Maire Iro - AKI
Teema: FW: "MK-Estonia" ajaleht
From: Maire Iro - AKI
Sent: Sunday, June 15, 2025 1:46 PM
To:
[email protected]
Cc: press - AKI <
[email protected]>
Subject: RE: "MK-Estonia" ajaleht
Tere, Vita!
Aitäh, et nende küsimustega seoses ühendust võtsid! Vastus jääb küll soovitud kuupäevast veidi
hilisemaks, aga loodan, et saad seda siiski veel artiklis kasutada.
1. Kas teise isiku – näiteks abikaasa, eaka sugulase või alaealise lapse – telefoni
jälgimisrakenduse (nt asukoha jälgimine, pealtkuulamine või mikrofonile ligipääs) paigaldamine
on seaduslik?
Selliste tehnoloogiliste lahenduste eesmärk on üldiselt pakkuda mõlemale osapoolele turvatunnet
ja meelerahu. Turvatunne saab aga tekkida ainult usalduslikus keskkonnas ja usalduse aluseks
omakorda on avatud suhtlus. Ilma teise inimese teadmata tema telefoni jälgimine ei ole ei lubatud
ega ka eetiliselt vastuvõetav. Jälgimisrakendused ei ole oma olemuselt ei head ega halvad. Nende
mõju sõltub kasutamise eesmärgist ja viisist. Oluline on, et selliste lahenduste kasutamine oleks
omavahel selgelt läbi arutatud ja mõlemad osapooled mõistaksid, mida jälgitakse ning miks.
Ehkki alaealiste puhul on seaduse järgi otsustusõigus lapsevanemal, on usaldussuhte säilitamiseks
oluline, et ka lapsega arutatakse jälgimise vajadust, ulatust ja tingimusi. Lapsel on õigus teada,
miks, kuidas ja millal teda jälgitakse. Selline ausus aitab kasvatada lapse privaatsusteadlikkust ja
tugevdab peresisest usaldust.
2. Kas sellise rakenduse kasutamiseks on vajalik seadme kasutaja ametlik nõusolek, isegi
juhul, kui tegevus on motiveeritud hoolimisest või turvalisuse tagamisest?
Seadme kasutaja teadlik ja vabatahtlik nõusolek on selliste rakenduste kasutamise eelduseks. Isegi
kui eesmärk on turvalisuse tagamine, ei õigusta see inimese jälgimist tema teadmata. On oluline, et
teine osapool mõistaks, mida ja millal jälgitakse ning oleks sellega päri.
Jälgimisrakenduste kasutamine peab olema omavahel läbi arutatud. Tuleb veenduda, et lähedane,
kelle seadmesse selline rakendus paigaldatakse, ka tõepoolest aru saab, mida, millal ning kuidas
selle kaudu jälgida saab.
Samuti on oluline kokkulepetest kinnipidamine. Näiteks kui eaka lähedasega on kokku lepitud, et
asukohta jälgitakse vaid hädaolukorras (nt kui ta kaob metsas või ei võta ühendust), ei tohiks seda
rakendust kasutada tema pidevaks jälgimiseks igapäevaselt või ilma mõjuva põhjuseta. Selline
usalduse kuritarvitamine võib suhteid kahjustada.
3. Kas Eestis on olemas vanusepiir, millest alates peab alaealine ise andma nõusoleku sellise
jälgimisrakenduse paigaldamiseks (nt 14. eluaastast)?
Alaealiste puhul vastutab isikuandmete töötlemise eest üldjuhul lapsevanem või seaduslik
esindaja. See tähendab, et lapsevanemal on seaduse järgi õigus otsustada selliseid küsimusi oma
lapse eest kuni täisealiseks saamiseni. Lapsevanem peab aga siiski arvestama oma lapse huvide ja
privaatsusega.
On oluline lapsega avameelselt arutada, miks jälgimisrakendust kasutatakse ja mida lapsevanem
sealt näeb. See aitab luua mõistmist, arendab lapse privaatsusteadlikkust ning hoiab peres
usaldust. Lastele on samuti oluline isiklik ruum ja privaatsus, mis võib vanusest hoolimata tugevalt
mõjutada nende enesetunnet ja suhet vanematega. Igas peres võivad need piirid olla veidi erinevad,
kuid kokkulepped peaksid sündima dialoogi ja vastastikuse austuse kaudu.
4. Kuidas käsitletakse sellist tegevust juriidiliselt — kas see on eraelu puutumatuse rikkumine
või loetakse see ebaseaduslikuks isikuandmete kogumiseks?
Teise inimese jälgimine ilma tema teadmiseta võib sõltuvalt asjaoludest tähendada nii eraelu
puutumatuse riivet, ebaseaduslikku isikuandmete töötlemist või ka lausa eraviisilist jälitustegevust.
See kui tõsise rikkumisega on tegemist, sõltub konkreetsest olukorrast.
5. Kas inimene, kes saab teada, et teda on ilma tema teadmiseta jälgitud, võib pöörduda
kohtusse selle isiku vastu, kes rakenduse paigaldas — isegi kui tegemist on lähedase sugulasega?
Kui inimene saab teada, et teda on ilma tema teadmiseta jälgitud, siis olenevalt konkreetsest
olukorrast võib ta abi saamiseks pöörduda kas politseisse või andmekaitse inspektsiooni. Samuti
on inimesel alati võimalus oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduda.
6. Kas perekondlik või sugulussuhe mõjutab selliste tegude õiguslikku hinnangut või
vastutust?
Sugulussuhe võib olukorra muuta inimlikult keerukamaks, kuid juriidiliselt ei anna see erilisi õigusi
ega eeliseid. Erandiks on alaealiste puhul lapsevanema seaduslik vastutus ja otsustusõigus. Ka see
ei tähenda aga piiramata õigust lapse jälgimiseks tema teadmata või usaldust rikkudes.
Lähedastes suhetes peaksid austus, läbipaistvus ja usaldus olema eriti olulisel kohal. Perekondlik
seotus ei anna automaatselt õigust sekkuda teise inimese privaatsusse. Kui tagajärjeks on
usaldusekaotus, on see just lähedaste inimeste vahel sageli kõige valusam.
Lisaküsimuste tekkimisel võid alati julgelt uuesti ühendust võtta.
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube