dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Kultuuriministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Kultuuriministeerium · 1. juuni 2022
Viit
1-12/1036-2
Registreeritud
1. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
post
Funktsioon
1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine
Sari
1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud)
Toimik
1-12/2022 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes ( sh eelnõude kooskõlastamine)
Vastutaja
Triin Nigul

Failid

  • 📎1-121036-2 01.06.2022 Väljaminev kiri.bdoc358 KB

Sisu (failidest)

Andres Sutt Teie 10.05.2022 nr 2-1/2022/3387 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Meie 01.06.2022 nr 1-12/1036-2 Arvamus võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete määruse eelnõu kohta Kultuuriministeerium kooskõlastab määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ eelnõu järgmiste märkustega. Juhime tähelepanu, et määruse seletuskirjas on muuseumid arvatud asutuste hulka, kel puudub auditeerimiskohustus. Otsust on põhjendatud hinnanguga, et muuseumid kuuluvad asutuste hulka, kelle IKT korralduslikud vahendid on oluliselt piiratumad tulenevalt IKT vahendite väiksemast olulisusest asutuse avalike ülesannete täitmisel, ja auditeerimiskulud on neile asutustele majanduslikult koormavamad. Täpsustame, et nüüdisaegsed muuseumid kasutavad ekspositsioonis järjest enam IKT vahendeid, sh interaktiivseid ekraane, keerukaid audio- ja videolahendusi, mobiilirakendusi jms. Muuseumid pakuvad ka virtuaalnäitusi ja veebituure. Muuseumides kasutatakse tehnoloogiliselt keerukaid valve- ja lukustussüsteeme ning piletimüügi infosüsteeme koos elektrooniliste sisenemisväravatega. Museaalid vajavad rangeid hoiustamistingimusi, mida automatiseeritakse ja hallatakse samuti IKT abil. Seepärast on vähemalt suurematel muuseumidel peaaegu võimatu ilma IKT vahenditeta avalikku teenust pakkuda. Kuigi mitte volitatud töötlejatena, kasutavad muuseumid iga päev andmekogu MUIS, mis sisaldab ligi 4 miljonit museaali, millest omakorda 1,9 miljonile on lisatud digikujutis. MUIS-i abil peetakse arvestust ja hallatakse muuseumikogusid ning tehakse muuseumides leiduv informatsioon kättesaadavaks nii erialaspetsialistidele kui ka kõigile teistele huvilistele. Eelneva põhjal on Kultuuriministeerium seisukohal, et auditikohustuse erandite sätetest määruse eelnõus ei ole võimalik välja lugeda seletuskirjas väljendatud põhimõtet, mille kohaselt hoolimata kohustusliku auditi nõude puudumisest teatud asutustele auditi läbimist siiski soovitatakse. Eelnõus auditikohustuse kohta kirjapandu õigusaktiks vormumine võib kaasa tuua otstarbetuid vaidlusi, kui valitsusasutuse, hallatava asutuse või haldusala avalik-õigusliku juriidilise isiku seisukohad auditi asjus erinevad. Sellega seoses võib kergesti tekkida keeruline olukord, kus näiteks Eesti Rahva Muuseum või Rahvusooper Estonia on esimene muuseumina ja teine etendusasutusena auditi kohustusest vabastatud, kuuludes samal ajal (esimene hallatava asutusena ja teine avalik-õigusliku juriidilise isikuna) E-ITS rakendamise kohuslaste hulka. Infoturbestandardi rakendamisele isegi pealiskaudse hinnangu andmine neis asutustes ilma auditeerimata võib asutuste suurusest tulenevalt osutuda raskendatuks. Lisaks toob Kultuuriministeerium esile, et seletuskirjas on viidatud muuseumidele kui muuseumiseaduse § 1 lõigetes 2 ja 3 nimetatud asutustele. Kuna lõige 2 hõlmab ka riigi Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941 sihtasutuse muuseume, kuid KüTS-i 531 SE kehtestatavast E-ITSi kohaldamisalast on riigi sihtasutused, sh näiteks SA Eesti Ajaloomuuseum ja SA Eesti Meremuuseum, välja jäetud, siis võib kõigi muuseumide pelgalt auditeerimiskohustusest vabastamise säte tekitada segadust. Juhime tähelepanu, et §-s 12 sätestatav loetelu avalike ülesannete täitmist oluliselt mõjutavatest süsteemidest ei sisalda ühtegi kultuurivaldkonna infosüsteemi. Palume kaaluda loetelu täiendamist, et kultuuripärandi olulist andmestikku muuseumide infosüsteemis (MUIS) saaks varundada riigi pakutavasse välisriigis paiknevasse andmekeskusesse. E-ITS kohaldamisala tekitab küsimusi ka pilvsüsteemi sätete juures. Praegusel kujul kehtestatavana jäävad pilvsüsteemi sätete rakendajate hulgast välja ka sellised Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutused nagu Integratsiooni Sihtasutus ja Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutus, kes töötlevad suures ulatuses isikuandmeid. Kuna need asutused ei ole KüTS-i 531 SE-st lähtudes kohustatud ka E-ITS infoturbestandardit rakendama, tuleks Kultuuriministeeriumil teha täiendavaid pingutusi andmekaitsenõuete täitmise tagamiseks neis asutustes. Kokkuvõttes tekitab Kultuuriministeeriumile KüTS-i 531 SE-ga sätestatav infoturbestandardi ja seeläbi ka pilvsüsteemi nõuete kohaldamisala avalikus sektoris ning kõnealuses määruses kitsendatud auditeerimiskohustus probleeme infoturbe korraldusega haldusalas, mille asutuste hulka kuulub teiste hulgas riigi asutatud 35 sihtasutust. Täiendavat segadust võib põhjustada olukord, milles valitsusasutuse hallatavale riigiasutuselt eeldatakse infoturbestandardi E-ITS rakendamist, kuid nende sekka kuuluvatelt muuseumidelt auditeerimist ei nõuta. Palume välja toodud märkuste ja kitsaskohtadega määruse kehtestamisel arvestada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Terik minister Triin Nigul 5469 0062 [email protected]
Allikas: Kultuuriministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel