Kiri

31.05.2022 KAASKIRI Spordirahva ühispöördumine riiklike treeneritoetuste tõstmise toetuseks Lugupeetud hr kultuuriminister Tiit Terik, MTÜ Jalgpalliklubi Welco, MTÜ Audentese Spordiklubi ja MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi edastavad käesolevaga Eesti spordiüldsuse ühispöördumise riiklike treeneritoetuste suurendamise toetuseks 2023. aastal. Kolm pöördumise algatanud spordiklubi leiavad, et treeneritoetuste riikliku rahastuse ebapiisavuse tõttu ei saavuta Eesti riik praegu nii Spordiprogramm 2022-25 sätestatud eesmärke ja sihttasemeid kui ka laiemalt Spordipoliitika Põhialuste üldeesmärke. Löögi alla satub ka spordisüsteemi efektiivne toimimine ja spordiorganisatsioonide jätkusuutlikkus. Selleks, et tõsta avalikkuse tähelepanu antud probleemile ja anda ka kultuuriministeeriumile sisend sügisel eesootavateks riigieelarve läbirääkimisteks koostasid allakirjutanud spordiklubid avaliku pöördumise, mis edastati teistele Eesti spordiorganisatsioonidele. Petitsioon ei olnud avalik ja ringles ainult spordikogukonnas (klubid ja nende treenerid, lapsevanemad jne). Lühikese ajaga (petitsioon avaldati 24.05 petitsioon.ee keskkonnas) kogus pöördumine 1033 toetusallkirja, sh olid allakirjutanuteks: • 145 spordiorganisatsiooni juhtimisega seotud inimest; • 285 praegust ja endist treenerit; • 350 lapsevanemat; • Muud spordiga seotud isikud (harrastajad, toetajad-sponsorid). Lisaks avaldasid eraldiseisvalt pöördumisele oma toetuskirja Eesti Jalgpalli Liit, Eesti Korvpalli Liit, Eesti Orienteerumisliit, Eesti Curlingu Liit, Eesti Tantsuspordi Liit ja Eesti Võimlemisliit. Loodame, et sellega on spordiüldsus andnud tugeva sisendi ja sõnumi, et riiklik treeneritoetuste suurendamine selliselt, et saavutada Spordiprogramm 2022-25 sätestatud eesmärgid on kogu spordirahva jaoks tähtis ning kultuuriminister saab seda positsiooni kaitsta eelarveläbirääkimistel. Lugupidamisega, MTÜ Jalgpalliklubi Welco nõukogu esimees Mart Raamat MTÜ Audentese Spordiklubi juhatuse esimees Peeter Tishler MTÜ Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi juhatuse esimees Gert Prants Pöördumisele lisatud failid: 1) Kaaskiri 2) Pöördumise terviktekst 3) Digikonteiner kõigi allkirjadega 4) Eesti Jalgpalli Liidu toetuskiri 5) Eesti Korvpalli Liidu toetuskiri 6) Eesti Orienteerumisliidu toetuskiri 7) Eesti Curlingu Liidu toetuskiri 8) Eesti Tantsuspordi Liidu toetuskiri 9) Eesti Võimlemisliidu toetuskiri  Eesti spordiüldsuse pöördumine Kultuuriministeeriumile Treeneritoetuste tõstmine kui spordivaldkonna prioriteet 2023. aasta riigieelarves Eesti spordialaliidud, spordiklubid ja -koolid ning treenerid – ehk laiemalt kogu spordiüldsus – pöörduvad kultuuriministri poole palvega võtta selgeks ministeeriumi prioriteediks 2023. aasta riigieelarve läbirääkimiste juures treeneritoetuste tõstmine, et saavutada sihttasemed, mida näeb ette Spordiprogramm 2022-2025. Eestis on ligi 4100 kutsetunnistust omavat treenerit, kellest umbes pooled omavad vähemalt EKR 5 kutsekvalifikatsiooni, mis on hetkel riigi poolt makstava treenerite tööjõutoetuse lävendiks. Kutsekvalifikatsiooniga treenerite arvukus on viimastel aastatel tõusnud, mis annab tunnistust sellest, et loodud toetussüsteem on motiveeriv ja soodustab treenerikutsete taotlemist ja omamist. Samuti on märgatavalt kasvanud spordiharrastajate hulk spordiklubides ja koolides – viimase kümne aastaga koguni ligi 50%1. Üheks tähtsaimaks faktoriks, mis toob lapsi ja täiskasvanuid spordi juurde ning hoiab neid aktiivsena, on treenerite professionaalne töö ja oskus luua hea treeningkeskkond. Seetõttu saab loodud treeneritoetuste süsteemi pidada senini kindlasti edulooks, mis on märgatavalt kaasa aidanud Eesti inimeste, eelkõige laste ja noorte liikumisharjumuste positiivsele muutmisele ja seeläbi ka rahvatervise parendamisele. Siiski on spordiüldsus murelik tuleviku osas, sest viimastel aastatel treenerite juurdekasvust ja töömahust oluliselt maha jääv treeneritoetuste kasv (2022.a. on toetusteks eraldatud sama toetussumma kui 2021.a.) ähvardab kogu senise eduloo ümber pöörata. Kui kultuuriministeerium on võtnud eesmärgiks tõsta EKR 5 ja kõrgema kutsetasemega treenerite palgataseme vähemalt kultuuritöötajate palga tasemele, siis reaalsuses on viimase kolme aasta jooksul treenerite palk kultuuritöötaja palgatasemest ligi 400 eurot kuus allpool ja täiskoormusega töötava treeneri palgatase jääb Eesti keskmisele palgale alla koguni 60%. Kiiduväärne on see, et riik leiab võimalusi teiste ühiskonnas vajalike elukutsete (õpetajad, politseinikud, meditsiinitöötajad) palgatõusu toetamiseks. Soovime, et riik jätkuvalt arvestaks treenerite olulist rolli ühiskonnas ning täidaks endale võetud eesmärke ja lubadusi treenerite – keda on arvuliselt sama palju kui politsei- ja piirivalveametnikke kokku – töö väärtustamiseks ja neile panusekohase sissetuleku tagamiseks. 2021. aasta ülevaade Spordipoliitika Põhialuste täitmise kohta toob just need kaks aspekti – ootuspäratu palk ja treeneriameti vähene väärtustamine ühiskonnas – välja peapõhjustena, miks nüüdseks juba endised treenerid on oma ametist loobunud. Kui vaadata treenerkonna demograafilist püramiidi, siis saame küll pealiskaudselt rõõmustada, et meil on palju noori treenereid – tervelt 2/3 Eesti treeneritest on alla 40 aasta vanad. Ometi peidab see ilus statistika endas ka ohtlikumat ja pikaajaliste mõjudega trendi – vaid vähesed noored näevad treenerikutsel elukestvat perspektiivi ja soovivad ennast spordivaldkonnaga siduda. Riigipoolse rahastuse vähese mahu tõttu võib juba lähiaastatel tekkida olukord, kus sporditegevuse kvaliteet langeb, kuna kogemustega ja motiveeritud treenerite arvukus väheneb. Ootame ja loodame, et Kultuuriministeerium ja laiemalt kogu valitsus võtaks 2023. aasta eelarveläbirääkimiste juures selgeks eesmärgiks treeneritoetuste tõstmise tasemele, mis tagaks kõrgema kutsetasemega treeneritele samaväärse palgataseme kui kultuuritöötajatele, sh laulu- ja tantsupeo rühmajuhtidele, et tagada treenerkonna järjepidevus ja Eesti spordisüsteemi jätkusuutlikkus. 1 Spordiprogramm 2022-2025, lk 5. „Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2020 seisuga oli see arv 192 114.“  Treeneritoetuste tõstmine riigieelarve prioriteediks! Eesti spordiüldsuse pöördumine Kultuuriministeeriumile Treeneritoetuste tõstmine kui spordivaldkonna prioriteet 2023. aasta riigieelarves Eesti spordialaliidud, spordiklubid ja -koolid ning treenerid – ehk laiemalt kogu spordiüldsus – pöörduvad kultuuriministri poole palvega võtta selgeks ministeeriumi prioriteediks 2023. aasta riigieelarve läbirääkimiste juures treeneritoetuste tõstmine, et saavutada sihttasemed, mida näeb ette Spordiprogramm 2022-2025. Eestis on ligi 4100 kutsetunnistust omavat treenerit, kellest umbes pooled omavad vähemalt EKR 5 kutsekvalifikatsiooni, mis on hetkel riigi polt makstava treenerite tööjõutoetuse lävendiks. Kutsekvalifikatsiooniga treenerite arvukus on viimastel aastatel tõusnud, mis annab tunnistust sellest, et loodud toetussüsteem on motiveeriv ja soodustab treenerikutsete taotlemist ja omamist. Samuti on märgatavalt kasvanud spordiharrastajate hulk spordiklubides ja koolides – viimase kümne aastaga koguni ligi 50%[1]. Üheks tähtsaimaks faktoriks, mis toob lapsi ja täiskasvanuid spordi juurde ning hoiab neid aktiivsena, on treenerite professionaalne töö ja oskus luua hea treeningkeskkond. Seetõttu saab loodud treeneritoetuste süsteemi pidada senini kindlasti edulooks, mis on märgatavalt kaasa aidanud Eesti inimeste, eelkõige laste ja noorte liikumisharjumuste positiivsele muutmisele ja seeläbi ka rahvatervise parendamisele. Siiski on spordiüldsus murelik tuleviku osas, sest viimastel aastatel treenerite juurdekasvust ja töömahust oluliselt maha jääv treeneritoetuste kasv (2022.a. on toetusteks eraldatud sama toetussumma kui 2021.a.) ähvardab kogu senise eduloo ümber pöörata. Kui kultuuriministeerium on võtnud eesmärgiks tõsta EKR 5 ja kõrgema kutsetasemega treenerite palgataseme vähemalt kultuuritöötajate palga tasemele, siis reaalsuses on viimase kolme aasta jooksul on treenerite palk kultuuritöötaja palgatasemest ligi 400 eurot kuus allpool ja täiskoormusega töötava treeneri palgatase jääb Eesti keskmisele palgale alla koguni 60%. Kiiduväärne on see, et riik leiab võimalusi teiste ühiskonnas vajalike elukutsete (õpetajad, politseinikud, meditsiinitöötajad) palgatõusu toetamiseks. Soovime, et riik jätkuvalt arvestaks treenerite olulist rolli ühiskonnas ning täidaks endale võetud eesmärke ja lubadusi treenerite – keda on arvuliselt sama palju kui politsei- ja piirivalveametnikke kokku – töö väärtustamiseks ja neile panusekohase sissetuleku tagamiseks. 2021. aasta ülevaade Spordipoliitika Põhialuste täitmise kohta toob just need kaks aspekti – ootuspäratu palk ja treeneriameti vähene väärtustamine ühiskonnas – välja peapõhjustena, miks nüüdseks juba endised treenerid on oma ametist loobunud. Kui vaadata treenerkonna demograafilist püramiidi, siis saame küll pealiskaudselt rõõmustada, et meil on palju noori treenereid – tervelt 2/3 Eesti treeneritest on alla 40 aasta vanad. Ometi peidab see ilus statistika endas ka ohtlikumat ja pikaajaliste mõjudega trendi – vaid vähesed noored näevad treenerikutsel elukestvat perspektiivi ja soovivad ennast spordivaldkonnaga siduda. Riigipoolse rahastuse vähese mahu tõttu võib juba lähiaastatel tekkida olukord, kus sporditegevuse kvaliteet langeb, kuna kogemustega ja motiveeritud treenerite arvukus väheneb. Ootame ja loodame, et Kultuuriministeerium ja laiemalt kogu valitsus võtaks 2023. aasta eelarveläbirääkimiste juures selgeks eesmärgiks treeneritoetuste tõstmise tasemele, mis tagaks kõrgema kutsetasemega treeneritele samaväärse palgataseme kui kultuuritöötajatele, sh laulu- ja tantsupeo rühmajuhtidele, et tagada treenerkonna järjepidevus ja Eesti spordisüsteemi jätkusuutlikkus. [1] Spordiprogramm 2022-2025, lk 5. „Kui 2012. aastal oli harrastajana märgitud 130 839 inimest, siis 31.12.2020 seisuga oli see arv 192 114.“  Lp Tiit Terik Minister Kultuuriministeerium 30. mai 202 2 4-1 / 215 Treenetoetuste tõstmine Lugupeetud Tiit Terik Eesti Jalgpalli Liit avaldab toetust pöördumisele treeneritoetuste tõstmiseks. Treenerite tööjõukulude toetuse eesmärk oli tööandjate motiveerimine töölepingu sõlmimiseks (omaosalus tööjõukuludes) ja treenerite üldine tööhõive tõus. Toetusmeetme tulemusena on tänaseks valdkonnast tõusnud oluliselt töölepinguga töötavate treenerite hulk ning treeneritoetus on maksurahana suuremas mahus riigile tagasilaekuv. Lisaks oli treeneritoetuse rakendamisel eesmärgiks võrdsustada täiskoormisega treeneri tasu kõrgharidusega kultuuritöötaja tasuga. Antud eesmärgist oleme järg-järgult kaugenenud (täiskohaga treeneri keskmine bruto töötasu on 1020 € ja kultuuritöötajal 1400 €). Leiame, et treenerite palgataseme tõstmine on kriitiliselt tähtis, et tagada spordisüsteemi jätkusuutlikkus ning loodame, et Vabariigi Valitsus leiab 2023. aasta eelarvast võimalusi tõsta treeneritoetuste mahtu selliselt, et tagada Eesti Sport 2030 programmis sätestatud eesmärgid. Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Anne Rei Peasekretär Kultuuriministeerium 30.05.2022 TOETUSKIRI Eesti Korvpalliliit avaldab toetust pöördumisele treeneritoetuste tõstmiseks. Leiame, et treenerite palgataseme tõstmine on kriitiliselt tähtis, et tagada spordisüsteemi jätkusuutlikkus ning loodame, et Vabariigi Valitsus leiab 2023. aasta eelarvast võimalusi tõsta treeneritoetuste mahtu. Lugupidamisega Priit Sarapuu Keio Kuhi President Peasekretär Eesti Korvpalliliit Eesti Korvpalliliit /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/  TOETUSKIRI Eesti Curlingu Liit avaldab toetust pöördumisele treeneritoetuste tõstmiseks. Alaliiduna näeme, et palga taseme tõstmine on oluline tagamaks spordisüsteemi jätkusuutlikkust. Loodame, et Vabariigi Valitsus leiab 2023. aasta eelarves võimalust tõsta treeneritoetuste mahtu selliselt, et tagada Eesti Spordiprogrammis sätestatud sihttasemed. Liisa Turmann Eesti Curlingu Liit Peasekretär +37259079781 [email protected] Kultuuriministeerium Suur-Karja 23 Tallinn Kiri 22-19 Tallinn, 31.05.2022 TOETUSKIRI Eesti Võimlemisliit avaldab toetust pöördumisele treeneritoetuste tõstmiseks. Leiame, et treenerite palgataseme tõstmine on kriitiliselt tähtis, et tagada spordisüsteemi jätkusuutlikkus ning loodame, et Vabariigi Valitsus leiab 2023. aasta eelarvast võimalusi tõsta treeneritoetuste mahtu. Lugupidamisega Natalja Inno Peeter Tishler Peasekretär President /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ EESTI VÕIMLEMISLIIT