KORRALDUS
29.06.2022 nr DM-115067-18
Keskkonnaloa nr KL-512188 andmise korraldus
I. OTSUS
Lähtudes OÜ HELLENURME VESKI (registrikood 10599558, aadress Tartu maakond, Elva
vald, Hellenurme küla, 67502) 01.11.2016 esitatud keskkonnaloa taotlusest, võttes aluseks
haldusmenetluse seaduse § 40, § 46 ja 53, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 53 lg 1 p 11,
veeseaduse § 2 lg 2, § 191 lg 1, § 187 p 7 otsustan:
1 . 1 A n d a OÜ-le HELLENURME VESKI tähtajatu keskkonnaluba nr KL-512188
Tartumaal Elva valla Hellenurme külas Veski kinnistul (registriosa nr 1548840;
katastritunnus 17101:001:0649, edaspidi Veski kinnistu ) Elva jõe (VEE1036500)
paisutamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri
tootmiseks ajalooliste turbiinidega Hellenurme paisul (PAIS011620).
1 . 2 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt peab OÜ HELLENURME VESKI tagama
kalade läbipääsu Hellenurme paisul hiljemalt 15.09.2027.
1.3 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt peab OÜ HELLENURME VESKI esitama loa
andjale kalapääsu projekti hiljemalt 31.12.2023.
1.4 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt peab OÜ HELLENURME VESKI viima läbi
pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuringu ja esitama selle loa
andjale hiljemalt 01.01.2026.
1.5 Määrata kõrvaltingimus, mille kohaselt on loa andjal pärast punktides 1.2, 1.3 ja 1.4
nimetatud kõrvaltingimuste täitmist õigus vajadusel käesoleva korralduse ja
keskkonnaloa nr KL-512188 muutmiseks või kõrvaltingimuste täitmata jätmisel käesoleva
korralduse ja keskkonnaloa nr KL-512188 muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks.
1.6 Teha haldusakt teatavaks OÜ-le HELLENURME VESKI.
II. ASJAOLUD
2.1 OÜ HELLENURME VESKI esitas 11.2016 Keskkonnaametile tähtajatu vee erikasutusloa
taotluse Tartumaal Elva valla Hellenurme külas Veski kinnistul (registriosa nr 1548840;
katastritunnus 17101:001:0649, edaspidi Veski kinnistu ) Elva jõe (VEE1036500) paisutamiseks
ja hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste
turbiinidega Hellenurme paisul (PAIS011620). Vee erikasutusloa taotlus on registreeritud
Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 01.11.2016 nr 14-6/16/824. Vee
erikasutusloa taotlus võeti menetlusse 21.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/3757-2.
2.2 Keskkonnaamet algatas 14.06.2017 kirjaga nr 14-6/16/824-6 „Keskkonnamõju hindamise
algatamine OÜ HELLENURME VESKI vee erikasutusloa taotlusele Elva jõe paisutamiseks ja
hüdroenergia kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste
turbiinidega Hellenurme paisul“ (edaspidi 06.2017 kiri) keskkonnamõju hindamise (edaspidi
KMH).
2.3 OÜ HELLENURME VESKI vaidlustas kohtus Keskkonnaameti 14.06.2017 kirjaga
algatatud keskkonnamõju algatamise. Riigikohus rahuldas 28.01.2021 otsusega[1] OÜ
HELLENURME VESKI kaebuse ning tühistas Tallinna Halduskohtu 11.03.2019. a ja Tallinna
Ringkonnakohtu 14.11.2019. a otsused ning kohustas Keskkonnaametit otsustama uuesti OÜ
Hellenurme Veski 11.2016 taotluse menetluses keskkonnamõju hindamise algatamise üle.
2.4 Keskkonnaamet hindas vastavalt Riigikohtu 28.01.2021 otsusele uuesti keskkonnamõju
hindamise algatamise vajadust ning edastas 21.05.2021 kirjaga nr 6-3/21/11344 OÜ-le
HELLENURME VESKI keskkonnamõju hindamise lõpetamise menetluse eelnõu ära
kuulamiseks, selgitades, et enne KMH menetluse lõpetamist ei saa jätkata keskkonnaloa
menetlusega.
2.5 OÜ HELLENURME VESKI esitas ärakuulamise käigus 04.06.2021 arvamuse [2] KMH
lõpetamise menetluse eelnõu kohta.
2.6 Keskkonnaamet lõpetas OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju
hindamise menetluse 15.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/11344-3.
2.7 Keskkonnaamet küsis lisateavet ja pikendas OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa
haldusmenetluse tähtaega 16.06.2021 kirjaga nr DM-115067-4 kuni 01.11.2021.
2.8 Keskkonnaamet küsis korduvalt oluliste asjaolude välja selgitamiseks lisateavet ja pikendas
OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa taotluse haldusmenetluse tähtaega 29.10.2021
kirjaga nr DM-115067-7 kuni 01.02.2022.
2.9 OÜ HELLENURME VESKI esitas 01.11.2021 puuduva lisateabe[3].
2.10 Keskkonnaamet pikendas OÜ HELLENURME VESKI keskkonnaloa taotluse
haldusmenetluse tähtaega 31.01.2022 kirjaga nr DM-115067-9 OÜ HELLENURME VESKI
keskkonnaloa taotluse haldusmenetluse tähtaega kuni 01.07.2021.
2.11 Keskkonnaamet täpsustab, et alates 01.10.2019 jõustunud veeseaduse (edaspidi VeeS) § 2
lõike 2, § 191 lg 1 ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 41 lg 1 p 1
kohaselt annab Keskkonnaamet vee erikasutusloa asemel keskkonnaluba.
2(31)
2.12 VeeS § 187 p 7 kohaselt on keskkonnaluba vajalik veekogu paisutamiseks või
hüdroenergia kasutamiseks. VeeS § 191 lg 1 kohaselt annab veeloa Keskkonnaamet.
2.13 VeeS (v.r.) § 17 lg 1 kohaselt peab paisutamist kavandaval isikul olema veekogu
paisutamiseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab.
VeeS 190 lg 4 kohaselt peab isikul, kes taotleb veeluba veekogu paisutamiseks, peab olema
selleks tegevuseks kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine
mõjutab. Paisutamine mõjutab lisaks loa taotleja Veski kinnistule ka kinnistuid aadressiga
Palupera kogudus (katastritunnus 58201:001:0420, registriosa nr 401540), Hellenurme mõis
(katastritunnus 58201:001:1460, registriosa nr 2056740), Allika puhkeala (katastritunnus
58201:001:0028, registriosa nr 2599740), Palliplatsi (katastritunnus 58201:001:0990, registriosa
nr 1589340), Mõisa park (katastritunnus 58201:001:1510, registriosa nr 2056640), Lehtse
(katastritunnus 58201:001:0151, registriosa nr 26640), Kalda (katastritunnus 58201:001:0650,
registriosa nr 783640) ning Mõisalaane (katastritunnus 58201:001:1540, registriosa nr
2154040), niiskusrežiimi, mille omanike kirjalikud nõusolekud on lisatud menetluse käigus
keskkonnaloa taotlusele.
2.14 Keskkonnaamet tellis eksperthinnangu Hellenurme paisule kalapääsu rajamise
võimalikkuse kohta, sh nn tagantjärele Natura hindamise ja edastas valminud töö OÜ-le
HELLENURME VESKI ja Muinsuskaitseametile 06.12.2021[4] ning avalikustas töö
Keskkonnaameti kodulehel[5] 01.2022. a, paludes esitada arvamused hinnangule hiljemalt
20.01.2022. Avalikustamisest teavitati kirjaga [6] Mae Jusket OÜ-d HELLENURME VESKI ja
ümberkaudsete kinnistute omanikke (Laine Raudsepp, Jüri Järvet, Arne Kruuse, Jakob Kaur
Kelder, ja Roos Aliis Kelder) ning Elva Vallavalitsust. Arvamused esitas OÜ HELLENURME
VESKI[7], Eesti Veeühing [8], Elva Vallavalitsus [9], Kultuuriministeerium[10], Eestimaa
Looduse Fond[11] ja Muinsuskaitseamet[12]. Keskkonnaamet edastas vastused OÜ
HELLENURME VESKI arvamustele 05.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-10, Eesti Veeühingule
05.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-8, Elva Vallavalitsusele 05.04.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-9,
Kultuuriministeeriumile 09.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-13, Eestimaa Looduse Fondile
05.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-11, Muinsuskaitseametile 09.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/338-
12.
Taotluse teatavaks tegemine ja seisukohtade ärakuulamine
VeeS (v.r.) § 9 1 lg 1 kohaselt avaldab loa andja taotluse saamisest alates 21 päeva jooksul pärast
keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmise kohta teate ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded. Teade keskkonnaloa taotlemisest avalikustati 21.03.2017 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded. Avalikustamise käigus ettepanekuid ega arvamusi taotluse kohta ei
esitatud.
VeeS (v.r.) § 3 2 lg 5 punkti 1 kohaselt annab kohalik omavalitsus oma halduspiirkonnas
nõusoleku vee erikasutuseks. Palupera Vallavalitsus andis keskkonnaloa taotlusele oma
nõusoleku 25.01.2015 kirjaga nr 6-2/42-1.
3(31)
III. KAALUTLUSED LOA ANDMISEL
3.1 Keskkonnamõju tagantjärele hindamine
3.1.1. Kaitse eesmärgid
Vee erikasutuse mõjuala jääb Elva jõe hoiuala territooriumile. Elva jõe hoiuala Valgamaa osa
(KLO2000142) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse nr 311
„Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ § 1 lg 1 p 3 alusel. Elva jõe hoiuala kuulub
Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615-k ”Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri” lisa 1 p 2 alapunkti 35 kohaselt Natura 2000 võrgustiku nimekirja
Elva-Vitipalu loodusalana (EE0080318). Hoiuala on moodustatud Euroopa Nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(edaspidi nimetatud loodusdirektiiv) I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260)
ning loodusdirektiivi II lisas nimetatud liikide hariliku hingi (Cobitis taenia) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) kaitseks. Elva jõe hoiuala pindala on 24,7 % Elva jõe territooriumist.
LKS § 32 lg 2 kohaselt on hoiualal keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja
kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati, ning kaitstavate liikide oluline häirimine,
samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi.
Vooluveekogude puhul määravad elupaiga kvaliteeti kõigepealt[13]:
veekogu füüsiline kvaliteet (looduslik põhjareljeef, kaldajoon jt.);
veekogu hüdroloogiline režiim (eelkõige piisav vooluhulk);
vee kvaliteet (reostuse puudumine, hapniku sisaldus);
veekogu tõkestamatus (võimaldab elustikule vabalt valida neile antud eluperioodil sobivaid
elupaiku).
KeHJS § 29 lg 2 kohaselt võib tegevusloa anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala
kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle
Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki.
3.1.2 Keskkonnamõju hindamine ja Natura tagantjärele hindamine
3.1.2.1 Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)
§ 11 lg 2 kohaselt vaatab loa andja tegevusloa (siinkohal keskkonnaloa) taotluse läbi ning teeb
otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või
algatamata jätmise kohta õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul.
Arvestades Riigikohtu Halduskolleegiumi poolt haldusasjas nr 3-17-1739 langetatud otsust,
tuleb Hellenurme paisul paisutamist ning hüdroenergia kasutamist käsitleda jätkuva
tegevusena[14]. KeHJS § 29 lg 2 ja loodusdirektiivi[15] art 6 lg 3 ei laiene korduvatele
lubadele, mida taotletakse samas kohas ja samal viisil jätkuvaks tegevuseks.
Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 32 lg 2 ja loodusdirektiivi art 6 lg 2 laienevad alates
Natura ala moodustamisest püsivalt projekti elluviimisele ja selle tagajärgedele, nt rajatise
kasutamisele ka siis, kui projekti elluviimisega on alustatud enne Natura ala moodustamist[16].
4(31)
Loodusdirektiivi art 6 lg 2 alusel tuleb antud juhul selle sätte tähenduses vajaliku meetmena läbi
viia tagantjärele hindamine, mis peab vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele.
Loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 panevad tagantjärele hindamise tagamise kohustuse
liikmesriigile. Keskkonnaamet peab pädeva asutusena haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS)
§ 6 järgi ise selgitama välja asjaolud, et hinnata korduva loa taotlemise menetluses juba
alustatud tegevuse vastavust loodusdirektiivi art 6 lg-le 2. Loataotlejal on menetluses
kaasaaitamiskohustus talle teada olevate asjaolude ja tal olemasolevate tõendite ulatuses (HMS
§ 38 lg 3)[17].
3.1.2.2 Keskkonnaamet tellis hinnangu Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse
kohta, sh nn tagantjärele Natura hindamise[18].
Hindamise käigus (Osa 2: Keskkonnaosa, p 8) leiti, et: „Kokkuvõtlikult tuleb järeldada, et
Hellenurme paisul on oluline negatiivne mõju lõhelaste elupaigana kaitstavale jõeosale
rändetõkkena, vee kvaliteedi halvendajana, loodusliku hüdroloogilise režiimi häirijana ning
forelli ja harjuse sigimis- ja noorjärkude kasvualade rikkujana.“
Mõju hindamisel (Osa 2: Keskkonnaosa, p 9) elupaigatüübile 3260 (looduslikud jõed ja ojad)
leiti, et:“ Hellenurme paisuga seotud negatiivseteks mõjudeks on tüübiomase elustiku liikumise
tõkestamine ja asurkondade killustatuse suurenemine, setete kogunemine ja ritraalsete jõeosade
ulatuse vähenemine ning paisutatud jõeosa lisandumine Hellenurme paisjärvest vahetult
ülesvoolu jäävas jõeosas. Kõik eelnimetatud negatiivsed mõjud tuleb eraldi võetuna hinnata
väheolulisteks. Samuti võib väheoluliseks hinnata Hellenurme paisu summaarse mõju jõele kui
kaitstavale elupaigatüübile. Paisjärve säilimise tingimustest aitab elupaigatüübi kaitseseisundit
parandada kalade läbipääsu tagamine Hellenurme paisu juures, sest see tagab paremad
elutingimused tüübiomasele elustikule (kalad, paksukojaline jõekarp)“.
Kokkuvõttes leiti hinnangus Hellenurme paisu mõjude osas Otepää loodusalale (Osa 2:
Keskkonnaosa, p 9.1), et: „Hellenurme paisul, paisjärvel ja paisu juures toimuval veekasutusel
on oluline negatiivne mõju paksukojalise jõekarbi kaitseseisundile Otepää loodusalal ning
vähene negatiivne mõju saarma ja jõe kui kaitstava elupaigatüübi kaitseseisundile. Hingu
katseseisundile tuleb Hellenurme paisu mõjud summaarselt hinnata neutraalseks. Paisu ja
paisjärve säilimisel aitaks kõigi Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja jõelise
elupaiga kaitseseisundit parandada kalapääsu rajamine Hellenurme paisu juurde.“
Kokkuvõttes leiti hinnangus Hellenurme paisu mõjude osas Elva loodusalale (Osa 2:
Keskkonnaosa, p.9.2), et:“Peamisteks Hellenurme paisuga seotud ohuteguriteks Elva loodusala
kaitse-eesmärkidele on paisu juures toimuva veekasutusega kaasnev jõe hüdroloogilise režiimi
rikkumine ning paisu allalaskmisega kaasneda võiv setetereostus. Olulisteks ohu- ja
negatiivseteks mõjuteguriteks on veel jõe tõkestatus, setetereostuse oht, ritraalsete elupaikade
kadumine ja asendumine paisjärvelise tehisliku elupaigaga, samuti paisjärves toimuvad
eutrofeerumisprotsessid ja vee gaasirežiimi halvenemine.“
Hinnangus Otepää ja Elva jõe loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate elupaikade ja liikide
seisundi muutustele pärast loodusalade moodustamist (Osa 2: Keskkonnaosa, p 9.3) on
kokkuvõtteks välja toodud, et: „Olemasoleva teabe ja andmete põhjal ei ole võimalik öelda, kas
5(31)
Elva jõe kui kaitstava elupaigatüübi (3260) kaitseseisund Otepää loodusalal on pärast Natura
alade määratlemist paranenud või halvenenud. Elva loodusalal on jõe kui kaitstava
elupaigatüübi seisund paranenud, kuna on rakendatud leevendusmeetmed Tõravere ja Peedu
paisu juures (rajatud kalapääsud). Vajalik on leevendusmeetmete rakendamine ka
Hellenurme paisu juures. Olemasoleva teabe ja andmete põhjal pole võimalik öelda, kas
Otepää ja Elva loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisund on pärast Natura alade
moodustamist paranenud või halvenenud. Paisude ja paisjärvede säilimise korral on võimalik
ja vajalik negatiivsete mõjude leevendamiseks meetmete rakendamine Hellenurme paisu
juures Elva loodusalal ja Elva paisu juures Otepää loodusalal“.
Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Otepää looduspargi maastikukaitsealale (Osa 2:
Keskkonnaosa, p 10.1) on kokkuvõttes välja toodud, et: „Hellenurme paisul on vähene
negatiivne mõju Otepää looduspargi kaitse-eesmärkidele. Negatiivse mõju vähenemisele aitaks
kaasa kalade läbipääsu tagamine Hellenurme paisu juures“.
Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Otepää hoiualale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 10.2) on
kokkuvõttes välja toodud, et: „Hellenurme paisul on jõe kui kaitsealuse elupaigatüübi
kaitseseisundile oluline ja paksukojalisele jõekarbile väga oluline negatiivne mõju. Nende
negatiivsete mõjude oluliseks leevendamiseks tuleks paisutuskõrgust vähendada või pais
likvideerida. Vähesel määral aitab jõelise elupaigatüübi ja paksukojalise jõekarbi
kaitseseisundit parandada kalade läbipääsu tagamine paisul praeguse paisutuskõrguse
säilimisel. Hingu kaitseseisundile on Hellenurme paisul vähene positiivne mõju“.
Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Elva jõe hoiualale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 10.3) on
kokkuvõttes välja toodud, et: „Hellenurme paisul on Elva jõe hoiuala (Valga) kaitse-
eesmärkidest väga oluline negatiivne mõju jõele kui kaitstavale elupaigatüübile ning
paksukojalisele jõekarbile. Hingule on mõju negatiivne kuid väheoluline“.
Hinnangus Hellenurme paisu mõjudele Elva maastikukaitsealale (Osa 2: Keskkonnaosa, p 10.4)
on kokkuvõttes välja toodud, et: „Peamisteks Hellenurme paisuga seotud ohuteguriteks Elva
maastikukaitseala kaitse-eesmärkidele on jõe hüdroloogilise režiimi rikkumine ning paisu
allalaskmisega kaasnev setetereostus“.
Tuginedes eeltoodule on Keskkonnaameti hinnangul jõe kui kaitsealuse elupaigatüübi
kaitseseisundile oluline negatiivne mõju ning Hellenurme paisule kalapääsu rajamine võimalik
ja vajalik, tagamaks kalade läbipääs ja vähendamaks lõhelaste elupaigana kaitstaval jõeosal
rändetõkke mõju Otepää loodusala kaitse-eesmärgiks olevate liikidele ja parandada seega ka
jõelise elupaiga kaitseseisundit.
3.2 Kaalutlused keskkonnaloa andmisel
3.2.1 Korralduse otsustava osa punktiga 1.1 antav keskkonnaluba nr KL-512188 annab OÜ-le
HELLENURME VESKI õiguse Hellenurme külas Veski kinnistul (registriosa nr 1548840;
katastritunnus 17101:001:0649) Elva jõe (VEE1036500) paisutamiseks ja hüdroenergia
kasutamiseks veskiseadmete käitamiseks ja elektri tootmiseks ajalooliste turbiinidega
Hellenurme paisul (PAIS011620).
6(31)
3.2.2 Loa andja võttis keskkonnaloa andmise menetluses aluseks haldusmenetluse seaduse
(edaspidi HMS), KeÜS, VeeS ja selle alamaktide sätted. HMS § 5 lg-d 2 ja 4 sätestavad
haldusmenetluse eesmärgid ning § 6 ja § 38 lg 1 kohustavad haldusorganit välja selgitama asjas
tähtsust omavaid asjaolusid. Selleks, et hinnata taotletud tegevuse võimalikku mõju ning
vajalike meetmete tagamise võimalikkust, võttis loa andja menetluse läbiviimisel lisaks
taotlusele aluseks ka olemasolevad registriandmed ja muud kättesaadavad alusdokumendid.
Keskkonnaloa andmise otsustamisel lähtuti järgmistest dokumentidest:
1. Keskkonnaloa taotlus koos lisadega;
2. Ida-Eesti veemajanduskava[19] 2015-2021.
3. 919 tõkestusrajatise inventariseerimine[20] (Töö nr 0712), edaspidi koondaruanne.
4. Hinnang Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta[21] (Inseneribüroo
Urmas Nugin OÜ 2021), edaspidi IB Urmas Nugin eksperthinnang.
3.2.3 Punktis 3.2.2. esitatud dokumentide kohaselt asub Hellenurme pais (PAIS011620)
Valgamaal Elva valla Hellenurme külas ristkoordinaatidega X: 6446443; Y: 640565.
Koondaruande kohaselt on liigveelase rajatud betoonkonstruktsioonina, mille ristlõige on
trapetsi kujuline, ava pealtlaius on 7,8 m, laius alt on 6,1 m. Liigveelaskme ava on jagatud
varjapaasidega üheksaks. Veehaardeks on liigveelaskmest vasakul paiknev veskikanal, laiusega
sissevoolul 3,9 m. Varjapaasid on profiilterasest ja toetuvad horisontaalsele terastalale.
Veskikanali pealevoolu avamiseks ja sulgemiseks veskihoone seina juures on paigaldatud
puitvarjad. Koondaruande kohaselt on paisutuse eesmärgiks virgestus, miljööväärtused,
kultuuriloolised väärtused. Ülaveetasemeks on koondaruande kohaselt mõõdetud 74,20 m abs
(BK77, 21.06.2012) ning alaveetasemeks 71,30 m abs (BK77, 21.06.2012), veetasemete vahe
on 2,90 m. Koondaruande (Töö nr 0712) kohaselt on Elva jõe puhul Hellenurme lävendis
tegemist liigirikka forellipiirkonnaga, kalade läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile on
hinnatud oluliseks ning ettepanekuna rändetingimuste parandamiseks on nimetatud
möödaviikpääsu rajamine.
3.3 Paisutustasemed ja veetasemete reguleerimine
3.3.1 Keskkonnaministri 09.10.2019 määruse nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise
ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise
metoodika“ (edaspidi määrus nr 54) § 2 lg 2 kohaselt määratakse paisutamisega seotud
kõrgeima, madalaima ja normaalpaisutustaseme absoluutkõrgus keskkonnaloas.
3.3.2 Keskkonnaloa taotluses on kavandatud normaalpaisutustasemeks märgitud 74,30±10 cm,
maksimumtasemeks 74,70 ja miinimumtasemeks 74,00 m abs (BK77). Arvestades, et alates
2018 aastast on Eestis kasutusel uus kõrgussüsteem (Euroopa Vertikaalne Referentssüsteem ehk
Amsterdami null, (EH2000), on edaspidi läbivalt kõik kõrgusarvud esitatud EH2000 süsteemis,
BK77 kõrgussüsteemist ümber arvutamisel on arvestatud, et BK77+0.17=EH2000.
Eelnevast tulenevalt määratakse normaalpaisutustasemeks 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000),
kõrgeimaks paisutustasemeks on 74,87 m abs (EH2000) ja madalaimaks paisutustasemeks 74,17
m abs (EH2000). Madalaim paisutustase on madalaim tase, milleni vesi võib normaalse käituse
korral alaneda ning mis tuleneb ökoloogilisest miinimumvooluhulgast. Kõrgeim paisutustase on
7(31)
kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi,
suur vihmaveetulv) oludes.
3.3.3 Kuna veetase paisutusalal sõltub vooluhulgast ning paisu läbilaskvusest, võib
suurveeperioodil, tulvaohu vältimiseks lühiaegselt lubada loaga kehtestatud veetaseme
reguleerimist suuremas vahemikus kui 74.47 ± 0,10 m abs (EH2000). Suurvee ajal peavad
reguleerimisrajatised tehniliselt võimaldama suurvee läbilaskmise. Paisu omanik peab olema
valmis operatiivseks veetaseme reguleerimiseks suurvee perioodidel ja suurte sadude korral.
Veetaseme oluline muutmine on lubatav ka paisu, veskiseadmete, hüdrojaama ja paisjärve
hoolduse või paisu ehituse ja rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades nimetatud tegevused
kirjalikult keskkonnaloa andjaga vähemalt üks kuu enne tegevuste alustamist.
3.4 Hüdroenergia kasutamine
3.4.1 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 4; Hüdrotehniline seletuskiri, p 2.3) kohaselt on
turbiinid eraldi reguleeritavad ja need saavad koos töötada, aga mitte täisvõimsusel. Turbiine on
võimalik käitada ka maksimaalsest vooluhulgast väiksema vooluhulgaga, kuid veskiturbiini
võimuse vähenemisega kaob võimalus jahvatamiseks. Veskiturbiini käitatakse vastavalt
ekskursioonide toimumise sagedusele, kuid vähemalt üks kord nädalas süsteemi korrashoiu
eesmärgil. Elektrigeneraatorit käitav turbiin töötab siis kui on tagatud pidev piisav looduslik
juurdevool. Veskiturbiini töötamise aeg on mõõdetav tundides, elektrigeneraatori töötamise
perioodide pikkus on mõõdetav nädalates ja kuudes.
IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) kohaselt: „Looduskaitseseaduse
§ 51 keelab lõhelaste elupaigana kaitstavatel jõeosadel veekogu veerežiimi muutmise, sellest
tulenevalt võib Hellenurme paisu juures vett kasutada ainult selliselt, et paisust allavoolu oleks
igal ajahetkel tagatud looduslik või looduslähedane äravool”.
Keskkonnaamet märgib, et tagamaks ökoloogilise vooluhulga vahetult paisualuses jõelõigus ei
tohi hüdroenergia kasutamisel ning veetaseme reguleerimisel põhjustada veetaseme tsüklilist
reguleerimist.
3.4.2 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) kohaselt: „ Hellenurme
pais asub lõhelaste elupaigana kaitstaval jõelõigul. Sellest tulenevalt saab Hellenurme paisu
juures vett kasutada ainult selliselt, et paisust allavoolu oleks igal ajahetkel tagatud looduslik
või looduslähedane äravool/.../ Loodusliku või looduslähedase äravoolurežiimi tagamine on
väga oluline nii Elva jõe keskjooksul esinevate lõhelaste (jõeforell ja harjus) jaoks, Elva jõe
keskjooksul asuvate Natura alade kaitse-eesmärgiks olevate liikide (hink, paksukojaline
jõekarp, rohe-vesihobu) ja elupaikade (looduslikud jõed ja ojad) jaoks, samuti aga ka Elva jõe
keskjooksu tüübiomase kalastiku hea seisundi saavutamiseks/.../Loodusliku või looduslähedase
äravoolu tagamiseks ei tohi turbiini(de) veetarve nende töötades ületada ühelgi ajahetkel jõe
looduslikku äravoolu.“
Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet loaga nõude, mille kohaselt tuleb Hellenurme paisu
lävendis tagada looduslik või looduslähedane äravool. See tähendab, et turbiinide
käitamisel tagatakse looduslik äravool läbi veski/turbiinikanali ja vahetult allavoolu paisu
liigveelasku tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk. Kui turbiinid ei tööta, siis
8(31)
tuleb tagada looduslik äravool paisu liigveelasu kaudu.
3.4.3 Samuti on eksperthinnangus (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) märgitud, et: “ Turbiinide
veetarve Hellenurme veskis tuleb kalibreerida selliselt, et oleks teada turbiini veetarve sõltuvalt
turbiinikanali avatusest. /…/ Välistatud peab olema veskiturbiini töötamine väga veevaesel ajal.
Tavapärasel madalvee perioodil võiks olla võimalik veskiturbiini käitamine osalise koormusega
(piiratud veetarbega). Veerohkemal ajal veekasutuse piirangud vajalikud pole“.
Eelnevast tulenevalt seab Keskkonnaamet loaga nõude, mille kohaselt ei ole lubatud
veskiturbiini töötamine väga veevaesel ajal (ökoloogilise miinimumvooluhulga 0,19 m³
korral ja alla selle, vt ka korralduse p 3.7), tavapärasel madalvee perioodil tuleb kaaluda
veskiturbiini käitamist osalise koormusega (piiratud veetarbega).
3.4.4 Määruse nr 54 § 5 lg 1 kohaselt tuleb veekogu paisutamisel hüdroenergia kasutamiseks või
muul otstarbel vee kasutamise korral vältida kalade sattumist turbiinidesse või nendesse
ehitistesse, mille kaudu vett veekogust kõrvale juhitakse. Määruse nr 54 § 5 lg 2 kohaselt tuleb
kalade turbiinidesse või muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb paigaldada võre, mille
avade laius ei ületa 25 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest
muu samaväärse meetmega. Muu samaväärne meede ja meetme tingimused määratakse veeloas.
Käesoleva korraldusega muud meedet ei määrata, kui OÜ HELLENURME VESKI kavandab
muud samaväärset meedet, tuleb see esitada Keskkonnaametile ja selle põhjal saab kaaluda
keskkonnaloa muutmise vajadust.
Seega tuleb tagada vesiveski ja hüdroturbiini veehaarde ees nõuetekohase võre olemasolu.
3.4.5 Määruse nr 54 § 5 lg 3 kohaselt tuleb lõhejõel ajavahemikul 20. aprillist kuni 10. juunini
kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks kasutada võret,
mille avade laius ei ületa 12 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje pikkus ei ületa 15
mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse
meetmega. Seega peab tagama eelnimetatud perioodil kasutama tihedamat võret või võtta
kasutusele mõni muu sama tõhus eesmärki täitev meede. Muu samaväärse meetme
kavandamisel kooskõlastada see Keskkonnaametiga.
Tuginedes eeltoodule seab Keskkonnaamet loas nõude, et vesiveski ja hüdroturbiini veehaarde
võre tuleb hoida pidevalt puhas vooluga pealekanduvast risust ning vaba kevadisest võimalikust
jääummistusest.
3.5 Paisjärves veetaseme alandamine ja paisjärve taastäitmine
3.5.1 VeeS § 175 lg 2 kohaselt määratakse veetaseme alandamise tingimused veeloas.
Keskkonnaamet märgib, et veetaset võib alandada kuni 30 cm ööpäevas, sette ja risu juhtimine
paisust allavoolu ei ole lubatud. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida paisu
ülevaatuse lehel. Varjade eemaldamise algusaeg ja ulatus tuleb fikseerida kuupäeva ja
kellaajaliselt, teha fotosid ja teavitada Keskkonnaametit eelnevalt töödega alustamisest.
Kontrollida alanemist päeva jooksul paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu
juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning paisu
taha ei ole kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. Kui vee läbipaistvus on
9(31)
muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult vesi kannab liigselt kaasa
setteosakesi. See tähendab, et järgmist 0,3 m ei või alandada enne, kui on möödunud täiendav
24 tundi alates 0,3 m alandamisest. See laseb jõe veevoolul paisjärves rahuneda ja setteosakestel
taas veekogu põhja langeda. Olukord tuleb fikseerida paisu ülevaatuse lehel, vee läbipaistvuse
muutumisest teavitada loa andjat e-posti teel. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja alandamise
ajal on ilmastik väga sajune, tuleb tööd peatada suuremate sadude lõpuni. Loaga määratud
paisutustasemete oluline muutmine lubatav ka paisu hoolduse või ehituse ning
rekonstrueerimise puhul, kooskõlastades nimetatud tegevused eelnevalt vähemalt kuu aega enne
kirjalikult loa andjaga.
3.5.2 Paisjärves veetaseme taastamise protsess tuleb protokollida. Veetaseme tõstmisega
alustamisest tuleb kuupäeva ja kellaajaliselt teavitada eelnevalt Keskkonnaametit. Tööde kestel
peab paisust vahetult allavoolu pidevalt olema tagatud ökoloogiline miinimumvooluhulk või
looduslik äravool kui see on väiksem ökoloogilisest miinumvooluhulgast.
3.6 Seire kohustus ja paisu hooldus
3.6.1 Määruse nr 54 § 3 lg 1 kohaselt määratakse loaga paisu hoolduse nõuded ning tehnilise
seisukorra ülevaatamise sagedus, aeg ja tähtaeg. Paisutamise juhendi
(http://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/paisutamisejuhend.pdf AS Maves
2008) kohaselt jaguneb paisu ohutusjärelevalve vaatlusteks ning aasta või pikemate
ajavahemike tagant sooritatavateks ülevaatusteks.
Loa andja hinnangul on piisav, kui tagatakse paisu pidev tehniline korrashoid, ohutus ja
vajaduse korral hooldus, enne ja pärast suurveeperioode teostatakse paisu ülevaatus ja
ülevaatuse andmed kantakse paisu ülevaatuse lehele (vähemalt 2 korda aastas), vajadusel
likvideeritakse tekkinud muutused ja deformatsioonid ja pais hoitakse puhas veega peale
kanduvast risust ja jääst, vältimaks ummistusi, üleujutusi. Kõrgveeperioodide eel tuleb
kontrollida paisu rajatiste (sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust) korrasolekut ning
maksimumäravoolude läbilaskmiseks tuleb õigeaegselt vajadusel avada paisu varjad, et
alandada paisutustaset.
3.6.2 Määruse nr 54 § 3 lg 2 kohaselt määratakse loaga paisu hoolduse ja tehnilise seisukorra
andmete säilitamise aeg ja esitamise sagedus. Loa kehtima hakkamisest tuleb kasutusele võtta
paisu ülevaatuse leht, mida võib pidada ka elektroonilisel kujul ning mis peab sisaldama
regulaarselt uuendatavat teavet paisu tehnilise seisukorra kohta ning teavet paisul tehtud ehitus-
ja hooldustööde kohta. Paisu ülevaatuse lehe näidis on loa andja kodulehel aadressiga
https://keskkonnaamet.ee/media/3742/download. Paisu ülevaatuse leht tuleb esitada loa andjale
üks kord aastas, 10. jaanuariks.
Keskkonnaamet on tuginedes juhendile[22] seisukohal, et iga viie aasta tagant tuleb paisu
ülevaatusele kaasata vesiehituse ala ehitusinsener ja selgitada järgnevat: 1) vaadata üle paisu
ülevaatuse lehed; selgitada, milliseid parandus- ja korrastustöid on sooritatud ja miks neid tehti;
2) vaadata üle kõik ehitisosad ning teha kindlaks nende toimimisvõime; 3) kavandada, milliseid
hooldus- ja/või remonttöid ja mis ajaks on vaja teha.
3.6.3 Määruse nr 54 § 4 lg 1 p 1 kohaselt võib loa andja vastavalt vajadusele määrata
10(31)
keskkonnaloas veetaseme ja vooluhulga seire viisi, sageduse ja aja. Arvestades asjaolu, et
tegemist on paisuga, mille eesmärk on hüdroenergia kasutamine elektri tootmiseks ja sellega
võib kaasneda sagedane veetaseme muutmine, peab Keskkonnaamet vajalikuks seirata veetaset
paisul. Regulaarselt (vähemalt üks kord nädalas ja suurveeaegselt kord päevas) tuleb mõõta
paisul veetaset (5 cm täpsusega), kandes andmed paisu ülevaatuse lehele. Veetaseme seire on
kindlasti vajalik ka turbiinide käitamise ajal, samuti madalveeaegsel elektritootmisel.
Paisul tuleb tagada mõõdulati olemasolu, kuhu on märgitud loaga lubatud paisutustasemed.
Veetaset tuleb hinnata mõõdulati alusel, veetasemete andmed märkida paisu ülevaatuse lehele.
3.6.4 Määruse nr 54 § 4 lg 1 p 3 kohaselt võib loa andja vastavalt vajadusele määrata
keskkonnaloas paisutamise tõttu paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire viisi,
sageduse ja aja. Keskkonnaamet märgib, et paisu kontrollimatul avamisel või purunemisel
uhutakse osa setteid allavoolu ja selle tagajärjel hävivad lühemaks või pikemaks ajaks kalade
elu- ja sigimispaigad paisust allavoolu jäävatel kärestikel ning kiirevoolulistel lõikudel.
IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (osa 4; Hüdrotehniline osa p 2.4) kohaselt on paisjärve
uuritud osas kogunenud settekihi paksus 10…20 cm. Arvestades, et 2007. aastal viidi läbi
paisjärve saneerimine ja paisjärve kogunenud sete eemaldati, ei näe Keskkonnaamet vajadust
lähimal ajal setteuuringu läbiviimiseks paisjärves. Siiski on oluline, et pikema perioodi jooksul
viiakse läbi paisu taha tekkiva settekihi paksuse ja pindala seire. Keskkonnaameti hinnangul on
arvestades asjaolu, et IB Urmas Nugin eksperthinnangu käigus paisjärve uuritud osa hõlmas
vaid paisu lähedast lõiku ja viimati viidi paisjärve settest puhastamine läbi 2007 a. ning kalade
läbipääs tuleb tagada hiljemalt 15.09.2027 (vt ka p 3.8), peab enne seda olema selge, kui palju
on vahepealse aja jooksul setteid paisjärve kogunenud. Eelnevast tulenevalt tuleb hiljemalt
01.01.2026 läbi viia pädeva eksperdi poolt kogu paisjärve ulatuses kogunenud sette mahu
uuring, mis sisaldaks hinnangut sette eemaldamise vajaduse ja ettepanekut uue setteuuringu aja
ja viisi kohta ning esitada see Keskkonnaametile.
3.7 Ökoloogilise miinimumvooluhulga tagamine
3.7.1 Määruse nr 54 § 7 lg 1 kohaselt tuleb tagada vesiehitisest allpool looduslikus voolusängis
ökoloogiline miinimumvooluhulk. Määruse nr 54 § 7 lg 3 kohaselt peab ökoloogiline
miinimumvooluhulk lõhejõel olema tagatud kogu ulatuses, välja arvatud paisu juurde rajatud
kalapääsu väljavoolu ja paisu vahelisel vooluveekogu osal. Käesoleval hetkel kalapääsu
Hellenurme paisu juurde rajatud ei ole.
IB Urmas Nugin eksperthinnangu (Osa 4; Hüdrotehniline osa, p 4.1) kohaselt:
„Keskkonnaagentuuri hüdroloogiliste andmete järgi ökoloogiline miinimumvooluhulk Elva jões
Hellenurme veski juures 0,19 m 3/s/…/ Antud paisu puhul on peamisteks ebaloomulike
olukordade tekitajateks turbiinide käivitamise ja sulgemise hetked, kui vooluhulk alavees
muutub kiiremini kui see looduslikult juhtuda saaks. Kõige suurema muutusega olukord tekib
siis, kui alavee poolses jõesängis toimub minimaalne voolamine (jões voolab ökoloogiline
miinimumvooluhulk) ja sellisel ajal käivitatakse veski turbiin vooluhulgal 1 m³/s (veskiturbiini
vooluhulk lisandub paisjärve veetaseme alanemise arvel). Niisugusel juhul võib veetase
jõesängis arvutuslikult tõusta kuni ~0,26 m ja keskmine voolukiirus suureneda kuni 1,9 korda/
11(31)
…/ Olukorras, kus vooluhulk Elva jões on väiksem kui on vajalik veskiseadmete ja
elektrigeneraatori koos käitamiseks, tuleks samaaegse töötamise vajaduse tekkimisel
elektrigeneraatorit käitavat turbiini läbivat vooluhulka vähendada või see veskiseadmete
kasutuselevõtu ajaks üldse välja lülitada“.
Seega on Keskkonnaamet seisukohal, et vahetult allpool paisu liigveelasku tuleb tagada
miinimumvooluhulk vähemalt 0,19 m³/s ning ökoloogilise miinimumvooluhulga korral Elva
jões tuleb elektrigeneraatorit käitavat turbiini läbivat vooluhulka vähendada või see
veskiseadmete kasutuselevõtu ajaks välja lülitada. Keskkonnaamet seab eelnevast tulenevalt
loaga tingimuse, mille kohaselt HEJ turbiini võib käitada juhul, kui liigveelaskme all on tagatud
vähemalt 0,19 m³/s vooluhulk ehk ökoloogiline miinimumvooluhulk.
3.7.2 IB Urmas Nugin eksperthinnangu (Osa 4; Hüdrotehniline osa p 4.3) kohaselt: „Veski
turbiini veetarbeks on ette antud kuni 1 m³/s. HEJ turbiini veetarbeks on ette antud kuni 1,5
m³/s. Kui kumbki turbiin pole kasutuses, siis on veskikanalis vooluhulk lekete tõttu
hinnanguliselt ca 0,1 m³/s. Kontrollimatu lekkevoolu vähendamiseks tuleks olemasolevad varjad
asendada uutega ja vajadusel (remondi ulatust on võimalik selgitada peale veskikanali
tühjendamist) teha varjabaaside ning kanali remont. Eesmärgiks tuleks seada, et veevaesel ajal
ei ületaks läbivool turbiinikambrist (olukorras, kus veskiturbiin ei tööta) 50 l/s. Talvisel ajal
vähendab läbivool oluliselt kütmata turbiinikambris külmumise riski. Läbivoolu kontrollimiseks
kaasaegsel tasemel on võimalik asendada kogu veskikanali varjasüsteemi (käsitsi liigutatavad
puitkilbid) kaasaegsete, mehhanismidega liigutatavate varjade ja neile sobivate
varjabaasidega“.
Keskkonnaamet on eelnevast tulenevalt seisukohal, et vältimaks Elva jõe looduslikus
voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist, peab vähendama lekkeid
turbiinikambris. OÜ HELLENURME VESKI peab seega ette kavandama lekete vähendamise
meetmed kalapääsu tööprojekti käigus.
3.8 Veemajanduskava eesmärgid ja kalade läbipääsu vajadus
3.8.1 Pinnavee, rannikuvee ja põhjavee kaitse raamistik on kehtestatud veepoliitika
raamdirektiivis, mis on ülevõetud veeseadusega, st VeeS § 32 lg 1-5 kohaselt on pinnavee kaitse
eesmärk pinnaveekogumite, sealhulgas tehisveekogumite, tugevasti muudetud veekogumite
ning pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude vähemalt hea seisund ning pinnavee kaitse
eesmärgi saavutamiseks tuleb vältida pinnaveekogumite ökoloogilise ja keemilise seisundi
halvenemist[23].
VeeS § 174 lg 3 kohaselt peab looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli,
meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud
paisul omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu. Elva jõgi
kuulub lõhilaste nimistusse Palu jõe suudmest Mosina paisuni. Hellenurme pais asub nimetatud
määruse lõigul, seega on kalade läbipääsu tagamine sellest lähtuvalt kohustuslik.
3.8.2 VeeS § 43 lg 1 alusel koostatud Ida-Eesti veemajanduskava 2015-2021 (kinnitatud
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016) järgi on veekogumi Elva_2 (Elva
Kaarnaojast suudmeni) seisund kesine, 2021. a seatud hea seisundi eesmärk on saavutamata.
12(31)
Veemajanduskava 2020 vahehinnangu ja määruse nr 19 kohaselt on veekogumi Elva_2
(1036500_2) veekogu tüübilt tüüp V2B – heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega
(KHTMn 90%-ne väärtus alla 25 mgO/l) jõed valgala suurusega >100–1000 km². 2020 aasta
veekogumite vahehinnangu järgi on veekogumi Elva_2 seisund kesine kalastiku tõttu.
IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 1, seletuskiri p 2.1) kohaselt on veekogumi Elva_2
keskkonnaseisund on kesise ja halva piiril,põhjuseks kalastiku kesine/halb seisund. Kalastiku
kesise/halva seisundi põhjuseks on jõele rajatud paisud ja paisjärved, mis halvendavad
tüübiomaste kalaliikide elutingimusi ja tõkestavad kalade rändeid. Rajatud on kalapääsud
Tõravere ja Peedu paisude juurde, valminud on eelprojekt Rundsoveski paisu kujundamiseks
kärestikuks. Täielikult on tõkestatud kalade läbipääs Hellenurme[24], Elva (Räbi)[25] ja Karbi-
Tinnu[26] paisude juures. Kõige suuremaks probleemiks kalastiku jaoks Elva jões on
Hellenurme pais ja selle juures toimuv tsükliline veekasutus. Kalastiku seisundi parandamiseks
Elva jões on vajalik avada kaladele rändetee Hellenurme paisu juures ning tagada paisust
allavoolu jäävas jõeosas looduslähedane hüdroloogiline režiim.
3.8.3 Keskkonnaamet märgib, et koondaruande (Töö nr 0712) kohaselt on Elva jõe puhul
Hellenurme lävendis tegemist liigirikka forellipiirkonnaga, kalade läbipääsu mõju veekogu
kalastiku seisundile on hinnatud oluliseks ning ettepanekuna rändetingimuste parandamiseks on
nimetatud möödaviikpääsu rajamine. Läbipääsu mõju veekogu kalastiku seisundile hinnati
koondaruandes (Töö nr 0712) oluliseks juhul, kui tõkestatus oli elustikueksperdi hinnangul
kalastiku jaoks oluliseks negatiivseks surveteguriks, mis takistas kalastiku hea seisund
saavutamist. Koondaruande (Töö nr 0712) köite 3 seletuskirja kohaselt on liigirikka
forellipiirkonna kalakoosluses rida liike, kelle jaoks on rännete sooritamine teatud elutsükli
etappides kriitilise tähtsusega. Sisemaa jõgedes on mainitud koosluse tunnusliigiks jõeforell,
tavaliselt esineb enamik eurütoopseid liike, rändeid tegevatest liikidest on sagedased haug, särg,
lepamaim, teib, turb, viidikas, luts, vahel ka harjus ja säinas.
3.8.4 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 2: Keskkonnaosa, p 7) kohaselt on Hellenurme
paisu näol kõige suurem negatiivne mõju (tüübiomastest) kalaliikidest jõeforellile ja harjusele.
Oluline negatiivne mõju on veel ojasilmule, lepamaimule, lutsule, turvale, ründile ja trullingule.
Teivi, tippviidika, haugi ja hingu jaoks võib Hellenurme paisust tulenevaid negatiivseid mõjusid
hinnata väheolulisteks. Ainsa tüübiomase liigina on Hellenurme paisust tulenev summaarne
mõju positiivne luukaritsa jaoks (tegemist on ubikvistiga, kes talub väga hästi ebasoodsaid
abiootilisi tingimusi, kuid keda piirab teiste liikide kõrge arvukus). Kalapääsu rajamist peetakse
IB Urmas Nugin Eksperthinnangus (osa 4; Hüdrotehniline osa p 3) võimalikuks ning välja on
pakutud kaks kalapääsu varianti. Variant 1 näeb ette looduslähedase kärestikulise kalapääsu
rajamise jõe vasakkaldale, variant 2 paremkaldale.
Veemajanduskava 2015-2021 kohaselt on tuginedes veekogumite koondseisundi, ökoloogilise
seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2020.a. ajakohastatud vahehinnangu
järgi veekogumi Elva_2 koondseisundi hea eesmärk saavutamata. Veemajanduskava 2015-2021
meetmeprogrammi kohaselt oli meetmena Hellenurme paisul ette nähtud kalade
rändetingimuste parandamiseks ja kalade läbipääsu tagamiseks tehnilise meetme
väljatöötamine/alternatiivide kaalumine (meetme rakendamise aeg 2016-2018).
13(31)
Ka uue veemajandusperioodi 2022-2027 eelnõu kohaselt on tuginedes veekogumite
koondseisundi, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali ja keemilise seisundi 2020.a.
ajakohastatud vahehinnangu järgi veekogumi Elva_2 koondseisundi hea eesmärk saavutamata.
Veemajanduskava 2022-2027 eelnõu meetmeprogrammi kohaselt on ette nähtud meetmena
Hellenurme paisul nõutud kalade rändetingimuste parandamine ja kalade läbipääsu tagamine
(meetme rakendamise aeg 2022-2027).
Veemajanduskava eelnõu 2022-2027 seab eesmärgid aastaks 2027 ja selleks ajaks tuleb kalade
läbipääsuks meetmed rakendada, seega on vajalik kalade läbipääsu nõude tähtaeg siduda
veemajanduskava perioodi lõpuga. Kuna aga kalapääsu ehitustöid talvisel perioodil üldjuhul
läbi viia ei saa, on Keskkonnaameti hinnangul mõistlik siduda kalade läbipääsu nõude tähtaeg
2027 a. madalveeperioodi lõppu/rändeaja algusega (15.september).
Seega tulenevalt veemajanduskava eesmärkidest, IB Urmas Nugin Eksperthinnangust ja VeeS §
174 lg 3 tuleb loa andja hinnangul hiljemalt 15.09.2027 tagada Hellenurme paisul kalade
läbipääs. Selleks, et tagada meetme õigeaegne ja asjakohane rakendamine tuleb koostada ja
esitada kalapääsu tööprojekt loa andjale hiljemalt 31.12.2023.
3.9 Muinsuskaitselised väärtused, avalik huvi, kalade läbipääsu osas erandi tegemise
võimalused
3.9.1 Veski kinnistul asuvad muinsuskaitseregistri [27] kohaselt Hellenurme mõisa magasiait
(registrinumber 23158), Hellenurme mõisa kuur-kelder (registrinumber 23157), Hellenurme
mõisa saeveski (registrinumber 23156) ning Hellenurme mõisa vesiveski (registrinumber
23156). Nimetatud mälestised on kinnismälestised, mis on tunnistatud arhitektuurimälestisteks
kultuuriministri 12.08.1999 määrusega nr 16 "Kultuurimälestiseks tunnistamine".
Kultuuriministri 19.12.2006 käskkirjaga nr 388 "Kultuurimälestistele kaitsevööndite
määramine" on kehtestatud arhitektuurimälestiseks tunnistatud Hellenurme mõisa hoonetele,
pargile ja kalmistule ühine kaitsevöönd.
3.9.2 Muinsuskaitseamet on 27.02.2015 vastuskirjas nr 1.1-7/701-1 OÜ-le HELLENURME
VESKI sedastanud, et Hellenurme vesiveski on ainus vee jõul töötav püüli- ja jahuveski Eestis
ning Hellenurme ei ole võimalik rajada kalapääsu ilma suuri muinsuskaitselisi väärtusi
kahjustamata. Muinsuskaitseamet asus seisukohale, et Hellenurme paisjärv tuleb säilitada
olemasoleval kõrgusel, kui kultuurmaastiku väga oluline maastikuelement ning miljööväärtuslik
veekogu, Hellenurme vesiveski ümbrus ja paisjärv on kõikidest külgedest vaadeldav ning
atraktiivne turismiobjekt.
3.9.3 Muinsuskaitseamet on loa taotluse lisas toodud 12.10.2016 kirjas nr 1.1 – 7/1871-1
märkinud, et: „VeeS 01.07.2016 jõustunud muudatusega (RT I, 21.06.2016, 26) täiendati VeeS
§ 17 lõikega 4¹, mille kohaselt kalade läbipääsu tagamise kohustuse täitmist võib
Keskkonnaamet, arvestades kaaluka põhjuse olemasolu, leevendada vee-erikasutusloaga või
vabastada paisu omaniku nimetatud kohustuse täitmisest/.../ Kalade läbipääsu nõude esitamisel
tuleb arvestada olulise avaliku huviga kultuuripärandi säilimiseks. Keskkonnaõiguses kehtivat
ettevaatusprintsiibi tuleb kohaldada iseäranis olukordades, kus esineb oht kultuuripärandi
säilimisele, sest kahjud on reeglina pöördumatud.“
14(31)
Keskkonnaamet selgitab, et VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4) ei sätesta erandit
Natura 2000 võrgustiku alade osas. See tähendab, et kui tegemist on ka Natura 2000 võrgustiku
alaga ning esineb vajadus kohaldada VeeS § 17 lg 4¹ (hetkel kehtivas VeeS § 174 lg 4)
sätestatud erandit, tuleb selleks täiendavalt läbi teha loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane
erandimenetluse etapp. Seda kinnitab ka Riigikohtu Halduskolleegiumi kohtuotsus haldusasjas
3-17-1739, mille p-s 32 kohus leidis, et ka siis, kui jätkuv tegevus toob hoolimata
leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev
asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg-st 2 lubada analoogiliselt sama artikli lg-s 4 ette
nähtud menetlusega, kui selles sättes kehtestatud tingimused on sisuliselt täidetud (Euroopa
Kohtu otsus asjas nr C-399/14: Grüne Liga, p 55), mh viiakse läbi art 6 lg 3 nõuetele vastav
asjakohane hindamine ja võetakse asendusmeetmed[28].
Loodusdirektiivi art 6 lg 4 kohane erandimenetlus on vajalik üksnes juhul, kui arendaja leiab
negatiivsest hinnangust hoolimata, et kava või projekt tuleks siiski ellu viia ülekaalukatel
avaliku huviga seotud põhjustel. See on võimalik üksnes siis, kui puuduvad alternatiivsed
lahendused, ülekaalukad avaliku huviga seotud põhjused on nõuetekohaselt põhjendatud ja kui
Natura 2000 üldise sidususe kaitsmiseks on vastu võetud sobivad asendusmeetmed. Sellistel
juhtudel võib olla vajalik ka ettevaatuspõhimõtte rakendamine, eelkõige seoses kohaldatavate
asendusmeetmete ulatusega[29].
Keskkonnaamet selgitab, et VeeS § 174 lg 4 erandi kohaldamise võimalust saaks analüüsida
üksnes juhul, kui on võimalik nn Natura erandit kohaldada. Kui tegevus toob hoolimata
leevendavatest meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, võib pädev
asutus seda erandina loodusdirektiivi art 6 lg 4 alusel lubada, kui esinevad üheaegselt järgnevad
tingimused: 1) alternatiivsed lahendused puuduvad; 2) projekt tuleb ellu viia avalikkuse jaoks
esmatähtsatel ja erakordselt tungivatel põhjusel, sh sotsiaalsetel või majanduslikel põhjustel; 3)
liikmesriik võtab kasutusele vajalikud hüvitusmeetmed (nendest tuleb teavitada Euroopa
Komisjoni). Alles siis, kui kõik need tingimused on täidetud, saab pöörduda Vabariigi Valitsuse
poole taotlusega Natura erandi rakendamiseks. Hellenurme paisul ei ole aga ükski neist kolmest
eeldusest täidetud ja seega pole Natura erandi rakendamine Keskkonnaameti hinnangul
võimalik.
Keskkonnaamet selgitab, et tegemist on antud piirkonnas Elva jõe hoiualaga, mille kaitse-
eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi - jõgede ja ojade
(3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hariliku hingi (Cobitis taenia) ja paksukojalise
jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. VeeS § 31 lg 2 alusel, kui veekogumi suhtes kehtib
samal ajal rohkem kui üks veekaitse eesmärk, kohaldatakse neist kõige rangemat. VeeS § 40
kohase erandi seadmine ja kalastikule leebema eesmärgi seadmine on ilmselgelt vastuolus Elva
jõe hoiuala kaitse-eesmärkidega (vt ka IB Urmas Nugin Eksperthinnang (Osa 2: Keskkonnaosa,
p 11). Selle erandi rakendamine oleks võimalik juhul, kui kaitse-eesmärkide osas oleks võimalik
rakendada nn Natura erandit, mis ei ole aga võimalik, kuna kalapääsu rajamise näol on olemas
alternatiiv, mis välistab ebasoodsa mõju Natura alale
3.9.4 IB Urmas Nugin Eksperthinnang (Osa 2: Keskkonnaosa, p 11) kohaselt: „Kuna pais ja
paisjärv on praeguseks juba pikka aega eksisteerinud, selle olemasoluga on ümbruskonna
elanikud kohandunud ning pais ja sellega seotud ehitised on ka muinsuskaitse alla võetud, siis
15(31)
ei ole paisu ja paisjärve likvideerimine (lähiajal) reaalselt teostatav. Samas on selge, et paisu,
paisjärve ja paisu juures toimuva veekasutuse negatiivseid keskkonnamõjusid tuleb oluliselt
vähendada. Ilma selleta pole loodus- ja keskkonnakaitse eesmärkide saavutamine võimalik/
…/Esimeseks paisuga seotud negatiivsete mõjude leevendamise võimaluseks on looduslähedase
kalapääsu rajamine paisu juurde, mis tagaks kalastikule ja muule vee-elustikule
rändevõimaluse. Seeläbi väheneks asurkondade killustatus ja paraneks kalastiku ja muu vee-
elustiku seisund nii paisust üles- kui allavoolu jäävates jõeosades.“
Seega on Keskkonnaameti hinnangul alternatiivne lahendus kalapääsu kujul olemas ning Natura
erandi menetlus ei kohaldu.
3.9.5 IB Urmas Nugin Eksperthinnangu (Osa 1: seletuskiri p 2.4) kohaselt: „Veskikompleks on
muinsuskaitseliselt väga väärtuslik ja kuulub säilitamisele oma algsele lähedases mahus ja oma
jätkuvas funktsioonis. Selleks tuleb säilitada olemasolevad hooned ja saeveski varemed, pais,
paisjärv ning ei tohi katkestada või vähendada veevoolu läbi jahu- ja püüliveski nii, et see
muudaks võimatuks veskiseadmete käitamise veejõudu kasutades. Samuti ei tohiks seada
veskiseadmete (välja arvatud elektrigeneraatori käitamiseks kasutatav turbiin) käitamisele
ajalisi piiranguid/.../ Mõlemad variandid tagavad veskikompleksi põhimahu säilimise algsele
lähedasel kujul, kui veskihooned ja varemed säilitatakse. Mõlemal variandil on ka oma
puudused, kuid need ei ole siiski nii suured, et välistaks kalapääsu rajamise. Kavandatav
kalapääs ei halvenda märkimisväärselt mälestiste vaadeldavust ega ole ajalooliste hoonetega
kokkusobimatu“.
Keskkonnaamet nõustub IB Urmas Nugin Eksperthinnangus tooduga. Seega ei ole
Keskkonnaameti hinnangul ka ette näha ohtu kultuuripärandi säilimisele ja kalade läbipääsu
kavandamisel kahjusid, mis ohustaksid kultuuripärandit. Tagasisides eksperthinnangule
avaldati arvamust, et mõju hinnang kultuuripärandile peaks detailsemalt lähtuma
eksperthinnangu raames koostatud kalapääsu eskiislahendustest, kuid Keskkonnaamet on
seisukohal, et antud faasis, kus hinnati kalapääsu põhimõttelise teostatavuse lahendust, on
eksperthinnangu käsitlus mõjust kultuuriväärtusele piisav. Eksperthinnangu raames koostatud
kalapääsude eskiislahendused ei ole lõplikud ehitusprojektid ning nende koostamise eesmärk oli
näidata, et Hellenurme paisule on võimalik kalapääs rajada ning seda on võimalik teha mitmel
moel. Kalapääsu tegelik lahendus selgub eraldi projekti koostamise käigus, mille raames saab
üksikasjalikult kaaluda konkreetse projektlahenduse sobivust, mõju ja seda leevendavaid
meetmeid kultuuripärandile. Keskkonnaamet nõustub eksperthinnangu koostamises osalenud
muinsuskaitseeksperdi hinnanguga, et Hellenurme paisule on võimalik kalapääs rajada ilma
kultuuripärandit kahjustamata.
Keskkonnaamet märgib, et Hellenurme paisjärve on paigaldatud Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS
(registrikood 11230884) maaküttesüsteem ja paisjärve kui avalikult kasutatavat veekogu
kasutatakse nii suplusveekoguna, harrastuskalapüügiks kui virgestuseks. Seega oleks paisutuse
likvideerimine Hellenurme paisul komplitseeritud, küll aga on kalapääsu rajamine võimalik,
nagu see nähtub ka IB Urmas Nugin Eksperthinnangust (vt ka p 3.8.4).
3.10. Kõrvaltingimuste seadmine
16(31)
KeÜS § 53 lg 1 p 11 kohaselt märgitakse keskkonnaloas seaduses sätestatud juhul muud
keskkonnaloa kavandatud kõrvaltingimused.
HMS § 53 lg 1 punkt 2 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muuhulgas haldusakti
põhiregulatsiooniga seotud lisakohustus. Lisakohustusena käsitleb Keskkonnaamet kalapääsu
tööprojekti esitamist, paisjärve kogunenud sette mahu uuringu esitamist ning kalade läbipääsu
tagamist.
HMS § 53 lg 2 punkt 2 kohaselt võib kõrvaltingimuse kehtestada, kui kõrvaltingimuseta tuleks
haldusakt jätta andmata või haldusakti andmine tuleb otsustada kaalutlusõiguse kohaselt. VeeS
§ 174 lg 3 kohaselt peab looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaigana määratud veekogule või selle lõigule ehitatud paisul paisu
omanik või valdaja tagama kalade läbipääsu nii paisust üles- kui ka allavoolu.
Kuna keskkonnaloa andmine ning selles tingimuste määramine on Keskkonnaameti
kaalutlusotsus, peab loa andja võimalikuks keskkonnaloa andmist kõrvaltingimustega mille
kohaselt tuleb OÜ-l HELLENURME VESKI:
3.10.1 Esitada loa andjale kalapääsu tööprojekt hiljemalt 31.12.2023 (vt p 3.8.4),
3.10.2 Läbi viia pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuring ja esitada see loa
andjale hiljemalt 01.01.2026 (vt p 3.6.4),
3.10.3 Tagada Hellenurme paisul kalade läbipääs hiljemalt 15.09.2027 (vt p 3.8.1, 3.8.2, 3.8.4,
3.9.4).
Kalade läbipääsu projekti valmimise või kalapääsu rajamise järgselt võib loa andja tuginedes
KeÜS § 59 lg 1 ja 2 käesolevat korraldust ja keskkonnaluba muuta ning vajadusel seada
asjakohaseid tingimusi ja nõuded.
3.11. Ärakuulamine
Keskkonnaamet edastas 09.05.2022 kirjaga nr DM-115067-13 menetlusosalistele keskkonnaloa
ja korralduse eelnõu. Arvamusi ja vastuväited keskkonnaloa eelnõule esitasid Eesti
Veeühing[30], Elva Vallavalitsus [31], OÜ HELLENURME VESKI [32] ja
Muinsuskaitseamet[33].
Eesti Veeühing märgib 30.05.2022 kirjas:
3.11.1 KeA algatas KMH OÜ Hellenurme Veski vee erikasutusloa taotlusele ning lõpetas KMH
menetluse 15.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/11344-3 tulenevalt Riigikohtu halduskolleegiumi
otsusest 28.01.2021 nr 3-17-1739. KeA oli KMH läbiviimise kohustuse seadnud OÜ-le
Hellenurme Veski, mis oli Riigikohtu otsusest tulenevalt õigusvastane tegevus. Järelikult
keskkonnaloa andmiseks vajaliku KMH läbiviimise peab korraldama (tellima) KeA. Seniajani
KMH-d ei ole tehtud, mis näitab, et KeA ei täida nõuet, mille ta esitas 2017. aastal OÜ-le
Hellenurme Veski. Ilma KMH läbiviimiseta ei ole võimalik keskkonnaluba anda.
Eksperthinnang kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta Hellenurme paisul ja Natura
järelhindamine ei asenda KMH tegemata jätmist.
17(31)
Keskkonnaamet märgib, et Riigikohus selgitas 28.01.2021 otsuses haldusasjas nr 3-17-1739
(edaspidi Riigikohtu 28.01.2021 otsus) p-s 22‒26, et loodusdirektiivi art 6 lg 2 ja 3 kohustused
tuleb täita ka jätkuvate tegevuste korral. Keskkonnaamet pidi pädeva asutusena selgitama välja
asjaolud selleks, et korduva loa taotlemise menetluses hinnata juba alustatud tegevuse vastavust
loodusdirektiivi art 6 lg-le 2, hindamine peab vastama loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele (ei
lähtu KeHJS-is sätestatud KMH nõuetest). Lähtudes eelnevast, selleks, et hinnata, kas jätkuv
tegevus vastab loodusdirektiivi art 6 lg-le 2, pidi Natura tagantjärele hindamine vastama
loodusdirektiivi art 6 lg 3 nõuetele. Kui ka jätkuv tegevus toob hoolimata leevendavatest
meetmetest kaasa Natura ala kaitse-eesmärgi olulise kahjustamise, saab seda lubada
loodusdirektiivi art 6 lg 4 juhul. See tähendab, et Keskkonnaametil tuli hinnata tegevuse
mõju (kas eraldi või koos teiste projektide või kavadega) Natura 2000 ala terviklikkusele,
lähtudes ala struktuurist, funktsioonist ja kaitse-eesmärkidest. Hindamise tulemusel peab
olema võimalik järeldada, kas ja kuidas tegevus ohustab ala terviklikkust, või ei ohusta
(sh arvestades leevendusmeetmeid). Muid mõjusid on võimalik arvestada üksnes
loodusdirektiivi art 6 lg 4 juhul ehk Natura erandi protsessi läbimisel. Seega tagantjärele
hindamise läbiviimisel lähtus Keskkonnaamet samadest kriteeriumidest, mis kohalduvad muidu
Natura hindamise läbiviimisele loodusdirektiivi art 6 lg-st 3 tulenevalt.
3.11.2 Keskkonnamõju hindamisel on eriti oluline käsitleda alternatiive kavandatud tegevusele.
Eksperthinnangu kohta aga märgib keskkonnaamet (kiri muinsuskaitseametile nr 6-3/22/338-
12), et eksperthinnangus ei pea käsitlema alternatiive kuna kalapääsu rajamine on paisu
likvideerimisega võrreldes juba alternatiivne. Niisugune järeldus on selges vastuolus OÜ
Hellenurme Veski kavandatud tegevusega, sest veeloa taotlus ei olnud esitatud mitte paisutuse
likvideerimiseks, vaid paisutuse jätkamiseks ja veejõu kasutamiseks Hellenurme paisul.
Keskkonnaamet selgitab, et Natura tagantjärele hindamine ei toimu KeHJS alusel ja Natura
hindamisel ei kaaluta klassikalises mõttes lahenduste alternatiive. Natura hindamise eesmärk on
leida teaduslikel alustel põhinevalt parimad lahendused, s.h leevendusmeetmed, Natura
eesmärkide saavutamiseks, mitte kaaluda sotsiaalseid ja majanduslikke mõjusid. Viimaseid
hinnatakse Natura kontekstis alles Natura erandi kohaldumise kaalumisel. Loastatava tegevuse
negatiivne mõju ala terviklikkusele peab loodusdirektiivi artikkel 6 p 3 kohaselt olema
välistatud. Seega ei pidanud eksperthinnangus alternatiive käsitlema, kuna selle eesmärk oli
välja selgitada paisutamise ja hüdroenergia kasutamise mõju Natura alale, mitte leida sobiv
lahendus kalapääsu rajamiseks (vt ka Keskkonnaameti vastuskiri 09.05.2022 nr 6-3/22/338-12).
3.11.3 Riigikohtu otsuses 3-17-1739 on märgitud (p 31), et keskkonnaametil tuleb taotluse
lahendamisel ennekõike selgitada, kas paisutuse säilimine toob kaasa jõe kui elupaiga või
hoiualal kaitstavate liikide seisundi halvenemise võrreldes Natura ala moodustamise hetkega
2004. aastal. Keskkonnaloa korralduses on kirjutatud: Olemasoleva teabe ja andmete põhjal
pole võimalik öelda, kas Otepää ja Elva loodusalade kaitse-eesmärgiks olevate liikide seisund
on pärast Natura alade moodustamist paranenud või halvenenud. Keskkonnamõju hindamise
peamine probleem on eksperthinnangus jäänud käsitlemata, kuid seda asjaolu keskkonnaloa
korralduses ei ole arvestatud. Riigikohtu otsusest 28.01.2021 nr 3-17-1739 tulenevalt peab
Natura alaga seotud keskkonnanõuete esitamisel arvestama just neid keskkonnamõjusid, mis
lisandusid pärast Elva jõe hoiuala moodustamist 2004. aastal.
18(31)
Keskkonnaamet selgitab, et on korduvalt oma varasemates seisukohtades rõhutanud, et
paisutuse puhul on tegemist ajas kuhjuva negatiivse keskkonnamõjuga, mille puhul ei jää
veekogu seisund ajas samaks. See probleem ei ole jäänud hindamise käigus käsitlemata, vaid
on tõdetud, et võrdlevat hinnangut seisundi muutuse kohta ei ole võimalik anda, kuna loodusala
moodustamise ajast puuduvad selleks piisavalt detailsed lähteandmed ja pärast loodusala
moodustamist on paisjärve juba puhastatud (vt ka Keskkonnaameti 05.04.2022 vastuskiri nr 6-
3/22/338-8 Eesti Veeühingule p 21 ja 09.05.2022 vastuskiri nr 6-3/22/338-12 p 5
Muinsuskaitseametile). Lisaks juhib Keskkonnaamet tähelepanu Riigikohtu 28.01.2021 otsuse
punktile 29, milles öeldakse, et Euroopa Kohus on siiski korduvalt rõhutanud, et erikaitsealade
kaitse ei tohi piirduda meetmetega, mis on mõeldud inimtegevusest tuleneva välise kahjustamise
ja häirimise vältimiseks, vaid peab ka vastavalt olukorrale hõlmama positiivseid meetmeid ala
seisundi säilitamiseks ja parandamiseks. Riigikohus juhtis tähelepanu, et loodusdirektiiv ei
saa kohustada Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses Hellenurmes enne paisu
rajamist, s.t taastama jõe loodusliku sängi, küll aga tuleb Euroopa Kohtu otsuste valguses
hinnata, kas olulist mõju on võimalik välistada leevendavate meetmetega. IB Urmas Nugin
ekspertarvamuses on jõutud järeldusele, et kalapääsu rajamine Hellenurme paisule on käsitletav
asjakohase leevendava meetmena ning tehniliselt võimalik ja kalapääs on võimalik rajada
unikaalset kultuuriväärtuslikku veskit ja miljööd kahjustamata (vt ka Keskkonnaameti
05.04.2022 vastuskiri nr 6-3/22/338-8 Eesti Veeühingule).
3.11.4 Keskkonnaloa korralduses on nõuete esitamisel aluseks võetud Ida-Eesti vesikonna
veemajanduskava aastaiks 2022–2027 eelnõu meetmeprogramm. Seniajani nimetatud
veemajanduskava Vabariigi Valitsuse poolt ei ole kinnitatud. See tähendab, et Ida-Eesti
vesikonna veemajanduskavas plaanitud meetmeid ei saa arvestada keskkonnaloa andmisel.
Järelikult kõik loas esitatavad kõrvaltingimused (korralduse eelnõu otsuses punkt 1.2, 1.3 ja
1.4) ei ole kohaldatavad.
Keskkonnaamet möönab, et veemajanduskava 2022-2027 eelnõu ei ole veel kinnitatud.
Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaloa eelnõu põhineb siiski ka muudel asjaoludel ja
dokumentidel, sealhulgas VeeS § 174 lg 3, menetluses kogutud infol, IB Urmas Nugin
eksperthinnangul jm. Seega ei tulene kõrvaltingimused üksnes veemajanduskava eelnõust, vaid
ka teistest keskkonnaloa kaalutlustest (vt ka korralduse p 3.8.1, 3.8.2, 3.8.4, 3.9.4.)
Keskkonnaamet märgib, et on esitanud käesolevas korralduses ka eelneva, 2015-2021
veemajanduskava eesmärgid, mis peavad olema juba tänaseks rakendatud ning mis toetavad
käesoleva loaga kehtestatavaid nõudeid ja tingimusi.
3.11.5 Keskkonnaamet märgib keskkonnaloa korralduse eelnõus, samuti varasemates vastustes
eksperthinnangu kohta esitatud arvamustele korduvalt, et kalapääsu rajamine Hellenurme
paisule on võimalik ja see ei kahjusta muinsuskaitselisi ja muid kohapealseid kultuuriväärtusi.
Kuid lisades, et alles projekteerimise faasis olevat võimalik hinnata, kuidas kalapääs
kultuurimälestise miljöösse sobitada. Muinsuskaitseamet ei ole nõus eksperthinnangus toodud
järeldustega, sest mitmed muinsuskaitse (laiemalt ka kultuuripärandi kaitse) aspektid on jäetud
eksperthinnangus käsitlemata. Seega on kalapääsu rajamise võimaluse tegelik hindamine
Hellenurme paisule kõiki asjaolusid arvestades seniajani tegemata ning keskkonnaamet paneb
sellekohase tegemise täiendavad kohustused OÜ-le Hellenurme Veski, mis on vastuolus
Riigikohtu otsuses 28.01.2021 nr 3-17-1739 tooduga. Keskkonnaameti seisukoht kalapääsu
19(31)
põhimõttelise teostatavuse kohta on vastutustundetu ning näitab keskkonnaameti tahtmatust
tegeleda sisuliste probleemide lahendamisega, pannes OÜ-le Hellenurme Veski täiendavaid
kohustusi, mida ta peab ise täitma.
Keskkonnaamet viitab, et muutused kultuurimälestise miljöös ei ole muinsuskaitseseaduse
alusel põhimõtteliselt välistatud. Keskkonnaamet nõustub IB Urmas Nugin eksperthinnangus
tunnustatud muinsuskaitse eksperdi antud seisukohaga, et kalapääsu rajamine ei halvenda
märkimisväärselt mälestiste vaadeldavust ega ole ajalooliste hoonetega kokkusobimatu, ning
järeldusega, et muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromissi leidmine
kalapääsu rajamiseks Hellenurme paisule on põhimõtteliselt võimalik. Kompromiss tähendab
antud olukorras seda, et säilib nii kultuuripärandi algne funktsioon – töötav veski – ning
täidetakse õigusaktidest tulenevad keskkonnanõuded. Natura erandi rakendamine ei ole antud
juhul võimalik, kuna kalapääsu rajamise näol on olemas alternatiiv, mis välistab ebasoodsa
mõju Natura alale (vt ka Keskkonnaameti 09.05.2022 vastuskiri nr 6-3/22/338-12 p 1
Muinsuskaitseametile). Keskkonnaamet selgitab, et detailsed lahendused töötatakse välja
kalapääsu projekti käigus.
3 . 11 . 6 Keskkonnaamet peab ennast pädevaks asutuseks riigi täitevvõimu tasandil
muinsuskaitseliste ja muude keskkonnahuvide vastastikuseks kaalumiseks (kiri
muinsuskaitseametile 09.05.2022 nr 6-3/22/338-12). Teadaolevalt on muinsuskaitse
korraldamise riigiasutuseks muinsuskaitseamet ja seda funktsiooni ei saa keskkonnaamet üle
võtta. Keskkonnaameti arvamus, et muinsuskaitseameti seisukohad OÜ Hellenurme Veski
keskkonnaloa menetlemisel võib lihtsalt jätta arvestamata, on vastuolus õigusega ja riigi
halduspraktikaga.
Keskkonnaamet viitab, et Riigikohtu 28.01.2021 otsuse p 34 märgiti, et: „Kolleegium nõustub
vastustajaga, et praeguses menetlusfaasis oleks ennatlik kalapääs paisutuse leevendusmeetmena
välistada. Piisavaks ei saa pidada kaebaja ja Muinsuskaitseameti selgitust, et ükski kalapääs ei
sobi vaidlusalusesse asukohta, sest igasugune pääs muudaks paikkonna ilmet.
Muinsuskaitseseadus ei keela mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud muutused (MuKS § 3 lg
3). Ka kultuuripärand on osa keskkonnast (KeHJS § 2`1). Pädev asutus muinsuskaitseliste ja
muude keskkonnahuvide vastastikkuseks kaalumiseks on seega Keskkonnaamet. “ Seega on
Riigikohus lugenud Keskkonnaameti pädevaks asutusteks ning Keskkonnaamet ei ole ka
Muinsuskaitseameti seisukohti arvestamata jätnud, samuti on kaalumisprotsessi kaastatud
muinsuskaitseekspert ning keskkonnaloa eelnõu ei ole vastuolus õiguse ja halduspraktikaga.
3.11.7 Kohatu on nimetada OÜ-d Hellenurme Veski vaadeldavas olukorras seoses Elva jõe
paisutamisega Hellenurme paisuga ainsaks kohapealseks loodushüve tarbijaks, kes peab
kandma kõik paisjärve olemasoluga ning paisu hooldusega seotud kohustused. Hellenurme
paisjärv on avalikult kasutatav veekogu, millest tulenevalt on paisutamise jätkamiseks suur
avalik huvi ning paisjärves paikneb Hellenurme hooldekodu maaküttesüsteem. Paisjärve
põhjakaldal on tuletõrje veevõtukoht, idakaldal avalik supluskoht ja liivarand ning kogu
akvatooriumi ulatuses on võimalik harrastuskalapüük, paadisõit, talvel uisutamine jne.
Keskkonnaamet selgitab, et 09.05.2022 vastuskirjas nr 6-3/22/338-12 p 7 Muinsuskaitseametile
märkis Keskkonnaamet, et: „Rajatava kalapääsu hoolduse kohustus jääb paisu omanikule kui
20(31)
loodushüve tarbijale“. Keskkonnaamet ei ole antud olukorras nimetanud OÜ-d
HELLENURME VESKI ainsaks kohapealseks loodushüve tarbijaks. Keskkonnaamet möönab,
et antud asukohas esineb avalik huvi, kuid paisu omanikule paneb kohustused muuhulgas ka
VeeS § 174 lg 5 p 1-5. Lisaks oleks enamusi OÜ Hellenurme Veski poolt viidatud paisjärvega
seonduvaid avalikke hüvesid võimalik jätkuvalt nautida ka jõelise elupaiga puhul ehk need ei
eelda, erinevalt töötavast vesiveskist, paisjärve säilitamist. Keskkonnaamet selgitab, et KeÜS §
53 kohaselt märgitakse keskkonnaloas loa taotlejale keskkonnaloa sisu sh nõuded, mitte teistele
isikutele. Kui loa omaja soovib keskkonnaloas tingimuste täitmist jagada/tellida/korraldada,
kellegi teisega on see lubatud, kuid loa tingimuste täitmise eest vastutab siiski vaid loa omanik.
Elva Vallavalitsus märgib 30.05.2022 kirjas nr 5-5/89-1:
3.11.8 Elva vallavalitsus on tutvunud keskkonnaloa väljastamise korralduse eelnõu ja
keskkonnaloa nr KL-512188 eelnõuga. Elva vallavalitsus soovib, et ajalooline vesiveski toimiks
oma algsel kujul pakkudes inimestele võimalust tutvuda ajaloolise tehnoloogiaga. Paisjärv on
oluline osa ka Hellenurme mõisapargis, selle vaated ja sidusus ajaloolise paigaga peab
tingimata säilima. Nagu ka oma varasemas kirjas (20.01.2022 nr 13-3/18) juhime tähelepanu,
et veetaseme alandamine võib Hellenurme paisjärve põhjas oleva maaküttekontuuri efektiivsust
ja toimimist vähendada ning seada ohtu oluliste hoonete soojavarustuse tagamise (kohalik
lasteaed ja Lõuna-Eesti Hooldekeskuse kompleks) - seetõttu tuleb paisjärves tagada
normaalpaisutustase.
Keskkonnaamet märgib, et on teadlik paisjärves asuvast maaküttesüsteemist ja selgitab, et
kalapääsu kavandamisega ei kaasne püsivat veetaseme alandamist. Juhul, kui veetaset on vaja
alandada, siis seda võib vaja olla kalapääsu rajamise ajal vaid lühiajaliselt. Veetaseme
alandamise tingimused on sätestatud käesolevas korralduses ning antavas keskkonnaloas.
OÜ HELLENURME VESKI märgib 3/30.05.2022 kirjas:
3.11.9 Palun väljastada 9. mail saadetud vee erikasutusloa eelnõu asemel eelnõu, mis
võimaldab väljastada vee erikasutusloa, mille alusel on võimalik veskikompleksi sihipäraselt ja
ohutult kasutada ja mis sisaldab mõistlikke ja tavapäraseid nõudeid veekasutusele.
Keskkonnaamet on selgitanud ja põhjendanud tuginedes VeeS § 174 lg 3, menetluses kogutud
infole, riigikohtu 28.01.2021 otsusele ning IB Urmas Nugin eksperthinnangule tegevuse
jätkamise meetmeid ja tingimusi antud korralduses ning jääb oma seisukoha juurde, et ka
kalapääsu nõude täitmisel saab veskikompleksi kasutada nii sihipäraselt kui ka ohutult.
3.11.10 Vastavalt Muinsuskaitseameti (edaspidi MKA) viimasele hinnangule (31.01.2022 nr
1.1-7/3611-4 Lisa 1) Keskkonnaameti (edaspidi KeA) tellitud ekspertiishinnangule ja ka
varasematele MKA seisukohtadele, palun eemaldada veeloast punkt 7 1. Hiljemalt 31.12.2023
esitada kalapääsu tööprojekt Keskkonnaametile. 2. Hiljemalt 01.01.2027 tagada Hellenurme
paisul kalade läbipääs. Lisaks palun selgitada vettpidavalt, millistele argumentidele, kehtivatele
seadustele selline kõrvaltingimus on veeloa eelnõusse lisatud.
Keskkonnaamet selgitab, et keskkonnaloaga määratavad kõrvaltingimused (esitada kalapääsu
tööprojekt hiljemalt 31.12.2023, esitada sette mahu uuring hiljemalt 01.01.2026 ning tagada
21(31)
Hellenurme paisul kalade läbipääs hiljemalt 15.09.2027) tulenevad lähtudes korralduse
punktides 3.6.4, 3.8.1, 3.8.2, 3.8.4 toodud kaalutlustest (sh VeeS § 174 lg 3, veemajanduskava
eesmärgid ja IB Urmas Nugin eksperthinnangust). Keskkonnaamet märgib, et IB Urmas Nugin
ekspertarvamuses on jõutud järeldusele, et kalapääsu rajamine Hellenurme paisule on käsitletav
asjakohase leevendava meetmena ning tehniliselt võimalik ja kalapääs on võimalik rajada
unikaalset kultuuriväärtuslikku veskit ja miljööd kahjustamata (vt ka korralduse p 3.9 ja 3.11.3).
Keskkonnaamet selgitab, et kalade läbipääsu tagamiseks on seatud mõistlik tähtaeg, arvestades
ajakulu projekteerimisest kuni valmimiseni. Tähtaja seadmisel on lähtutud muuhulgas
veemajanduskavas hea seisundi saavutamise tähtajast 2027.
3.11.11 Hellenurme vesiveski on rajatud enne Natura alade kehtestamist ja pärast seda ei ole
veskikompleksi käitamise laad muutunud. Millisele Loodusdirektiivile või muule seadusele
toetudes kohustatakse väidetavalt EU poolt Eesti riiki taastama täielikult olukorda, mis valitses
Natura aladel enne vanade paisude rajamist enam kui sada aastat tagasi ja millised seaduslikud
vahendid annavad riigile (KeAle) aluse panna niisugune kohustus vee erikasutusloa
pikendamisel taotlejale, kelle tegevus jätkub samas kohas, samade rajatistega, samade
seadmetega, samas mahus, mis oli Natura kehtestamise hetkel ja enne kehtestamist? Riigikohtu
lahendi (haldusasi nr 3-17-1739) järel KeA poolt avalike vahendite eest tellitud
ekspertiishinnang on täis vastuolusid ja pakutud kalapääsuvariandid on siinsetes oludes
ebareaalsed tehnilistest, looduslikest ja territoriaalsetest tingimustest lähtuvalt. Puudustele,
ebakõladele, väärjäreldustele juhtisid tähelepanu Kultuuriministeerium (02.02.2022 nr 12-
6/368-1), MKA (31.01.2022 nr 1.1-7/3611-4), Veeühing (Veeühingu arvamus 20.01.2022), Elva
vald (20. jaanuar 2022 nr 13-3/18) Hellenurme Veski OÜ (Tagasiside ekspetiishinnangule
20.01.2022). Ekspertiishinnang saadeti seejärel KeA poolt täiendamisele tähtajaga 4. aprill,
mille järel ei saadetud seda uuele tutvustusringile, vaid saadeti vastuskirjad, mis ei selgitanud
midagi olulist ja sisulist. Vastuskiri MKAle ja Kultuuriministeeriumile aga saabus samal päeval
veeloa eelnõuga 9. mail 2022, mil KeA väljastas vee erikasutusloa eelnõu kõrvalnõuetega,
millega nõustumisel kohustuksin vastuollu minema MKA seisukohtadega ja vastutama selle eest,
et siia tuleb kalapääs ükskõik, mis hinnaga (ekspertiishinnangus pakutud hinnad olid 350 tuhat
ja 850 tuhat eurot), ükskõik kuhu, ükskõik milline (väljapakutud eskiisprojektid kalapääsudele
asukohaga veski erinevatele külgedele ei olnud reaalselt kumbki sobiv), sest vastuskirjades
ekspertiishinnangule antud hinnangutele andis KeA teada, et sellised kalapääsud ei lähegi
töösse – võimalik rajatav kalapääs selgub taaskordse projekteerimise käigus, mille peab tellima
veskiomanik. See on järjekordne ääretult kohatu, kui mitte alatu, samm riigiasutuse (KeA)
poolt. 7 aastat on toimunud kokkuvõttes sisutu, veskipidaja jaoks aga ajaliselt, materiaalselt,
moraalselt ääretult kurnav tegevus veeloa saamise/pikendamise nimel, mille sisse mahub
Veeseaduse muudatus ja kohtuskäik Riigikohtuni. Kuigi pärast Riigikohtu otsust lubas KeA
esindaja eelmisel suvel kiiresti (2021.a. sügiseks) piinliku olukorra lõpetada, oleme 2022
kevadeks samas seisus – KeA väljastas taaskord veeloa eelnõu kalapääsu ehitamise
kõrvalnõudega olukorras, kus ekspertiishinnangus väljatoodud kalapääsuvariandid on
vastupidiselt KeA palgatud muinsuskaitseeksperdi seisukohale Muinsuskaitseameti hinnangul
siia sobimatud.
Keskkonnaamet selgitab, et kalade läbipääsu tagamise kohustus tuleneb paisu omanikule VeeS
§ 174 lg 3. Keskkonnaamet ei kohusta paisu omanikku taastama olukorda, mis valitses Natura
22(31)
alal enam kui 100 a tagasi, sest omanikku ei kohustata paisutust likvideerima. Keskkonnaamet
märgib, et konkreetse ala Natura võrgustikku arvamisega kohustus Eesti riik tagama ala
eesmärgiks olevate väärtuste soodsa seisundi ja nende seisundit võimalusel ka parandama.
Teatavasti halveneb paisjärvede olukord ajas kuhjuvate mõjude tõttu ning need vajavad ka
senise seisundi säilimiseks perioodilist sekkumist, samuti ajas kuhjuvad paisude kui vee-elustiku
liikumis takistavate rajatiste mõjud populatsioonidele, põhjustades isoleeritud populatsioonide
degradeerumist. Seega ei saa väita, et paisutuse ja senise veekasutuse jätkumisel säiliks olukord
muutumatuna. Olukord halveneks kumulatiivselt ning seepärast tuleb leida lahendused
negatiivsete mõjude leevendamiseks, milleks antud juhul oleks kalapääs.
Keskkonnaameti hinnangul ei ole IB Urmas Nugin eksperthinnang vastuoluline, vaid tugineb
parimatele ekspertteadmistele ning Keskkonnaamet jääb oma varasemates vastustes esitatud
seisukohtade juurde (vt ka 05.04.2022 vastuskiri nr 6-3/22/338-10 OÜ-le HELLENURME
VESKI). Juhime tähelepanu, et Muinsuskaitseamet ei ole esitanud menetluse käigus
Keskkonnaametile kinnitatud normi(de)le/juhis(te)le ja/või õigusakti(de)le viitavat sisulist
põhjendust, sh selgeid mõõdikuid ega kriteeriume, mille alusel on ta kujundanud omapoolse
seisukoha veel projekteerimata kalapääsu lahenduse keskkonda sobimatuse kohta. Sellele
vastuolule on juhtinud muuhulgas tähelepanu ka Riigikohus otsuses 3-17-1739 p 34:
„Kolleegium nõustub vastustajaga, et praeguses menetlusfaasis oleks ennatlik kalapääs
paisutuse leevendusmeetmena välistada. Piisavaks ei saa pidada kaebaja ja Muinsuskaitseameti
selgitust, et ükski kalapääs ei sobi vaidlusalusesse asukohta, sest igasugune pääs muudaks
paikkonna ilmet. Muinsuskaitseseadus ei keela mistahes muutusi, vaid ainult sobimatud
muutused (MuKS § 3 lg 3).“
Keskkonnaamet märgib siinkohal, et mitmetele muinsuskaitsealustele objektidele on nii Eestis
(Jändja, Kurgja, Viira) kui mujal maailmas rajatud edukalt loodusega ja kaitsealuste muististega
väga hästi harmoneeruvaid kalapääse, mis teenivad nii keskkonnahoiu kui ka muinsusväärtuste
säilitamise eesmärke. Muinsuskaitseametil on võimalus analoogiliselt muude
muinsuskaitsealuste objektidel tehtavate töödega seda omapoolseid tingimusi ja olla kaasatud
järgnevasse kalapääsu projekteerimise etappi.
3.11.12 OÜ HELLENURME VESKI palub eemaldada loas punkt 8 nõuded, kuna need ei
vasta reaalsele olukorrale, mis veski käitamisel, seadmete hooldamisel on vältimatult vajalikud
2. Vältimaks Elva jõe looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist,
peab vähendama lekkeid turbiinikambris. Seega tuleb esitada Keskkonnaametile lekete
vähendamise meetmeplaan hiljemalt 31.12.2023. OÜ HELLENURME VESKI märgib, et:
“Lekked turbiiniruumis on taotluslikud, sinna on ehitatud sisse avariiveelask, et tagada pidev
väheldane veevool läbi rajatise ja seadmete ka turbiinide seisuperioodil, et hoida ära
külmumine, roostetamine ja äravoolu kuivamine. Vältimaks Elva jõe looduslikus voolusängis
ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist u 50 m lõigul paisregulaatori all, tuleb veskipaisu
hooldada nii nagu seni oleme teinud – veevaesel perioodil hüdrojaam ei tööta (ka siis, kui
veeluba oli olemas), ka pearegulaator lekib taotluslikult laudade vahelt, lisaks paigaldasime
veeava paisu keskel, seega miinimumvooluhulk on tagatud ka juhul, kui ülevoolu pole.
Miinimumveehulga oluline vähendamine või puudumine tekib aga olukorras, kui kalapääs on
ehitatud, vesi suunatakse sinna ja kõik muud lekked on suletud. Turbiiniruumist lekkiv veekogus
on marginaalne võrreldes miinimumvooluhulgaga, mis lekib pearegulaatorist ja tagab vajaliku
23(31)
miinimumvooluhulga“.
Keskkonnaamet selgitab, et IB Urmas Nugin eksperthinnangu (Osa 4; Hüdrotehniline osa p 4.3)
kohaselt: „Kontrollimatu lekkevoolu vähendamiseks tuleks olemasolevad varjad asendada
uutega ja vajadusel (remondi ulatust on võimalik selgitada peale veskikanali tühjendamist) teha
varjabaaside ning kanali remont. Eesmärgiks tuleks seada, et veevaesel ajal ei ületaks läbivool
turbiinikambrist (olukorras, kus veskiturbiin ei tööta) 50 l/s“. Seega tulenes meetmeplaani
nõude seadmine eksperthinnangust. Keskkonnaamet märgib samas, et meetmed kontrollimatu
lekkevoolu vähendamiseks saab esitada ka kalapääsu tööprojekti raames mille koostamise
käigus selgitatakse välja millised tegevused oleksid lekete vältimiseks vajalikud ning mis ajal
neid tuleb ellu viia. Eelnevast tulenevalt ei seata käesoleva korraldusega eraldi meetmeplaani
nõuet korralduse kõrvaltingimusega.
Keskkonnaamet selgitab, et miinimumvooluhulka ei peagi tagama kalapääsu olemasolul
vahetult paisu all, sest keskkonnaministri 09.10.2019 määruse nr 54 „Veekogu paisutamise,
paisu likvideerimise ja veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise
miinimumvooluhulga määramise metoodika“ § 7 lg 3 kohaselt peab looduskaitseseaduse § 51
lõike 2 alusel kinnitatud nimistus märgitud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja
elupaigaks olevatel veekogudel või nende lõikudel olema ökoloogiline miinimumvooluhulk
tagatud kogu ulatuses, välja arvatud paisu juurde rajatud kalapääsu väljavoolu ja paisu vahelisel
vooluveekogu osal.
3.11.13 OÜ HELLENURME VESKI palub korrigeerida kõrvalnõudeid loa punktis 5 Seire 1.
Regulaarselt (vähemalt kord nädalas ja suurveeaegselt kord päevas) tuleb mõõta paisul veetaset
(1 cm täpsusega), kandes andmed paisu ülevaatuse lehele. Veetaseme seire on vajalik ka
turbiinide käitamise ajal, samuti madalveeaegsel elektritootmisel. OÜ HELLENURME
VESKI märgib, et: „Sellist seiret ei ole võimalik teostada 1 cm täpsusega ja pole ka vajadust,
kui mõõdulati mõõdud on 5 cm täpsusega, samas eelnõus p. 1, 2, min ja max tasemete
veekõikumine on võimalik 10 cm täpsusega ja reaalselt ei ole nii suure veepeegli puhul
visuaalselt ka 1 cm kõikumist võimalik tuvastada, sest juba väiksema tuulega võib veemassi
pinnaloksumine olla 10 -15 cm. 2. Hiljemalt 01.01.2026 viia läbi pädeva eksperdi poolt
paisjärve kogunenud sette mahu uuring, mis sisaldaks hinnangut sette eemaldamise vajaduse ja
ettepanekut uue setteuuringu aja kohta ning esitada see Keskkonnaametile. Kõnesolevas
ekspertiishinnangus tehti mudauuringud. Millisele määrusele või seadusele toetudes tuleb uus
mudauuring teha vähem kui viie aasta pärast? Veekogu on avaliku kasutusega. Nii nagu
eelmine järve setetest puhastamine 2007. aastal, nii ka järgmine kord on see väga suurmahuline
töö aastakümnete pärast ja saab toimuda koostöös KOV-ga. Veski ja hüdrojaama tööshoidmine
aeglustab setete kogunemist, sest veevõtt toimub siis ka alumistest kihtidest (vastupidiselt
kalapääsule, mis saaks vee vaid pealmistest kihtidest). Kui paisjärv on juba olemas ja üleval,
siis parim viis selle hooldamiseks on kasutamine ehk antud hetkel veejõu kasutamine ehk vee
liigutamine, mille tagajärjel pidurdub setete kogunemine ja järve kinnikasvamine“.
Keskkonnaamet märgib, et asjaolu, et mõõdulatt on 5 cm täpsusega, ei tähenda et ei ole
võimalik seiret teostada täpsemas ulatuses, kuid möönab, et senise paisutuse ja käituse
jätkumisel on piisav 5 cm veetaseme seire ja korrigeerib keskkonnaloas veetaseme seiret.
24(31)
Keskkonnaamet märgib, et IB Urmas Nugin eksperthinnang (Osa 4: Hüdrotehniline osa) p 2.4
„Hinnang olemasolevate hüdrotehniliste rajatise seisukorrale“ kohaselt on paisjärve uuritud osas
kogunenud settekihi paksus 10…20 cm. See tähendab, et eksperthinnang ei käsitlenud kogu
paisjärve ulatuses hinnangut sette mahule, vaid üksnes väikesele osale sellest. Keskkonnaamet
möönab, et vahetult paisu ees kogunebki vähem setteid veevõtul vett alumistest veekihtidest
juhtimisel, kuid see ei tähenda, et setteid ei koguneks paisust kaugemal paisjärves.
Keskkonnaamet selgitab, et hinnanguliselt on mudaste ja toiteaineterikaste setete eemaldamine
paisjärvedes vajalik tegevus iga 10-15 a järel. Sellise intervalli juures on setete mahud
hõlpsamini käsitsetavad. Mida pikem ajaintervall, seda kulukam ja tehniliselt keerukam on see
töö. Kuna paisjärve näol on tegemist muudetud vooluveekogu osaga, siis selle säilitamiseks
tuleb setteid eemaldada. Seega on setetega seonduva andmestiku esitamine vajalik, et vältida
tulevikus võimalikku keskkonnahäiringut ja võtta varakult kasutusele meetmeid setetest
tuleneva ohu vähendamiseks. Settest paisjärve puhastamine on kahtlemata mahukas ja kulukas,
aga kuna Hellenurme paisjärvel viidi läbi 2007 a viimane settest puhastamine, siis sellest
tulenevalt on kindlasti enne kalapääsu rajamist vaja selgust kogu paisjärve sette mahu kohta.
3.11.14 Vee erikasutusloa menetlus on kestnud ebaproportsionaalselt kaua (7 aastat ja 5 kuud),
mida on ära märkinud ka riigikohus (haldusasi nr 3-17-1739). Soovitusi hea halduse tava
järgimisest veeloa taotluse menetluses on käsitlenud ka õiguskantsler oma kirjas
Keskkonnaameti peadirektor hr Riho Kuppartile (26.05.2021 nr 7-4/210389/2103596).
Eeltoodule tuginedes palun väljastada vee erikasutusluba olemasoleva, kogutud, piisava ja
adekvaatse info põhjal ASAP.
Keskkonnaamet möönab, et menetlus on kestnud kaua, kuid seda põhjendatult. Keskkonnaamet
märgib, et Riigikohus ei ole haldusasjas 3-17-1739 osundanud, et loa taotluse menetlus on
kestnud ebaproportsionaalselt kaua, vaid märkinud otsuse punktis 26, et: “Kui luba katkematult
toimunud tegevuseks oli antud enne loodusdirektiivi jõustumist, võib täiemahuline hindamise
kulude kandmise kohustus osutuda arendaja jaoks ebaproportsionaalseks ja kahjustada
õiguspärast ootust.“ Keskkonnaamet telliski eelnevale tuginedes IB Urmas Nugin
eksperthinnangu Hellenurme paisule kalade läbipääsu võimalikkuse kohta.
Menetluse pikendamise asjaolud ning põhjendused on ära toodud alljärgnevalt (vt ka korralduse
p-d 2.1-2.10): OÜ HELLENURME VESKI esitas 01.11.2016 e-kirjaga Keskkonnaametile
keskkonnaloa taotluse ja Keskkonnaamet võttis 21.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/3757-2
keskkonnaloa taotluse menetlusse ning algatas KMH 14.06.2017 kirjaga nr 14-6/16/824-6. Loa
taotluse menetlus peatus KeHJS § 22 lõike 7 kohase Ametlikes Teadaannetes teavitamiseni. OÜ
HELLENURME VESKI vaidlustas Keskkonnaameti 21.03.2017 kirjaga nr 14-6/17/3757-2
algatatud KMH. Keskkonnaamet lõpetas KMH menetluse peale Riigikohtu 28.01.2021 otsust
haldusasjas nr 3-17-1739, 15.06.2021 kirjaga nr 6-3/21/11344-3 ning Keskkonnaamet pikendas
16.06.2021 kirjaga nr DM-115067-4 loa taotluse menetluse tähtaega kuni 01.11.2021 ning
29.10.2021 kirjaga nr DM-115067-7 kuni 01.02.2022. Keskkonnaamet sõlmis 13.08.2021
töövõtulepingu nr 5-1/21/177 Inseneribürooga Urmas Nugin OÜ ning Keskkonnaamet teavitas
06.01.2022 kirjaga nr 6-3/22/338 IB Urmas Nugin eksperthinnangu valmimisest.
Keskkonnaamet pikendas loa taotluse menetluse tähtaega 31.01.2022 kirjaga nr DM-115067-9
kuni 01.07.2022.
25(31)
Muinsuskaitseamet märgib 30.05.2022 kiri nr 1.1-7/798-1 kirjas:
3.11.15 Oleme oma seisukohad Hellenurme paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta
esitanud 31.01.2022 kirjaga nr 1.1-7/3611-4 ning 12.10.2016 kirjaga nr 1.1 – 7/1871-1. Kirjas
1.1- 7/3611-4 oleme välja toonud ka mitmeid puudusi eksperthinnangus „Hinnang Hellenurme
paisule kalapääsu rajamise võimalikkuse kohta“, mistõttu ei nõustu me Keskkonnameti
seisukohaga, millele vastavalt on eksperthinnangu käsitlus mõjust kultuuriväärtusele piisav.
(veeloa eelnõu lk 16). Arvestades eeltoodut jääme endiselt seisukohale, et Hellenurme
mõisakompleksi mälestiste katisevööndisse ei ole võimalik kalapääsu rajada.
Keskkonnaamet selgitab, et kalade läbipääsu rajamise võimalikkust on hinnanud oma eriala
eksperdid - hüdrotehnika insener, kes lähtus ehitustehnilistest võimalustest, ja kalastiku ekspert,
kes andis hinnangu selle kohta, kas elustikule kalapääs sobib, ning muinsuskaitse ekspert, kes
andis hinnangu muinsuskaitselistele väärtustele. Keskkonnaametil ei ole tõendatud alust ega
pädevust kahelda nimetatud hinnangutes.
3.11.16 Muinsuskaitseamet on korduvalt toonitanud Hellenurme vesiveski ja mõisakompleksi
väärtusi. Kalapääsu ja veeloaga seotud probleeme on käsitlenud Õiguskantsler 2015. a
pöördumises Riigikogu poole (https://www.oiguskantsler.ee/et/%C3%B5iguskantsler-
%C3%BClle-madise-riik-ei-tohisundida-inimest-seadust-rikkuma). Kõik Õiguskantsleri
argumendid ja üldpõhimõtted on endiselt aktuaalsed ka tänases päevas. Hellenurme vesiveski
väärtus on ajas kasvanud, kuna aasate jooksul on Muinsuskaitseamet toetanud veski säilimist ja
ka mälestise omanik on leidnud mitmeid rahastusvõimalusi mälestise seisukorra parandamiseks
ja loonud veskisse lisaväärtusi.
Keskkonnaamet märgib, et on teadlik Hellenurme vesiveski ja mõisakompleksi väärtustest, seda
kinnitas ka IB Urmas Nugin eksperthinnangus kajastatud muinsuskaitse eksperdi ülevaade.
Samas tuleb ka väärtuslike muinsusobjektide puhul tagada nende maksimaalne
keskkonnaohutus ja minimeerida nendega seonduvad negatiivsed keskkonnamõjud.
3.11.17 Kalapääs on kavandatud kinnismälestise kaitsevööndisse. Muinsuskaitseseaduse
kohaselt on mälestise kaitsevööndi eesmärk on tagada kinnismälestise säilimine sobivas ja
toetavas keskkonnas ning seda ümbritsevate mälestisega seotud kultuuriväärtuslike objektide ja
elementide säilimine (MuKS § 14 p 2). Mälestiste kaitsmisel lähtutakse ettevaatuspõhimõttest,
mille kohaselt peavad mälestisele suunatud tegevused vähendama mälestiste hävimise ohtu ning
toetama väärtuste säilimist (Muks § 3 p 3).
Keskkonnaamet selgitab, et vastas 09.05.2022 kirjas nr 6-3/22/338-12 punktis 3
Muinsuskaitsele kalade läbipääsu mälestise kaitsevööndisse kavandamise kohta:
„Keskkonnaamet on seisukohal, et kultuuriväärtusliku keskkonna käsitlus ekspertarvamuses on
piisav. Ekspertarvamuse eesmärk oli muuhulgas välja selgitada, kas kalapääsu rajamine
Hellenurme paisule kultuuriväärtust kahjustamata on põhimõtteliselt võimalik.
Muinsuskaitseekspert asus seisukohale, et kalapääsu rajamine ei halvenda märkimisväärselt
mälestiste vaadeldavust ega ole ajalooliste hoonetega kokkusobimatu.“
Keskkonnaamet märgib, et kogemusi muinsuskaitselistel paisudel, kus kalade läbipääs on
tagatud ja see sobitub ajalooliste hoonetega, on mitmeid nii Eestis (nt Jändja, Kurgja, Viira jt)
26(31)
kui ka mujal maailmas.
3.11.18 Eestis on rajatud mitmeid erinevaid kalapääse ja olles näinud nende ehituskulgu võime
öelda, et kalapääsu rajamisel tuleb teha äärmiselt suuremahulisi kaeve- ja pinnasetöid ning
betoonelementide paigaldamisi (erinevad vaiamised ja betoonseinad), mille tulemusena
olemasolev kultuuriväärtuslik keskkond muutub tundmatuseni. Lisaks - Hellenurme küla
veeküllastunud liivapinnase struktuuri rikkumine võib kaasa tuua aluskihtide nihkeid, mis
omakorda võivad kaasa tuua Hellenurme vesiveski vundamendi ja aluskonstruktsioonide
deformatsioonid. Teadaolevalt on veeküllane liivapinnas ka halvasti nõlvahoidev, mis tähendab,
et kaevetööde maht võib kujuneda veelgi ulatuslikumaks. Oleme veendumusel, et kavandatavad
tööd toovad kaasa mälestist toetava keskkonna hävimise ja tööd ohustavad mälestise säilimist.
Keskkonnaamet möönab, et sõltuvalt kalapääsust võib olla tegemist mahukate kaeve- ja
pinnasetöödega, mis aga ei pruugi kasutades sobivat tehnoloogiat, aega ja meetmeid muuta
kultuuriväärtuslikku keskkonda. Keskkonnaamet selgitab, et IB Urmas Nugin eksperthinnangu
(Osa 4; Hüdrotehniline osa p 3.1.1) kohaselt: „Ehitusgeoloogilise uuringu andmetel (osa 1 lisa
3) lõikub kalapääsu säng liivpinnastega, mis on veeküllastunult tundlikud struktuuri rikkumise
suhtes ning hoiavad halvasti nõlva. Sellest tulenevalt on vajalik projekteerimise käigus ette
näha asjakohased meetmed (nt deformeerunud kaeviku tagasitäide dreeniva kivimaterjaliga).“
Seega on võimalik ette näha vastavad meetmed ja tööde teostamise tehnoloogia kalapääsu
nõlvade kindlustamiseks.
Keskkonnaamet märgib, et IB Urmas Nugin eksperthinnangu (Osa 5; Ülevaade ehitiste
muinsuskaitselisest väärtusest p 3) kohaselt: „Kalapääsu rajamiseks on projekti koostamisel
valitud uue voolusängi rajamine kas (variant 1) ümber jahu- ja püüliveski lääne poolt või (2)
saeveski hoone ja paisu vahelt. Mõlemad variandid tagavad veskikompleksi põhimahu säilimise
algsele lähedasel kujul, kui veskihooned ja varemed säilitatakse.“ Seega ei ole Keskkonnaameti
hinnangul eeldada olemasoleva kultuuriväärtusliku keskkonna muutumist tundmatuseni.
3.11.19 Arvestades, et veeloa eelnõu koostamise aluseks olnud eksperthinnang on ebapiisav, on
sellest lähtumine toonud kaasa kaalutlusvigade tekkimise. Samuti on veeloa eelnõu vastuolus
muinsuskaitseseaduses sätestatuga. Lähtudes eeltoodust ja arvestades, et loas toodud
kõrvaltingimuste rakendamine ja kalapääsu rajamine ei ole ilma kultuuripärandit kahjustamata
võimalik, ei pea me veeloa eelnõu nõuet Kalade läbipääs (09.05.2022 eelnõus punkt 7)
põhjendatuks.
Keskkonnaameti hinnangul ei kahjusta keskkonnaloa andmine kultuuripärandit. IB Urmas
Nugin eksperthinnang tõendas, et kalade läbipääsu rajamiseks on olemas vähemalt 2 võimalust.
IB Urmas Nugin eksperthinnangus on toodud Lisas 4 3D visualiseeringud, ning muinsuskaitse
ekspert on märkinud IB Urmas Nugin eksperthinnangus, et kavandatav kalapääs ei halvenda
märkimisväärselt mälestiste vaadeldavust ega ole ajalooliste hoonetega kokkusobimatu.
Muinsuskaitseameti hinnang eksperthinnangu ebapiisavuse kohta, mis on toonud kaasa
kaalutlusvead, on Keskkonnaameti hinnangul faktide ning normipõhiselt sisustamata.
Keskkonnaamet märgib, et kalapääsu valikute realiseerimiseks tuleb edaspidi koostada projekt,
sh on vajalikud muinsuskaitse eritingimused, kus osapooled saavad kaasa rääkida ja vajadusel
seada tingimusi kultuuripärandi osas. Kultuuripärandile vajalikud tingimused, mis aitavad seda
27(31)
koos kalapääsu rajamisega säilitada, saab sealjuures Muinsuskaitseamet ise seada.
Keskkonnaamet selgitab, et 09.05.2022 vastuskirjas nr 6-3/22/338-12 Muinsuskaitseametile on
märgitud p 1: „Seega ei ole muutused kultuurimälestise miljöös põhimõtteliselt välistatud,
samuti arvestades veskikompleksi kujunemise ajalugu, kus veskit on korduvalt ümberehitatud
ning eksperthinnangu raames tunnustatud muinsuskaitseeksperdi antud seisukohta, et
kalapääsu rajamine ei halvenda märkimisväärselt mälestiste vaadeldavust ega ole ajalooliste
hoonetega kokkusobimatu, nõustub Keskkonnaamet eksperthinnangu järeldustega, et
muinsuskaitseliste ja looduskaitseliste huvide vahel kompromissi leidmine kalapääsu rajamiseks
Hellenurme paisule on põhimõtteliselt võimalik. Kompromiss tähendab antud olukorras seda, et
säilib nii kultuuripärandi algne funktsioon – töötav veski – ning täidetakse õigusaktidest
tulenevad keskkonnanõuded“.
3.12. Otsekohalduvad nõuded
Keskkonnaloaga kaasnevad loa taotlejal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Loa
taotleja peab järgima VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi.
Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda
keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud
Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad
Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-
keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea.
3.13. Haldusakti andmisest teavitamine
KeÜS § 58 lg 3 kohaselt tehakse keskkonnaluba teatavaks teate avaldamisega väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või
maakondlikus ajalehes avaldamata, kui keskkonnaloa taotluse menetlusele ei kohaldatud avatud
menetluse sätteid või kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on
väike ja selle vastu puudub piisav avalik huvi. Korralduses esitatud põhjenduste alusel on loa
andja hinnangul kavandatud tegevusega võimalik kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk
minimaalne, seega puudub piisav avalik huvi ning teadet loa andmisest kohalikus või
maakondlikus ajalehes ei avaldata.
KeÜS § 58 lg 1 kohaselt toimetatakse keskkonnaluba või keskkonnaloa andmisest keeldumise
otsus loa taotlejale ja teistele isikutele, kelle õigusi keskkonnaluba või selle andmisest
keeldumise otsus piirab, kätte vastavalt HMS §-dele 25–30 ja 32 postiga, keskkonnaloa andja
poolt või elektrooniliselt.
Loa andja toimetab keskkonnaloa OÜ-le HELLENURME VESKI, Keskkonnaministeeriumile,
Kultuuriministeeriumile, Muinsuskaitseametile, Eestimaa Looduse Fondile, Eesti Veeühingule,
Elva Vallavalitsusele ja kinnistute aadressidega Palupera kogudus (katastritunnus
58201:001:0420, registriosa nr 401540), Hellenurme mõis (katastritunnus 58201:001:1460,
registriosa nr 2056740), Allika puhkeala (katastritunnus 58201:001:0028, registriosa nr
2599740), Palliplatsi (katastritunnus 58201:001:0990, registriosa nr 1589340), Mõisa park
(katastritunnus 58201:001:1510, registriosa nr 2056640), Lehtse (katastritunnus
58201:001:0151, registriosa nr 26640), Kalda (katastritunnus 58201:001:0650, registriosa nr
28(31)
783640) ning Mõisalaane (katastritunnus 58201:001:1540, registriosa nr 2154040) omanikele
elektrooniliselt.
Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest arvates,
esitades vaide otsuse andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse
halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
[1] RKHKo 3-17-1739. Arvutivõrgus: https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-17-
1739/80 (09.05.2022).
[2] Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis KIRKE 07.06.2021 nr 6-
3/21/11344-2
[3] Registreeritud Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.11.2021 nr DM-115067-8
[4] Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s KIRKE 06.12.2021 nr 7-9/21/25570
[5] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-kaasa/keskkonnamoju-
hindamiste-avalik-valjapanek#hellenurme
[6] Registreeritud Keskkonnaameti DHS-s KIRKE 06.01.2022 nr 6 3/22/338
[7] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 21.01.2022 nr 6-3/22/338-6
[8] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 21.01.2022 nr 6-3/22/338-5
[9] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 20.01.2022 nr 6-3/22/338-3
[10] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 21.01.2022 nr 6-3/22/338-4
[11] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 25.01.2022 nr 7-9/21/25570-3
[12] Registreeritud Keskkonnaameti DHS s KIRKE 01.02.2022 nr 7-9/21/25570-4
[13] (Eesti Loodushoiu Keskus. Paisude mõju kalastikule, mõju hindamise ja kompenseerimise
metoodika. Keskkonnaministeeriumi lepingu K-9-1-2005/1877 lõpparuanne).
[14] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 18. Arvutivõrgus: 3-17-
1739/80 (riigikohus.ee)
[15] Nõukogu 21.05.1992 direktiiv 92/43/EMÜ, looduslike elupaikade ning loodusliku
29(31)
loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. Arvutivõrgus: EUR-Lex - 31992L0043 - EN - EUR-Lex
(europa.eu)
[16] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsuse nr 3-17-1739 p 24 (Euroopa Kohtu
otsused asjades nr C-293/17: Coöperatie Mobilisation, p 85; C-404/09: Alto Sil, p 125; C-
226/08: Stadt Papenburg, p 48-49). Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee)
[17] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 kohtuotsuse p 25 haldusasjas 3-17-1739.
Arvutivõrgus: 3-17-1739/80 (riigikohus.ee)
[18] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-
kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#hellenurme
[19] https://envir.ee/media/315/download
[20] https://keskkonnaagentuur.ee/tokestusrajatiste-inventariseerimine-vooluveekogudel-kalade-
randetingimuste-parandamiseks#ii-hange-919-tkest
[21] https://keskkonnaamet.ee/keskkonnateadlikkus-avalikustamised/raagi-
kaasa/keskkonnamoju-hindamiste-avalik-valjapanek#hellenurme-paisule-k.
[22] https://envir.ee/media/569/download
[23] VeeS § 32 lg 1 ja § 33 lg 1.
[24] PAIS011620
[25] PAIS021070
[26] PAIS021080
[27] http://register.muinas.ee/
[28] Riigikohtu Halduskolleegiumi 28.01.2021 otsus haldusasjas 3-17-1739. Arvutivõrgus:
https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/?asjaNr=3-16-478/44
[29] Peterson, Kaja; Kutsar, Riin. 2020. Juhised loodusdirektiivi art 6.4 rakendamiseks Eestis:
Natura hindamise eranditegemine. Keskkonnaamet. Arvutivõrgus: Natura hindamine |
Keskkonnaamet
[30] Registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 30.05.2022 nr
DM-115067-14
[31] Registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.06.2022 nr
DM-115067-15
[32] Registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.06.2022 nr
DM-115067-16
[33] Registreeritud Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 02.06.2022 nr
30(31)
DM-115067-17
(allkirjastatud digitaalselt)
Emma Krikova
juhtivspetsialist
veeosakond
Lisa: Keskkonnaluba
Teadmiseks: EESTI VEEÜHING, Elva Vallavalitsus, Keskkonnaministeerium,
Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseamet, Sihtasutus Eestimaa Looduse Fond
Meelis Järvemägi 506 1821
[email protected]
31(31)
Keskkonnaluba
Loa registrinumber KL-512188
Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ HELLENURME VESKI
andmed
Registrikood / 10599558
Isikukood
Tegevuskoha Nimetus Hellenurme
andmed
Aadress Hellenurme küla, Elva vald, Tartu maakond
Katastritunnus(ed) 58201:001:0235
Territoriaalkood 1813
EHAK
Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksused: Allika puhkeala (58201:001:0028),
territoorium Hellenurme mõis (58201:001:1460), Kalda (58201:001:0650), Lehtse (58201:001:0151),
Mõisalaane (58201:001:1540), Mõisa park (58201:001:1510), Palliplatsi (58201:001:0990),
Palupera kogudus (58201:001:0420), Veski (17101:001:0649). Puudutatud veekogud: Elva
jõgi (VEE1036500), Hellenurme järv (VEE2101820), Hellenurme läte (VEE4205200),
Hellenurme oja (VEE1037200).
Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus;
reguleeritavad
tegevused
Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet
andmed
Registrikood 70008658
Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu
Loa kehtivuse Loa versiooni 29.06.2022
periood kehtima
hakkamise
kuupäev
Lõppemise
kuupäev
Vee erikasutus
V1. Lubatud veevõtt pinnaveekogust
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V7. Väljalaskme seire nõuded
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V8. Veekogu sh suubla seire
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta
Paisu nimetus Hellenurme
Paisu number PAIS011620
Veekogu nimetus Elva jõgi
Veekogu kood VEE1036500
Pinnaveekogumi nimetus Elva Kaarnaojast suudmeni
Pinnaveekogumi kood 1036500_2
2/4
Jrk Nõue Nõude kirjeldus Nõude
nr rakendamise
tähtaeg
1. Paisutustasemed Hellenurme (PAIS011620) paisu normaalpaisutustasemeks on 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000), kõrgeimaks paisutustasemeks on 74,87 m abs (EH2000) ja madalaimaks paisutustasemeks 74,17 m abs (EH2000), Pidev
ristkoordinaadid (X: 6446443; Y: 640565).
2. Veetasemete 1. Suurvee ajal võib normaalpaisutustaset 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000) lühiajaliselt ületada. -
reguleerimine 2. Suurvee ajal peavad paisu rajatised tehniliselt võimaldama suurvee läbilaskmise.
3. Veetaseme oluline muutmine on lubatav ka paisu, veskiseadmete, hüdrojaama ja paisjärve hoolduse või paisu ehituse ja rekonstrueerimise puhul, teavitades nimetatud tegevustest kirjalikult Keskkonnaametit vähemalt
üks kuu enne tegevuse alustamist.
4. Tagada mõõdulati olemasolu paisul, kuhu on märgitud lubatud normaalpaisutustase 74,47 ± 0,10 m abs (EH2000) ning kõrgeim paisutustase 74,87 m abs (EH2000).
3. Hooldus 1. Tagada paisu pidev tehniline korrashoid ja vajaduse korral hooldus. -
2. Enne ja pärast suurveeperioode teostada paisu ülevaatus ja ülevaatuse andmed kanda paisu ülevaatuse lehele (vähemalt 2 korda aastas), vajadusel likvideerida tekkinud muutused ja deformatsioonid ja pais hoida
puhas veega peale kanduvast risust ja jääst, vältimaks ummistusi, üleujutusi.
3. Kõrgveeperioodide eel tuleb kontrollida paisu rajatiste (sh varjade korrasolekut ja tõstevalmidust) korrasolekut ning maksimumäravoolude läbilaskmiseks tuleb õigeaegselt vajadusel avada paisu varjad/alandada
paisutustaset.
4. Vähemalt üks kord viie aasta jooksul hinnata paisu ja hüdrojaama kui ehitise seisukorda hüdrotehnika inseneri poolt ning esitada ülevaatuse andmed Keskkonnaametile.
4. Hoolduspäevik 1. Loa kehtima hakkamisest tuleb kasutusele võtta paisu ülevaatuse leht, mida võib pidada ka elektroonilisel kujul ning mis peab sisaldama regulaarselt uuendatavat teavet paisu (paisu ja hüdrojaama ülevaatused) -
tehnilise seisukorra kohta ning teavet paisul tehtud ehitus- ja hooldustööde kohta. Paisu ülevaatuse leht tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas, 10. jaanuariks.
5. Seire 1. Regulaarselt (vähemalt kord nädalas ja suurveeaegselt kord päevas) tuleb mõõta paisul veetaset (5 cm täpsusega), kandes andmed paisu ülevaatuse lehele. Veetaseme seire on vajalik ka turbiinide käitamise ajal, -
samuti madalveeaegsel elektritootmisel.
2. Hiljemalt 01.01.2026 viia läbi pädeva eksperdi poolt paisjärve kogunenud sette mahu uuring, mis sisaldaks hinnangut sette eemaldamise vajaduse ja ettepanekut uue setteuuringu aja kohta ning esitada see
Keskkonnaametile.
6. Paisjärves 1. Veetaset võib alandada kuni 30 cm ööpäevas, sette ja risu juhtimine paisust allavoolu ei ole lubatud. -
veetaseme 2. Veetaseme alandamise protsess tuleb protokollida paisu ülevaatuse lehel. Varjade eemaldamise algusaeg ja ulatus tuleb fikseerida kuupäeva ja kellaajaliselt, teha fotosid ja teavitada Keskkonnaametit töödega
alandamine ja alustamisest. Kontrollida alanemist päeva jooksul paaritunniste intervallide kaupa ja veenduda, et allavoolu juhitav vesi on endiselt läbipaistev, ei kahjusta vahetult paisust allavoolu jõesängi ning paisu taha ei ole
paisjärve kogunenud risu. Kogunenud risu tuleb eemaldada. Kui vee läbipaistvus on muutunud, tuleb alandamine peatada 24 tunniks, kuna järelikult vesi kannab liigselt kaasa setteosakesi. See tähendab, et järgmist 0,3 m ei või
taastäitmine alandada enne, kui on möödunud täiendav 24 tundi alates 0,3 m alandamisest. See laseb jõe veevoolul paisjärves rahuneda ja setteosakestel taas veekogu põhja langeda. Olukord tuleb fikseerida paisu ülevaatuse lehel,
vee läbipaistvuse muutumisest teavitada loa andjat telefoni/e-posti teel. Kui vee läbipaistvus on muutunud ja alandamise ajal on ilmastik väga sajune, tuleb tööd peatada suuremate sadude lõpuni.
3. Paisjärves veetaseme taastamise protsess tuleb protokollida. Veetaseme tõstmisega alustamisest tuleb kuupäeva ja kellaajaliselt teavitada Keskkonnaametit. Tööde kestel peab pidevalt olema tagatud ökoloogiline
miinimumvooluhulk või looduslik äravool kui see on väiksem ökoloogilisest miinumvooluhulgast.
7. Kalade läbipääs 1. Hiljemalt 31.12.2023 esitada kalapääsu tööprojekt Keskkonnaametile. -
2. Hiljemalt 15.09.2027 tagada Hellenurme paisul kalade läbipääs.
8. Hüdroenergia 1. Vahetult allpool paisu liigveelasku tuleb tagada miinimumvooluhulk vähemalt 0,19 m³/s. HEJ turbiini võib käitada juhul, kui liigveelaskme all on tagatud vähemalt 0,19 m³/s vooluhulk ehk ökoloogiline miinimumvooluhulk. -
kasutamine 2. Vältimaks Elva jõe looduslikus voolusängis ökoloogilise miinimumvooluhulga vähenemist, peab vähendama lekkeid turbiinikambris, seega tuleb lekete vähendamise meetmed lahendada kalapääsu tööprojekti käigus.
ja/või 3. Hüdroenergia kasutamisel ning veetaseme reguleerimisel ei tohi põhjustada veetaseme tsüklilist reguleerimist. Hellenurme lävendis tuleb tagada looduslik või looduslähedane äravool. See tähendab, et turbiinide
elektrienergia käitamisel tagatakse looduslik äravool läbi veski/turbiinikanali ja vahetult allavoolu paisu liigveelasku tuleb tagada ökoloogiline miinimumvooluhulk. Kui turbiinid ei tööta, siis tagatakse looduslik äravool paisu liigveelasu
tootmine kaudu.
4. Veskiturbiini töötamine ei ole lubatud väga veevaesel ajal (ökoloogilise miinimumvooluhulga 0,19 m³ korral ja alla selle), tavapärasel madalvee perioodil tuleb kaaluda veskiturbiini käitamiste osalise koormusega
(piiratud veetarbega).
5. Tagada kaladele möödapääs turbiinist ja juurdevoolukanalist nii, et vool ei viiks kalasid endaga veevõtu alasse kaasa. Kalade turbiinidesse sattumise vältimiseks peab olema paigaldatud võre avade laiusega mitte üle
25 mm
6. Ajavahemikul 20. aprillist kuni 10. juunini kalade turbiinidesse või vajadusel muudesse ehitistesse sattumise vältimiseks tuleb kasutada võret, mille avade laius ei ületa 12 mm, või võrkvõret, mille võrgusilma ava külje
pikkus ei ületa 15 mm, või tagada kalade möödapääs turbiinidest või muudest ehitistest muu samaväärse meetmega. Muu samaväärse meetme kavandamisel kooskõlastada see Keskkonnaametiga.
7. Vesiveski ja hüdroturbiini veehaarde võre ja paisu ülevool tuleb hoida pidevalt puhas vooluga peale kanduvast risust ning vaba kevadisest võimalikust jääummistusest.
9. Avarii ja avariioht 1. Paisu või hüdrojaama avariist tuleb viivitamatult teavitada Keskkonnaametit ning loa omaja peab asuma avariid kõrvaldama viivitamatult pärast seda, kui ta on avarii avastanud või sellest teada saanud. -
10. Vastutus ja Vastavalt kehtivale korrale. -
kohustused
3/4
Jrk Nõue Nõude kirjeldus Nõude
nr rakendamise
tähtaeg
11. Muud olulised 1. Kui selgub, et loa omaja tegevuse või tegevusetusega kaasneb negatiivne mõju keskkonnale või vee erikasutus ohustab otseselt inimese tervist või keskkonda, on Keskkonnaametil õigus nõuda lisameetmeid ja -
meetmed uuringuid. Samuti võib Keskkonnaamet juhul, kui loa taotleja ei täida keskkonnaloale kantud nõudeid, seada tähtajalised meetmed edasiste tegevuste kohta, mille mitterakendamine võib tuua kaasa keskkonnaloa
kehtetuks tunnistamise.
2. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Loa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt:
https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa-omaja-meelespea.
V10. Süvendamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V14. Vesiviljelus
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V15. Laeva lastimine, lossimine, remont
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale
Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus
1. Teave meetmete rakendamise kohta Täiendavatest meetmetest, mida on kavas rakendada veekasutusel, teavitada kirjalikult Keskkonnaametit. Teabe tekkimisel
2. Muu vajalik informatsioon Paisu ülevaatuse leht tuleb esitada Keskkonnaametile üks kord aastas, 10. jaanuariks -
V18. Ajutise iseloomuga tegevused
Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased.
4/4