerium on Vabakutselistel loovisikutel peaks olema õigus ja võimalus olla ravi-ja varasemalt leidnud, et võttes arvesse teiste riikide kogemusi, varasemaid pensionikindlustatud, sõltumata nende tegevusvormist ja sellest, et nende uuringuid ja Eesti tervishoiusüsteemi praegust korraldust, oleks parim tulu jaotub kuude arvestuses ebaühtlaselt. lahendus tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks ja teenuste Leiame, et ravikindlustus peaks olema tagatud summeeritult ka järgmistel rahastamise jätkusuutlikkuse tagamiseks kas 1) tagada tervisekindlustus kuudel, näiteks, kui ühel kuul laekunud sotsiaalmaks katab ka sellele kõigile Eesti residentidele või 2) tagada tervisekindlustus Eesti residentidele, järgnevate kuude sotsiaalmaksu miinimumi ehk kui töötaja eest makstakse kes tasuvad Eestis tulumaksu (nt töölepingu, rendileping olemasolu) ja on juba ühes kuus näiteks neljakordne sotsiaalmaksu miinimum, siis kindlustuskaitse praegu kindlustatutega võrdustatud (nt lapsed, õppivad noored, pensionärid säiliks kokku neljaks kuuks. Selline summeerimine tagaks inimeste võrdse ehk need residendid, kelle eest riik maksab hüvitist/toetust või need isikud, kohtlemise. kelle eest riik maksab sotsiaalmaksu miinimummääralt - alla 3-aastase lapse Vabakutselistel loovisikutel peaks sõltumata nende tegevusvormist olema vanemad, mittetöötavad vanemad, kes kasvatavad kolme või enamat alla 19- õigus ja võimalus olla hõlmatud ravikindlustusega, kui nad suudavad oma aastast Eestis elavat last, kellest vähemalt üks on alla 8-aastane, töötud, kes loometegevusega teenida tulu mahus, mis võimaldab katta kokkulepitud osalevad tööturu meetmetes jm isikud vastavalt sotsiaalmaksu seaduse §-le 6). miinimummakse hoolimata sellest, et see jaotub kuude lõikes ebaühtlaselt. Tervishoiuteenuste jätkusuutlikuks rahastamiseks tuleks laiendada tulubaasi, Töötamise registri rakendumisega peab olema tehniliselt võimalik ühildada mis võimaldaks tuua tervishoidu lisanduvaid vahendeid muude tululiikide Eesti Haigekassa ja Maksu- ja Tolliameti andmebaasid, millest nähtuks arvelt ning vähendab haigekassa eelarve sõltumist vaid tööjõumaksudest. sotsiaalmaksu laekumine kogu aasta jooksul tervikuna ja mis võimaldaks seda aastapõhiselt ajatada ja summeerida. Sellisel juhul oleksid ravikindlustusega hõlmatud kõik isikud, kes saavad tasu ebaregulaarselt, kuid kelle eest tööandjate ja tellijate poolt aasta jooksul makstud sotsiaalmaks võimaldab aasta peale kokku katta kokkulepitud miinimummakse. Probleem ei piirdu mitte üksnes vabakutseliste loovisikutega, vaid on aktuaalne paljudes teisteski töövaldkondades. Ettepanek eeldab sotsiaal- ja rahandusministeeriumi hoiakute muutumist. Loovisikute esindusorganisatsioonid on kõnelnud aastaid vajadusest tagada sotsiaalne kindlustatus neile, kelle sissetulekud laekuvad töö iseloomu tõttu aasta jooksul ebaregulaarselt. Lavastaja võib ühe lavastuse esietenduse või helilooja ühe teose esiettekande järel teenida piisavalt, et sellelt makstav sotsiaalmaks kindlustaks talle ravi-ja pensionikindlustuse terveks aastaks. 46  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Praeguses süsteemis tal vaatamata makstud sotsiaalmaksule kindlustatust teki. Teatriliit toetab õiguskantsleri 17.06.2013 märgukirjas toodud seisukohta, mille järgi ravikindlustuse tekkimisel vahe tegemine ei ole õigustatud ja on põhiseadusega vastuolus. Ettepanek on algatada seaduseelnõu ettevalmistamine, et kindlustada sotsiaalmaksu isikupõhise ajatamise võimalus. Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeerium Üldine kommentaar (tähelepanuta teemad) Selgitatud. Arengukavas ei ole konkreetselt nimetatud ka teisi teenuseid, küll Üldise tähelepanekuna tooksime välja, et hetkel jääb teksti lugedes mulje, et aga on viidatud oskuste tõstmisele ja ümberõppele, mistõttu me ei näe, et järgmised meie vaates olulised teemad on vähe tähelepanu saanud: karjääriteenuseid peaks eraldi välja tooma. Noortegarantii viide on lisatud. karjääriteenused (nii üldhariduskoolile kui täiskasvanutele osutatud teenus), Vähenenud töövõimega noored on väga spetsiifiline grupp, kes on kaetud nii noortegarantii (tööhõive juures) ja vähenenud töövõimega noorte tööturule noorte tööhõive kui ka vähenenud töövõimega inimeste temaatika juures. siirdumine. Palume nende teemade valguses mustandit üle vaadata ja täiendada. Sissejuhatus (ebasoodsamas olukorras grupid) Arvestatud. Arengukava teksti on täiendatud. Lk 2–3 sissejuhatuses on esile toodud tööturul ebasoodsamas olukorras grupid: „tervisepiirangutega inimesed, samuti noored, vanemaealised, mitte- eestlased ja naised.“ Teeme ettepaneku tuua siin välja ka madala haridustasemega ja aegunud oskustega inimesed. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Arengukavasse lisatud viide 2018. a OSKA raportile. Lk 6 on öeldud, et „Riigikontrolli 2020. aasta auditi kohaselt on nt lasteaedades puudu 400 ja koolides 600 tugispetsialisti.“ Riigikontrolli auditi aruandes kajastatakse haridusasutustes läbi viidud küsitluse tulemusi. Tööjõuvajaduse seire ja -prognoosisüsteemi OSKA haridusvaldkonna tööjõuvajaduse uuringu (2018) kohaselt on tulenevalt tugispetsialistide kasvu- ja asendusvajadusest lähiaastatel vaja juurde 600 tugispetsialisti. Teeme ettepaneku lähtuda pigem OSKA uuringu tulemustest. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitame. Silmas on peetud erinevaid lapsi, sh erivajadustega lapsi, kellel on Lk 6 alaeesmärk „Lapsed ja pered“ olukorra kirjelduses on öeldud, et „vähe spetsiifilisem abivajadus. Teisisõnu on siin viidatud sellele, et meil on vajadus on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid…“. Palume arendada ka selliseid teenuseid, mis ei ole universaalsed, vaid mõeldud täpsustada, kas siin on mõeldud erivajadustega lapsi või mõnd teist spetsiifiliste või komplekssete vajadustega lastele. eraldi sihtrühma. 47  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitame. Silmas on peetud kompleksprobleemidega lastele mõeldud Lk 9 laste ja perede heaolu alaeesmärgi tegevussuundade all on välja toodud, teenust, mida oleks võimalik osutada ööpäevaringselt – nii avatud kui ka et „laste toetamiseks ja abistamiseks tuleb luua kompetentsikeskus, mis mh kinnise (vabadust piirava) teenusena. Kinnise teenuse alla kuulub praegu koondab enda alla nii kinniste kui ka avatud ustega ööpäevaringset KLAT ehk kinnise lasteasutuse teenus. Avatud teenuse all on mõeldud nn rehabilitatsiooni pakkuvad asutused.“ Palume täpsustada, mis teenust siin ravikodu või teraapiakodu teenust. Kompleksprobleemidega laste alla silmas peetakse. kuuluvad lapsed, kellel esineb psüühikahäireid, käitumisprobleeme, nad võivad olla toime pannud õigusrikkumisi jne. Lapsed, kellel on suur abivajadus ja keda on vaja toetada intensiivsema meetmega. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Täpsustame sõnastust. Lk 9 – 10 samas alapeatükis on öeldud ka, et koostöös Haridus- ja teadusministeeriumiga „vajab analüüsimist õpilaskodudes viibivate laste olukord ja vajadused ning välja töötamist lahendused õpilaskodudes viibivatele lastele sobiva abi tagamiseks.“ Praeguses sõnastuses võib jääda mulje, et ainult olukord õpilaskodudes vajab analüüsimist. Teeme ettepaneku täpsustada, et analüüsimist vajab eelkõige õpilaskodudes viibivate laste perede olukord ning lahendused peredele sobiva abi tagamiseks, kuna fookuses peaksid olema põhjused, miks õpilaskodu vajatakse, mitte niivõrd olukord õpilaskodudes. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Tänud kaasa mõtlemise ja tähelepaneku eest. Täiendame teksti Lk 11 tööturu ja tööelu alaeesmärgi all olukorra kirjelduses, kus on välja „nt madala haridustasemega või aegunud oskustega, /.../“. toodud tegurid, mis võivad nõrgestada inimese olukorda tööturul võiks lisaks välja toodule: „madal haridustase, vähene töökogemus, elukoht kõrge tööpuudusega piirkonnas,“ rõhutada ka aegunud oskuseid. Sissejuhatus (sõnastus) Arvestatud. Lõigu sõnastust muudetud arusaadavamaks. Soovitame sissejuhatuses lk 4 muuta järgneva lause sõnastust, kuna hetkel on lause keerulise konstruktsiooni tõttu raskesti loetav: „Endiselt esineb märkimisväärne ebavõrdsus naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses, sh tööturulõhed, nt sooline palgalõhe 15,6%, tegevusalapõhine sooline segregatsioon 36,4%, ametialane sooline segregatsioon 34,2%, sooline hõivelõhe alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste seas 60 protsendipunkti13, ning seonduvalt hoolduskoormuse ja tasustamata kodutööde ebavõrdne jaotus, naiste ja üksikvanemate laste vaesusrisk, takistused vägivaldsest suhtest lahkumisel.“ Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Arvestatud. Parandame. 48  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Juhime tähelepanu, et lk 26 alaeesmärk 5 tegevussuundade all on dubleeriv lõik algusega „Soolise võrdsuse saavutamise oluliseks eelduseks on laiem ühiskondlik teadlikkus…“. Jaak Uibu Sotsiaalministeerium On tervitatav, et töötatakse heaolu nimel, kuid juba selles terminis on peidus Teadmiseks võetud. Nõustume Teie mõtetega ja oleme arutanud seda küsimust Peltsebul. Vaid heaolule pürgides upume hedonismis, kuhu täna pürgimegi. ka arengukava juhtkomisjoni tasandil. Kuigi pealkiri viitab laiale Ometi haigused, surm ja loodusõnnetused on vältimatud. Ehk hulga tegijate teemaderingile, siis konkreetne arengukava keskendub heaolu peale leiaks parema termini heaolu asemel. dimensioonidele, mis on suurest Sotsiaalministeeriumi võimuses muuta või mõjutada. Ehk siis mõelda, kas võikski olla Sotsiaalse heaolu arengukava vms. Kõik algab heaolu definitsioonist ja see tuleks filosoofiliselt välja tuua. Selgitame arengukava fookust täpsemalt sissejuhatuses, aga järjepidevuse Käesolev arengukava on koostatud metoodika alusel – tükk siit, tükk teisest huvides jääme praeguse arengukava nime juurde. dokumendist, millele on lisatud ametnike enda teadmised + sõnavaht (29 lk!). Ei ole kasutada uuringut, mis orienteeriks lugeja heaolu determinantidele. Lubatagu pakkuda Suurbritannias kümme aastat tagasi läbi viidud rahvaküsitluse tulemused, milles heaolu mõistel leiti kümme dimensiooni. Need on toodud ingliskeelses Vikipeedias: UK Office for National Statistics (ONS) definition The UK ONS defines wellbeing "as having 10 broad dimensions which have been shown to matter most to people in the UK as identified through a national debate. The dimensions are: · the natural environment, · personal well-being, · our relationships, · health, · what we do, · where we live, · personal finance, · the economy, · education and skills, and · governance. Personal well-being is a particularly important dimension which we define as how satisfied we are with our lives, our sense that what we do in life is 49  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring worthwhile, our day to day emotional experiences (happiness and anxiety) and our wider mental wellbeing." Arengukava ülesehitus tugineb eesmärkide loetlemisele, ka tegevussuunad Arvestatud ja teadmiseks võetud. Arengukava raames lähtume on sõnastatud eesmärkidena. Võiks kasutada valdkonna ja alavaldkonna Riigikantselei poolt koostatud Strateegilise planeerimise käsiraamatust: mõisteid. Seejuures meetmete poole pealt kava jääb ahtraks - kuidas neid file:///C:/Users/maris.malzer/Downloads/Strateegilise-planeerimise- eesmärke saavutada? Kui arengukavale järgneb ka mõni meetmetele k%C3%A4siraamat%20(2).pdf . Rakenduslik vaade tuleb arengukavale läbi suunatud alldokument, võiks tekstis ikkagi meetmele kasvõi märksõnaga riigieelarve programmide. viidata. Muidu arengukava kõmab tühja tünnina. Valitsevas arengukavade külluses võib üks või teine lõik olla lahti kirjutatud Arvestatud. Viiteid teistele arengukavadele ja dokumenditele on lisatud, kus mõnes teises arengukavas, ent see ei takista kokkuvõtet ja viidet andmast asjakohane. teisele dokumendile, seda just terviklikkuse huvides. Andestamatu on, kui kergelt minnakse arengukavas mööda sündimusest Arvestatud. Täiendatud sissejuhatust sündimuse protsessi ja tähtsuse osas. kui rahvatervise tähtsaimast näitajast. On liigne meenutada, et sellele tugineb Eesti kestlikkus – Põhiseaduse preambulis „...säilimine läbi aegade“. Sotsiaalministeeriumis on seletamatu vastuseis sündimuse käsitlemisele, mida olen kogenud juba aastate vältel dokumentide koostamisel. Võib olla on süüdi ministeeriumi struktuur – kui kõik tegelevad sündimuse suurendamisega, siis tähendab – ei ole kellegi asi. Justiitsministeerium Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitame. Sotsiaalse ettevõtluse, vastutustundliku ettevõtluse teema on Tööturu ja tööelu vaates on oluline esile tuua vastutustundliku ettevõtluse ja horisontaalne ja sellesse panustavad mitmed ministeeriumid ning inimõiguste tagamise seosed, st see on uus teemavaldkond, mida EL jm teised arengukavad. Põhivastutaja rolli kannab siin Siseministeerium ja teemat rahvusvahelised organisatsioonid aina enam rõhutavad. Meil on Eestis käsitletakse Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 raames. olemas nt OECD vastutustundliku ettevõtluse kontaktpunkt, mis maikuust on TTJA haldusalas. Poliitikakujundamise mõttes tasub MKMiga teemat arutada (Vastutustundliku ettevõtluse poliitikakujundusega tegeleb majandusarengu osakond). Eestis on hiljuti viidud ettevõtluse ja tarbijakäitumise uuring, mida saab sisendiks kasutada: https://mkm.ee/sites/default/files/vastutustundliku_ettevotluse_ja_tarbijakai tumise_kujundamise_uuring_2020.pdf. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Tekst muudetud. 50  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärgi 1 tegevuste osas tekkis küsimus, et kas siin või kuskil eespool võiks tuua välja: „et tuleks leida lahendused, et abivajadusega, sh väärkoheldud või riskikäitumisega laste puhul ei katkeks teenused lapse saamisel täisealiseks ning abivajadusega noortele tagatakse sujuv toetatud üleminek lastekaitse vaateväljast sotsiaalhoolekande süsteemi.“ Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Teadmiseks võetud. Siin viidatud raske tagajärjega lõppenud Lk 9 kolmanda lõigu lõpp: „….välja töötada protsess süsteemsete vigade lastekaitsejuhtumid võivad olla ka perevägivalla juhtumid, mis on lõppenud leidmiseks ja nendest õppimiseks lapsele raske tagajärjega lõppenud lapsele raske tervisekahjustuse tekitamise või lapse surmaga. Laiemalt lastekaitsejuhtumite põhjal.“. See vajadus on ilmnenud ka teistes ohvriabisüsteemi arenguplaane kirjeldab arengukava 4. osa valdkondades, nt raskete tagajärgedega perevägivallajuhtumites. Mõelda, kas (sotsiaalhoolekande süsteem). Kui lastekaitsesüsteemis vastav protsess laiendada siin sõnastust, et kataks ka teisi juhtumeid, mida praegu ei ole luuakse ja hästi rakendub, on võimalik sellest kogemusest lähtuda ka teistes arengukavas kirjeldatud või siis vaadata, et see oleks ka ohvrite osas valdkondades, kus on sarnane vajadus. mainitud. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Teadmiseks võetud. LK 12 on välja toodud: "Senise tööhõivepoliitika Alaeesmärgi 2 puhul on olukorra kirjelduses toodud ühe riskirühmana välja fookuses on üldjuhul olnud töötud ja otseses töötusriskis olevad inimesed. noored. Samas tegevussuundadest ei leidnud hetkel eraldi tegevusi noorte Selleks, et tagada jätkusuutlik ja ühiskonnas toimuvatele arengutele ning tööturuolukorra parandamiseks. Kaaluge, kas lisada ka viide nt majandusarengule vastav tööhõivepoliitika, tuleb lisaks senistele noortegarantiiga seotud tegevustele. sihtrühmadele (töötud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olevad inimesed) fookust ja haaret laiendada tööturuga nõrgalt seotud inimestele (nt hoolduskoormusega inimesed, rändetaustaga inimesed, pensionieas töötamist jätkata soovijad, mitteaktiivsed töösoovijad, NEET-olukorras noored". Võttes arvesse taolist üldistusastet, siis on hetkel keeruline noortegarantii intergreerimine teksti. Küll aga nendime, et NG on ääretult oluline selle osa juures. Kultuuriministeerium* Sotsiaalministeerium Sissejuhatus (arengukava üldeesmärk) Selgitame. Eesmärk on tagada, et kogu ühiskond, sh sotsiaalne ja olmeline Kommentaar teise lõigu esimese lause juurde. Kui nii, siis tuleks keskkond oleks pere- ja lapsesõbralik ja laste heaoluga arvestav. elukeskkonnaga seonduvat täpsemini käsitleda. Või on siin mõeldud, et eesmärk on tagada pere- ja lapsesõbralik sotsiaalne keskkond? Eesmärk on jõuda pere- ja lapsesõbralikuma ühiskonnani? Või soovitakse tagada elukvaliteet? (mitte elukeskkond). Sissejuhatus (ligipääsetavus) Selgitame. Ligipääsetavus mõistena on spetsiifilisem, kui ruumiloome. Kommentaar sissejuhatuse viimase lõigu juurde. Ligipääsetavus on üks Heaolu arengukavas lähtutakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2019– kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid. Kvaliteedieesmärke tuleb käsitleda 2023 järgi loodud ja Riigikantselei juures tegutsenud Ligipääsetavuse terviklikult ja üheskoos, nagu nad on kokku lepitud 2019 a 51  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring ministeeriumidevahelises ruumiloome töörühmas, leitavad KuM ja rakkerühma soovitustest. Oleme veendunud, et need ei ole kuidagi vastuolus, planeerimine.ee lehel, https://www.kul.ee/kunstid-ja- vaid pigem täiendavad ruumiloome töörühma leidusid. loomemajandus/arhitektuur. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Üheks prioriteediks on ka terve, õnnelik ja pikalt tööelus osalev Üldisem kommentaar selle alaeesmärgi kohta: Kas selles peatükis ei võiks töötegija ehk selle punkti all on otseselt tähelepanu pööratud tööelus osaleva prioriteetsena käsitleda töötaja ehk inimese heaolu mitte „tööturu“ vajadusi inimese heaolule. ja probleeme. Kui ka Eesti 2035 eesmärgiks on arukas, tegus ja tervist hoidev inimene, siis võiks prioriteediks tööelu puhul võtta eneseteostuse ja enesearengu võimalused, mitte esmajoones rääkida riigile olulistest valdkondades, kus peaks töötama rohkem inimesi, isegi kui see ei ole nende valik või soov. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvesse võetud. Kommentaar lk 11 olukorra kirjelduse teise lõigu juurde. Kuna valdavalt ei ole arengukavas valdkondi välja toodud, siis ei peaks ka siin IT-sektorile konkreetselt viitama. Kindlasti on riigile oluline valdkond ka kultuur. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Mitte-traditsioonilistele töövormidele on eraldi tähelepanu Kommentaar lk 11 olukorra kirjelduse neljanda lõigu esimese lause juurde. pööratud järgmistes lõikudes. Ebakindlamas olukorras, eriti kriisiperioodidel, on ka mitte-püsiva projektipõhise sissetulekuga inimesed. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Mitte-traditsioonilistele töövormidele on eraldi tähelepanu Kommentaar lk 11 olukorra kirjelduse neljanda lõigu viimase lause juurde. pööratud järgmistes lõikudes. Eraldi riskigrupis on siin kõik need töötajad, kes on kas vabakutselised või iseendale tööandajad. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Mitte arvestatud ja selgitatud. Projektipõhine töö, platvormitöö jm on Kommentaar lk 12 olukorra kirjelduse kuuenda lõigu viimase lause juurde. levinud paljudes erinevates sektoris ja seetõttu ei ole mõistlik siin ühte Siin tuleks ka välja tuua see, et see on valdkonniti suurem probleem ning selle konkreetset sektorit välja tuua. lahendamine eeldab sihitumaid koolitus- ja nõustamistegevusi, samuti arvestamist, et kriisiolukorras on need töötajad hapramas olukorras. Nt kultuurisektoris töötab suur osa inimesi kas vabakutseliselt või projektipõhiselt või iseendale tööandjana. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Oleme arengukavas välja toonud, et oluline on toetada tööd Kommentaar lk 12 olukorra kirjelduse viimase lõigu teise lause juurde. Nagu tegevate isikute võimalusi kollektiivses töösuhetes osalemiseks. varem välja toodud, siis mitmetes sektorites ei olegi tööandjaid ning seetõttu Selles teemas on oluline roll kultuuriministeeriumil, kuivõrd paljud loovisikud ei ole ka kollektiivlepinguid kellegagi sõlmida. Ilmselt ei hakka ka töötavad riigile kuuluvates asutustes. Juhul kui teil on ettepanekuid, siis oleme väikeettevõtjast teenusepakkuga teenuseostjaga kollektiivlepingut sõlmima valmis neid arutama. 52  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring ega tingimusi seadma. Nendes sektorites oleks vaja välja töötada muud viisid kokkulepete sõlmimiseks. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Arvestatud. Üldisem kommentaar. Kuna siin alaeesmärgis korratakse paljusid teemasid, Vanemaealiste alaeesmärk keskendub tegevustele, mis aitavad jõuda selleni, mis on ka sotsiaalhoolekande alaeesmärgi all jutuks, siis kas siin ei võiks et vanemaealised oleksid ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile oleksid keskenduda ainult nendele aspektidele, mis jäävad sotsiaalhoolekande tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad oleksid majanduslikult teenustest välja, ja nende osas rohkem tegevussuundi välja tuua. Nt hästi toimetulevad. Alaeesmärgi alla planeeritakse tegevusi keskenduda üldiselt eakate ligipääsetavusele teenustele, töökeskkondadele, vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamiseks, rahalise elukeskkonna arendamisele, niiet see arvestaks vanemaealiste vajadusi heaolu suurendamiseks, ebavõrdse kohtlemise vähendamiseks ning (pingid, sildid, veebikeskkonnad), kultuurilise eneseväljendamise ja ennetava sotsiaaltöö edendamiseks. Pikaajalise hoolduse teema on viidud kogukonnaelus osalemise võimaluste parandamisele ehk siis üldisele sotsiaalhoolekande süsteemi arendamise alaeesmärgi alla. valdkondadeülese ekspertiisi kasvatamisele, kuidas eakatele väärikat ja tegusat elu võimaldada. Vaimse tervise probleemide puhul on kindlasti oluline just kaasatus muudesse elusfääridesse. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Teadmiseks võetud. Täname asjatundliku tähelepaneku eest. Kommentaar lk 27 tegevussuundade all oleva lause „Tähelepanu vajab ka naiste ettevõtluse toetamine ning vanemaealiste soolise vaesuslõhe vähendamine, sh soolise pensionilõhe kasvu tõkestamise vajadus.“ juurde. Hea näide on siin hiljuti Praxise läbiviidud vabakutseliste uuring, kust selgus, et 70% vabakutselistest on naised, mis omakorda toob kaasa probleeme nii tööelus kui suure pensionilõhe tulevikus. Ehk siis jällegi on tegemist valdkonniti erineva probleemiga, ning kindlasti tuleks meetmete väljatöötamisel nende eripäradega arvestada, et sihitumalt probleem lahendada. Lastekaitse Liit* Sotsiaalministeerium Sisukord Selgitatud. OSKA raporti laiem avalikustamine toimub 2022 I kvartal. Kui Oluline kooskõla vajalik ka valmiva OSKA sotsiaalalavaldkonna uuringuga. võimalik, siis lähtume uuest raportist. Sissejuhatus (arengukava üldeesmärk) Teadmiseks võetud. Kommentaar teise lõigu esimese lause juurde. Kui see on üldeesmärk, siis on väga kahju, et antud valdkonnale on vaid 4 lk. Jätkuvalt nördinud, et laste ja perede arengukava eraldi ei koostata, kuigi ÜRO Lapse Õiguste Komitee tõi selle 2017 Eestile tehtud soovitustes eraldi eeskujuna välja. Sissejuhatus (kaugtöö) Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Ebavõrdsuse suurenemine – seda nii sissetulekutes, piirkonniti, keeleliselt. Näiteks kaugtöö tegemise võimalus oli 2020 (SOM andmetel) suurem eesti 53  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring keeltkõnelevate lapsevanemate seas (42%) võrreldes vene keelt kõnelevate lapsevanematega (20%). Piirkonniti oli kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida-Virumaal, 19% lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel(60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30%. Sissejuhatus (piiratud töövõimelisus) Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Kommentaar lk 3 lause „Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv ühiskonnas, mida võib võimendada koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele kui ka füüsilisele tervisele.“ juurde. See on enam kui kindel, eriti vaadates noorte vaimse tervise näitajaid ehk halvenemist. Sissejuhatus (ligipääsetavus) Täname. Kommentaar sissejuhatuse viimase lause juurde. Sotsiaalministeeriumi ja Selgitatud. Ligipääsetavuse teemat avame põhjalikumalt alaeesmärk 5 all. Riigikantselei tellimusel Rakendusliku Antropoloogia Keskuse poolt tehtud uuringust “Laste ligipääsetavus” selgus, et laste ligipääsetavus ja tõrjutus on omavahelises tugevas seoses1. Uuringu eesmärgiks oli kaardistada laste kogemuse kaudu nende igapäevaseid takistusi teekonnal koolist koju või huviringidesse, aga ka seoses kaupade ja teenuste tarbimisega. Laste kogemuslood paljastavad sügava mure: täiskasvanud ei märka või ei oska alati lastega arvestada ei avalikus ruumis ega ka ühiskonnas tervikuna. Lapsed ei julge täiskasvanutelt abi paluda, sest mõnel juhul on neil olnud negatiivne kogemus või on kuuldud teiste lugusid, kus abipalvele jäeti vastamata või sai abipaluja sootuks pahandada. ¤Oluline on märgata lapsi kui eraldi ligipääsetavuse sihtrühma ja uued poliitikad aitavad kujundada võrdsemat, kaasavamat keskkonda, sh et koos füüsilise keskkonna ümberkujundamisega toimuks muutus meie väärtustes ja harjumustes. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvesse võetud. Parandame. Esimeses lauses „Laste ja perede alaeesmärk keskendub laste õiguste edendamise, lastekaitse ja laste hoolekande arendamise ning perede toimetuleku parandamisega.“ on õige termin „lapse õigused“. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvesse võetud. Arengukava perioodil on lastekaitsetöötajate tööalane toetus Kommentaar olukorra kirjelduse neljanda lõigu viimase lause (lk 7) juurde. olulisel kohal ning täiendame arengukava. Lastekaitse peab olema kvaliteedilt selline, et see tagab lapse õiguse turvalisele kasvukeskkonnale, tasakaalus ja mitmekülgsele arengule ja 54  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring erilisele kaitsele. Kvaliteetne lastekaitsetöö eeldab hästi toimivat süsteemi, pädevaid spetsialiste, aega ning piisavaid finants-ja inimressursse. Nagu ütleb 2019 aastal Soomes ametisse valitud lasteombudsman Elina Pekkarinen, on väljastpoolt tulevat pinget võimalik taluda, kui lastekaitsetöötajatele pakutakse piisavalt tuge, neil on parajalt kliente ning võimalus koolituseks ja supervisiooni Samas oleme Eestis juba aastaid olukorras, kus lastekaitsetöötajate ülekoormatus ja läbipõlemise oht on suur probleem. Ennetustööks, mis pikemas perspektiivis aitaks töökoormust vähendada, ei jää tihti piisavalt aega1. Töötajad vahetuvad sageli, põhjuseks suur töökoormus ja emotsionaalne pinge, avalikkuse kõrged ootused ja tihti ka negatiivne avalik tähelepanu. COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu sektorite ja piirkondade lõikes erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Eestis veelgi suurenevad. Toetus lastega peredele oli ja on pandeemia ajal väga tähtis, sealjuures on lastekaitsetöötajatel oluline roll toetuse tagamisel abivajavatele peredele. Lastekaitsesüsteem peab suutma kiiresti reageerida1 Uuringud1 näitavad, et lastekaitsetöös on pandeemia ajal mitmeid asjaolusid, mis teevad töö tavapärasest keerulisemaks. Värske tagaside lastekaitsetöötajatelt kinnitab, et lastekaitsetöötajad on läbipõlemise äärel. Lastekaitsetöötajad on samuti eesliinitöötajad, kes vajavad toetust, et tagada abivajavate laste ja perede heaolu. MTÜ Lastekaitse Liit, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös 2020 augustis korraldatud lastekaitsetöötajate suvekooli tagasisides markeerisid lastekaitsetöötajad oma igapäeva töö toetamiseks vajadustena: väiksem töökoormus ja rohkem lastekaitsetöötajaid; töötamist toetavad meetmed; tööd väärtustav töötasu; juhised ja ühtne praktika; mõistmine ja tunnustus; teenused. Aga ka supervisioon ja ühised ettevõtmised ÜRO Lapse Õiguste Komitee oma suunistes Eestile 2017: Eriti teeb komiteele muret, et seadusega ei ole kohaselt sätestatud kohaliku omavalitsuse kohustust luua lastekaitsetöötaja ametikoht. Komitee soovitab 55  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring kehtestada vajalikud määrused ja teha ka eelarvelised eraldised kehtivate seadusandlike meetmete, sealhulgas lastekaitseseaduse tulemuslikuks rakendamiseks. Samuti soovitab komitee, et osalisriik reguleeriks täiendavalt kohalike omavalitsuste kohustusi lastekaitsetöötajate ametikohtade loomise osas. Pikemalt veel: : https://www.lastekaitseliit.ee/et/2021/02/taiendus-eesti- sotsiaaltoo-assotsiatsiooni-esta-poordumisele/. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvesse võetud. Lisame väikelapsed institutsionaalsel hooldusel andmetesse. Kommentaar lk 7 viimase lõigu juurde. Kuigi alates aastast 2018 tuleneb sotsiaalhoolekande seadusest perepõhise asendushoolduse eelistamise kohustus ja riik on viimastel aastatel aktiivselt panustanud hooldusperede värbamisse , on jätkuvalt asendus- ja perekodudes 800 last (sh 18 alla 3-aasta vanust last) ja hooldusperedes ainult 145 , vajaka jääb tugiteenustest, kvalifitseeritud asendushoolduse pakkujatest ning eriprogrammidest. ÜRO Lapse Õiguste Komitee 2017 Eestile tehtud suunistes viitas probleemile, et alla 3-aastased on institutsionaalsel hooldusel. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Oleme õnneks liikunud selles suunas, et alaealisi satub vanglasse Kommentaar lk 9 esimese täispika lõigu viimase lause juurde. väga vähe – enamjaolt on võimalik suunata lapsed KLATi. Korduvkuritegevus on probleemiks just alaealiste hulgas. Eestis 2010. aastal tehtud korduvkuritegevuse uuring näitas, et pärast vanglast vabanemist oli korduvkuritegevuse määr kõrgeim just alaealistel. Peaaegu iga teine (ühe aasta retsidiivsuse määr 45%) alaealine sooritab järgmise kuriteo juba aasta jooksul pärast vabanemist7. Täna on noorel vanglas puudulikud oskused ja piiratud võimalused planeerida oma elu vabanemisjärgselt. Seda vahendavad ja suunavad ametnikud/tugiisikud, kuid noor ei oma kontrolli ega võta vastutust. Vangistuse ajal võivad katkeda või halveneda lähisuhted (pere ja sõpradega, paarisuhted) - võrgustikuga, kes saaksid olla toeks noore vabanemisel. Kunstlikus keskkonnas kasvavatel noortel on piiratud oskused ja teadmised tulemaks toime tavaühiskonnas ja igapäevases kontekstis - sh töötamine, edasiõppimine, riigi ja erinevate institutsioonidega suhtlemine. Neil on hirm ja häbi teadmatuse ja oskamatuse pärast ning see pärsib neid. Kõrge korduvkuritegevuse määr näitab, et noorte õigusrikkumistele reageerimine karistuse ja isolatsiooniga pigem ei ole tõhus, mistõttu on vaja senisest suuremat rõhku panna 56  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring taasühiskonnastumisele. Süüdimõistetud alaealiste retsidiivsuse vähendamiseks peavad olema toimivad mõjusad vangistuse alternatiivid, mis võimaldavad neil säilitada sideme oma lähedastega ja kooliga. Suuremat tähelepanu on vaja pöörata alaealiste õigusrikkujate sotsiaalsete oskuste õppele ja taasühiskonnastumisele A.Markina on kirjutanud põhjalikult häbimärgistamisest ja selle mõjust korduvkuritegevusele Noorteseire aastaraamatus 2019/20208. Tõik, et endistesse kurjategijatesse suhtutakse halvasti, ei ole ainult õigusrikkujate endi subjektiivne tunne. Negatiivsete hoiakute levikut on kinnitanud ka PROMISE’i uurimisprojekti raames tehtud kvantitatiivne Eesti elanikkonna küsitlus, millest selgus, et 78% täiskasvanutest vanuses 30–74 ning 65% noortest vanuses 15–29 ei soovi elada kriminaalse minevikuga noorte naabruses. Seega taaskord NIMBY. Samuti on oluline ka häbimärgistamise vähendamisele ühiskonnas ja indiviidi tasandil vägivallaennetuses suuremat tähelepanu pöörata, kuna selles valdkonnas ei ole edasiminekut toimunud. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud osaliselt. Täiendame sõnastust osaliselt. Kuigi vaimse tervise Kommentaar lk 9 viimase lõigu esimese lause juurde. Igakülgset tuge vajavad teemad on väga olulised ning ka mitmed planeeritavad tegevussuunad seda ka asendushooldusel viibivad lapsed, vt värske uuring (avaldatud toetavad, on vaimne tervis peamiselt seotud rahvastiku tervise arengukavaga 18.11.2021): https://www.lastekaitseliit.ee/et/2021/11/asendushooldusel- 2020-2030 ning seetõttu käesolevas arengukavas see eraldi käsitlemist ei leia. kasvavate-laste-osalemiskogemused/ Probleemid on teravnenud asenduskodus olevate lastega1 (nt ärajooksud). Asenduskodus kasvavatel lastel võib esineda tõsiseid vaimseid probleeme, mille põhjustavad suures osas puudujäägid lastekaitses ja vaimse tervisega tegelevas süsteemis. Nii selgub Eesti ja Soome teadlaste ühisuuringust, mis selgitas välja eri riikide olukorda. Loe lähemalt Liis Lumiste artiklit Sotsiaaltöö veebist. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud ja selgitatud. Alaealiste osas on töösuhetes regulatsioon põhjalik Kommentaar olukorra kirjelduse kolmanda lõigu (lk 11) juurde. Kahtlemata ja aastate jooksul on arutatud ka selle üle, kas regulatsioon võiks olla leebem. on tänuväärne, kui noor inimene saab võimaluse omandada töökogemuse ja Samas oleme seisukohal, et alaealiste kaitse on oluline ja seetõttu on kehtivas üldise harjumuse tööd teha. Samas on lapsed ja noored töökohal rohkem seaduses selgelt öeldud, et alaealine tohib teha vaid teatud tüüpi töid ja teatud ohustatud kui suurema elu-ja töökogemusega täiskasvanud. Samuti on nad vanusest on vajalik tööinspektori nõusolek. Tööinspektsioon teostab ka tihti ka riskialtimad võrreldes täiskasvanutega, kuid seejuures on neil järelevalvet alaealiste töösuhete üle ning nõustab tööandjaid. madalam teadlikkus ohutegurite mõjust11. Alaealisega töösuhte 57  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring sõlmimisel on vajalik täiendav kaitse alaealistele, kes vajavad seda eelkõige täiskasvanud töötajast erinevate teadmiste, kogemuste, võimete, vaimse ja füüsilise tervise tõttu. Oluline on pöörata tähelepanu tööülesannetest tulenevate ohtude ja kahjulike tingimuste teavitamisele ja õpetada nendega toimetulemist või lahendamist. Kui võrrelda aastate lõikes Tööinspektsiooni poolt alaealistele väljastatud lubasid tööle asumiseks ja teostatud sihtkontrolle alaealiste töötingimuste kontrollimiseks, ilmneb kaks asjaolu, millele tuleb kõrgendatud tähelepanu pöörata: a) sihtkontrollide arv on väike; 2) rikkumiste arv on väga suur võttes arvesse sihtkontrollide arvu (nt 2018 külastas Tööinspektsioon 89 tööandjat, tuvastati 402 rikkumist, neist 251 oli seotud töötervishoiu ja tööohustuse nõuete rikkumisega). Samas, et vähendada noorte tõrjutust tööturul, on neile vaja pakkuda rohkem kogemusi ja oskusi tööturul paremini hakkamasaamiseks. Eelnevat toetab muuhulgas teadlik erialavalik.Samas aastal 2016 avaldatud OECD koolihariduse raportis12 toodi ühe valupunktina välja kõrge väljalangevus kutsekoolidest13 ja kutsehariduse kehv maine. Kui OECD riikides keskmiselt asub kutset omandama 46% lõpetajatest, siis Eestis oli vastav näitaja nt 2014. aasta andmete kohaselt vaid 34 %14. Peamise põhjusena nähakse puuduliku karjäärinõustamise tõttu tehtud vale erialavalikut, kehva ettevalmistust ja kutsehariduse mainet, õpiraskuste liiga hilist märkamist, traditsioonilisi õpimeetodeid ja koolikiusamist. Seega ennekõike on põhikooliastmes vaja pöörata kõrgendatud tähelepanu karjäärinõustamisele ja populariseerida kutsehariduse omandamist ühiskonnas tervikuna. Eelnimetatud raportis osundatakse muuhulgas ammusele lahendamata kitsaskohale, st Eestis on suureks probleemiks tööpõhise õppe kitsas levik ja praktikavõimaluste napp kättesaadavus, mis tuleneb kutsehariduse ja tööandjate nõrgast seotusest. Näiteks 2015. aasta andmete kohaselt läbis praktika vaid 2% kutseõppuritest. Samas on tööpõhist õpet seostatud paremate oskustega. Eelnev kinnitab taaskord kutsehariduse ja tööandjate olulisel tasemel seotuse kolmandikku sellesse astujatest.Arvestades, et märkimisväärne osa keskkoolilõpetajatest ei asu õppima ka ülikoolis, pole enam kui 30 protsendil 25–34 aastastest noortest 58  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring täiskasvanutest ei kutset ega professionaalset väljaõpet. Teisisõnu on kehvemad nende väljavaated Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud osaliselt. Arengukavasse lisatud viite kaugtööga kaasneva Kommentaar olukorra kirjelduse eelviimase lõigu (lk 12) juurde. Ebavõrdus ebavõrdsuse suurenemisele. esineb ka kaugtöö tegemise võimalikkuses. Sotsiaalministeeriumi tellimusel Käesolevas arengukavast tulenevad tegevused, mis toovad kaasa viis Turu-Uuringute AS aprillis 2020 läbi küsitluse8, mille kohaselt näiteks seadusemuudatused, räägitakse läbi sotsiaalpartneritega. Nõustume, et kaugtöö tegemise võimalus oli suurem eesti keeltkõnelevate lapsevanemate teavitustegevus peab olema laiapõhjaline. Arengukavas oleme rõhutanud seas (42%) võrreldes vene keelt kõnelevate lapsevanematega (20%). tööturu osapoolte teadlikkuse tõstmise vajadusele. Piirkonniti oli kaugtöö tegemine vähem levinud Kirde-Eestis (Ida- Virumaal, 19% lapsevanematest) ning kõige rohkem levinud Põhja-Eestis (Harjumaal, 43% lapsevanematest). Suuremad võimalused on kaugtöö tegemiseks avaliku sektori töötajatel (60%), erasektori töötajatest tunnistas seda vaid 30%.Eelnimetatud praktikate muutmiseks on vajalik järjepidev ja mitmekesine teavitustöö. Seega kui räägime paindlikkuse suurendamisest, on suur rõhk just tööandjate paindlikkusel. Paratamatult tekib küsimus, millisel määral on nemad valmis eelnõuga kehtestatavate muudatustega kaasa tulema, st kas muudatused on ikka oodatud määras rakendatavad? Samas teavitustöö on vajalik mitte ainult tööandjate suunas vaid ühiskonnas tervikuna, et teadvustada senisest enam hoolduskohustusega inimeste toetamise vajadust aga ka isade osaluse tähtsust ja tähendust pereelus. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Käesolev lõik käsitleb kollektiivseid töösuhteid ehk Kommentaar tegevussuundade viimase lõigu (lk 14) juurde. Oluline rõhk ka kollektiivläbirääkimisi ja kollektiivlepingute sõlmimist. vaimsel toetamisel, et inimene ei kaugeneks kollektiivist, ei kapselduks. Oleme arusaadavuse huvides arengukava teksti täpsustanud. Läbipõlemise ennetamine!!! Vaimse tervise teemadele pöörame tähelepanu eelnevates lõikudes. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Täiendame arengukava ennetuse osas. Kommentaar lk 10 viimase lõigu viimase lause juurde. Ennetusele tervikuna ka suurem rõhk, praegu seda väga ei kuma. Maaeluministeerium Sotsiaalministeerium Kõik dokumendis kajastatud teemad on äärmiselt vajalikud ning murekohti Teadmiseks võetud. nendes teemades paraku jagub. Hea meel on, et tähelepanu on suunatud kogukondadele ja sealsetele nutikatele lahendustele. Siinkohal on kindlasti puutumus aruka küla tüüpi lahendustega, kus kogukonna enda algatusel ja läbi innovatsiooni leitakse uusi lahendusi olemasolevate probleemide ja kitsaskohtade lahendamiseks. 59  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Sissejuhatus (rahvastik) Selgitame. Regionaalsed teemad on täpsemalt kirjeldatud RETKis, kuid Arengukava draftis on välja toodud pikaajalised rahvastikuprognoosid ning, täiendame ka arengukava teksti. et Eesti rahvastik väheneb. Samas lühiajaliselt (viimastel aastatel) on elanike arv pigem kasvanud ning ka HEA2030 raames (aastani 2030) võib tegelikult rahvaarv hoopis kasvada, seega on arengukavas kajastatud murekohad isegi aktuaalsemad, kuna lõimumist ja erinevaid ühiskonnagruppe lisandub (eeldusel, et rahvastik kasvab eelkõige sisserände pealt). Minu hinnangul oli regionaalsus ning erinevate piirkondade vahelisi erinevusi liiga vähe välja toodud. Teatud kohtades oli küll Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti eraldi välja toodud aga seda võiks rohkemalt ja laiemalt teha ning just piirkondade lõikes. Meil on Eestis piirkonnad, kus rahvastik kasvab kiirelt (Tallinn ja Harjumaa) ning kus on omad probleemid, kuid kus üldjuhul saab kasutada erasektori poolt pakutavaid teenuseid. Teisalt on meil maapiirkonnad, kus rahvastik kahaneb ning mitmete põhiteenuste osutamiseks vajalike inimeste leidmine on äärmiselt keeruline (hooldeteenus, meditsiin, tugisikud jne). Nende lahenduste leidmine erinevates piirkondades on kindlasti erinev, kuna probleemid on erineva suunitlusega. Üldine kommentaar (allikad ja viited) Arvestame. Täiendame töö käigus. Lisaks võiksid olla väidete ja faktide kohta lisatud allikad ja viited, hetkel paljudes kohtades need puudusid. Näiteks tööõnnetuste osas oli välja toodud ka põllumajandus, oleks hea meelega vaadanud seda statistikat lähemalt. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud ja osaliselt arvestatud. Rahva juurdekasvu teemat käsitleme Võibolla on selle arengukava skoobist väljas aga oleks tahtnud või eeldanud, põhjalikumalt sissejuhatavas peatükis, kus puudutatakse rahvastikupoliitika et laste ja pere alaeesmärgis on suuremalt rõhku pööratud ka sündimuse valdkonda. Täiendame samas mõne lausega ka laste ja perede peatükki. kasvule ning rahva juurdekasvule. Samuti ei jäänud silma paljulapseliste Eluaseme teemale oleme viidanud, sest peame seda ka ise perede heaolu peredele suunatud tegevused. Heaolu mõistes oleks võinud olla kajastatud ka vaatest oluliseks, ent kuna see poliitikavaldkond ei kuulu SOM haldusalasse, rohkem eluasemega seotud probleeme, mis ilmselt ajas muutub suuremaks ei ole meil mõistlik eluasemepoliitikat Heaolu arengukavas põhjalikult probleemiks, kuna noortel inimestel on keeruline eluaset soetada ning kes käsitleda. Lisame siiski ka selle teema kohta paar täiendavat lauset. tööealisena pole suutnud kinnisvara omandada, siis pensionieas üürimine on kulukas ning võib tekitada olulisi probleeme. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamist toetavate Tööturuteenuste ja tööturumeetmete osas võiks kaaluda täiendavalt paindliku tööturumeetmete juurde on lisatud viide meetmetele, mis soodustavad tööjõu lähenemist ning toetada lisaks olemasolevatele kriteeriumitele (noored, geograafilist mobiilsust. rändetaustaga inimesed, eakad jms) täiendavalt ka regionaalseid erisusi, ehk pakutav tugi peaks olema erinev nt Tallinnas ja Lüübnitsas ning võtma 60  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring arvesse piirkonna erisusi (töökoha kaugus, vabad ametikohad piirkonnas jne). Näiteks võiks maapiirkonnas kompenseerida läbi töötukassa töö leidnud inimese tööle käimist, kui tema uus töökoht on olulisemalt kaugemal, kui endine jms. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Selgitame. Silmas ei ole peetud AS Pensionikeskuse reformimist. Mõte on, et Lisaks jäi silma ,et „Teadlikkuse tõstmiseks on vaja luua pensioni Sotsiaalkindlustusamet, kuhu inimesed juba praegu oskavad kompetentsikeskus, mis pakub inimestele juba varasest tööeast alates pensioniküsimustega pöörduda, hakkab inimestele pakkuma lisaks I samba pensionipõlve planeerimiseks erapooletut, asjalikku ja lihtsasti mõistetavat infole ka kogumispensionide infot, seda nii tööealistele, kui pensioniealistele. nõu ja tööriistu.“ Kas seda saab lugeda kui AS Pensionikeskuse reformimist? Inimese jaoks on kõik "üks pension", seetõttu peaks praegu killustatud teave Huvitav oleks seda kontseptsiooni kohta rohkem teada saada. Praktikas olema kättesaadav ühes kompetentsikeskuses. tehakse noorele inimesele esmane „soovitus“ pangas, kui inimene saab 18. Keskvalitsuse poolt pakutav info ja tööriistad on olemas, aga ainult siis kui oskad neid ise otsida. MTÜ Oma Pere Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Arengukavaperioodil on eesmärk kogu lastekaitsesüsteem Lastekaitse süsteemi parendamisel peaks lisaks juhistele ja järelevalvele terviklikult üle vaadata, sh keskenduda spetsialistide tööalasele toetamisele ja suuremat tähelepanu pöörama ka sellele, kuidas spetsialiste toetada ja motiveerimisele. Olukorra kirjelduses oleme viidanud probleemile, kuid jõustada. Nende töötajate vastutus on väga suur, töökoormus meeletu, täiendame siiski arengukava, et selguks võimalikud tegevused olukorra teemadering on väga lai millega kokku puututakse. Koolitusi, juhiseid on parandamiseks. juba üsna palju juurde tekkinud, see on positiivne. Aga kui need samad spetsialistid peavad tööl vastu keskmiselt aasta ja siis hakkab jälle uute koolitamine ja kohanemine, ei saagi süsteem muutuda ühetaoliseks. Hoolduspered, kes lastekaitsega tihedalt kokku puutuvad räägivad juhtumitest, kus neil on kahe aasta jooksul 4 erinevat lastekaitset olnud, süvenemist vähe ning usalduslikku suhet, mida pered ja lapsed vajavad, seda nii ei saa tekkida. Sain kohtumisel vastuse, et lisaks järelevalve ja juhiste teemale, on siiski ka päevakorras kogu lastekaitsesüsteemi terviklik ülevaatamine ning kitsaskohtade kaardistamine, loodetavasti siis ka lahenduste leidmine. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Teadmiseks võetud. Nõustume, et tegemist on olulise teemaga, mis on ka Teine olulisem teema meie jaoks on perepõhise asendushoolduse teema – arengukavas juba välja toodud. selleks, et pered oleksid toetatud, on vaja stabiilset tugiteenuste süsteemi. Projektipõhisel süsteemil on siinkohal omad miinused ja loodetavasti leitakse tugiteenuste süsteem stabiilseks toimimiseks püsivam rahastus. Uute 61  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Kasuperede värbamine ja leidmine peab olema mitte kampaaniapõhine vaid pidev. Pere Sihtkapital AS Sotsiaalministeerium Sissejuhatus (rahvastik) Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni kohtumisel 03.02.2022 Riigi arengukavade nomenklatuuris hõlmab “Heaolu arengukava 2023– otsustati, et rahvastikuprotsesse ja rahvastikupoliitika osiseid selgitatakse 2030” (edaspidi HEA) heaolu tulemusvaldkonda, mille üks konkreetne lühidalt arengukava sissejuhatavas osas, lisades sinna ka viite poliitikavaldkond on rahvastikupoliitika. Seda kinnitab HEA sissejuhatus, rahvastikupoliitika valitsuskomisjonile. Samas otsustati, et kuna mille kohaselt arengukava koondab ka rahvastikupoliitika strateegilisi rahvastikupoliitika valdkonda kuuluvad mitmed teemad (nt ränne, lõimumine, eesmärke ajavahemikuks 2023–2030. HEA peatükid esitavad eesmärkide suremus) on kajastatud teistes arengukavades, siis neid ei dubleerita ja seadmise aluseks oleva olukorra analüüsi ja sihtide saavutamiseks mõeldud keskendutakse vaid sündimuse ja perepoliitika teemadele. Asendasime tekstis tegevussuundade kirjelduse. sõna "rahvastikupoliitika" sõnaga "sündimuspoliitika". HEA sisuga tutvumine näitas, et arengukavas ei käsitleta rahvastikupoliitika mitut põhivaldkonda. Demograafilised alusprotsessid on teatavasti sündimus, suremus ja ränne. HEA ei sisalda rände ja suremusalase olukorra analüüsi, vastavaid strateegilisi eesmärke ega nende saavutamiseks mõeldud tegevusi. Vastuolu kõrvaldamiseks ja täpsema fookuse seadmiseks teeme ettepaneku (EP1): i. eemaldada HEA sissejuhatuses olevast poliitikavaldkondade loetelust üldine ii. mõiste „rahvastikupoliitika“; iii. asendada see rahvastikupoliitika alavaldkondade täpse loendiga, mida HEA käsitleb: sündimuspoliitika ja vananemispoliitika; iv. sidususe ja tervikpildi huvides selgitada HEA sissejuhatuses, millistes riiklikes arengukavades käsitletakse rahvastikupoliitika muid alavaldkondi (rändepoliitika, tervisepoliitika, lõimumispoliitika, väliseestlus) ja kuidas toimub riigis rahvastikupoliitika alavaldkondade koordineerimine. Juhime tähelepanu, et EP1 punkt iii. ei ole vaid tekstiline kohendus - on äärmiselt oluline, et kuna rahvastikupoliitika valdkonnad on jaotunud mitme arengukava ja vastutaja vahel, ei läheks kaduma terviklik vaade Eesti jaoks keskse tähtsusega temaatikale. Sissejuhatus (rahvastik) Arvestatud. Rahvastiku osa sissejuhatuses täiendatud. 62  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Demograafilistest alusprotsessidest on arengukava sissejuhatuses mainitud eeskätt sündimust. HEA sissejuhatuses tõdetakse: „Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel ning perepoliitika toel on ühiskonnamuutustest tingitud sündimuse madalseis praeguseks ületatud. Siiski pole sündimus endiselt piisav, et tagada positiivne loomulik iive. Eestis on seejuures võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt.” (lk 2). Samuti juhitakse tähelepanu põhjuslikule seosele sündimuse ning Eesti ühiskonna ees seisvate tõsiste sotsiaalsete ja majanduslike väljakutsete vahel: “Rahvastiku vananemine ja vähenemine seab Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi ja majanduse surve alla” (ibid). Samuti on ühe kõige olulisema majandusarengut pärssiva tegurina mainitud tööjõu puudust (lk 3). Arengukava alaeesmärkides 2 (tööturg ja tööelu), 3 (vanemaealised) ja 4 (sotsiaalhoolekande süsteem) on kirjeldatud väljakutseid, mille vahetuks põhjuseks on rahvastiku või selle tööealise osa vähenemine ning vananemine. Nende väljakutsete peamine aluspõhjus on sündimuse vähenemine ja laste sünni hilisemasse ikka nihkumine alates 1990. aastatest ning sellest johtuv aastakäikude suuruse järsk vähenemine, võrreldes eelnevate põlvkondadega keskeltläbi 40% võrra. Sissejuhatus (rahvastik) Selgitatud. Alaeesmärk 1 Lapsed ja pered keskendub peresõbraliku On jahmatamapanev, et probleemi tõstatamise järel HEA sissejuhatuses ei keskkonna kujundamisele, mis toetab tervikuna sündimust, et Eesti oleks hea tehta arengukava põhiosas sündimusest enam kordagi juttu. Tekstis ei esine paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed oleksid isegi märksõna sündimus, rääkimata selle rahvastikuprotsessi suundumuste õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. analüüsist ning sündimuse suurenemist toetavate tegevussuundade Arengukava tegevussuunad toetavad sündimuse kasvu ja laste heaolu. kirjeldamisest. Ka rahvastikku mainitakse pärast sissejuhatust tekstis põgusalt vaid neljal korral. HEA lapsi ja peresid käsitleva osa algusest, olukorra kirjeldusest võib leida vaid hinnangu, et „Eesti universaalsed peresid toetavad meetmed, eriti rahalised toetused ja hüvitised, on maailmas ühed eesrindlikumad, tagades peredele hea võimaluse pühenduda (väike)lapse kasvatamisele”. Edasi keskendub olukorra kirjeldus ja kavandatud tegevuste kirjeldus laste heaolu parandamisele, sealhulgas väärkoheldud ja erivajadustega laste varasele märkamisele ja tõhusale abistamisele, asendushoolduse ümberkorraldusele, lastekaitse süsteemi uuendamisele, tõhusamate lahenduste leidmisele üksikvanemaga perede senisest paremaks toetamiseks jms. 63  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Teeme ettepaneku (EP2) lisada arengukavasse kuues (järjekorras pigem Selgitatud. Alaeesmärk 1 Lapsed ja pered keskendub peresõbraliku esimene) alaeesmärk: sündimuse suurendamine. keskkonna loomisele laiemalt, mille tegevussuunad toetavad sündimuse Sissejuhatus (rahvastik) kasvu. Sellise eesmärgi vajadust põhjendab HEA sissejuhatuses antud hinnang, et praegune sündimuse tase ei ole rahvastikukao ärahoidmiseks piisav. Ehkki võrdluses mitmete teiste Euroopa Liidu riikidega võib Eesti sündimus (ca 1,85 last naise kohta) tunduda üsna kõrge, tähendab see siiski, et iga järgnev põlvkond on oma vanemate põlvkonnast rohkem kui kümnendiku võrra väiksem. Kui seda olukorda muuta ei õnnestu, siis väheneb aastakäikude suurus 21. sajandi lõpuks praegusega võrreldes ligikaudu kolmandiku võrra. Üldiselt on sotsiaalvaldkonnas kinnitust leidnud arusaam, et probleemiga ennetav tegelemine on odavam ja tõhusam kui tegelemine tagajärgedega. Olukorras, kus põlvkondade suurus järjepidevalt väheneb, tuleb madala sündimuse probleemiga tõsisemalt tegelema hakata kohe ja mitte oodata probleemi edasist süvenemist, mis veelgi raskendaks sünnitusealise põlvkonna jätkuva vähenemise tõttu pikaajalise rahvastikukao perspektiivi ümberpööramist. Sissejuhatus (rahvastik) Teadmiseks võetud. Pere Sihtkapital on veendunud, et me ei peaks ühiskonnana järjepideva kahanemise väljavaatega leppima. Vajadust sündimuse suurendamisse panustada väljendab selgelt ka riigi keskne arengustrateegia “Eesti 2035”, mille järgi “Eesti olukorra analüüsi ja üleilmsete arengusuundade järgi on vaja pea kõigis eluvaldkondades astuda olulise samme praeguse seisundi parandamiseks või võimaluste ärakasutamiseks”. Strateegias tuuakse välja üheksa võrdselt olulist arenguvaldkonda, mille seas on esimesena käsitletud rahvastikku. Väärib rõhutamist, et kaheksa strateegia aluspõhimõtete täitmise seire mõõdiku loetelus on esimesel kohal kohortsündimuskordaja. Samuti on kohortsündimuskordaja lisatud säästva arengu näitajate hulka. Sündimuse olukorda hindab strateegia “Eesti 2035” järgmiselt: “Murettekitav on madal sündimus ja Eesti noorte poolt soovitud laste arvu vähenemine”. Viimasest punktist johtuvalt teeme ettepaneku (EP3): lisada HEA sündimust ja laste heaolu toetavate tegevuste hulka alla 40-aastaste eestimaalaste pere- ja lapsesõbralikkuse „nügimine“. Juhime tähelepanu, et vanuse alampiiri siin ei peaks määrama, sest 16-19 aastaste noorte taastetasemest väiksem soovitud laste arv näitab, et noortega tuleb tegeleda juba gümnaasiumiastmes, 64  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring kui mitte varem. Pere Sihtkapitali ja Norstati poolt läbi viidud arvamusuuringu13 kohaselt leiab umbes kolmandik täiskasvanud eestimaalastest, et Eestis sünnib piisavalt lapsi rahva järelkasvu tagamiseks. Nooremates vanuserühmades oli selliseid vastajaid veelgi enam - 18-24- aastaste hulgas koguni 57%. Seetõttu tuleks lisaks nügimisele või selle raames tegeleda ka teadlikkuse suurendamisega Eesti (liiga) madalast sündimusest. Tõenäoliselt on vajalik nii teadlikkuse tõstmine kui väärtuste kujundamine gümnaasiumiprogrammi kaudu, kuid samuti ühiskonnas laiemalt, eelkõige nooremate seas. Eeldatavasti on ministeeriumil võimalik ühiskonna suunal rakendada ITVH müksamise projektist saadud kogemust. Haridusprogrammi osas, isegi kui see pole vahetult sotsiaalministeeriumi kontrolli all, tuleks kaasata vastav ministeerium ja ametkonnad, et arengukavasse seatavad eesmärgid kaetaks toimivate tegevuskavadega. Sissejuhatus (rahvastik) Arvestatud. Täiendatud arengukava teksti toetuste reaalväärtuse säilitamise Sotsiaalkaitseministri ja Pere Sihtkapitali nõukogu kohtumine juunis 2021 tõi olulisust puudutavaga. esile võimalikud põhjendused, miks Sotsiaalministeerium pole sündimuse suurendamisele suunatud tegevusi HEA aruteluversiooni lülitanud: i. Esiteks võib sündimuse toetamise tegevuste puudumist seletada arusaam, et sündimus Eestis on kõrgem kui paljudes teistes arenenud riikides. ii. Teiseks aitab seda seletada tõsiasi, et Eesti panustab perepoliitika valdkonda OECD riikidega keskmisel tasemel, kuid sotsiaalpoliitika mitmes muus valdkonnas (nt aktiivne tööturu poliitika, sotsiaalhoolekanne, pensionid) pakub riik inimestele palju vähem kui teised OECD ja EL riigid. Sündimust toetavate meetmete edasiarendamine olemasolevate eelarvevõimaluste piires võib seda disproportsiooni võrreldes arenenud riikide keskmisega koguni suurendada. iii. Kolmandaks võib sündimuse toetamisele suunatud tegevuste puudumise põhjuseks olla selguse puudumine, milliste meetmete arendamisele tasuks panustada, arvestades, et vanemahüvitise, peretoetuste ja lastehoiuteenuse kättesaadavuse poolest kuulub Eesti juba maailma parimate hulka. 3 Sündimus ja ootused riigile. Rahvastikubaromeeter I. https://peresihtkapital.ee/app/uploads/2021/09/Rahvastikubaromeeter-1-2021aprill.pdf 65  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Pere Sihtkapitali hinnangul ei ole need põhjendused piisavad, et HEA võiks eirata sündimuse toetamise vajadust, sealhulgas strateegia “Eesti 2035” seisukohti selles osas: i. Esiteks, praegune sündimuse tase, nagu tõdetakse ka HEA sissejuhatuses, on ebapiisav pikaajalise ja süveneva rahvastikukao vältimiseks. Kadu oleks võimalik kompenseerida sisserändega, kuid arvestades rändelist päritolu rahvastiku juba niigi suurt osa (välispäritolu rahvastiku osakaalu poolest hoiab Eesti EL riikide hulgas teist kohta) ja lõimumise aeglast kulgu, ei ole see arengutee vastuvõetav. Samuti, tõdemus, et suures osas Euroopas on seis sündimusega veel halvem, ei aita meid kuidagi. Kui me ka kogu Euroopat aidata ei suuda, on enda aitamine igal juhul meie ülesanne. ii. Teiseks, sotsiaalpoliitika mitmete valdkondade mahajäämus OECD või EL riikide keskmisest ei saa olla ettekäändeks, millega põhjendada sündimuse toetamisele suunatud edasiarendamisest loobumist. Kujunenud ebaühtluse kõrvaldamiseks ei saa olla teistest rohkem arenenud valdkondade arengu pidurdamine, vaid mahajäänud valdkondade järeleaitamine. Arusaadavalt vajab sotsiaalvaldkond senisest rohkem ressursse. See on kitsaskoht, mis pärsib kogu sotsiaalvaldkonna arendamist, kuid millele ei ole ühiskonnas piisavalt tähelepanu pööratud. Selle kitsaskoha ületamiseks tuleks algatada laiapõhjaline avalik arutelu sotsiaalkulude optimaalse taseme üle. See eeldab ka laiapõhjalise maksureformi (või debati) algatamist, sest lihtsalt eelarveliste vahendite ümberjagamine ei ole ilmselt piisav, kasvavate sotsiaalkulutuste katmiseks. Sobiv aeg selleks võib olla Riigikogu eelseisvate valimiste eelne aeg. iii. Kolmandaks, sündimust toetavate konkreetsete meetmete osas juhtis Pere Sihtkapital kohtumisel sotsiaalkaitseministriga tähelepanu vajadusele tagada perepoliitika valdkonna rahaliste meetmete regulaarne ajakohastamine vastavalt elukalliduse muutumisele. Teeme ettepaneku (EP4) lisada HEA sündimust ja laste heaolu toetavate tegevuste hulka kolme ja enama lapsega peredele mõeldud toetuse regulaarne indekseerimine. Kui eelarvevahendeid on rohkem, siis võiks indekseerimine hõlmata ka 66  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring peretoetuste laiemat ringi. Toetuse 300 eurole tõstmise (2017) järel on mitme järjestikuse aasta vältel olnud täheldatav eelnevaga võrreldes suurem kolmandate ja järgnevate sündide arv (eestlastel oli 2020. aastal 3+ sünde ligikaudu 20% rohkem kui aastal 2016). Samuti on kolme ja enama lapsega peredele mõeldud toetuse suurendamine aidanud vähendada lasterikaste perede vaesusriski. Siiski on nende perede vaesusrisk väiksema laste arvuga peredega võrreldes jätkuvalt suurem. Praeguse kiireneva inflatsiooni, samuti kõrgelt üle 5% ulatuva palgakasvu tingimustes on viimane aeg lasterikka pere toetuse indekseerimiseks – vastasel korral kaotab see mõju nii otseselt sündimust toetava kui ka vaesusriski vähendava meetmena. Sissejuhatus (rahvastik) Arvestatud. Täiendatud arengukava teksti toetuste reaalväärtuse säilitamise Rahaliste toetuste regulaarne ajakohastamine kõrvaldaks ebakõla sündimust olulisust puudutavaga. toetavate meetmete süsteemis nende toetuste vahel, mille määr on fikseeritud, ja vanemahüvitise vahel, mille suuruse automaatse ajakohastamise tagab vanemahüvitise seos töötasuga. Soovitame sündimuse suurendamist toetavate tegevuste kavandamisel arvestada ka Riigikogu rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni mõlema koosseisu põhidokumentides sisalduvaid soovitusi. Pere Sihtkapitali eestvõttel on valmimas mahukas kirjanduspõhine uuring sündimust mõjutavatest teguritest, mille tulemusi HEA teostamisel on võimalik samuti peagi kasutada. Üldine kommentaar (rahvastik) Teadmiseks võetud. Eelmisel perioodil käsitles sündimuse küsimusi eraldi arengukava – laste ja perede arengukava 2012–2020. Oma põhjalikkusega on see saanud korduvalt kiitust rahvastikupoliitikaga tegelejatelt väljaspool Eestit.4 Pere Sihtkapital on seisukohal, et Eesti ei saa lasta uues arengukavas latti madalamale. HEA kui ainus sündimust käsitlev valdkondlik arengukava peab esitama sisuka tegevuskava sündimuse suurendamiseks. Sündimuse tõus, isegi vähesel määral, on pikas tulevikuvaates oluline osa lahendusest paljudele tõsistele väljakutsetele, mis Eesti ees seisavad. Loodame, et arengukava koostajad seda vajadust mõistavad. 4 Tomas Frejka, Stuart Gietel-Basten, Fertility and Family Policies in Central and Eastern Europe after 1990, Comparative Population Studies, 2016, 41, 1, lk 3–56; Tomas Sobotka, Anna Matysiak, Zuzanna Brzozowska, Policy responses to low fertility: How effective are they?, United Nations Population Fund, 2020. 67  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Üldine kommentaar (rahvastik) Arvestatud. Heaolu arengukava koostamine on avalik ja sellesse kaasatakse Lõpetuseks teeme ettepaneku kaasata Pere Sihtkapital HEA koostamise kõik huvitatud osapooled. protsessi, sest tõenäoliselt oleme üks väheseid organisatsioone, mis rahvastikuprobleemide lahendamisele keskendunud on. Siseministeerium* Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Oleme koostamas lastekaitseseaduse väljatöötamiskavatsust Teeme ettepaneku täiendada „Lapsed ja pered“ tegevussuundi (tähtaeg august 2022), kus analüüsime terviklikumalt lastekaitsetöötajate 24/7 lastekaitsetöötajate 24/7 kättesaadavust puudutavaga. Lapsesõbralik kättesaadavust. Mh seda, kuidas lahendada olukorrad, mis vajavad lastekaitse lahendus ei peaks olenema tööpäevast või nädalavahetusest. On palju sekkumist ka töövälisel ajal. olukordi, kus politsei vajaks oma igapäevases töös lastekaitsetöötajate reaalset kohalolu sündmuskohal (nt väärkoheldud laste puhul). Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Töökeskkonna parandamisele ja töösuhete arendamisele suunatud Ettepanek/soovitus arengukava koostajatele on vaadata üle töörühmadega tegevussuunad panustavad eesmärki, et töö tegijad oleksid terved, õnnelikud koostöös, et kõik eesmärgi tahud (nii siin peatükis kuid ka teistes) oleks ja osaleksid pikalt tööelus. tegevussuundadega kaetud. Siit jäi näiteks silma, et eesmärgiks on mh seatud ka töö tegijate õnnelikkus ja pikk osalemine tööelus, kuid tundub, et selgeid tegevussuundi selleks hetkel mõeldud pole. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Osaliselt arvestatud ja selgitatud. Uus sõnastus: „Majanduse Teeme ettepaneku tegevussuund „Majanduse struktuurimuutuste ja töötajate struktuurimuutuste toetamiseks tuleb lisaks tööjõu oskuste ja teadmiste tööalase mobiilsuse toetamiseks tuleb prioriteetsete valdkondade arendamisele prioriteetsete valdkondade oskustööjõupuudust vajadusel oskustööjõupuudust sihistada rändepoliitikaga ja seda vajalikul määral sihitada rändepoliitika ja seda toetavate meetmetega, kooskõlas toetavate meetmetega“ eemaldada, kuna selle mõte ja sisu ei lähe kokku rändepoliitika üldiste eesmärkidega.“ siseturvalisuse arengukavas avatud rändepoliitika sihtide ega ka erinevate järeldustega, mis on tehtud RITA-RÄNNE projekti raames. Nõustume, et struktuurimuutuste toetamisel on esimeses järjekorras olulised kohalikule tööjõule suunatud tegevused. Majanduse struktuurimuutuse Rändepoliitika on teisene vahend – kui riigisisesed mehhanismid ei toimi. esmased riigisisesed tegevused on arengukava keskne osa ja kirjeldatud Käesolevalt ei ole majanduse struktuurimuutuse ja töötajate mobiilsuse arengukava alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu teiste tegevussuundade all. toetamise osas pakutud esmast riigisisest tegevust. Seejuures jääb ka Arusaamatuks jääb, miks on eeldatud, et prioriteetsete valdkondade küsitavaks, kuidas toetab rändepõhine tööjõud Eestis tööalast mobiilsust? oskutööjõupuuduse sihitamine välistööjõuga viitab ulatuslikule tööjõu sisserände vajadusele. Samuti ei ole arusaadav, kuidas on „prioriteetsete Tõstame veelkord esile läbiviidud RITA-RÄNNE projekti tähelepanekud ja valdkondade oskustööjõupuuduse sihistamine“ vastuolus STAKiga, kus leiud. Tegemist on teaduslikult põhjendatud innovaatilise lähenemisega samuti tuuakse välja „suurenev vajadus kvalifitseeritud ja oskustööjõu järele“ rände ja lõimumise protsesside kujundamisse. ning eesmärk on „soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust“. 68  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Muuseas leiti RITA-RÄNNE projekti raames, et töötavate inimeste arv ei pruugi väheneda samas taktis tööealiste inimeste arvu vähenemisega. Erinevate poliitikatega on teoreetiliselt võimalik peaaegu täies ulatuses ära hoida töötavate inimeste arvu vähenemine. See tähendab, et Eestis puudub vajadus ulatuslikuks tööjõu sisserändeks. Eesti rändepoliitika on kujundatud vastavalt valdkondlikule pädevusele STAK-is. Seal on ära toodud suurenev vajadus kvalifitseeritud ja oskustööjõu järele. Eesmärk on soodustada nende välismaalaste Eestisse tulekut, kes annavad ühiskonnale kõrget lisandväärtust ning kelle siinviibimine on kooskõlas avalike huvidega Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Mitte arvestatud. Sõnastusettepaneku järgi praegu arengukava sõnastust ei Kommentaar tegevussuundade viienda lõigu (lk 13) juurde. Kas see on muuda. Arengukava ja alaeesmärkide fookuses on toetada tööalast arengukavas seatud sihiks vaid tööalase enesetäiendamise puhul või enesetäiendamist, tööks vajalike oskuste ja teadmiste omandamist. Laiemalt laiemalt? Kui laiemalt, siis tasuks sõnastust muuta. isiklikus elus enda teostamiseks ja ühiskonnas osalemiseks oskuste ja teadmiste arendamise toetamine on Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 fookuses. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Arvestatud. Sõnastatud on tegevus: Toetada vanemaealiste vaimset tervist Kommentaar tegevussuundade kolmanda lõigu (lk 17) juurde. Olukorra ning ennetada väärkohtlemist nii kodudes kui hoolekandeasutustes. kirjelduses oli avatud ka vanemaealiste vastu suunatud vägivalla teemat jmt. Kas siin tegevussuuna lõigus on mõeldud vaid koduses keskkonnas kaua toime tulemiseks suunatud ennetustööd või laiemat lähenemist? Soovitus on seda lõiku veidi selgemaks kirjutada, kuna tundub, et ilmselt on hetkel ühte lõiku väga mitu erinevat teemat kokku koondatud. Alaeesmärk 3: Vanemaealised Arvestatud. Teema on viidud sotsiaalhoolekande korralduse alaeesmärgi (nr Kommentaar tegevussuundade neljanda lõigu (lk 17) juurde. Sellega 4) alla. Abitehnoloogiate kasutuselevõtt on vajalik nii inimeste kodudes seonduvalt tuleks tähelepanu pöörata ka koduse keskkonna ohutumaks kui teenuskeskkondades (nt hoolekandeasutused). Oluline on, et nutikad muutmisele – kasutada tuleb inimeste vajadustest lähtuvalt talle sobivaid lahendused muutuksid inimesele kättesaadavamaks, sh hinna poolest. paigaldisi, seda eriti tuleohutuse seisukohast. Teeme ettepaneku täiendada Ka peab olema tagatud juhendamine ja kasutajatugi lahenduste siinset lõiku koduse keskkonna ohutuks muutmise teemaga. kasutamisel. Alaeesmärk 4: Sotsiaalhoolekande süsteem Arvestatud. Selgitus lisatud eelmisel real. 69  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Kommentaar tegevussuundade seitsmenda lõigu (lk 23) juurde. Ka siin teeme ettepaneku, et oleks hõlmatud koduse keskkonna ohutuse teema (kasutusele tuleb võtta inimese vajadustele vastavaid paigaldisi). Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik* Sotsiaalministeerium Sissejuhatus Selgitus: Soovitud laste arv ei ole kindlasti eesmärk, aga erinevus soovitud ja Kommentaar lk 2 eelviimase lõigu juurde. Soovitud laste arv ei pruugi tegeliku laste arvu vahel näitab võimalust kasvuks. Seetõttu on see arv välja näidata, mis trend on, sest soovid on ühed asjad, kuid reaalsuses elluviimine toodud. Lisasime sissejuhatusse ka teisi sündimust kirjeldavaid näitajaid. teine. Ehk oleks mõttekas vaadata seda, kuidas sündmuse trend on olnud. Ütleb vast sisuliselt rohkem infot ja võimaldab paremini analüüsida, kas oleme liikumas suurema iibe suunas või mitte. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Nõustume. See on ka nii lastekaitse reformi kui ka erivajadustega Kommentaar olukorra kirjelduse teise lõigu (lk 6) juurde. Meetmena ehk luua laste reformi eesmärk. süsteem, mis aitaks tugispetsialistidel koordineerida ühiselt abivajaja vajadusi ning leida lahendusi. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Täiendame arengukava osa. Kommentaar tegevussuundade teise lõigu (lk 8) juurde. Mida kutse andmise süsteemi arendamise all täpsemalt mõeldakse? Mis probleemid sellega seoses esil on? Hetkel ei saa aru, miks see vajalik on, ehk oleks koht, kus põhjendada. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Arengukava selle osa olukorra kirjeldust on täiendatud, rõhutades Kommentaar tegevussuundade neljanda lõigu (lk 9) viimase lause juurde. peresuhete kvaliteedi olulisust lapse heaolu tagamisel ja vanemliku Siin on taustapõhjuseks vanemate enda vaimne tervis, peresuhe vanemate toimetuleku toetamise vajadust. Tegevussuunale lisasime selguse vahel. Ehk vaja ka neid kuidagi sisse tuua? suurendamiseks, et sekkumiste kõrval tuleb teha kättesaadavamaks ka vajalikud teenused vägivalda kasutanud vanematele, mis tähendab ka vaimset tervist, paarisuhet ja vanemlikke oskusi toetavaid teenuseid. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Nõustume, et oluline on arendada tugisüsteemi KOV tasandi Kommentaar tegevussuundade kuuenda lõigu (lk 9) esimese lause juurde. lastekaitsele, see on arengukavas viidatud kvaliteedisüsteemi oluline osa. Järelvalve võib tekitada trendi andmete mõjutamises. Peaks olema justkui Samas peab kvaliteedisüsteem hõlmama ka kontrolli- ja järelevalvesüsteemi, tugisüsteem KOV tasandile, mida ei võeta kui autoriteeti, kellele vaja aru mis ei tähenda üksnes aru andmist ja sanktsioneerimist, vaid saab olla ka anda, vaid kes on toetav ja teenust arendav pool. nõustav ja toetav. Vastava tegevussuuna puhul on selgemalt sõnastatud vajadus täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui riikliku lastekaitset korraldava asutuse ja järelevalveasutuse pädevusi ja ülesandeid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste toetamisel ning nende lastekaitselise tegevuse ja teenuste nõuetekohasuse kontrollimisel. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. 70  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring MÕTE: Tegeleme tagajärgede, mitte põhjustega? Ehk oleks vaja rohkem luua peredele suunatud tugiteenuseid, et suhted oleksid õnnelikumad ja tervemad. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO Sotsiaalministeerium TALO on järjepidevalt osalenud HEA programmi ettevalmistuses ning Täname meeldiva koostöö eest. etapiti püüdnud kujundada teemakohaseid sisendeid, millest mitmed on leidnud kajastamist menetluses olevas vahedokumendis. Asjalik ja sisuline oli 25. novembril toimunud avatud debatt HEA Teadmiseks võetud. Vabandame tekkinud tehniliste tõrgete pärast. sisupeatükkide detailsemaks analüüsiks ja soovitusteks, kuidas tagada lõppdokumendis sätestatava täitmise tagamine. Sisulist arutelu häiris teatud piirides küll teams-keskkonna tehniline võimekus, kuid osalejad näitasid üles mõistvat suhtumist, mis tagas sisutöö eesmärgi. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Eesti Teatriliidu tagasisidele vastatud ülal. TALO sisearutelude käigus kujunes seisukoht, mille kohaselt on HEA tegevussuundumustes mittepiisavalt käsitletud vabakutseliste loovisikutega, kui tööturu lahutamat osa, seonduvaid erisusi. Kuna teema puudutab otseselt kõigi liikide etendusasutuste valdkonda siis oli kokkulepe, et sisendettepanekud ja põhjendused, koostab ja esitab need Eesti Teatriliit, kooskõlastatult TALOga, HEA toimkonnale. Tulenevalt palume neid ettepanekuid aktsepteerida. HEA teemapakettidest keskendusime tööturu ja tööelu peatükile. Hinnates Teadmiseks võetud. esitatud materjali axnalüütiliselt süsteemseks ja edasistele arengutele orienteerituks, lisame mõned täiendavad aktsendid. Sõnastamata neid valmistekstina dokumenti, on tegu üldise suundumuste kujundamisega. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Arengukavas on pööratud tähelepanu mitte-traditsiooniliste HEA kirjeldab põhjendatult toimunud tööturu muutusi, mille tulemusena on töövormide levikule. Tegevussuundade all on rõhutatud, et töösuhete ja nö TLS/töölepingulised suhted juba asendunud ja edasistes arengutes tööohutuse õigusraamistiku kujundamisel arvestatakse erinevate töötegemise muutuvad veelgi enam nö a-tüüpilisteks. Seega oleme olukorras, kus viisidega. samalaadset tööd tehakse erinevates õiguskeskkondades. Samas on kehtivad õigusaktid jätkuvalt varasemate töösuhete regulatsiooniks. Seega on süvenev vastuolu tegelike töösuhete ja kehtiva õigusruumi vahel, mistõttu puudub piisav õiguskaitse nii töötajale kui tööandjale. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Tegevussuundade all on rõhutatud, et töösuhete ja tööohutuse õigusraamistiku kujundamisel arvestatakse erinevate töötegemise viisidega. 71  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Möödapääsmatu on vajadus korrastada töösuhete õigusruum tervikuna, st ei Samuti on rõhutatud vajadust toetada tööd tegevate isikute võimalusi piisa ainult tööosa regulatsioonist, vaid peab käsitlema ka TTOS, sotsiaalse kollektiivses töösuhtes osalemiseks ning soodustada tuleb kollektiivseid kaitse, etc. Samuti kollektiivsete töösuhete kogupaketti (kollektiivse läbirääkimisi. õigsuskaitse), kuidas ja kellele tagada ühinemisvabadus ning osalemisõigus kollektiivsetes töösuhetes. Kui aga mõnele töösuhte grupile on piirangud siis millised on võimalikud uued garantiid? Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Arengukavas oleme rõhutanud, et vaidluste tekkimisel tuleb Uute töösuhete tekkimine ja realiseerumine eeldab nö paindlike töösuhete erimeelsused lahendada kiirelt ja kvaliteetselt. Töösuhtest tulenevaid vaidlusi olemasolu ja arendamist. Samas ei tohi suurem vabadusaste tekitada peab saama lahendada töövaidluskomisjonis kiirelt ja asjakohaselt. töötajatele, samuti tööandjatele, ettenägematuid vaiete olukordi, mille Teenuseosutamise raames on inimesel õigus pöörduda kohtusse. lahendusteks puudub piisav õigusregulatsioon. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Arengukavas on välja toodud vajadus toetada tööd tegevate isikute Kuna uute töövormide erisus on piisavalt erinev siis puudub otstarbekus võimalusi kollektiivses töösuhtes osalemiseks ning soodustada tuleb koostada nö unifitseeritud tööõigus. Kindlasti oleks üheks töösuhete kollektiivseid läbirääkimisi. korrastamise lahenduseks senisest aktiivsem osapoolte läbirääkimiste ja sektorite erisusi arvestav kokkulepete sõlmimine. See eeldab tööturu osapoolte esindusõiguse ja realiseerimise täpsemat kirjeldamist (vt ka eespool esitatud KL töösuhete tõstatus). Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Teadmiseks võetud. Tööturu muutused esitavad uued, kõrgendatud nõuded ka tööturule vajalike töötajate koolitusele ja nõutavale erialasele ettevalmistusele. Siin soovitaks HEA ja OSKA koosmõju suurendamist. Olulist parandamist vajab õigeaegse ning piisava täiend- ja ümberõppe nii organisatoorse kui finantsilise tagamise korrastamine. Kindlasti eeldab see tööandjatele vajalikke finatssoodustuste garantiisid. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Töötasu alammäära kujundavad sotsiaalpartnerid ja ettevõtted. Oluline ja ootuspärane on õiglase töötasupoliitika kujundamine. Nö Riik saab siinkohal olla toetavas rollis ja seetõttu ei kajastu see valdkond odavtööjõupiirkonnad /sektorid mõjutavad negatiivselt vaba konkurentsi, ka arengukavas. hea kvalifikatsiooniga tööjõu ettevalmistust ja põhjendatud töörännet. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Teadmiseks võetud. Arvestades tööjõu vaba liikuvuse võimaluse ja vajadusega - peab kujundama poliitilised otsused ja organisatoorsed toimemehhanismid, mis tagavad võimaluse määratleda liikuvuse mahud, kvalifikatsiooninõuded, töötasustamise ja sotsiaalsete tagatiste üldpõhimõtted ja muu seonduva regulatsiooni. See võimaldab ellimineerida või õiguslikult piirata 72  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring põhjendamatute migratsioonilainetega kaasnevat, samas soodustaks kompetentse ja tööturule vajaliku tööjõu liikumist. Üldine kommentaar (avalik teavitus) Teadmiseks võetud. HEA realiseerumisele aitaks kaasa selle põhimõtetest ja positiivsetest tulemustest regulaarne ning piisav ja sisuline avalik teavitus, ühiskonna mõttelaadi suunamine. Avaldame lootust, et ülaltoodud mõttearendused, mis kujunesid meie Teadmiseks võetud. Täname! liikmesliitudega toimunud aruteludes, aitavad fokusseerida selle olulise arengudokumendi edasisi suundumusi. Oleme jätkuvalt avatud seotud teemade aruteludeks. Tervise Arengu Instituut* Sotsiaalministeerium Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Teadmiseks võetud ja selgitatud. Nõus ja tegeleme selle küsimusega Kommentaar olukorra kirjelduse lk 8 esimese täispika lõigu juurde. Peale LK lastekaitse korralduse muutmise juures. valdkonna juhtide vaja tõsta ka KOV juhtide (sh volikogu) üldisemat valdkondlikku pädevust, et soovitud muutusi ellu kutsuda. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvesse võetud. Täiendame teksti. Kommentaar olukorra kirjelduse lk 8 esimese täispika lõigu juurde. Võiks tuua välja ka eestkostepered eraldi, sest seal on kõige enam lapsi ja pered vajavad ka väga tuge. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvesse võetud. Muudame teksti. Kommentaar olukorra kirjelduse lk 8 teise lõigu juurde. Täna on probleem selles, et pole peresid, kes tahaks asendushoolduspereks saada. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitame. Puudu on teenustest, mis kataksid iga lapse vajadused, nt on Kommentaar olukorra kirjelduse lk 8 teise lõigu juurde. Ei saa päris öelda, et suureks mureks lapsed, kellel on intellektipuue, kuivõrd paljud teenused teenuseid ei ole üldse. Näit Laste Vaimse Tervise keskus tegutseb, aga mahud sobivad just norm intellektiga lastele. Probleeme on ka kättesaadavusega – pole piisavad jne. teenused, mis on olemas, ei ole üle kogu riigi kättesaadavad. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Arengukava perioodil on kavas vaadata üle kogu nö sekkumiste Kommentaar tegevussuundade lk 10 kolmanda lõigu esimese lause juurde. pakett suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele laiemalt. See Ilmselt ka laiendada ligipääsu olemasolevatele, sh MDFT jms. tähendab, et meil oleks selgelt teada, millised on laste vajadused sihtgruppide lõikes ja milline võimekus peab riigis olema, et lapsi vajaduspõhiselt abistada. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvesse võetud. Nõustume. Kommentaar tegevussuundade lk 10 kolmanda lõigu teise lause juurde. Oluline on ka töökoormuse hindamine, kuna see võib olla oluline takistus, sh võrgustikutöös. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Nõustume ja sellega oleme plaaninud ka tegeleda. 73  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Kommentaar tegevussuundade lk 10 kolmanda lõigu viimase lause juurde. väga oluline on ka lapse teenusel viibimise ajal töötatakse lapse perega ning pere saab juba teenuseid, et oskaks hiljem last toetada. Näiteks on selleks USA-s ja Euroopas kasutusel TFCO mudelil põhinevad teenused (alternatiiv KLAT-ile) (https://www.tfcoregon.com/about/), kus suur rõhk tööl perega lapse teenusel viibimise ajal. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud. Eestkosteperedega seotud tegevussuund on arengukavas juba välja Kommentaar tegevussuundade lk 10 viimase lõigu (jätkub lk 11) juurde. toodud. Tänasest enam on vaja eraldi fookust eestkosteperedele, keda on enim, kuid kes täna saavad tuge kõige vähem. Oluline koostöö JuM ja kohtutega, KOVidega. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Teksti täiendatud. Lisatud märge suure hooldus- ja abivajadusega laste Teksti võiks lisada ka vajaduse korraldada lapsehoidu nii, et igal hoiuteenuse välja töötamise osas. Üldine lapsehoiu ja lasteaia regulatsiooni lapsevanemal oleks võimalus nii lühiajaliselt (mõneks tunniks) kui uuendamine toimub alushaiduse ja lapsehoiu seaduse raames. pikaajaliselt (tööpäeval või ka õhtusel ajal) jätta oma laps hoidu, et vanem saaks teha tööd. Eriti oluline teema just üksikvanemate puhul. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Selgitatud. Sooline ebavõrdsus läbib kõiki nimetatud teemasid (majandus, Jääb arusaamatuks, miks just sooline võrdsus on ebavõrdsuse osas võetud tervis, haridus) jne ning vajab terviklikku lähenemist. fookusesse. Võiks olla ülesehitatud üldisema ebavõrdsuse kontekstis, kus erinevateks harudeks (mis ühtlasi üksteisele vastastikmõju avalduvad) on majanduslik ebavõrdsus, tervisalane ebavõrdsus, hariduslik ebavõrdsus, sooline ebavõrdsus jne. Sooline ebavõrdsus ei ole olemuslikult olulisem kui teised ebavõrdsuse liigid. Seda enam, et just näiteks haridus on kõige tugevam mõjur, mis inimeste sotsiaalmajandusliku ja seal edasi tervisliku olukorda mõjutab. Riigikantselei Sotsiaalministeerium Sissejuhatus (olukorra kirjeldus) Teadmiseks võetud. Hetkel on sissejuhatuses pikk olukorrakirjeldus, mis kohati kordab ka viie alaeesmärgi all olevat olukorrakirjeldust. Arengukava lõppversioonis peaks seda sissejuhatavat olukorrakirjeldust tunduvalt lühendama ja viima kas näiteks arengukava lisadokumendiks või pigem kaardistama olukorda pika teksti asemel teatud oluliste punktide/tugevuste/kitsaskohtade väljatoomisega (vt nt haridusvaldkonna arengukava lk 7-10). Sissejuhatus (olukorra kirjeldus) Teadmiseks võetud. 74  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Sissejuhatuses olev olukorrakirjeldus on hetkel üsna ebaühtlane ning on tunda, et sisend on kokku kirjutatud erinevate inimeste poolt, kuid ühtsesse stiili ühtlustamine on hetkel veel tegemata. Näiteks sotsiaalvaldkonna kirjeldus on statistikakeskne, samal ajal töövaldkonna kirjeldus pigem probleemkohtadele rõhuv ja ilma numbriteta. Seega stiil vajab ühtlustamist. Isiklikult eelistan töövaldkonna stiili ehk peamiste probleemkohtade väljatoomist Sissejuhatus (ligipääsetavus) Arvestame. Sissejuhatuses on võrreldes muude probleemkohtadega ligipääsetavus kajastatud liiga pealiskaudselt ehk vaid lõpus 1 lausega. Ka ligipääsetavuse puhul on oluline, et see oleks sissejuhatuses kajastatud teiste teemadega võrdväärses mahus, kus probleemi olemus seda toetava statistikaga on põhjalikumalt lahti kirjutatud. Teemade ebaühtlane käsitlus torkab hetkel sissejuhatuses silma. Sissejuhatus (läbivad põhimõtted) Arvestame. Lisame läbivad põhimõtted. Võiksite kaaluda ka HEA-s dokumendi alguses kajastada läbivaid põhimõtteid või alusväärtusi, millest kogu arengukava kantud on ning mis kehtib iga arengukavas kajastatud valdkonna kohta (NB! Ma ei pea silmas läbivaid teemasid struktuuritoetuste seaduse kontekstis, vaid alusväärtusi). Kuna HEA arengukava tegeleb inimesekesksete teemadega, siis see aitaks luua mingit alusraamistikku või vundamenti kogu dokumendile. Näitena saab tuua nt haridusvaldkonna arengukava (lk 6). Esimese hooga pakuksin aluspõhimõteteks näiteks inimväärikuse austamine, võrdsete võimaluste tagamine jms. Üldine kommentaar (maailmatrendid) Teadmiseks võetud. Hetkel on nii sissejuhatuses kui ka alavaldkondade olukorrakirjeldustes läbisegi nii probleemkohad, maailmatrendide kajastus kui valdkonna statistika. Ehk tasuks enne alavaldkondade juurde minekut tekitada dokumendi algusesse ühtne maailmatrendide lühike kaardistus seostatuna arengukava alavaldkondadega. Maailmatrendid mõjutavad kõiki arengukavas kajastatud valdkondi ning kui need maailmatrendide seosed alavaldkondadega kohe arengukava alguses eraldi välja tuua, siis ei pea alavaldkondade olukorrakirjeldustes seda infot enam dubleerima. Suurte maailmatrendidena saab välja tuua näiteks nii rahvastiku vananemise (mõjutab nii sotsiaalhoolekannet, eakaid, tööturu- ja töökeskkonna 75  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring valdkondi, ligipääsetavust), töövormide muutuse, tehnoloogiarengu (mõjutab taas nii töötajate oskuseid kui ka nt hoolekandevaldkonda jne). Siin võiks ka eeskujuks võtta näiteks nii EE2035 maailmatrendide kaardistuse kui ka näiteks Sidusa Eesti arengukava peatükk 2.2. Üldine kommentaar (statistika) Arvestame. Uuemad andmed avaldati kooskõlastuse ajal, kuid arengukava Edasistes versioonides peaks kajastama kõige uuemat ja ajakohasemat lõppversioonis kasutatakse võimalikult ajakohaseid andmeid. statistikat. Näiteks tervena elatud eluaastate lõigus on kajastatud 2018. aasta andmeid, kuigi viimased andmed on teada ka juba 2020. aasta kohta. Ka vaesusnäitajate kohta on teada juba 2020. aasta andmed, mustandversioonis on kajastatud 2019. aasta omi. Värskeima statistikaandmete kasutust peaks jälgima läbivalt kogu dokumendis. Üldine kommentaar (tegevussuunad) Arvestame. Esitame tegevussuunad loendina. Tegevussuundade edasisel kajastamisel soovitame ka pigem kasutada loetelu, mitte ühte tervet teksti. Hetkel on tegevussuunad oma olemuselt pigem arenguvajaduste kaardistus, mitte niivõrd konkreetsed lahendusteed, mida riik järgmise 7 aasta jooksul alates 2023 ette võtab. Arengukava edasistes versioonides peaks tegevussuundi hakkama juba konkretiseerima. Vt haridusvaldkonna arengukava, Sidusa Eesti arengukava, TAIE arengukava jne. Üldine kommentaar (seosed) Arvestame. Seoste väljatoomisel tegevussuundade ja ÜRO säästva arengu eesmärkide vahel tasub ka kindlasti tutvuda teiste arengukavade lahendustega. Mida detailsemalt on SDG arengukava tegevussuunaga seostatav, seda parem. Üldine kommentaar (mõõdikud) Arvestame. Arengukava mõõdikud peaksid võimalikult palju käima ühte jalga EE2035 mõõdikutega ehk et EE2035 olulisemad mõõdikud oleksid kajastatud ka valdkondliku arengukava mõõdikutes. Kindlasti tuleks HEA-sse lisada uus väljatöötatav ligipääsetavuse mõõdik (mis hakkab olema ka EE2035 tegevuskavas), mille väljatöötamist veavad SOMist Meelis ja Lili. Üldine kommentaar (suuremad reformid) Arvestame. Palume vaadata, et EE2035 tegevuskavas SOMi eestvedamisel olevad suuremad reformid oleksid teemadena kaetud ka HEA tegevussuundades (vt detailsemalt alaeesmärkide all olevat infot). Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitatud ja osaliselt arvestatud. Eesmärk oligi arengukavas keskenduda olulisematele probleemidele, mis lahendamist vajavad. Universaalsetes 76  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Hetkel torkab arengukava mustandtekstist silma eelkõige rõhuasetus nö meetmetes on viimastel aastatel väga palju tehtud (nt on lõpule jõudmas probleemidega lastega tegelemisele (erivajadusega lapsed, väärkoheldud vanemapuhkuste ja -hüvitiste reform) ning me ei pea vajalikuks kõiki neid lapsed, kompleksprobleemidega lapsed, vaesuses elavad lapsed, teemasid uuesti avada või loetleda, sh tuua välja tavapäraseid pidevaid lastekaitsesüsteemi uuendamine). Kõik need teemad on väga vajalikud ning peredele suunatud hüvesid ja tegevusi. peakski olema arengukavas hõlmatud, kuid hetkeversioonis on täiesti Täiendame siiski arengukava nt sünni sündmusteenuse ja selle võimalike kajastamata nö Eesti keskmised, ilma suuremate probleemideta lapsed ja edasiarendustega ning vanemluse toetamisega, mis puudutavad ka n-ö Eesti nende arengu toetamine – mida on riigil järgneva 9 aasta jooksul kavas nende keskmist perekonda. heaks ära teha? See on hetkel arengukava fookusest puudu. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvesse võetud. Arengukava tekst on täiendatud. Siin peatükis peaks välja tooma ka haakuvaid teemasid teiste arengukavadega – näiteks koolikiusamine ja selle ennetamine, laste vaimne tervis ja selle heaolusse panustamine jne. Isegi kui need valdkonnad lahendatakse teiste arengukavade käigus (haridusvaldkonna AK, rahvastiku tervise AK), siis peaks need probleemid olukorra kaardistuses siiski samuti kajastatud olema kasvõi ühe lausena. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni kohtumisel 03.02.2022 Kuna pere- ja rahvastikupoliitika liikus käesoleva valitsusega SIMi alt SOMi, otsustati, et rahvastikuprotsesse ja rahvastikupoliitika osiseid selgitatakse siis jäeti „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavast“ rahvastiku osa välja lühidalt arengukava sissejuhatavas osas, lisades sinna ka viite (tekkis Sidus Eesti arengukava) ja oli kokkulepe, et rahvastiku teema kajastub rahvastikupoliitika valitsuskomisjonile, mis tegeleb rahvastikuga terviklikult SOMi uues heaolu arengukavas. Hetkel pole AE1 all rahvastikupoliitikat ja ministeeriumite üleselt. Samas otsustati, et kuna rahvastikupoliitika kajastatud ei olukorrakirjelduse ega ka tegevussuundade all. Terviklik valdkonda kuuluvad mitmed teemad (nt ränne, lõimumine, suremus) on rahvastikupoliitika tuleb samuti arengukava teemadesse hõlmata, näiteks kajastatud teistes arengukavades, siis neid ei dubleerita ja keskendutakse vaid AE1 all. sündimuse ja perepoliitika teemadele. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Selgitame. Rahvastik on üks teemasid, mida heaolu arengukava raames EE2035 tegevuskavas on SOMi vastutada suur reform „A. Kujundame käsitletakse läbi perepoliitika, laste ja kõikide inimeste heaolu suurendamise tervikliku rahvastiku- ja perepoliitika kestliku rahvastiku ja heaolu kaudu. Samas on teemasid, mis on kaetud teistes arengukavades – nt ränne ja tagamiseks“, mille all on ette nähtud näiteks sündimust ja vanemlust toetava kodakondsuspoliitika siseturvalisuse arengukavas, üleilmne eestlus Sidusa mitmekesise perepoliitika arendamine, mis arvestab perede erinevate soovide Eesti arengukavas jne, mistõttu ei saa kogu rahvastikupoliitikat hõlmata ühte ja vajadustega; Eesti kui rahvusriigi kestlikkust toetava rahvastikupoliitika arengukavasse, sh heaolusse. Rahvastikupoliitika koordineerimiseks on elluviimiseks valdkondade ülese koostöö suurendamine. See SOMi ülesanne moodustatud valitsuskomisjon, mida juhib sotsiaalkaitseminister: on hetkel arengukava mustandis tegevussuundade all katmata. https://www.riigiteataja.ee/akt/315052021001 Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Olukorra kirjeldust on nende teemade osas täiendatud. Hea, et rohepöördest tingitud oskuste muutus ja mõju Ida-Virumaa tööturule oli tegevussuundade all (küll üsna üldises sõnastuses) välja toodud, kuid 77  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring rohepöörde, automatiseerituse ja digitaliseerituse laialdasemat mõju inimeste oskustele, töökohtade kadu ja uute töökohtade teke tulenevalt suurtest maailmatrendidest ning Ida-Virumaa tööturul toimuvad eesootavad väljakutsed ja muutused seoses rohepöördega võiksid ka olukorrakirjelduses olla palju jõulisemalt ning tugevama fookusega välja toodud, et iga lugeja saaks aru, mis on need suured rohepöördest tingitud väljakutsed, millega Eesti riik tegelikult tööturu valdkonnas järgmise 9 aasta jooksul silmitsi seisab. Alaeesmärk 3: vanemaealised Teadmiseks võetud. Eraldi tegevussuunana me seda arengukava perioodil Tehnoloogiliste abivahendite kasutamine oli hetkel välja toodud pikaajalise 2023-2030 ei kajasta, kuid uute tehnoloogiate kasutusele võtmise hoolduse tegevussuuna ühe osana. Kuna pikaajalises hoolduses on järjepidev soodustamine on ka meie üks eesmärkidest, mida oleme põhjalikumalt tööjõu puudus ning suund on elu lõpuaastatel võimalikult kaua käsitlenud Rohelise raamatus „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese kodukeskkonnas viibimine, siis kogu tehnoloogiliste abivahendite igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“. Roheline raamat on arendus/kasutuselevõtmine/edendamine võiks olla isegi palju jõulisemalt ettepanekute kogum, mida soovime edaspidi kasutada tehnoloogiarikka arengukava teksti sisse kirjutatud ning seda täiesti eraldi tegevussuunana. hoolekande võimaluste aruteludes ning lahenduste otsimisel. Aruteludega Tehnoloogia areng ka kasutuselevõtu soodustamine võiks olla kajastatud jätkamise vajadus on arengukavas sõnastatud. mitte ainult pikaajalise hoolduse kliendi vaatest, vaid ka tavalist tervet eakat inimest toetava uue suunana. „Tehnoloogia eaka inimese teenistuses ja tema igapäevaelu toetajana“. Alaeesmärk 3: vanemaealised Täname ettepaneku eest! EE2035 koostamisel tuli just partnerite ja laiema avalikkuse poolt väga tugev Arvestame. Täiendame arengukava teksti. ootus „väärika vananemise“ propageerimisele ja võimestamisele, et Eesti riik ei keskenduks eakate puhul vaid pensionitele ning hooldusküsimustele, vaid lisaks pensionite ja hooldusküsimustele ka eakate võimestamisele, kaasamisele, nende aktiivsele panustamisele ühiskondlikes protsessides. Tore, et see teema on mustandi tekstis kajastust leidnud, kuid lugejana tahaks uues HEA-s isegi selle teema veel tugevamat fookusesse seadmist ja „väärika vananemise“ propageerimist. Ka EE2035 tegevuskavas on SOM peavastutaja tegevusuliini „Ühiskondlike hoiakute soodustamine põlvkondadevahelist sidusust väärtustavaks ning vanemaealiste inimeste ühiskondliku aktiivsuse ja väärika vananemise toetamine (nt vanemaealiste ulatuslikum panustamine vabatahtlikku tegevusse)“ elluviimise eest. See roll võiks ka uue arengukava tegevussuundades selgelt esile tulla. 78  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Alaeesmärk 4: sotsiaalhoolekanne Arvestatud. Vananenud sotsiaalse taristu halb ligipääsetavus on lisatud Olukorrakirjelduse viimases lõigus, kus on juttu sotsiaalsest taristust ja probleemi kirjelduse juurde. Ligipääsetavuse probleeme ja lahendusi on eluasemefondist („Osa sotsiaalsest taristust ja eluasemefondist on jätkuvalt põhjalikumalt käsitletud 5. alaeesmärgi all. vähetõhus ja keskkonda koormav. „) tuleb kindlasti kajastada ka ligipääsetavuse probleemi. Alaeesmärk 5: Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused Arvestame. Sama kommentaar, mis sissejuhatuse juures. Ligipääsetavus on võrreldes muude teemadega nii olukorrakirjelduses kui ka tegevussuundades selgelt alakäsitletud ning vajab soolise võrdõiguslikkuse ning võrdsete võimaluste tagamisega lõikudega võrreldes sama põhjalikku käsitlust koos seda toetava statistika ja andmestikuga. Uus HEA arengukava on hea võimalus SOMil ligipääsetavuse teemat võimestada ning aidata sel muutuda tavaliseks normiks, millega erinevad ministeeriumid oma poliitikakujunduses peaksid arvestama koos soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste tagamisega. Selleks peaks see teema aga arengukavas leidma palju tugevamat fookust võrredes praeguse osakaaluga. Tallinna Ülikool Sotsiaalministeerium Sissejuhatus (rahvastik) Arvestatud osaliselt. Arengukava juhtkomisjoni kohtumisel 03.02.2022 Sündimuse toetamise ja rahvastikupoliitilise vaate puudumisest heaolu otsustati, et rahvastikuprotsesse ja rahvastikupoliitika osiseid selgitatakse arengukavas lühidalt arengukava sissejuhatavas osas, lisades sinna ka viite „Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepanek“ (versioon rahvastikupoliitika valitsuskomisjonile, mis tegeleb rahvastikuga terviklikult 30.03.2021) nägi muuhulgas ette (lk 5), et „seejuures hõlmab arengukava ka ja ministeeriumite üleselt. Samas otsustati, et kuna rahvastikupoliitika sündimuse jt rahvastikuprotsessidega seotud teemasid.“ Samas ettepanekus valdkonda kuuluvad mitmed teemad (nt ränne, lõimumine, suremus) on on ära toodud alateemad, milledest esimene on „laste ja perede heaolu ning kajastatud teistes arengukavades, siis neid ei dubleerita ja keskendutakse vaid rahvastikupoliitika“. sündimuse ja perepoliitika teemadele. Heaolu arengukava 2023–2030 mustandis (november 2021) on toodud viis alaeesmärki, millest esimene on „Lapsed ja pered“. Selle alaeesmärgi all käsitletakse arengukava mustandis lastekaitse, laste hoolekande ning vaesemate perede toetamise küsimusi. Puudu on aga sündimuse toetamise eesmärk ja rahvastikupoliitika vaade, kuigi see on ette nähtud arengukava koostamise ettepanekus. Ka arengukava mustandi sissejuhatuses osutatakse taastetasemest madalamale sündimusele kui kesksele tegurile, mis toob kaasa rahvastiku vananemise ja vähenemise. Tööealise rahvastiku vähenemise peamiseks põhjuseks on madal sündimustase viimase kolmekümne aasta 79  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring jooksul, mistõttu on tööturule jõudnud ja jõudmas varasemast kolmandiku väiksemad põlvkonnad (sündinud 1990. aastatel ja hiljem). Seega, ehkki arengukava sissejuhatus loob selge seose ebapiisava rahvastiku järelkasvu ning vananemisest ja rahvastiku vähenemisest tulenevate väljakutsete vahele, siis konkreetsemaid tegevussuundi arengukava mustandis seni paraku kavandatud ei ole. Samas, kuivõrd sündivate laste absoluutarv on ka edaspidi langustrendis 1990. aastatel ja hiljem sündinud väikeste sünnipõlvkondade jõudmisel pereloomeikka, siis probleem süveneb. Heaolu arengukavas 2016–2023 tõepoolest sündimuse ja rahvastiku kestlikkuse teemasid ei käsitletud, ent need olid eraldi välja toodud laste ja perede arengukavas 2012–2020, kus esitati põhjalik olukorrakirjeldus ja tegevussuunad, samuti seati sündimuse tõstmise eesmärk. Oluline on märkida, et ka strateegia Eesti 2035 eesmärkide seas on sündimuse toetamine ja tõstmine. Pidades silmas, et rahvastikuprotsessidest kuulub heaolu arengukava alla (selle koostamise ettepaneku järgi) üksnes sündimus, ning muud rahvastikuteemad (tervis, ränne, lõimumine, välis-Eesti) on eraldatud teistesse arengukavadesse, siis on heaolu arengukavas keeruline esitada terviklikku rahvastikupoliitilist vaadet. Samas leiame, et on hädavajalik, et sündimus leiaks heaolu arengukavas keskse rahvastikupoliitilise tähtsusega küsimusena põhjalikku käsitlust vähemalt sarnasel sisulisel tasemel kui seda tehti laste ja perede arengukavas 2012–2020. Alaeesmärk 3: vanemaealised Selgitame. Oleme nõus, et just 65-aastaste ja vanemate inimeste käsitlemine Vanemaealiste määratlusest "vanemaealistena" ei ole ainus võimalus. Tihti peetakse vanemaealiste Heaolu arengukava mustand lähtub traditsioonilisest vanaduskäsitlusest, aluspiiriks ka vanust 55. Rahvusvahelises statistikas loetakse pensioniealisteks vaadeldes vanemaealistena 65-aastaseid ja vanemaid inimesi. Samas näeb 65-aastaseid ja vanemaid inimesi, seetõttu kasutame seda vanust pensionitega riikliku pensionikindlustuse seaduse §71 ette, et alates 2027. aastast seotult ka HEA-s. Tööealisteks peetakse nii 18-64-aastaseid kui ka 15-74- korrigeeritakse Eestis vanaduspensioniiga nii, et 65 aastale lisatakse 65- aastaseid inimesi. Eestis ei saa võrdsustada pensioniiga ja tööea lõppu, sest aastaste isikute eeldatava eluea muutus. See tähendab, et heaolu arengukava juba 1996. aastast makstakse pensione koos töötasuga ning see on üks 2023–2030 kehtivuse ajal minnakse pensionisüsteemis üle varasemalt põhjuseid, miks lausa u 25% vanaduspensionäridest töötab. kronoloogiliselt vanaduskäsitluselt üle dünaamilisele, eluea pikkuse arengutest sõltuvale vanaduskäsitlusele. Ühtlasi muutub koos pensionieaga Alaeesmärgi 3 (vanemaealised) olukorra kirjelduses on välja toodud, et ka tööea vanuspiir. Tegemist on olulise muudatusega, mis võiks peegelduda vanemaealiste poliitika kujundamisel ei seata konkreetset vanusepiiri, ka heaolu arengukava tekstis. vaid arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega. Vanemaealiste 80  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega. Ettepanek võtta heaolu arengukava vanemaealiste alaeesmärgi aluseks Selgitame. Alaeesmärgi 3 (vanemaealised) olukorra kirjelduses on välja Maailma Terviseorganisatsiooni tervena vananemise kontseptsioon, sh toodud, et vanemaealiste poliitika kujundamisel ei seata konkreetset vanusesõbraliku keskkonna kontseptsioon vanusepiiri, vaid arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, Arengukava üldeesmärgina on sissejuhatuse teises lõigus sõnastatud „tagada muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega. Eestis pere- ja lapsesõbralik elukeskkond, …“ Ehkki sissejuhatuse avalõigus osundatakse ka vanemaealiste heaolu suurendamisele, siis pole mõistetav, Vanemaealiste poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna miks elukeskkonna puhul on vanemaealised kõrvale jäetud. Pigem võiks põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud eesmärgiks olla kõiki vanuserühmi katva, inimese elukaare kõigi etappidega aspektidega. See hõlmab ka Maailma Terviseorganisatsiooni tervena arvestava vanusesõbraliku elukeskkonna tagamine. Vanusesõbralik vannemise kontseptsiooni põhimõtteid. lähenemine hõlmaks nii lapsi, noori, keskealisi kui vanemaealisi – lähtudes tõdemusest, et vanus on tunnus, mida me ei saa mõjutada. Strateegias Eesti 2035 püstitatakse eesmärk toetada inimeste panustamist Olukorra kirjelduse alla on toodud välja, et vanusesõbraliku terve eluea jooksul ning toetada nende võimekust olla loov, ettevõtlik ja võimeline muutuma, sh olla valmis töö olemuse muutuseks. Tervise ja lähenemisega on vaja arvestada kõigis riigi poliitikates. sotsiaalkaitse suunal nähakse Eesti 2035 strateegias vajadust muuta Tegevussuundade all on nähtud vajadust edendada vanusesõbraliku ühiskonnas hoiakuid põlvkondadevahelist solidaarsust väärtustavaks ning ühiskonna kujundamist, sh töötada välja ja juurutada Eestis vanemaealiste inimeste ühiskondlikku aktiivsust soodustavaks. vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted. Heaolu arengukava mustandis ei ole rõhuasetust täiskasvanute, sh vanemate inimeste võimekuste arengule ja võimete realiseerimise toetamisele ega ka põlvkondadevahelisele koostööle. Nimetatud eesmärgid ei ole esindatud ka Haridusvaldkonna arengukavas, mille fookus on suhteliselt kitsalt digioskustel ja erialaõppel. Haridusvaldkonna arengukavas puudub eesmärk toetada tervena vananemist läbi võimekuste arendamise inimese isiklikel eesmärkidel. See võiks aga olla heaolu arengukava siht, läbi mille realiseeruvad ka riigi ja ühiskonna eesmärgid. Seetõttu teeme ettepaneku käsitleda heaolu arengukava alusdokumendina ka Maailma Terviseorganisatsiooni tervena vananemise kontseptsiooni (WHO, 2015. Healthy ageing. World report on ageing and health, pp 25–39), sh vanusesõbraliku keskkonna kontseptsiooni. WHO esitatud vanusesõbralikul keskkonnal on kaks taset. Esimesel tasemel toetatakse inimest, kellel on piirangud ja abivajadus, kompenseerides tema piiranguid. Teisel tasemel 81  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring võimestatakse inimest, et ta saaks realiseerida oma potentsiaali, st teha seda, milleks ta ilma toetava keskkonnata võimeline ei ole. Just heaolu arengukava peaks olema see poliitikadokument, mille eesmärk pole mitte ainult kannatuste kaotamine ja leevendamine, vaid heaolu selle parima võimaliku saavutamise tähenduses. Alaeesmärk 3: vanemaealised Selgitame. Tööalasele vanussurvele on vanemaealiste peatükis pööratud Alaeesmärgi 3 „Vanemaealised“ olukorra kirjelduse ja keskmisest rohkem tähelepanu, sest tööturg ja tööelu on heaolu arengukava tegevussuundade täpsustamine üheks fookuseks. Oleme arengukavas nimetanud ka vanuselist Vanussurve kirjeldus on esitatud liiga tööturu keskselt. Vanuseline diskrimineerimist toodete ja teenuste tarbimisel ning pööranud tähelepanu diskrimineerimine on üks enim levinud diskrimineerimise liike ja seda esineb vanemaealiste vastu suunatud vägivallale ning vaimse tervise probleemidele. igas eluvaldkonnas (Global report on ageism kohaselt on iga teine inimene vanemate inimeste suhtes eelarvamustega, mõtlevad stereotüüpselt või käituvad diskrimineerivalt). Diskrimineerimise kitsas fookus väljendub ka arengukava mustandi tegevussuundade osas, kus seatakse eesmärk leida lahendusi diskrimineerimisele tööturul. Vanuselise diskrimineerimise probleemiga peab aga tegelema kompleksselt. Vaid ühest valdkonnast lähtuv kirjeldus võib jätta eksitava mulje, et tervishoiu, teenuste, hariduse jm valdkondades oleks diskrimineerimine justkui rohkem aktsepteeritav. Maailma terviseorganisatsioon on näidanud, et diskrimineerimise leevendamiseks on kaks peamist lahendusteed: teadlikkuse tõstmine ning põlvkondadevaheline koostöö. Viimane on eesmärgina välja toodud ka strateegias Eesti 2035. Digipädevuste puudumise tagajärjed on arengukava mustandis esitatud individuaalsel tasandil (piirab ligipääsu teabele ja suhtlusele), kuid digioskamatuse sedavõrd suur ulatus mõjutab kogu ühiskonda, sealjuures demokraatlike põhimõtete rakendamist. Lisaks, arengukava mustand küll osutab digilõhe probleemile, kuid tegevussuundades seda ei käsitleta. Haridusvaldkonna arengukavas on vanemaealiste digioskuste parandamine ette nähtud vaid tööturu kontekstis. Heaolu arengukavas võiks olla eesmärgistatud õppivate kogukondade (learning cities) mudeli arendamine ja rakendamine, mis looks võimalused tööturult väljunud inimeste üldoskuste jm eluks vajalike uute oskuste omandamiseks viisil, mis on pidev ja kättesaadav. Seda toetaks vabatahtlike juhendajate laiaulatuslik väljaõpe, mis võiks olla Eestis üks digilõhe vähendamise ja kontrolli all hoidmise tegevussuundadest. 82  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Olukorra kirjeldusse võiks lisada järgmisi mõttekäike. Eluea pikenemine koos elukaare jooksul toimuvate ühiskondlike muutusega toob kaasa, et inimesed ei saa nooruspõlves kohustusliku haridusega kaasa oskusi, mida nende elu teises pooles peetakse üldoskusteks ehk oskusteks, mida vajab iga inimene, et olla teistega võrdväärne ühiskonnaliige. Demograafiline muutus toob kaasa vajaduse muuta lähenemist üldoskuste õppimisele. Näiteks OECD soovitab kaasata üldoskuste õppe pakkumisse tööandjad, akadeemiline kirjandus soovitab luua õppivate linnade ja kogukondade raamistiku. (UIL (2015). UNESCO Global Network of Learning Cities. Guiding Documents. UNESCO Institute for Lifelong Learning. https://uil.unesco.org/fileadmin/keydocuments/LifelongLearning/learning- cities/en-unesco-global-network-of-learning-cities-guiding-documents.pdf) Olukorra kirjelduses on esitatud väide, et vanemaealised „tegelevad vähem hobidega“. Meil ei ole aga põhjalikke andmeid hobide kohta, millega inimene tegeleb üksi, kas oma kodus või näiteks veebis. Küll aga näitavad uuringuandmed, et Eestis on vanemaealised vähem kaasatud koduvälistes sotsiaalsetes tegevustes. (Tambaum, T. (2019). Vanemas tööeas inimeste internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus SHARE Eesti nelja laine andmetel. Pilk hallile alale II. Vananemine elukaare vaates. SHARE Eesti teine ülevaatekogumik: Pilk hallile alale: Vananemine elukaare vaates. Tallinn, 29.oktoober 2019. Toim. Sakkeus, L. & Tambaum, T., Tallinna Ülikool, Eesti demograafia keskus, 71−84). Alaeesmärgi 3 “Vanemaealised” tegevussuundade osas kasutatakse väljendeid „vanusesõbralikud poliitikameetmed“ ja „elu kujundamisel vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega“, kuid pole konkretiseeritud ega toodud viiteid, milliseid meetmeid ja põhimõtteid silmas peetakse. Ettepanek on lähtuda siin Maailma Terviseorganisatsiooni vanusesõbraliku keskkonna kontseptsioonist (vt ettepanek 3). Tegevussuundades väljapakutud pensioni kompetentsikeskuse idee on hea, ent majanduslikku heaolu toetavad rahatarkuse-alased teadmised ja oskused on vaid üks suhteliselt kitsas komponent toimetulekust ja heaolust vanemas eas. Valmistumine eluks vanemas eas, sh pensionipõlveks, vajaks terviklikumat käsitlust, kuivõrd aineline toimetulek on seotud muude teguritega, sh psühholoogiliste ja sotsiaalsete ressurssidega. Eraldi tähelepanu nõuavad tööjätu ja pensioneerumise protsess, mis on üks 83  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring olulisemaid üleminekuid inimese elukaarel ja mille edukus mõjutab elukvaliteeti elu viimastel aasta(kümne)tel. Olukorra kirjelduses osutatakse ka vanemaealisi kaasavate esinduskogude vähesusele ning joonealuse märkusena soovile tõsta eakate nõukogude arvu. Samas võiks kaaluda positiivseid praktikaid, et luua vanuseliselt eristatud eakate nõukogude asemel omavalitsustes noorte-vanade (NOVA) ühisnõukogusid. Nii pensioniealised kui koolinoored veedavad suure osa oma ajast kohalikus keskkonnas, ent on seda puudutavatesse otsustesse sageli kõige vähem kaasatud. NOVA ühisnõukogud aitavad ühistegevuses näha põlvkondade sarnaseid ja erinevaid vajadusi ning tundma õppida üksteise mõtteviise, suhtlemis- ja töövõtteid, mis looks võimalusi põlvkondadevaheliste stereotüüpide lahustumiseks. Kaaluda tasuks ka põlvkondadevahelise koostöö kompetentsikeskuse loomist, mis levitaks teadmisi ja oskusi põlvkondadevahelise koostöö juhtimise kohta nii ühiskonna, töö kui kogukonna kontekstis ja teeks uurimis- ja arendustööd uute meetodite ja abinõude väljatöötamiseks. Arvestades heaolu arengukava eesmärki parandada vanemaealiste sotsiaalset kaasatust ja tagada võrdsed võimalused (mis ei ole oma olemuselt ühekordne ettevõtmine, vaid pidev protsess ja püsiv ülesanne), tuleks tagada, et selles valdkonnas tehtav töö on professionaalne. Selleks tuleks seenioritööd tunnustada professioonina, millel on oma kutsestandard ja väljaõpe, nii nagu need on olemas töös lastega, noorsootöös, täiskasvanuhariduses ja teistes valdkondades, kus toetatakse täiskasvanute toimetulekut ja heaolu. Üldine kommentaar (puudega inimesed) Selgitame. Arengukava meetmed ja tegevussuunad on eesmärgiga ennetada Puudega inimeste dimensiooni lisamine läbiva teemana ning arengukava olukordi ja tegureid, mis vähendavad iseseisvat toimetuleku- ja erinevate osadega parem integreerimine töövõimet, põhjustavad toimetulekuraskusi, süvendavad sotsiaalset Nagu arengukava mustandis mainitud, on võrdse kohtlemise seaduse järgi ebavõrdsust ning tekitavad tõrjutust ja kõrvalejäetust nii tööturul kui oluline kaitsta diskrimineerimise eest muuhulgas ka puudega inimesi. ühiskonnaelus osalemisel. Või toetada inimesi, kes ühel või teisel Käesolevas arengukava versioonis on puudega inimeste heaolu mainitud eluetapil on juba sattunud või kellel on risk sattuda olukorda, kus nad teatud valdkondades ning aspektidest, ent arvestades, et puudega inimeste osakaal Eestis on Läti järel üks kõrgemaid Euroopa Liidus ning Eesti vajavad elamiseks, õppimiseks, töötamiseks ja ühiskonnas osalemiseks puudega inimeste vaesusrisk on pea kaks korda kõrgem kui tavarahvastikus tuge. Hoolekandes oleme võtnud suuna siduda teenuste ja toetuste osutamine (vt Europe 2020 data & people with disabilities - tables (EU SILC 2018)), puude raskusastmest ning pakkuda abimeetmeid vastavalt hinnatud siis on puudega inimeste heaolu läbiva teemana arengukavva lisamine abivajadusele. hädavajalik. 84  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Integreeritum lähenemine võiks arvesse võtta puude erinevaid astmeid, spektreid ning kujunemislugusid. Näiteks tööturu alapeatüki praegune versioon on peamiselt keskendunud töökeskkonnas, töötamise ajal või töö tõttu tekkinud terviseseisundi muutuse adresseerimisele, kuid see ei hõlma neid, kes on puudega elanud enne tööealiseks saamist. Nende inimeste töövõimet pole puue tingimata mõjutanud, vaid pigem seletavad nende kehvemaid töövõimalusi ühiskonna (eriti tööandjate) madal teadlikkus ning negatiivsed suhtumised puudega inimeste tööelus osalemise osas. Kui muuta kogu alapeatükis rõhuasetust üldiselt puudega inimestele, siis hõlmaks see ka ajutise tervisekaoga inimesi ega lähtuks niivõrd kahjulikust suutmissurvest. Samuti on tööhõives osalemine otseselt seotud hariduses osalemise võimalustega. Üks peamisi struktuurseid probleeme Eestis on endiselt suhteliselt segregeeritud haridussüsteem puude järgi (ka praktikas), mis viib puudega inimeste pea kaks korda kõrgema väljalangemismäärani haridusest võrreldes tavarahvastikuga (vt Europe 2020 data & people with disabilities - tables (EU SILC 2018)). Kui madalam hariduses osalemine varasemate põlvkondade puudega inimeste seas võrreldes tavarahvastikuga on viinud ebavõrdse olukorrani tänapäevasel tööturul nende rühmade vahel, siis tänapäeva haridussüsteemis eksisteeriva erikohtlemise tõttu kanduvad lõhed ka tulevikku. Juhtudel, kus arengukavas käsitletakse kaitset vajavaid rühmi või paindlikke töövorme jms, oleks süsteemsuse ja puudega inimeste integreerituse huvides hea alati eraldi ära mainida ning lähtuda ka puudega inimeste vajadustest. Erinevate ühiskonnarühmade esindatuse ning heaolu mõõtmise eesmärkidel oleks hea eraldi ära märkida ka regulaarse (riikliku) statistika kogumise ning avaldamise vajadus puudega inimeste kohta. Näiteks koroonapandeemia olukorra hindamisel ilmnes selgelt, et puudega inimeste haigestumust ja suremust eraldi riigi tasemel ei vaadelda. See jätab teatud rühmade haavatavuse taseme hindamata. Seoses Eesti riigi digi-eesmärkidega on kerkinud vajadus ka regulaarse statistika kogumiseks ning avaldamiseks puudega inimeste osalemise kohta digivaldkonnas. See aitab hinnata ka erinevate rühmade ligipääsetavust digitaalsele keskkonnale. Seetõttu oleks ligipääsetavuse puhul arengukavas alati oluline ära märkida ka digitaalne fookus ning eraldi ära mainida 85  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring regulaarse statistika kogumise ja avaldamise vajadus erinevate rühmade (eriti puudega inimeste) digivaldkonnas osalemise ja digipädevuste kohta. Seoses sotsiaalhoolekandesüsteemi põhimõttelise ümberkorraldusega, kus riigi asemel liigub abivajaduse hindamise vastutus kohalikele omavalitsustele, kerkib küsimus selle kohta, kuidas tagada tegelike abivajajateni jõudmine ning kohalike omavalitsuste rahastamise monitoorimine selles valdkonnas. Peamise tegevusena märgitakse arengukava mustandis kogukonnapõhiste ja koduteenuste arendamist. Samas on sotsiaalministeeriumi analüüsi põhjal just selliste teenuste kasutajate arv viimastel aastatel langenud (Hede Sinisaare ettekanne 25.11.2020 https://www.sm.ee/sites/default/files/hea_ja_lpa_eesmargid.pdf). Hea oleks tegevuste all välja tuua, mis on nende vähenemise põhjused ning kuidas seda edaspidi adresseeritakse. Arvestades, et Eesti oluline murekoht selles valdkonnas on olnud just pereliikmete suur hoolduskoormus, võiks heaolu arengukava seda aspekti arvesse võtta, et arendatavad teenused perekonna õlule lasuvat hoolduskoormust tõhusalt leevendaksid. Alaeesmärk 1: Lapsed ja pered Arvestatud. Arengukava perioodil on mitmed tegevused suunatud laste Lk 7 teine lõik algab: Eesti lastekaitsesüsteemi keskmes on kohaliku probleemide ennetamisse, kuid toome arengukavas ennetustööga seonduva omavalitsuse üksused, kellel on lastekaitseseaduse §-s 17 sätestatud konkreetsemalt välja. ülesanded, sealhulgas tegutsemine lapsi ohustavate riskide ennetamiseks ja vähendamiseks ning abivajavast lapsest teada saamisel viivitamata lapse abivajaduse hindamine ja lapse abistamiseks meetmete pakkumine. Rõhutaksime seda, et "Ennetustöö on täna minimaalne, pigem on suunatud rõhk keerulisemas faasis komplekssete juhtumitega." Tegevussuunad lk 8 teine lõik: Lastekaitsesüsteem vajab uuendamist, et Arvestatud. Täiendame lõiku nii, et selguks abivajava lapse ja tema pere tagada abivajaduse kiire märkamine ja tulemuslik abi. Selleks on vaja välja osalusõiguse olulisus kogu protsessi vältel. töötada ja käivitada valdkondadeülene lastekaitse korraldusmudel, mis hõlmab selgeid kokkuleppeid peamiste lastega tegelevate valdkondade ülesannete ja vastutuse osas abivajavate laste toetamisel, aga ka lastekaitsetöötajale vajalike juhendite ja hindamisvahenditega tõenduspõhise tööriistapaketi koostamist. Siia järgi peame vajalikuks rõhutada osalust:"Sealhulgas on vajalik leida tõhusamaid viise lapse ja pere osalusõiguse efektiivsemaks rakendamiseks neid puudutavates hindamis - ja otsustusprotsessides." Tunnustame neid, kes laste ja perede osa koostasid. Aitäh tunnustuse eest! 86  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Üldine kommentaar (maksumuse prognoos) JAANIKA/MARIS Arengukavade koostamist reguleerib "Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord", https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019005. Selle §3 lg1(6) järgi tuleks arengukavas esitada "valdkonna arengukava maksumuse prognoos". Kuigi rahastamiskava esitamine ei ole valdkonna arengukava sisu kohustuslik element, võiksid olla arengukavast leitavad viited, kust maksumuste prognoosid (sh allikad) oleksid leitavad Tallinna Ülikool (Liili Abuladze) Sotsiaalministeerium Sissejuhatus (rahvastik) Teadmiseks võetud. Kommentaar HEA2030 mustandile Eesti demograafia keskuse ettepanekute esimese punkti kohta Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskus formuleeris kommentaarid ja ettepanekud HEA2030 mustandile 1.detsembril 2021. Neist esimene puudutas sündimuse vaate kesksemaks muutmist koostatavas arengukavas. Pean vajalikuks lisada enda seisukoht selle punkti kohta, kuna ma ei olnud sellesõnalise ettepanekuga täielikult nõus. Kui lähtuda „Heaolu arengukava 2023–2030 koostamise ettepanekust“, kus sündimust ja pereprotsesse on mainitud ühe osana laste ja perede heaolu ning rahvastikupoliitika punkti all, siis on minu hinnangul HEA2030 arengukava mustand sellega kooskõlas. Seetõttu ei pea ma vajalikuks sündimuse kohta näiteks eraldi (ala)peatüki lisamist arengukavva, vaid olen seisukohal, et piisab sellest, kui tekstis (kasvõi sissejuhatuses) selgesõnalisemalt ära märkida, kuidas olemasolevad tegevused toetavad ka sündimust ja selle kasvu. Siinkohal võib lisada, et lisaks laste ja perede heaolule on sündimus seotud ka vanemaealiste ning hoolduskoormusega – mida kõrgem on hoolduskoormus ning mida rohkem vanemaealisi peavad pereliikmed iseseisvalt toetama, seda negatiivsemalt võib see mõjutada üldist sündimustaset. Samuti ei näe ma vajadust lisada sündimuse teema käesolevasse arengukavasse sarnasel sisulisel tasemel kui seda tehti laste ja perede arengukavas 2012–2020. Arusaadavalt on vahepeal olud muutunud – tolles arengukavas käsitletud väljakutsed ning tegevused on osaliselt adresseeritud ning erinevate (riiklike jm) organisatsioonide poolt lahendatud või lahendamisel, samuti kajastatud juba olemasolevates või planeeritud 87  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring strateegiadokumentides. Antud juhul võib pigem piisavaks lugeda mõne laste ja perede arengukavast üle kantud aspekti täiendamisele. Juhul kui ministeerium otsustab põhjalikuma ja kesksema sündimuse peatüki lisamise kasuks arengukavasse, siis soovitaksin olulise komponendina laiendada ka inim- ja reproduktiivõiguste aspekte seoses sündimusega ehk kuidas kavandatakse nende õiguste tagamine sündimuse kasvu toetavate tegevuste rakendamise valguses. Tänapäeva maailma muutunud olukorras tuleb neid teemasid käsitleda käsikäes. Teenusmajanduse Koda MTÜ Sotsiaalministeerium Oleme väga tänulikud, et ka Teenusmajanduse Koda on olnud kaasatud Teadmiseks võetud. heaolu arengukava loomisse. On mõistetav, et arengukava luuakse võimalikult lihtsalt ja lühidalt, kuid siiski saadame oma kommentaarid alaeesmärk Tööturg ja tööelu osas. Loodame, et need ettepanekud jäävad teile sisendiks järgmistesse protseduurilistesse dokumentidesse. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Arengukavas on pööratud tähelepanu mitte-traditsiooniliste Me vajame paindlikumat tööseadusandlust. Konkurentsivõimelise ja töövormide levikule. Tegevussuundade all on rõhutatud, et töösuhete ja innovatiivse digiriigina toimimiseks on vajalik arengutega kaasas käia ka tööohutuse õigusraamistiku kujundamisel arvestatakse erinevate töötegemise tööõiguse vallas ja juba täna arvestada globaalsete arengutrendide ning uute viisidega ning soodustatakse paindlike töötegemise viise, sh luuakse sobivad töövormidega. võimalused kaugtöö tegemiseks. Probleeme kehtivas tööseaduses on palju ning ka käimasolev tervisekriis on Juhime ka tähelepanu, et uute töövormide levik ei tohiks kaasa tuua tööd toonud välja uusi kitsaskohti. Muutunud ärimudelid, tehnoloogia kiire areng tegevate isikute seadusest tulenevate töötingimuste miinimumnõuete ning sotsiaalsed ja kultuurilised ümberkujunemised näitavad selgelt, et uute halvenemist. töövormide lisandumisega vajab meie tööseadusandlus kaasajastamist ja oluliselt paindlikumaid võimalusi. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Tööjõu puuduse ja vajalike oskustega tööjõupuuduse teema on Kojal on hulganisti liikmeid, kes tegelevad igapäevaselt probleemiga, et tarka arengukavas struktuurse probleemina välja toodud (lk 16). Samuti näeb tööjõudu pole Eestis piisavalt, seega on oluline kaasata välistööjõudu. On ka arengukava tegevussuund ette prioriteetsete valdkondade ettevõtteid, kes kaaluvad Eestisse tulemist, siia oma üksuse rajamist. oskustööjõupuuduse sihistamise rändepoliitikaga ja seda vajalikul määral Kahetsusväärselt on aga Eesti atraktiivsus ja konkurentsivõime hääbumas, toetavate meetmetega. peamised põhjused loomulikult:  Piiratud tööjõu saadavus  Kiirelt kasvav palgatase  Kõrged tööjõumaksud (sama töö mujal riigis on oluliselt väiksemalt maksustatud, nt IT) 88  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring Kaks esimest punkti on omavahel tihedalt seotud – mida suurem on tööjõu puudus, seda suurem kipub olema palgakasv. Seega, üks olulisemaid võtmetegureid on tööjõupuuduse leevendamine läbi välismaalaste värbamise (mujalt kui välismaalt me neid vajalikke lisainimesi kahjuks ei saa). See teema sisaldab hulgaliselt alateemasid, aga olulisemaks peame: 1) Kui me tahame olla tugev IT riik, siis ettepanek IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) sektoris sisserändekvootide kaotamine. 2) Hetkel on sisserändekvoot 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast, aga kas see võiks olla seotud ka tööhõivega? Nt kaaluda, et kui tööhõive on alla teatud numbri (st meil on selge tööjõupuudus), siis sisserändekvoot tõuseb? 3) Välismaalaste seadust ja sisserändekvoote tuleks järjepidevalt kooskõlastada tööjõuvajaduse prognoosidega – milliste ametikohtade järgi tekib meil lähiaastatel kasvav vajadus (mitmed institutsioonid teevad neid analüüse) ning kas välismaalaste seadus ja sisserändekvoodid selgelt toetavad nende ametikohtade värbamist? 4) Välismaalaseid ei pea värbama üksnes kolmandatest riikidest (kuigi sealne huvi meie vastu kipub olema suurem), mistõttu peaks tähelepanu saama ka see, kuidas Eestit kui võimalikku sihtriiki elamiseks ja töötamiseks EL-s turundada. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Nõustume, et ettevõtjate, sh eriti mikro- ja väikeettevõtjate Lk 11 Tööandjatel ja töötajatel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja toetamine on oluline ja seetõttu oleme arengukavas pööranud tähelepanu ka oskused töökeskkonnas spetsiifiliste riskidega tegelemiseks. Just. Lisaks on riigipoolsele nõustamis- ja teavitustegevuste arendamisele, samuti erinevate keskmine tööandja Eestis ka üha väiksem, kõiki oskusi ei suuda ta tööandjaid toetavate digilahenduste loomisele. paratamatult ettevõttesse kaasata. Ja seepärast peab strateegilises plaanis Töötervishoiuarstidel ja -õdedel on oluline roll töötajate tervise kaitsel ja kasvama riigi roll siin. Sest neil (Töötukassa, Tööinspektsioon SoM) on seetõttu pööratakse arengukavas ka tähelepanu toimiva ja kvaliteetse olemas nii kompetents kui keskne ressurss. Näit. tulevased töötervishoiu arst töötervishoiu süsteemi arendamisele. Samas tuleb arvestada, et riigieelarve ja -õde võiks küll olla riigi palgal ja rahastatud; samuti näit. tööohutusalane piiratud ressursside tingimustes ei ole mõistlik tööandja vastutust nõustamine kaugtöö puhul jpt asjad. töökeskkonnas kanda üle riigile. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Selgitatud. Täna on juba töötuskindlustusega kaetud töötaja, ametnik, Lk 13 Töötuskindlustusega katvuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste võlaõigusliku lepingu (töövõtt ja käsund) alusel teenust osutav inimene jne. adekvaatsuse tagamiseks tuleb hõlmata sotsiaalkaitse skeemi ka Kindlustatud ei ole inimesed, kes teevad tööd mittetraditsioonilises vormis 89  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring mittetraditsioonilisi töövorme (tingimused peavad olema atraktiivsed ega ettevõtjana (nt ettevõtluskonto, füüsilisest isikust ettevõtjad, juhtimis -või tohi luua väärajendeid, st motivatsiooni vormistada töösuhe ümber kontrollorgani liikmed). Eesmärk on pakkuda töötuskindlustuskaitset ka mittetraditsiooniliseks). Samuti tuleb tõsta töötushüvitisi saavate töötute nendele inimestele. osakaalu ning rakendada majandustsüklitest ja tööturu olukorrast sõltuvat töötushüvitiste süsteemi. Siin on vaja jõuda põhimõtteni, et sotsiaalkaitse peab olema lepinguvormi-neutraalne. St see ei tohi sõltuda sellest, kas inimene teeb tööd töövõtu-, töölepingu või platvormi kaudu Tööinspektsioon Sotsiaalministeerium Sissejuhatus (tervena töötatud aastad) Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Juba dokumendi sissejuhatavas osas tuleks välja tuua prioriteedina tervena töötatud aastad, et rõhutada töötervishoiu ja töötamisega seotud tervise säilimise olulisust. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Kui ühelt poolt räägitakse palju mittetraditsioonilistest töövormidest tööturul, nende märgatavast kasvust ja olulisusest, siis teisalt ei seostata selgelt ka nende töötamise vormidega kaasnevat mõju inimese tervisele ning seeläbi ühiskonnale. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Tööaja ja töökoha paindlikkusel on samuti oma mõjud, mida on uuritud ehk suurel otsustusvabadusel on oma hind ja mõjud. Seega tuleb visioondokumendis need soesed välja tuua ja rõhutada seeläbi inimese enda, aga ka temaga koos tegutsevate töötegijate/ettevõtjate vastutust tervise säilimise eest, olenema sellest, millise õigussuhte raames parasjagu tööd tehakse. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud osaliselt. Arengukavasse lisatud tegevussuunana kõikide tööd Samuti tuleb välja pakkuda meetmed, mis võiksid nii praegu kui tulevikus tegevate isikute teadlikkuse tõstmine tööga kaasnevatest ohtudest, tervise paremini toetada tööga seostatava tervise säilimist. Sh näiteks iga töötegija riskidest ning nende ennetamise abinõudest. Samuti on probleemikirjelduse tervise/- ja elukindlustuse olulisus, mis ei peaks sõltuma ainult osas tõhutatud iga inimese enda vastutust oma tervise hoidmisel eelkõige töölepingulisest suhtest, vaid laiemalt. Ehk selle kindlustuse toimimine mitte-traditsiooniliste töövormide kasutamisel. suunaks iga inimese perioodilisse tervisekontrolli, kus luuakse seosest ka tema poolt tehtava tööga, tema tööeluga seotud spetsiifiliste erisustega (valdkonna eripäradega/ ohtudega). Tööinspektisooni tööeluinfosüsteemi ehk TEIS arenduste vaates on see teema samuti oluline, sest meie visooni kohalset võiks näiteks aastaks 2027 jõuda selleni, et kui inimene logib TEIS sisse, siis ta näeb oma tööga/ 90  Lisa 5: Kooskõlastustabel – Heaolu AK 2023-2030 mittematelik kooskõlastusring tegevusvaldkonnaga seotud töökeskkonna ohutegureid (isegi kui TTOS tema tööle otseselt ei laiene) ja süsteem pakub talle ennetusmeetmeid, kuidas oma tervist hoida, kust saada rohkem infot, milliste spetsialistide poole pöörduda kui juba ilmnevaad tema tegevusvaldkonnale omased terviseprobleemid. Ehk ka see teenus oleks võimalikult inimesekeskne ja inimest toetav ning samal ajal ka tööandjat/ettevõtjat toetav. Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Arengukavasse lisatud tegevussuunana kõikide tööd tegevate Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku täiendada Alaeesmärki 2: Tööturg ja isikute teadlikkuse tõstmine tööga kaasnevatest ohtudest, tervise riskidest ning tööelu – tuua sisse laiem vaade, inimese enda vastutuse ja võimaluste vaade, nende ennetamise abinõudest. Samuti on probleemikirjelduse osas tõhutatud et see ei jääks ainult töösuhete tasandile, vaid sobituks ka muude töötegemist iga inimese enda vastutust oma tervise hoidmisel eelkõige mitte- aluseks olevate õigussuhetega ja toetaks iga inimese tööga seotud tervise traditsiooniliste töövormide kasutamisel. säilmist, teadlikkuse kasvu, millele ikkagi oma tööelus ise tähelepanu pöörata, milliste spetsialistide käest abi saada, kui ilmnevad juba esimesed probleemid (primitiivse näitena – kontoritööd tegeval inimesel tekivad peavalud, silmade väsimus, luu- ja lihaskonna probleemid jne.; sisulisemate näidetega – korstnapühija teab, et kuigi osutab ise teenust, siis on teatud süptomid, mis võivad viidata kutsehaiguse arengule, sh nt tööga seotud vähi võimalikule tekkele). Alaeesmärk 2: Tööturg ja tööelu Arvestatud. Arengukava teksti täiendatud. Teeme ettepaneku ka täpsustada praegu esitatud eesmärki „• Tööandjad on heade teadmiste ning oskustega, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötaja vajadustest.“ ja laiendada siin tööandaja mõistet igale inimesele ja igale ettevõtjale. 91  Lisa 1: Eelnõu – Heaolu arengukava 2023-2030 HEAOLU ARENGUKAVA 2023–2030 Sisukord Heaolu arengukava eesmärk ................................................................................................................ 2 Väärtused ja põhimõtted ...................................................................................................................... 4 Olukorra kirjeldus ................................................................................................................................ 5 Siht 1: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas ................................................. 10 Mõõdikud ......................................................................................................................................... 10 Olukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 10 Tegevussuunad ................................................................................................................................ 13 Siht 2: Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist tööturg ja tööelu ......................................... 16 Mõõdikud ......................................................................................................................................... 16 Olukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 16 Tegevussuunad ................................................................................................................................ 18 Siht 3: Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad ............................................................................... 21 Mõõdikud ......................................................................................................................................... 21 Olukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 21 Tegevussuunad ................................................................................................................................ 23 Siht 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu ............................................................................................................................................................... 25 Mõõdikud ......................................................................................................................................... 25 Olukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 25 Tegevussuunad ................................................................................................................................ 29 Siht 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemisekssooline võrdsus ja vähemusrühmade võrdsed võimalused............................................................................................................................................ 33 Mõõdikud ......................................................................................................................................... 33 Olukorra kirjeldus .......................................................................................................................... 33 Tegevussuunad ................................................................................................................................ 37 Arengukava maksumuse prognoos .................................................................................................... 40 Juhtimiskorraldus ............................................................................................................................... 41  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Heaolu arengukava eesmärk Heaolu arengukava 2023-2030 on eelmise samanimelise arengukava jätkustrateegia, mis suunab töö- ja sotsiaalvaldkonna sihte järgmisel kaheksal aastal. Arengukava katab tulemusvaldkonda „Heaolu“, mis on üks 17-st riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonnast. Oleme defineerinud heaolu Sotsiaalministeeriumi pädevusse kuuluvate poliitikavaldkondade – laste ja perede heaolu, sooline võrdsus ja võrdne kohtlemine, tööhõive, pikk ja kvaliteetne tööelu, abivajadusele vastav sotsiaalhoolekanne, sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesuse vähendamine ning vanemaealiste toetamine – kaudu. Arengukava seab olulisemad väljakutsed ja strateegilised eesmärgid ning määrab nende saavutamiseks vajalikud muutused aastatel 2023–2030, arvestades sealjuures nii riigi pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ seatud strateegiliste sihtide kui ÜRO ülemaailmsete säästva arengu eesmärkide ning Euroopa Liidu suundade ja rahvusvaheliselt võetud kohustustega. Arengukava on eurotoetuste planeerimise ja kasutamise eeltingimus ja alus. Riigi kõige suuremaks varaks on tema inimesed. Sotsiaalministeeriumi poliitikate keskmes on inimene ja tema heaolu. Meie tegevuste eesmärk on pakkuda inimestele sotsiaalset turvatunnet, suunata kaasava ühiskonna ja ligipääsetava elukeskkonna loomist ning luua võrdsed võimalused osalemiseks hariduses, töö- ja ühiskonnaelus vastavalt iga inimese võimetele. Heaolu arengukava eesmärgiks on Eesti, kus inimesed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu Eesmärgi saavutamiseks oleme seadnud viis sihti: 1) Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. 2) Tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. 3) Vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. 4) Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. 5) Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Vananeva ja väheneva rahvastiku, mitmete järjestikuste kriiside ning kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes peame leidma jätkusuutlikke, säästlikke ning uuenduslikke lahendusi, et tagada kõigi inimeste potentsiaali maksimaalne kasutamine ja väärtustamine ning vähendada survet sotsiaalkindlustussüsteemidele. Keskne küsimus on, millised muutused on vajalikud selleks, et probleeme ennetada ja tagada kiire ning kvaliteetne tugi seal, kus seda on vaja, ja milline peaks olema tugisüsteemi korraldus- ja rahastamismudel, mis aitaks selle eesmärgini optimaalsel viisil jõuda. Üldeesmärgi poole liikumist mõõdame kuue mõõdiku kaudu: 2  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Mõõdiku nimetus Selgitus Kohortsündimuskordaja Näitab 40-aastaste naiste keskmist laste arvu aasta alguses. Eesmärk on seda suurendada. Praegune tegelik tase 1,83 (2021. a andmed). Hoolivuse ja Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik arvutatakse 4 inimese koostöömeelsuse indeks kirjelduse põhjal: 1. Ta peab oluliseks, et kõiki inimesi maailmas koheldaks kui võrdseid. Tema arvates peaksid kõikidel inimestel olema elus võrdsed võimalused; 2. Tema jaoks on oluline ära kuulata endast erinevate inimeste arvamusi. Isegi kui ta nende inimestega nõus ei ole, tahab ta nendest siiski aru saada; 3. Tema jaoks on väga oluline aidata inimesi enda ümber. Ta tahab hoolt kanda nende heaolu eest. 4. Tema jaoks on oluline tähtsate otsuste langetamisel arvestada teiste inimeste seisukohtadega ja leida kompromisse. Vaadatakse elanikkonna osakaalu, kes vastab kolmele väitele neljast „minu moodi“ või „väga minu moodi“. Arengukava raames võetakse eesmärk, et sihttase suureneb Hetkel tegelik tase 61% (2021. a esialgsed andmed). Absoluutse vaesuse Näitab nende inimeste osakaalu, kelle netosissetulek määr (mehed/naised leibkonnaliikme kui tarbimisühiku kohta kokku) (ekvivalentnetosissetulek) ühes kuus tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral on absoluutse vaesuse piirist ehk arvestuslikust elatusmiinimumist madalam. Arvestuslik elatusmiinimum on inimesele vajalike elatusvahendite väikseim kogus, mis katab tema igapäevased vajadused. Elatusmiinimum koosneb arvestuslikust minimaalsest toidukorvist ja individuaalsetest mittetoidukulutustest, sh eluasemekulutused. Arengukavas võetakse eesmärk absoluutse vaesuse määra vähendada, praegu on tegelik tase 2,2% (2020. a andmed) Suhtelise vaesuse ja Näitab kui palju Eesti elanikest on suhtelises vaesuses või sotsiaalse tõrjutuse sügavas ilmajäetuses või elab väga väikese tööintensiivsusega määr (mehed/naised leibkondades. Koondindikaator näitab sissetulekute ebavõrdset kokku) jaotust ühiskonnas ning seda kui palju on neid, kes elavad mittetöötavates leibkondades või kelle sissetulek ei ole piisav, et võimaldada teatud kestvus- ja püsikaupu või osaleda teatud tegevustes. Arengukavaga võetakse eesmärk suhtelise vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse määra vähendada, praegu on tegelik tase 22,8% (2020. a andmed). EIGE indeks Väljendab soolise võrdõiguslikkuse edenemist peamistes ühiskonnaelu valdkondades (töö, raha, ajakasutus ja hoolduskoormus, tervis jms) ning võimaldab seada poliitikakujundamises sootundlikke sihte. 3  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Tööhõive määr 20–64- Näitab tööga hõivatute osatähtsust vastavas vanuserühmas. aastaste seas Arengukavaga võetakse eesmärk hõivatute osatähtsust (mehed/naised/kokku) suurendada. Praegune tegelik tase 66,7% (2021. a andmed). Oleme arengukava koostanud koostöös teiste ministeeriumide, partnerite, ekspertide ja huvigruppide esindajatega ning korraldanud laiapõhjalisi arutelusid. Arengukava koostamine sai alguse 2021. aasta kevadel pärast väljatöötamiskavatsuse heakskiitmist. Sellele järgnesid arutelud töörühmades, kus kaardistati detailsemad väljakutsed ja eesmärgid. Laiapõhjalised arutelud toimusid 2021. aasta Arvamusfestivali Heaolu alal1. Sama aasta lõpuks valmis arengukava esimene mustandversioon, mis saadeti partneritele arvamuse avaldamiseks ja mille detailides üle toimusid arutelud juhtkomisjonis. Lisaks kajastati arengukava teemasid ajakirjas Sotsiaaltöö2. Arengukava edasine koostamine liigub järgmisesse faasi, kus toimub esmalt arengukava eelnõu kirjalik kooskõlastamine koos aruteludega erinevates kogudes (nt rahvastikupoliitika valitsuskomisjonis, arengukava juhtkomisjonis ja ekspertkogus, temaatilistel seminaridel jne) ning seejärel arutelud valitsuses. Valitsusest liigub arengukava edasi arutamiseks Riigikokku ja lõplik kinnitamine on planeeritud 2022. aasta detsembrisse. Väärtused ja põhimõtted Väärikus ja iseseisev toimetulek  Inimesel on iseseisvus enda elu puudutavate otsuste ja valikute tegemisel.  Inimene tuleb üldjuhul ise või oma perekonna toel toime. Riik ja kohalikud omavalitsused saavad luua iseseisvat toimetulekut soodustava keskkonna ja tulevad appi siis, kui inimene oma olukorra või elusündmuste tõttu vajab täiendavat tuge.  Inimesel on õigus elada oma kodus ning osaleda kogukonna tegemistes ja ühiskonnaelus.  Inimese elukeskkond on ligipääsetav ja takistusteta. Sooline võrdsus ja võrdsed võimalused  Kõigil Eesti inimestel on sõltumata nende soost võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemisel.  Poliitikakujundamisel ja meetmete väljatöötamisel arvestatakse kõigis valdkondades läbivalt soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning ebavõrdsuse vähendamiseks viiakse vajaduse korral ellu spetsiifilisi erimeetmeid. Elukaareülene ennetus ja terviklik tugi  Hea sotsiaalkaitse tähendab probleemide ennetamist – ennetus on tõhusaim lapseeas, ent võimaldab tagada pikemaaegse iseseisva toimetuleku igas eluetapis.  Inimese vajadusi hinnatakse ja abi pakutakse terviklikult, vältides asjatuid dubleerimisi ning inimese, spetsialistide ja raharessurssi raiskamist.  Toetav, kvaliteetne ja usaldusväärne tugi on tagatud kogu abivajaduse jooksul. Koostöö ja kolmepoolsus 1 2021. aasta Arvamusfestivali Heaolu ala arutelusid on võimalik järele vaadata siit: https://www.sm.ee/sites/default/files/2021_arvamusfestivali_arutelud.pdf 2 Ajakiri Sotsiaaltöö 2021. aasta maikuu number https://www.tai.ee/et/sotsiaaltoo/heaolu-arengukava-2023-2030 4  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022  Inimest ja tema lähedasi kaasatakse abivajaduse tekkimist soosiva olukorra ennetamisse ja lahendamisse.  Ametkondade koostöö ja koostöö kohalike omavalitsustega aitab tagada, et inimese vajadusi käsitletakse terviklikult, ühtselt ja tulemuslikult.  Tööpoliitikat kujundavad töötajate, tööandjate ja riigi esindajad üheskoos.  Koostöö mittetulundus- ja ärisektoriga toob esile ja väärtustab nende rolli poliitikakujundamisel, abi pakkumisel, uudsete lahenduste leidmisel ning huvikaitse pakkumisel.  Teiste riikide kogemusest õppimine ja koostöö rahvusvaheliste organisatsioonidega võimaldab leida kiiremaid ja tõhusamaid lahendusi. Teadmiste- ja tõenduspõhisus koos innovatsiooniga  Poliitikamuudatused ja meetmed annavad soovitud tulemuse kui nende mõju suudetakse nii ettevaatavalt kui ka tagantjärele hinnata ning vastavaid hinnanguid võetakse valikute ja otsuste tegemisel arvesse.  Soositud on uute lahenduste katsetamine ja võimaluste loomine innovatsiooniks. Avalike vahendite ja inimressursi säästlik kasutamine  Raha ja inimressursi piiratust arvestades kasutatakse avalikke vahendeid eesmärgipäraselt ja tulemuslikult.  Kasutatakse digitaalseid lahendusi ja kvaliteetseid andmeid ning arendatakse sündmusteenuseid. Ühiskonda ja looduskeskkonda säästev areng  Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus. Toimepidevus  Ministeerium ja selle allasutused tegutsevad järjepidevalt ning tagatud on teenuste jm toe osutamise jätkusuutlikus vastavalt kokkulepitud kavadele nii tava- kui kriisiolukordades. Olukorra kirjeldus Eesti rahvastik vananeb ja väheneb. Eesti rahvaarv oli 2021. aasta seisuga 1,33 miljonit inimest. Statistikaameti prognooside kohaselt elab Eestis 2030.aastal 1,2% ja 2060. aastal 6,2% vähem inimesi kui praegu. Tööealine elanikkond väheneb 2060. aastaks 8,6% samas kui 65- aastaste ja vanemate inimeste osakaal rahvastikus kasvab praeguselt 20%-lt 30%ni. Puudega inimesed ja vähenenud töövõimega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure (vastavalt 9% ja 11%) ja kasvava3 osa elanikkonnast. Rahvastiku vähenemist on keeruline peatada, sest sündimus on taastetasemest madalamal, eeldatava eluea kasv pole piisav ning ühiskond ei ole suuremaks sisserändeks valmis. 3 https://www.sm.ee/sites/default/files/hea_ja_lpa_eesmargid.pdf 5  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Olulisim rahvastikku kujundav protsess on sündimus. Viimastel aastakümnetel on selles osas toimunud oluline muutus, mille tulemusel on praeguste laste põlvkond oma vanemate põlvkonnast 20–30% väiksem. Ühiskonnamuutuste mõjul langes 1980. aastatel lühiajaliselt taastetasemele tõusnud sündimuskordaja juba järgneval kümnendil Eesti kõigi aegade madalaimale tasemele. 1990-ndad olid majanduslikult raske ja poliitiliselt ebastabiilne aeg, kuid laste saamist planeeritakse enam turvalises ja stabiilses keskkonnas. Madala sündimuse taseme oluliseks põhjuseks oli ka laste sünni kiire nihkumine hilisemasse ikka4. Sündimuse nn ajastuspööre, mis käivitus Eestis 1990. aastatel, paarkümmend aastat hiljem kui Põhja- ja Lääne-Euroopas, peaks eeldatavalt lõpule jõudma 2030. aastate algupoolel. 1990. aastatel sündinud põlvkond on väiksem ning see on toonud kaasa kohanemisvajaduse erinevates ühiskonnaelu valdkondades – kõigepealt lasteaia- ja koolisüsteemis, siis üliõpilaskonna kujunemisel ning alates 2010. aastate keskpaigast tööturul. Nüüdseks on see põlvkond jõudnud sünnitusikka ja kuna nende arv on eelnevast põlvkonnast väiksem, toob see endaga paratamatult kaasa sündide arvu vähenemise. Eesti panustab perepoliitikasse OECD riikidega võrreldes keskmisel tasemel ning perepoliitika toel on ühiskonnamuutustest tingitud sündimuse madalseis, mis kestis 2000. aastate esimese kümnendi keskpaigani, ületatud. Siiski pole sündimus endiselt piisav, et tagada positiivne loomulik iive. Eestis on seejuures võrdlemisi head väljavaated sündimuse kasvuks, sest keskmine soovitud laste arv ületab saadud laste arvu oluliselt. Naiste puhul on soovitud keskmine laste arv 2,59 ja meeste puhul 2,55, mis on üks Euroopa paremaid näitajaid, sarnanedes Põhjamaade samade näitajatega. Kuigi sündimuse summaarkordaja on praegu umbes 1,6 last naise kohta, on põlvkonna vaates lapsesaamise east väljuvatel naistel sündinud keskmiselt 1,80–1,85 last. See näitaja ületab EL-i keskmist. Rahvastikutaasteks vajalik tase on aga 2,05 last naise kohta. Lähima kümne aasta jooksul peaks sünnitusea kasv lõpule jõudma ning erinevus aasta sündimust kirjeldava summaarkordaja ja põlvkonna sündimuse vahel väheneb. Samas, isegi sündimuse näitajate kasvu korral rahvastiku vanusekoosseisust tulenevalt sündide arv järgmise kümne aasta jooksul pigem väheneb ja hakkab alles siis kasvama. Seega on sündimust toetaval poliitikal täita oluline roll sündimust fookuses hoides. Riikliku perepoliitika otsesed meetmed, sealhulgas peretoetused moodustavad vaid ühe osa sündimust mõjutavast tegurikompleksist. Sündimust ja lastega perede heaolu mõjutavad kogumis veel väga mitmed asjaolud. Määrava tähtsusega on lapsevanema tööga hõivatus ja pere piisav sissetulek, kuid selle kõrval ka vanema teadmine, et lapsele on tagatud kättesaadav ja taskukohane lasteaiakoht. Senisest enam tuleb panustada vanemaharidusse ja toetada vanemlikku toimetulekut. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida ning ligi kolmandik lapse saamisest loobumise põhjustest on seotud partneriga seotud probleemidega. Toetada tuleb kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist, kus pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Integreeritud, kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna teenused, mille keskmes on laps ja pere, on sündimust toetava perepoliitika osa. Sündimuse soodustamise kõrval on oluline toetada neid lapsi, kes on juba olemas. See tähendab lapsesõbraliku keskkonna loomist kõigile Eestimaa lastele ja eritähelepanu suunamist neile lastele, kes on erivajadusega, kogevad vägivalda, on vanemliku hooleta või muul moel abi vajavad. 4 Puur, A., Vseviov, H. (2019). Eesti sündimusareng ja perepoliitika võimalused. Akadeemia, 3 (360). 6  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Eesti inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud. Elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada. Tööturul on ebasoodsamas olukorras tervisepiirangutega, erivajadustega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed ja naised. Tööjõus osalemise määra tõstmiseks tuleb tegeleda riskirühmade tööturule toomisega ja nende tööturul püsimise toetamisega. Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka suurim tööpuudus. Kuni 2020. aastani oli Eestis tööhõive määr üks Euroopa kõrgemaid5 ning paljude teiste tegurite kõrval võib seda pidada ka turvalise paindlikkuse mudeli rakendamise tulemuseks. 2020. aastal vähenes Eesti tööhõive määr majanduslanguse tulemusel oluliselt ning töötus kasvas. Kui Eesti majanduslangus oli Euroopa Liidus üks väiksemaid, oli selle mõju Eesti tööturule Euroopa Liidus kõige suurem, mis võib viidata nii Eesti tööturu paindlikkusele kui ka töötajate kaitse nõrkusele. Edaspidi tuleb arvestada, et tööturul muutub järjest tavalisemaks töötamine erinevates lepingulistes suhetes ja mitte-traditsioonilistes töövormides. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingute osakaal, tavaliseks on muutunud projektipõhine töö. Samal ajal suureneb tööturul digivõimaluste ja COVID-19 leviku tõttu vajadus tööaja ja -koha paindlikkuse järele. Näiteks kasvab kaugtööd tegevate hõivatute hulk. Uute töövormidega ning tööaja ja -koha paindlikkusega kaasnevad nii positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Paindlik töökorraldus võib aidata tööturul osaleda erinevatel töötajate gruppidel (nt väikelaste vanemad, erivajadusega töötajad), kuid võib põhjustada ka töökoormuse kasvu, töö- ja puhkeaja piiride hägustumist ning kehva töökeskkonda ja ebavõrduse suurenemist (nt sissetulekutes, piirkonniti, keelepõhiselt). Eesti kõige olulisemateks majandusarengut pärssivateks teguriteks on kvalifitseeritud tööjõu puudus ja tööjõu vähene tootlikkus. Töötajate teadmised, oskused ja kogemused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia. Kuigi elukestvas õppes osalemise määr on oluliselt kasvanud, on kasv ebaühtlane ning madalama haridustasemega ja eakamad inimesed osalevad täiend- ja ümberõppes jätkuvalt vähe. Kuigi Eesti elanikud elavad keskmiselt kauem kui varem6, elavad mehed tervena vaid 52,8 ja naised 55,6 eluaastat7. Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv, mida võimendab koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele ja füüsilisele tervisele. Osaliselt põhjustavad terviseprobleeme töökeskkonnast tingitud ohud, mis omakorda vähendavad tervena elatud ja töötatud aastaid. Tööga seotud tervisemured põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Töökeskkonnas juhtub tööõnnetusi, kusjuures sageli juhtub raskeid ja surmaga lõppenud tööõnnetusi mikro- ja väikeettevõtetes. Samuti võivad töökeskkonnas tekkida ja süveneda erinevad tervisehäired. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on istuvast tööst tingitud luu- ja lihaskonna haigused ning stressirohkest keskkonnast tulenevad vaimse tervise häired. Koroonakriis tõstis esile vajaduse oluliselt panustada bioloogiliste ohtude (sh COVID- 19) ennetusse töökohal. 5 Eurostati andmetel vanuses 15–74 Eestis 68,7% ja Euroopa Liidus keskmiselt 60,9%. 6 Keskmine oodatav eluiga 2020. aastal on meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Statistikaamet prognoosib keskmise eluea jätkuvat kasvu. 7 Eesti Statistikaamet: https://www.stat.ee/et/uudised/pressiteade-2019-105 7  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Suhtelises vaesuses (nt 2020. aastal sissetulekuga alla 631 euro kuus) elavate inimeste osakaal on viimastel aastatel püsinud 21–22% ringis. Absoluutses vaesuses (nt 2020. aastal sissetulekuga kuni 221 eurot) elavate inimeste osakaal on järjepidevalt vähenenud, ulatudes 2,2%ni 2020. aastal.8 Nii absoluutne kui suhteline vaesus ohustavad Eestis enam naisi, puudega inimesi, lapsi, eakaid ja töötuid. Selgelt on märgatavad vaesuse regionaalsed erinevused - kõrgeimad on vaesuse näitajad Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis. Sotsiaalsetel siiretel (riiklikud toetused, kindlustushüvitised ja pensionid) on jätkuvalt suur, kuid mitte alati tulemuslik roll vaesusesse sattumise takistamisel. Siirete mittearvestamisel sissetulekute hulka oleks suhtelises vaesuses elanud pea 40% ja absoluutses vaesuses üle 20% elanikkonnast. Samas töötutest elab vaesusriskis 40,3% ning absoluutses vaesuses 11,1%, mis on ühtlasi Euroopa suurim osakaal. Vanaduspensionäride suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra vähenenud, kuid on endiselt oluliselt suurem (47,6%) võrreldes kogu elanikkonnaga. Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi iseloomustab teiste riikidega võrreldes väike sotsiaalkaitsekulude osatähtsus SKP-s ja rahaliste hüvitiste domineerimine teenuste üle. 2018. aastal oli Eesti sotsiaalkaitsehüvitistele tehtud kulude osakaal SKP-s kokku 16,1%, seejuures moodustasid rahalised hüvitised 11,1% ja mitterahalised hüvitised vaid 5%9. OECD ja Euroopa Liidu riikide keskmine sotsiaalkulutuste osakaal SKP-s on vastavalt 20%10 ja 27%11 ringis. Rahvastiku vananemine ja tööealise elanikkonna vähenemine samal ajal sotsiaalsüsteemilt tuge vajavate inimeste arvu suurenemisega nõuab lahendusi, kuidas rahuldada majanduslikke ja tööturu vajadusi, tagada sotsiaalkaitsesüsteemi jätkusuutlikkus ning toetada inimese heaolu järjepidevat kasvu. Stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas ning ajaloolis-kultuuriliselt väljakujunenud soosüsteem mõjutavad inimeste valikuid ning taastoodavad või süvendavad meeste ja naiste sotsiaalset ja majanduslikku ebavõrdsust. Kuigi sooline palgalõhe (14,9%) on viimasel kümnel aastal olnud langustrendis, näitab palgalõhe märkimisväärset soolist ebavõrdsust tööturul ning naiste ja meeste majanduslikus iseseisvuses. Ebavõrdsust tööturul iseloomustavad ka tegevusalapõhine sooline segregatsioon (36,4%) ja ametialane sooline segregatsioon (34,2%). Tasakaalustamata hooletöö jaotus väljendub kõige teravamalt soolises hõivelõhes, mis on alla 3-aastase lapsega naiste ja meeste seas 60 protsendipunkti12. Need soolise võrduse kitsaskohad väljenduvad omakorda naiste ja üksikvanemate laste vaesusriskis või takistustes vägivaldsest suhtest lahkumisel. Naised ja mehed on endiselt ebavõrdselt esindatud otsustus- ja juhtimistasanditel. Puudujääke esineb endiselt ka soolist võrdõiguslikkust toetavas õigusraamistikus ja selle rakendamises. Institutsionaalne suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega valdkondadeüleselt, süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on ebaühtlane. Võrdluses Euroopa Liidu keskmise näitajaga paistab Eesti silma vähesema sallivuse ja avatusega vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste suhtes13. Eestimaalaste arvates on kõige 8 Eesti Statistikaamet: http://andmebaas.stat.ee/Index.aspx?DataSetCode=LES01 9 Allikas: Eurostat 10 Social spending, OECD: https://data.oecd.org/socialexp/social-spending.htm 11 Eurostat, https://ec.europa.eu/eurostat/web/social-protection/data/database 12Allikas: Statistikaamet, 2020 13 Eurobaromeeter. 2019. Diskrimineerimine ELis 2019. a. Leitav võrgus: https://ec.europa.eu/commfrontoffice/publicopinion/index.cfm/survey/getsurveydetail/instruments/special/survey ky/2251 8  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 enam levinud diskrimineerimine vanuse, nahavärvi, rahvusliku päritolu, seksuaalse orientatsiooni ja puude tõttu14. Sallivus mõjutab inimeste turvatunnet ja ühtekuuluvust ülejäänud ühiskonnaga, samuti võib sel olla mõju ühiskonnaelus (sh tööelus) osalemisele ja panustamisele. Vähene ligipääsetavus ruumile, infole ja teenustele mõjutab suurt osa elanikkonnast, kes erinevad keskmisest inimesest füüsilise või vaimse võimekuse poolest. See takistab inimeste iseseisvat toimetulekut, nende ühiskonnaelus osalemist ja oma panuse andmist. Ligipääsetavuse põhimõte tuleks lõimida avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, et luua kõigile ühiskonnaliikmetele võrdsed võimalused osaleda ja iseseisvalt toime tulla. 14 Samas 9  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Siht 1: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas Laste ja perede siht keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele ning perede toimetuleku parandamisele. Eesmärk on, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Mõõdikud Mõõdiku nimetus Selgitus Soovitud ja Mõõdik näitab vahet küsitlusuuringu kaudu mõõdetava soovitud ja tegelike laste arvu registriandmetel põhineva tegeliku laste arvu vahel. Regulaarselt vahe avaldatava näitaja väljatöötamiseks alustatakse tegevusi 2017. aastal, et koostöös statistikaametiga töötada välja näitaja metoodika ja regulaarne andmeallikas. Arengukava raames võetakse eesmärk sihttaset vähendada. Praegune tegelik tase on 1,83 (2021. a andmed). Laste suhtelise Mõõdik näitab kui palju alla 18-aastastest lastest on suhtelises vaesuse ja vaesuses või sügavas ilmajäetuses või elab väga väikese sotsiaalse tööintensiivsusega leibkondades. Koondindikaator näitab nii tõrjutuse määr sissetulekute ebavõrdset jaotust ühiskonnas kui ka seda kui palju on neid, kes elavad mittetöötavates leibkondades või kelle sissetulek ei ole piisav, et võimaldada teatud kestvus- ja püsikaupu või osaleda teatud tegevustes. Arengukava raames võetakse eesmärk sihttaset vähendada. Praegune tegelik tase on 17,4 (2020. a andmed). Olukorra kirjeldus Eesti laste- ja perepoliitika valdkond hõlmab nii erinevaid rahalisi meetmeid kui teenuseid ja õigusi. Mitmed Eesti universaalsed rahalised hüved, sh nt vanemahüvitis ja lasterikaste perede toetused on Euroopas ühed eesrindlikumad ja tulemuslikud nii vaesuse leevendamisel kui sündimuse toetamisel. Toetused ja hüvitised moodustavadki enamiku perepoliitika valdkonna eelarvest. Samal ajal on Eesti panus teenustesse üks Euroopa madalaimaid – ennetus, aga ka suurima abivajadusega lastele ja peredele suunatud teenused jm tugimeetmed vajavad senisest enam tähelepanu. Laste heaolule tervikliku ja mitmekülgse vaate saamiseks on vajalik eri valdkondades ja valdkondade üleselt laste ja perede olukorda seirata ning poliitikameetmete tõhusust ja mõju hinnata. Lastega perede heaolu üks mõõtmeid on majanduslik toimetulek. Vaesusrisk ohustab neid peresid, kus ülalpidajaid on vähem kui ülalpeetavaid, nt üksikvanemaga pered ja lasterikkad pered. Suurendamaks laste heaolu ja perede kindlustunnet ning väärtustamaks lapsi ja laste kasvatamist on oluline riigi piisav toetus, sealhulgas perehüvitiste reaalväärtuste säilimine ning seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Perede heaolu sõltub ka elamistingimustest, seejuures on lasterikastel peredel sobiva ja taskukohase eluaseme leidmine tavapärasest veelgi keerulisem. Eluasemepoliitika raames on loodud ja tuleb pidevalt edasi arendada toetusmeetmeid peredele eluaseme soetamiseks ja parendamiseks. 10  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Lapse heaolu ja arengut mõjutavad oluliselt peresuhete kvaliteet ja vanemate vanemlik kompetentsus. Uuringu järgi soovivad Eesti lapsevanemad laste kasvatamisel rohkem nõu ja abi, kuid ei tea, kuhu pöörduda, või ei söanda abi küsida. Puudus on vanemaharidusest ja üldisest vanemliku toimetuleku toetamisest eri vanuses laste vanemate puhul. Vajadus on kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste järele, kus pered saaksid õigeaegset ja asjatundlikku abi laste kasvatamisel, vanemaks ja partneriks olemisel ning lapse abivajadusega tegelemisel. Lapsevanemate raskused võivad kulmineeruda konfliktse lahkumineku ja perekonnaõiguslike vaidlustega. Igal aastal pöördub erinevate last puudutavate küsimuste (elatis, suhtlus- ja hooldusõigus) lahendamiseks kohtu poole ligi 4000 inimest. Vaidlused võivad kesta aastaid, kurnates nii last kui lapsevanemaid. Eestis on 2020. aasta seisuga 36 500 abivajavat last ehk 14% kõigist lastest vajavad sotsiaal-, haridus- ja/või tervishoiuvaldkonnast suuremal või vähemal määral lisatuge. Ligi 9000 lapsel on tuvastatud puue ning iga viies laps vajab mõnda hariduslikku tugiteenust. Seejuures on 0–16-aastaste puudega laste seas 67% poisse ja 33% tüdrukuid, selline sooline erinevus on olnud viimastel aastatel püsiv. Märkimisväärselt on kasvanud psüühikahäirega laste arv. Ka lasteabitelefonile pöördutakse järjest enam just laste vaimse tervise teemadel, sh enesevigastamine ja suitsiidid. Laste vaimset tervist mõjutavad otseselt peresuhted ja haridusasutuste õppekeskkond, aga ka digivahendite ja interneti kasutamise aeg ning vähene kehaline aktiivsus. Lisaks on laste ja noorte vaimset heaolu mõjutanud koroonakriisi ajal rakendatud ühiskondlikud meetmed, sh distantsõpe, mille tagajärjed avalduvad veel pikema aja jooksul. Abivajavatele lastele ja nende peredele pakutakse mitmeid teenuseid ja tugimeetmeid, ent vanemate sõnul on abi saamine sageli keeruline ja aeganõudev ega toeta probleemide ennetamist. Lapse abivajaduse hindamine ja abi osutamine on killustunud eri valdkondade ja asutuste vahel, osapoolte rollid on ebaselged ning puudub terviklik ülevaade perele vajalikust toest. Vähe on spetsiifiliste vajadustega lastele mõeldud kompleksteenuseid ning mitmed teenused on omakorda seotud puude raskusastmega, mis vähendab võimalusi ennetavaks ja kiireks abi pakkumiseks. Teenuste puudus või sobimatus takistab vanemate osalust tööturul – üle 30% puudega last hooldavatest vanematest ei käi tööl. Lastega seotud hoolduskoormuse tõttu prognoositakse 2025. aastaks riigile saamata jäänud tulu ca 13–18 mln eurot. Üheks abi hilinemise või vähesuse põhjuseks on tugispetsialistide puudus. OSKA 2018. aasta haridusvaldkonna tööjõuvajaduse uuringu kohaselt on lähiaastatel vaja juurde 600 tugispetsialisti. Haridusasutuses on tugispetsialistil võimalik lapse probleeme varakult märgata ja tõhusalt lahendada. Olemasolevad spetsialistid teevad kohati dubleerivaid tegevusi, nt korduvaid hindamisi jm mittevajalikke toiminguid, mille asemel saaks osutada tegelikke teenuseid. Nõuded ja ootused teenustele ei võimalda tagada ühetaoliselt kõrget teenuste taset ning kvaliteediprobleeme võimendab ebapiisav rahastamine, mis ei võimalda valdkonda tuua ja seal hoida piisavalt sobivate eeldustega spetsialiste. Igal aastal kogevad tuhanded Eesti lapsed vägivalda või väärkohtlemist, sageli oma perekeskkonnas. 2021. aastal registreeriti Eestis 663 lapse vastu suunatud seksuaalkuritegu, mille pani sageli toime lapsele lähedane isik. Registreeriti ka ligi 3800 perevägivalla kuritegu, millest 27% puhul oli laps pealtnägija või vahetu kannatanu. Vägivald peres kahjustab last ka siis, kui ta pole selles osaline. Laste väärkohtlemise peamised põhjused on: ühiskonnas levinud hoiakud laste kasvatamise ja vanemluse suhtes, vanema enda lapseeast tuleneva trauma kahjulike mõjude ülekandumine ning puudulikud vanemlikud oskused ja laiemalt suhtlemisoskused. Koguni 42% Eesti lapsevanematest peab laste kehalist karistamist teatud olukordades vajalikuks ja mõistetavaks kasvatusvahendiks. Kriminaaluurimiseni jõudnud laste väärkohtlemise juhtumitest ilmneb, et vanemad kasutavad laste suhtes kasvatusvägivalda 11  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 enamasti tulenevalt teadmatusest, oskamatusest või jõuetusest, aga laps võib olla ka vanematevahelise vägivalla kaasohver. Eesti lastekaitsesüsteemis on keskne roll KOV-i üksustel, kelle ülesandeks on muu hulgas ennetustöö kohalikul tasandil ning abivajavate laste vajaduste hindamine ja abimeetmete pakkumine. Laste heaolu tagamine on võimalik vaid eri valdkondade koostöös. Praegu on lastega seotud infovahetus sotsiaal-, haridus-, tervishoiu- ja õiguskaitsevaldkonna vahel puudulik ning osapoolte rollid ja vastutus ebaselged. Sotsiaalkindlustusameti järelevalvearuannetest selgub, et üks probleemsemaid valdkondi lastekaitsetöös on juhtumikorralduslik võrgustikutöö abivajavale lapsele abi osutamisel. Samuti ei ole lapse täisealiseks saades ja abivajaduse jätkudes tagatud sujuv üleminek sotsiaalkaitsesüsteemi. KOV-i üksustes lastekaitsetööd tegevate spetsialistide arv on viimasel viiel aastal kasvanud, ent 2020. aastal oli Eestis seitse kohalikku omavalitsust, kus lastekaitsetöötajat ei olnud või töötas osakoormusega, ning 20 kohalikku omavalitsust, kus töötas vaid üks täiskoormusega lastekaitsetöötaja. Ühel spetsialistil ei ole võimalik ilma meeskonna toeta edukalt täita lastekaitsetööle seatud ootusi. Seda kinnitavad nii spetsialistide voolavus kui lastekaitsetöö pigem negatiivne maine. KOV-i üksustel on ulatuslik enesekorraldusõigus lastekaitse korraldamiseks, kuid olemasolevad juhtimis- ja kvaliteedisüsteemid ei ole lastekaitsetöötajate tööalaseks toetamiseks ja motiveerimiseks ning nende tegevuse nõuetekohasuse tagamiseks piisavad. Lastekaitsetöö ei ole alati selgelt eesmärgistatud, lapse ja tema perekonna kaasamine on vähene ega võimesta neid vajalikke muutusi ellu viima. Puudus on ka riiklikest juhistest ja standarditest nii üldiseks juhtumitööks kui eri sihtrühmade vajaduspõhiseks abistamiseks. KOV-ide ulatuslik enesekorraldusõigus valdkonnas ning ühtsete standardite ja praktika vähesus raskendab ühtlasi tõhusa välise järelevalve tegemist KOV-i üksuste ülesannete täitmise üle. 2020. aastal eraldati perest enamasti lapse väärkohtlemise või hooletusse jätmise tõttu 284 last, mis on mõnevõrra vähem kui viimastel aastatel keskmiselt. Kokku viibis 2020. aasta lõpus asendushooldusel 2277 last (koos lapsendajaperedes kasvavate lastega 2902 last). Kuigi lapse eelistatud kasvukeskkond on pere (perepõhine asendushooldus), elas 2020. aasta lõpus asutusepõhisel hooldusel ca 35% kõigist asendushooldust vajavatest lastest (ca 800 last). Nendest 2% olid alla 3-aastased. Asutuses elavate laste arv on järk-järgult vähenenud, ent perepõhise hoolduse osakaalu kasv on olnud soovitust tagasihoidlikum, seda eriti hooldusperes kasvavate laste puhul. Selle üheks põhjuseks on piisaval hulgal hooldusperede puudumine erinevate vajadustega laste jaoks. Suurem osa perepõhisel asendushooldusel elavaid lapsi elab eestkosteperedes (2020. aasta lõpus 1332 last). Sarnased probleemid on ka asendushoolduse tagamisel nendele lastele, kes vajavad seda lühiajaliselt kriisiolukorras või kelle hooldamine ja kasvatamine on keerulisem kas lapse vajaduste tõttu (rasked psüühikahäired, käitumisprobleemid, suur hooldusvajadus jms) või ei toeta seda vanemate endi võimekus. Näiteks viibis 2020. aastal turvakodus 676 last ja õpilaskodus 402 last. Kinnise lasteasutuse teenuse saamiseks esitati 2020. aastal 137 taotlust, millest 90 rahuldati. Asutusepõhiste teenuste asendamine perepõhise toega on praegu takistatud, sest pole piisavalt peresid, kes oleks valmis lapsi ajutiselt või pikemalt kasvatada võtma. Samuti ei leidu kompleksprobleemidega lastele sobivaid teenuseid, mis ennetaks asutusse paigutamist ning kus oleks integreeritud ravi, rehabilitatsioon ja haridus ning vajaduse korral mõjutusvahend. Asutusepõhiste teenuste puhul on puuduseks ka töö peredega ajal, mil laps viibib asutuses, ja vähene jätkutugi asutusest lahkumise järel. See omakorda vähendab senise töö tulemuslikkust ja lastel on negatiivsete käitumismustrite muutmisel või iseseisvasse ellu astumisel palju raskusi. 12  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Kuigi viimastel aastatel on tänu universaalsetele peretoetustele ja töötuse vähenemisele laste vaesus ja materiaalne ilmajäetus jõudsalt vähenenud, elab siiski 2,5% Eesti lastest absoluutses vaesuses (s.o hinnanguliselt ligi 6500 last) ning 15,2% lastest suhtelises vaesuses (s.o hinnanguliselt 38 900 last). Laste vaesust mõjutab peamiselt nende vanemate tööturustaatus, kuid vaesusriski põhjustab ka see, kui peres on vaid üks ülalpidaja. Erinevate peretüüpide võrdluses ongi kõige suuremas vaesusriskis ühe vanemaga (enamasti emaga) pered, kellest 5,3% elab absoluutses ja 27,3% suhtelises vaesuses. Toetusmeetmed üksi last kasvatavatele vanematele on väga erineva suuruse ja aluspõhimõtetega ega aita praegusel kujul vaesuse vähenemisele kaasa. Kui viimastel aastatel on astutud tõhusaid samme lasterikaste perede majanduslikuks toetamiseks (lasterikka pere toetus), on üksi last kasvatavate vanemate toetusmeetmed jäänud kaasajastamata. Majanduslikult haavatavad on ka väikelaste vanemad. Neil võib olla raskusi tööturule naasmisel, samuti võivad nad esimesel tööle naasmise järgsel aastal sattuda keerulisse olukorda, sest hooldus- ja haigushüvitised ei taga vanemale adekvaatset asendussissetulekut. Haige lapsega koju jäämine või vanema enda haigestumine mõjutab sel juhul oluliselt pere sissetulekut ja majanduslikku kindlustunnet. See võib omakorda mõjutada negatiivselt pereplaneerimise otsuseid ja vähendada järgnevate laste sünni tõenäosust. Tegevussuunad Arengukava perioodil pööratakse tähelepanu nii lapsi ja peresid toetava keskkonna loomisele ja ennetusele kui sihitatud sekkumistele, fookus on seejuures eelkõige neil valdkondadel, mis on seni vähem tähelepanu pälvinud, probleemsed ja vajavad suuri muudatusi. Peresõbraliku keskkonna loomine paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavate teenuste arendamise ja toetusmeetmete kaasajastamise abil. Selleks on vaja:  luua lapseootel vanematele ema tervise jälgimiseks raseduse ajal ja lapse sünniga seonduvateks toiminguteks kasutajasõbralik digitaalne keskkond, mida on võimalik edasi arendada lapsevanemate ja lapse arengu paremaks toetamiseks ka lapse sünni järel;  luua tegevusmudel lapseootel ja lapse saanud pere vajaduste hindamiseks ning suurema abivajadusega perede paremaks toetamiseks ämmaemanda korduvate sünnitusjärgsete koduvisiitide kaudu;  toetada kogukondlike ennetus- ja peretöökeskuste loomist kohalikul tasandil lõimitud tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumiseks, arvestades pere vajadust täiendava toe järele lapse sünni eelsel ja järgsel ajal;  arendada noortele ja lapsevanematele mõeldud paari- ja peresuhteid ning vanemaharidust toetavaid programme ja muid teenuseid ning suurendada nende üle-eestilist kättesaadavust;  tagada oluliste perehüvitiste seotus palga- ja elukalliduse tõusuga, et säiliks toetuste reaalväärtus;  parandada väikelaste vanemate haigus- ja hooldushüvitise maksmise tingimusi vanemapuhkuselt tööle naasmise järel;  ajakohastada ja ühtlustada ühe vanemaga perede toetusmeetmete paketti (toitjakaotustoetus, üksikvanema toetus, elatisabi), et kindlustada üksikvanemaga perede parem majanduslik toimetulek ja vähendada laste vaesusesse sattumise riski. Lastekaitsekorralduse uuendamine, et tagada abivajavatele lastele tõhus ja eesmärgipärane abi valdkondadeüleses koostöös. Selleks on vaja:  töötada välja valdkondadeülene laste heaolu korraldus, mille keskmes on abivajav laps ja tema perekond ning mis hõlmab kokkuleppeid peamiste lastega tegelevate spetsialistide ülesannete ja vastutuse suhtes lapse õiguste ja heaolu tagamisel; 13  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022  luua võimalused lapse abivajaduse võimalikult varajaseks märkamiseks ning vajaliku toe õigeaegseks pakkumiseks kõigis vanuserühmades, et ennetada abivajaduse süvenemist;  luua motiveerivad ja heaolu toetavad töötingimused, mis aitavad hoida valdkonnas juba töötavaid lastekaitsespetsialiste ja soodustada uute töötajate tulekut;  kaasajastada lastekaitsetöötajate baasharidust ja riiklikku täienduskoolitust ning uuendada kutse andmise süsteem;  luua lastekaitsetöötajatele vajalike juhendite ja hindamisvahenditega tõenduspõhine tööriistapakett;  luua terviklik ja süsteemne IT-lahendus, mis võimaldab valdkondadeülest andmevahetust ja toetab lapse abivajadusest lähtuvate kvaliteetsete otsuste tegemist ning lastekaitsetöötajate ja võrgustikuliikmete juhtumikorraldust;  täpsustada Sotsiaalkindlustusameti kui riikliku lastekaitset korraldava asutuse ja järelevalveasutuse pädevust ja ülesandeid, sealhulgas kohaliku omavalitsuse üksuste toetamisel ning nende lastekaitselise tegevuse ja teenuste nõuetekohasuse kontrollimisel;  luua võimalus lapse heaolu tõsiselt kahjustavate olukordade tõhusaks lahendamiseks kohaliku omavalitsuse üksuse ja Sotsiaalkindlustusameti koostöös või erandjuhtudel järelevalve korras;  töötada välja protsess süsteemsete vigade leidmiseks ja nendest õppimiseks lapse surma või tõsise tervisekahjustusega lõppenud juhtumite põhjal;  luua laste heaolu valdkonnas terviklik kvaliteedisüsteem ning suurendada riigi tasandi järelevalvevõimekust, et tagada abivajavatele lastele õigeaegne ja tulemuslik abi. Erivajadusega lastele tugisüsteemi loomine, mis võimaldaks abivajaduse kiirelt tuvastada, lihtsustaks vajadustele vastava abi saamist ning tagaks vajalikud tugimeetmed eelkõige lapse igapäevases viibimiskohas. Selleks tuleb:  ühendada erivajadusega laste hindamised eri valdkondades, et vähendada dubleerimist ja abi saamisele kuluvat aega;  töötada välja arusaadav ja lihtne tugisüsteem erivajadusega lapse vanemale, mis automatiseerib andmepäringud ja vähendab taotluste esitamist;  töötada välja süsteem, mille abil hinnata sekkumiste mõju, tagada teenuste ühtlasem kvaliteet ning luua selgem hinnastamis- ja rahastamismudel;  uuendada rehabilitatsiooniteenuste sisu, korraldust ja rahastamist, asendades abivajadusele mittevastavad üksikteenused lapse seisundist tulenevate kompleksteenuste ja programmidega;  luua integreeritud tugimeetmed suure hooldus- ja abivajadusega lastele, et anda vanemale võimaluse puhata pidevast hoolduskoormusest. Väärkoheldud lastele sujuva teekonna loomine abivajaduse märkamisest abini. Selleks tuleb:  tagada vägivalda kogenud lastele lapsesõbralik ning lapse õigusi ja huve arvestav menetlus ja abistamine, soodustades eri asutuste sujuvat koostööd ja andmevahetust;  luua väärkohtlemise tuvastamise juhendid ning lihtsustada abivajavast lapsest teatamist nii õigusaktide kui valdkonnapõhiste juhendite täpsustamise ja kiiret infovahetust võimaldavate IT-lahenduste abil;  võtta kasutusele ja teha lastega töötavatele spetsialistidele kättesaadavaks Eesti oludesse sobivad hindamisvahendid lapse väärkohtlemise kindlakstegemiseks, selle ulatuse ja mõju hindamiseks;  teha paremini kättesaadavaks vajalikud teenused ja sekkumisvahendid vägivalda kogenud lastele ning laste suhtes vägivalda kasutanud täiskasvanutele (nt vägivalda tarvitanud vanematele suunatud programmid, vanema-lapse teraapiad). 14  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Vajaduspõhise abi ja toetuse tagamine suure abivajadusega ja kompleksprobleemidega lastele ja nende peredele. Selleks tuleb:  töötada välja teraapiad ja sekkumised, mis ennetavad laste sattumist vabadust piiravasse kinnisesse lasteasutusse;  suurendada lastega töötavate spetsialistide traumateadlikkust ja pädevust eri sihtrühmadega töötamisel (nt seksuaalhälbelise käitumisega lapsed, psühhopaatilise käitumisega lapsed, sõltuvushäiretega lapsed jne);  luua suure abivajadusega laste abistamiseks kompetentsikeskus, mis koondab enda alla nii kinniste kui avatud ustega ööpäevaringset rehabilitatsiooni pakkuvad asutused;  luua ööpäevaringselt asutusepõhiselt teenuselt lahkuvatele noortele ühetaolise jätkutoe süsteem, et toetada asutusest lahkuvaid lapsi ja nende peresid. Asendushooldust vajavatele lastele asutuste asemel peres kasvamise võimaluste tagamine, asendushoolduselt elluastuvate noorte vajaduspõhine toetamine ning asendus- ja järelhoolduse hea kvaliteedi tagamine. Selleks tuleb:  täpsustada teenuste sisu- ja kvaliteedinõudeid ning tagada teenuste pakkumine ka spetsiifiliste vajadustega lastele nii pere- kui asutusepõhiselt;  luua perepõhise asendushoolduse pakkujatele riiklikult reguleeritud ja rahastatud tugisüsteem, mis arvestab kõigi perepõhise asendushoolduse vormidega;  koostöös Justiitsministeeriumiga kaasajastada eestkostet ja lapsendamist puudutavad õigusaktid, tagada perepõhise asendushoolduse ettevalmistamisel ja toetamisel ühetaoline last ja peret toetav lähenemine;  asendushoolduselt lahkuvate noorte tõhusamaks toetamiseks kehtestada selgemad nõuded järelhoolduse planeerimisele ja pakkumisele ning tagada kohalikele omavalitsustele ja võrgustikule vajalik ettevalmistus sihtrühmaga töötamiseks;  koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga analüüsida õpilaskodudes viibivate laste ja perede vajadusi ning töötada välja lahendused õpilaskodudes viibivatele lastele sobiva abi tagamiseks. 15  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Siht 2: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist tööturg ja tööelu Siht keskendub tööhõivepoliitika, töökeskkonna ja töösuhete teemadele:  Tööturg on kaasav ja kohanemisvõimeline, inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida töö.  Töötegijad on terved, tööturul vajaminevate oskustega ja õnnelikud ning osalevad pikalt tööelus.  Ettevõtjatel on head teadmised ja oskused, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötegijate vajadustest. Mõõdikud Mõõdiku nimetus Selgitus Tööjõus osalemise Mõõdik näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus, ehk kui suur määr 15-74-aastaste osa rahvastikust on tööturul aktiivne. Arengukava raames võetakse seas eesmärk sihttasemeid suurendada. Praegused tegelikud tasemed on mehed 74,6% / naised / 67,8% / kokku 71,1% (2021.a andmed). Tööelu kestus Mõõdik näitab, et kui töö tegija tööelu kestus pikeneb, siis järelikult aastates on loodud head töötingimused ja töösuhted ning tervist toetav töökeskkond. Arengukava raames seatakse eesmärk mõõdiku sihttaset suurendada kõikides lõigetes. Hetkel tegelikud tasemed: mehed-naised kokku 39,2 aastat, mehed 39,9 aastat ja naised 38,6 aastat (2020.a andmed). Olukorra kirjeldus Eesti seisab tööturul silmitsi tõsiste struktuursete probleemidega – vananev ja vähenev rahvastik, oskuste ebakõlad, lõhed tööturunäitajates ja töötute suur vaesusrisk. Eesti majanduse arengut piirab oskustööjõu nappus ja vähene tööjõu tootlikkus. Eesti tööjõu oskused ei vasta piisavalt tööturu nõudlusele. Probleeme on nii üle- kui alakvalifitseeritusega15, palju on erialase hariduseta või erialaste oskusteta inimesi, riigile olulistes valdkondades (nt IT- sektoris) tuntakse teravat puudust spetsialistidest, oskuste uuendamisel seisavad inimesed silmitsi sotsiaalmajanduslikest ja teistest teguritest tulenevate takistustega. Oskuste mittevastavusega seotud probleeme süvendab kiire tehnoloogia areng – robotiseerumine, automatiseerumine ja digiteerimine, sh andmete ja tehisintellekti kasutuselevõtt, mis seab järjest suuremaid ootusi töötajate oskustele ja teadmistele ning nende uuendamise kiirusele. Suund jätkusuutlikuma ja rohelisema majanduse poole toob kaasa järjest suurema vajaduse roheliste oskustega tööjõu järele. Rohepöörde toetamiseks on tööjõul praegu valdkondlikke või 15 There are marked mismatches between the skills workers possess and the skills for which there is labour demand in Estonia: in 2016 almost 40% of Estonian workers are either over (14%) or underqualified (24%) for the tasks they perform and more than 36% work in a position that does not match their field of specialization compared to 17%, 19% and 32% on average across OECD countries. Improving the Provision of Active Labour Market Policies in Estonia, 2021, OECD, Active Labour Market Policies in Estonia - OECD 16  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 erialaspetsiifilisi teadmisi vähe ja see võib raskendada kliimaeesmärkide saavutamist. Erilist tähelepanu vajavad seejuures piirkonnad, tööstusharud ja töötajad, kes peavad tegema suurimaid muutusi. Eestis on kõige enam mõjutatud energeetika- ja transpordisektor, piirkondlikult enim Ida-Virumaa, kuhu on koondunud põlevkivisektor. Inimeste potentsiaal tööturul ei ole täielikult rakendunud, kuna elanikkonnas on rühmi, kes ei saa erinevatel põhjustel kas ajutiselt või püsivalt oma majanduslikku toimetulekut ja heaolu töötamise teel kindlustada (tekivad lõhed tööturunäitajates). Tööturul on ebasoodsamas olukorras erivajadusega, puudega ja vähenenud töövõimega inimesed, samuti noored, vanemaealised, muust rahvusest inimesed ja naised. Ühel sihtrühmal võib olla mitu tunnust, mis nende olukorda tööturul võivad nõrgestada (nt madal haridustase või aegunud oskused, vähene töökogemus, elukoht suure tööpuudusega piirkonnas). Tööturu struktuursed probleemid väljenduvad ka piirkondlikes lõhedes – suur osa Eesti majandusest, töökohtadest ja tööjõust on koondunud Tallinna ja Harjumaale, suurim on mahajäämus Ida-Virumaal ja Kagu-Eestis, kus on ka kõrgeim tööpuuduse tase. Murekohaks on piiratud töövõimelisuse kasv ühiskonnas, mida võib võimendada koroonakriisi mõju elanikkonna vaimsele ja füüsilisele tervisele. Töötute suur vaesusrisk on tingitud töötushüvitiste vähesest katvusest ja ebapiisavast suurusest. Suurenevaks mureks on Ukrainas toimuv sõda, mis toob Eestisse hulgaliselt sõjapõgenikke ja millega kaasnevad probleemid tööhõive, töökeskkonna ja töösuhete küsimustes. Tööturu toimimise ja tööhõive kõrval on murekohti ka tööelus. Tööga kaasnevad riskid on maandamata. Töökeskkonnas tuleb tegeleda erinevate ohtudega, sealhulgas füsioloogiliste (sundasendid, pidev istumine), psühhosotsiaalsete (teabe puudus või üleküllus, ajapuudus, pidev „ühenduses“ olek tööandja ja kolleegidega, töökonfliktid, ahistamine ja vägivald tööl, vastutuse ning töö- ja pereelu piiride hägustumine, sõjapõgenike tööturule tulek), keemiliste (kantserogeenid) ja bioloogiliste (viirused, nt COVID-19) ohtudega. Tööandjatel ja töötajatel puuduvad sageli vajalikud teadmised ja oskused töökeskkonnas spetsiifiliste riskidega tegelemiseks. Tööga seotud terviseprobleemid põhjustavad kulu ühiskonnale ja riigile ning mõjutavad negatiivselt ja olulisel määral töötajate elu, tervist ja tööturul osalemist. Suurim on raskete ja surmaga lõppenud tööõnnetuste osakaal mikro- ja väikeettevõtetes ning enim toimub neid ehituses, kaubanduses, metallitööstuses ja põllumajanduses. Sageli juhtub õnnetusi noorte või uuel töökohal alustavate töötajatega, sealhulgas on märkimisväärne osa tööõnnetuses kannatanutest noored mehed. Levinud tööga seotud terviseprobleemiks on luu- ja lihaskonna haigused, mida põhjustab istuv töö, füüsiline koormus, raskuste teisaldamine, korduvad liigutused ja sundasendid. Kasvab mitte-traditsiooniliste töövormide kasutamine. Töö tegijad töötavad eelkõige traditsioonilises töösuhtes, kus sõlmitakse tähtajatu täistööajaga tööleping. Osaajaga töötamine on Eestis mõnevõrra kasvanud, kuid tähtajaliste töölepingute kasutamine on jätkuvalt vähelevinud. Samas on järjest tavalisemaks muutunud erinevates lepingulistes suhetes ja mitte-traditsioonilistes töövormides töötamine. Suurenenud on töövõtu- ja käsunduslepingu osakaal, tavaliseks on muutunud vabakutseline ja projektipõhine töö (sh platvormitöö) ning suurenenud liikuvus tööandjate vahel. Töötamine mitte-traditsioonilistes töövormides ja erinevate lepingute alusel võib kaasa tuua kehvad töötingimused (väike ja ebaregulaarne tasu, ebakindel tööaeg, kehv töökeskkond) ja vähese sotsiaalkaitse (ravikindlustuse puudumine, väike pension), kehvades töötingimustes töötamine suurendab aga omakorda terviseprobleemide tekkimise riski. Mitte-traditsioonilistes töövormides töötamine suurendab inimese enda rolli ja vastutust oma tervise hoidmisel. Suureneb tööaja ja töökoha paindlikkus. Digivõimaluste suurenemise, aga ka COVID-19 leviku tõttu tehakse aina rohkem tööd väljaspool tavapärast töö tegemise kohta ja 17  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 töötatakse paindliku tööajaga. Näiteks on kasvanud kaugtööd tegevate hõivatute hulk (ennekõike info ja side tegevusalal, kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses, finants- ja kindlustustegevuses). Paindlikud töövormid soodustavad erinevate ühiskonnagruppide osalemist tööturul. Tööaja ja töökoha paindlikkusega kaasnevad sageli töökoormuse kasv, töö- ja puhkeaja piiride hägustumine, probleemid töökeskkonnaga, sotsiaalne isolatsioon, ebavõrdsuse suurenemine ning keerukus kontrollida töötingimusi, mis omakorda avaldavad mõju töötaja vaimsele ja füüsilisele tervisele. Samuti võib uute töövormidega kaasneda madal töötasu. Töötajate kaasatus töösuhete kujundamisse on vähene. Töötajate ja tööandjate kaasatus esindusorganisatsioonidesse ning töötajate esindatus ettevõttes on väike, samuti sõlmitakse vähe kollektiivlepinguid. Arvestades kollektiivsete töösuhete arengut Eestis, ametiühingutesse kuulumise ja väikeettevõtjate osakaalu ning muutuvat töömaailma, võib eeldada ka edasist kollektiivlepingute sõlmimise aktiivsuse ja töötajate kaasatuse vähenemist. Tegevussuunad Jätkusuutliku ning ühiskonnas toimuvale arengule ja majandusarengule vastava tööhõivepoliitika elluviimine. Selleks tuleb:  lisaks senistele sihtrühmadele (töötud ja tööturul ebasoodsamas olukorras olevad inimesed) laiendada fookust ja haaret tööturuga nõrgalt seotud inimestele (nt hoolduskoormusega inimesed, rändetaustaga inimesed, pensionieas töötamist jätkata soovijad, mitteaktiivsed töösoovijad, NEET-olukorras noored);  olemasolevad tööturumeetmed ajakohastada neid vajaduse korral täiendades ja muutes, et need vastaksid parimal moel kliendi vajadustele ja oleksid mõjusad ehk looksid tööturul lisandväärtust (aitaksid hõivesse, toetaksid hõives püsimist ja tööalast mobiilsust) ja aitaksid kaasa lõhede vähendamisele tööturul;  arvestades, et tööturul osalemise toetamisel tekkinud raskuste põhjuseks võivad olla puudujäägid teistes valdkondades (haridus, hoolekanne, tervis ja sotsiaalvaldkond), panustada tihedamasse valdkondadevahelisse koostöösse. See on oluline, et ennetada ja pidurdada ühiskonnas tööturule suundumise takistuste kasvu ja tööalase mobiilsuse barjääre;  tööhõivepoliitika meetmete asjakohasuse ja tulemuslikkuse tagamiseks teha koostööd sotsiaalpartneritega ning panustada teavitustegevustesse, et tagada töötajate ja tööandjate aktiivne kaasatus tööturumeetmete disainimisse ja meetmetest teadlikkuse kasvu, samuti on väga oluline panustada teadlikusse ning tulevikku vaatavasse karjääri- ja oskuste poliitikasse. Majanduse struktuurimuutuste ja töötajate tööalase mobiilsuse toetamine. Selleks tuleb:  sihitada prioriteetsete valdkondade oskustööjõupuudus rändepoliitikaga ja seda vajalikul määral toetavate meetmetega;  Eesti elanikkonna oskuste ebakõlade vähendamiseks suurendada inimeste motivatsiooni pidevalt juurde õppida, samuti suurendada nende teadlikkust õpivõimalustest ning soodustada ümberkorraldusi töö, õppimise ja pereelu ühitamisel, mis võimaldaks inimestel ennast tööalaselt täiendada;  töötuskindlustusega kaetuse suurendamiseks ning hüvitiste ja toetuste adekvaatsuse tagamiseks hõlmata sotsiaalkaitseskeemi ka mittetraditsioonilisi töövorme (tingimused peavad olema atraktiivsed ega tohi luua väärajendeid, st motivatsiooni vormistada töösuhe ümber mittetraditsiooniliseks);  suurendada töötushüvitisi saavate töötute osakaalu ning rakendada majandustsüklitest ja tööturu olukorrast sõltuvat töötushüvitiste süsteemi. 18  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Töötajate töövõimekao ennetamine (st ajutise töövõimetuse kujunemisel püsivaks töövõimekaoks) ja hõives hoidmine. Selleks tuleb:  välja töötada tasakaalustatud, tööturu osapoolte huve arvestav ja jätkusuutlik mudel, mis arvestab muutunud terviseseisundiga kohanemise, töötingimuste ja teadliku käitumise muutmise vajadustega. Kliimaeesmärkide täitmine ja tasakaalustatud regionaalse arengu saavutamine. Selleks tuleb:  suurendada kaasaegseid tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu mobiilsust toetavate nõustamiste, täiend- ja ümberõppe ning muude toetuste kaudu (puudutab eeskätt Ida-Virumaad);  suurendada piirkondlikke investeeringuid ettevõtlusesse ja töökohtade loomisse ning meetmete pakkumisse, mis soodustavad kohaliku tööjõu aktiivsust, tööjõu geograafilist mobiilsust, muutustega toimetulekut ja uute oskuste omandamist. Töötegijate töökeskkonna ja töösuhete parandamine, tervise hoidmine töökeskkonnas ning tervisekahjude ennetamine. Selleks tuleb:  suurendada tööandjate ja töötegijate (töötajad, muu võlaõigusliku lepingu alusel tegutsevad isikud) teadlikkust tööohutusest ja töösuhetest, sealhulgas sellest, kuidas kujundada mõlemale osapoolele sobivad töötingimused;  ennetustegevuste kavandamisel ja elluviimisel arvestada töötegijate ja tööandjate eripärade ning vajadustega (nt paindliku töökorraldusega töötavad isikud, välistööjõud, sh sõjapõgenikud ja neile tööd andvad isikud, hoolduskoormusega töötajad, vanemaealised, noored ja alles tööturule tulijad, mikro- ja väikeettevõtted);  toetada ja nõustada tööandjaid ja töötegijaid tööohutusnõuete täitmisel ja töökeskkonnariskide maandamisel, arvestades spetsiifiliste töökeskkonna ohtude ja terviseriskidega (vaimse tervise probleemide, sh ahistamise ja vägivalla ning istuvast tööst tingitud terviseprobleemide ennetamine, bioloogilistest ja keemilistest ohtudest tingitud riskide maandamine töökeskkonnas), ning arendada digitaalseid lahendusi, mis lihtsustavad tööandjal ohutusnõuete järgimist;  töösuhete ja tööohutuse õigusraamistiku kujundamisel arvestada töötegijate ja tööandja ootustega töökoha ja tööaja paindlikkuse järele, mitte-traditsiooniliste töövormide ning erinevate töö tegemise viiside levikuga;  toetada paindlikke töö tegemise viise, luues sobivad võimalused kaugtöö kasutamiseks ja paindlikuks tööaja korraldamiseks;  tagada toimiv töötervishoiu korraldus ja parandada selle kvaliteeti, arendades tööandjate ja teenuseosutajate koostööd, töötervishoiuarstide potentsiaali rakendamist ja koostööd spetsialistide vahel;  tunnustada ja toetada tööd tegevate isikute võimalusi osaleda kollektiivsetes töösuhetes, toetades toimivat sotsiaaldialoogi ning soodustades kollektiivseid läbirääkimisi ja kollektiivlepingute sõlmimist; jagada kaasamise ja kollektiivsete töötingimuste kujundamise head praktikat ning tutvustada ühiskonnas kollektiivsete töösuhete vajalikkust ja kasu eri osapooltele;  tõhustada töökeskkonna ja töösuhete järelevalvet ning rakendada sunnimehhanismi, eelkõige kontrollides ettevõtteid ja asutusi, mille riskiaste on kõrge ja töötajate tervise kahjustumise oht on suur;  vähendada vale teenuse osutamise lepingu alusel töötamist; 19  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022  vaidluste tekkimisel lahendada erimeelsused kiirelt ja kvaliteetselt. 20  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Siht 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad Siht keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsimustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Mõõdikud Mõõdiku nimetus Selgitus Aktiivsena Indeks mõõdab vanemaealiste iseseisvat toimetulekut, tööhõivet ja vananemise sotsiaalset aktiivsust ning nende võimekust aktiivsena vananeda. indeks 2020.a tegelik tase 38,4. Sihttase – suureneb Olukorra kirjeldus Statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi suureneb 65-aastaste ja vanemate inimeste osakaal 2040. aastaks 25,6%-ni. Rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning puudega inimeste arvu suurenemisest tingituna on sotsiaalvaldkonna suurimad murekohad järgmised: leida täiendavad vahendid pensionide tagamiseks, toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning ennetada abituse ja abivajaduse tekkimist. Vananemisega ja vanusesõbraliku lähenemisviisiga on vaja arvestada kõigis riigi poliitikavaldkondades. Vanemaealiste heaolu puudutavad probleemid ei ole valdkondadeüleselt poliitikameetmetesse integreeritud. Jätkuvalt nähakse vanemaealisi pigem sotsiaal- ja tervisevaldkonna sihtrühmana. Teised valdkonnad oma strateegiliste sihtidega seda sihtrühma sageli ei seosta, ehkki vananemine on seotud teiste sotsiaalse ja majandusliku arengu ning inimõiguste raamistikega. Strateegiline tervikvaade puudub nii riigil kui kohalikel omavalitsustel, vanemaealiste heaolu puudutavad murekohad ei ole teiste valdkondade poliitikameetmetesse integreeritud ning puudub ka poliitikameetmete kujundamiseks vajalik analüütiline andmestik. Seega vajab vanemaealiste teema käsitlus koordineerimist ja laiapõhjalist koostööd. Enamasti käsitatakse vanemaealistena 65-aastaseid ja vanemaid inimesi, kuid see ei ole ainus võimalus. Vananemise puhul on oluline silmas pidada, et nn vanemaealise ea piirid ja arusaam vanemaealistest on muutub pidevalt ja sõltub konkreetsest kontekstist.16 Eestis ei ole asjakohane võrdsustada pensioniiga ja tööea lõppu, sest pensione makstakse koos töötasuga ning see on üks põhjuseid, miks umbes 25% vanaduspensionäridest töötab. Vanemaealiste poliitika kujundamisel arvestatakse vananeva ühiskonna põhimõtetega, muutuva eluea pikkusega ja teiste vananemisega seotud aspektidega. 16 nt: ÜRO definitsiooni järgi peetakse eakaks üle 60-aastast inimest; statistikud kasutavad nn vana ea defineerimiseks sageli 65. eluaastat peamiselt põhjusel, et see on olnud levinuim pensioniiga maailmas; tööhõives määratletakse vanemaealised üldjuhul 55–64-aastastena, statistikas vaadatakse aga kuni 74-aastaste tööhõivet; tervishoiualastes uuringutes käsitletakse vananemise algust juba 45-aastasena. 21  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti eakaid suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus. Euroopas on alates 2010. aastast arvutatud aktiivsena vananemise indeksit (Active Ageing Index17). Indeks iseloomustab vanemaealiste töötamist, ühiskondlikku aktiivsust (sh teiste pereliikmete abistamist ja hooldamist), tervist ja isiklikku toimetulekut ning sotsiaalset aktiivsust ja soodustavat keskkonda. Peale tööhõive on kõigis teistes aktiivsena vananemise valdkondades Eestil suur arenguruum. Võrreldes Euroopa eakaaslastega on vanemaealised ühiskonda oluliselt vähem kaasatud 18, sh osalevad vähem vabatahtlikus tegevuses ja poliitikas ning tegelevad vähem hobidega. Vanemaealisi kaasavad esinduskogud ei ole levinud19 ning ka vabatahtlik tegevus saab alles hoogu20. Digipädevuse puudumine ajal, kui arvutikasutus on kujunenud igapäevase elu osaks, piirab vanemaealiste ligipääsu teabele ja suhtlusele. Arvutit kasutab 65–74-aastastest inimestest vaid 55% ning internetti 65%21. Vanemaealiste aktiivset osalemist ühiskonnaelus toetab ka strateegiline partnerlus (2022– 2024), millega luuakse vanemaealiste huvikaitse organisatsioonide koostöövõrgustik ja toetatakse selle tegevusi. Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Vanemaealiste ja eriti üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra vähenenud, kuid on endiselt oluliselt suurem (vastavalt 41,4% ja 76,8%) kui kogu elanikkonnal (15,2%). Samas ohustab absoluutne vaesus neid pea kaks korda vähem kui kogu elanikkonda. Keskmine pension (2021. aastal 552 eurot) moodustab keskmisest palgast umbes 40%, mis tagab vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad suhtelisse vaesusesse22. Samas on näha, et maksumaksjate vähenemise ja pensioni II samba vabatahtlikuks tegemise tulemusel on keskmise pensioni ja keskmise palga suhe tulevikus veelgi vähenemas. Vanemaealiste kõrget suhtelise vaesuse määra mõjutavad eelkõige üksi elamine ja halvenev tervis, mis ei võimalda tööelus osaleda ja lisasissetulekut teenida. Mida vanem on inimene, seda sagedamine hindab ta oma leibkonna rahalist toimetulekut mitterahuldavaks, seejuures 12% üle 65-aastastest inimestest hindab, et nende sissetulekud ei ole piisavad ka vältimatute kulutuste tarbeks. 2020. aastal töötas 50–74-aastastest inimestest 58,1%, võrreldes Euroopa eakaaslastega on see näitaja kõrgem, kuid vanemaealiste töösoovijate ja tööotsijate hulk lubab arvata, et potentsiaal töötada on suurem. Vananemisega seotud hoiakud mõjutavad vanemaealiste elukvaliteeti ja heaolu – vanemaealiste ühekülgne kujutamine soodustab vanuseliste eelarvamuste ja stereotüüpide teket. Vanuselist diskrimineerimist tajutakse ja kogetakse enim töösuhetes. Tööandjad omistavad vanemaealistele väiksemat tootlikkust või riski töölt terviseprobleemide tõttu puududa. Vanemaealiste aktiivne tõrjumine tööturul on asendunud pealiskaudse sallivusega23, kuid tööturul valitsev vanusesurve, kus üle 40-aastaseid peetakse kahaneva konkurentsivõimega inimesteks ning üle 60-aastaseid tööturu jaoks liiga vanaks, pikendab 17 https://composite-indicators.jrc.ec.europa.eu/active-ageing-index/active-ageing-index 18 2018. aasta aktiivsena vananemise indeksi kohaselt asus Eesti 28 Euroopa Liidu liikmesriigi hulgas 21. kohal. https://composite-indicators.jrc.ec.europa.eu/active-ageing-index/active-ageing-index/profiles/EE 19 2020. aasta seisuga tegutseb Eestis 9 eakate nõukogu. Vanemaealiste strateegilise partnerlusega soovitakse eakate nõukogude arvu suurendada 16-ni 2022. aastaks. 20 Aastatel 2018–2020 viidi ellu katseprojekt, mille eesmärk oli välja töötada üle-eestiliseks rakendamiseks sobiv koostöömudel vabatahtlike kaasamiseks ja rakendamiseks hoolekandevaldkonnas. Selle mudeli üle-eestiliseks rakendamiseks viiakse ellu jätkuprojekt, mis algas septembris 2021 ja kestab 26 kuud. https://kodukant.ee/uudised/vabatahtlike-kaasamise- mudeli-rakendamine-hoolekandes/ 21Allikas: statistikaamet https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__infotehnoloogia__infotehnoloogia- leibkonnas/IT32/table/tableViewLayout2 22 Suhtelise vaesuse piir 2019. aastal oli 611 eurot. 23 2018. aasta tööturul ealise diskrimineerimise uuring 22  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 tööotsinguid ning on passiivsuse üks peamisi põhjuseid. Vanuselist diskrimineerimist esineb ka finantsmaailmas ning toodete ja teenuste tarbimisel. Vanemaealised on haavatavad ka väärkohtlemise, hülgamise ja hooletusse jätmise ning väärikuse ja lugupidamise kaotuse suhtes. Vanemaealiste vastu suunatud vägivalla peamised põhjused on lähedaste sotsiaalsed ja vaimse tervise probleemid. On alust eeldada, et vanemaealiste depressioon on aladiagnoositud ja -ravitud, kuid juba diagnoositud kõrge depressiivsuse tase (nt 75+ vanuses naistel 17%) näitab, et vaimsele tervisele on vaja senisest enam tähelepanu pöörata. Tegevussuunad Vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamine. Selleks tuleb:  arvestada vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtetega; võimestada vanemaealiste huvikaitse- ja esindusorganisatsioone ja nende võrgustikke, samuti toetada vanemaealiste esinduskogude loomist kohalike omavalitsuse juurde; edendada vanusesõbraliku ühiskonna kujundamist, sh töötada välja ja juurutada Eestis vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted;  kaasata enam vanemaealisi poliitikakujundamisesse, et arvestada nende vajadustega igas eluvaldkonnas ja anda võimalus nende heaolu puudutavates otsustes kaasa rääkida;  luua vanemaealistele võimalused aktiveerivateks tegevusteks ja vabatahtlikuks tööks, keskendudes äsja tööhõivest lahkunud inimestele, kellele on tarvis pakkuda tuge ja teadmisi, kuidas säilitada sotsiaalselt aktiivset elustiili;  murda stereotüüpset mõtlemist ning vanemaealise töötajaskonna ebavõrdset kohtlemist ja tõrjumist tööturult; muuta tööandjate ja töötajate negatiivseid hoiakuid avalikkuse teadlikkuse suurendamise, tööandjate mitmekesisuse juhtimise oskuse suurendamise ja vanemaealiste vajadusi arvestavate teenuste arendamise kaudu; suurendada vanusesurvevastase teavitusega ühiskonnas sallivust ning suunata tööandjaid ja töötajaid nägema vanemaealist töötajat kui konkurentsivõimelist ja võrdset partnerit. Vanemaealiste rahalise heaolu suurendamine ja pensionisüsteemi kujundamine. Selleks tuleb:  suurendada inimeste teadlikkust ja võimekust oma vanaduspõlve rahalise heaolu tagamiseks, mida tehakse pensioni kompetentsikeskuse abil, mis pakub inimestele juba varasest tööeast pensionipõlve planeerimiseks erapooletut, asjalikku ja lihtsat nõu ning tööriistu;  kujundada järjepideva analüüsimise toel kestlik pensionisüsteem, mis tagab adekvaatse sissetuleku, sh üksi elavatele inimestele;  hinnata pensioni II samba vabatahtlikuks muutumise ja uute töövormide kasutuselevõtmise mõju inimeste tuleviku rahalisele heaolule ning luua täiendavaid võimalusi vahendite pensionisüsteemi juurde toomiseks, sh arendades kogumispensionil põhinevaid pensioniskeeme. Vanemaealistele suunatud ennetava sotsiaaltöö edendamine. Selleks tuleb:  luua teadlikkust suurendavad meetmed ja ennetavad sekkumised, pidades silmas, et praegused valikud mõjutavad otseselt iseseisvat hakkama saamist tulevikus, ning parandada inimeste teadlikkust oma õigusest küsida ja saada abi. Teave abi saamise võimalustest peab olema lihtsasti leitav ning vanemaealiste jaoks arusaadav;  tugevdada kohaliku tasandi ennetustööd ja vabatahtlikku tegevust, sh leppida kokku kohalike omavalitsuste roll ja vastutus, et leida üles abi ja tuge vajavad vanemaealised inimesed. 23  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Eelkõige peab muutuma aktiivsemaks eakatele suunatud ennetav sotsiaaltöö24. Toetada tuleb piirkondlikke algatusi ja kohaliku tasandi ennetustööd ning vaadata üle kohaliku omavalitsuse roll ja vastutus ennetustegevuste korraldamisel;  toetada vanemaealiste vaimset tervist ning ennetada väärkohtlemist nii kodudes kui hoolekandeasutustes. Erilist rõhku tuleb panna vanemaealiste vaimsele tervisele, kogukonnas positiivsete hoiakute kujundamisele, sotsiaalsele kaasamisele ja diskrimineerimise kaotamisele. Oluline on suurendada spetsialistide teadlikkust (sh KOV) eakate vaimsest tervisest ja selle hoidmise võimalustest, samuti inimeste teadlikkust aktiivsena vananemisest. 24 Allikas: Riigikontrolli audit 2021 https://www.riigikontroll.ee/Riigikontrollipublikatsioonid/Auditiaruanded/tabid/206/Audit/2536/language/et-EE/Default.aspx 24  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Siht 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu Eesti hoolekandepoliitika ülesanne on toetada inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Alaeesmärk keskendub sotsiaalhoolekande ja sotsiaalse turvatunde arengule:  Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik.  Inimesed saavad probleemide tekkimist ja süvenemist ennetavat ajakohast, kvaliteetset ja jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal.  Vajalik abi on kvaliteetne ja lihtsasti kättesaadav, sõltumata inimese elu- või asukohast.  Toimiv ohvriabi korraldus aitab ennetada ja leevendada vägivallakuritegude mõjusid. Mõõdikud Mõõdiku nimetus Selgitus Kodust iseseisvat Näitab avahooldusteenuseid kasutavate eakate, tööealiste puudega toimetulekut inimeste ja psüühiliste erivajadustega inimeste ning ööpäevaringseid toetavate teenuste institutsionaalseid hooldusteenuseid saavate inimeste suhtarvu. ja ööpäevaringse Eesmärk on see, et avahooldusteenuste kasutajate arv teenust institutsionaalse vajavate inimeste hulgas kasvaks ning ületaks institutsionaalset hooldusteenuse teenust saavate inimeste arvu. Arengukava raames võetakse eesmärk saajate suhtarv sihttaset suurendada. Tegelik tase on 1,1 (2020. a andmed). Suure Protsent näitab suure hoolduskoormusega vähemalt 16-aastaste hoolduskoormusega osatähtsust samaealiste seas. Suur hoolduskoormus tähendab (20 ja enam tundi vajadust abistada või hooldada mõnd leibkonnaliiget vähemalt 20 nädalas) tundi nädalas. Arengukavas võetakse eesmärk sihttaset vähendada. 16-aastaste ja Tegelik tase on 2,3% (2021. a andmed). vanemate inimeste osakaal Olukorra kirjeldus Eesti hoolekande korraldus on keeruline ja vajab ajakohastamist. Abi andmine on üles ehitatud eelkõige süsteemi loogikat ja spetsialistide töökorraldust silmas pidades, kus põhiline juhtumikorraldaja roll on abi vajavatel inimestel või nende lähedastel, kes peavad abi saamiseks pöörduma erinevatesse ametkondadesse. Samas ei olda sageli teadlikud riigi ja kohalike omavalitsuste võimalustest ja kohustustest abivajaduse korral tuge pakkuda või ei julgeta valitsevate stereotüüpide tõttu abi saamiseks pöörduda25. Inimeste vajaduste vaatest on turvavõrk auklik nii valdkonna sees kui üleminekul näiteks tervishoiust hoolekandesse või hoolekandest tööturuvaldkonda. Samuti esineb lünki lastele mõeldud teenuste puhul tööealiste teenustele või tööeast vanaduspensioniikka liikumisel. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine 25 Näiteks 2020. aasta tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu kohaselt väitis 62% täiendavalt abivahendit või teenust vajavatest inimestest, et nad ei ole abivahendi või teenuse saamiseks viimase 30 päeva jooksul kuhugi pöördunud. Teenustest/abivahenditest ilmajäetuse peamiste põhjustena nimetati muu hulgas teadmatust, kuhu abivahendite/teenuste saamiseks pöörduda. 25  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 kohalikes omavalitsustes on viimastel aastatel kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti ebaühtlane26. Abivajaduse hindamine ja abi osutamine ei vasta enam ühiskonna arengule27. Eri valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) ja haldustasandite (riik ja kohalik omavalitsus) vahel killustunud korraldus jätab osapoolte rollid ebaselgeks, mis toob kaasa asjaolu, et abi andmist ei koordineerita piisavalt tulemuslikult ning abi ei osutata terviklikult. Abivajaduse hindamise ja abi osutamise dubleerimine eri valdkondades suurendab ressursikadu ja takistab kiirelt vajaliku abi saamist. Abivajaduse varajast märkamist raskendab aga tervikliku ülevaate puudumine ja ka vähene oskus kaasata kohalikke algatusi. Murekoht on eri valdkondade ja tasandite vahel info liikumise takistused. Infosüsteemid on üles ehitatud ühe valdkonna keskselt ja enamasti teenusepõhiselt ega arvesta inimese vajadustele tervikliku lähenemise vajadusega. Kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajad ei saa riiklikest infosüsteemidest oma tööks vajalikke andmeid. Takistused andmevahetuses ja andmete ristkasutuses ei võimalda pakkuda proaktiivset abi ega teha kiireid menetlusotsuseid. Sageli peab inimene esitama samu andmeid erinevatele riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustele, mis tähendab, et andmete liikumine ametkondade ja otsustustasandite vahel võib kujuneda väga pikaks, enne kui jõutakse sobivate lahendusteni. Sotsiaalvaldkonna ebapiisav rahastamine nii riigi kui kohaliku omavalitsuse tasandil halvendab teenuste kättesaadavust ja suurendab inimeste omaosalust, eelkõige näiteks asutusepõhise üldhooldusteenuse eest tasumisel. Suur maksekoormus teenuse rahastamisel viib teenusekasutajad ja nende lähedase vaesusriski ja võib suurendada lähedaste hoolduskoormust. Inimese terviklikest vajadustest lähtuvat teenusepakkumist raskendab ka hoolekande- ja tervisevaldkonna teenuste rahastamise erinev korraldus. Lisaks abi halvale kättesaadavusele võib vähene rahastus tuua kaasa olukorra, kus riigi ja kohalike omavalitsuste algatatud projektid jäävad lühiajalisteks ja ei jätku vajalikus mahus. Rahvastiku struktuurist tingituna on piirkondi, mis vajavad suuremat tuge, et tagada inimeste heaolu. Teenusesaajate kulude jätkuva kasvu tõttu on vaja pakkuda lahendusi, kuidas tagada (kõige suurema) hooldusvajadusega inimestele kvaliteetsed ja rahaliselt kättesaadavad teenused ning motiveerida kohalikke omavalitsusi eelisarendama kodus elamist toetavaid teenuseid. Samuti tuleb pakkuda tulevikku vaatavaid jätkusuutlikke lahendusi pikaajalise hoolduse rahastamiseks (nt hoolduskindlustuse, pärandimaksu jm võimaluste kaudu). Selleks, et liikuda tulemuslikuma pikaajalise hoolduse süsteemi suunas, peaksid avaliku sektori pikaajalise hoolduse kulud kasvama vähemalt 2–2,5%ni SKP-st28. Valdkonna murekohaks on rahvastiku vananemise tulemusel pidevalt suureneva sotsiaalteenuste nõudlusega seotud kvalifitseeritud tööjõu ebapiisavus ning järjest komplitseeritumate probleemidega seotud vajadus spetsialistide teadmiste ja oskuste täiendamise järele. Töö abivajajatega on stressirikas ja vähese positiivse tagasisidega, kuid 26 Allikas: minuomavalitsus.fin.ee 27 Näiteks erivajadusega inimest ümbritsev toetussüsteem on üles ehitatud selliselt, et inimese jõudmine vajalike teenuste, toetuste ja soodustusteni on mitmel pool tihedalt seotud eelneva puude raskusastme tuvastamisega. Samas ei kirjelda puude raskusastme tuvastamine inimese abivajadust kõigis eluvaldkondades ega ka seda, millist abi ja teenuseid inimene tegelikult vajab. 28 Maailmapanga uuring “Hoolduskoormuse vähendamine Eestis” (2017) 26  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 madalalt tasustatud29 ja ühiskonnas vähe väärtustatud, mistõttu noored ei vali õppimiseks sotsiaalvaldkonna erialasid või ei asu õpitud erialal tööle ning olemasolevad töötajad lahkuvad töölt konkureerivatesse sektoritesse (tervishoid, kaubandus, teenindus). Kehtivad õppekavad ja õppevormid ning väljaõpe ei vasta tööturu uuenenud vajadustele. Sotsiaalvaldkonnas puudub keskne täiendkoolitussüsteem. Ühtlustamata on sotsiaalvaldkonna erialade kvalifikatsiooninõuete regulatsioon. Erialaorganisatsioonide esindatus tööjõuteemadel kaasa rääkimisel on vähene ning mõnel erialal puuduvad huvikaitseorganisatsioonid täielikult. Hoolekande suund on toetada inimeste võimalikult kaua kodus elamist. Samas võivad koduses keskkonnas iseseisvat toimetulemist toetavate sotsiaalteenuste ebapiisav kättesaadavus30, 31 ja ootejärjekorrad, teatud teenuste (nt sotsiaalne rehabilitatsioon) ebamõistlik korraldus ja teenuste killustunud osutamine jätta inimese talle vajaliku abita ning viivad tööturult kauemaks eemale nii teenust vajavad inimesed kui hoolduskoormuse tõttu ka nende lähedased. Lisaks halveneb inimeste terviseseisund, sest abi jõuab inimeseni liiga hilja, mis omakorda suurendab süsteemi kulutusi. Teatud juhtudel võib asutusepõhine hooldus saada sundvalikuks. Samas on ka hoolekandeasutuste infrastruktuur vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele ei ole piisavalt teenusekohti. Puudu on teenustest inimestele, kes iseseisvalt kodus enam elada ei saa, kuid ei vaja veel ka ööpäevaringset teenust hoolekandeasutuses. Senisest enam tähelepanu vajavad ka dementsuse diagnoosiga inimesed. Dementsus on tugevalt aladiagnoositud32 või diagnoos saadakse liiga hilja, kui abi tulemuslikkus on vähetõenäoline. Pakutavad teenused on vaja kujundada dementsusega inimeste ja nende lähedaste vajadustele vastavaks ning parandada ühiskonna teadlikkust dementsusest. Tulevikku vaatavalt tuleb arvestada, et muutused inimeste hoiakutes ja väärtustes toovad kaasa muutused ka teenuste vajaduses ja pakkumises. Ekspertide sõnul võib eeldada, et praegu 50.– 60. eluaastates olevad täiskasvanud ei soovi jääda enda lähedaste hooldada ning eelistavad pigem saada professionaalseid hooldusteenuseid enda kodus. Abivajajate lähedased sageli ei soovi ega saa jääda tööturult eemale, mistõttu tuleb teenused üles ehitada nii, et lähedaste koormus keerulisemate kliendigruppide puhul on võimalikult hajutatud. Hoolduskoormusega inimestele on vaja tagada vähemalt minimaalsed sotsiaalsed garantiid, parandada nende teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui kodus hooldamist pakkuda ning leida võimalusi nende töö- ja pereelu paremaks toetamiseks. Samuti vajavad toetamist hoolduskoormusega inimeste huvikaitseorganisatsioonide teke ja tegevus. 29 Sektori üks baasprobleeme on ka madal töötasu, mis on nii 2016. a kui ka 2021. a OSKA raporti alusel töölt lahkumise peamine põhjus. Keskmine brutokuupalk oli Eestis 2020. aastal 1448 eurot. Sotsiaalvaldkonna põhikutsealadel oli keskmine palk sellest oluliselt madalam, ligi 400 eurot võrra väiksem. 30 Näiteks 2020. aastal osutati koduteenuseid vaid 41% kogu hinnangulisest teenusevajadusest. Kodus elamist toetavate teenuste pakkumine on küll kasvanud, kuid mitte oodatud tempos võrreldes asutusepõhise hooldusega. 31 2020. aastal kasutas koduteenust ligikaudu 8300 inimest, kuid tegelik hinnanguline vajadus oleks 20 000 teenusekoha järele. Vajadus on ka transporditeenuse järele, samuti eluruumide kohandamise järele. Elanikkonna tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuringu (2020) kohaselt vajaks täiendavaid teenuseid kuni 76 000 inimest. https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuring_som.pdf 32 Eestis määratakse ametlik dementsuse diagnoos umbes 10% tegelikest juhtudest, samas elab Eestis hinnanguliselt 15 000– 21 000 dementsussündroomiga inimest. Alzheimer Europe prognoosi põhjal kasvab dementsussündroomiga inimeste osakaal rahvastikus 2%-ni aastaks 2025 ning 3%-ni aastaks 2050. 27  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Hoolekandesektor kasutab vähe innovatsiooni. Riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandil ei kasutata maksimaalselt info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) võimalusi, et nutikate lahenduste abil parandada abivajavate inimeste elukvaliteeti ning avaliku sektori tõhusust ja riigijuhtimise kvaliteeti. Ka uute tehnoloogiate ja töövõtete juurutamine ning teenuste innovatsioon vajavad järeleaitamist, seejuures algatusi innovatsiooni- ja tehnoloogiarikkaks poliitikakujunduseks on tehtud33. Praegune sotsiaalteenuste andmestike digitaliseerituse tase ja andmekvaliteet ei ole piisav riigi ja kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna juhtimiseks ning poliitikakujundamiseks ega teadus- ja arendustööks. Andmete teisene kasutamine poliitikakujundamise, teenuste planeerimise ning teadus- ja arendustööks on keeruline ja aeganõudev. Eri valdkondade andmete ühendamine nendel eesmärkidel on takistatud organisatsiooniliste ja õiguslike, aga ka andmekvaliteedist tulenevate probleemide tõttu. Andmevahetus ning infosüsteemide toimimine ja edasiarendamine vajavad jätkuvalt tähelepanu. On probleeme, millega sotsiaalhoolekandesüsteem on siiani vähe tegelenud. Oluliseks niisuguseks probleemiks on kasvanud võlgnevus. Puudujääke on nii ennetustöös, võlanõustamisteenuse kättesaadavuses kui inimeste teadlikkuses abi küsida. Ligikaudu 80 000 inimese suhtes on algatatud täitemenetlus võlgade sissenõudmiseks ja inkassovõlgnike arv on üle 90 000. Suurem osa võlgnikest on 31–50-aastased, kellest omakorda kolmveerand on mehed. Umbes 8000 vanemat on elatisraha võlgu kogusummas enam kui 33 miljonit eurot. Enamik võlgnikest on madala sissetulekuga, mis omakorda põhjustab vaesuse tekkimist. Sotsiaalhoolekandesüsteemi arendamise osa on ka ohvriabi arendamine. Ohvriabi eesmärk on, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvrid saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks nii, et nad suudavad eluga edasi minna parimal võimalikul moel. 2021. aastal registreeriti 25 982 kuritegu, neist kehalist väärkohtlemist 5646 ja seksuaalkuritegusid 753. Registreeriti 3760 perevägivallakuritegu ning perevägivalla tõttu hukkus kolm inimest (aasta varem 16 inimest).34 Ohvriabisse jõudis 2021. aastal 4401 uut juhtumit, millega oli seotud 5488 inimest. Juhtumitega seotud osapooli oli ligi tuhat rohkem kui 2020. aastal. Suurem teadlikkus abivõimalustest on viinud pöördumiste arvu suurenemiseni. Osaliselt on kasvu taga ka varasemast suurem võimekus tegeleda terve perega tänu vägivallast loobumise toetamise teenusele. Ohvriabi kriisitelefonile 116 006 tehtavate kõnede arv on kasvanud, pöörduti 6238 korral, mis on neljandiku võrra rohkem kui 2020. Kõige sagedamini pöördutakse kriisitelefonile seoses perevägivallaga.35 Kuigi ohvriabis on viimastel aastatel olnud kiire positiivne areng, et tagada vägivalda või muud traumeeriva mõjuga sündmust kogenud inimestele parimad lahendused enda toimetuleku taastamiseks, ei saa tänase seisuga kindel olla, et kõik kuriteo või vägivalla ohvrid saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi. Ohvriabiteenuste kättesaadavuse olulisemad probleemid on seotud nii spetsialistide kui tavainimeste väheste oskustega abivajajat märgata ja asjakohast abi pakkuda. Spetsialistidel on vähene teadlikkus trauma mõjudest kannatanule, alati ei osata ära tunda traumareaktsioone ja neile adekvaatselt reageerida. Ohvriabist ei olda Eestis piisavalt teadlikud ning paljud, kes ohvriabiteenuseid vajaks, ei saa neid. Enamik ohvreid ei jõua 33 Roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“ on aruteludokument, mille eesmärk on ergutada mõttevahetust sotsiaalsektoris uuendusliku tehnoloogia rakendamise teemal ning annab seega mitmekesiseid ideid edasiseks aruteluks. 34 Kuritegevus Eestis 2021. Justiitsministeerium. https://www.kriminaalpoliitika.ee/kuritegevus2021/ 35 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, ohvriabi ja ennetusteenuste osakond. 28  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 erinevatel põhjustel ohvriabiteenusteni, sellest annavad tunnistust elanikkonna uuringud.36 Murekohaks on ka ohvriabi väljareageerimise võimekuse suurendamine. Psühhosotsiaalse kriisiabi lisandumine ohvriabi kohustuste hulka on muutnud ohvriabitöötajate tööülesandeid. Ka vägivallajuhtumites on ohvriabitöötaja roll muutumas aktiivseks võrgustikutöö ja piirkondliku koostöö juhiks, et tagada ohvrite terviklik abistamine ja senisest sagedasem ohvriabini jõudmine. Uuenenud tööülesannete ja suurenenud ootuste puhul ei ole alati tagatud piisavad inimressursid kõigega kiireks toimetulekuks. Laiemalt vägivalla ennetamiseks ja ohvriabisse pöördumise hõlbustamiseks vajab lähiaastatel tähelepanu stigmatiseerimise vähendamine (eriti nt seksuaalvägivalla puhul) ning ühiskonna teadlikkuse suurendamine, samuti ressursside otstarbeka kasutamise eesmärgil ohvritele pakutavate tugiteenuste omavahelise koostöö koordineerimine. Oluline sihtrühm, kelle abistamisel veel suuri edusamme pole tehtud, on multiprobleemsed, kõrvalabi või järelevalvet vajavad vägivallaohvrid. Vägivalla toimepanijatega on vaja senisest veelgi enam tegeleda, sh sidudes ohvri abistamise ja töö vägivalla toimepanijaga selliselt, et ohvri õigused on tagatud ja vägivalla jätkumine takistatud. Eesti sotsiaalsüsteem saaks senisest oluliselt rohkem panustada ÜRO kestliku arengu 37 ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide38 saavutamisse. Osa sotsiaalsest taristust ja eluasemefondist on jätkuvalt vähetõhus, halvasti ligipääsetav ja keskkonda koormav. Inimeste elu lihtsustavaid nutivõimalusi ei ole ära kasutatud. Probleemiks on vähene keskkonnasäästlikkus inimeste käitumises, mis aitab kaasa näiteks vaesusriski süvenemisele. Sotsiaalvaldkonna investeeringud ja praktika peavad senisest oluliselt enam kaasaegsete lahendustega kaasas käima. Tegevussuunad Muudatuste tegemisel lähtutakse esmajoones inimese vajadustest. Eesmärk on minna sotsiaal- , tervise- ja töövaldkonnas üle inimese eluteekonda ja vajadusi arvestavatele lõimitud teenuste pakkumisele, mida toetab tõenduspõhiste keskkonnasäästlike digitaalsete lahenduste kasutuselevõtmine ja andmete lõimitud kasutamine. Sotsiaalhoolekande korraldamine on terviklik protsess, mis algab abi vajava inimese märkamisest ja abivajaduse hindamisest. Abi andmise korraldamine esmajärjekorras kohalikul tasandil. Selleks tuleb:  ehitada abi andmise teekond üles, lähtudes inimese terviklikust abivajadusest ning selliselt, et see algaks eelistatult kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust ning suunatakse inimene vastavalt kohaliku omavalitsuse või riiklikke teenuseid saama. Kui inimene vajab abi samal ajal mitmest valdkonnast, tuleb tagada sellise abi koordineeritud osutamine. Abi saamine peab olema võimalikult bürokraatiavaba, inimese ja tema lähedaste halduskoormust vähendav ning abi osutamise teekond inimesele lihtsasti arusaadav. Seejuures tuleb kehtestada abi andmise korraldusmudel – inimeste liitumine süsteemiga ja selles liikumine ning koordinatsioonisüsteemi ja integreeritud teenuste rahastusmudel;  hoolekandelise abi kättesaadavuse ja kvaliteedi tagamisel toetada kohalike omavalitsuste toimimist, tuge keskvalitsuselt ja toimivat järelevalvet. Algatada tuleb arutelu ja leppida kokku, millised on kohalikes omavalitsustes aktsepteeritavad erinevused teenuste osutamises 36 Vt nt FRA (2014). Victims of crime in the EU: the extent and nature of support for victims. Luxembourg: Publications Office of the European Union; Espenberg, K., Kiisel, M., Lukk, M., Soo, A., Themas, A., Themas, E., & Villenthal, A. (2017). Kuriteoohvrite kaitse ja kohtlemise uuring. Tartu: Tartu Ülikool; FRA (2021). Fundamental rights survey. https://fra.europa.eu/en/data-and-maps/2021/frs 37 ÜRO säästva arengu eesmärgid on avaldatud: https://sustainabledevelopment.un.org/post2015/summit 38 Euroopa Liidu kliimaeesmärkide kohta leiab täpsemat teavet Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: https://www.envir.ee/et/ELeesmargid 29  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 (kättesaadavuse tagamises ja kvaliteedis) ning tagajärjed, kui kohalik omavalitsus talle pandud ülesandeid ei täida;  vajaliku abi inimeseni jõudmise tagamiseks kehtestada riiklikul tasandil teatud baastasemed ja miinimumnõuded, mida kohalikud omavalitsused saavad kohandada, ning luua meetmeid lähtuvalt hinnatud abivajadusest ja kohalikest oludest. Miinimumnõuded hoolekandeteenustele ja kvaliteedile peavad olema üle riigi sarnased, seejuures on eritähelepanu all need piirkonnad, mis vajavad järeleaitamist. Kohaliku tasandi meetmete kättesaadavuse parandamine. Selleks tuleb:  tagada terviklik lähenemine olemasolevate piiratud vahendite jaotamisel kohalike omavalitsuste sees ja vahel, et tagada vajaliku abi kättesaadavus elukohast sõltumata;  otsida lahendusi, kuidas soodustada väärtuspõhist lähenemist ning motiveerida kohalikke omavalitsusi probleeme ennetama ja eelarvet kõige tõhusamalt kasutama;  töötada välja sotsiaalteenuste kulumudelid ja tööriistad, mis aitavad kohalikel omavalitsustel eelarvet paremini planeerida. Võtmeküsimus on, kuidas ja milleks täpsemalt kohaliku omavalitsuse tasandile raha juurde tuua. Perspektiivikam on olukord, kus riik loob rahastusinstrumendid, mis võimaldavad kohalikul omavalitsusel teenuseid tulemuslikumalt korraldada;  otsida lahendusi, kus kohalikele omavalitsustele antakse võimalus riigi raha ise parema äranägemise järgi kasutada ning teenuseid vastavalt oma piirkonna elanike vajadustele arendada. Isikukeskse erihoolekande teenusemudeli rakendamine (nn ISTE projekt psüühiliste erivajadustega inimestele) on sotsiaalvaldkonnas parim näide, kuidas teenuseid kohalikul tasandil korraldada ja rahastada. Samas jääb riigile roll kohalikele omavalitsustele toe pakkumisel, mille puhul võetakse arvesse ka regionaalset eripära ning julgustatakse kohalikke omavalitsusi tihedamale koostööle. Kohalikele omavalitsustele saavad tuge pakkuda ka kogukonnad ning vabatahtlike ressursside sihipärane ja järjepidev kaasamine, mis võtab koormust sotsiaaltöölt ning aitab ennetada ja leevendada probleemide tekkimist ja kuhjumist. Avaliku raha suunamine senisest enam kogukonnapõhiste, kodus elamist ja toetatud elamist võimaldavate teenuste arendamisse, mahtude suurendamisse ja kvaliteedi (sh tulemuslikkuse) parandamisse. Selleks tuleb:  arvesse võtta seda, et hoolekandeasutuste infrastruktuur on vananenud ning keerulisema hooldusvajadusega inimestele (nt dementsusega inimesed) ei ole piisavalt kohti. Investeeringud institutsionaalsesse hooldusesse võimaldavad pakkuda kvaliteetseid teenuseid neile, kelle kodus elamist ei ole võimalik enam toetada;  pakkuda teenuseid koordineeritult ning tihedas koostöös terviseteenustega. Iseseisvat hakkamasaamist aitavad toetada ka tehnoloogilised abivahendid;  kasutusele võtta abitehnoloogiad nii inimeste kodudes kui teenusekeskkondades (nt hoolekandeasutused). Oluline on, et nutikad lahendused muutuksid inimesele kättesaadavamaks, sh hinna poolest. Lahenduste kasutamisel peab olema tagatud juhendamine ja kasutajatugi.39 Teenuste arendamisel inimese terviklikust abivajadustest lähtumine ning pakutava abi parem koordineerimine ja integreerimine. Selleks tuleb: 39 Tehnoloogiarikka hoolekande suunad annab roheline raamat „Tehnoloogiakasutuse suurendamine inimese igapäevase toimetuleku ja heaolu toetamiseks kodus“, 2020, Sotsiaalministeerium, https://www.sm.ee/sites/default/files/news-related- files/roheline_raamat_tehnoloogiakasutuse_suurendamine_inimese_igapaevase_toimetuleku_ja_heaolu_toetamiseks_kodus.p df 30  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022  parandada riigi ja kohalike omavalitsuste dialoogi, et osapoolte ootused ja ülesanded teineteisele oleksid selgemad. Näiteks vajab erihoolekande korraldus suuremahulisi muutusi, sealhulgas rahastamise korralduses ning vastutuse jagunemises riigi ja kohalike omavalitsuste vahel, aga ka muude avalike teenuste kättesaadavuse tagamises ning töötamise võimaluste parandamises, et inimesed oleksid kogukonda paremini kaasatud;  parandada taastusravi ja sotsiaalse rehabilitatsiooni korraldust;  inimeste majandusliku toimetuleku parandamiseks ja tekkinud võlgadega toimetulekuks arendada võlanõustamisteenust, parandada teenuse pakkumist üle Eesti ning koostada valdkondadeülene võlgade tekkimise ennetamise ja leevendamise tegevuskava;  vaesuse vähendamiseks ja inimeste iseseisva toimetuleku parandamiseks arendada toetavaid teenuseid, täiendada toimetulekutoetuse kui viimase abinõu skeemi ning parandada tervisliku toiduabi kättesaadavust vastavalt toidujäätmete tekke ennetamise ja kvaliteetse toidu annetamise edendamise tegevuskavale 2021–202640. Ohvriabiteenuste piisava ja võrdväärse kättesaadavuse tagamine Eesti eri piirkondades. Selleks tuleb:  kindlaks määrata ohvriga tegelevatele spetsialistidele esitatavad nõuded ja pädevus;  ühtlustada ja korrastada ohvriabi vabatahtlikele esitatavate nõuete ja kaasamise süsteem vastavalt nende töölõikudele;  kuriteo- ja vägivallaohvrite abistamiseks muuta ja täiendada ohvriabi seadust ka psühholoogilise abi ja kuriteoohvritele mõeldud hüvitiste seisukohast;  kaasajastada ametiasutustevahelist andmete edastamist puudutavad seadusesätted. Riigi ja kohalike omavalitsuste vahelise koostöö ja partnerluse tugevdamine ning kogukondlike algatuste kaasamine ja sellest tulenevate õiguste ja kohustuste kokkuleppimine. Selleks tuleb:  teatud teenuste puhul soodustada vähemalt maakondlikku või piirkondlikku koostööd, mis annaks mastaabiefekti ja võimaldaks koondada vajalikus mahus kompetentsi;  kohalike omavalitsuste teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi tõstmiseks suurendada riigipoolset tuge, juhendamist ja koostööle julgustamist. Ühiskonna väärtuste teisenemine ja suhtumise mõjutamine ning sallivuse kasvatamine41. Selleks tuleb:  täpsustada sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsiooni regulatsioon ning vaadata üle kutsestandardid. Sotsiaalvaldkonna tööjõu kvalifikatsioonibaas algab tööturuvajadustega vastavuses olevatest õppekavadest ja koolitustest ehk kvaliteetsest täiend- ja tasemeõppest, mida täiendavad spetsiifilised koolitused kitsamale sihtrühmale;  täpsustada õppekavasid ja õppe sisu. Õppekavadest ja eelkõige õpetatava sisust sõltub otseselt, milliste oskustega inimesed tööturule suunduvad ja milliseid väärtusi nad esindavad. Õppeasutus saab arenevat sotsiaaltöötajat ja tema väärtushinnanguid olulisel määral kujundada ning anda õppetöö käigus ka mõtteainet selle kohta, kas valitud eriala tema isikuomadustega kokku sobib. Õppevormid peavad soodustama kiiret ja paindlikku teadmiste ja oskuste omandamist ning ümberõpet42. Oluline on tagada, et ka valdkonnas tegutsevad juhid on kompetentsed, mistõttu peavad ka neile olema kehtestatud kvalifikatsiooninõuded; 40 https://www.sm.ee/sites/default/files/toidupaastmise_tegevuskava.pdf 41 OSKA ekspertide hinnangul [täpsem viide lisatakse hiljem, kui OSKA raport on valmis] 42 OSKA raportis on välja toodud hulk ettepanekuid nii täiend- kui tasemeõppe sisu ja korralduse parandamiseks, sh nii kutse- kui kõrghariduse vaatest. [täpsem viide lisatakse hiljem, kui OSKA raport on valmis] 31  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022  võimendada sotsiaalvaldkonna töötajate huvikaitsetegevust, sh partnerlust sektori tööjõuga seotud kitsaskohtade lahendamisel. Vähem tähtis ei ole sotsiaalvaldkonna erialade väärtustamine ühiskonnas laiemalt, mistõttu on vajalik töötada välja motivatsioonipakette ning luua toimiv töötajate tunnustamise süsteem. Pikaajalisi reforme toetavate infosüsteemide arendamine ja jätkusuutliku rahastamise tagamine. Selleks tuleb:  luua tervikvaade andmete ühisele kasutamisele ja ühesugune klassifikatsioon ning arendada andmete ühesugust mõistmist tervise- ja sotsiaalsektori vahel;  korraldada andmevahetus inimese jaoks, pidades silmas, et inimene võib vajada teenuseid mitmest valdkonnast. Seejuures on eriti oluline andmete ristkasutuse võimaldamine ja andmete ühetaoline mõistmine eelkõige tervise- ja sotsiaalsektori vahel;  teha kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajatele kättesaadavaks andmed riiklikest infosüsteemidest, et inimest nõustada ja valdkonna strateegilist arengut planeerida. Infotehnoloogilised lahendused peavad lihtsustama andmete tõlgendamist ja loetavaks tegemist nii sotsiaaltöötajatele kui klientidele. 32  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Siht 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemisekssooline võrdsus ja vähemusrühmade võrdsed võimalused Siht keskendub kahele teemavaldkonnale:  Suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus.  Toetada vähemusrühmade võrdset kohtlemist ning edendada nende võrdseid võimalusi end teostada ja ühiskonnaelus osaleda, sh ligipääsetavuse suurendamise kaudu. Mõõdikud Mõõdiku nimetus Selgitus Nende inimeste Mõõdik näitab tajutud grupipõhist diskrimineerimist ja gruppi osakaal, kes enda kuulumist. Põhineb Euroopa Sotsiaaluuringus esitataval arvates kuuluvad küsimusel „Kas Te enda arvates kuulute mõnda gruppi, mida siin mõnda gruppi, mida riigis diskrimineeritakse?“. Arengukava raames võetakse eesmärk Eestis sihttaset vähendada. Praegune tegelik tase on 7,9% (2018.a diskrimineeritakse andmed). Naiste ja meeste Mõõdik näitab naiste ja meeste (eba)võrdsust tööturul ning keskmiste ühiskonnas laiemalt. Soolise palgalõhe kujunemisel mängivad tunnipalkade vahe ehk rolli paljud erinevad tegurid, sh ühiskonnas jagatud arusaamad sooline palgalõhe soorollidest. Sooline palgalõhe mõjutab sissetulekust sõltuvate hüvitiste ja pensionide kaudu ka naiste ja meeste elukvaliteeti kogu elu vältel. Tegemist on olulise näitajaga, mis peegeldab üldist soolist ebavõrdsust ning meeste ja naiste erinevat väärtustamist, erinevalt jagunevaid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust ühiskonnas. Arengukavaga võetakse eesmärk soolist palgalõhe vähendada. Hetkel tegelik tase 14,9% (2021. a andmed). Ligipääsetavuse indeks Mõõdab näitab kohalike omavalitsuste keskmist võimekust tagada ligipääsetavus 15 lävendi alusel. Arengukava raames võetakse eesmärk sihttaset suurendada. Praegune tegelik tase 35,5% (2020. a andmed). Olukorra kirjeldus Eesti soolise võrdõiguslikkuse olukorda iseloomustab Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi (EIGE) soolise võrdõiguslikkuse indeks43. Skooriga 61,6 punkti 100-st oleme 2021. aastal EL-is 17. kohal, jäädes 6,4 punktiga alla EL-i riikide keskmisele. Kuigi võrreldes 2010. aastaga on Eesti indeksi näitaja kasvanud 8,2 punkti võrra, on indeksi kasvutempo pärast 2018. aastat pidurdunud, kasvades vaid 0,9 punkti võrra. Sooline ebavõrdsus on oma olemuselt 43 https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2021/country/EE 33  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 struktuurne probleem, mille ilmingud avalduvad EIGE indeksi järgi kõigis peamistes sotsiaalse elu sfäärides – töö, tervis, haridus, võim, ajakasutus ja raha. Sooliselt kihistunud ühiskond, kus võim ja ressursid jagunevad kahe kõige suurema sotsiaalse grupi vahel ebavõrdselt ning naisi ja mehi väärtustatakse erinevalt, on takistuseks nii inimeste põhiõiguste realiseerimisele kui ka ühiskonna jätkusuutlikkusele ja sotsiaalsele sidususele. Sooline kihistumine takistab inimeste elukvaliteedi paranemist ning majandusliku ja sotsiaalse heaolu suurenemist. Soolise ebavõrdsuse üheks juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud soosüsteem ning ühiskonnas endiselt levinud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas, mis piiravad inimeste valiku- ja eneseteostusvõimalusi ning põhjustavad, taastoodavad ja süvendavad sotsiaalset ning majanduslikku ebavõrdsust, sh soolist segregatsiooni haridus- ja tööalastes valikutes, palgalõhet, tasustamata kodutööde ja hoolduskoormuse ebavõrdset jaotust, soolist vägivalda, erinevusi naiste ja meeste tervise- ja riskikäitumises ning tervises ja elueas, samuti eriti noorte enese- ja kehakuvandis ning enesehinnangus. Üha digitaalsemas ühiskonnas tuleb tähelepanu pöörata ka sellele, et soolised stereotüübid ei mõjuta ainult inimeste langetatavaid otsuseid – need võivad kas teadliku või alateadliku tegevuse tulemusel kanduda ka automatiseeritud otsuste tegemisse, sh võivad tehisintellektil ning algoritmidel põhinevad tehnoloogilised lahendused stereotüüpe ja eelarvamusi mitte ainult korrata, vaid ka võimendada. Majanduslikku heaolu mõjutab enim sooline ebavõrdsus tööturul, mis avaldub naiste ja meeste erinevates hõivenäitajates, hõivatuses tegevus- ja ametialadel ning töötasus. Eesti 20–64-aastaste naiste tööhõive määr on üks EL-i kõrgemaid. Samas on sooline hõivelõhe suurim 20–49-aastaste väikelastega naiste ja meeste seas. Selle peamiseks põhjuseks on hoolduskoormuse ebavõrdne jaotus ning isade vähene osalus väikelaste eest hoolitsemisel, sh vanemahüvitise kasutamisel. Eestile on iseloomulik suur sooline segregatsioon tööturul ja haridusvalikutes. Tegevusalapõhine sooline segregatsioon on Eestis 2020. aastal 36,4%, mis on EL-is üks suuremaid. Naised õpivad ja töötavad rohkem erialadel, mis on ühiskonna toimimise jaoks olulised nii nüüd kui tulevikus, kuid on vähem väärtustatud ning seoses sellega ka vähem tasustatud (nt sotsiaal-, tervise- ja humanitaarvaldkonna erialad). 2021/2022. õppeaastal oli hariduse erialadel õppijatest mehi kõigest 10%, tervise ja heaolu erialadel 16% ning humanitaaria ja kunsti erialadel 31%. Samal ajal on kõige kiirema kasvupotentsiaali ja suurima tööjõuvajadusega IKT-valdkonnas meeste osakaal õppurite seas üle 70%. Soolist ebavõrdsust ja segregatsiooni ühiskonnas peegeldab ka soolise tasakaalu puudumine otsustustasandil, sh poliitikas ning avaliku ja erasektori otsustustasanditel. Naiste osatähtsus juhtivtöötajate seas on endiselt alla 40% ja ettevõtjate seas alla 30%. Ka kohaliku tasandi ja riigi otsustuskogudes ei ole soolise tasakaalu saavutamisel toimunud suurt läbimurret ning kuigi 2021. aastal ametisse astunud valitsus on sooliselt tasakaalus, on naiste osakaal KOV-i volikogudes ja Riigikogus jäänud pidama umbes 30% juures. Kõik eelnevalt kirjeldatud probleemid väljenduvad omakorda soolises palgalõhes. Kuigi viimastel aastatel on sooline palgalõhe vähenenud (Statistikaameti andmeil 2021. aastal 14,9%), on naistöötajate keskmine tunnipalk jätkuvalt väiksem meestöötajate keskmisest tunnipalgast. Väiksematest sissetulekutest tingitud majanduslik sõltuvus võib muude tegurite kõrval takistada naistel vägivaldsest paarisuhtest lahkumist. Kuigi sooline võrdõiguslikkus on väärtus, mida kaitseb nii Eesti Vabariigi põhiseadus kui ka soolise võrdõiguslikkuse seadus, ei ole naiste ja meeste võrdse kohtlemise põhimõttega seotud õiguslik kaitse Eestis endiselt piisav ega piisavalt tõhus. Üheks põhjuseks on kehv õigusteadlikkus – inimesed ei tea oma põhiõigusi ega otsese või kaudse diskrimineerimise puhul neile kehtiva kaitse võimalusi. Tööandjad ei ole sageli teadlikud neile soolise 34  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 võrdõiguslikkuse seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist oluliseks44. Soolise võrdõiguslikkuse seadusega ette nähtud õiguste kaitse tõhusust vähendab ka õigusnõustajate, juristide, kohtunike jt vähene teadlikkus seadusest ja selle rakendamise võimalustest ning asjakohaste õiguste kaitset toetavate institutsioonide (nt võrdõigusvolinik) ressursside piiratus. Soolise võrdõiguslikkuse seadus näeb riigile ja kohalikele omavalitsustele ette soolise võrdõiguslikkuse edendamise kohustuse. Selleks, et soolise võrdõiguslikkuse eesmärkide saavutamisel toimuks arenguhüpe, on tarvis, et riigi ja kohalike omavalitsuste asutused väärtustaksid soolist võrdõiguslikkust, peaksid soolise ebavõrdsuse probleemi lahendamist prioriteediks ning oskaksid soolise võrdõiguslikkuse põhimõtet mõjusalt ja sisukalt lõimida kõikidesse poliitikavaldkondadesse. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuste suutlikkus soolise ebavõrdsuse vähendamisega süsteemselt ja tulemuslikult tegeleda on ebaühtlane. Poliitikakujundajate teadmised ja arusaam soolisest ebavõrdsusest, selle põhjustest ja tagajärgedest, soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajalikkusest ja kasust ning oma rollist ja kohustustest on piiratud ning oskused kesised. Praegu pole jätkusuutlikku koolitus- ja nõustamissüsteemi nende teadmiste ja oskuste parandamiseks. Puudub ühtne soolõime rakendussüsteem ja tõhus kontrollimehhanism nõuete täitmise üle. Soolise ebavõrdsuse struktuursete probleemide süsteemset teadmispõhist lahendamist takistab statistika ja uuringuandmete vähesus naiste ja meeste olukorra ning vajaduste kohta, samuti meetmete ja tegevuste soolise mõju kohta kõigis poliitikavaldkondades. Senisest enam vajavad andmete kogumise, analüüsimise ja soolise võrdsuse edendamise meetmete puhul tähelepanu intersektsionaalsus ning lisaks soole ka muudest tunnustest (nt rahvus, keeleoskus, vanus, erivajadused, seksuaalne sättumus jms) sõltuvad erinevused. Soolise võrdõiguslikkuse edendamisel on oluline roll kodanikeühendustel, kes teevad huvikaitse kaudu jõupingutusi nii poliitikakujundamises osalemisel kui ka soolise võrdõiguslikkuse edendamise tegevuste elluviimisel. Soolise võrdõiguslikkuse edendamise huvikaitsega tegelevad organisatsioonid vajavad jätkusuutlikku toetust ja võimestamist, sh strateegilise partnerluse kaudu. Vähemusgruppide võrdne kohtlemine ja ligipääsetavus Eestis lähtub võrdse kohtlemise poliitika kujundamine eelkõige võrdse kohtlemise seadusest, mis keelab isikute diskrimineerimise rahvuse, rassi, nahavärvuse, usutunnistuse/veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse tunnuse alusel. Võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega tegelevad ministeeriumid: Kultuuriministeerium tegeleb kultuurilise mitmekesisuse ja rahvusvähemuste teemadega, Siseministeerium tegeleb kodakondsuse, rände ja usu teemadega, Sotsiaalministeerium tegeleb üleüldise võrdse kohtlemise poliitika kujundamisega, keskendudes eraldi vanusele, puudega inimestele, seksuaalvähemustele ja mitmekesisuse teemadele. Senisest enam tähelepanu tuleks edaspidi pöörata ka rassilistele vähemustele. Eesti ühiskond on vähemuste suhtes aina avatum ja sallivam, kuid jääb võrdluses teiste Euroopa Liidu riikidega siiski nende hulka, kus sallivus on pigem vähene45. Eeskätt on suhtumine 44 Tööandjad ei ole sageli teadlikud neile seadusest tulenevatest kohustustest või ei pea nende täitmist oluliseks. Vt Turk, P.; Anniste, K.; Masso, M.; Karu, M; Kriger, T. 2015. „Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks.“ Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis, veebis leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/uuringuaruanne.pdf 45 Eurobaromeeter 2019 35  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 negatiivne teistsuguse etnilise päritolu, nahavärvi ja/või võõra religioosse või kultuuritaustaga inimeste suhtes, samuti seksuaalvähemuste suhtes46. Vähene sallivus mõjutab vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste turvatunnet ja ühtekuuluvust ülejäänud ühiskonnaga. Samuti võib see mõjutada nende ühiskondlikku aktiivsust, ligipääsu tööturule, haridusele ja kaupadele-teenustele. Seetõttu võib vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste potentsiaal jääda realiseerimata ning nende eneseteostus ja panus ühiskonda poolikuks. Vajalik on järjepidevalt tegeleda ühiskonna teadlikkuse suurendamisega võrdse kohtlemise olulisusest ja panustada võrdsete võimaluste edendamisse valdkondadeüleselt. Sallivuse kõrval on võrdse kohtlemise valdkonna üks teravamaid probleeme õiguskaitse puudulikkus. Kehtiv võrdse kohtlemise seadus ei taga kõigile seadusega kaetud vähemusgruppidele ühesugust kaitset, pakkudes rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi või nahavärvuse alusel oluliselt laiemat kaitset kui näiteks usu ja veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse puhul. See piirab mitme vähemusgruppide esindaja võimalust pöörduda diskrimineerimiskahtluse puhul soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku poole, et saada tasuta õigusabi ning hinnangut juhtunule. Samuti annab selline õiguskaitseline hierarhia ühiskonnale vale signaali vähemusgruppide võrdse väärtustamise kohta. Ka mujal õigusaktides leidub sätteid ja põhimõtteid, mis on kaasajastamata ega suuda seetõttu vastata vähemusgruppidesse kuuluvate inimeste vajadustele. Näiteks vajavad ülevaatamist soo tunnustamise õigusliku protsessi põhimõtted, mis on ajale jalgu jäänud ega austa piisavalt transseksuaalsete inimeste vajadusi ja enesemääramisõigusi. Muu hulgas tuleb jälgida seda, et paraneks puudega inimeste õiguste tagamine, viies koostöös teiste ministeeriumitega Eesti õigusaktid paremasse kooskõlla ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsiooni sätetega. Tuleb välja töötada toetatud otsustamise mehhanism (ÜRO PIK artikkel 12), tehes seda koostöös Justiitsministeeriumiga. Tõhusa õiguskaitse teiseks sambaks on valdkondlike õigusaktidega hästi kursis olevad õiguseksperdid. Teadlikud ja kompetentsed õiguseksperdid suudavad ka vähemusi puudutavates õigusaktides hästi orienteeruda ning aitavad sellega kaasa vajaliku valdkondliku õiguspraktika tekkimisele ja laienemisele. Siin on vajadus välja töötada ja pakkuda asjakohaseid koolitusi ja infomaterjale. Puudu on ka poliitikakujundamiseks vajalikest usaldusväärsetest ja ülevaatlikest andmetest ja analüüsidest. Vähemusi puudutavad andmed on ebaühtlaselt kättesaadavad ning info hulk vähemuste kohta ja eri eluvaldkondade olukorra hindamiseks on väga varieeruv. Näiteks on LGBT+ kogukonna kohta tehtud uuringuid ebaregulaarselt ning erineva fookusega (erandiks on Eesti Inimõiguste Keskuse regulaarsed elanikkonna uuringud LGBT+ õiguste teemal), samuti puuduvad teiste vähemusgruppide kohta (nt rassilised vähemused) andmed, mis võimaldaksid olukorda hinnata ning selle muutumist aastate kaupa jälgida. Andmete puudulikkus muudab eri ühiskonnagruppide ja valdkondade olukorra ning sekkumisvajaduse hindamise võrdse kohtlemise aspektist keeruliseks. Süstemaatilise vähemusi puudutava andmete kogumise puudumine takistab ka võimalust hinnata regulaarselt ühiskondlikke muutusi seoses vähemustega ja konkreetsete tegevuste või meetmete mõju vähemusgruppidesse kuuluvatele inimestele. Osaliselt asendab uuringuid hea koostöö valdkondlike huvikaitseorganisatsioonidega, tagades hea infovahetuse, kuid see ei ole jätkusuutlik viis teadmispõhise poliitika kujundamiseks. Andmete olemasolu ja kättesaadavus on seotud ka poliitikakujundajate teadlikkusega või selle puudumisega võrdsete võimaluste edendamise kohustusest. Nii ei ole ühelt poolt 46 Samas 36  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 poliitikakujundajate poolt selget tellimust vähemusrühmi puudutavate andmete kohta ning teisalt ei ole puuduvate andmete tõttu võimalik valdkonnast vähemuste üle head ülevaadet saada. Ka oskused olemasolevate andmete alusel olukorda vähemusrühmiti analüüsida on vähesed ning suutlikkus oma valdkonnas vähemusrühmadesse kuuluvate inimeste probleeme ja vajadusi märgata puudulik. Teadlikkus vähemusrühmade olukorrast asutuses või organisatsioonis on vajalik ka tööandjatele. Inimesed veedavad tööl suure osa oma ajast ning on oluline, et kõik töötajad tunneksid end turvaliselt, oodatud ja väärtuslikena. Uuringud viitavad, et mitmekesised ehk erineva tausta ja tunnustega inimestest koosnevad töökollektiivid on tulemuslikumad ja efektiivsemad, kuna koondavad laiema paleti talente. Seepärast on oluline, et jätkataks tööandjate teadlikkuse suurendamise, nõustamise ja motiveerimisega oma organisatsioonis mitmekesisust väärtustada ja edendada. Väga oluline on ka nende haridustöötajate teadlikkus, kellel on suur mõju noorematele põlvkondadele. Vähemusgruppidesse kuuluvate noorte kogemused hariduses mõjutavad nende arusaama ühiskonnast ning kujundavad nende tõekspidamisi maailma ja iseenda, sh enda aktsepteerimise ja väärtustamise kohta. Seetõttu on tähtis, et haridusvaldkond ei vähendaks vähemusgruppidesse kuuluvate noorte turvatunnet, vaid panustaks ka erineva taustaga noorte potentsiaali väljaarendamisse ja positiivse minapildi kujundamisse. Selleks on oluline tegeleda haridustöötajate teavitustööga. Võrdse kohtlemise valdkonnaga tegelevad huvikaitseorganisatsioonid on tugeva huvikaitse alus. Huvikaitseorganisatsioonide rahastus on pikalt olnud lühiajaliste projektide tõttu katkendlik, koondades organisatsiooni põhitähelepanu huvikaitselt ja poliitikakujundamises osalemiselt pidevale rahastusallikate jahile. See võib pärssida organisatsiooni arengut ning mõjutada lõpuks ka valdkondliku huvikaitse sisukust ja mahtu. Kindlasti ei tohiks nõrgestada ja lõhkuda toimivaid lahendusi kodanikuühiskonna huvikaitseorganisatsioonide rahastamisel, vaid tuleb luua soodus keskkond, et huvikaitseorganisatsioonid saaksid pakkuda riigile kvaliteetset partnerlust. Seetõttu on oluline jätkata strateegilise partnerluse kaudu huvikaitseorganisatsioonide toetamist, et organisatsioonid oleksid tugevad, iseseisvad, ambitsioonikate eesmärkidega ja tõhusad. Strateegilise partnerluse kaudu toetatakse valdkondliku poliitika elluviimist. On oluline, et ligipääs füüsilisele keskkonnale, infole ja teenustele oleks kõigile ühiskonnaliikmetele tagatud. Lapsed, vanemaealised, erivajadusega inimesed ja teised, kes keskmisest inimesest füüsilise või vaimse suutlikkuse poolest erinevad, ei ole avaliku ruumi ja teenuste disainimisel sihtrühmana arvesse võetud. Seetõttu on takistatud pea poole elanikkonna iseseisev ja väärikas toimetulek, mis vanemaealiste ja erivajadusega inimeste puhul võib kulmineeruda vajadusega lisateenuste järele. Siin on vajalik ellu viia ligipääsetavuse rakkerühma soovitusi ning täiendada ja täpsustada arengukavas Eesti 2035 fikseeritud ligipääsetavuse mõõdikut. Ligipääsetavuse mõõdik võimaldab tuvastada liikumist ligipääsetavuse suurendamise poole ning avastada varakult vajakajäämisi. Tegevussuunad Soolise võrdõiguslikkuse poliitika eesmärk on vähendada soolist ebavõrdsust ja edendada soolist võrdõiguslikkust ning toetada seeläbi inimeste heaolu, majanduse ja konkurentsivõime kasvu. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika lähtub asjaolust, et soolisel ebavõrdsusel on eelkõige struktuursed põhjused. Soolise võrdõiguslikkuse poliitika elluviimine eeldab naiste ja meeste 37  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 võrdse kohtlemise normide täitmist ehk otsese ja kaudse soolise diskrimineerimise vältimist ja kahe teineteist täiendava strateegilise lähenemisviisi kasutamist – spetsiifiliste, otseselt soolise ebavõrdsuse probleemide lahendamisele suunatud erimeetmete rakendamist ning soolõimet, st soolise aspekti arvestamist iga valdkonna poliitikas. Ühiskondlike hoiakute muutmine soolist võrdõiguslikkust väärtustavaks ja toetavaks. Selleks tuleb:  vähendada soostereotüüpide levikut ja nende negatiivset mõju;  suurendada soolise võrdõiguslikkuse edendamise võtmesihtrühmade (töötajad, tööandjad, haridustöötajad, poliitikakujundajad ja -rakendajad, otsustajad, õigusspetsialistid, meediatöötajad jt) teadlikkust soolise ebavõrdsuse ilmingutest, nende põhjustest ja nendega kaasnevatest probleemidest ja soostereotüüpidest ning nende mõjust inimeste elule ja otsustele, samuti soolise võrdõiguslikkuse edendamise vajadusest ja võimalustest;  toetada soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte lõimimist kõigi tasandite õppekavadesse ja - materjalidesse;  suurendada sihtrühmade ja sidusgruppide teadlikkust soolise vägivalla märkamiseks ja ennetamiseks, sh soopõhise vaenukõne tõkestamiseks. Naiste ja meeste majandusliku võrdsuse suurendamine. Selleks tuleb:  jätkata palgalõhe põhjuste väljaselgitamist ning kujundada meetmed palkade läbipaistvuse parandamiseks, samuti toetada teadmiste ja kasutajasõbralike tööriistadega tööandjaid palgalõhe väljaselgitamisel ja selle vähendamisel oma organisatsioonis;  tõhustada meetmeid naiste ja meeste töö-, pere- ja eraelu ühitamise võimaluste parandamiseks ning laste ja täisealiste abivajajatega seonduva hoolduskoormuse vähendamiseks ja selle sooliselt võrdsema jagamise toetamiseks;  haridusvalikute ja tööturu soolise segregatsiooni vähendamiseks rakendada meetmeid sooliste stereotüüpide ja soolise segregatsiooni vähendamiseks ning viia ellu tegevusi loodusteaduste, tehnoloogia (sh IKT), inseneeria ja matemaatika (nn STEM erialad) ning hariduse, tervishoiu ja hoolekande (nn EHW erialad) valdkonnas soolise tasakaalu parandamiseks kõigil tasanditel. Naiste ja meeste tasakaaluustatud osalemine kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel. Selleks tuleb:  luua eeltingimused riigi ja kohaliku omavalitsuse tasandi valitavates kogudes ja nimetatavatel positsioonidel otsuste tegemisel jätkusuutliku soolise tasakaalu saavutamiseks, toetada erakondi soolise tasakaalu edendamisel ning rakendada meetmeid toetavate ühiskondlike hoiakute kujundamiseks ja soospetsiifilise vaenukõne ennetamiseks ja vähendamiseks;  avaliku ja ärisektori otsustus- ja juhtimistasanditel soolise tasakaalu saavutamiseks luua toetavaid lahendusi, sh valikuprotsesside läbipaistvuse ja objektiivsuse suurendamiseks, naiste karjäärivõimaluste parandamiseks, ettevõtlikkuse suurendamiseks ning soostereotüüpide leviku ja mõju vähendamiseks. Soolise võrdõiguslikkuse alase õiguskaitse tõhustamine. Selleks tuleb:  suurendada töötajate teadlikkust oma õigustest ja nende kaitse võimalustest ning leida jätkusuutlikud lahendused tööandjate seas soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks vajalike teadmiste ja oskuste suurendamiseks;  parandada riiklike institutsioonide, sh võrdõigusvoliniku võimekust pakkuda inimestele soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete rikkumise korral kiiret ja tõhusat abi ning toetada õigusspetsialistide, sh juristide ja kohtunike teadlikkuse ja pädevuse suurendamist, et aidata kaasa asjakohase õigusabi pakkumisele ning professionaalsetele ja eksperditeadmistel põhinevatele otsustele diskrimineerimisvaidlustes; 38  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022  analüüsida soolise võrdõiguslikkuse seaduses sätestatud nõuete täitmise ja selle parandamise võimalusi ning teha ettepanekuid seaduse parema rakendamise ja järelevalve võimaluste tõhustamiseks. Institutsionaalse suutlikkuse suurendamine soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ja soolõimeks kõigis tegevus- ja poliitikavaldkondades. Selleks tuleb:  luua koordinatsiooni- ja toetusmehhanismid, et meeste ja naiste erinevat olukorda, elukogemust, vajadusi, huve ja võimalusi arvestataks ning soolist võrdõiguslikkust edendataks riigi ja KOVi asutuste tasandil mõjusalt (sh teavitus-, nõustamis- ja koolitustegevused) otsustajate, poliitikakujundajate ja -rakendajate toetamiseks ning teadmiste ja oskuste parandamiseks, samuti tõhustada seiret soolise mõju hindamise kvaliteedi üle;  sootundliku ja teadmispõhise poliitika kujundamiseks ja elluviimiseks kõigis valdkondades tagada regulaarne soopõhise ja intersektsionaalse statistika kogumine, temaatiliste analüüside ja regulaarsete uuringute tegemine. Koostöö suurendamine soolist võrdõiguslikkust toetavate võrgustike, kodanikeühenduste ja, huvikaitseorganisatsioonidega. Selleks tuleb:  piiratud ressursside olukorras koostöövõimaluste loomiseks ja tegevuste mõju võimendamiseks toetada soolise võrdõiguslikkuse edendamisega tegelevate kodanikuühiskonna organisatsioonide ja võrgustike tegevust, mis panustavad soolist võrdõiguslikkust puudutava teabe kogumisse, oluliste sihtrühmade teadlikkuse suurendamisse ja soolise võrdsuse edendamisse ühiskonnas;  Vabariigi Valitsusele soolise võrdõiguslikkuse küsimustes laiapõhjalise nõu ja koostöö tagamiseks toetada soolise võrdõiguslikkuse nõukogu tegevust. Võrdsete võimaluste meetme tegevussuunad Võrdsete võimaluste ampluaa on vähemusgruppide hulga tõttu lai ning võrdse kohtlemise tagamiseks ja võrdsete võimaluste edendamiseks on vaja samal ajal keskenduda tegevustele eri sihtrühmades. Muudatuste saavutamiseks on vajalikud alljärgnevad tegevussuunad. Regulaarsete ja kvaliteetsete andmete tagamine vähemusrühmade olukorra ja vajaduste kohta. Selleks tuleb:  tegeleda valdkondlike andmekogumis- ja analüüsitegevustega;  toetada huvikaitseorganisatsioonide võimekust vajalikke uuringuid ja analüüse tellida või ise teha;  nügida teiste valdkondade poliitikakujundajaid nende oma valdkonnas vähemusrühmi puudutavaid andmeid koguma ja kasutama. Tõhusa valdkondliku õiguskaitse korraldamine. Selleks tuleb:  muuta võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala eesmärgiga tagada diskrimineerimise kaitse rahvuse (etnilise kuuluvuse), rassi, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel ühesuguselt;  aidata kaasa muude õigusaktide ajakohastamisele ja korrastamisele, mis on vähemusrühmade võrdse kohtlemise tagamise ja võrdsete võimaluste edendamise jaoks olulised;  suurendada õigusekspertide, juristide ja teiste oluliste õigusabiga seotud huvirühmade teadlikkust valdkondlikust õigusest ja kohtupraktikast. Teadlike ja oskustega poliitikakujundajate, tööandjate, haridustöötajate ja teiste ühiskonnaliikmete toetamine. Selleks tuleb: 39  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022  parandada poliitikakujundajate teadmisi ja oskusi, et oma valdkonnas arendustegevusi plaanides arvestada vähemusrühmade olukorra ja vajadustega;  jätkata tööandjate teadlikkuse suurendamist võrdsete võimaluste edendamisel ning nende toetamist mitmekesisuse väärtustamisel ettevõtetes ja organisatsioonides, muu hulgas märgise „Austame erinevusi“ meetmete rakendamise ja mitmekesisuse kokkuleppe kaudu;  tegeleda hariduse ja koolituse valdkonna ekspertide teadlikkuse suurendamisega ning võrdsete võimaluste edendamiseks vajalike teadmiste ja oskuste loomisega;  tegeleda regulaarselt laiema ühiskonna teadlikkuse suurendamisega sobilike tegevuste kaudu. Tugevate ja hästi toimivate huvikaitseorganisatsioonide tagamine. Selleks tuleb:  toetada huvikaitseorganisatsioonide ja nende võrgustike tegevust ja arengut, pakkudes võimalust arendada valdkonnas pikka vaadet ning aidata ellu viia valdkondlikku poliitikat;  jätkata tihedat koostööd kodanikeühendustega, kaasates neid valdkondlikku poliitikakujundamisse. Ligipääsetavuse parandamine kõigi inimeste iseseisva elu ja täieliku osalemise tagamiseks. Selleks tuleb:  reguleerida õigusaktides ligipääsetavusnõudeid täpsemalt ning teha paremini järelevalvet nõuete täitmise üle;  suurendada ühiskonna teadlikkust ja spetsialistide pädevust universaalse disaini põhimõtete kasutamise võimalustest ja eelistest nõustamise ja toetamise kaudu;  täiendada ligipääsetavuse mõõdikut, mis võimaldaks hinnata ligipääsetavuse olukorra paranemist;  rakendada ellu teisi ligipääsetavuse rakkerühma (2020–2021) poliitikasoovitusi.47 Arengukava maksumuse prognoos Heaolu arengukava 2023–2030 viiakse ellu iga-aastaselt uuendatavate 4 aastaste programmide kaudu. Arengukava elluviimise eest vastutab Sotsiaalministeerium, teised kaasatud ministeeriumid ja organisatsioonid on oma vastutusalas olevad tegevused kooskõlastanud ja vastutavad nende elluviimise eest. Esialgne 2022-2025. aasta riigieelarve strateegia prognoosidele tuginev prognoos arengukava eeldatava maksumuse kohta aastatel 2023–2030 on 40,1 miljardit eurot ja orienteeriv kuluprognoos perioodiks 2023–2026 on 19,8 miljardit eurot, mis ei too endaga kaasa kulude hüppelist kasvu. Täpsem maksumuse prognoosi koostatakse iga aasta koos programmidega riigieelarve planeerimise käigus ja maksumuse prognoosi värskendatakse 2022. aasta sügisel. Arengukava tegevusi viiakse ellu riigieelarve vahenditest, sh Euroopa struktuurifondide (ESF+, ERF, RRF, REACT EU) meetmetest ja teistest välisvahenditest. 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 KOKKU 4 740 601 4 938 240 5 076 766 5 076 766 5 076 766 5 076 766 5 076 766 5 076 766 40 139 437 47 Lõppraport koos soovitustega leitav: Ligipääsetavuse rakkerühm | Riigikantselei 40  Eelnõu seisuga 1. juuni 2022 Juhtimiskorraldus Heaolu arengukava 2023-2023 kinnitab Vabariigi Valitsus. Riigieelarve seaduse kohaselt esitab valitsus arengukava enne kinnitamist Riigikogule arutamiseks. Arengukava rakendamist ja elluviimist koordineerib Sotsiaalministeerium ja selleks koostatakse programmid, mis katavad vähemalt ühte riigieelarve strateegia perioodi. Programmid kinnitatakse igal aastal valdkonna eest vastutavate ministrite käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus. Riigieelarve seaduse kohaselt on programm arengudokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava. Heaolu arengukava 2023-2030 elluviimiseks moodustatakse ministri käskkirjaga juhtkomisjon, mille põhiülesanded on:  anda soovitusi heaolu arengukava eesmärkide saavutamiseks ja jälgida nende täitmist;  anda soovitusi programmide tulemuslikkuse parandamiseks ja jälgida nende täitmist;  teha eri valdkondade, tasandite ja organisatsioonide ühistegevuste algatamise ettepanekuid;  täita valdkondliku komisjoni rolli struktuuritoetuse seaduse tähenduses. Arengukava elluviimisse kaasatakse laiapõhjaline ja eri valdkondade partnereid kaasav ekspertkogu. Ekspertkogu ülesanne on anda juhtkomisjonile sisendit heaolu arengukava koostamiseks ja elluviimiseks ning anda tagasisidet heaolu arengukava täitmise kohta. Arengukava eesmärkide saavutamiseks on oluline tihe koostöö kohalike omavalitsuste koostöökogudega. Samuti on oluline, et eri tasandite strateegilistes dokumentides seatud eesmärgid ja kavandatud tegevused oleksid kooskõlas. Heaolu arengukava fookuses on ka rahvastiku küsimus, mille koordineerimiseks on valitsuse juurde moodustatud rahvastikupoliitika komisjon. Komisjoni eesmärk on koos valdkonna ekspertide ja erinevate ministeeriumide esindajatega rahvastikupoliitika valdkonna pikaajalisi ja mõjusaid lahendusi, sealhulgas ka rahvastikupoliitika eesmärkide saavutamiseks vajaliku õigusloome loomine, rahvastikuprotsesside jälgimine, uuringute tellimine, soovitud arengu saavutamiseks meetmete väljatöötamine ja nende mõju hindamine, rahvastikuprotsesside jälgimiseks asja- ja ajakohase andmevajaduse väljaselgitamine ning rahvastikustatistika vajaduse edastamine andmete kogujatele ja töötlejatele. 41  Lisa 3: Seletuskiri – Heaolu AK 2023-2030 SELETUSKIRI „Heaolu arengukava 2023–2030 esitamine Riigikogule“ eelnõu 1. Sissejuhatus Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse „Heaolu arengukava 2023–2030 esitamine Riigikogule“ eelnõu aluseks on riigieelarve seaduse § 19 ja 20 ning Vabariigi Valitsuse 2019. aasta määrus nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“. Vabariigi Valitsus kiitis arengukava koostamise ettepaneku heaks 1. aprillil 2021. aastal. Heaolu arengukava 2023–2030 katab riigi eelarve tulemusvaldkonda heaolu. Arengukava koostamine on Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2.18. „Parandame sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna koostööd ning lõimitud teenuste osutamist. Tõstame kohalike omavalitsuste suutlikkust inimeste vajaduspõhiseks abistamiseks elukoha lähedal ja soodustame omavalitsuste koostööd“ tegevus. Heaolu arengukava 2023–2030 eelkäija on heaolu arengukava 2016-2023, mis koondab töö-, sotsiaalkaitse-, soolise võrdõiguslikkuse ning võrdse kohtlemise poliitikate strateegilised eesmärgid aastateks 2016–2023, andes tervikvaate nimetatud poliitikavaldkondade peamistest väljakutsetest, eesmärkidest ja tegevussuundadest. 2023. aastast kehtima hakkav uus arengukava hõlmab lisaks eelmainitud poliitikavaldkondadele lisaks järgmisi valdkondi: - Laste- ja perepoliitika, hõlmates sealhulgas ka rahvastikupoliitika neid osasid, mis on seotud lasterikkuse ja peresuhete väärtustamisega, aga mitte dubleerides rahvastikupoliitika valdkonda kuuluvad teemasid nagu nt ränne, lõimumine, suremus, mida käsitletakse teistes arengukavades, konkreetsemalt siseturvalisuse1, sidusa Eesti2 ja rahvastiku tervise arengukavas3. - Ohvriabi arendamine, mida käsitletakse ühe osana sotsiaalhoolekande süsteemist. Ohvriabi eesmärk on, et kõik kuriteo, vägivalla või ulatusliku mõjuga kriisijuhtumi ohvriks langenud inimesed saavad õigeaegse, piisava ja asjakohase abi enda toimetulekuvõime säilitamiseks või taastamiseks nii, et nad suudavad eluga edasi minna parimal võimalikul moel. - Eraldi sihtgrupina võetakse fookusesse vanemaealiste heaolu ja arengukavas seatakse eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud ja neile on tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Arengukava eelnõu koostamist juhtisid sotsiaalala asekantsler Hanna Vseviov ([email protected]) ning töö- ja pensionipoliitika osakonna juht tööala asekantsleri ülesannetes Ulla Saar ([email protected]) ja koordineeris Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna strateegilise planeerimise juht Maris Mälzer ([email protected]) ja sotsiaalala asekantsleri nõunik Eha Lannes ([email protected]). Arengukava aluseks olevaid töörühmasid juhtisid sotsiaalministeeriumi vastavate valdkondade osakonnajuhid ja nõunikud. Arengukava koostamise ja elluviimise juhtimisstruktuur on kahetasandiline: juhtkomisjon ja laiapõhjaline kaasav ekspertkogu. Arengukava koostamisse kaasati töö käigus valdkonna eksperte, teadlasi ja ülikoole. Lisaks on moodustatud rahvastikupoliitika valitsuskomisjon, mida veab 1 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 https://www.siseministeerium.ee/stak2030 2 Sidusa Eesti arengukava 2021-2030 https://www.kul.ee/siduseesti2030 3 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 1 sotsiaalkaitseminister ning mille eesmärk on rahvastikukriisi lahendamiseks ettepanekute ja sekkumiste väljatöötamine. 2. Arengukava ja Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu kohaselt kiidetakse heaks heaolu arengukava 2023–2030 saatmine arutamiseks Riigikogus. Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu vastuvõtmine võimaldab alustada heaolu arengukava 2023–2030 heakskiitmist. Arengukava on koostatud koostöös teiste ministeeriumide, sotsiaalpartnerite, koostööpartnerite ja huvirühmadega eesmärgiga luua strateegiline lähenemisviis ning töötada välja meetmed ja tegevused, mis aitavad parandada inimeste iseseisvat toimetulekut, toetavad laste ja perede elukvaliteedi tõusu, aitavad luua võrdseid võimalusi ühiskonnaelus ja tööturul osalemiseks ning edendada soolist võrdõiguslikkust ja vähemusgruppide võrdset kohtlemist. Arengukavale on järgmine üldeesmärk: Eesti on riik, kus perekonnad ja lapsed on hoitud, ebavõrdsus ja vaesus väheneb ning toetatud on kõikide inimeste pikk ja kvaliteetne tööelu Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukava viieks sihiks: 1. Lapsed ja pered: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. Siht keskendub lapse õiguste ja heaolu edendamisele, lastekaitse ja laste hoolekande arendamisele ning perede toimetuleku parandamisele. Eesmärk on, et Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas. 2. Tööturg ja tööelu: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist. Sihi raames kavandatakse tegevussuunad, mis aitavad tagada inimestele pika ja kvaliteetse tööelu, ennetavad töötusriski ja lühendavad töötuse perioode, aitavad hõivesse riskirühmi (sh vähenenud töövõimega inimesi, noori, vanemaealisi) ning toetavad tööpoliitika eesmärgipärasemat ja tulemuslikumat juhtimist. Selle raames seatakse fookusesse: - Tööturg on kaasav ja kohanemisvõimeline, inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema tervislikust seisundist, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida töö. - Töö tegijad on terved, tööturul vajaminevate oskustega ja õnnelikud ning osalevad pikalt tööelus. - Ettevõtjad on heade teadmiste ning oskustega, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötegijate vajadustest 3. Vanemaealised: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud ja neile tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Siht keskendub vanemaealiste heaoluga seotud küsimustele ja seab eesmärgiks, et vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud ja neile tagatud kõigiga võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad. Tegevuste planeerimisel on üheks lähtekohaks põhimõte, et Eesti sotsiaalkaitsesüsteem peab tagama kaitse traditsiooniliste sotsiaalsete riskide suhtes ja abi puuduse korral ning soodustama inimeste kiiret naasmist tööellu vältides inimeste sattumist töötuslõksu, 2 mitteaktiivsuslõksu või madala palga lõksu. Sotsiaalkindlustusmeetmete arendamisel lähtutakse põhimõttest, et need peavad vastama vähemalt Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi ning euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta miinimumnõuetele. 4. Sotsiaalhoolekande süsteem: Eesti sotsiaalhoolekande süsteem toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu. Sihi raames kavandatakse tegevussuunad, mis tagavad hoolekandeteenuste arendamise selliselt, et need toetaksid iseseisvat sotsiaalset ja majanduslikku toimetulekut, töötamist ja kodus või kodusarnastes tingimustes elamist. Lähtutakse põhimõttest, et pakutavad hoolekandeteenused oleksid innovatiivsed, kvaliteetsed, kättesaadavad ja vastaksid klientide vajadustele, sh vajadusele saada mitme valdkonna (sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja tööturu-) teenuseid samaaegselt või liikuda sujuvalt ühelt teenuselt teisele. Seatakse fookusesse: - Sotsiaalhoolekanne toetab pikka ja kvaliteetset tööelu, ühiskonnaelus osalemist ning iseseisvat ja väärikat elu kodus nii kaua kui võimalik. - Inimesed saavad probleemide tekkimist ja süvenemist ennetavat ajakohast, kvaliteetset ning jätkusuutlikku hoolekandelist abi võimalikult kodu lähedal. - Inimesteni jõuab üle riigi abi ühetaoliselt, arusaadavalt ja mõistliku aja jooksul. - Toimiv ohvriabi korraldus aitab ennetada ja leevendada vägivallakuritegude mõjusid. 5. Sooline võrdsus ja vähemusgruppide võrdsed võimalused: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused, vastutus ning vähemusgruppidele on tagatud on võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks. Sihi raames kavandatakse tegevussuunad, mis toetavad naiste ja meeste võrdset majanduslikku sõltumatust, aitavad suurendada soolist tasakaalu kõigil otsustus- ja juhtimistasanditel ja vähendavad palgalõhet ning soostereotüüpe ja nende negatiivset mõju naiste ja meeste igapäevaelule ja otsustele ning majanduse ja ühiskonna arengule. Ellu viidavad tegevused aitavad tagada ka institutsionaalse võimekuse soolise ebavõrdsuse vähendamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Lisaks kavandatakse sihi raames tegevusi, mis aitavad kujundada toetavaid hoiakuid, väärtusi ja praktikaid, et vähendada eelarvamusi ja diskrimineerimist ning tõhustada võrdse kohtlemise aspektist lähtuvalt õiguskaitset. Arengukava sihid on seatud selliselt, et leida lahendusi, kuidas toetada integreeritult sotsiaalsete riskirühmade (nt vanemaealised, puudega inimesed, rahvusvähemused, psüühilise erivajadusega inimesed, toimetulekuprobleemidega inimesed jne) iseseisvat toimetulekut ja võrdseid võimalusi ühiskonnaelus osaleda ning kuidas siduda omavahel paremini valdkondi, mis aitavad neid eesmärke saavutada. Arengukava viiakse perioodil 2023-2030 ellu sihtidest lähtuvate programmide kaudu. Programmid on kooskõlas riigi eelarvestrateegiaga ning on samas ajakavas rulluvad, mis tähendab, et igal aastal lisandub programmidesse üks planeeritav aasta. Arengukava eelnõu on jaotatud kaheksaks peatükiks: 1. peatükk „Sissejuhatus“. Kirjeldatakse arengukava üldeesmärki, selle tulemuslikkust mõõtvaid näitajaid ning arengukava jagunemist sihtideks. 2. peatükk „Väärtused ja põhimõtted”, kus selgitatakse, millistest väärtustest ja põhimõtetest on lähtutud arengukava koostamisel ja mida järgitakse ka selle elluviimisel. 3 3. peatükis „Olukorra kirjeldus“ antakse ülevaade arengukava koostamise taustsüsteemist – mis on need väljakutsed, trendid ja suundumused, millest lähtuvalt arengukava fookused on seatud. 4. peatükk siht 1: Eesti on hea paik pere loomiseks ja laste kasvatamiseks ning Eesti lapsed on õnnelikud, kasvades hoolivas, kaasavas, turvalises ja arendavas keskkonnas Antakse ülevaade sihiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 5. peatükk „Siht 2: tööjõu nõudluse ja pakkumise vastavus tagab tööhõive kõrge taseme ning kvaliteetsed töötingimused toetavad pikaajalist tööelus osalemist tööturg ja tööelu“ Antakse ülevaade sihiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 6. peatükk „Siht 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad“ Antakse ülevaade sihiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 7. peatükk „Siht 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu“ Antakse ülevaade sihiga seotud raskustest, püstitatakse poliitikainstrumendid ja nende tulemuslikkust mõõtvad näitajad. 8. peatükk „Siht 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemisekssooline võrdsus ja vähemusrühmade võrdsed võimalused. 9. Maksumuse prognoos Arengukava maksumuse prognoos tugineb 2022-2025 riigieelarve strateegiale. Maksumuse prognoosi uuendatakse riigieelarve 2023-2026 strateegia koostamise protsessi käigus 2022. aasta sügiseks. 10. Juhtimiskorraldus Peatükis antakse ülevaade arengukava elluviimise juhtimiskorraldusest. Vabariigi Valitsuse istungi protokollilise otsuse eelnõu koosneb kahest punktist: - Punktiga 1 esitatakse „Heaolu arengukava 2023–2030“ arutamiseks Riigikogule. - Punktiga 2 antakse ülesanne tervise- ja tööministril Tanel Kiigel ja sotsiaalkaitseministril Signe Riisalol esindada Vabariigi Valitsust arengukava menetlemisel Riigikogus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Arengukava vastab ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste pakti, Euroopa Sotsiaalkindlustuskoodeksi, ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, Parandatud ja Täiendatud Euroopa Sotsiaalharta ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetele. 4 Arengukava koostamisel on arvestatud tööpoliitika, sotsiaalkindlustuse, hoolekande, vaesuse, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste teemavaldkondade arengu üldisi rahvusvahelisi suundi ning seniseid valdkonna arengut käsitlevaid strateegilise dokumente, sh: - ÜRO ülemaailmsed säästva arengu eesmärke4; - Euroopa sotsiaalõiguste samba 20 põhimõtet5; - Euroopa Liidu põhiõiguste hartat6; - Muid valdkonnaga seotud Euroopa Komisjoni soovitusi, strateegiaid, suuniseid jm dokumente; - Muid ÜRO konventsioone, pakte, soovitusi, juhiseid jm dokumente; - Muid Euroopa Nõukogu konventsioone, soovitusi jm dokumente. 4. Eelnõu jõustumisega kaasnevad mõjud Mõju Koondhinnang mõju Kaasnevate mõjude risk olulisusele Sotsiaalsed, sh demograafilised Oluline Väike mõjud Mõju riigi julgeolekule ja Oluline Väike Välissuhetele Mõju majandusele Oluline Väike Mõju regionaalarengule Oluline Väike Mõju riigiasutuste ja kohaliku Oluline Väike omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju loodus- ja elukeskkonnale Väike Väike 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Arengukava tegevussuundade, meetmete ja tegevuste elluviimist rahastatakse riigieelarve ja Euroopa struktuurifondide (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Abifond enim puudustkannatavate jaoks, Õiglase Ülemineku Fond, Euroopa Taaste ja Vastpidavusrahastu) ning muudest välisvahenditest ning tegevuste planeerimisel arvestatakse riigieelarve võimalustega. 7. Eelnõu jõustumine Vabariigi Valitsuse istungi protokolliline otsus jõustub üldises korras. 8. Eelnõu kooskõlastamine 4 ÜRO säästva arengu eesmärgid https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too-planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse- too-toetamine/saastev-areng 5 Euroopa Sotsiaalõiguste Sammas https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/economy-works- people/jobs-growth-and-investment/european-pillar-social-rights/european-pillar-social-rights-20-principles_et 6 Euroopa Liidu Põhiõiguste harta https://ec.europa.eu/info/aid-development-cooperation-fundamental-rights/your- rights-eu/eu-charter-fundamental-rights_et 5 Arengukava on praeguseks käinud esimesel mitteametlikul kooskõlastusringil ning ministeeriumid ja partnerid on esitanud oma ettepanekud, millega on võimaluste piires praeguse arengukava koostamises arvestatud. Ettepanekutega arvestamise või mittearvestamise kohta on koostatud kirjalikud vastused. Eelnõu edasise menetluse protsess ja selle indikatiivne ajakava: - eelnõu ametlik kooskõlastusring eelnõude infosüsteemi ja arutelu arengukava juhtkomisjonis ning ekspertkogus, arutelude ja kooskõlastusringi raames laekunud ettepanekute põhjal eelnõu täpsustamine – mai 2022; - eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele ettepanekuga suunata arengukava aruteluks Riigikogusse – juuni 2022; - eelnõu arutelud Riigikogus ja partneritega ning nende põhjal arengukava lõplik täpsustamine – august – oktoober 2022; - eelnõu esitamine Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks – november 2022. Arengukava materjalid ja lisainformatsioon on kättesaadavad veebilehel http://www.sm.ee/et/sotsiaalse-turvalisuse-kaasatuse-ja-vordsete-voimaluste-arengukava-2016-2023 6  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju Heaolu arengukava 2023-2030 panus ÜRO säästva arengu eesmärkidesse ÜRO säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 20301 võeti vastu 25. septembril 2015. Tegevuskava peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonna võimekusega. Alljärgnevalt antakse ülevaade heaolu arengukava seostest ja panustest nende eesmärkide saavutamisse. Vaesuse vähendamine ning sellega seotud probleemidega tegelemine Eestis on üks heaolu arengukava keskseid eesmärke. Arengukava üldeesmärgi saavutamist mõõdetakse muuhulgas kahe vaesuse olukorda mõõtva indikaatori kaudu – absoluutne vaesus ning suhteline vaesus ja sotsiaalse tõrjutuse määr. Arengukavasse planeeritakse erinevad vaesuse vähendamisele kaasa aitavad meetmed ja tegevused laste ja perede, tööturu- ning sotsiaalkaitse valdkonnas. Fookuses on tööhõive suurendamine eri rühmadele mõeldud meetmetega (töötud, noored, vanemaealised jt) ja efektiivsete ning õigesti suunatud sotsiaaltoetuste kui ka teenuste kättesaadavuse parendamine vaesuse ja tõrjutuse riskide mõjude vähendamiseks. Eraldi tähelepanu pööratakse lastele- ja peredele, vanemealistele ning puudega inimestele. Nälja kaotamisele aitab heaolu arengukava kõige otsesemalt kaasa enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi jagamise kaudu, selleks muuhulgas ka annetatud toidu kogumise ning toiduraiskamise vähendamise propageerimise kaudu. Tervis on tervikuna fookuses rahvastiku tervise arengukavas 2020- 20302, kus seatakse eesmärgiks Eesti inimeste eluea ja tervena elatud eluea kasv ning ebavõrdsuse vähendamine tervises. Tervise ja heaolu valdkonnad on samas üksteisega nii tihedalt põimunud, mistõttu inimeste elukvaliteedi parendamisega tegeledes tuleb neid mõlemaid strateegiaid paralleelselt pildis hoida ja integreeritult rakendada. Heaolu arengukavas on fookuses tervise ja sotsiaalvaldkonna integreeritud arendamine, et tagada inimestele kvaliteetsed ja kättesaadavad sotsiaal-, haridus- ja tervishoiuvaldkonna teenused ning pakutava abi parem koordineeritus. Samuti pööratakse tähelepanu vaimse tervise, sh lastega perede vaimsele tervise arendamisele. Haridus ja selle kvaliteet on haridusvaldkonna arengukava 2021-20353 fookuses, aga tihedalt seotud ka heaolu arengukava väljakutsete ning eesmärkidega. Tööturu ja tööhõive vaatest on oluline, et inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida 1 Riigikantselei ÜRO säästva arengu eesmärkide lehekülg: https://www.riigikantselei.ee/valitsuse-too- planeerimine-ja-korraldamine/valitsuse-too-toetamine/saastev-areng 2 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 https://www.sm.ee/et/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030 3 Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline- planeerimine-aastateks-2021-2035/eesti-haridusvaldkonna-arengukava 1  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju töö. Eesti tööjõu oskused ei vasta piisavalt tööturu nõudlusele. Probleeme on nii üle- kui alakvalifitseeritusega, palju on erialase hariduseta või erialaste oskusteta inimesi, mistõttu on väga oluline panustada inimeste ümber- ja täiendõppesse, et parandada nende kvalifikatsiooni ja oskusi. Haridus mängib võtmerolli ka soolise võrdõiguslikkuse edendamisel. Soolise ebavõrdsuse üheks juurpõhjuseks on ajaloolis-kultuuriliselt välja kujunenud soosüsteem ning ühiskonnas endiselt levinud stereotüüpsed arusaamad meeste ja naiste rollidest ühiskonnas, mis piiravad inimeste valiku- ja eneseteostusvõimalusi ning taastoodavad ja süvendavad sotsiaalset ning majanduslikku ebavõrdsust. Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja tagamine on heaolu arengukavas nii läbiv põhimõte kui ka eraldi siht. Sihis seatakse prioriteediks suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus. Spetsiifilisemalt tegeletakse arengukava raames soolise võrdõiguslikkusega näiteks naiste ja meeste hoolduskoormuse, soolise segregatsiooni vähendamisega tööturul, sooliste stereotüüpide kaotamise, naistevastase vägivalla ennetamise ja vähendamise, ohvirabi ning lähisuhtevägivalla ennetamise kaudu. Eesmärgiks on seatud, et nii heaolu arengukavaga raames kui ka laiemalt Eesti riigis poliitikakujundamisel ja meetmete väljatöötamisel arvestatakse kõigis valdkondades läbivalt soolise võrdsuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse põhimõtetega ning ebavõrdsuse vähendamiseks viiakse vajaduse korral ellu spetsiifilisi erimeetmeid. Heaolu arengukava ei panusta otseselt puhta joogivee ja sanitaartingimuste parendamisse, aga inimeste elamistingimused on väga olulised heaolu tagamiseks. Otseselt arengukava taskukohase ja puhta energia kättesaadavuse suurendamisse ei panusta, aga taskukohane, usaldusväärne, säästev ja kaasaegne energia kõigile on oluline ka heaolu arengukava eesmärkide saavutamise seisukohast. Eraldi tähelepanu tuleb pöörata energiavaesuse teemale. Energiavaesus on majapidamise olukord, kus taskukohaste kulutustega ei suudeta piisavalt kodu kütta või energiateenuseid tarbida. Samuti on oluline panustada sotsiaalse taristu ja eluasemefondi energiatõhusususe suurendamisse. Tööturu vaatest aitab eesmärgi saavutamisele kaasa kui suurendatakse kaasaegseid tehnoloogiaid, energiaallikaid ja süsteeme tundvate töötajate osakaalu. 2  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju Arengukava seab eesmärgiks kaasava tööturu, mis on kohanemisvõimeline ja kus inimesed liiguvad sujuvalt ühelt töökohalt teisele ning igal inimesel, sõltumata tema terviseseisundist, erivajadusest, vanusest, rahvusest ja soost, on võimalik leida töö. Inimväärne töö ja majanduskasv eeldab, et ettevõtjatel on head teadmised ja oskused, neil on tahe kujundada töösuhteid parimal võimalikul viisil lähtuvalt ettevõtte ja töötegijate vajadustest. Selleks on oluline, et tööpoliitikat kujundavad töötajate, tööandjate ja riigi esindajad üheskoos. Eraldi seatakse arengukava raames eesmärgiks vähendada noorte arvu, kes ei tööta ega omanda haridust või kutset ning parendada soolist võrdõiguslikkust tööturul. Arengukava raames pööratakse suurt tähelepanu, et selle eesmärkide saavutamiseks ning valdkonnas pakutavate teenuste jaoks loodav taristu oleks kvaliteetne, usaldusväärne, säästlik ja vastupidav. Arengukavas luuakse tingimused ja võimalused, et väärtustada iga inimest ja tagada kõikidele võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus ja tööturul. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et inimesi ei tohi diskrimineerida neile omistatud tunnuste tõttu ning tähendab kõigi inimeste vajadustega arvestamist. Võrdse kohtlemise poliitika eesmärgid on spetsiifiliselt välja toodud arengukava sihis 5: sooline võrdsus ja vähemusrühmade võrdsed võimalused. Sihi raames keskendutakse kahele peamisele eesmärgile: 1) suurendada ühiskonnas soolist võrdsust, st toetada liikumist olukorra poole, kus kõigil naistel ja meestel on kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus; 2) toetada vähemusrühmade võrdset kohtlemist ning edendada nende võrdseid võimalusi end teostada ja ühiskonnaelus osaleda, sh ligipääsetavuse suurendamise kaudu. Kuigi turvalisuse teemad on peamiselt fookuses just siseturvalisuse arengukavas 2020-20304, siis käsitletakse turvalisuse teemat ka heaolu arengukavas vägivalla sh soopõhise vägivalla ennetamise ja vähendamise aspektist lähtuvalt. Samuti tegeleb arengukava ligipääsetavuse teemaga. Vähene ligipääsetavus ruumile, infole ja teenustele mõjutab suurt osa elanikkonnast, kes erinevad keskmisest inimesest füüsilise või vaimse võimekuse poolest. See takistab inimeste iseseisvat toimetulekut, nende ühiskonnaelus osalemist ja oma panuse andmist. Ligipääsetavuse põhimõte tuleb lõimida avaliku ruumi ja teenuste lahutamatuks osaks, et luua kõigile inimestele (sh naistele ja lastele, vanematele inimestele ja puudega inimestele) võrdsed võimalused osaleda ühiskonnaelus ja vaba juurdepääs turvalistele, kaasavatele ja ligipääsetavatele avalikule ruumile. 4 Siseturvalisuse arengukava 2020-2030 https://www.siseministeerium.ee/stak2030 3  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju Arengukavas on läbiva põhimõttena ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Arengukavas on läbiva põhimõttena ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Arengukavas on läbiva põhimõttena ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Arengukavas on läbiva põhimõttena ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Ühe teemana keskendub arengukava vägivalla vähendamise eesmärgile. Selles valdkonnas pööratakse erilist tähelepanu alaealistega seotud ja nende vastu suunatud vägivalla vähendamisele, inimkaubanduse, vastasele võitlusele ning perevägivalla ja soopõhise vägivalla ennetamisele ning tõkestamisele. Koostöö eri sektorite ja osaliste vahel on arengukava läbiv põhimõte. Koostöö peab toimuma nii inimeste ja kogukondadega kui ka institutsioonide vahel, sh avaliku võimu eri tasandite, valdkondade ning avaliku ja erasektori, sh mittetulundussektori vahel. Koostöö mittetulundus- ja ärisektoriga toob esile ja väärtustab nende rolli teenuste pakkujana ning innovatiivsete lahenduste leidmisel valdkondlikele probleemidele. Koostöö hõlmab ühtlasi huvirühmade kaasamist ning vabaühenduste ja kogukondade võimestamist. 4  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju Arengukava mõjud Mõjude analüüsi eesmärgiks on hinnata ja selgitada arengukava ning selle tegevussuundade rakendamisega kaasnevaid potentsiaalseid mõjusid erinevates valdkondades, sh nende mõjude olulisust ning mõjude avaldumisega seotud asjaolusid. Peamised valdkonnad, millele arengukava tegevussuundadel on oluline positiivne mõju, on laste ja perede heaolu; tööhõive, töösuhted ja töötingimused; vanemealiste kaasamine ühiskonda ja leibkondade majanduslik toimetulek; sotsiaal- ja hoolekandeteenuste korraldus ja pakkumine; võrdne kohtlemine ja sooline võrdõiguslikkus. Mõju Koondhinnang mõju Kaasnevate mõjude olulisusele risk Sotsiaalsed, sh demograafilised Oluline Väike mõjud Mõju riigi julgeolekule ja Oluline Väike Välissuhetele Mõju majandusele Oluline Väike Mõju regionaalarengule Oluline Väike Mõju riigiasutuste ja kohaliku Oluline Väike omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Mõju loodus- ja elukeskkonnale Väike Väike Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud Sotsiaalse, sh demograafilise mõju valdkonnas on arengukaval suurim mõju. Arengukava keskendub eesmärgile tõsta kõikide inimeste elukvaliteeti ja heaolu. Töövaldkonnas seatakse eesmärgiks jõuda olukorrani, kus tööjõu pakkumise ja nõudluse vastavuse tagamise kaudu saavutatakse ja säilitatakse võimalikult kõrge tööhõive tase ning vähendatakse inimeste tööturule sisenemise takistusi, ennetades töötuks jäämist ja lühendades töötuse kestust. Töötingimustega seonduvalt annab arengukava olulise panuse tööohutuse tagamisse ning tervist hoidvate töötingimuste kujundamisesse, vähendades seeläbi tööst tingitud tervisekahjusid ning ennetades terviseprobleemide tõttu tööturult kõrvalejäämist. Tööjõu nõudluse osas suurendatakse arengukava kaudu tööandjate teadlikkust tööjõu pakkumisest, sh erinevate sotsiaalsete rühmade (sh noored, vanemaealised, vähenenud töövõimega inimesed jt) tööjõu potentsiaalist, et soodustada antud rühmadesse kuuluvate töötajate värbamist ja kindlustada nende võrdne kohtlemine nii tööle võtmisel kui ka töösuhtes. Arvestades, et töötamine ja töise sissetuleku teenimine on esmane ja peamine viis enda ja oma perekonna majandusliku toimetuleku kindlustamiseks, on arengukaval töötusriski ennetamise ja vähendamise ning tööhõivevõimaluste suurendamise kaudu oluline positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule, sh erinevates sotsiaalsetes rühmades nagu noored, vanemaealised, mitte-eestlased, vähenenud töövõimega inimesed jt. Samuti on arengukaval otsene positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule töötuse ja töövõimekaotuse korral tagatavatel asendussissetulekutel ehk töötuskindlustushüvitise, töötutoetuse ja töõvõimetoetuse maksmisel. Sotsiaalsete riskide korral on arengukava raames eesmärgiks parendada sotsiaalkaitse meetmete kättesaadavust, adekvaatsust ja jätkusuutlikkust, mistõttu on arengukaval otsene positiivne mõju ka seeläbi leibkondade majanduslikule toimetulekule. Sotsiaal- ja hoolekandeteenuste kättesaadavuse parendamine ja kvaliteedi tõstmine mõjutavad nii riiklike kui ka kohalike omavalitsuste poolt korraldatavate sotsiaal- ja hoolekandeteenuste pakkumist, mille tulemusel 5  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju paraneb sotsiaal- ja hoolekandeteenuste kättesaadavus ja kvaliteet nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil. Teenuste pakkumist ja kättesaadavust mõjutab ka inimeste teadlikkuse tõstmine oma õigustest ja võimalustest saada abi sotsiaal- ja hoolekandesüsteemist. Selleks parandatakse sotsiaalteenuste kasutajate (sh potentsiaalsete kasutajate) juurdepääsu teenustega seonduvale teabele erinevate infokanalite ja -kandjate kaudu. kaudu mõjutatakse ühtlasi tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi ning tööturuteenuste koostoimivust, rahastamist ja jätkusuutlikkust. Fookusesse seatakse ka tervishoiu- ja hoolekandesüsteemi parem koostoimivus, mida toetab muu hulgas teenustevajaduse hindamise korrastamine ja arendamine, sh abivajaduse hindamise korralduse ja hindamispõhimõtete ülevaatamine ning hindamispõhimõtete sidumine ja ühtlustamine valdkonnaüleselt. Erinevate teenussüsteemide parema koostoime kaudu välditakse teenuste dubleerimist, katmata abivajadust ning ressursside ebaotstarbekat kasutamist. Arengukava aitab eelduslikult kaasa ka sotsiaal- ja hoolekandeteenuste nõudluse parendamisele – seda nii inimeste kasvanud teadlikkuse, teenuste kvaliteedi tõusu ja pakkumise kasvu, teenuste mitmekesistumise kui ka teenuste osutamise tingimuste paindlikumaks muutmise mõjul. Inimeste tervise osas aitab arengukava vähendada hoolduskoormusest tulenevate terviseriskide esinemist. Hoolduskohustus, eriti kui tegemist on pikaajalise ja pideva hooldusvajadusega, on hooldajatele sageli kurnav ning nii füüsilist kui ka vaimset tervist kahjustav. Eestis läbi viidud uuringutest nähtub, et sageli ei ole hooldajatel võimalik oma hoolduskohustust kellegagi jagada ning hooldajad ise on vanemaealised, kellel on juba enda east tulenevalt mitmesuguseid terviseriske. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele seisneb selles, et mõjutab suhteid välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega. Riigi välissuhetega seonduvalt mõjutavad arengukava tegevused rahvusvaheliste kohustuste täitmist, mida Eesti riik on laste- ja perede, tööturu, sotsiaalkaitse ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise valdkonnas võtnud. Arengukavaga seoses on Eesti riik ennast sidunud erinevate rahvusvaheliste lepingute ja dokumentidega, sh ÜRO konventsioon naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise kohta, rahvusvahelise tööorganisatsiooni ILO asjakohased konventsioonid, Euroopa parandatud ja täiendatud sotsiaalharta, Euroopa soolise võrdõiguslikkuse pakt ning Pekingi deklaratsioon ja tegevuskava jm. Kõik arengukava sihid aitavad mitmekülgselt kaasa nende kohustuste täitmisele, eeskätt alavaldkondades, mis puudutavad soolist võrdõiguslikkust, inimeste majanduslikku toimetulekut ja sotsiaalkaitset. Töötuse riski vähenemine aitab ühtlasi vähendada sotsiaalse tõrjutuse ja kuritegeliku käitumise riski. Sotsiaalteenuste kvaliteedi parandamine ning suurte hoolekandeasutuste reorganiseerimine aitab tagada nii teenusekasutajate kui ka teenust osutava personali turvalisust. Uute väiksemate teenuseüksuste loomine erihoolekandes tagab psüühilise erivajadusega inimeste vajadustele sobiva teenuse osutamise keskkonna ja kodusarnasemad elutingimused, mis võimaldavad teenusekasutajatele rohkem privaatsust, personaalset tähelepanu ja individuaalset lähenemist ning aitavad seeläbi ennetada probleemset käitumist. Positiivne mõju on arengukaval ka isikuturvalisusele, kuna tegeletakse vägivalla sh lähisuhtevägivalla ennetamisega. Lähisuhtevägivalla ohvritest enamuse moodustavad naised. Vägivaldsest paarisuhtest lahkumist takistab sageli naiste majanduslik sõltuvus oma partnerist. Arengukava tegevused aitavad ennetada ja vähendada naiste sattumist lähisuhtevägivalla 6  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju ohvriks ning tagada naiste ja ühtlasi nendega koos elavate laste turvalisust, suurendades naiste majanduslikku sõltumatust (sh soolise palgalõhe ja hõivelõhe ning tööturu soolise segregatsiooni vähendamise kaudu) ning seeläbi võimalusi lahkuda vägivaldsest paarisuhtest. Mõju majandusele Arengukava laiem positiivne mõju majandusele avaldub tööturu ja tööhõive kasvu kaudu. Eesmärgiks on tekitada positiivne mõju majandusele tööhõive kõrge taseme kui majanduse ja konkurentsivõime kasvu ühe eelduse kaudu. Kitsamalt on arengukava tegevussuundadel majandusega seonduvalt oluline positiivne mõju ka ettevõtte töötervishoiu ja -ohutuse korraldusele (sh sellega seonduva halduskoormuse vähenemisele) ning ettevõtlusele ja infoühiskonna arengule. Arengukava kaudu soodustatakse ettevõtlusvormide mitmekesistumist ning sotsiaalse ettevõtluse laienemist. Infoühiskonna kontekstis arendatakse valdkondlikke infosüsteeme ning e-teenuseid. Ühtlasi analüüsitakse erinevaid e-lahendusi, nende eesmärke, funktsionaalsust ja otstarbekust, omavahelisi seoseid ning samuti seoseid muude valdkondade e-rakendustega. Samuti on arengukava tegevustel positiivne mõju leibkondade majanduslikule toimetulekule ja valikutele (nt toetuste või töötamise võimaluste suurendamine parandab leibkondade tarbimisvõimalusi). Arengukava eesmärk on aidata suurendada erinevate elanikkonnarühmade, sh pika-ajalise hoolduskohustusega, toimetulekuraskustega ja vähenenud töövõimega inimeste töötamise ja töise sissetuleku teenimise võimalusi, mistõttu mõjutavad arengukava tegevussuunad positiivselt ka antud rühmadesse kuuluvate leibkondade majanduslikku toimetulekut ning vähendavad nende sotsiaalse tõrjutuse ja vaesuse riski. Koduses keskkonnas toimetulekut toetavate sotsiaalteenuste arendamine ja pakkumine aitab leibkondade toimetulekut parandada seeläbi, et vähenevad kulutused institutsionaalsetele ja kallimatele teenustele, kuhu kõrvalabi vajav inimene on alternatiivse hooldusvõimaluse puudumisel tihtipeale suunatud. Arvestades, et sotsiaal- ja hoolekandeteenuste suurimateks sihtrühmadeks on eakad, puuetega ja psüühilise erivajadusega inimesed, siis on sotsiaal- ja hooldusteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi paranemisel positiivne mõju antud sihtrühmade toimetulekule ja heaolule laiemalt. Sealjuures on erihoolekandesüsteemi de-institutsionaliseerimisel ning uue teenustesüsteemi kujundamisel, mille fookuses on just toetavate teenuste arendamine ja pakkumine, oluline positiivne mõju just psüühilise erivajadusega inimeste sotsiaalsele kaasatusele. Sooliste stereotüüpide mõju vähendamine haridus- ja tööalastele valikutele ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine tööturul ja töökeskkonnas aitavad majandusarengu ja konkurentsivõime huvides kasutada tulemuslikumalt naiste ja meeste inimkapitali ning oskusteadmisi, sh naiste tervikuna kõrgemat haridust ning selleks tehtud investeeringuid. Positiivne mõju majandusele on ka eesmärgil suurendada soolise tasakaalu ettevõtjate seas. Mõju regionaalarengule Regionaalset ebavõrdsust aitab vähendada regionaalsete erisuste arvestamine tegevuste elluviimisel. Nii näiteks on üheks eesmärgiks suunata eraldi tähelapanu just kõrgema töötusega piirkondadele. Samuti aitab töötajate geograafilise mobiilsuse toetamine leevendada probleeme, mis on seotud tööjõunõudluse ja pakkumise mittevastavusega kohalikul ja piirkondlikul tasandil. Regionaalarenguga seonduvalt edendab arengukava ka naiste ja meeste võimalusi osaleda kohaliku elu kujundamises ja sellega seotud (poliitilistes) otsustusprotsessides, sest arengukava 7  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju hõlmab tegevusi, millega taotletakse soolise tasakaalu parendamist poliitikas ja naiste osakaalu suurendamist kohaliku tasandi otsustajate seas. Arengukava sotsiaalhoolekande siht keskendub muuhulgas ka kohaliku tasandi teenuste kättesaadavuse parendamisele ja selguse loomisele riigi ning kohalike omavalitsuste rollist inimestele teenuste pakkumisel, millel on positiivne mõju ka regionaalarengu vaatest. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusega seonduvalt tugevdab arengukava asutuste institutsionaalset võimekust ja toetab nende tegevusi. Arengukava tegevussuundade elluviimine eeldab tihedat koostööd erinevate ministeeriumide (nt Sotsiaalministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium jne) ja nende valitsemisala asutuste vahel. Koostöö aitab ühtlasi vältida tegevuste dubleerimist ning sellega kaasnevat riigieelarveliste vahendite ebaotstarbekat kasutust. Riigieelarve jätkusuutlikkus on fookuses ka sotsiaalkindlustuse jätkusuutlikkuse tagamise kaudu. Kõikide sotsiaalkindlustusskeemide arendamisel jälgitakse optimaalsuse ja rahalise jätkusuutlikkuse aspekti. Eraldi tähelepanu pööratakse demograafilisi arenguid ja rahvastiku vananemist arvestades pensionisüsteemi jätkusuutlikkusele. Arengukava tegevussuunad mõjutavad laiemalt sotsiaalteenuseid osutavate riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste korraldust, seda nii teenusenõuete ja kvaliteedipõhimõtete rakendamise, teenuste suuremas mahus pakkumise kui ka uute teenuste arendamine ja osutamise kaudu. Antud mõjude avaldumisega seotud asjaolud ja mõjude ulatus sõltub samas konkreetsest asutusest ja selle tegevusprofiilist, sh pakutavatest teenustest. Soolise võrdõiguslikkuse aspektist toetatakse erinevate tegevuste kaudu ka soolõime rakendamist riigi tasandil, sh ministeeriumidevahelise soolõime alase koostöö tõhustamist, poliitikakujundajate soolise võrdõiguslikkuse alase teadlikkuse tõstmist ning asja- ja ajakohase soopõhise statistika, andmete ja analüüside kättesaadavuse tagamist kõigis poliitikavaldkondades. Riigi- ja kohalike omavalitsuste asutuste töökorraldust mõjutavad ühtlasi ka need tegevused, mille eesmärgiks on soolise palgalõhe ennetamine ja vähendamine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine organisatsioonides. Taolised tegevused aitavad kaasa ka avaliku sektori töötajaskonna heaolu ja töökeskkonna paranemisele. Mõju loodus- ja elukeskkonnale Arengukaval puudub otsene mõju loodus- ja elukeskkonnale, aga selles on läbiva põhimõttena seatud eesmärgiks ühiskonna ja looduskeskkonna säästev areng. Poliitikate kujundamise ja elluviimise otsused tehakse kooskõlas looduskeskkonda säästvate põhimõtetega, mis tagavad hea elukvaliteedi ning turvalise ja puhta elukeskkonna nii praegu kui tulevikus ning seeläbi panustatakse ka ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni eesmärkide saavutamisse. Avalike teenuste kaasajastamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks kavandatud infotehnoloogilised ja elektroonilised lahendused aitavad vähendada paberil põhinevat asjaajamist ning selle kaudu negatiivset mõju keskkonnale. Hoolekandeasutuste reorganiseerimisel, sh uute asutuste ehitamisel, arvestatakse energiasäästlikkuse põhimõtetega ning vähendatakse seeläbi negatiivset mõju kliimale. Vähene mõju loodus- ja elukeskkonnale on ka näiteks toidujäätmete vähendamisele suunatud tegevustel, mis suurendavad eeldatavalt keskkonnaalast teadlikkust kui mõjutavad jäätmete tekkimise ulatust. 8  Lisa 4: ÜRO säästva arengu eesmärgid ja mõju Kaudne mõju avaldub arengukava raames toetatud soolõime rakendamise kaudu, mille tulemusel arvestatakse ka keskkonna- ja teiste asjakohaste poliitikate väljatöötamisel paremini naiste ja meeste olukorda ning vajadusi. 9 Saatja: Ele Riipus <[email protected]> Saaja: [email protected], Kersti Kõiv, Merike Reiljan, JM info Shared MB, [email protected], KUL min, Maiu Merihein, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Eesti Naisteühenduste Ümarlaud, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], anne.kleinberg (lastehaigla.ee), [email protected], [email protected], HARNO, Urve Sellenberg, [email protected], Eesti Naiste Varjupaikade Liit, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], Statistikaamet, [email protected], [email protected], [email protected], Kert Valdaru, [email protected], Jako Salla Sotsialkindlustusamet, [email protected] Teema: Heaolu arengukava 2023-2030 arvamuse avaldamiseks Lugupeetud heaolu arengukava ekspertkogu! Sotsiaalministeerium on saatnud kooskõlastusringile heaolu arengukava uue versiooni, millele ootame kirjalikku tagasisidet 22. juuliks (pikendasime esialgu kooskõlastuskirja märgitud tähtaega). Teie tagasiside põhjal täpsustame arengukava ja koguneme ühiseks aruteluks pärast suviseid puhkuseperioode. Selle kohta saadame infot augusti alguses. Arengukava on leitav EIS-is: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f24a116-286a-4460-b498-e1fc8d41ae71 <https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f24a116-286a-4460-b498-e1fc8d41ae71> Sotsiaalministeeriumi kodulehel: https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030 <https://sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030> Lisainfo: Maris Mälzer ([email protected] <mailto:[email protected]> ) Lugupidamisega Ele Riipus asekantsleri abi | Dokumendihaldustalitus 6269121 | [email protected] Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> P Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja! ________________________________ Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SOM/22-0679 - Heaolu arengukava 2023-2030 Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Maaeluministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Keskkonnaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/155e7377-899c-45ef-8cfe-a360d6f07be8 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/155e7377-899c-45ef-8cfe-a360d6f07be8?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main