Tervishoiuasutuste energiatõhusus

Meie 08.11.2023 nr 1.2-2/134-1 Rahandusministeerium Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Ühtekuuluvusfondi meetme 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ rakendamiseks koostatud ministri käskkirjaga kinnitatavad toetuse andmise tingimused „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“. Toetuse andmise tingimuste kinnitamise eelduseks on Euroopa Komisjoni poolt Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 rakenduskava muudatuse heakskiitmine, sest eelnõu sisaldab muudatusega seotud rakenduskavasse lisatavaid näitajaid. Palume tagasiside edastada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister Lisad: 1. TAT raamtekst 2. TAT seletuskiri 3. KK eelnõu 4. SK lisa 1 riskide hindamine 5. SK lisa 2 põhiõiguste harta 6. TAT lisa 1 Lisaadressaadid: Riigi Tugiteenuste Keskus Kliimaministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Eesti Haiglate Liit Narva Haigla SA Kuressaare Haigla SA Pille Lumi, 5918 1391 [email protected]  Tervise- ja tööministri käskkirjaga kinnitatavate toetuse andmise tingimuste „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus Käskkirja alusel rahastatakse Ühtekuuluvusfondi (ÜF) vahenditest Narva haigla projekti „Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus” ja Kuressaare haigla projekti „Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus”. Tervishoiukorralduslikus mõttes tõmbekeskustest kaugemal asuvad kaasajastatud ja energiatõhusate integreeritud heaoluteenuste keskuste arendamine aitab kaasa sotsiaalsema ühiskonna loomisele sh tagab elanikele kättesaadavamad integreeritud tervise- ja sotsiaalteenused, loob eelduse vähendamaks erinevate elanikkonna gruppide teenuste kättesaadavuse erinevust, toetab elanike parema tervise säilitamist ja seeläbi kõrgema vanuseni tervena elada jäänud aastate arvu. Läbi energiatõhusate ja ökonoomsete taristute loomise panustatakse kliimaeesmärkide saavutamisse, sh aidatakse kaasa ELi majanduse CO2-heite vähendamisele. Aastaks 2050 kliimaneutraalsuse saavutamise võimaluste uuringu peamine soovitus on kiirendada investeeringuid energiatõhususse nii hoonete, transpordi kui ka tööstuse osas, kuna need meetmed toovad kaasa nii kasvuhoonegaaside heite vähendamise kui ka rahalise säästu. Integreeritud energiatõhusad heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused tagavad jätkusuutliku teenuste kättesaadavuse, elanike parema tervise, võrdsed võimalused ja parema elukeskkonna piirkonna elanikele. Lisaks toetab energiatõhusate tervishoiuasutuste loomine Euroopa Liidu kliimaeesmärke aastateks 2030 ja 2050. TAT ja ühtlasi meetme 21.2.1.3 eelarve on 35 294 118 eurot, sh ÜF toetus 30 000 000 eurot (85%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 3 529 412 eurot (10%) ja toetuse saajate (elluviijate) omafinantseering 1 764 706 eurot (5%). Projektide eelarve jaguneb kahe projekti vahel võrdselt. Projektid moodustavad eluliselt ühtse terviku Euroopa Regionaalarengu Fondi meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ raames loodavate integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamisega. Eelnõu on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Pille Lumi (tel 5918 1391, [email protected]), välisvahendite juht Marilin Sternhof (tel 5916 3465, [email protected]) ja tervisesüsteemi arendamise osakonna nõunik Reena Müller (tel 5918 5705, [email protected]), tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste (tel 626 9127, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetamata. Toetatavad projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. II Eelnõu sisu ÜFi vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mille koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 võib rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TAT ning määrata selle elluviija. TAT sisaldab meetme ja projektide eesmärkide ja tegevuste kirjeldust, eelarvet, sihtrühma, tulemusi, seost Eesti riigi pikaajalises arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ning heaolu ja rahvastiku tervise arengukava eesmärkidega ning rakendamise tingimusi. TAT sisaldab 11 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“; 2. punkt „Toetatavad tegevused ja eesmärk“; 3. punkt „Näitajad“; 4. punkt „Eelarve“; 5. punkt „Kulude abikõlblikkus“; 6. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 7. punkt „Elluviija kohustused“; 8. punkt „Aruandlus“; 9. punkt „Projektide muutmine“; 10. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“; 11. punkt „Vaiete lahendamine“. Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“ Toetatavad projektid panustavad „Eesti 2035“ peasihti „Elukeskkond” ja alasihti „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises, elamute ja mitteelamute energiatarve, keskkonnatrendide indeks, kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides, ligipääsetavuse näitaja ja tervena elada jäänud aastad sünnil. Nii vanemaealiste elanike osakaal rahvastikus kui ka puudega inimeste arv tõuseb, millest tulenevalt on vajalik kaasajastada ja rajada integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuseid, et parandada hästi seostatud teenuste paremat kättesaadavust ning ajakohastada tervishoiuteenuste osutamise tänaseid taristuid, mis ei arvesta piisavalt rahvastiku muutustega ega paku küllaldast tuge kaasaegsete teenuste seostatud osutamisel, sh ei ole energiatõhusad. Elanikkonna tervise ja töövõime tagamiseks on oluline hea keskkonnaseisundi tagamine. Kuigi praeguseks on kasvuhoonegaaside koguheide Eestis võrreldes 1990. aastaga esialgsetel hinnangutel vähenenud 54%, on Eesti majandus siiski üks heitemahukamaid Euroopas – ühe SKP euro kohta on kaks korda rohkem kasvuhoonegaaside heidet kui ELis keskmiselt (2017. aastal). Samal ajal on Euroopa Liit seadnud eesmärgi jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni, mis tähendab, et peame tegema kõigis valdkondades teadlikke ja keskkonnasäästlikke otsuseid. Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk- järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik. Luues energiatõhusaid tervishoiutaristuid aidatakse otseselt kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele. Meetme sekkumise koodiks on 044, sekkumise koodi nimetus: „Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed“. Sekkumisvaldkonna kliimakoefitsient on 40%, mis näitab, et antud meede panustab otseselt kliimaeesmärkidesse. 2 Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Kasutusel on uuenduslikud tehnoloogiad ja looduslähedased lahendused, mis tagavad hea elukeskkonna terves Eestis. Projektide vajalikkuse põhjendus Sotsiaalmajandusliku ja geograafilise positsiooni tõttu teistest maakondadest eristuvatesse piirkondadesse riigi äärealadel on vajadus luua maakondlikud energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused. See loob võimaluse integreerida nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise, et parandada teenuste osutamist elanikele kodumaakonnas kohapeal. TAT-i raames rekonstrueeritakse SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla taristud energiatõhusamaks, mille tulemusena vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused ning primaarenergia aastane tarbimine. Projektid on vajalikud, et luua võimalused integreeritud inimkesksete teenuste osutamiseks sh esmatasandi tervishoiu, eriarstiabi ja sotsiaalhoolekande teenuste tervikliku kättesaadavuse tagamiseks ühtsel energiatõhusal taristul. Tervishoiuteenuste osutamise vaates on kõrgema etapi teenuste osutamine Tallinnas ja Tartus. Narva ja Kuressaare haigla asuvad kiiretes arstiabi vajavates olukordades neist kaugemal, mille tõttu tuleb luua võimekus kohapeal, et tagada teatud valmisolek, sh ka taristu näol. Lisaks ennetatakse globaalsetest olukordadest tulenevaid võimalikke riske. Oma piirkonna elanike vaatest on Narva ja Kuressaare olulisimad tõmbekeskused. Eesti on võtnud sihiks luua üle riigi integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused. Esimene selline valmib Viljandisse. Järgemööda ja vastavalt võimekusele soovitakse sellised keskuseid juurde luua. Läbi selle on teenused integreeritumad, arstiabi kättesaadavus ning kvaliteet paraneb ja taristud on keskkonna sõbralikumad ning aitavad kaasa kliimaeesmärkide täitmisesse. Narva ja Kuressaare haigla maakondlikud energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused on projektideks valitud, sest asuvad tervishoiu korralduslikust aspektist vaadatuna tõmbepiirkondadest kaugemal. Kuressaare haigla asub Eesti suurimal saarel ja Narva haigla Idas Eesti piirilinnas Narvas. Projektide valikul võeti muuhulgas arvesse võimalikke ühendusriske ja merepiiri, Ida-Virumaa on strateegiliselt oluline piirkond ning mitmete näitajate poolest nõrgim piirkond Eestis. Narva haigla ja Kuressaare haigla taristud on üldhaiglatest ehitusaastate mõttes vanimad, sh vananenud funktsionaalsete lahenduste ja korpuste asukohtadega. Meetme piiratud eelarve tõttu ei ole võimalik teiste haiglavõrgu kava haiglate energiatõhususe suurendamiseks vahendeid suunata. Kaasajastatud energiatõhusad taristud peavad toetama patsiendi vajadustest lähtuva tervikteenuse osutamist, elanike parema tervisetulemi saavutamisel on oluline üha tihedam koostöö erinevate teadmiste ja oskustega spetsialistide koostöös nii tervise- kui ka sotsiaalsektorist kaasajastatud ja toetaval taristul. Teenuse osutamise vajadused on pidevas muutmises, uute tehnoloogiate ja muude innovaatiliste lahenduste kasutusele võtmise eelduseks on kaasajastatud energiatõhusamad teenuste osutamist toetavad taristud. Oluline on, et taristu rekonstrueerimise tulemusena saaks hoone tervishoiuasutusena kasutusele võtta, sh oleks rekonstrueeritud taristu ligipääsetav. Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus SA Narva Haigla erinevad struktuuriüksused paiknevad kahel kinnistul, kuues hoones. Hooned ei vasta kaasaja teenuste osutamise ootustele, hoonete planeeringud on vananenud, teenuste osutamine on killustunud ja vajavad integreeritud teenuste osutamise vajadusele toetavat energiatõhusat taristulahendust. 1970. aastatel rajatud aktiivravikorpus (v.a mõned osad), aga 3 samuti ka mitmed kompleksi kuuluvad väiksemad hooned on füüsiliselt ja moraalselt vananenud, hoonete tehnosüsteemid on amortiseerunud. SA Narva Haigla tänane taristu ei vasta kaasaegsetele energiatõhusate hoonete tingimustele. Haigla 1 hoone on valminud 1977. aastal ning vajab tervikuna rekonstrueerimist, sh nii soojustuse, tehnosüsteemide kui ka ruumilahenduste osas. Oluline on paigaldada ka uued, energiasäästlikumad meditsiiniseadmed. Hoone koosneb kolmest korpusest: 6-korruseline ravihoone, 3-korruseline keskmine hooneosa ning 3-korruseline 2013. aastal rajatud juurdeehitus. Kõigil kolmel hooneosal on lisaks keldrikorrus, mille kaudu on kõik hooneosad ühendatud omavahel ja tunneli kaudu ka haiglakompleksi teiste hoonetega (Haigla 3 ja Haigla 5). Ravihoone ja keskmine hooneosa on ühendatud ruumimahuga ka 1–3 korrusel. Hoone kõrgeim blokk on 6-korruseline ja energiatõhusam keskkond saavutatakse EMO, operatsioonibloki, onkoloogia- ja hematoloogiakeskuse, intensiivravi, hemodialüüsi ja taastusravi, õendushoolduse (hoone laiendus 3-korruseline) ja patoloogia teenuste osutamise ruumide rekonstrueerimise läbi. Hoone rekonstrueerimise tulemusel hoone energiatõhusus suureneb ja keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ning soodustab elanike parema tervisetulemi saavutamist. Projekti elluviimine tagab jätkusuutliku ja kaasaegse tervishoiuteenuse osutamise Eesti riigi jaoks strateegiliselt tähtsas piirilinnas. Projekt nr 2: Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus SA Kuresaare Haigla C-korpus on valminud 1940-ndatel aastatel, 1986. a valmisid juurdeehitusena A- ja B-korpused ning 1993. a valmis D-korpus. 2021. a rekonstrueeriti Euroopa Regionaalarengu Fond meetme tegevuse 2.4.2 kaasabil D-korpuse esimene korrus esmatasandi tervisekeskuseks. D-korpuse teisel korrusel paikneb hooldekodu ja kolmandal korrusel haigla taastusravi üksus. Hoonete planeeringud on vananenud, teenuste osutamine on killustunud ja vajab integreeritud teenuste osutamise vajadusele toetavat kaasajastatud energiatõhusat taristulahendust. SA Kuressaare Haigla tänane taristu planeering ei vasta kaasaegsete integreeritud teenuste osutamise vajadustele ja vajab energiatõhusamaid taristulahendusi, et tagada strateegiliselt olulises piirkonnas kaasajastatud teenuste osutamist toetav taristu. Ühtse integreeritud tervise- ja heaoluteenuste keskuse terviklahenduse saavutamine tagatakse esmalt aktiivravi koondumisega A-korpuse vahetusse lähedusse rajatavasse juurdeehitusse (E - korpusesse, mis rajatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ kaasabil), rekonstrueeritakse A-, B- ja C-korpuse tehnosüsteemid ja viimaseid puudutavad ruumilahendused. C-korpusesse kavandatakse ruumilahendused integreeritud sotsiaal- ja tervishoiuteenuse osutamiseks, üld- ja erihoolekandeteenusteks ning iseseisva statsionaarse õendusabi teenuste osutamiseks. Korpuste rekonstrueerimise tulemusel hoone energiatõhusus suureneb ja kaasaegne keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ning soodustab elanike parema tervisetulemi saavutamist. Punkt 2 „Toetatavad tegevused ja eesmärk“ Punktis 2 kirjeldatakse projektide kaupa TAT eesmärkide ja tulemuste saavutamist, sh puutumust riigiabi andmisega. Mõlema projekti juures tuuakse välja sihtrühm ja projekti abikõlblikkuse periood. Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikest 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 4 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist, nimetatud tegevusi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Näiteks kui on kavas küttesüsteemi uuendada, siis energiaallikaks ei saa olla fossiilsed kütused, seega näiteks maagaasil toimivad lahendused ei ole abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk aastaks 2030 minna üle taastuvenergiale. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava DNSH (ing.k. do no significant harm ehk ei kahjusta oluliselt) analüüsist lähtuvalt ei tuvastatud meetmel potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Projektide elluviimise järgselt peavad olema vähenenud konkreetsete haiglate kasvuhoonegaaside heitkogused ja primaarenergia aastane tarbimine. TAT koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. Toetuse kaasabil rekonstrueeritava taristu eeldatav kestus on vähemalt viis aastat, seega peab olema tagatud taristuinvesteeringute kliimakindlus, millest tulenevalt peab elluviija esitama RÜ-le enne esimese maksetaotluse esitamist kliimakindluse tagamise dokumentatsiooni. Riigi Tugiteenuste Keskus on välja töötanud kliimakindluse hindamise juhendi1, mis tugineb Euroopa Komisjon välja antud teatisel nr 2021/C 373/012, millega kehtestatakse taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027, et tagada kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise meetmete integreeritus toetatavates projektides. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu, jäätmete käitlussüsteemid, muud materiaalsed varad. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Käesoleva meetme vahenditest uue taristu ehitamine abikõlblik ei ole. Kuna tegemist on kinnisvaraarendusega (Euroopa Investeerimispanga juhendist täpsustavalt: haiglad, koolid, sotsiaalsed majad), siis ei ole CO2 jalajälje hindamine nõutud ja ei ole vaja esitada kliimaneutraalususe hindamise dokumentatsiooni, aga vaja on esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon vastavalt EK (Euroopa Komisjoni teatisest nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“(ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92)) kliimakindluse tagamise juhendile ning RTK veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Taristu planeerimisel on oluline lähtuda kestliku arengu ja kvaliteetse ruumi aluspõhimõtetest ning juurutada elukaarepõhist mõtlemist.3 Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus Statistikaameti 01.01.2023 andmete seisuga on Narva linnas 53 875, Narva-Jõesuu linnas 4269 ja Sillamäe linnas 12 452 elanikku. Statistikaameti andmetel väheneb järgnevatel kümnenditel Narva piirkonnas elanike arv kokku, kuid suureneb vanuserühma 65+ kuuluvate elanike arv. Haigla 1 hoone näol on tegu 6. korruseline hoonega, millel on 3-korruseline keskmine osa, mis on valminud 1977. a ning 3-korruseline juurdeehitus, mis on valminud 2013. aasta. Hoone suletud netopind on koos 2013. a ehitatud laiendusega (3035 m2) 16 603 m2. 1 Keskkonnanõuded | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee) 2 Euroopa Liidu C 373/2021 (europa.eu) 3 Vabariigi Valitsuse rohepoliitika eesmärgid ja tegevused, vt Rohepöörde tegevusplaan 2023-2025 4. peatükki 5 Hoone koosneb kolmest korpusest: 6. korruseline hoone, kuhu on koondatud suur osa SA Narva Haigla aktiivravist, sh EMO, operatsiooniplokk, intensiivraviosakond, sünnitusplokk, palatiosakonnad (kirurgia- ja naistekliinik), erinevad ambulatoorsed vastuvõtud jpm, 3. korruseline varasem juurdeehitus, kus asub õendushooldusosakond. Osa pinda on hoonel amortiseerunud ja ei ole kasutuses. Ligi 50 aastat tagasi ehitatud hoone ei vasta kaasaegse ja energiatõhusa hoone näitajatele ning vajab tervikuna rekonstrueerimist, sh nii soojustuse ja tehnosüsteemide uuendamist kui ka uusi sisearhitektuurseid lahendusi paindlikuma ja ligipääsetavama ruumiplaneeringu võimaldamiseks ja valguse toomiseks hoone siseosasse ning päikesepaneelide paigaldamist. Haigla 1 hoone rekonstrueerimise tulemusena moodustub SA Narva Haiglast koos uue rajatava palatikorpuse (rajatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ toel) ja olemasoleva hoonestuse rekonstrueerimisega kaasaegne energiatõhus integreeritud tervise- ja heaoluteenuste keskus. Seejuures kavandatakse Haigla 1 hoonesse aktiivravi kõrval ka ruumid esmatasandi tervisekeskuseks ja erinevateks sotsiaalteenusteks, ambulatoorseteks vastuvõttudeks. Kaasajastatud taristu on energiatõhusam, keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ja soodustab parema tervisetulemi saavutamist. Projekti realiseerimiseks on eelnevalt vajalik ellu viia uue haiglakorpuse rajamise projekt (rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetmest 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“) võimaldamaks teatud haigla tegevuste ümber paigutamist rekonstrueerimistööde ajaks uude korpusesse. EMO, intensiivravi ja operatsioonibloki ümberpaigutamine ei osutu teostatavaks rekonstrueerimistööde ajaks, seetõttu tuleb korpuse kaasajastamine teostada erinevates etappides. Projekt nr 2: Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus Statistikaameti 01.01.2023 andmete seisuga on Saare maakonnas 31 919 elanikku, kuid suveperioodidel kasvab piirkonna nii elanike kui külastajate arv mitmekordselt. Statistikaameti andmetel väheneb järgnevatel kümnenditel Saare maakonna elanike arv kokku, kuid suureneb vanuserühma 65+ kuuluvate elanike arv. Projekti sisuks on haigla A-, B- ja C-korpuste rekonstrueerimine kaasaegseteks, ligipääsetavateks ning energiatõhusateks tervishoiuasutusteks ehk integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskusteks. Eelpool nimetatud ravikorpuseid rekonstrueeritakse nii ÜF 21.2.1.3 meetmest kui ka ERF 21.4.1.3 meetmest. Kulusid eristatakse ehitusaktide alusel. Rekonstrueeritavate korpuste olemasolev suletud netopind on 19 233 m2, millest A-korpus 7750 m2, B-korpus 7883 m2 ja C-korpus 3600 m2. Projekti tulemusena rekonstrueeritakse kokku 9892 m2, millest A-korpuses 3906 m2, B-korpuses 3286 m2 ja C-korpuses 2700 m2. Ruumilahenduse mõttes hõlmab rekonstrueerimine A-korpuse nelja tasapinna statsionaarse õendusabi teenuste ruumigruppi, A-korpuse kolmanda tasapinna kirurgia statsionaarse teenuse ruumigruppi ja A- korpuse teise tasapinna günekoloogia ja sünnitusabi ning pediaatria statsionaarse teenuse ruumigruppi. B-korpuse teise ja kolmanda tasapinna ambulatoorse eriarstiabi ruumigruppi ja B- korpuse neljanda tasapinna tugiteenuste ruumigruppi.. Lisaks C-korpuse teise, kolmanda ja neljanda tasapinna lisanduvatele teenustele (sotsiaal- ja tervishoiuteenuste integratsioon, hoolekandeteenused ja õendusabi) kavandatavat ruumigruppi. Nimetatud pindade osas on kavandatud rekonstrueerimistööd energiatõhususe, sh päikesepaneelide paigaldamisega, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide rajamisega, avatäidete vahetusega ning ruumide teenusvajadusest tingitud ümberehitusega seotult. Punkt 2.3 „Riigiabi“ TAT-s on projektide elluviijateks SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla. Mõlemad haiglad on haiglavõrgu kava (HV) kohaselt üldhaiglad. 6 Analüüsitava tegevuse tingimuste väljatöötamisel ja rakendamisel tuleb muu hulgas silmas pidada ka riigiabi reegleid. Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud juba Euroopa Liidu aluslepingute tasemel. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 kohaselt on siseturuga kokkusobimatu igasugune liikmesriigi poolt või riigi (sh riigisisesed haldusüksused) ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist. Kuna riigiabi konkreetset definitsiooni Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 107 lõige 1 ei anna, tuleb otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, lähtuda järgmistest kriteeriumidest:  abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;  abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;  abimeede annab eelise abi saajale;  abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Oluliseks aspektiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist on teha selgeks, kas abi saaja on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega. Eesti riigil on tulenevalt põhiseaduse §-st 28 kohustus tagada inimestele tervishoiuteenuste kättesaadavus. Selleks on riik loonud haiglavõrgu (HV). Geograafiliselt on HV-haiglad jaotatud nii, et igas maakonnas paikneb vähemalt üks HV-kava haigla, suurema rahvaarvuga maakondades ka mitu. Funktsionaalselt on HV haiglad jagatud piirkondlikeks haiglateks, keskhaiglateks, üldhaiglateks ja kohalikeks haiglateks. Igale haigla liigile on tervise- ja tööministri määrusega „Haigla liikide nõuded“ pandud kohustus tagada tervishoiuteenuste pakkumine teatud tasemel ja teatud erialadel. HV-haiglad osutavad riiklikult rahastatavaid tervishoiuteenuseid, mida rahastatakse Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu alusel, see tähendab, et HV-haiglad ei tegele nimetatud teenuseid osutades majanduslikku laadi tegevusega ega tegutse ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses ettevõtjatena. Samale seisukohale jõudis ka Euroopa Komisjon (SA.39324 (2018/NN) – Eesti väidetav abi Eesti haiglavõrgu arengukavas loetletud riiklikele haiglatele). Eeltoodust tulenevalt ei ole TAT alusel antav toetus riigiabi. Riigiabiga on tegemist juhul, kui antav abi vastab kõigile neljale riigiabi kriteeriumile. Punkt 3 „Näitajad“ Näitajate all on esitatud meetmete nimekirja tulemusnäitajad ja väljundnäitaja ning projektispetsiifilised näitajad koos alg- ja sihttasemega aastateks 2028 ja 2029, lisaks on esitatud näitaja sisu. Tulemusnäitajateks on „Aastane primaarenergia tarbimine“ ja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2029. a sihttasemetega vastavalt 5654 MWh/aastas ja 1918 tonni CO2 ekvivalent/aastas. Väljundnäitajaks on „Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu“ sihttasemega 26 935 m2 aastaks 2028. Näitajat raporteeritakse rekonstrueeritud suletud netopinna ruutmeetrite alusel. Mõlemad projektid panustavad otseselt meetmete nimekirja tulemusnäitajatesse ja väljundnäitajasse, selleks, et haiglate lõikes alg- ja sihttasemeid eristada, on lisatud juurde projektispetsiifilised näitajad. Narva haigla puhul on tulemusnäitajate „Aastane primaarenergia tarbimine“ sihttasemeks 3089 MWh/aastas ja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ sihttasemeks 1047,5 tonni CO2 ekvivalent/aastas ning väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu“ sihttasemeks17 043 m2 aastaks 2029. Kuressaare haigla puhul on projektispetsiifilisteks tulemusnäitajateks „Aastane primaarenergia tarbimine“ 870 MWh/aastas ja „Hinnangulised kasvuhoonegaaside heitkogused“ 2565 tonni CO2 ekvivalent/aastas ning väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega tervishoiusektori taristu“ sihttasemeks 9892 m2 7 aastaks 2029. Nimetatud tulemusnäitajate sihttasemed saavutatakse aastaks 2029 ja tõendatakse järelaruandega. Punkt 4 „Tegevuste eelarve“ TAT eelarve on 35 294 118 eurot, sh ÜFi toetus 30 000 000 eurot (85%), millele lisandub riiklik kaasfinantseering 3 529 412 eurot (10%) ja toetuse saajate (elluviijate) omafinantseering 1 764 706 eurot (5%). Projektide eelarve jaguneb kahe projekti vahel võrdselt. Projektide, tegevuste ja aastate kaupa on eelarve näidatud TAT lisas 1. Lisas 1 on kajastatud abikõlblikud kulud aastast 2024, aga TAT abikõlblikkuse periood hakkab 01.01.2023, sest elluviijate tegevused võivad hakata varem pihta, aga abikõlblikke kulusid on nad planeerinud alates aastast 2024. Punkt 5 „Kulude abikõlblikkus“ Abikõlblike kulude, sh abikõlbmatute kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus). Abikõlblikud on projektide elluviimiseks ja energiatõhususe saavutamiseks vajalikud kulud. Uue hoone ehitamine ei ole abikõlblik. Abikõlblikud on projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside (v.a arengukava), sealhulgas finantsanalüüsi ja selle seletuskirja ning keskkonnamõjude hindamise kulud (sh kliimakindluse hindamine), samuti detailplaneeringu koostamise, ehitusgeoloogiliste ja - geodeetiliste tööde tegemise kulud. Abikõlblikud on projektijuhtimise, sh riigihangete tegemise, omanikujärelevalve, projekteerimise, ehitusprojekti ja ehitise ekspertiisi kulud ning ehitus- ja rekonstrueerimiskulud. Lammutusjäätmed tuleb sortida võimalikult suures mahus ja suunata korduskasutusse. Va nt ohtlikud jäätmed, mis tuleb kõrvaldada. Abikõlblikud on rekonstrueeritavasse ehitisse püsivalt paigaldatavad seadmed, mis on ehituse osaks (nt lift, lambid jms), sh püsivalt paigaldatud meditsiiniseadmed, sest kaasaegsed meditsiiniseadmed on väiksema energia tarbimisega ja seeläbi säästlikumad. Mööbel ja kunstiteosed ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole investeeringud fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel. Näiteks kui on kavas küttesüsteemi uuendada, siis energiaallikaks ei saa olla fossiilsed kütused, seega näiteks maagaasil toimivad lahendused ei ole abikõlblikud. Võrguelektri kasutamine on lubatud, kuna riiklikult on võetud eesmärk aastaks 2030 minna üle taastuvenergiale. Abikõlblikud on teavitustegevuste kulud, sh teavitusürituse kulud. Üle 10-miljonilise kogumaksumusega projekti puhul on määruse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud abikõlblikud. Abikõlblikud on ka ligipääsetavuse tagamise, kaasaarvatud parkla rajamise kulud, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks kõigi nelja peamise puudeliigi suhtes ligipääsetav, sh rekonstrueerimine, turundustegevused, analüüsid, auditid, ekspertiisid, ekspertide kaasamine jne. Puuetega inimestele ligipääsetavuse tagamise kohustus kõikide taristuinvesteeringute puhul tuleneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusest (EL) 2021/1060 (ühissätete määrus), mille artikli 9 (horisontaalsed põhimõtted) kohaselt tuleb kogu programmide ettevalmistamise ja rakendamise ajal võtta arvesse ja tagada puuetega inimeste ligipääsetavus. Määruse preambula punktis 6 on kirjas, et liikmesriigid peavad järgima ÜRO lapse õiguste konventsioonis ja ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatud kohustusi ning tagama juurdepääsu kooskõlas selle artikliga 9. 8 Eestis reguleerib puuetega inimeste ligipääsetavust ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud määrus nr 28 „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“. Käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole TAT tegevuse elluviimise raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Haiglate põhitegevus ei ole käibemaksuga maksustatav tegevus ja sisendkäibemaksu mahaarvamisel lähtutakse käibemaksuseaduses (KMS) sätestatud sisendkäibemaksu korrigeerimise põhimõtetest (KMS § 32). KMS § 29 lõike 1 kohaselt saab maksukohustuslane maksustamisperioodil tema maksustatavalt käibelt arvestatavast käibemaksust maha arvata maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaksu. Seega ei saa sisendkäibemaksu arvestatud käibemaksust maha arvata ja see on abikõlblik ÜFist finantseerimiseks, kui: 1) toetuse saaja ei ole käibemaksukohustuslane vastavalt KMS §-des 19 ja 20 sätestatule; 2) käibemaksukohustuslasest toetuse saaja soetab kaupu ja teenuseid vaid KMS §-s 16 sätestatud maksuvaba käibe tarbeks või ettevõtlusega mitteseotud eesmärkidel, mille sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele vastavalt KMS §-s 29 sätestatule. Lisaks lubab KMS § 32 sisendkäibemaksu osalist mahaarvamist, kui maksukohustuslane kasutab kaupu ja teenuseid nii maksustatava kui maksuvaba käibe tarbeks. KMS § 33 kohaselt võib sisendkäibemaksu osalisel mahaarvamisel kasutada kas proportsionaalse mahaarvamise meetodit või otsearvestuse ja proportsionaalse mahaarvamise segameetodit. Proportsionaalse mahaarvamise korral lähtutakse sisendkäibemaksu mahaarvamisel maksukohustuslase maksustatava käibe ja kogu käibe suhtest ning sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu sisendkäibemaksult. Sisendkäibemaksu proportsionaalse mahaarvamise meetodit kasutades mõjutavad maksustatava ja maksuvaba käibe proportsiooni ka projektivälised arved. Kuna sisendkäibemaks arvatakse maha proportsionaalselt kogu käibelt ning seda ei ole võimalik seostada konkreetse arvega, siis on võimalus, et käibemaksu hüvitamisel ÜFist makstakse käibemaksu tagasi ka arvetelt, mis ei ole projektiga seotud. Kuna Maksu- ja Tolliamet maksab käibemaksu tagasi ka muudelt arvetelt, on tehniliselt keerukas kindlaks määrata, milline osa maksti tagasi projektiga seotud arvetelt ja milline projektiga mitteseotud arvetelt. Seega, kuigi proportsionaalse meetodi puhul saab toetuse saaja sisendkäibemaksu maha arvata ainult osaliselt, ei ole võimalik ülejäänud osa sisendkäibemaksust proportsionaalse meetodi korral abikõlblikuks lugeda. Käibemaks on ÜFist finantseerimiseks abikõlblik üksnes juhul, kui käibemaksukohustuslasest toetuse saaja kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. Käibemaksu otsearvestuse korral on käibemaksu kulu raamatupidamises seotud konkreetse arvega ning seega on võimalik tõendada, et see on seotud ÜFist rahastatava projektiga, ning juhul, kui kaup või teenus soetatakse maksuvaba käibe tarbeks, on see toetuse saaja jaoks lõplik kulu. Punkt 6 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“ Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel. Makseid võib esitada vähemalt üks kord kvartalis, kuid kõige sagedamini üks kord kuus. Kui kalendrikuus makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Viimase väljamakse teeb RÜ pärast lõpparuande kinnitamist. 9 Punkt 7 „Elluviija kohustused“ Lisaks TAT-s sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata riigihangete seaduse järgimisele. RA nõudmisel on elluviija kohustatud esitama projekti eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa. Vastav nõue on vajalik sisendina riigieelarve ja tööplaani planeerimise protsessis. RA on aruandekohustuslik tema vastutusalas olevate meetmete elluviimises ning selleks eraldatud toetuse kasutamises, mistõttu võib olla vajalik tihedamini kui kaks korda aastas (aruannete esitamise tähtajad) seirata vahendite kasutamist ning vajaduse korral sekkuda (ala- või ülekasutamine) TAT elluviimisse. Peale TAT kinnitamist tuleb RÜ-le esitada RÜ nõudmisel väljamaksete prognoos 15 tööpäeva jooksul. Elluviija on kohustatud täitma teavitamisnõudeid ja korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3. Enne TAT-st rahastatavate riigihangete läbiviimist tuleb elluviijal RÜ-le edastada info riigihanke alusdokumentide kohta. RÜ pakub eelnõustamist riigihanke alusdokumentide ja hankelepingute muudatustega seoses. Toetuse saaja peab võimaldama RÜ-le vaatlejana juurdepääsuõigused riigihangete registris ning teavitama RÜ-d kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest ja nende muudatuste esitamisest riigihangete registrile. Lisaks peab toetuse saaja edastama RÜ-le hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmist. RÜ ei kooskõlasta edastatud riigihanke alusdokumente ega -lepinguid, vaid juhib vajaduse korral toetuse saaja tähelepanu sellele, kas riigihanke korraldamisel on järgitud RHS-is sätestatut. Kuigi alates 01.01.2022 muutus riigihangetes kohustuslikuks keskkonnahoidlike kriteeriumite kasutamine neljas tooterühmas: mööbel, puhastustooted ja -teenused, kontori IT-seadmed ning koopia- ja joonestuspaber on elluviija kohustatud kõigi toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest. Keskkonnahoidlik riigihange tähendab minimaalse negatiivse keskkonnamõjuga toodete või teenuste hankimist. Keskkonnahoidlik riigihange on defineeritud menetlusena, mille abil riigiasutused hangivad kaupu, teenuseid ja ehitustöid, millel on nende olelusringi jooksul ehk nii tootmisel, kasutamisel kui ka kasutusest kõrvaldamisel väiksem negatiivne keskkonnamõju, võrreldes muul juhul hangitavate, sama esmaülesandega kaupade, teenuste ja ehitustöödega. Tegemist ei ole riigihanke eritüübiga, vaid see on tavapärane läbiviidud hange, mille puhul võetakse arvesse lisaks muudele nõuetele ka keskkonnanõudeid. Ei ole vahet, kas tegu on avatud, piiratud, lihtsustatud vms hankemenetlusega – keskkonnanõudeid saab kõigi puhul kasutada.4 Taristuinvesteeringute puhul, mille kestvus on vähemalt 5 aastat, kohustub elluviija esitama kliimakindluse tagamise hinnangu, mis sisaldab kliimamuutustega kohanemise hinnangut ehk kliimamuutustele vastupanuvõime hindamist. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda RTK veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks 4 Keskkonnahoidlikud riigihanked | Kliimaministeerium 10 ning mis on otseses puutumuses Euroopa Komisjoni teatisega nr 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–20275“29 (ELT C 373, 16.9.2021, lk. 1–92). Taristuprojektid, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine, hõlmavad uue taristu rajamist või olemasoleva taristu terviklikku uuendamist või laiendamist. Käesoleva TAT projektide raames on uue taristu rajamine mitteabikõlblik. Taristuprojektide puhul on vaja arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektidel on oluline suurendada energiatõhusust, et seeläbi kokku hoida energiakulult ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Pärast toetuse andmise tingimuste käskkirja kinnitamist peab elluviija esitama kümne tööpäeva jooksul RÜ-le energiaauditi. Energiaaudit ei tohi olla teostatud varem, kui 2023. a. Lisaks peab elluviija enne esimese maksetaotluse esitamist esitama RÜ-le kliimakindluse hinnangu. RÜ teavitab RA-d, kui vastav dokumentatsioon on e-toetuse keskkonda lisatud. RA ei anna sisulist hinnangut kliimakindluse tagamise dokumentatsioonile ega energiaauditile. Elluviija on kohustatud tagama rekonstrueeritava taristu ning kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul, sealhulgas puuduste avastamisel nende likvideerimise. Oluline on, et elluviija arvetaks ligipääsetavuse juures nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) vajadusi, võttes arvesse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevatele nõuetele ehitisele. Soovituslikult laseb elluviija teha ligipääsetavuse auditi6, et olla kindel, et ligipääsetavuse nõuded on järgitud. Kui elluviija on tellinud ligipääsetavuse auditi on see kohustuslik lisada lõpparuande juurde. Punkt 8 „Aruandlus“ Punktis 8 sätestatakse vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus, tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TAT tegevuste edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada kasutusluba ja teave tegevuste panusest TAT punktis 1.1.1 välja toodud EE2035 näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. Kui elluviija on tellinud ligipääsetavuse auditi on see kohustuslik lisada lõpparuande juurde. Lõpparuanne esitatakse 30 päeva jooksul kasutusloa väljastamisest, kuid kõige hiljem 17. jaanuar 2030. Elluviija on kohustatud esitama järelaruande hiljemalt 17. jaanuar 2030. Järelaruandes raporteerivad elluviijad tulemusnäitajate sihttaseme saavutamist, mille eelduseks on, et rekonstrueeritud taristu on kasutusel olnud vähemalt ühe täisaasta ning selle pinnalt on tehtud uus energiaaudit. Punkt 9 „Projektide muutmine“ 5 EUR-Lex - 52021XC0916(03) - EN - EUR-Lex (europa.eu) 6 Eesti Puuetega Inimeste Koda - https://epikoda.ee/mida-me-teeme/ligipaasetavus/ligipaasetavuse-auditid, Ligipääsetavuse Foorum - http://www.ligipaasetavus.ee/?page_id=74 11 Punktis 9 sätestatakse TAT muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TAT edukale elluviimisele. TAT-d peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad olema vajalikud muudatused põhjendatud ja läbi kaalutud. RA-l on õigus TAT-i muuta, kui selgub, et see on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. RA võib muuta TAT finantsplaani, eelarvet või TAT abikõlblikkuse perioodi. Punkt 10 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord” Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule. Punkt 11 „Vaiete lahendamine” Nimetatakse RA ja RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Eelnõu on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi. IV TAT mõjud TAT mõjul luuakse kergemini haavatavatesse piirkondadesse maakondlikud energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, mis loovad võimaluse integreerida nii tervishoiu kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise, et toetada teenuste osutamist elanikele kodumaakonnas kohapeal kaasajastatud taristutel ja toetada elanike paremat tervisetulemit. Vanade korpuste rekonstrueerimisega aidatakse kaasa otseselt kliimaeesmärkide saavutamisele. Projektid moodustavad tervikpaketi ERFi meetme 21.4.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ raames loodavate integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuste rajamisega. Koosmõjus uue palatikorpuse ja olemasoleva hoonestusega moodustub kaasaegne integreeritud heaoluteenuste keskus, mis hõlmab nii aktiivravi, esmatasandi tervishoiuteenuseid kui ka erinevaid sotsiaalteenuseid. Luues kaasaegsed energiatõhusad integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused, muudetakse SA Narva Haigla ja SA Kuressaare Haigla tervishoiupersonalile töökoha valikuid tehes atraktiivsemaks tööandjaks. Piisavas mahus meditsiinitöötajate olemasolu ja kaasaegsed energiatõhusad nõuetele vastavad ruumid tagavad omakorda tervishoiuteenuste kättesaadavuse paranemise ning kliimaeesmärkide saavutamisele kaasaaitamise. Lisaks sellele, et ruumid on kaasaegsed on ka teenused integreeritud kompaktsemalt ning nii töötajatele kui ka patsientidele muudetud ootustele vastavaks. Ehitustegevuses kasutatakse tänapäevaseid ehitusmaterjale ning valitakse ökonoomsed ning keskkonnasäästlikud lahendused. Ehitiste planeerimisel ja ehitamisel järgitakse ehitusseadustiku § 12 11 lõike 4 alusel kehtestatud määruse nr 28 "Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele" nõudeid. Samuti tagatakse ligipääsetavus kõikidel sündmustel nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul. Teavitusüritus jm vajalikud sündmused korraldatakse läbimõeldult tagamaks, et nendel osalemine oleks minimaalse ökoloogilise jalajäljega ehk järgides Kliimaministeeriumi koostatud keskkonnahoidlike sündmuste korraldamise juhendis 1 toodud minimaalseid nõudeid ja soovitusi. Rahastatavad projektid on kooskõlas ELi põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Programmiperioodi lõppemisel välisvahenditest rahastamise lõppemisega seotud kulusid riigieelarvesse ei planeerita, sest TAT projektide tulemusena on TAT tegevuste kokkulepitud eesmärk täidetud. TAT toetuse saajate esitatavad lisataotlused edasisteks tegevusteks ei ole TATs sätestatud tegevuse osa. Vabariigi Valitsus võib, kuid ei pruugi esitatud ja tulevikus esitatavaid taotlusi kinnitada. Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omavahenditest, tervishoiuteenuseid rahastab Tervisekassa Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel. Andmekaitsealane mõjuhinnang Projektid ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. V TAT kooskõla valikukriteeriumitega Projektid vastavad rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivatele valikukriteeriumitele kooskõlas ühendmääruse §-ga 7. 1. Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Projektide kooskõla valdkondlike arengukavadega ning panust rakenduskava erieesmärki ja meetme eesmärkidesse, sh projektide tulemuste ja mõju eeldatavat ulatust ning vajaduse korral väljundite ja tulemuste kestlikkust pärast projekti lõppu, on kirjeldatud TAT punktis 1 ja seletuskirja IV osas. Mõlemad projektid panustavad meetme 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ eesmärkidesse, mõlema projekti edukas elluviimine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „Suurema energiatõhususega üldkasutatavad hooned“ ja tulemusnäitaja „Kaasaegsed energiatõhusad haiglahooned“ sihttasemete täitmisesse. 2. Projektide põhjendatus TAT eesmärgi, vajalikkuse ja eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste põhjalik kirjeldus on esitatud seletuskirja I ja II peatükis. TAT tegevused aitavad kaasa meetme 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ eesmärgi saavutamisele. Energiatõhusate tervishoiuasutuste loomine aitab kaasa kliimaeesmärkide ja energiatõhususe saavutamisele ning tagab parema tervishoiuteenuste kättesaadavuse inimeste kodumaakonnas. TAT ajakava on realistlik. Meetme piiratud eelarve tõttu on projektide valikul lähtutud põhimõttest suunata investeeringud nendesse maakondadesse, mis oma sotsiaal-majandusliku või geograafilise positsiooni tõttu on teistest eristuvas olukorras ja asuvad riiklikult strateegilistes piirkondades riigi äärealadel. SA Kuressaare Haigla sai SF perioodi 2014–2020 meetmest 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ toetust esmatasandi tervisekeskuse rajamiseks. Projekt lõpetati edukalt ning esmatasandi tervisekeskus toimib 12 perearsti nimistuga, tagatud on nii füsioteraapia, koduõenduse kui ka ämmaemanda iseseisev vastuvõtt. SA Narva Haigla puhul esmatasandi 13 tervisekeskuse projekti ei õnnestunud ellu viia, mistõttu vajab käesoleva projekti raames esmatasandi teenustega integreerimine elluviimist. Narva ja Kuressaare haiglad on haiglavõrgu kava kohaselt üldhaiglad. Mõlemal haiglal on koostatud ja kinnitatud haigla funktsionaalse arengukava I ja II etapp. 3. Projektide kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud TAT lisas 1. Eelarve planeerimisel lähtutakse varasematest kogemustest sama tüüpi kulude tegemisel ning vajadusel korrigeeritakse eelarvet. Projektide kallinemist finantseerivad elluviijad omavahenditest. Rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omatuludest. 4. Elluviijate suutlikkus projekti ellu viia Mõlemad nimetatud TAT elluviijad omavad pikaajalist struktuurfondidest rahastatud projektide elluviimise kogemust. SA Kuressaare Haigla on SF perioodil 2014–2020 saanud toetust näiteks järgmiste projektide elluviimiseks:  meetme tegevusest 2.4.2 „Investeeringute toetamine tervisekeskuste infrastruktuuri tõmbekeskustes, tagades kättesaadavad ja mitmekülgsed tervishoiuteenused“ projekti „Kuressaare esmatasandi tervisekeskuse rajamine“ toetuse summaga 1 661 712,57 eurot;  meetme tegevusest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ projekti „Tervishoiu hädaolukordadeks valmistumine Kuressaare Haigla SA“ toetuse summaga 226 000,00 eurot;  meetme tegevusest 15.2.1 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine“ projekti „SA Kuressaare Haigla psühhiaatriaosakonna rekonstrueerimine, magnetresonantstomograafi soetamine ja vastavate ruumide väljaehitamine“ toetuse summaga 1 340 000,00 eurot. SA Narva Haigla on SF perioodil 2014–2020 saanud toetust näiteks meetmest 15.1.3 „COVID-19 kriisiks valmisolek ja investeeringud haiglavõrgu jätkusuutlikkusse“ projekti „Narva Haigla isolatsioonipalatite rajamine ja elutähtsate teenuste osutamise võimekuse suurendamine elektrikatkestuse korral“ elluviimiseks toetuse summaga 626 000,00 eurot elluviimiseks. Mõlemal haiglal on kvalifikatsioon, kogemus, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused projektide elluviimiseks kavandatud viisil, tagades kestlikkuse ja jätkusuutlikkuse (sh tegevus- ja hoolduskulud). Ehitatava ja rekonstrueeritava taristu ülalpidamise kulud kaetakse elluviijate omatuludest, tervishoiuteenuseid rahastab Tervisekassa Vabariigi Valitsuse 15. juuni 2023. a määruse nr 56 „Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelu“ alusel. 5. Kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Kooskõla Eesti 2035 aluspõhimõtete ja sihtidega on hinnatud TAT punktis 1.1 ning seletuskirja IV osas. VI TAT jõustumine TAT jõustub üldises korras. TATi allkirjastamise eelduseks on Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021- 2027 rakenduskava muudatuse heakskiitmine Euroopa Komisjoni poolt. VII TAT kooskõlastamine 14 Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ning e-posti teel Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Haiglate Liidule, SA-le Narva Haigla ja SA-le Kuressaare Haigla. Samuti edastatakse eelnõu EISi kaudu arvamuse avaldamiseks ühtekuuluvuspoliitika 2021–2027 rakenduskava seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile. Lisad: Lisa 1: Riskide hindamine Lisa 2: Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht 15  EELNÕU KINNITATUD Terviseministri … .2023 käskkirjaga nr … Lisa Tervishoiuasutuste energiatõhusus Tegevuste abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 Elluviija Projekt nr 1 – SA Narva Haigla Projekt nr 2 – SA Kuressaare Haigla Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus SISUKORD SISUKORD ............................................................................................................................................................................ 2 1. REGULEERIMISALA JA SEOSED EESTI RIIGI EESMÄRKIDEGA ............................................................................................. 3 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja valdkondlike arengukavadega ......................... 3 2. TOETATAVAD TEGEVUSED JA EESMÄRK ........................................................................................................................... 5 2.1. Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus .......................... 6 2.1.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 6 2.1.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 6 2.1.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 6 2.1.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 6 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 6 2.1.6. Projekti elluviija ........................................................................................................................................................ 7 2.2. Projekt nr 2. Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus .................. 7 2.2.1. Projekti eesmärk ....................................................................................................................................................... 7 2.2.2. Projekti sisu .............................................................................................................................................................. 7 2.2.3. Projekti tulemus........................................................................................................................................................ 7 2.2.4. Projekti sihtrühm ...................................................................................................................................................... 7 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood ................................................................................................................................ 7 2.2.6. Projekti elluviija ........................................................................................................................................................ 7 2.3. Riigiabi .............................................................................................................................................................................. 7 3. NÄITAJAD ........................................................................................................................................................................ 7 4. EELARVE .......................................................................................................................................................................... 8 5. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ................................................................................................................................................ 10 6. TOETUSE MAKSMISE TINGIMUSED JA KORD .................................................................................................................. 10 7. ELLUVIIJA KOHUSTUSED ................................................................................................................................................ 11 8. ARUANDLUS .................................................................................................................................................................. 11 9. PROJEKTIDE MUUTMINE ................................................................................................................................................ 12 10. FINANTSKORREKTSIOONI TEGEMISE ALUSED JA KORD ................................................................................................ 12 11. VAIETE LAHENDAMINE ................................................................................................................................................ 13 2 1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega Käskkirjaga reguleeritakse ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021–2027 meetmete nimekirja meetme 21.2.1.3 „Inimkeskse tervishoiu arendamine“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgiga 2 „Rohelisem Eesti“ (prioriteet 3 „Rohelisem Eesti“) ja ELi erieesmärgiga nr (b) (i) „energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine“. TAT-ga on hõlmatud rakenduskava meetme 21.2.1.3 sekkumine 21.2.1.31 „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“. 1.1. Seosed Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja valdkondlike arengukavadega 1.1.1. Toetatavad projektid panustavad „Eesti 2035“1 peasihti „Elukeskkond” ja alasihti „Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega“. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist hinnatakse järgmiste „Eesti 2035” tegevuskava näitajatega: taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises, elamute ja mitteelamute energiatarve, keskkonnatrendide indeks, kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides, ligipääsetavuse näitaja ja tervena elada jäänud aastad sünnil. Elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning hoonete rekonstrueerimisel järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii ligipääsetavus kui ka mugavus. Hoonete rekonstrueerimisel kasutatakse kaasaegseid materjale ja tehnoloogiaid, et luua energiatõhusamad tervishoiuasutuste taristud. Projektid panustavad „taastuvenergia osakaal energia summaarses lõpptarbimises“ näitajasse sellega, et projektide elluviimise järgselt suureneb taastuvenergia kasutamise ulatus. Suureneb taastuvkütuste kasutamine fossiilkütuse asemel aidates seega kaasa ELi majanduse CO2-heite vähendamisele. Projektid panustavad „mitteelamute energiatarve“ näitajasse olemasoleva tervishoiutaristu rekonstrueerimise tulemusena, mille energiatarve on madalam tänu ehitiste soojapidavusele, kaasaegsetele säästvatele ventilatsiooni- ja elektrisüsteemide lahendustele. Toetatavad projektid panustavad keskkonnatrendide indeksisse olemasoleva tervishoiutaristu rekonstrueerimise tulemusena, mis aitab kaasa integreeritud teenuste osutamisele. Ühel optimaalsel taristul osutatavad erinevad teenused toetavad säästvat arengut, soodustavad uudset integreeritud vaadet elanikele vajalike tervise- ja sotsiaalteenuste korralduses, panustades seeläbi ka keskkonnatrendide indeksisse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 9 kohaselt on keskkonnaeesmärgid järgmised: a) kliimamuutuste leevendamine; b) kliimamuutustega kohanemine; c) vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse; d) üleminek ringmajandusele; e) saastuse vältimine ja tõrje; f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine. 1 Strateegia "Eesti 2035" | Eesti Vabariigi Valitsus 3 Projektid panustavad kasvuhoonegaaside netoheite CO2 ekvivalenttonnides näitajasse sellega, et olemasoleva tervishoiutaristu rekonstrueerimise tulemusena väheneb kasvuhoonegaaside netoheide, sest hoone on energiatõhusam ja soojuskadu on väiksem. Ligipääsetavuse näitajasse panustatakse läbi selle, et teenused on kättesaadavad kõigile abivajajatele, olenemata tema tervislikust seisundist. Taristud on kasutajasõbralikud ja kergesti ligipääsetavad. Ruumide rekonstrueerimisel arvestatakse ka erivajadusega inimeste vajadustega. Tervena elada jäänud aastad sünnil on oluline heaolu näitaja, mille tõstmisesse aitab kaasa kaasaegne ja kättesaadav arstiabi. Toetatavad projektid panustavad antud näitajasse. On oluline, et inimesed elaksid suurema osa oma elust tervisest tulenevate piiranguteta. 1.1.2 Heaolu arengukava 2023–20302 toob välja üha suureneva rahvastiku vananemisega kaasneva vajaduse kvaliteetsete arstiabi teenuste järele. Oluline on lõimitud tervishoiu ja sotsiaalteenuste pakkumine erinevatele elanikkonna gruppidele, mida toetavad kaasaegsed energiatõhusad tervishoiuasutused. Seeläbi toetatakse ka erinevate ühiskonnagruppide tööelus osalemise võimalust ja võrdse kohtlemise tagamiseks tõhustatakse põhiõiguste kaitset ning mittediskrimineerimise põhimõtte järgimist. Rahvastiku tervise arengukava 2020-20303 alaeesmärk „Inimkeskne tervishoid“ toob välja teenuste integreerimise ja valdkondade ülese koostöö arendamise, et teenused oleksid kättesaadavad ja kvaliteetsed ja lähtuksid inimese vajadustest. Kaasajastatud integreeritud tervise- ja heaolukeskuste taristud loovad eelduse inimkeskse teenuse osutamiseks. Prioriteet on, et teenused oleks omavahel integreeritud, sest see toetab tervishoius ebavõrdsuse vähenemist. Tööjõu vaates paranevad oluliselt töötingimused ning kaasajastatud taristu toetab integreeritud teenuste osutamist ja suurendab optimaalset tööjõu ressursi kasutamist. Saare maakonna arengustrateegias 2019–20304 on selgitatud, et üks nende peamisi eesmärke energeetikavaldkonnas on vältida soovimatut mõju kliimale, saavutada taastuvenergia suurem osakaal energiavarustuses, tagada energiasäästlike meetmete rakendamine ja energiatootmise keskkonnamõju vähendamine. Tervishoiuasutuse energiatõhususe tõstmisega panustatakse energiasäästlikuma hoone loomisesse. Saaremaa valla „Energia- ja kliimakava 2030“5 toob välja, et Saaremaa valla eesmärgiks on vähendada aastaks 2030 maakonna süsinikuheidet 40%, võrreldes aastaga 2018. Eesmärgiks on ka taastuvate energiaallikate kasutamine. Näiteks on toodud sama dokumendi tabelis 1 eesmärgiks, et munitsipaalsektori hoonetes tarbitakse 100% taastuvat elektrienergiat. Seega peaks olema vähemasti aastaks 2030 haigla 100% taastuvatele energiaallikatele üle viidud. Tulenevalt Euroopa Liidu Rohelisest kokkuleppest seab Saaremaa vald oma eesmärgiks saavutada kliimaneutraalsus hiljemalt aastaks 2050. Tegemist on üleriigilise eesmärgiga, sest 08.02.2022. a kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialuste“ uuendamise, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Narva linna arengukava 20356 toob välja strateegilise eesmärgina, et kõigile abivajajatele oleks tagatud kõrge kvaliteediga tervishoiuteenused, mis edendavad tervislikke eluviise ja toetavad väärikat vananemist, sh pannakse suurt rõhku tervishoiutaristu tänapäevastamisele. Narva on tugeva rohelise 2 Heaolu arengukava 2023-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee) 3 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 | Sotsiaalministeerium (sm.ee) 4 Microsoft Word - Lisa1 (riigiteataja.ee) 5 SECAP_Saaremaa_saadetud_05.10.pdf (sasak.ee) 6 NARVA LINNA ARENGUKAVA 2035 4 mainega energiasäästlik ja kliimasõbralik linn, mis meelitab roheenergia tootjaid ning keskkonnasõbralikku tööstust, olles eeskujuks Eestis ja kaugemal. Rohepööre on toimunud igas valdkonnas, sh elanike mõtteviisis. Aastaks 2050 on Narva linn süsinikuneutraalne. 1.1.3. Toetuse andmise seos TERE-programmiga: käskkirjaga reguleeritakse Eesti riigi 2024.–2027. aasta eelarvestrateegia „Inimkeskse tervishoiu programm“ meetme „Inimkeskse tervishoiu arendamine" tegevust „Tervishoiuteenuste mudelite ümberkujundamine“. 2. Toetatavad tegevused ja eesmärk Toetatakse tervishoiuasutuste taristuinvesteeringuid, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kestvus (sihipärane kasutamine) toimub vähemalt 5 aastat. Kliimakindluse tagamine on protsess, mille eesmärk on vältida taristu vastuvõtlikkust võimalikele pikaajalistele kliimamõjudele, tagades samas, et järgitakse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja et projektist tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste tase on kooskõlas 2050. aastaks saavutatava kliimaneutraalsuse eesmärgiga. TAT üldine eesmärk on energiatõhususe suurendamine, muuta haiglate hooned energiatõhusateks kestliku arengu ja energiaga kaasaegseteks tervishoiuasutusteks ehk integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskusteks, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiaallikate kasutamisele. Integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskused ühendavad nii tervishoiu- kui ka sotsiaalsektori teenuste osutamise (esmatasandi tervishoid ja üldhaigla, eriarstiabi ning muud ühiskondlikud teenused, sh kodu lähedal osutatavad sotsiaalhoolekandeteenused). Investeeringuga edendatakse energiatõhusust ja vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Toetatavad tegevused on suunatud riskipiirkondade, Ida-Virumaa piirilinna Narva piirkonna ja saarelise erisuse tõttu Saare maakonna, elanike integreeritud tervise ja- sotsiaalteenuste kättesaadavuse parendamiseks. Projektide eesmärk on tervishoiuasutuste energiatõhususe suurendamine. Toetatakse projekte, mis ei kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused järgivad kehtestatud keskkonnaalaseid õigusakte ja ei tekitata olulist kahju ühelegi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. TAT raames ei toetata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021 artiklis 7, mis käsitleb ERFi ja Ühtekuuluvusfondi kohaldamisalast väljajätmist, nimetatud tegevusi. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058 artikli 7 alusel ei toetata investeeringuid fossiilsetel kütustel põhinevatesse lahendustesse. Projektide elluviimine panustab otseselt kliimaeesmärkide täitmisesse, kasutades ringmajanduse ja taastuvenergia lahendusi. Meetme sekkumise koodiks on 044, sekkumise koodi nimetus: „Riikliku taristu energiatõhususe parandamine või selle taristu suhtes energiatõhususe meetmete võtmine, näidisprojektid ja toetusmeetmed“. See sekkumine panustab 40% kliimaeesmärkidesse ja 40% keskkonnaeesmärkidesse. Lisaks hoone või rajatise ohutuse tagamisele on oluline silmas pidada, et ehitis jätaks keskkonnale võimalikult väikese jälje ning seda kogu ehitise elukaare jooksul. Uute rahvusvaheliste kokkulepete valguses käsitletakse hooneid edaspidi elukaarepõhiselt, keskendudes kõikidele olulise keskkonnamõjuga etappidele. Ehitise elukaar hõlmab endas ehituses kasutatavate toormaterjalide 5 hankimist, ehitustoodete tootmist, materjalide transporti, ehitust, kasutust, lammutust ja jäätmete taaskasutust. Ehitatud keskkonna kasutajate heaolu tuleb säilitada või parendada keskkonda säästes. Seetõttu tuleb pöörata tähelepanu hoonete sisekliimale, asukohale, ligipääsetavusele ja ökoloogiale.7 Projektide valikul on lähtutud rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud tegevuste läbivatest valikukriteeriumidest ja -metoodikast. Projektide valimiseks kasutati valikukriteeriumeid ja metoodikat, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. 2.1. Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus 2.1.1. Projekti eesmärk SA Narva Haigla olemasoleva haiglahoone rekonstrueerimise eesmärk on energiatõhususe suurendamine ja selle muutmine kaasaegseks kestliku arengu ja energiaga tervishoiuasutuseks, mis koostoimes teiste hoonetega moodustab integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiaallikate kasutamisele, energiatõhususe edendamisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. 2.1.2. Projekti sisu Projekti tegevus hõlmab SA-le Narva Haigla kuuluva olemasoleva hoone aadressil Haigla 1, Narva energiatõhususe suurendamist (edaspidi Haigla 1). Haigla 1 hoonesse koondatakse aktiivravi kõrval esmatasandi tervisekeskus ja erinevad sotsiaalteenused, mis võimaldab loobuda olemasolevast amortiseerunud polikliinikuhoonest. Rekonstrueerimise käigus uuendatakse nii hoone soojustuse kui ka tehnosüsteeme, sh paigaldatakse päikesepaneelid, muutes hoone kaasaegsemaks ja energiatõhusamaks. Lisaks luuakse uusi sisearhitektuurseid lahendusi paindlikuma ja ligipääsetavama ruumiplaneeringu võimaldamiseks ning valguse toomiseks hoone siseosasse. Ligipääsetavama ruumiplaneeringu loomisel arvestatakse kõigi nelja peamise puudeliigi (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) vajadusi. 2.1.3. Projekti tulemus Projekti tulemusena on rekonstrueeritud Haigla 1 hoone. Kaasajastatud taristu on energiatõhusam, keskkond toetab integreeritud teenuste osutamist ja soodustab parema tervisetulemi saavutamist. Kasvuhoonegaaside heitkogused on vähenenud 1449,5 tonnilt CO2 ekvivalent/aastas 1047,5 tonnile CO2 ekvivalent/aastas ja primaarenergia aastane tarbimine 4273 MWh-lt 3089 MWh-le. 2.1.4. Projekti sihtrühm Sihtrühm on Narva haigla piirkonna elanikud. 2.1.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 7 Keskkonnasäästlik ehitus | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 6 2.1.6. Projekti elluviija Projekti elluviija on SA Narva Haigla. 2.2. Projekt nr 2. Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus 2.2.1. Projekti eesmärk Projekti eesmärk on Kuressaare Haigla A-, B- ja C-korpuste energiatõhususe suurendamine ja muutmine kaasaegseks kestliku arengu ja energiaga tervishoiuasutuseks, mis koostoimes teiste ravikorpustega moodustab integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse, pöörates erilist tähelepanu taastuvenergiaallikate kasutamisele, energiatõhususe edendamisele ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisele. 2.2.2. Projekti sisu Projekti sisuks on A-, B- ja C-korpuste energiatõhususe suurendamine, rekonstrueerides eelpool nimetatud korpuste tehnosüsteemid ja viimaseid puudutavad ruumilahendused. Kavandatud on rekonstrueerimistööd energiatõhususe, sh päikesepaneelide paigaldamisega, soojustagastusega ventilatsioonisüsteemide rajamisega, avatäidete vahetusega ning ruumide teenusvajadusest tingitud ümberehitusega seotult. 2.2.3. Projekti tulemus Projekti tulemuseks on kaasaegsed, ligipääsetavad ja energiatõhusad rekonstrueeritud A-, B- ja C- korpused tervise ja heaoluteenuste osutamiseks, mis toimivad koostöös eelnevalt rekonstrueeritud hooneosadega. Läbi selle saavutatakse terviklik ja kaasaegne integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskus Saare maakonnas, mis on ligipääsetav kõikidele inimestele hoolimata erivajadusest. Kasvuhoonegaaside heitkogused on vähenenud 3603 tonnilt CO2 ekvivalent/aastas 2565 tonnile CO2 ekvivalent/aastas ja primaarenergia aastane tarbimine 1222 MWh-lt 870 MWh-le. 2.2.4. Projekti sihtrühm Sihtrühm on Kuressaare haigla piirkonna elanikud. 2.2.5. Projekti abikõlblikkuse periood 01.01.2023–31.12.2028 2.2.6. Projekti elluviija Projekti elluviija on SA Kuressaare Haigla. 2.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 3. Näitajad 7  Näitaja nimetus ja Alg- Sihttase Sihttase Selgitav teave mõõtühik tase (2028) (2029) Meetmete Aastane 7876 0 5654 Mõlemad projektid panustavad otseselt nimekirja primaarenergia sihttaseme saavutamisse. Baastase tulemus- tarbimine, näitab aastast primaarenergia tarbimist näitaja MWh/aastas enne sekkumist ja sihttase näitab sekkumisele järgneva aasta primaarenergia vähenemist aasta lõikes. Sihttaseme saavutamist raporteerivad elluviijad pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist, uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Hinnangulised 2672 0 1918 Mõlemad projektid panustavad otseselt nimekirja kasvuhoonegaasid sihttaseme saavutamisse. Sihttaseme tulemus- e heitkogused, saavutamist raporteerivad elluviijad näitaja tonni CO2 pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist, ekvivalent/aastas uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Suurema 0 26 935 26 935 Mõlemad projektid panustavad otseselt nimekirja energiatõhususega sihttaseme saavutamisse. Sihttaseme väljund- tervishoiusektori saavutamist raporteerivad elluviijad näitaja taristu, mõõtühik projekti vahe- ja lõpparuannete alusel m2 pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist ja kasutusloa väljastamist. Näitajasse loetakse paranenud taristu suletud netopinna ruutmeetrid. Projekti Näitaja nimetus ja Alg- Sihttase Sihttase Selgitav teave spetsiifilis mõõtühik tase (2028) (2029) ed näitajad Projekt nr 1: Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus Meetmete Aastane 4273 0 3089 Baastase näitab aastast primaarenergia nimekirja primaarenergia tarbimist enne sekkumist ja sihttase tulemus- tarbimine, näitab sekkumisele järgneva aasta näitaja MWh/aastas primaarenergia vähenemist aasta lõikes. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist, uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Hinnangulised 1449, 0 1047,5 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja kasvuhoonegaasid 5 elluviija pärast rekonstrueerimistööde tulemus- e heitkogused, lõpetamist, uue energiaauditi alusel näitaja tonni CO2 järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu ekvivalent/aastas peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. 8  Meetmete Suurema 0 0 17 043 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja energiatõhususega elluviija projekti vahe- ja lõpparuannete väljund- tervishoiusektori alusel pärast rekonstrueerimistööde näitaja taristu, mõõtühik lõpetamist ja kasutusloa väljastamist. m2 Näitajasse loetakse paranenud taristu suletud netopinna ruutmeetrid. Projekt nr 2. Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus Meetmete Aastane 1222 0 870 Baastase näitab aastast primaarenergia nimekirja primaarenergia tarbimist enne sekkumist ja sihttase tulemus- tarbimine, näitab sekkumisele järgneva aasta näitaja MWh/aastas primaarenergia vähenemist aasta lõikes. Sihttaseme saavutamist raporteerib elluviija pärast rekonstrueerimistööde lõpetamist, uue energiaauditi alusel järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Hinnangulised 3603 0 2565 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja kasvuhoonegaasid elluviija pärast rekonstrueerimistööde tulemus- e heitkogused, lõpetamist, uue energiaauditi alusel näitaja tonni CO2 järelaruandes. Rekonstrueeritud taristu ekvivalent/aastas peab kasutusel olema vähemalt ühe täisaasta. Meetmete Suurema 0 9892 9892 Sihttaseme saavutamist raporteerib nimekirja energiatõhususega elluviija projekti vahe- ja lõpparuannete väljund- tervishoiusektori alusel pärast rekonstrueerimistööde näitaja taristu, mõõtühik lõpetamist ja kasutusloa väljastamist. m2 Näitajasse loetakse paranenud taristu suletud netopinna ruutmeetrid. 4. Eelarve ELi toetuse ELi toetuse osakaal Riiklik kaas- Elluviija oma- Kokku summa, ÜF meetme tegevuse finantseering, finantseering, (€) abikõlblikkust 10% (€) 5% (€) kogumaksumusest, % Projekt nr 1: 15 000 000 85% 1 764 706 882 353 17 647 059 Narva integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise keskuse energiatõhusus Projekt nr 2: 15 000 000 85% 1 764 706 882 353 17 647 059 Kuressaare integreeritud heaoluteenuste arendamise ja osutamise 9  keskuse energiatõhusus 30 000 000 85% 3 529 412 1 764 706 35 294 118 5. Kulude abikõlblikkus 5.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17. 5.2. Abikõlblikeks kuludeks loetakse TAT-s nimetatud projektide elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruses ja TAT-s sätestatud tingimustele. 5.3. Abikõlblikud on järgmised tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 5.3.1 projekti ettevalmistamisega seotud uuringute, auditite ja analüüside ning keskkonnamõjude hindamise tegemine, sh kliimakindluse hindamine; 5.3.2 detailplaneeringu koostamine, ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde tegemine; 5.3.3 ehitusprojekti koostamine ja ekspertiis; 5.3.4 ehitustööde ettevalmistustööd, sh lammutamine; 5.3.5 ehitustööde tegemine; 5.3.6 ehitise ekspertiis; 5.3.7 autorijärelevalve; 5.3.8 ehitise omanikujärelevalve korraldamine ja tegemine; 5.3.9 ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonide rajamine ja liitumise kulud; 5.3.10 ehitusprojektis kavandatud ja ehitustöö käigus ehitisse püsivalt paigaldatavate meditsiiniseadmete soetamine ja paigaldamine; 5.3.11 projektijuhtimine, sh riigihangete korraldamine; 5.3.12 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõigetele 3 ja 4 vastava teavitusürituse korraldamise kulud; 5.3.13 ligipääsetavuse tagamise, sh parkla rajamise, analüüsi, auditi, ekspertiisi, eksperdi kaasamise kulud, et kogu ehitus ja ümbritsev taristu oleks kõigi nelja peamise puudeliigi suhtes ligipääsetav. 5.4. Käibemaks on projekti raames abikõlblik kulu, kui on võimalik näidata, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole projekti raames tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Käibemaks on abikõlblik juhul, kui käibemaksukohustuslasest elluviija kasutab oma raamatupidamises käibemaksu otsearvestuse meetodit. 6. Toetuse maksmise tingimused ja kord 6.1. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. 6.2. Enne esimese makse saamist peab elluviija esitama RÜ-le: 6.2.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti rakendaja kuludest; 6.2.2 viite riigihangete tegemise korrale asutuses ehk asutuse hankekorrale; 6.2.3 edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia. 6.3. Punktis 6.2 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on varasema projekti rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue projekti rakendamist muudetud. Elluviija esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse e-toetuse keskkonna kaudu. 10 6.4. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. 6.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. RÜ maksab toetuse elluviijale välja, kui on tuvastanud hüvitamisele esitatud kulude abikõlblikkuse. 6.6. RÜ ja korraldusasutuse õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33 lõigetes 1 ja 2. 7. Elluviija kohustused Elluviija peab täitma lisaks TAT-s sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestud kohustusi. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 7.1 esitama RA nõudmisel projekti eelarve jagunemise aastate ja tegevuste kaupa; 7.2 rakendama projekti vastavalt kinnitatud eelarvele; 7.3 esitama RÜ nõudmisel eelarveaasta väljamaksete prognoosi; 7.4 edastama RÜ-le info riigihankega seotud dokumentide kohta järgmiselt: 7.4.1 teavitama kümme tööpäeva enne riigihanke alustamist riigihanke alusdokumentide koostamisest riigihangete registris ning võimaldama juurdepääsuõigused vaatlejana; 7.4.2 teavitama riigihanke alusdokumentide muudatustest viie tööpäeva jooksul nende esitamisest riigihangete registrile; 7.4.3 edastama hankelepingu muudatused viis tööpäeva enne muudatuskokkuleppe sõlmimist; 7.5 toodete ja teenuste hankimisel lähtuma keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumitest; 7.6 esitama kümme tööpäeva pärast toetuse andmise tingimuste käskkirja kinnitamist RÜ-le energiaauditi; 7.7 tagama taristu kliimakindluse ja esitama enne esimese maksetaotluse esitamist RÜ-le kliimakindluse hinnangu, mis põhineb kliimamuutustega vastupanuvõime hindamisel; 7.8 täitma teavitamisnõudeid ja korraldama teavitusürituse vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ § 2 lõikele 3; 7.9 tagama rekonstrueeritava taristu ning kõikide projektiga seonduvate tegevuste ligipääsetavuse, sealhulgas puuduste avastamisel nende likvideerimise. 8. Aruandlus 8.1. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise ning tulemuste ja näitajate saavutamise edenemise vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu iga aasta 20. jaanuariks ja 20. juuliks vastavalt 31. detsembri ja 30. juuni seisuga. 8.2. Elluviija esitab RÜ-le projekti tegevuste elluviimise, tulemuste ja näitajate saavutamise kohta lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu 30 päeva jooksul alates kasutusloa väljastamisest. 8.3. Kui e-toetuse keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab aruande tähtaegset esitamist, loetakse aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 8.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande (edaspidi koos aruanne) laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. 11 8.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande. 8.6. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 8.7. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ lõpparuande. 8.8. Aruandes ja järelaruandes kajastatakse info vastavalt e-toetuse keskkonna aruande andmeväljades nõutule. 8.9. Lõpparuandes tuleb lisaks vahearuandes nõutavale infole esitada teave tegevuste panusest punktis 1.1.1 välja toodud „Eesti 2035“ näitajatesse, millega hinnatakse horisontaalsete põhimõtete edenemist. 8.10. Elluviija on kohustatud esitama hiljemalt 17. jaanuar 2030 järelaruande, millele on muuhulgas lisatud energiaaudit, mis tõendab energiatõhususe saavutamist. Energiaauditi sisendandmete saamiseks peab hoone olema kasutuses vähemalt ühe täisaasta. 9. Projektide muutmine 9.1. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid või abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse (edaspidi projekti muutmise taotlus). 9.2. RA vaatab projekti muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu projekti muutmise taotluse kohta peale punktis 9.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 9.7 nimetatud kooskõlastamist. 9.3. Puuduste esinemise korral annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Projekti muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 9.4. RA edastab projekti muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA- ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 9.5. RÜ võib elluviijale või RA-le teha ettepanekuid projektide eelarve muutmiseks, kui projekti aruandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti eduka elluviimise tagamiseks. 9.6. RA võib projekti muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik projekti edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. 9.7. Projekti muutmise eelnõu (TAT käskkiri) kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48. 9.8. TAT muutmiseks punkti 9.1 tähenduses ei loeta: 9.8.1 punktis 7.1.1 nimetatud järgmis(t)e eelarveaasta(te) eelarve kulukohtade kaupa esitamist ja muutmist; 9.8.2 eelarves näidatud toetuse muutumist aastati, tingimusel et projektide kogutoetuse summa ja määr ei muutu. 10. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 12 Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37 ja ÜSS2021_2027 §-dele 28–30. 11. Vaiete lahendamine RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. RÜ otsuse või toimingu vaide või vaidlustuse menetleja on RÜ. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 §-des 31 ja 32 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide esitamise regulatsioonile. Lisa: TAT finantsplaan ja eelarve projektide ning kulukohtade kaupa 13  EELNÕU 10.2023 MINISTRI KÄSKKIRI nr Tervishoiuasutuste energiatõhusus Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: kinnitan toetuse andmise tingimused „Tervishoiuasutuste energiatõhusus“ koos lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut terviseminister