ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Pavel Budnikov Teie 11.06.2025
KÜ Priisle tee 1
[email protected] Meie 30.06.2025 nr 2.2-9/25/1894-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, milles küsite selgitusi kaameraga uksesilmade
paigaldamise seaduslikkuse osas. Soovite teada saada, kuidas oleks võimalik selliste seadmete
kasutamine korteriühistus seaduslikult korraldada.
Kaamerad kortermajas ühiskasutatavates ruumides või territooriumil on olemuslikult maja
omanike (ühistu liikmete) vaheline kaasomandi valdamise küsimus, mille saab kokku leppida
ühistu siseselt. Siia hulka kuuluvad ka juhtumid, kus elanikud on paigaldanud oma korteriuksele
kaameraga uksesilma või muu salvestusseadme, mis on suunatud ühiskasutatavasse alasse (nt
koridori) ja salvestab seal toimuvat.
Kui kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides osad liikmed teevad midagi sellist, mis teisi
häirib, tuleb sellest rääkida inimeste endaga või kokku kutsuda ühistu koosolek. Korteriühistu enda
pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.
Valvekaamerate kasutamine on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) järgi isikuandmete
töötlemine, milleks on vajalik seaduslik alus. KÜ võib ühistu territooriumil kaamerate kasutamise
õiguslikkuse tagada kahel erineval viisil.
Esiteks on võimalik kaamerate paigaldamiseks sõlmida korteriomanike kokkulepe. Kui aga
üksmeelele ei jõuta, siis saab seda teha ühistu üldkoosoleku otsusel häälteenamusega. Vastavalt
Riigikohtu praktikale1 on valvekaamerate paigaldamine kaasomandi osale kaasomandi tavapärane
valitsemine, mille üle korteriomanikud otsustavad häälteenamuse alusel2, kuid kaamerate
paigaldamine võib endast kujutada ka kaasomandi eseme majandusliku otstarbe muutmist, mille
jaoks on vaja korteriomanike kokkulepet3.
Korteriomanike kokkulepe võib olla vajalik juhul, kui kaasomandi esemel toimuvat jäädvustanud
videomaterjali kasutamist ei piirata ja see riivab tugevamalt korteriomanike õigust privaatsusele.
Sel juhul peab seaduslikuks valvekaameraga isikuandmete töötlemiseks küsima kõikide
korteriomanike nõusolekut, mis saab väljenduda KrtS § 13 lg 1 kohases korteriomanike
kokkuleppes.
1
Riigikohtu 12.04.2023 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2549, p 11.3 ja järgnevad.
2
KrtS § 35 lg 1: Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad
korteriomanikud häälteenamuse alusel, kui korteriühistu põhikirjaga ei nähta ette rangemaid nõudeid.
3
KrtS § 38 lg 1: Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse
tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Kui korteriomanikud ei ole valvekaamerate paigaldamiseks kokkulepet sõlminud, saavad
korteriomanikud KrtS § 35 lg 1 järgi otsustada korteriomanike üldkoosolekul häälteenamusega
paigaldada majja valvekaamerad, tuginedes õigustatud huvile4 (IKÜM art 6 lg 1 punkt f). Sellise
otsuse eelduseks on see, et õigustatud huvi on hinnatud. Korteriomanikud saavad üldkoosolekul
häälteenamusega valvekaamerate paigaldamise vastu võtta, kui lisaks eelnevalt teostatud
õigustatud huvi analüüsile otsustatakse häälteenamusega ka valvekaamerate kasutamise
tingimused. Seega üldkoosoleku otsusest häälteenamusega piisab, kui üldkoosoleku otsustatakse
kaamerate paigaldamine ning mh kaameratega jälgimine ja salvestiste väljaandmine on
reguleeritud. Näiteks selliselt, et jäädvustatud videomaterjal avalikustatakse üksnes piiratud
juhtudel (süütegude või muude rikkumiste toimepanija tuvastamiseks) ning valvekaamerate
valitseja ei saa valvekaamerate jäädvustatud videomaterjali muudel eesmärkidel kasutada ega
avalikustada.
Selgitame, et korteriühistul on üldkoosoleku otsusega võimalus kokku leppida ka selles, et
ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Vastavad reeglid
kaasomandiosade kasutamisele saab paika panna kasutuskorra kokkuleppega. Samuti saab kokku
leppida, et ühistu juhatus demonteerib omavoliliselt paigaldatud kaamerad ja tagastab omanikule,
nt kui isik ei ole ise seda hoiatuse edastamist teinud jms. Tallinna Ringkonnakohus on leidnud et
selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele.5
Kui isik edaspidi ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, oleks see sel juhul aluseks tema vastu
kohtusse pöördumiseks või muude meetmete kokkulepitud kasutamiseks. Oluline on see, et
võõrast vara ei ole lubatud kahjustada või lõhkuda.
Täpsemat infot kaamerate kasutamise kohta on võimalik lugeda Andmekaitse Inspektsiooni
koostatud juhendist, KKK-st ja videovalve korraldajale koostatud nõuannetest. Lisaks on
inspektsioon koondanud eraldi info korteriühistutele.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Mona-Reti Pavlov
jurist
peadirektori volitusel
4
Õigustatud huvi juhend, leitav https://www.aki.ee/isikuandmed/juhendid-ja-materjalid/oigustatud-huvi.
5
Tallinna Ringkonnakohtu 15.11.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-12460.
2 (2)