Andmekaitse inspektsiooni struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine

30.06.2025 nr 1.1.-4/25/9 Andmekaitse Inspektsiooni kodukorra kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 1 ja Andmekaitse Inspektsiooni põhimääruse § 16 lg 6 alusel 1. kinnitan alates 1. juulist Andmekaitse Inspektsiooni kodukorra (lisad 1–6); 2. tunnistan alates 1. juulist kehtetuks peadirektori 25.09.2024 käskkirja nr 1.1.-4/24/4 „Andmekaitse Inspektsiooni kodukorra muutmine“. (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor  4. TEABEHALDUS 4.1. ASJAAJAMINE 4.1.1. Inspektsiooni asjaajamine peab olema töökorralduslikult tõhus ja tagama nii pöördujate kui inspektsiooni teenistujate ladusa teenindamise. 4.1.2. Riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemise kord on kehtestatud eraldi peadirektori käskkirjaga. 4.1.3. Inspektsiooni dokumendihalduskord on kehtestatud eraldi peadirektori käskkirjaga. 4.1.4. Inspektsiooni asjaajamist ja dokumentide avalikustamist korraldab vastavalt koostöökokkuleppele RTK. 4.2. DOKUMENDIHALDUSSÜSTEEM 4.2.1. Dokumendihaldussüsteemi (DHS-i) parendamise ning teiste tööks vajalike infosüsteemide loomise vajaduse (otsuste) eest vastutab inspektsioonis peadirektor. 4.2.2. Iga teenistuja peab DHS-i kasutama vastavalt kasutusjuhendile. 4.2.3. Teenistujat toetab dokumendihalduses vajadusel RTK või KTT vastav teenistuja. 4.3. ARVETE REGISTREERIMINE Arved registreeritakse ja menetlus (kooskõlastamine) toimub Fitekis. 4.4. INSPEKTSIOONI DOKUMENDID 4.4.1. Täpsem dokumentide koostamise kord ja reeglid on reguleeritud inspektsiooni dokumendihalduskorrast. . 4.4.2. Inspektsiooni eestikeelne kirjaplank, inglisekeelne kirjaplank ja üldplank on leitavad inspektsiooni kordasid koondavas kaustas. 4.4.3. Menetlusdokumentide vormid on kasutamiseks DHS-i mallidena. 4.5. TÖÖÜLESANNETE JAGAMINE 4.5.1. RTK korraldab sissetulnud dokumentide jagamise peale DHS-s registreerimist valdkondade vahel menetlemiseks. Valdkonnajuht annab suunised ja toetab RTK spetsialisti töö suunamise sujuvaks toimimiseks. 4.5.2. Üldjuhul suunab dokumendihalduse eest vastutav teenistuja tööülesande täitmiseks või teadmiseks vastava valdkonna juhile. Juhul, kui dokument puudutab juba töös olevat menetlust või tegemist on jätkukirjavahetusega, suunatakse dokument otse vastavale teenistujale. 4.5.3. Valdkonnajuht võib dokumendi halduse eest vastutava teenistujaga kokku leppida teistsuguses tööülesannete suunamise korra. 4.5.4. Erimeelsused või arusaamatused tööülesannete jaotamisel lahendatakse läbirääkimiste teel, vajadusel kaasatakse kas valdkonnajuht või peadirektor. 4.6. MUUD ÜLDISED KOHUSTUSED 4.6.1. Juhul, kui isikuandmeid sisaldav kiri saadetakse ekslikult valele adressaadile ning seeläbi leiab aset õigusliku aluseta isikuandmete avaldamine, tuleb sellest teadasaamisest viivitamatult teavitada inspektsiooni andmekaitsespetsialisti. Selline kohustus laieneb lisaks inspektsiooni teenistujatele ka inspektsiooni dokumendihalduse eest vastutavatele teistele teenistujatele (KTT ja RTK). 4.6.2. Üldjuhul kasutab ametnik oma ametlikku e-postiaadressi ametialaseks kirjavahetuseks. Juhul, kui aga e-postkast sisaldab isiklikke e-kirju, tuleb need hoida eraldi kaustas ja kaust märgistada nimega „isiklik“.  5. TURBEKORRALDUS Asutus rakendab infoturbe korraldamisel infoturbe halduse süsteemi vastavalt Eesti Infoturbestandardi rakendusplaanile ja Justiits- ja Digiministeeriumi infoturbe korrale. Lisaks võivad asutusel olla muud korrad, juhendid, protseduurid, mis turbekorraldust reguleerivad Käesolev turbehalduse kord reguleerib järgmist: 5.1. RUUMIDESSE PÄÄS JA RUUMIDEST LAHKUMINE 5.1.1 RUUMIDE LIIGITUS JA PÄÄSUÕIGUSED 5.1.1.1 Inspektsiooni ruumid on liigitatud tööruumideks ja abiruumideks vastavalt dokumentidele „Pääsualad inspektsiooni administratiivalas“ ja „Ruumipääsualade plaan“. 5.1.1.2. Pääsuõigused ruumidesse on järgmised: a) peadirektor, valdkonnajuhid, KTT vastav teenistuja – üldkasutatavad ruumid, arhiiv, enda tööruum, b) ülejäänud teenistujad ning praktikandid – üldkasutatavad ruumid ja enda tööruum, c) valvelepinguga määratud kontaktisikutel on hädaolukorras pääsuõigus kõikidesse ruumidesse. 5.1.2 PÄÄSUÕIGUSTE HALDAMINE 5.1.2.1. Pääsuõigused inspektsiooni ruumidesse annab, muudab ja lõpetab KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist. 5.1.2.2. Pääsuõigusi võib vajadusel kitsendada distsiplinaarmenetluse läbiviimise ajaks. 5.1.2.3. Pääsuõigused lõpetatakse teenistussuhte lõppemisel või pikemaajalisel peatumisel. 5.1.3. UKSEKAARDID JA VÕTMED 5.1.3.1. KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist väljastab uste avamiseks puutekaardid ja võtmed vastavalt pääsuõigustele ning peab selle üle arvestust. Teenistuja lahkumisel tagastatakse kaart KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist. 5.1.3.2. Keelatud on puutekaarte ja võtmeid teisele isikule anda või kopeerida. Nende kaotamisest ja vargusest teatab teenistuja koheselt KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist või vahetule juhile. 5.1.3.3 Teenistujate uksekaardid on isikustatud, et tagada turvanõuete täitmist. Töötajate tööaja jälgimist ei toimu. 5.1.4. RUUMIDEST LAHKUMINE 5.1.5.1. Inspektsiooni ruumides oma tööpäeva lõpetades teenistuja: a) sulgeb oma tööruumi aknad ja logib välja tööarvutist, b) lülitab oma tööruumis välja valgustuse ja muud mittevajalikud elektriseadmed, c) lukustab oma tööruumi ukse, kui see ruum on tema ainukasutuses, d) jälgib, et lauale ja mitte-lukustatavatesse hoiukohtadesse ei jää vabalt kättesaadavaks tööalaseid dokumente, 5.1.5.2. Tööpäeva lõpul inspektsioonist viimasena lahkuv teenistuja sulgeb üldkasutatavate ruumide aknad, lülitab välja valgustuse ja muud mittevajalikud elektriseadmed. 5.2. OHUPLAAN Hoone ja asukoha iseloomustus on kirjeldatud dokumendis „Hoone ja asukoha iseloomustus“. 5.2.1. TÖÖJAOTUS OHUOLUKORRAS 5.2.1.1. Tööjaotuses arvestatakse allolevat tööjaotust, kui pole kokku lepitud teisiti. Tulekahju korral järgitakse Tatari 39 tegutsevate ametite vahel kokku lepitud tulekahju korral tegutsemise plaani. 5.2.1.2. Asutuse kriisimeeskonna tööjaotus: a) peadirektor – juhib inspektsiooni kriisimeeskonda, vajadusel jagab ringi kriisiohje ülesandeid nii kriisimeeskonna sees kui meeskonna-väliste teenistujate osas (peadirektori asendamiskord hõlmab ka tema kui kriisimeeskonna juhi asendamist), vastutab inimeste ja vara evakueerimise ning kahjustuste tagajärgede likvideerimise eest, b) tehnoloogiavaldkonna juht – vastutab riistvara evakueerimise eest, c) riigisaladuse kaitset korraldav isik – vastutab riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse eest, d) dokumendihalduse eest vastutav KTT teenistuja – vastutab arhivaalide säilitamise, evakueerimise ja taastamise eest, e) KTT haldus- ja töötervishoiuspetsialist – vastutab meditsiinilise esmaabi korraldamise eest. 5.2.1.3. Ohuolukorras juhib kriisiohjet esimesena kohale jõudnud teenistuja, seejärel esimesena kohale jõudnud kriisimeeskonna liige kuni ajani, mil kohale jõuab kriisimeeskonna juht või olukorra lahendamise võtavad üle pääste- või politseiteenistujad. 5.2.2. TEGUTSEMINE OHUOLUKORRAS 5.2.2.1. Tulekahju Tulekahju korral lähtutakse Tatari 39 tegutsevate ametite vahel kokku lepitud tulekahju korral tegutsemise plaanist. Inspektsiooni ruumid on varustatud tulekahjuanduritega. Tulekolde tekkimisel käivitub tulekahjualarm. Tulekahjualarmi käivitumisel saab teate turvafirma, kes teavitab kontaktisikut ning vajadusel Päästeametit. Kui tulekahjualarm käivitub teenistujate inspektsiooni ruumides viibimise ajal, teatab esimesena tulekolde avastanu viivitamata Päästeametile ja kriisimeeskonna juhile, sulgeb õhu juurdevoolu takistamiseks lahtised aknad ja uksed ning asub võimalusel tuld kustutama. Pulberkustuti asub inspektsiooni alal I korruse seinal. Inspektsiooni ruumides on voolikusüsteemi kapp, mis asub inspektsiooni trepikoja juures. Kui tulekollet ei õnnestu likvideerida, asutakse võimalusel evakueerima ohtu sattunud arhivaale ja arvutitehnikat, kui päästemeeskonna juht seda lubab. 5.2.2.2. Vee- ja kanalisatsiooniavarii Vee- ja kanalisatsiooniavariist teatab esimesena avastanu kriisimeeskonna juhile ning RKAS- i haldurile ja vajadusel Tallinna Vee telefonil 626 2400. Ohutuse tagamiseks peab välja lülitama elektri – elektrikilp asub inspektsiooni kasutatava trepikoja juures. Hoone peaelektrikilp asub keldrikorrusel, trepi all. Üldkilpi saab juurdepääsu üldvõtmega. 5.2.2.3. Biokahjustus Biokahjustuse avastamisel teavitatakse sellest KTT vastavat töötajat, kes teeb kindlaks kahjustuse liigi ja ulatuse (kasutades vajadusel spetsialistide abi) ning teatab kriisimeeskonna juhile. Putukate ja hallitusseente kahjustatud arhivaalid eraldatakse kahjustamata arhivaalidest. Enne isolaatorisse transportimist suletakse säilikud õhukindlasse kilekotti, et vältida transpordi käigus mikroorganismide ja putukate levimist teistesse ruumidesse. Kahjustuskoldes vähendatakse õhuniiskust ja suurendatakse ventilatsiooni. Kahjustatud arhivaalid paigutatakse kuivadesse tingimustesse (suhteline õhuniiskus alla 45%). 5.2.2.4. Elektrikatkestus Nii plaanilisest kui ka erakorralisest elektrikatkestusest teavitab hoone haldur inspektsiooni. Informatsiooni saanud teenistuja teeb plaanilise elektrikatkestuse aja teatavaks teistele inspektsiooni teenistujatele. Täiendavat rikete infot saab Elektrilevi võrgulehelt. Elektrikatkestuse ajal kontoris tööd ei tehta. Iga teenistuja teeb korrektuurid enda kokkulepitud kohtumiste osas. Elektrikatkestuse korral teavitab avalike suhete nõunik avalikkust teenuse osutamise katkestusest inspektsiooni võrgulehel. Elektrikatkestusest tuleb eraldi teavitada järgmiseid teenuste osutajaid, kui seda teavitust pole teinud RKAS-i haldur: valveteenus, pääsusüsteemide haldus, postiteenus, arvutivõrgu teenus, hoolduskoristuse teenus. 5.2.2.5. Territooriumi radioaktiivne saastumine Oletatavate radioaktiivsete esemete või ainete avastamisel helistatakse hädaabinumbrile 112. 5.2.2.6. Inimrünne Pommiähvarduse vastu võtnud teenistuja fikseerib võimalusel olulised asjaolud: kes on ähvardaja (numbrimäärajaga telefonikõne korral fikseerib helistaja numbri), mis võivad olla ta motiivid, kuhu võib lõhkekeha olla pandud. Seejärel helistab ta viivitamata hädaabinumbril 112 ja teatab ka kriisimeeskonna juhile. Et vältida ohvreid ja kahjustusi, tuleb mistahes tundmatu eseme leidmise korral sellega käituda nagu eeldatava lõhkekehaga ja oodata päästeameti saabumist. Pääste- ja politseiteenistujate antud olukorra hinnangut arvestades otsustab kriisimeeskonna juht arhivaalide evakueerimise vajaduse. Lõhkekeha plahvatusest teatakse hädaabinumbril 112 ja kriisimeeskonna juhile. Plahvatuses kannatada saanule antakse võimalusel esmaabi. Vandalismiaktist teatakse politseile ja olenevalt kahjustuste suurusjärgust kriisimeeskonna juhile ning vajadusel hädaabinumbril 112. Agressiivse käitumise ja inspektsiooni töö takistamise korral kutsutakse välja politsei. 5.3. ARVUTIVÕRGU JA IT-VAHENDITE KASUTAMINE 5.3.1. Arvutivõrgu kasutamisel järgitakse Justiits- ja Digiministeeriumi haldusalale kehtivat infoturbe korda, millega saab tutvuda Deltas (dokumendi nr 1.1.-3/24/2148). 5.3.2. Arvutivõrgu kasutamise õigused antakse vastavalt Justiitsministeeriumi haldusalale kehtivat arvutivõrgu ja infosüsteemide õiguste andmise, muutmise ja äravõtmise korrale. 5.3.3. IT-abisse saab juhtumeid teatada: 1) läbi tööjaama töölaual asuva IT- abi lingi; 2) kasutades elektronposti aadressi [email protected]; 3) helistades telefoninumbril 663 6464. 5.3.4. Inspektsioonis võib kasutada eemaldatavaid andmekandjaid, mille üle peab arvestust peadirektor või tema poolt määratud teenistuja. Andmekandja väljastamise ning tagastamise kohta antakse allkiri. 5.3.5. IT-vahendi tellimine ning tagastamine toimub RIT it-abi ([email protected]) kaudu peadirektori kooskõlastusel. 5.3.6. Mobiilsetel seadmetel tuleb sisse lülitada mälukaardi krüpteerimine, vastasel juhul ei ole lubatud seadmesse alla laadida juurdepääsupiiranguga teavet. 5.3.7. Üldjuhul peaks teenistuja vältima isiklike failide sh piltide, videode jms hoidmist talle ametialaseks kasutuseks antud arvutis. Juhul, kui ta seda aga siiski teeb, tuleb isiklikke faile sisaldav kaust märgistada nimega „isiklik“. 5.4. RAHVASTIKU- JA KARISTUSREGISTRI KASUTAMINE 5.4.1. KASUTAMISE EESMÄRK 5.4.1.1. Rahvastikuregistri kasutamise eesmärgiks inspektsioonis on järelevalve- või väärteomenetluse läbiviimine: dokumentide kätte toimetamine, menetlusosaliste, tunnistajate ning menetlusaluste väljakutsumine, nendega seotud isikute väljaselgitamine. 5.4.1.2. Karistusregistri kasutamise eesmärgiks on järelevalvemenetluse algatamise taotluse esitaja enda kohta käivate väidete kontrollimine. 5.4.1.3. Rahvastiku- ja karistusregistri kasutaja peab vajadusel oskama selgitada, mis eesmärgil ja millise menetlusega seonduvalt ta päringu vastavasse registrisse tegi. 5.4.1.4. Rahvastiku- ja karistusregistri lubamatu kasutamise korral algatatakse distsiplinaarmenetlus. 5.4.2. JUURDEPÄÄSUÕIGUSEGA TEENISTUJAD 5.4.2.1. Juurdepääs rahvastiku- ja karistusregistri andmetele on: a) järelevalve valdkonnajuhil ja tema poolt määratud teenistujatel, b) väärteomenetlejal väärteomenetluses e-toimiku infosüsteemi kaudu. 5.4.2.2. Juurdepääsuõiguste üle nimetatud registritele peab ülevaadet koostöö valdkond.  6. VARAHALDUS 6.1. KULUDE HÜVITAMINE 6.1.1. AMETI MOBIILTELEFON 6.1.1.1. Teenistujale tagatakse teenistuskohaga seotud telefoninumber (SIM) ja vajadusel mobiiltelefon. Mobiilse internetiteenuse vajadust hinnatakse iga kord eraldi ja vahetu juhi ettepanekul. 6.1.1.2. Kui teenistujale on antud kasutusse ametile kuuluv SIM kaart, on kululimiidiks kvartalis 90 eurot. Kuulimiit sisaldab ka parkimisega seotud kulusid, sh isikliku sõiduvahendiga töösõitudeks tehtud parkimiskulutusi. 6.1.1.3. Kululimiidi täitumist kontrollib KTT finantsarvestuse eest vastutav teenistuja arvete alusel ning limiidi ületamisel esitab teenistujale arve ülekulu hüvitamiseks. 6.1.1.4. Põhjendatud juhtudel võidakse hüvitada ka telefonikulu suuremas ulatuses kui 90 eurot kvartalis. Põhjendatuse üle otsustab peadirektor valdkonnajuhi ettepanekul. 6.1.1.5. Peadirektori telefonikulu suuremas ulatuses kui 90 eurot hüvitamise põhjendatuse üle otsustab valdkonnajuht vastavalt peadirektori asendamise korras toodud järjekorrale. 6.1.1.6. Teenistujal ei ole lubatud tellida eritasulisi teenuseid (va mobiilse parkimise teenus, mida on põhjendatult õigus tellida tööülesannete operatiivseks lahendamiseks). 6.1.2. SÕIDUKULUDE HÜVITAMINE 6.1.2.1. Teenistujal on õigus sõidukulu hüvitamisele isiklikku kohalolu nõudvatele teenistusülesannetele sõiduks teise linna või asulasse. Selliseks isiklikku kohalolu nõudvaks teenistusülesandeks loetakse näiteks kohapealset menetlustoimingut, kohtuistungil osalemist, välise partneri või kliendi nõustamist, koolitamist jms. 6.1.2.2. Lisaks hüvitatakse teenistujale kaks korda aastas sõit meeskonnaüritusele – inspektsiooni jõulupeole ja suvisele suveseminarile, kui selliseid üritusi on otsustatud korraldada. 6.1.2.3. Hüvitamisele ei kuulu sõit inspektsiooni sisesele koosolekule või koolitusele Tatari 39 kontorisse. 6.1.2.4. Hüvitamisele kuuluvate sõitude korral peab teenistuja esmajärjekorras eelistama ühistransporti (rong, buss). Kui see ei ole mõistlikult võimalik (ühenduse puudumise, liigse ajakulu, ajalise piiratuse vms tõttu), võib teenistuja kasutada transpordiks isiklikku autot, mille kütusekulu hüvitatakse. 6.1.2.5. Inspektsioon maksab Vabariigi Valitsuse 14.07.2006 määruse nr 164 „Teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel isikliku sõiduauto kasutamise kohta arvestuse pidamise ja hüvitise maksmise kord“ kohaselt hüvitist isikliku sõiduauto kasutamisel ametiülesannete täitmisel, inspektsiooni suvepäevade ja jõuluüritustel osalemise eest. Hüvitise määr on 0,15 eurot ühe kilomeetri kohta. 6.1.2.6. Hüvitamisele kuuluvate sõitude korral võib teenistuja kasutada lühirendi teenust (Bolt Drive, Citybee vms) või kui inspektsioonil on sõlmitud mõne autorendi ettevõttega teenuse osutamise leping, siis sellist rendiautot. Juhul, kui inspektsioonil on sõlmitud renditeenuse osutamiseks teenusepakkujaga leping, esitatakse arve inspektsioonile. Kui teenistuja kasutab mõnda eelpool nimetatud lühirendi teenust, hüvitatakse talle tehtud kulutused. Kulude hüvitamine toimub läbi RTIP-i. 6.1.2.7. Igasugune inspektsioonile kulu kaasatoov sõit kooskõlastatakse eelnevalt vahetu juhiga. Samuti lepitakse kokku erandlikud kulude hüvitamised vahetu juhi ja peadirektoriga. 6.1.2.8. Juhul, kui teenistuja osaleb koolitusel, seminaril vms üritusel, mis toimub väljapool tema elu- ja/või töökohta ning kuhu ei ole võimalik minna muul viisil, võib ta erandkorras vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastatuna kasutada selleks samuti eelmises punktis nimetatud renditeenuseid. 6.1.2.9. Kui teenistujal ei ole mingil põhjusel võimalik autorendi teenust kasutada või esinevad mingid muud mõjuvad põhjused, võib ta menetlustoimingule sõiduks vahetu juhiga eelnevalt kooskõlastatult kasutada ka isiklikku sõidukit, mille kulud hüvitatakse punktis 6.1.2.5. nimetatud ulatuses. Kulude hüvitamine toimub läbi RTIP-i. 6.1.3. TERVISE EDENDAMISE KULUD 6.1.3.1. Teenistujatele kompenseeritakse aastas 400 euro ulatuses:. a) sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega seotud kulusid: näiteks spordiklubi liikmemaksud või treeningtunnid; b) tööandja olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiskulusid: kui tööandja pakub töötajatele oma spordirajatisi, saab nende ülalpidamiskulusid maksuvabalt katta; c) avalike rahvaspordiürituste osavõtutasusid: näiteks maratonide või teiste spordiürituste registreerimistasud; d) massaažiteenuseid; e) kulutusi teenustele, mida osutab tervishoiuteenuse osutamise tegevusloaga isik ja mis ei eelda arsti ettekirjutust: hambaravi, taastusravi, psühholoogilise ravi, füsioteraapia või logopeedilise ravi raames, ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja; f) töötervishoiuarsti ettekirjutusel suunatud teenused; g) ravikindlustuslepingu kindlustusmakse. 6.1.3.2. Hüvitise kasutamiseks esitab töötaja RTIP-i kaudu majanduskulude hüvitamise taotluse, lisades juurde arve ning maksmist tõendava dokumendi; 6.1.3.4. Finantspartner kontrollib dokumentide õigsust ja peab limiidi üle arvestust. 6.1.4. KUVARIGA TÖÖKS ETTENÄHTUD PRILLIDE MAKSUMUSE HÜVITAMINE 6.1.4.1. Nägemisteravust korrigeerivad abivahendid hüvitatakse teenistujale Vabariigi Valitsuse 15.11.2000.a määruses nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ toodud alustel kuni 160 euro ulatuses aastas. 6.1.4.2. Prillide maksumus hüvitatakse juhul, kui teenistuja on ametis töötanud vähemalt pool aastat, tema tööiseloom nõuab kuvariga töötamist ja tema nägemine on muutunud ametis töötamise aja jooksul. 6.1.4.3. Hüvitamise aluseks on töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi järeldus, et nägemisteravus on muutunud ning muutused on tõenäoliselt tingitud kuvariga töötamisest. 6.1.4.4. Prillide maksumuse hüvitamiseks esitab teenistuja peale töötervishoiuarsti, silmaarsti või optometristi juures kontrolli läbimist riigitöötaja portaalis majanduskulude moodulis nägemisteravust korrigeerivate abivahendite hüvitamise aruande ning lisab sellele juurde järgmiste dokumentide koopiad: 1) optometristi või silmaarsti retsept või töötervishoiuarsti otsus; 2) teenistuja nimelise kviitungi prillide arve tasumise kohta. 6.1.3. MUUDE KULUDE HÜVITAMINE 6.1.3.1. Erandjuhtudel võidakse kompenseerida teenistujatele ka ööbimise kulud, kui teenistusülesannete täitmine nõuab ööbimist. Selline majutuskulude hüvitamine lepitakse eelnevalt kokku peadirektoriga ja hüvitatakse kas arve alusel esitades kulude hüvitamise taotluse RTIP-i vahendusel või korraldatakse ööbimine inspektsiooni poolt nii, et arve saajaks on inspektsioon. 6.2. PÕHIVARA JA BILANSIVÄLINE VÄHEVÄÄRTUSLIK VARA 6.2.1. Vara kasutamises ja käsutamises lähtutakse Justiits- ja Digiministeeriumi kehtestatud korrast. 6.2.2. Vara soetusmaksumusega alla 1000 euro ei inventeerita. 6.2.3. Inspektsiooni vara (v.a sülearvuti) kasutamine väljaspool tööruume lepitakse kokku vahetu juhiga ja peadirektori teadmisel. KTT peab arvestust teenistujale välja antud ja/või koduseks kasutamiseks antud vara osas. 6.2.4. Kaotatud, rikutud või muul põhjusel tagastamata inspektsiooni vara hüvitamise (va sülearvuti) otsustab asutuse juht. 6.3. HÜVITISDOKUMENTIDE MENETLEMISE KORD 6.3.1. Rahalisi kohustusi puudutavate dokumentide menetlemist korraldab KTT ning neid kooskõlastab või kinnitab (v.a. punktis 6.3.5 nimetatud erandid) peadirektor. 6.3.2. Arvete ja kuludokumentide kooskõlastus- või kinnitusringi (v.a. punktis 6.3.5 nimetatud erandid) kuuluvad KTT finantspartner ja peadirektor. 6.3.3. Peadirektori tehtud majanduskulusid kooskõlastab valdkonnajuht vastavalt peadirektori asendamise korras toodud järjekorrale, ja KTT finantspartner. 6.3.4. Arved, kuludokumendid, lepingud ning nende alusel koostatud tööde üleandmisaktid, mis on seotud konkreetse valdkonnaga, kooskõlastab või kinnitab lisaks valdkonnajuht. Teenuse või eseme tellimisel informeerib tellija sellest oma valdkonna juhti ja KTT finantspartnerit. 6.3.5. Andmekaitse Inspektsioonile esitatud arvete menetlemine toimub e-arvekeskkonnas, mille administraator on KTT finantspartner, kes kontrollib arvete sisestuse õigsust ning suunab arved kinnitusringile. 6.3.6. KTT finantspartner ja KTT juht kooskõlastavad ning kinnitavad arveid ja kuludokumente, mille summa on kuni 200 eurot, arvestades, et need kulud kokku ei ületa kalendrikuus 500 eurot ja kuuluvad järgmistesse kululiikidesse: 1) bürootarbed; 2) esindus- ja vastuvõtukulud; 3) inventari remondi- ja hoolduskulud; 4) inventar ja selle tarvikud; 5) isikliku sõiduvahendi ja takso kasutamine; 6) kingitused ja auhinnad; 7) muud administreerimiskulud; 8) tõlketeenused; 9) kuvariga tööks vajalike abivahendite hüvitamise kulud. 6.3.7. Andmekaitse Inspektsiooni väljastatavad arved koostab RTK KTT finantspartneri dokumendihaldussüsteemi kaudu edastatud esildise alusel. 6.3.8. Kuludokumentide (sh lähetuste ning nägemisteravust korrigeerivate abivahendite kuludokumendid) menetlus toimub RTIP-s majanduskulude moodulis. Eelnevalt kokkulepitud kulude kohta koostab teenistuja portaalis majanduskulude aruande ning lisab sellele juurde skaneeritud kuludokumendid. 6.3.9. Ettevalmistatud lepingud edastatakse RTK-le dokumendihaldussüsteemis registreerimiseks ja peadirektorile allkirjastamiseks. Lepingus kokkulepitud tasude väljamaksmine toimub arvete alusel. Lepingus märgitud vastutav isik saadab allkirjastatud akti RTK-le registreerimiseks ning menetlusringile suunamiseks. 6.3.10. Riigi Kinnisvara AS-i tellitud büroopinna haldamisega seotud töid võtab vastu ja tööde üleandmise-vastuvõtmise akte allkirjastab KTT haldus- ja töötervishoiu spetsialist.  1. KOOSSEIS JA JUHTIMINE 1.1. INSPEKTSIOONI KOOSSEIS JA STRUKTUUR Inspektsioonis on 31 teenistuskohta. Teenistuskohtade koosseis ja tähtajalisus on kinnitatud eraldi käskkirjaga. Inspektsiooni tegevus jaguneb valdkondadeks. Valdkonda juhib valdkonnajuht. Täpsem inspektsiooni struktuur on välja toodud lisas 1. Valdkonnajuht võib oma töö paremaks korraldamiseks jagada teenistujad tiimideks, mida juhib tiimijuht. Täpse valdkondliku töökorralduse sh kooskõlastused jms kehtestab valdkonnajuht. Valdkondlike ülesannete täpsem kirjeldus on välja toodud punktis 1.2. Valdkonnajuhid ja inspektsiooni peadirektor moodustavad juhtkonna. Vastavalt Andmekaitse Inspektsiooni, Konkurentsiameti ja Patendiameti vahel sõlmitud koostöökokkuleppele osutab inspektsioonile alates 01.01.2022 tugiteenuseid (Tatari 39 majahaldus, riigivara ja vahendite haldamine, teabehaldus, finantsarvestuse ja aruandluse korraldamine ning töötervishoiu- ja tööohutusalase töö korraldamine, muu toetav tegevus nagu väikevara soetamine jms) Konkurentsiameti koosseisu kuuluv koostöö ja tugiteenuste osakond (edaspidi KTT). Alates 01.02.2025 osutab KTT inspektsioonile ka personalitöö korralduse teenust. 1.2. VASTUSVALDKONNAD 1.2.1 Peadirektori vastutusvaldkonnad on: • üld- ja personalijuhtimine; • asutuse eelarve sihipärane kasutamine; • tööõnne hoidmine; • strateegia; • asjaajamise korraldamine, planeerimine ja statistika. 1.2.2. Järelevalve valdkonna ülesanded on: • menetlemine: o järelevalve- ja väärteomenetluse läbiviimine ja menetluspraktika kujundamine; o uuringulubade taotluste menetlemine; o seirete ja auditite läbiviimine; • arvamuste andmine: o RIHA kooskõlastamine; o sisendi/arvamuse andmine õigusaktide eelnõudele; o andmekogude põhimäärustele arvamuse andmine; • nõustamine: o selgitustaotlustele ja märgukirjadele vastamine;  o infoliinile vastamine; o vajadusel koostöös teiste valdkondadega nõustamistel ja teavitustöös osalemine; • teavitustöö ja kommunikatsioon: teavitustöös ja avalikus suhtlemises osalemine oma pädevuse piires ja koostöös koostöövaldkonnaga; • juhendiloome: o oma valdkonna juhendmaterjalide koostamine; o sisendi andmine teiste valdkondade juhendiloomesse; • sise- ja väliskoostöö: o vastavalt pädevusele sisendi andmine rahvusvaheliste töörühmade suunistele; o vastavalt pädevusele erinevates koostöövormides, sh töörühmades osalemine; o teiste valdkondade töö toetamine oma pädevuse piires. 1.2.3. Koostöövaldkonna ülesanded on: • sise- ja väliskommunikatsioon: o selle juhtimine ja korraldamine; o kommunikatsiooniplaani ja strateegia koostamine; o aastaraamatu koostamine; • teavituskanalid: o sise- ja välisveebilehe aja- ning nõuetekohasena hoidmine; o artiklite, uudiste ja muude teavitusmaterjalide tootmine; o sotsiaalmeedia kontode haldamine; o koostöö hoidmine veebilehe arendusküsimustes RIK-iga; • teavitustöö korraldamine: teavitus- ja ennetustöö materjalide koostamine; • koolitamine: teabepäevade, koolituste ning muude ürituste korraldamine nii sisuliselt kui ka korralduslikut koostöös KTT-ga; • nõustamine: o kohapealne kui kirjalik nõustamine, o AKS-ide võrgustikud; o selgitustaotlustele vastamine; o infoliinis osalemine; • juhendiloome: o AKI juhendmaterjalide projektijuhtimine; o teiste valdkondade juhendmaterjalide väljatöötamises osalemine; • sise- ja väliskoostöö: o koostöö koordineerimine, korraldamine ja hoidmine erinevate partneritega, o välisdelegatsioonide vastuvõtt; o teiste valdkondade töö toetamine oma pädevuse piires; o nõukogudes, juhtrühmades ja mistahes muudes nõuandvates kogudes inspektsiooni esinduse tagamine ning teemadesse sisendi andmine; o Euroopa Andmekaitsenõukogu kommunikatsiooni ja andmekaitsespetsialistide alagruppides ja muudes rahvusvahelistes töögruppides inspektsiooni esinduse tagamine;  • üritused: o inspektsiooni sisemiste ürituste korraldamine koostöös KTT-ga, o väliste koostöökohtumiste korraldamine koostöös KTT-ga; • üldjuhtimise ja organisatsiooni areng: o üldjuhtimise toetamine, o koostöö korraldamine ning hoidmine KTT, Riigi Tugiteenuste Keskuse jt teenuste partneritega. 1.2.4. Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna ülesanded on: • rahvusvaheline koostöö: o Euroopa Andmekaitsenõukogu (EAKN) üldkogu ja konventsioon 108+ komitee üldkogu istungi materjalide ettevalmistamine ning peadirektori puudumisel üldkogul osalemise tagamine; o EAKN ja Euroopa Andmekaitseinspektori (EDPS) töörühmade kohtumiste ettevalmistamine (sh materjalide analüüsimine, seisukohtade kujundamine) ja nendel osalemine (sh Eesti seisukohtade kaitsmine); o EAKN-is vastu võetud otsustest, juhistest ja suunistest kokkuvõtete tegemine ning tõlkekontroll; • kohtu- ja vaidemenetluse praktika seiramine ja kokkuvõtted: o kohtupraktika sh Euroopa Kohtu (EK) ja Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) kohtupraktika seiramine ja lahendite analüüsimine ning kokkuvõtete tegemine; o ettepanekute tegemine inspektsiooni praktika kujundamiseks tulenevalt Euroopa kohtupraktikast, teiste liikmesriikide praktikast või EAKN suunistest ja juhistest; o kohtu- või vaidemenetluse praktikast tulenevalt ettepanekute tegemine järelevalve valdkonnale praktika kujundamiseks; • menetlemine: o suuremahuliste liikmesriikides kasutusel olevate Euroopa Liidu infosüsteemide järelevalve ning sellega seonduv koostöö teiste liikmesriikide järelevalveasutusetega, EDPS-iga, Euroopa Komisjoniga ja vajadusel teiste ametiasutustega; o rahvusvahelises infovahetussüsteemis IMI inspektsioonile suunatud menetluste ja küsimuste seiramine ja neile reageerimisvajaduse üle otsustamine ning menetlusse suunamine; o andmete välisriiki edastamiseks vajalike eeskirjade ja lubade (sh BCR) menetlemine; o auditite ja seirete läbiviimise tagamine oma vastutusvaldkonnas kaasates vajadusel teisi valdkondi; o inspektsiooni tegevuse peale esitatud vaiete osas vaidemenetluse läbiviimine; o kohtumenetluses inspektsiooni esindamine; • koolitus- ja teavitustöö: o koolitamine oma vastutusvaldkonnas, o sisekommunikatsioon ning väliskommunikatsiooni jaoks sisendi andmine oma vastutusvaldkonnas;  • juhendiloome: o inspektsiooni juhendiloomes osalemine tagades kooskõla EAKN-i, EK ja EIK ning siseriikliku kohtute seisukohtadega inspektsiooni seisukohtade kujundamisel; • arvamused eelnõudele: o Euroopa Liidu õigusaktide eelnõudele inspektsiooni arvamuste avaldamine; o siseriiklike õigusaktide eelnõudele arvamuste avaldamine; • nõustamine: o teiste valdkondade nõustamine ja vajadusel asutuseülese seisukoha kujundamine õigusküsimustes; o järelevalve valdkonna toetamine ja nõustamine väärteomenetluses ja muudes menetlustes; o isikute ja asutuste nõustamine oma pädevuse piires; o selgitustaotlustele vastamine. 1.2.5. Tehnoloogiavaldkonna ülesanded on: • kokkuvõtete tegemine, teavitustöö ja nõustamine: o infotehnoloogia ning elektroonilise side arengu seiramine; o valdkonda puudutavatest siseriiklikest ja rahvusvahelistest arengutest, õigusloomest ja probleemidest ülevaadete koostamine; o selgitus- ja teavitustöö tegemine mõjudest eraelule ja avaliku teabe kättesaadavusele; o selgitustaotlustele vastamine; • juhendiloome: o inspektsiooni juhendimaterjalide koostamine; o koostöös teiste valdkondadega neisse panustamine; • menetlemine: o läbiviimine või osalemine seiretes, auditites ja järelevalvemenetlustes lähtudes infotehnoloogia- ja andmeturbealase ekspertiisteadmistest; o rikkumisteadete menetlustes nõustamine ja juhendamine, vajadusel menetluste läbiviimine; • rikkumisteated ja teavitustöö: o rikkumisteadete esitamise teenuse kvaliteedi hoidmine sh teenuse kirjelduse ja juhisdokumentide koostamine; o rikkumisteadete esitamise kohustuse alase teavitustöösse panustamine; • sise- ja väliskoostöö: o inspektsiooni teistele valdkondadele infotehnoloogia, elektroonilise side ja andmeturbe alase oskusteabega toeks olemine; o tehnoloogia valdkonnas nii siseriikliku- kui ka väliskoostöös osalemine või selle toetamine; o EAKN tehnoloogia alagrupi ja teiste valdkonna spetsiifiliste rahvusvaheliste töögruppide töös osalemine. 1.3. PEADIREKTORI ASENDAMINE 1.3.1. Inspektsiooni juhib peadirektor, v.a. tema äraolekul – kui ta õigus teostada avalikku võimu on seaduse kohaselt peatunud või kui ta viibib välislähetuses. 1.3.2. Asendamise korda rakendatakse ka siis, kui peadirektori ametikoht on täitmata. 1.3.3. Peadirektori äraolekul asendatakse teda ilma eraldi käskkirja andmata sellises järjekorras: - järelevalve valdkonna juht - koostöövaldkonna juht - Euroopa koostöö ja õiguse valdkonna juht - tehnoloogiavaldkonna juht, - kõigi eelnevate teenistujate äraolekul asendab peadirektorit eraldi käskkirjaga määratud teenistuja. Asendamiskäskkirja puudumisel asendab peadirektorit kohal olevaist teenistujatest see, kes on inspektsioonis kõige kauem töötanud. 1.3.4. Selleks, et peadirektorit asendades ei oleks asendaja kohustatud tegema otsust või toimingut iseenda või temaga seotud isiku suhtes, teeb toiminguid, tehinguid ja otsuseid, sh teenistusalaseid ja asutuse siseakte asendaja osas teine tööl olev valdkonnajuht ülaltoodu järjekorras (näiteks, kui peadirektorit asendab järelevalve valdkonna juht, siis tema osas teeb otsuse või toimingu koostöövaldkonna juht jne). 1.3.5. Juhtimisalased vaidlused lahendab peadirektor. 1.4. ALLKIRJAÕIGUS NING KOOSKÕLASTUSED 1.4.1. Inspektsiooni esindab ja dokumentidele kirjutab alla peadirektor, kui ta ei ole selleks volitanud teisi inspektsiooni teenistujaid. 1.4.2. Dokumendile alla kirjutamisega võtab teenistuja endale vastutuse dokumendi eest. 1.4.3. Dokumenti kooskõlastades võtab teenistuja vastutuse, et ta on piisava hoolsusega kontrollinud dokumendi sisulist asjakohasust, õiguspärasust ja korrektsust. Erimeelsused tehtud muudatusettepanekute osas lahendatakse koostaja ja kooskõlastaja vahel läbirääkimiste teel. Kui erimeelsusi, eelkõige dokumendi juriidilise sisu osas, ei suuda pooled lahendada, lahendab need teenistujate juht. 1.4.4. Kooskõlastamise vajaduse nii dokumendi liigiti kui ka isikuliselt otsustab valdkonnajuht tehes selle oma valdkonna teenistujatele (kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis) teatavaks. Samamoodi teavitab valdkonnajuht muudatustest kooskõlastusprotsessis. Valdkonnajuhil on õigus delegeerida kooskõlastamine ja selle üle otsustamine tiimijuhile. 1.4.5. Üldjuhul allkirjastab dokumendi koostaja oma dokumendid ise. 1.4.6. Alljärgnevaid dokumente allkirjastab peadirektor: 1) selgitustaotluse, märgu- ja nõudekirja vastus, mille adressaadiks on Riigikogu liige, kohtunik, Eesti või välisriigi ametiasutuse juht või rahvusvaheline organisatsioon. Dokument kooskõlastatakse eelnevalt üldjuhul vahetu juhiga; 2) inspektsiooni vea kohta saadetav vabanduskiri; 3) arvamus õigusakti eelnõule; 4) vaideotsus inspektsiooni enda akti või toimingu peale esitatud vaide osas; 5) väärteoasjas esitatud määruskaebuse osas tehtud määrus; 6) inspektsiooni käskkirjad (sh asjaajamis-, personali- ja finantsküsimustes); 7) finantsdokumendid (nt. leping, voli- ja tagatiskiri vm inspektsioonile rahalisi kohustusi võttev otsus. 1.4.7. Punktides 4 ja 5 nimetatud dokumendid kooskõlastab eelnevalt vajaduse korral valdkonnajuht või tiimijuht (olenevalt valdkonnas kokku lepitud korrast). 1.4.8. Muude dokumentide allkirjastamisõigused: 1) kogu kirjavahetus isikute ja asutustega – allkirjastab koostaja vastavalt oma vastutusvaldkonnale ja talle vahetu juhi poolt antud ülesannetele. Kui nii on kokku lepitud, kooskõlastatakse dokument eelnevalt vahetu juhiga; 2) isikuandmete kaitse üldmääruse artiklites 46 ja 47 loetletud välisriikidesse andmete edastamise lubade väljastamine ja sellega seonduvale kirjavahetusele rahvusvahelise õiguse valdkonna juht või tema korraldusel muu teenistuja. 1.4.9. Peadirektori kooskõlastab või võtab teadmiseks järgmised dokumendid või menetluslikud otsused: 1) sunniraha sundtäitmisele pööramise dokument; 2) rahatrahvi sundtäitmisele pööramise dokument; 3) dokumendi koostaja või tema vahetu juht hindab, et menetluses olev asi võib päädida kohtuvaidlusega; 4) inspektsiooni poole pöördunud või menetlusaluse isiku osas on eeldada kõrgendatud avalikku huvi või otsus selles asjas võib mõjutada koostööd inspektsiooni partneritega; 5) menetluses oleva kaasuse suhtes juba esineb või võib eeldada kõrgendatud avalikku huvi või asjas tehtav otsus võib oluliselt mõjutada inspektsiooni partnerite senist töökorraldust; 6) menetluse või inspektsiooni teenistuja toimingu tulemusel on alust arvata, et võidakse inspektsiooni vastu esitada kahjunõue; 7) muudel, eelkõige strateegiliselt olulistes menetlustes ja juhtudel, mil peadirektor või valdkonnajuht peavad peadirektori kooskõlastust vajalikuks. 1.4.10. Inspektsioonile tugiteenust osutavad teenistujad koostavad järgmisi dokumente: 1) käskkirjad – KTT vastav teenistuja; 2) personalikäskkirjad – KTT personalispetsialist; 3) asutuse administreerimisega seotud muu kirjavahetus – KTT vastav teenistuja. 1.5. INFOVAHETUS JA KOOSTÖÖ 1.5.1. Asutuse-siseseks info jagamise eesmärgil toimuvad infotunnid. Infotunni toimumise aja määrab peadirektor. 1.5.2. Infotund on suunatud kõigile teenistujatele. Soovi korral võivad seal osaleda ka inspektsiooni toetav(ad) KTT tugiteenuste spetsialist(id). Infotund on informatiivset laadi ja seal annavad üldjuhul peadirektori ettepanekul ülevaate valdkonnajuhid või nende poolt määratud teenistujad. Samuti jagatakse teenistujatele teavet organisatsiooni seisukohast olulist teavet. Infotunnist osavõtt on vabatahtlik. 1.5.3. Valdkondlike koosolekute toimumise aja ja tiheduse üle otsustab valdkonnajuht andes sellest piisavalt ette teada oma valdkonna teenistujatele. 1.5.4. Organisatsiooni juhtimisalaste, kogu organisatsiooni puudutavate töökorralduslike ja muude oluliste küsimuste aruteluks ning omavaheliseks infovahetuseks toimuvad korralised juhtide (peadirektor ja valdkonnajuhid) koosolekud. Koosoleku sisu ja toimumise sageduse otsustab peadirektor teavitades sellest eelnevalt valdkonnajuhte. 1.5.5. Üldiseks infovahetuseks on inspektsioonil kasutusel meiligrupp [email protected]; asutuse infopostkast, mida haldab Riigi Tugiteenuste Keskus, on [email protected]; lisaks on valdkondadel ja tiimidel eraldi meiligrupid. Meiligruppide ja ligipääsude üle peetakse eraldi arvestust inspektsiooni juurdepääsude ülevaates., lisaks on valdkondadel ja tiimidel eraldi meiligrupid. Meiligruppide ja ligipääsude üle peetakse eraldi arvestust inspektsiooni juurdepääsude ülevaates. 1.6. VASTUTUS TÖÖKORRALDUSLIKU DOKUMENTATSIOONI EEST Vastutaja jälgib dokumendi asjakohasust ja rakenduspraktikat, viib sisse muudatused ning annab kolleegidele nõu ja teavet. Dokument Vastutaja Väärtused, missioon, visioon ja tegevuspõhimõtted peadirektor Põhimäärus peadirektor Inspektsiooni tööd mõjutavad valitsuse ja peadirektor justiitsministeeriumi korrad Riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse kord kaitset korraldav teenistuja Andmekaitsetingimused ja andmete töötluse ülevaade andmekaitse spetsialist peadirektor Tööplaan iga valdkonna osas valdkonnajuht peadirektor või tema poolt määratud Kodukord teenistuja Haldusmenetluse konspekt menetlusvaldkonna juht Haldus- ja väärteomenetluse dokumentide selgitav loetelu, menetlusvaldkonna juht näidisvormid, tüüp-tekstid E-ITS (või muu riigis tunnustatud infoturbe standard) ja tehnoloogiavaldkonna juht infoturberiskide hindamise mudel Töökeskkonna riskianalüüs KTT  2. ÜLDINE TÖÖKORRALDUS 2.1. TÖÖAEG JA -KOHT 2.1.1. TÖÖPÄEV 2.1.1.1. Tööpäev on 8-tunnine, rakendatakse paindlikku tööaega. Üldjuhul eeldatakse, et teenistuja on kättesaadav ajavahemikus 9.00-17.00. 2.1.1.2. Teenistuja saab inspektsiooni Tatari 39 ruumides viibida alates 6.00 kuni 22.00. 2.1.1.4. Teenistujal on õigus 30-minutilisele tööpäevasisesele vaheajale, mida ei arvestata tööaja hulka. Vaheaja kasutamine toimub üldjuhul ajavahemikul 11.00-14.00, kuid töö iseloomu arvestades ja vahetu juhiga kooskõlastatult võib kasutada ka muul sobival ajal tööpäeva jooksul. 2.1.1.3. Kuvariga töötamisel tehakse perioodiliselt puhkepause, et mitte kahjustada silmanägemist. 2.1.2. TÖÖKOHAST EEMALOLEK Töökohast eemalolekust nii töö- kui eraasjus informeerib teenistuja töökaaslasi, kellega tal on täita ühiseid tööülesandeid, ja märgib selle enda elektroonilisesse kalendrisse, mida teised teenistujad saavad vaadata. Elektroonilise kalendri ajakohasena hoidmine on igale teenistujale kohustuslik. Eemaloleku ajaks peab teenistuja postkastile seadistama automaateavitused eemal viibimise kohta. 2.1.3 KÜLALISTE VASTUVÕTMINE INSPEKTSIOONI RUUMIDES 2.1.3.1. Külalis(t)e inspektsiooni ruumidesse kutsumisel teavitab teenistuja sellest KTT vastavat teenistujat andes talle teada külalise nime ja saabumise aja. 2.1.3.2. KTT teenistuja aitab külalise fuajeesse. Inspektsiooni ruumides saadab külalist vastuvõttev teenistuja. Külaliste vastuvõtmisel abistab teenistujat KTT. 2.1.3.3. Koosoleku või kohtumise korraldamisel tuleb see märkida see vastavasse ruumi kalendrisse. Kalendrisse tuleb koosoleku kutsele märkida kõik koosolekul viibijad ja kas on tulemas külalisi väljastpoolt maja. Kutse koostamisel tuleb vältida AK teabe lisamist. 2.1.3.4. Kui teenistuja soovib külaliste teenindamisel täiendavalt KTT abi, siis teavitab ta vastavat teenistujat mõistliku ajavaruga. 2.1.4. KAUGTÖÖ 2.1.4.1. Kaugtöö on soositud. 2.1.4.2. Teenistuja märgib kaugtööl viibimise, või kui ta valdavalt on kaugtööl, siis kontoris viibimise, enda elektroonilisse kalendrisse, mida teised teenistujad saavad vaadata. Kalendri täitmise eesmärgiks on tagada juhile ja teistele teenistujatele ülevaade töö paremaks korraldamiseks. 2.1.4.3. Kaugtööl peab teenistuja tagama, et: a) ta on sellel ajal kättesaadav inspektsiooni võrgulehel avalikustatud telefoninumbrilt ja e-posti kaudu ning b) ta saab kasutada võrguühendusega arvutit, jälgides sealjuures Justiits- ja Digiministeeriumi haldusala infoturbe nõudeid. 2.1.4.4. Kaugtööl viibimisel tagab teenistuja, et ta on tööajal mõistliku aja jooksul sidevahendite abil kättesaadav, ta täidab tööülesandeid tähtaegselt, täites infoturbe nõudeid ega kasuta tööaega kõrvaltegevusteks. 2.1.4.5 Kaugtööl viibides peab teenistuja tehniliste ning infoturbeliste probleemide ilmnemisel, kui neid ei ole võimalik kaughalduse teel lahendada, olema valmis kaugtöö katkestama ja suunduma kontorisse, Tatari 39 ruumidesse. 2.2. MUU TÖÖKORRALDUS 2.2.1. KALENDRITE TÄITMINE 2.2.1.1 Töö planeerimiseks täidavad kõik teenistujad oma elektroonilist kalendrit, mida teised teenistujad saavad vaadata. Kalendrit tuleb täita ulatuses, mis on vajalik koosolekute ja muude ühiste tegevuste planeerimiseks. Teenistuja märgib kalendrisse kaugtööl ja/või kontoris töötamise päevad. 2.2.1.2. Asutuse-väliste isikute juurdepääs nii teenistujate kalendritesse kui ühiskalendrisse peab olema suletud. 2.2.1.3. Teenistuja, kes esineb või korraldab koolitust, märgib selle kalendrisse AKI koolitused ja kohtumised. Samasse kalendrisse märgib teenistuja ka nõustamised ja kohtumised. 2.2.1.4 Koosoleku või kohtumise korraldamisel tuleb see märkida see vastavasse ruumi kalendrisse. 2.2.2. MEMODE JA PROTOKOLLIDE KOOSTAMINE 2.2.2.1. Vajadusel välislähetuse ning majaväliste partneritega olulisemate nõupidamiste kohta koostab lähetatu või vastutav protokolliv teenistuja memo/protokolli ja säilitab selle Delta vastavas sarjas. 2.2.2.1. Memo on toimunu lühiülevaade, sisaldades vähemalt kokkulepitud ülesandeid, vastutajaid ja tähtaegu. Protokoll on põhjalikum ülevaade, sisaldades kokkulepitud või kokku leppimata jäänud seisukohti ning koostaja hinnanguid ja ettepanekuid. 2.2.3. TÖÖKESKKONNA VOLINIKU VALIMINE 2.2.3.1. Töökeskkonna volinik valitakse hääletuse teel, kus olevad kõik inspektsiooni teenistujad. Töökeskkonna volinik valitakse 4 aastaks. Valimine on läbiviidud, kui sellest võttis osa üle poole teenistujatest. 2.2.3.2. Voliniku kandidaate saavad esitada kõik teenistujad. Esitatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Peadirektor ei saa töökeskkonna volinikuks kandideerida. 2.2.3.3. Hääletamine on avalik, kui keegi ei nõua salajast hääletust. Valituks loetakse enim hääli saanud kandidaat. 2.2.3.4. Töökeskkonna volinik kinnitatakse peadirektori käskkirjaga. 2.2.4. ANDMEKAITSESPETSIALISTI JA INFOTURBE KOORDINAATORI AMETISSE NIMETAMINE 2.2.4.1. Andmekaitsespetsialisti nimetab käskkirjaga ametisse peadirektor. Inspektsiooni andmekaitsespetsialistiks ei saa olla peadirektor. Vastav teavituskanne tehakse äriregistrisse ning inspektsiooni kodulehele. 2.2.4.2. Andmekaitsespetsialist koostab ja hoiab asjakohasena isikuandmete kaitse üldmääruse nõuetest lähtuvat andmete töötlemisega seonduvat dokumentatsiooni, sh andmekaitsetingimusi, andmete töötlemise ülevaadet, andmete töötlemise rikkumiste ülevaadet. 2.2.4.3. Andmekaitsespetsialist osaleb Euroopa Andmekaitsenõukogu andmekaitseasutuste andmekaitsespetsialistide töörühmas. 2.2.4.4 Infoturbe koordinaatori nimetab käskkirjaga ametisse peadirektor.  3. PERSONALITÖÖ KORRALDUS 3.1. ÜLDINE KORRALDUS Kokkuleppel Konkurentsiametiga nõustab inspektsiooni personalitöö küsimustes ja korraldab personalitööd Konkurentsiameti koostöö ja tugiteenuste teenistuse (KTT) juht koostöös peadirektori või tema poolt määratud teenistujaga. 3.2. KONKURSS VABA AMETIKOHA TÄITMISEKS 3.2.1. Konkursi vaba teenistuskoha täitmiseks korraldab üldiselt vastava valdkonna juht koostöös personalispetsialistiga peadirektori teadmisel. Vastava valdkonna juht juhib konkursi läbiviimist ja teeb ettepaneku sobiva kandidaadi osas. Konkurssi valdkonnajuhi leidmiseks juhib peadirektor. 3.2.2. Konkurss koosneb dokumendivoorust, kirjalikust voorust (praktiline ülesanne) ja vestlusvoorust. Vajadusel võidakse loobuda kirjaliku vooru korraldamisest. 3.2.3. Valdkonnajuht või peadirektor, kuulates ära kandidaatide hindamisse kaasatud teenistujate arvamused, otsustab kandidaadi järgmisse vooru kutsumise ning teeb konkursi läbinud kandidaatide seast valiku. Kui konkursi läbiviimine on valdkonnajuhi pädevuses, kaasab ta lõpliku otsuse tegemisse peadirektori. 3.3 PRAKTIKAKORRALDUS 3.3.1. Praktikale asumiseks: a) esitab soovija määratud KTT teenistujale, kes haldab vastavat postkasti, avalduse koos kooli tõendiga (üli)õpilaseks olemise kohta ja eriala kohta; b) praktika sisulise korralduse eest inspektsioonis vastutab koostöö valdkond. Valdkonnajuht määrab praktika korralduse eest vastutava teenistuja. c) leiab koostöö valdkonna teenistuja praktikandile praktika juhendaja. 3.3.2. Praktika juhendaja: a) lepib kokku praktikandiga praktika eesmärgid ja oodatava tulemuse, vajadusel koostab koos praktikandiga vastavalt kooli õppekavale praktika programmi; b) tagab praktika läbimise vastavalt kokkulepitule; c) esitab õppeasutusele hinnangu praktika kohta ning vajadusel praktikandi iseloomustuse; võib saada õppeasutuselt juhendamise eest tasu samaaegselt inspektsioonist saadava töötasuga. 3.3.3. KTT teenistuja tuvastab praktikale tulija isiku, teeb eeltöö konfidentsiaalsuskokkuleppe sõlmimiseks, tutvustab inspektsiooni töökorraldust reguleerivaid dokumente. KTT vastav teenistuja korraldab praktikandile tööks vajalikud pääsuõigused ja sõlmib konfidentsiaalsuskokkuleppe. 3.3.4. Praktikant kasutab inspektsiooni vara sarnaselt teenistujale kehtestatud nõuetega. 3.3.5. Praktikale ilmumist takistavast põhjusest teatab praktikant koheselt praktika juhendajale. 3.3.6. Praktika-ülesannete täitmiseks võib praktikant inspektsiooni-väliste isikute ja asutustega kontakti võtta ainult juhendaja loal. Praktikandil ei ole õigust kirjutada alla inspektsiooni dokumentidele ega teha menetlustoiminguid. 3.3.7. Praktika lõppedes annab praktikant juhendajale üle asjaajamise ja inspektsiooni vara analoogselt teenistujale kehtestatud nõuetega ning tühjendab pärast asjaajamise üleandmist töökoha võrgukettal dokumendikausta ja e-postkasti. 3.3.8. Praktika ei ole üldjuhul tasustatav. 3.3.9 Eelarveliste vahendite olemasolul võidakse praktika juhendajale maksta lisatasu praktika juhendamise eest. Tasu suuruse kujunemisel võetakse arvesse praktika perioodi pikkus, sisu ja tulemus. Tasu kujunemisel võidakse arvestada ka praktikandi tagasisidet praktikale. 3.4. AMETISSE VÕTMINE JA TEENISTUSEST VABASTAMINE 3.4.1. Uuele teenistujale tellib ja teenistuja lahkumisel sulgeb tööks vajalikud (RTIP, Delta jms) pääsuõigused ning tutvustab DHS-s inspektsiooni töökorraldust reguleerivaid dokumente KTT personalispetsialist. KTT personalispetsialist teeb selleks IT-abi pöördumise. Uus teenistuja saab sujuvaks sisseelamiseks juhendaja. 3.4.2. Muudele tööks vajalikele infosüsteemidele pääsuõiguste loomist, sulgemist ning arvestuse pidamist korraldab personalispetsialist. Tööks vajalike infosüsteemide ligipääsu vajadusest annab personalispetsialistile teada teenistuja vahetu juht. 3.4.3. Tööks vajalike EAKN, EDPS infosüsteemide ja IMI pääsuõiguseid haldab Euroopa koostöö- ja õiguse valdkond. Vajadusel informeeritakse pääsuõigustest Euroopa Andmekaitsenõukogu sekretariaati. 3.5. TÖÖTÕEND JA VÄÄRTEGUDE KOHTUVÄLISE MENETLEJA TUNNISTUS 3.5.1. KTT korraldab teenistujate töötõendite tellimise ja vahetuse. Töötõend on kehtiv teenistuja teenistusaja vältel. Teenistuskohalt vabastamisel tagastab teenistuja töötõendi KTT-le . Teenistuja on kohustatud töötõendi kaotamisest teavitama koheselt KTT-d või vahetut juhti. 3.5.2. KTT väljastab väärtegude kohtuvälise menetleja tunnistused. Nende üle arvet peab KTT personalispetsialist/teabehalduspartner. Tunnistus väljastatakse tähtajatuna. Teenistuskohalt vabastamisel tagastab teenistuja tunnistuse KTT-le. Teenistuja on kohustatud tunnistuse kaotamisest teavitama koheselt vahetut juhti või KTT-d. 3.6. ARENGU- JA HINDAMISVESTLUS 3.6.1. Arengu- ja hindamisvestluse eesmärgiks on: a) teenistuja tööalaste prioriteetide läbiarutamine ja asutuse eesmärkidega sidustamine, b) mõlemapoolselt ausa ja avameelse tagasiside andmine, c) teenistuja arengu- ja koolitusvajaduste väljaselgitamine, d) järgmise perioodi eesmärkide seadmine ja eelmise perioodi kohta kokkuvõtete tegemine sh eesmärkide täitmise osas tagasiside andmine. 3.6.2. Arengu- ja hindamisvestlused toimuvad teenistuja ja vahetu juhi vahel vähemalt kord aastas. 3.6.3. Arenguvestluse käigus annab vahetu juht alluvale hinnangu aastaeesmärkide täitmise osas, samuti hindab eesmärkide täitumist teenistuja ise. Samuti seatakse eesmärgid järgmiseks perioodiks pidades seejuures silmas inspektsiooni strateegiat, kokkulepitud peasuundi ja aastaeesmärke. 3.6.4. Arengu- ja hindamisvestluse kohta tehakse kirjalik kokkuvõte ning seda tutvustatakse teenistujale. Vajadusel allkirjastatakse digitaalselt poolte poolt. Arenguvestluste kokkuvõtteid säilitatakse personalitöö vastavas kaustas. 3.7. PUHKUSTE KORRALDUSE HEA TAVA 3.7.1. Teenistuja esitab jooksva aasta puhkuste ajakava koostamiseks oma puhkusesoovi jaanuari jooksul Riigitöötaja Iseteenindusportaalis (RTIP). Puhkuse ajakavva tuleb märkida vähemalt 21 puhkusepäeva. 3.7.2. Ajakava puhkused kinnitab peadirektor; väljaspool puhkuse ajakava olevad puhkused ja puudumised kinnitab vahetu juht. 3.7.3. Üks katkematu puhkuseperiood peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Ülejäänud puhkuse planeerimisel tuleks vältida puhkuse võtmist selliselt, et üks puhkuseperiood lõpeb reedel ja teine algab sellele järgneva nädala esmaspäevast (ehk nn kunstlikult puhkuse pikendamist vältides puhkepäevi). Puhkuseperiood võib lõppeda reedega. 3.7.4. Taotluse puhkuse muutmiseks ja ajakavavälise puhkuse (sh õppepuhkuse) määramiseks esitab teenistuja vähemalt üks nädal enne soovitud puhkusele jäämise päeva RTIP-is. Teenistuja peaks võimalusel vältima pidevalt puhkuste muutmist ja pidevalt puhkuse väljavõtmist üksikute päevade kaupa. 3.7.5. Puhkuste vormistamisel arvestatakse RTIP-i teostatavuse loogikat ja seadeid. 3.7.6. Puhkuste võtmise heast tavast kinnipidamist järgib vahetu juht. 3.7.7. Enne puhkuse taotluse esitamist, eelkõige ajakava puhkuse planeerimist suveperioodil, konsulteerib teenistuja oma vahetu juhiga, et tagada valdkonna töö jätkusuutlikkus teenistuja puhkuse ajal. 3.8. TÄIENDAV VABA AEG 3.8.1. Teenistujal on õigus kasutada viis (5) kalendripäeva aastas isiklikul otstarbel nt tervise edendamise vms eesmärgil. 3.8.2. Taotluse isiklike päevade kasutamiseks esitab teenistuja läbi RTIP-i olles kooskõlastanud selle eelnevalt vahetu juhiga. 3.8.3. Üldjuhul tuleks vältida tervisepäevade võtmist vahetult enne ja/või pärast puhkust ja riigipühasid ning mitte kavandada neid süstemaatiliselt reedele ja/või esmaspäevale. Samuti peaks 2 või enama järjestikuse tervisepäeva võtmine olema erandlik. Kõigist eelpool mainitud olukordadest on võimalik teha erandeid, kui see on vältimatult vajalik ja see on läbiräägitud vahetu juhiga. Juhil on sellisel juhul õigus küsida täiendavaid põhjendusi. 3.8.4. Tervisepäevad on kasutamiseks kalendriaasta jooksul ega kandu edasi järgmisesse aastasse. 3.8.5. Teenistujal, kelle laps läheb I või II kooliastme klassi (1.-6. klass), on lubatud lapse esimesel koolipäeval töölt puududa. Samuti on õigus teenistujal vabale päevale oma lapse või lapselapse lasteaia, põhikooli, gümnaasiumi, kutseõppeasutuse või ülikooli lõpuaktuse päeval. Viimasel juhul ka siis, kui lõpetajaks on teenistuja ise. 3.9. LÄHETUS 3.9.1. Lähetuse vormistamiseks täidab ja esitab teenistuja eelneva lähetustaotluse RTIP-s. Sellele lisatakse kutse ja ürituse programm või päevakord. 3.9.2. Välislähetuse korral broneerib ja tellib sõidupileti, reisikindlustuse ning majutuse teenistuja ise kasutades selleks hanke võitnud reisikorraldaja(te) abi (reisipakkumise saamiseks partneri(te)lt on võimalik kasutada ka RTIP keskkonda). 3.9.3 Teenistuja võib broneerida ja tellida sõidupileti, reisikindlustuse ja majutuse ka teistelt teenusepakkujatelt, kes ei ole hanke võitnud reisikorraldaja(d). Seda tingimusel, et hanke võitnud reisikorraldaja pakkumised on kõrgema hinnaga kui teiste teenusepakkujate avalikult kättesaadavad hinnad ja teenistuja on selle teinud reisikorraldajale teatavaks ning andnud võimaluse mõistliku aja jooksul soodsam pakkumine teha. 3.9.4. Teenistuja esitab pärast lähetusest naasmist 5 tööpäeva jooksul RTIP-s lähetuskulude aruande koos kulutusi tõendavate dokumentidega. 3.9.5. Teenistujat toetab vajadusel lähetuse korraldamise planeerimisel vastav KTT tugiteenuste spetsialist. 3.9.6. Lähetuste aastaplaani ja eelarve koostamise eest vastutab Euroopa koostöö ja õiguse valdkond. 3.10. KOOLITUS INSPEKTSIOONI TEENISTUJALE 3.10.1. Koolituste planeerimine põhineb teenistuja initsiatiivil, arengu- ja hindamisvestlustel, vahetu juhi ettepanekutel ning eelarve võimalustel. 3.10.2 Teenistuja koolitussoovi kiidab heaks vahetu juht ja osalemise otsustab peadirektor, koolituse arvestust peab KTT personalispetsialist. 3.10.3. Teenistuja hoolitseb enesearendamise ja kvalifikatsiooni säilitamise eest vähemalt ametikohal esitatavate nõuete ulatuses, tehes ettepanekuid enda tööalaseks koolitamiseks ning otsides ka ise endale sobivaid koolituspakkumisi. 3.10.4. Koolitusel osaleja peab olema valmis kolleegidega jagama ja edasi andma koolitusel omandatud teadmisi ning saadud materjale. 3.10.5. Teenistuja võib peadirektori nõusolekul kasutada erandkorras osa tööajast tasemekoolitusel ja vabahariduskoolitusel osalemiseks eeldusel, et tööülesannete täitmine ei kannata. 3.11. TÄHTPÄEVADE TÄHISTAMINE JA LÄHEDASE KAOTUS 3.11.1 Inspektsioon peab teenistujat sünnipäevade puhul meeles kingitusega, juubelite puhul ka lilledega (juubeliks loetakse 0-ga lõppevat arvu). 3.11.2. Tööjuubelite puhul 5 ja 0-ga lõppevat arvu tunnustatakse kingiga. 3.11.3. Lapse sünni puhul, kui teenistuja suundub rasedus- ja sünnituspuhkusele teeb asutus kingituse ja peale lapse sündi saadetakse lilled. Lapse sünnist teavitab teenistuja KTT personalispetsialisti või vahetut juhti. 3.11.4. Pulmade puhul peab asutus meeles lilledega. Teenistuja teavitab sellest vahetut juhti või KTT personalispetsialisti. 3.11.5. Lähedase surma korral (ülenejad ja alanejad sugulased, vend, õde) teavitab teenistuja vahetut juhti või KTT personalispetsialisti. Töölt puudumine toimub kokkuleppel vahetu juhiga. 3.12. TÄIENDAV HAIGUSHÜVITIS Inspektsioon maksab teenistujale töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigestumise või vigastuse haigushüvitist teise ja kolmanda kalendripäeva eest 70 % tema töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud keskmisest töötasust. 3.13. ASJAAJAMISE JA VARA ÜLEANDMINE 3.13.1. Enne teenistussuhte lõppemist või teenistussuhte peatumist annab teenistuja oma menetlused ja dokumendid (asjaajamise) üle vahetule juhile. Ametitõendi, uksekaardi, võtme, vara ja muu inspektsioonile kuuluva vara annab teenistuja üle selleks määratud KTT töötajale. 3.13.2. Teenistussuhte lõppemisel tühjendab teenistuja pärast asjaajamise üleandmist OneDrive’is ja arvuti kõvakettal isiklikud dokumendid ja kustutab isiklikud kirjad e-postkastist. 3.13.2. Pärast teenistusest vabastamist suletakse teenistuja e-postkast hiljemalt sama päeva õhtuks. 3.13.3. Kui asjaajamise üleandmine ei ole võimalik, võtab asjaajamise üle peadirektor. 3.13.4. Teenistussuhte lõppemisel peab teenistujaga lahkumisvestluse KTT personalispetsialist.