ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Kersti Kuusk Teie 03.06.2025 nr
Flint Kaubandus OÜ
[email protected] Meie 18.06.2025 nr 2.2-9/25/1793-2
Vastus selgitustaotlusele
Andmekaitse Inspektsioon (AKI) sai Teie pöördumise, milles soovite selgitusi, kas teenuse osutaja
saab teenuse osutamise käigus tehtud videoid hiljem oma äranägemisel kasutada (sh enda
reklaamimiseks vms).
Selgitame, et igasuguseks isikuandmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus. Isikuandmete
töötlemise (sh avaldamise) õiguslikud alused tulenevad isikuandmete kaitse üldmääruse artiklist 6
(nõusolek, leping, õigustatud huvi jms). Videoteenuseid osutanud ettevõtte tehtud videote (ja ka
piltide) avaldamise osas saab üldiselt tulla kõne alla leping või nõusolek. Selgitate, et nõusolek
andmete avaldamiseks puudub. Niisiis seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust
läbi siiski viiakse, peab isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja
tõendama iga andmetöötleja ise. Kui alus puudub, siis isikuandmeid töödelda ei tohi.
Siiski märgiksime, et see on üsna levinud praktika, et sarnaseid teenuseid osutavad ettevõtted või
füüsilised isikud (nt fotograafid) soovivad oma tehtud töid hiljem kasutada reklaami eesmärgil.
Sellegipoolest, kuigi teenuseosutajal on üldjuhul autoriõigus oma loodud materjalidele, on
salvestatud isikutel õigus isikuandmete kaitsele, kuna video sisaldab nende isikuandmeid (kujutis).
Seetõttu on eriti oluline, et selliste teenuste tellimisel või osutamisel sõlmitaks selged kokkulepped
ka videote edasise kasutamise osas (sh kellele kuulub autoriõigus, luba reklaamida jne).
Teenuseosutaja ja klient peavad lepingus täpselt määratlema teenuse osutamise tingimused.
Oluline on, et Andmekaitse Inspektsioon ei anna hinnangut lepingute sõlmimisele. Selliste
lepinguliste vaidluste osas, kui pooled ei saa ise kokkuleppele, on seadusandja näinud ette
võimaluse pöörduda tsiviilkohtusse.
Samuti on inimesel endal, kelle õiguseid on rikutud, pöörduda tsiviilkohtusse. IKÜM artikkel 82
ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lõike 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase
väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu
isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kohtus saab
vajadusel nõuda ka kahju hüvitamist või kujutise kasutamise eest tasu nõuda, vajadusel
edaspidisest sarnasest tegevusest hoidumist, mis on vajalik kui tegemist on järjepideva tegevusega
(jätkuv avaldamine veebilehel vms).
Kokkuvõttes, kui videoteenust pakkuv ettevõte ei suuda tõendada õigusliku aluse olemasolu, tuleb
videote avaldamine lõpetada. Siinkohal siiski soovitaksime osapooltel omavahel veelkord suhelda
ning leida läbirääkimiste teel mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe, sh vajadusel isikud udustada
vms.
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Loodame, et meie selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Liina Kroonberg
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)