Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmine kooskõlastamiseks

Rahandusministeerium Meie 03.11.2023 nr 1.2-2/132-1 Eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 3 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ ning sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirjaga nr 14 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused“ muutmise eelnõu. Seoses muudatuse tehnilise iseloomuga palume kooskõlastust 2 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister Lisad: 1. KK eelnõu 2. EN seletuskiri 3. Lisa 1 vorm A_annetused 4. Lisa 1 vorm A_ostmine 5. TAT annetamine_mitteametlik terviktekst 6. TAT ostmine_mitteametlik terviktekst Lisaadressaat: Riigi Tugiteenuste Keskus Ingrid Mangulson [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  EELNÕU 26.10.2023 MINISTRI KÄSKKIRI Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõigete 1 ja 2 alusel teen sotsiaalministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 3 kinnitatud toetuse andmise tingimustes „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ ning sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirjaga nr 14 kinnitatud toetuse andmise tingimustes "Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused" järgmised muudatused: § 1. Sotsiaalministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 3 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ muutmine. 1. Sõnastan punkti 2.1.5 järgmiselt: 2.1.5. Eelarve Summa (euro) Osakaal Abifond 89,08% 9 534 766,70 Riiklik kaasfinantseering 10,92% 1 169 413,05 TAT projekti eelarve kokku 10 704 179,75 100% 2. Sõnastan punkti 2.2.5 järgmiselt: 2.2.5. Eelarve Summa Osakaal Abifond 492 935,36 89% Riiklik kaasfinantseering 60 924,60 11% TAT projekt eelarve kokku 553 859,96 100%  2 3. Asendan lisa 1 vormi A „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). § 2. Sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirjaga nr 14 kinnitatud toetuse andmise tingimuste "Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused" muutmine. 1. Sõnastan punkti 1.5 järgmiselt: 1.5. Eelarve (eurodes) Summa Osakaal 1 Fond 1 665 855,32 96,11% 2 Riiklik kaasfinantseering 67 350 3,89% 3 TAT eelarve kokku 1 733 205,32 100% 2. Asendan lisa 1 vormi A „TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri 05.02.2019. a käskkirjaga nr 14 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 08.06.2021 käskkirjaga nr 65 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri … 2023 käskkirjaga nr… Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.01.2019–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus SA Innove Toetuse saaja Sotsiaalministeerium  Sisukord 1. TAT KIRJELDUS ...................................................................................................... 3 1.1. MÕISTED ................................................................................................................. 3 1.2. TAT EESMÄRK.......................................................................................................... 3 1.3. TAT TULEMUS .......................................................................................................... 3 1.4. TAT VAJALIKKUSE PÕHJENDUS .................................................................................. 3 1.5. EELARVE (EURODES) ................................................................................................ 4 2. TEGEVUSTE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ................................ 4 2.1. SIHTRÜHM ............................................................................................................... 4 2.2. PARTNERORGANISATSIOONIDE LEIDMINE, TOIDUANNETUSTE KOGUMINE JA JAGAMINE SIHTRÜHMALE ................................................................................................................. 5 2.2.1. Partnerorganisatsiooni leidmine ...................................................................... 5 2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine ................................................... 5 2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale ........... 5 2.2.4. Tegevuse elluviija ............................................................................................ 6 3. NÄITAJAD ................................................................................................................... 6 4. TAT MÕJU LÄBIVATELE TEEMADELE..................................................................... 6 5. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDE NING VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .......................... 7 5.1. SEOS PRIORITEETSE SUUNA TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA ...................................................................................................... 7 5.2. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA .................................................................... 8 6. RISKIDE HINDAMINE.................................................................................................. 8 7. TAT RAKENDAMINE .................................................................................................. 9 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ................................................................................... 9 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ............................................................................................ 9 7.3. RIIGIABI ................................................................................................................. 10 7.4. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................... 10 7.5. TAT MUUTMINE ...................................................................................................... 11 7.6. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE................... 11 7.7. FINANTSKORREKTSIOONID ....................................................................................... 12 7.8. VAIETE MENETLEJA ................................................................................................. 12 LISAD: ........................................................................................................................... 13 2 TAT on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõike 1 alusel. TAT reguleerib Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifondi kasutamist. 1. TAT kirjeldus 1.1. Mõisted  ESF – Euroopa Sotsiaalfond  EL – Euroopa Liit  abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond  abifondi määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, 11. märts 2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks  kaasnevad meetmed – vastavalt abifondi määruse artikkel 2 p 11 toidu jaotamisele lisaks pakutavad teenused, mille eesmärk on vähendada sotsiaalset tõrjutust ja/või käsitleda sotsiaalseid kriise jõulisemal ja kestlikumal viisil  KOV – kohalik omavalitsus  TAT – toetuse andmise tingimused  RA – rakendusasutus  RÜ – rakendusüksus 1.2. TAT eesmärk Toetuse kasutamise eesmärk on annetatud toidu jagamisega vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. 1.3. TAT tulemus Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on annetatud toit kogutud ja jagatud enim puudust kannatavatele inimestele, soovijaid on informeeritud kaasnevatest meetmetest. 1.4. TAT vajalikkuse põhjendus Alates 2015. aastast jagab Sotsiaalministeerium koostöös partnerorganisatsiooni toidupangaga abifondi toel ostetud toiduabi. Abifondi rakenduskava sätestab, et abifondi toetuse vajadus on suur toimetulekutoetuse saajate, selle taotlejate ning eriolukorda sattunud inimeste seas. 2015. aastal alustatud ostetud toidu jagamise programm on eelkõige mõeldud toimetulekutoetuse saajatele ja taotlejatele. Kuna ostetud toitu jagatakse kord kvartalis, ei ole võimalik selle raames jagada operatiivselt toitu eriolukorda sattunud inimestele. Kantar Emori 2017. aastal tehtud abifondi sihtrühma uuringus selgus, et ostetud toidu pakki hindab sihtrühm vajalikuks, kuid toiduabi vajadus on suurem (76% vastanutest leidis, et toiduabi on nende elu muutnud ja 34% leidis, et toiduabi tuleks jagada tihedamini), sama on seirekohtumistel välja toonud ka KOV-ide ja partnerite esindajad. KOV-ide esindajad on ka rõhutanud vajadust jagada operatiivsemalt toiduabi just eriolukorda sattunud inimestele, kuid ostetud toiduabi sihtrühma kriteeriumid seda alati ei võimalda. 2017. aastal on KOV-id maksnud eriolukorra toetust või täiendavat toimetulekutoetust 11 400 inimesele, kelle puhul oleks ka toiduabi jagamine kohane. Seetõttu on ostetud toiduabi jagamist vaja täiendada sagedasema toidujagamisega. 3 Toiduannetusi on Eestis kogutud ja jagatud 2010. aastast, kui tööd alustasid toidupangad. 2017. aasta lõpuks töötas Eestis 14 toidupanka: Narva, Jõhvi, Rakvere, Türi, Tartu, Põlva, Valga, Viljandi, Pärnu, Haapsalu, Võru, Jõgeva, Kuressaare ja Tallinna toidupank. 2017. aastal jagasid toidupangad üle Eesti annetatud toiduabi igal nädalal ligikaudu 8800 perele ning vabatahtlikud panustasid toidupankade tegevusse 50 000 töötunniga. Kokku jagati puudust kannatavatele peredele 1,26 miljonit kilo annetatud toidukaupa. 90% sellest on kaubandusvõrgust n-ö päästetud toit, mis muul juhul läheks prügiks. Toiduannetused ei jõua praegu kõikidesse omavalitsustesse, samuti on annetatud toidu koostis väga erinev, sõltudes piirkondlikest varudes. 2017. aastal saadi 75% toidust, mille toidupangad kokku kogusid, Tallinna, Tartu ja Pärnu kaubandusvõrgust. Teistes maakondades on annetatud toidu kogused märksa väiksemad. Näiteks Pärnu toidupank kogus 2017. aastal 1,6 kg toitu elaniku kohta, samas kogus Järvamaa toidupank 0,2 kg elaniku kohta – peamiseks põhjuseks suurte toidupoodide vähesus piirkonnas ning väiksem kaubavalik. Seega vajab toiduannetuste kogumise ja jagamise süsteem Eestis lisatoetust, et kvaliteetne ja mitmekülgne annetatud toit jõuaks suurema hulga abivajajateni üle Eesti. Käesolev TAT toetab mitmekülgsema annetatud toidu jõudmist kõikidesse maakondadesse ja selle jagamist jooksvalt eelkõige eriolukorras olevatele enim puudust kannatavatele inimestele. 1.5. Eelarve (eurodes) Summa Osakaal 1 Fond 1 665 855,32 96,11% 2 Riiklik 67 350 3,89% kaasfinantseering 3 1 733 205,32 100% TAT eelarve kokku 2. Tegevuste kirjeldus tulemuste saavutamiseks 2.1. Sihtrühm TAT sihtrühm on perekonna sissetulekust sõltuvaid või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetusi saanud isikud,1 kes on majanduslikus eriolukorras. KOV peab olema inimese/leibkonna abivajadust hinnanud ja sellest tulenevalt määranud mõne rahalise toetuse. KOV-i sotsiaaltöötajale jääb kaalutlusõigus, kes kõigist KOV-i toetuste saajatest on eriolukorras ja vajab ka täiendavat toiduabi. Annetatud toiduabi on õigus saada KOV-i toetuse väljamaksmise või sellele järgneval kuul. 1 STARis meetme „Abivajaduse hindamisega seotud toetused“ all kirjeldatud toetused 4 2.2. Partnerorganisatsioonide leidmine, toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale 2.2.1. Partnerorganisatsiooni (de) leidmine Partnerorganisatsiooni(de) ülesanne on toiduannetuste kogumine ja jagamine sihtrühmale ning sihtrühma informeerimine sotsiaalset kaasatust suurendavatest meetmetest Toetuse saaja korraldab partnerorganisatsiooni(de) leidmiseks hanke. Partnerorganisatsioon võib olla (abifondi määruse art 2 p 3) avaliku sektori asutus ja/või mittetulundusühendus (MTÜ, SA), kes jaotab kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi. Hankekonkursid korraldatakse eesmärgiga sõlmida leping perioodiks 2019–2021 ja 2022-2023 2.2.2. Toiduannetuste kogumine ja edasisaatmine Partnerorganisatsioon võtab vastu kaubandus- ja tootmisettevõtetest nende annetatava toidu, samuti eraisikute annetatud toidu. Annetatav toit võib olla realiseerimistähtaega peatselt ületav, kuid ei tohi olla ohtlik inimese tervisele. Toiduabi ladustatakse partnerorganisatsiooni enda või selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. 2.2.3. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale Toiduabi sihtrühma kriteeriumid on sätestatud punktis 2.1. Annetatud toiduabi jagatakse igas maakonnas vähemalt üks kord kuus. Infot abi saamise õiguse, aja ja koha kohta vahendab abisaajale partnerorganisatsioon või KOV. Toiduabi jagatakse üldjuhul partnerorganisatsiooni ruumides. Partnerorganisatsiooni ja KOV-i kokkuleppel võib abisaajate toidupakid sihtkohta toimetada ka KOV või mõni muu kogukondlik organisatsioon, Jagatav toiduabi peab olema üle Eesti toidugrupiti ja mahult sarnane. Partnerorganisatsioonidega sõlmitavates lepingutes kinnitatakse täpsemad nõuded toiduabi mahule ja sisule. Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid meetmeid, mida pakuvad KOV-id, Eesti Töötukassa või riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. Partnerorganisatsiooni ülesanne on vahendada sihtrühmale sellekohast infot. 5  Tegevus Tegevuse algus- ja lõppkuupäev Toiduannetuste kogumine, Eesti-sisene 01.01.2019–31.12.2023 transport ja jagamine sihtrühmale ning kaasnevatest meetmetest informeerimine 2.2.4. Tegevuse elluviija Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, partnerorganisatsioon(id) 3. Näitajad Näitaja Nimetus Baas- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Selgitus tase tase tase tase tase tase (2019) (2020) (2021) (2022) (2023) Väljundi Annetuste 0 10 000 20 000 30 000 45 000 60 000 Kumulatiivne näitaja saajate arvestus. arv Abisaajate aastas kohta kogutakse infot iga aasta kohta ning eri aastatel kajastub sama abisaaja korduvalt. 4. TAT mõju läbivatele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)2: Regionaalareng jah ei TAT tegevused ei toeta otseselt piirkondade arengut. Keskkonnahoid ja kliima jah ei Kaubandus- ja tootmisettevõtetes üle jääva toidu äraviskamine põhjustab keskkonna- ja majanduskulusid, mistõttu on toidujääkide kasutusse võtmisel soodne mõju keskkonnale. Infoühiskond jah ei TAT ei mõjuta ühiskonna elutähtsate funktsioonide sõltuvust infotehnoloogiast või andmesidevõrkudest, mõne infoühiskonna teenuse kasutamist ega kättesaadavust, infoühiskonna teenuste pakkumist, sisu või selliseid teenuseid pakkuvate ettevõtete tegevust. Riigivalitsemine jah ei TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud: 2 „Jah“ vastuse korral tuua välja lühike selgitus. 6  a) planeeritavad tegevused aitavad kaasa integreeritumale riigivalitsemisele, edendades koostööd kohalike omavalitsuste ja mittetulundusühendustega; b) tegevuste elluviimisel saavad inimesed teadlikumaks riigi ja mittetulundusühenduste pakutavatest sotsiaal- ja tööturuteenustest. Võrdsed võimalused3 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)4 jah ei Võrdne kohtlemine jah ei TAT ettevalmistamisel ja rakendamisel on tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi saavad kõik sihtrühma kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata vanusest; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine: toiduabi kättesaamine on tagatud kõigile õigustatud isikutele, vajaduse korral viiakse toiduabi inimestele koju; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist, rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest, veendumusest ja seksuaalsest sättumusest: toiduabi saavad kõik sihtrühma kriteeriumitele vastavad inimesed, sõltumata nende soost, rassist, rahvusest, usulisest veendumusest ja seksuaalsest sättumusest. Vene keelt emakeelena kõnelevatele inimestele osutatakse võimaluse korral teenust vene keeles. 5. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorude ning valdkondlike arengukavadega 5.1. Seos prioriteetse suuna teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega TAT on eelkõige seotud abifondi teise TAT-ga „Enim puudust kannatavatele inimestele toidu ostmise ja jagamise tingimused“. TAT raames jagatakse enim puudust kannatavatele inimestele mahukaid toidupakke, mis sisaldavad Sotsiaalministeeriumi valitud ja ostetud toiduaineid. Toiduannetuste jagamine on mõeldud täiendama ostetud toidu jagamist sihtrühmale väiksemate, kuid sagedamini jagatavate toidupakkidega. Lisaks sotsiaalteenustele vajab osa abisaajaid ka aktiivseid tööturuteenuseid, karjäärinõustamist, kutseoskuse täiendamise, koolituse ja haridusega seotud meetmeid ning hoolekandeteenuseid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (ESF). TAT on seotud prioriteetse suuna „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetme „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“ raames rakendatavate TAT-de ja avatud taotlusvoorude projektidega, mille eesmärk on sotsiaalteenuste kättesaadavuse, mitmekesistamise ja 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 4 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 7 kvaliteedi parandamise kaudu soodustada erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. Lisaks on TAT seotud meetmetega „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“ ja „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks“. TAT täiendab ka prioriteetse suuna „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ meetmeid „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“ ja „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“. Abifondi ja ESF-i meetmete elluviimise eest vastutavad samad asutused, mis muu hulgas tagab nende kahe instrumendi omavahelise koordinatsiooni. Selline korraldus võimaldab tagada ka selle, et toiduabi jagavatele partnerorganisatsioonile on võimalik hõlpsasti teha kättesaadavaks teave ESF-ist toetavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet suurendavate meetmete kohta. 2017. aastal kasutas ligi 30% täiskasvanud (16+) toiduabi saajatest mõnd ESF-i meedet. 5.2. Seos valdkondlike arengukavadega 2016. aastal kinnitati Sotsiaalministeeriumis heaolu arengukava aastateks 2016–2023, mis toetab konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ eesmärkide saavutamist ja mille üldised eesmärgid on kõrge tööhõive tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu, aga ka sotsiaalse ebavõrduse ja vaesuse vähenemine, sooline võrdsus ning suurem sotsiaalne kaasatus. Abifondi toiduabi on arengukavasse integreeritud ühe toetava meetmena arengukava alaeesmärgi „Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud“ saavutamiseks. Eesmärgi mõõdikud on absoluutse vaesuse määr ja sügava materiaalse ilmajäetuse määr. „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ seatud eesmärgi – Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet – saavutamiseks on kavandatud arendada sotsiaalkaitsesüsteemi ning teenuseid perede iseseisva majandusliku toimetuleku soodustamiseks. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist. Käesoleva TAT eesmärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ja suurendada sotsiaalset kaasatust ning seeläbi toetada eespool nimetatud arengukavade eesmärke. 6. Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks TAT tegevuste elluviimise takistused Hangete detailne läbimõtlemine ning vajaduse võivad olla peamiselt tingitud korral turu-uuringu tegemine pakutavate hangete viibimisest või nurjumisest, teenuste või hindade kohta. 8  mis võib olla tingitud sellest, et turul ei pakuta teenust või kaupa soovitud hinnaga, samuti võimalike teenusepakkujate kitsast ringist. Partnerorganisatsiooni võimekus Läbimõeldud hankeleping, mis võimaldab täita oma ülesandeid kindlaks probleemide ja takistuste ilmnemise korral määratud perioodi vältel. pooltel leping mõistliku tähtajaga üles öelda. Pidev lepingu täitmise kvaliteedi jälgimine toetuse saaja poolt ja koostöö partnerorganisatsiooniga. Abisaajate kindlaks määramise KOV-ide ja sihtrühma teavitustegevus. vastavus abi saamise kriteeriumitele. 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused 7.1.1. TAT elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse seaduses (edaspidi struktuuritoetuse seadus) §-des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on TAT elluviija kohustatud: 7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele; 7.1.1.2 koguma TAT-s osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. Toetuse saaja tagab, et abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta vastavalt rakendusasutuse (edaspidi RA) kehtestatud nõuetele, tagades andmekorje ühtsel moel, mh Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta. Andmeid kogutakse TAT lisa 2 vormide A ja B alusel, mis tuleb esitada koos seirearuandega vähemalt üks kord aastas seisuga 31.12 iga järgmise aasta 28. veebruariks; 7.1.1.3 esitama RA nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 7.1.1.4 esitama rakendusüksusele (edaspidi RÜ) järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.5 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.3 esitatud prognoosist; 7.1.1.6 järgima Vabariigi Valitsuse määruses „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” sätestatud nõudeid. 7.1.2. TAT partnerile (partnerorganisatsioonile) kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate 9 kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse abifondi määruse artikli 26 lõikest 2. 7.2.3. Abikõlblikud kulud on toiduannetuste kogumise, transportimise, hoiustamise ja jaotamise ning sellega otseselt seotud teadlikkuse suurendamise tegevuse kulud. 7.2.4. Mitteabikõlblikud on kulud, mida ei ole loetletud punktis 7.2.3. 7.3. Riigiabi Käesoleva TAT raames antav toetus ei ole riigiabi. 7.4. Toetuse maksmine 7.4.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. 7.4.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.4.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 7.4.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.4.3.2 koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses; 7.4.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.4.4. Punktis 7.4.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasemate TAT-de rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.4.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige sagedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.4.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu. 7.4.7. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.4.7.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.4.7.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.4.7.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.4.7.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks TAT-d ellu viia või saavutada kavandatud tulemust; 7.4.7.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 3 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.4.8. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue täitmata või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik RÜ määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus 10 kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.4.9. Korraldusasutus võib kontrollida kulude abikõlblikkust, sealjuures kulu abikõlblikuks lugemise aluseks olevat teavet, dokumente ja muid tõendeid. Korraldusasutus võib kohustada RÜ-d peatama maksetaotluse menetluse osaliselt või täielikult struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 4 nimetatud juhtudel. 7.4.10. Korraldusasutus keelab RÜ-l toetuse väljamaksmise, kui kulu ei ole abikõlblik. Korraldusasutus võib keelata toetuse maksmise struktuuritoetuse seaduse § 30 lõikes 6 nimetatud juhtudel. 7.4.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse, kui RA on lõpparuande kinnitanud. 7.5. TAT muutmine 7.5.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab TAT elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 7.5.2. RA vaatab punktis 7.5.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ja teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.5.4 nimetatud RÜ edastatud ettepanekut ja punktis 7.5.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.5.3. Puuduste esinemise korral annab RA TAT elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.5.4. RA edastab muutmise taotluse pärast läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ- le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.5.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.5.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 7.5.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või TAT elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.5.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega. 7.5.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist eelarve muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu ning kinnitatud eelarve kuluridasid ei muudeta ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt rohkem kui 20%. 7.5.10. Peale punktis 7.5.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.6. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.6.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT vahearuande koos lisadega struktuuritoetuse e- keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 28. veebruariks. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab vahearuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks vahearuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. Kui TAT tegevuste alguse ja 11 esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks. 7.6.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le TAT lõpparuande struktuuritoetuse e-keskkonna kaudu 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui tehniline viga e-keskkonna töös takistab lõpparuande tähtaegset esitamist, loetakse uueks lõpparuande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea kõrvaldamist. 7.6.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.6.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.6.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.6.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. 7.6.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande 5 tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. 7.6.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ TAT elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui lõpparuanne on esitatud elektrooniliselt digitaalselt allkirjastatult, edastab RÜ lõpparuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. 7.6.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.6.8. 7.5.10. TAT seirearuandes kajastatav informatsioon tuleb struktuuritoetuse e-keskkonna seirearuande vormilt. 7.7. Finantskorrektsioonid 7.7.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.7.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48– 49. 7.8. Vaiete menetleja 7.8.1. Rakendusasutuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusasutus. 7.8.2. Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaide menetleja on rakendusüksus. 12 Lisad:  TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A  Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B 13  KINNITATUD Sotsiaalministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 3 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri 22.10.2021 käskkirjaga nr 112 MUUDETUD sotsiaalkaitseministri … 2023 käskkirjaga nr… Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood 01.10.2014–31.12.2023 Rakendusasutus Sotsiaalministeerium Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Toetuse saaja Sotsiaalministeerium Kaasatud asutus Sotsiaalkindlustusamet Kaasatud asutus Tervise Arengu Instituut Partnerorganisatsioon(id) (vastavalt hankelepingule) SISUKORD 1. TAT KIRJELDUS ..................................................................................................................................................... 3 1.1. LÜHENDID ..............................................................................................................................................................3 1.2. PROJEKTIDE VAJALIKKUSE PÕHJENDUS ...................................................................................................................3 2. PROJEKTIDE KIRJELDUS ........................................................................................................................................ 10 2.1. TOIDUAINETE HANKIMINE JA TRANSPORT LADUSTAMISKOHTA............................................................. 10 2.1.1. PROJEKTI EESMÄRK......................................................................................................................................... 10 2.1.2. PROJEKTI TULEMUS ......................................................................................................................................... 10 2.1.3. PROJEKTI TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ...................................................... 10 2.1.4. PROJEKTI TEGEVUSTE ÜLDINE AJARAAM ................................................................................................. 10 2.1.5. EELARVE .............................................................................................................................................................. 11 2.1.6. INDIKAATORID .................................................................................................................................................... 11 2.2. PARTNERORGANISATSIOONIDE LEIDMINE NING TOIDUABI JAGAMINE SIHTRÜHMALE .................... 11 2.2.1. PROJEKTI EESMÄRK......................................................................................................................................... 11 2.2.2. PROJEKTI TULEMUS ......................................................................................................................................... 11 2.2.3. PROJEKTI TEGEVUSE KIRJELDUS TULEMUSTE SAAVUTAMISEKS ...................................................... 11 2.2.4. II PROJEKTI TEGEVUSTE ÜLDINE AJARAAM .............................................................................................. 14 2.2.5. EELARVE ......................................................................................................................................................... 14 2.2.6. INDIKAATORID .................................................................................................................................................. 14 2.3. SIHTRÜHM ............................................................................................................................................................... 15 2.4. PROJEKTIDE TEGEVUSTE ELLUVIIJA .............................................................................................................. 15 3. TAT MÕJU HORISONTAALSETELE TEEMADELE .............................................................................................. 15 4. SEOS TEISTE MEETMETE, TAT-DE JA AVATUD TAOTLUSVOORUDEGA .................................................... 16 5. SEOS VALDKONDLIKE ARENGUKAVADEGA ..................................................................................................... 18 6. LISAD .......................................................................................................................................................................... 20 7. TAT RAKENDAMINE ................................................................................................................................................. 21 7.1. TOETUSE SAAJA KOHUSTUSED ............................................................................................................................. 21 7.2. KULUDE ABIKÕLBLIKKUS ...................................................................................................................................... 21 7.3. TOETUSE MAKSMINE ............................................................................................................................................ 21 7.4. TAT MUUTMINE ................................................................................................................................................... 22 7.5. TOETUSE KASUTAMISEGA SEOTUD TEABE JA SEIREARUANNETE ESITAMINE ............................................................. 23 7.6. FINANTSKORREKTSIOONID ................................................................................................................................... 24 7.7. VAIETE MENETLEJA ............................................................................................................................................. 24 2 Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on koostatud perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi struktuuritoetuse seadus) § 16 lõigete 1 ja 2 alusel kooskõlas sama seaduse § 1 lõikega 4. 1. TAT kirjeldus TAT sisaldab kahte projekti: I projekt – toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta II projekt – partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtrühmale 1.1. Lühendid  ESF – Euroopa Sotsiaalfond  EL – Euroopa Liit  Abifond – Euroopa enim puudust kannatavate inimeste abifond  Abifondi määrus – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks  KOV – kohaliku omavalitsuse üksus  TAT – toetuse andmise tingimused  RA – rakendusasutus  RÜ – rakendusüksus  STAR – sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister 1.2. Projektide vajalikkuse põhjendus Eesti elanike majanduslikku ja sotsiaalset toimetulekut mõjutab töötuse suurenemine. Eesti Töötukassa andmetel oli 13.01.2021 seisuga töötuna arvel 55 917 inimest (vt joonis 1) ning registreeritud töötuse määr oli 8,6%. Alates eriolukorra algusest ehk alates 13.03.2020 on registreeritud 83 309 uut töötut, töötuna arvelolek on samal ajal lõppenud 64 459 korral (10.01.21 seisuga). Kokkuvõttes on registreeritud töötute arv eriolukorra algusest (13.03.2020 vs. 13.01.2021) suurenenud 19 209 inimese ehk ca 52% võrra. Joonis 1. Registreeritud töötute arv päevade järgi, 2019–2021 (13.01.2021 seisuga) 3 Allikas: Eesti Töötukassa, 2020 Alates eriolukorra väljakuulutamisest on registreeritud töötus kasvanud kõigis maakondades. Kõige suurem on olnud protsentuaalne kasv (12.03.2020 vs. 13.01.2021) Hiiumaal ning Tallinnas ja Harjumaal, kus registreeritud töötute arv on kasvanud vastavalt 87,3% ja 79,5%. Järgnevad Raplamaa, Pärnumaa ja Tartumaa, kus registreeritud töötute arv on kasvanud vastavalt 54,5%, 48,2% ja 45,3%. Registreeritud töötuse määr oli 13.01.2021 seisuga suurim Ida-Virumaal 13,8% ja väikseim Jõgevamaal 5,8% (vt joonis 2). Joonis 2. Registreeritud töötuse määr maakonniti, 13.01.2021 seisuga Allikas: Eesti Töötukassa, 2021 Statistikaameti tööturu kiirstatistika järgi oli viimaste kuude jooksul kõige suurem töösuhete lõpetamiste arv augusti lõpus / septembri alguses, kui lõpetati 22 477 töösuhet, ning juuni lõpus / juuli alguses, kui lõpetati 21 730 töösuhet (vt joonis 3). Koondatute arv oli Statistikaameti andmetel kõige suurem märtsi lõpus / aprilli alguses, kui koondati 2126 inimest. 4 Joonis 3. Uute, lõpetatud ja peatatud töösuhete arv nädalas (kuni 27.12.2020) Allikas: Statistikaamet, 2020 Elanikkonna vaesus on probleemiks paljudes Euroopa Liidu (EL) riikides. Vaesusele ühe lähenemisena mõistetakse sissetulekuvaesust, mida võib mõõta kas absoluutse või suhtelise vaesusena. Suhteline vaesus1 näitab sissetuleku jaotumise ebaühtlust väiksema sissetulekuga elanike seas, see tähendab, et kui inimeste sissetulekud kasvavad, kuid sissetulekute jaotus elanikerühmade vahel jääb samaks, siis suhtelise vaesuse määr ühiskonnas ei muutu. Suhtelise vaesuse määr näitab nende inimeste osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on suhtelise vaesuse piirist madalam. Konkurentsivõime kavas „Eesti 2020“2 on võetud eesmärk vähendada suhtelise vaesuse määra 15%-ni aastaks 2020. Suhtelise vaesuse määr Eestis perioodil 2000–20083 oli 18–19% ja langes 2009. aastal majanduskriisi ajal madalaimale tasemele (15,8%), kuid hakkas 2010. aastal taas tõusma. Kuigi peale majanduskriisi elanike sissetulekud suurenesid, suurenes ka sissetulekute ebavõrdsus, mistõttu tõusis ka suhtelise vaesuse määr. 2019. aastal oli suhtelise vaesuse määr Statistikaameti andmetel 20,7%4 (vt tabel 1). Absoluutse vaesuse piir määrab ära madalaima sissetulekutaseme, mis võimaldab inimestel konkreetses keskkonnas toime tulla. Eestis on absoluutse vaesuse piiriks arvestuslik elatusmiinimum5. Absoluutse vaesuse määr näitab nende isikute osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on absoluutse vaesuse piirist madalam. Absoluutse vaesuse määr tõusis Eestis 2010. aastal 8,7%-le, kuid alates 2012. aastast on elanikkonna absoluutse vaesuse määr pidevalt langenud või jäänud samale tasemele. 2019. aastal 1 Suhtelise vaesuse määr (at-risk-of-poverty rate, relative poverty) näitab nende inimeste osakaalu, kelle sissetulekute tase jääb alla suhtelise vaesuse kokkulepitud piiri. Eestis, nagu ka kõigis ülejäänud Euroopa Liidu riikides, on suhtelise vaesuse piiriks 60% elanikkonna sissetulekute mediaanist tarbimiskaalude 1:0,5:0,3 korral. 2 Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“, http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/nd/nrp2013_estonia_et.pdf 3 Eesti Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring (EL-is EU-SILC). Siin ja edaspidi on suhtelise vaesuse andmed esitatud sissetulekuaasta järgi. Statistikaamet avaldab andmed sissetulekuaasta järgi, Eurostat uuringuaasta järgi. 4 Statistikaamet, https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sotsiaalne-terjutus-laekeni-indikaatorid__vaesus-ja-ebaverdsus 5 Absoluutse vaesuse piir (absolute poverty line) ehk elatusmiinimum (subsistence minimum) arvutatakse Eestis kulutuste alusel ning absoluutse vaesuse määr väljendab nende inimeste osatähtsust, kelle sissetulek jääb tarbimiskaalude 1:0,7:0,5 korral alla absoluutse vaesuse piiri. Elatusmiinimumi arvutamisel käsitletakse kolme kulukomponenti: toidukulutused, eluasemekulutused ja individuaalsed mittetoidukulutused. Toidukulutuste maksumuse arvutamise aluseks on minimaalne toidukorv. 5 elas absoluutses vaesuses 2,3% Eesti elanikkonnast. Vaesus ohustab kõige enam neid peresid, kus ükski liige ei tööta või kus tööintensiivsus on väga väike. Nendest lastega leibkondadest6, kus keegi tööealistest tööl ei käinud või töötati väga väikese töökoormusega, elas 2019. aastal suhtelises vaesuses 44,7%. Väga väikese tööintensiivsusega lastega leibkondade absoluutse vaesuse määra ei ole 2019. aasta kohta avaldatud, sest andmed ei ole valimi väiksuse tõttu usaldusväärsed (2018. aastal 13,4%). Tabelis 1 on esitatud vaesuse määra muutused vanuse ja soo järgi aastatel 2018–2019 Statistikaameti andmetel seisuga 21.12.2020. Tabelis märgitud aasta näitab sissetulekuaastat. Tabel 1. Suhtelise ja absoluutse vaesuse määr7 vanuserühmade ja soo järgi, 2018–20198 2018 2019 Suhtelise vaesuse määr, % Kokku 21,7 20,7 Mehed 19,3 18,9 Naised 23,7 22,3 0–17 17,2 15,2 Mehed 16,9 15,4 Naised 17,4 14,9 18–64 16,1 15,8 Mehed 17,4 17,5 Naised 14,9 14,1 65 ja vanemad 43,7 41,4 Mehed 31,9 30,5 Naised 49,9 47,2 Absoluutse vaesuse määr, % Kokku 2,2 2,3 Mehed 2,7 2,9 Naised 1,7 1,8 0–17 1,6 2,5 Mehed 0,9 2,1 Naised 2,3 3,0 18–64 3,0 2,9 Mehed 3,8 3,7 Naised 2,2 2,0 65 ja vanemad .. .. Mehed .. .. Naised .. .. .. andmeid ei ole arvutatud, andmeid ei ole saadud või need on avaldamiseks ebakindlad; andmed vähe usaldusväärsed väikese valimi mahu tõttu. Allikas: Statistikaamet, Eesti sotsiaaluuring 2018–2019 (EU-SILC) 6 Leibkonnad, kus on vähemalt üks sõltuv laps. Sõltuvaks lapseks loetakse alla 18-aastane leibkonnaliige, samuti 18–24-aastane leibkonnaliige, kes elab vähemalt ühe vanemaga ning kelle peamine sotsiaalne seisund on mitteaktiivne. 7 Protsent näitab nende isikute osakaalu, kelle ekvivalentnetosissetulek on vaesuse piirist madalam. 8 Sissetulekuaasta, uuringut tehakse tagasiulatuvalt, st uuringus küsitakse sissetulekuid eelmise aasta kohta. 6 Toidukulutuste osatähtsus leibkonna kogutarbimises on üks viis mõõta materiaalset puudust. Suhtelise materiaalse tõrjutuse mõõtmiseks on Euroopa Liidus kasutusel ühtsed indikaatorid, mis näitavad rahalistest piirangutest tingitud puudujääke ilmajäetuse komponentides. Üks ilmajäetust mõõtev majandusliku koormuse näitaja on see, kas leibkond saab endale majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist9. Statistikaameti 2020. aasta Eesti sotsiaaluuringu andmete kohaselt ei saa endale majanduslikult võimaldada üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömist 5,5% inimestest. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel suurenesid 2019. aastal kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele võrreldes 2016. aastaga 9% ja eluasemekulutused 14%. Kõige vaesemate ja kõige rikkamate leibkondade tarbimiskulutuste vahe oli 2019. aastal ligikaudu 570 eurot liikme kohta kuus ja see vahe on 2016. aastaga võrreldes suurenenud veidi üle 200 euro võrra. Toiduainetele kulutuste suurenemine näitab, et ka minimaalse toidukorvi maksumus on võrreldes 2016. aastaga suurenenud ca 12% (2019. aastal oli selle maksumus 102,70 eurot kuus). Statistikaameti andmete järgi moodustasid 2019. aastal kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele keskmiselt ligikaudu 21% leibkonna kuludest. Leibkonna tarbimisvõimalusi mõjutab leibkonna koosseis. Töötu leibkonna puhul moodustasid 2019. aasta toidukulutused 25% kogukulutustest, vähemalt kahe töötava liikmega leibkonna puhul aga 19,6% kogukuludest. Kuigi Statistikaameti andmetel langes tarbijahinnaindeks 2020. aastal 2019. aasta keskmisega võrreldes 0,4%, siis sama ei saa öelda toidu ja mittealkohoolsete jookide kulude kohta, mis suurenesid samal ajal 2,2%.10 Puuduse leevendamiseks maksavad KOV-id toimetulekutoetust. Toimetulekutoetust makstakse vastavalt riigieelarves kehtestatud toimetulekupiirile, mille suuruse kehtestab Riigikogu igal aastal riigieelarve seadusega. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu sissetulek pärast sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustel arvestatud eluruumi alaliste kulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiriks on summa, mis on vajalik minimaalseks igapäevaseks äraelamiseks ühe kuu jooksul. Alates 2019. aastast on toimetulekupiiri määraks 150 eurot kuus üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele, 120 eurot teisele ja igale järgmisele täisealisele liikmele ning 180 eurot lapsele. Esialgsete andmete järgi sai 2020. aastal toimetulekutoetust 18 289 inimest (2019. aastal sai toimetulekutoetust 18 719 inimest ning 2018. aastal 20 931 inimest). Aastatel 2007–2013 jagati toiduabi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) rahastusel, toiduabi jagamist rahastati Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi (EAGF) tagatisrahastust. Toiduabi saajate sihtrühmaks olid toimetulekutoetuse saajad. Siiani EL-i toetusel antud toiduabi jagamise jätkamine on riikliku toiduabi skeemi puudumisel olulise tähtsusega. Varasemast kogemusest järeldati, et avatud taotlemisele tuginevad rakendusskeemid, mille käigus KOV-id jt asutused ning vabaühendused saavad vahendeid taotleda, ei taga toiduabi kättesaadavust üle riigi ühetaoliselt ning tekib risk, et kõikidel abivajajatel puudub võimalus abi saada. Perioodil 2014–2020 viidi riigi poolt abifondi tegevused ellu keskse tegevusena. Vajadus toetuse järele suureneb talvisel ajal, kui küttekulud on suured ja tööpuudus hooajaliselt suurem. Kestvuskaupu ja tarbekaupu on ajutiselt kahanenud sissetuleku või kasvanud kuludega toimetulemiseks võimalik eelnevalt varuda või saab nende soetamist edasi lükata. Toidu soetamine on aga vältimatu ka ajal, kui leibkonna käsutuses olevad vahendid on piiratud. 9 Majanduslikku toimetulekut on kirjeldatud siiani materiaalse ilmajäetuse ja sügava materiaalse ilmajäetuse määra kaudu. Alates 2019. aastast toimus uuele metoodikale üleminek ning Statistikaamet avaldab materiaalse ja sügava materiaalse ilmajäetuse näitaja asemel edaspidi ilmajäetuse näitajat. 10 https://www.stat.ee/et/uudised/tarbijahinnaindeksi-suurimaks-mojutajaks-oli-moodunud-aastal-mootorikutus 7 Toimetulekupiiri suurus on viimastel aastatel suurem kui Statistikaameti arvestatud minimaalse toidukorvi maksumus. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arvu muutust 2015–2020 iseloomustab tabel 2. 2019. aasta jooksul maksti toimetulekutoetust 10 904 leibkonnale ning võrreldes 2018. aastaga vähenes toimetulekutoetust saanud leibkondade arv 1322 leibkonda võrra ehk 10,8%. Esialgsete andmete järgi maksti 2020. aastal toimetulekutoetust 10 498 leibkonnale, mis on 406 leibkonda ehk 3,7% vähem kui 2019. aastal. Tabel 2. Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv11, 2015–2020 Aasta Toetust nendest saanud lapsega registreeritud pensionäri(de)ga osalise ja puuduva leib- (lastega) töötu(te)ga leibkonnad leibkonnad töövõimega kondade leibkonnad leibkonnaliikmega arv leibkonnad kokku kokku sh kokku sh kokku sh kokku sh ühe lapsega pika- vana-dus- töövõi- osalise puu- täis- (lastega) ajalis pensio- metus- töö- duva kasva- (t)e näri(de)ga pensioni võimega töö- nuga töötu- saaja- või- (te)ga (te)ga mega 2015 14 605 4 561 3 038 8 308 2 412 1 708 4 428 610 3 293 .. .. .. 2016 15 300 4 875 3 226 8 126 2 459 1 482 5 608 833 4 204 … … … 2017 14 056 4 411 2 938 7 552 2 232 1 344 5 224 761 3 933 … … … 2018 12 226 3 597 2 453 6 735 1 802 1 145 3 722 770 2 593 1 394 1 156 275 2019 10 904 3 254 2 288 5 936 1 587 890 2 413 817 1 348 1 777 1 403 436 2020¹ 10 498 3 264 2 227 6 257 1 727 762 1 573 629 710 1822 1435 439 1 Esialgsed andmed seisuga 12.01.2021. Allikas: Sotsiaalministeerium, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmed Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arvu muutust aastatel 2015–2020 näitab tabel 3. Kokku sai 2019. aastal toimetulekutoetust (sõltumata toetuse saamise kordade arvust aasta jooksul) 18 719 inimest, mis on ligi 1,4% Eesti elanikest. Esialgsete andmete järgi sai 2020. aastal toimetulekutoetust 18 289 inimest. Tabel 3. Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv12, 2015–2020 nendest Kokku registreeritud pensionärid toetust töötud saanud lapsed osalise puuduva Aasta sh töö- töö- leibkonna- (vanus sh liikmete pika- töövõimetus- võimega võimega 0–17) kokku kokku vanadus- arv ajalised pensioni isikud isikud töötud pensionärid saajad 2015 26 301 8 717 8 922 1 758 4 590 622 3 377 .. .. 11 Toimetulekutoetust saanud leibkondade arv üks kord, sõltumata toetuse saamise kordade arvust perioodi jooksul 12 Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv üks kord, sõltumata toetuse saamise kordade arvust perioodi jooksul 8  2016 27 990 9 578 8 709 1 521 5 847 845 4 328 … … 2017 25 360 8 652 8 027 1 377 5 445 771 4 074 … … 2018 20 931 6 616 7 154 1 171 3 853 780 2 662 1 169 275 2019 18 719 6 042 6 255 906 2 485 824 1 382 1 417 436 2020¹ 18 289 6 005 6 675 780 1 606 631 722 1 452 437 1 Esialgsed andmed seisuga 12.01.2021. Allikas: Sotsiaalministeerium, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmed Võrreldes 2020. aasta kvartaalseid andmeid 2019. aasta vastavate kvartalitega, on näha, et kui 2020. aasta I kvartalis võrreldes 2019. aasta I kvartaliga toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv vähenes 13,4% ehk 1879 inimese võrra, siis alates II kvartalist on toimetulekutoetuse saajate arv kriisi mõju tõttu kasvanud. Kokku vähenes 2020. aasta jooksul toimetulekutoetust saanud isikute arv võrreldes 2019. aastaga 2,3% ehk 430 inimese võrra (vt tabel 4). Tabel 4. Toimetulekutoetust13 saanud leibkonnaliikmete arv 2019. ja 2020. aastal kvartalite kaupa nendest Kokku registreeritud toetust pensionärid töötud osalise puuduva saanud lapsed sh sh töö- töö- leibkonna- (vanus liikmete pika- vanadus- töövõimetus- võimega võimega 0–17) kokku kokku arv ajalised pensio- pensoni isikud isikud töötud närid saajad 2019 18 719 6 042 6 255 906 2 485 824 1 382 1 417 436 2019 I kv 13 547 4 406 4 101 640 1 746 478 1 028 868 217 2019 II kv 12 124 3 860 3 445 546 1 407 427 749 826 205 2019 III kv 10 388 3 488 2 989 478 899 278 443 594 175 2019 IV kv 11 113 3 668 3 227 475 1 017 332 482 718 220 2020¹ 18 289 6 005 6 675 780 1 606 631 722 1 452 437 2020 I kv 11 728 3 872 3 783 538 1 071 354 507 891 247 2020 II kv 12 244 4 014 4 030 515 960 361 420 886 247 2020 III kv 10 768 3 629 3 912 484 610 224 254 631 191 2020 IV kv¹ 11 215 3 737 4 038 495 693 242 295 754 199 1 Esialgsed andmed seisuga 12.01.2021. Allikas: Sotsiaalministeerium, sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri STAR andmed 13 Toimetulekutoetust saanud leibkonnaliikmete arv üks kord, sõltumata toetuse saamise kordade arvust perioodi jooksul. 9 2. Projektide kirjeldus 2.1. Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta 2.1.1. Projekti eesmärk Toetuse kasutamise eesmärk on ostetud toiduainete jagamisega vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. 2.1.2. Projekti tulemus Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on toit ostetud ja ladustamiskohtadesse toimetatud. 2.1.3. Projekti tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta Toetuse saaja hangib toiduained ja korraldab nende transpordi partnerorganisatsioonide ladustamiskohtadesse. Toiduainete ja nende transpordi hanke korraldamisel järgib toetuse saaja riigisiseseid õigusakte ning järgmisi kriteeriume:  kooskõla abikõlblikkuse reeglitega;  kooskõla abifondi rakenduskavaga;  vastavus juhtimis- ja kontrollisüsteemidele esitatavatele nõuetele, sh kontrolljälje tagamine, haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus;  vajadus tagada koordineeritus toidu jagamise tegevusega (sh toiduainete transpordi korraldamine partnerorganisatsioonide ladudesse kokkulepitud aegadel ja mahus jms);  toidukaupade vastavus riigisisestele ja EL-is kehtestatud kvaliteedinõuetele;  kliima- ja keskkonnaalaste aspektidega arvestamine. Hangitavate toiduainete valikul lähtutakse põhimõttest, et abina jagatavad toiduained peavad olema võimalikult tervislikud, kaua säilivad ja hästi transporditavad. Toiduainete valikul tehakse koostööd Tervise Arengu Instituudiga. Toiduainete ostmise hankekonkursid korraldati 2014. ja 2017. aastal eesmärgiga sõlmida raamlepingud perioodideks 2015–2017 ja 2018–2021. Uued hanked korraldatakse 2021. aastal perioodiks 2021–2023. Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Toiduainete hankimiseks ja 01.10.2014–31.05.2023 01.12.2014–27.02.2015 transpordiks hanke korraldamine ja 01.08.2017–01.01.2018 raamlepingute sõlmimine 01.06.2021–01.10.2021 Raamlepingute alusel toiduainete ja 19.02.2015–31.12.2023 Vastavalt vajadusele transpordi ostmine Toiduainete transport 30.03.2015–31.12.2023 30.03.2015–31.12.2023 ladustamiskohtadesse 2.1.4. Projekti tegevuste üldine ajaraam I projekti üldine ajaraam: 01.10.2014–31.12.2023 10  2.1.5. Eelarve Summa (euro) Osakaal Abifond 89,08% 9 534 766,70 Riiklik kaasfinantseering 10,92% 1 169 413,05 TAT projekti eelarve kokku 10 704 179,75 100% 2.1.6. Indikaatorid Indikaator Nimet Alg- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Selgitus us tase tase tase tase tase tase tase tase tase 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2023 Väljundi- Korral 0 1 2 2 4 4 Kumu- indikaator datud latiivne toidua arvestus“ inete . hanke d 2.2. Partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtrühmale 2.2.1. Projekti eesmärk Toetuse kasutamise eesmärk on ostetud toiduainete jagamisega vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust ning toetada nende toimetulekut. 2.2.2. Projekti tulemus Abifondi vahendite kasutamise tulemusel on enim puudust kannatavate inimeste toidupuudus vähenenud ning sihtrühm on juhatatud sotsiaalset kaasatust suurendavaid teenuseid saama. 2.2.3. Projekti tegevuse kirjeldus tulemuste saavutamiseks Partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtrühmale. 2.2.3.1. Partnerorganisatsioonide leidmine Partnerorganisatsiooni(de) ülesanne on jagada sihtrühmadele toiduaineid ning informeerida neid kaasnevatest meetmetest. Toetuse saaja korraldab partnerorganisatsiooni(de) leidmiseks hanke(d). Partnerorganisatsioonid võivad olla (vastavalt abifondi määruse artikli 2 punktile 3) avaliku sektori asutused ja/või mittetulundusühendused (MTÜ-d, sihtasutused), kes jaotavad kas otse või muu partnerorganisatsiooni kaudu toiduabi, mida täiendatakse vajaduse korral kaasnevate meetmetega. Partnerorganisatsiooni valikul lähtutakse järgmistest põhimõtetest:  võimekus jagada sihtrühmale toiduaineid üle Eesti kas otse või koostöös muude partnerorganisatsioonidega; 11  varasem kogemus tegevusvaldkonnas;  võimekus ladustada toiduaineid nõuetele vastavates ruumides;  abi kohale toimetamise võimekus kohalikul tasandil14;  suutlikkus informeerida enim puudust kannatavaid isikuid kaasnevatest meetmetest (vastavalt abifondi määruse artikli 7 punktile 4);  andmete kogumise võimekus;  haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus. Partnerorganisatsiooni(de) leidmiseks korraldati hankekonkursid 2014. ja 2018. aastal eesmärgiga sõlmida hankelepingud perioodideks 2015–2018 ja 2019–2021. Viimane hankekonkurss korraldatakse 2021. aastal aastateks 2022–2023. Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Partnerorganisatsiooni 01.10.2014–31.12.2023 01.10.2014–20.02.2015 hankimine 01.08.2018–30.09.2018 01.06.2021–30.09.2021 2.2.3.2. Toiduabi ning kaasnevate meetmete kohta info jagamine sihtrühmale Toiduabi sihtrühm Toiduabi sihtrühma kriteeriumid on sätestatud punktis 2.3. Kõik inimesed, kes vastavad aastal 2021, 2022 või 2023 vähemalt ühes kuus vähemalt ühele punktis 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.1.3, 2.3.1.5 või 2.3.1.6 nimetatud tingimusele, on õigustatud vähemalt ühe korra toiduabi saama. Toiduabi jagatakse üldjuhul üks kord kvartalis. Igal järgneval jagamisel on abi saama õigustatud inimesed, kes kahe jagamise vahelisel perioodil vastavad vähemalt ühes kuus ühele punktis 2.3.1.1, 2.3.1.2, 2.3.1.3, 2.3.1.5 või 2.3.1.6 nimetatud tingimusele. Jagamiste ajad ja iga jagamise sihtrühma määramise aluseks olevad kalendrikuud lepivad toetuse saaja ja partnerorganisatsioon kokku omavahelises lepingus. Sotsiaalkindlustusamet edastab vastaval perioodil punktis 2.3 nimetatud sihtrühma tingimustele vastavatest abi saama õigustatud inimestest nimekirja partnerorganisatsioonile, informeerides nimekirja esitamisest ka toetuse saajat. SKA edastab ka sihtrühma seireks vajalikud isikuandmed toetuse saajale ja Eesti Statistikaametile. Kõik osapooled kohustuvad järgima kõiki Eesti Vabariigis kohalduvaid andmekaitsealaseid õiguslikke regulatsioone ja avaliku teabe seadust. Toiduabi jagatakse kuni 30 päeva jooksul alates jagamise alguse kuupäevast – ühele õigustatud abisaajale üks toidupakk vastaval abi jagamise perioodil. Punktis 2.3.1.4 nimetatud tingimusele (varjupaigateenust kasutav inimene) vastanud inimene saab toiduabi varjupaigas. Varjupaikadele viiakse toiduaineid üldjuhul üks kord kvartalis ja toiduabi maht lähtub varjupaiga majutusteenuse kohtade arvust. Punktis 2.3.1.6 nimetatud tingimustele (rahvusvahelise kaitse taotleja) vastanud inimene saab toiduabi majutuskeskuses ning partnerorganisatsioonile esitatakse vaid toiduabi saajate arv. 14 Kohalik tasand: sihtrühmas olevale inimesele võimalikult lähedal olevas asukohas 12 Kui abi saama õigustatud inimene toiduabi ei soovi, teavitab ta sellest sotsiaaltöötajat ja temale toiduabi jagama ei pea. Toiduabi jagamine Toiduabi jagatakse sihtrühma nimekirja alusel. Toidupakile järele tulles esitatakse isikut tõendav dokument või allkirjastatud volitus. Toiduabi jagatakse toidupakkidena. Partnerorganisatsioon vastutab selle eest, et iga inimene, kellel on õigus saada toiduabi, saab kätte kõik toidupakki kuuluvad toiduained. Toetuse saaja koordineerib sihtrühma informeerimist toiduabi jagamise kohta, kaasates partnerorganisatsioone ja KOV-e. Toiduabi jagatakse üldjuhul partnerorganisatsiooni(de) ruumides. Kui enim puudust kannataval inimesel puudub füüsiline võimekus toidupakile järele tulla, toimetatakse see abivajajale koju. Vältimatuks juhuks toidu koju toimetamisel on raskendatud liikumisvõimalus, mis on tingitud: 1) puudest; 2) pikaajalisest haigusest; 3) mõistliku transpordiühenduse kasutamise võimaluse puudumisest (abivajajal). Kaalutlusotsuse toidupaki kojuviimiseks teeb KOV. KOV teeb sellekohase kande infosüsteemi STAR. Toiduabi, millele õigustatud isik ei ole 30 päeva jooksul pärast abi jõudmist partnerorganisatsiooni ladustamiskohta järele tulnud ning mida ei viida abivajajale koju, jagab partnerorganisatsioon sihtrühmale täiendava kümne päeva jooksul, olenemata sellest, kas inimene on vastaval toidujagamise perioodil toiduabi saanud või mitte. Täiendaval jagamisel võib eelistada sihtrühmas olevaid lastega ja töötutega peresid. Kui pärast toiduabi põhijagamist 30 päeva jooksul on jagamata toitu alles vähem kui 5% toidu üldkogusest, võib täiendava jagamise perioodi lühendada või täiendava jagamise korraldamata jätta, milles toetuse saaja ja partnerorganisatsioon täiendavalt kokku lepivad. Toiduabi, millele õigustatud isik ei ole 30 päeva jooksul pärast abi jõudmist partnerorganisatsiooni ladustamiskohta järele tulnud ja mida ei ole täiendaval jagamisel ära jagatud, antakse üle KOV-idele või varjupaikadele sihtrühmale täiendavaks jagamiseks, olenemata sellest, kas inimene on vastaval toidujagamise perioodil toiduabi saanud või mitte. Järelejäänud toiduabi võib jagada ka sihtrühmaväliselt inimestele, kes on KOV-i hinnangul majanduslikes raskustes. Üleandmise kohta koostatakse akt. Varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavatele inimestele suunatud toiduabi tarnitakse varjupaika ja jagatakse varjupaigas. Toiduabi ladustamine Toiduabi ladustatakse partnerorganisatsiooni(de) või nende poolt selleks otstarbeks renditud nõuetele vastavates ruumides, mis vastavad toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele. Varjupaikadele mõeldud toiduabi viib partnerorganisatsioon kokkuleppel KOV-iga nende poolt määratud asukohta. 13 Kaasnevad meetmed Toiduabi jagamisel tutvustatakse enim puudust kannatavatele isikutele kaasnevaid meetmeid, mida pakuvad KOV-id, töötukassa või riik teistest fondidest rahastatavate tegevuste raames. Koos toidupakiga annab partnerorganisatsioon või KOV abisaajale infomaterjali kaasnevate meetmete kohta, mida rakendatakse nii üle riigi kui elukohajärgse KOV-i kaudu. Abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta vastavalt toetuse saaja nõuetele, mis kehtestatakse käesoleva TAT lisana, tagades ühtsel moel andmekorje, muu hulgas Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta. Tegevus Tegevuse üldine ajaraam Tegevuse algus- ja lõppkuupäev kirjeldatud perioodil Toiduabi ning kaasnevate meetmete 30.03.2015–31.12.2023 30.03.2015–31.12.2023 kohta info jagamine sihtrühmale igal aastal (vähemalt kaks korda aastas) 2.2.4. II projekti tegevuste üldine ajaraam II projekti üldine ajaraam: 01.10.2014–31.12.2023 2.2.5. Eelarve Summa Osakaal Abifond 492 935,36 89% Riiklik kaasfinantseering 60 924,60 11% TAT projekt eelarve kokku 553 859,96 100% 2.2.6. Indikaatorid Indikaato Baas- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Siht- Selgitus ri tase tase tase tase tase tase tase tase nimetus (2015) (2016) (2017) (2018) (2019) (2020) (2023) (viide TAT punktile, missugu sest tegevuse st kujuneb) Toiduabi 0 35 000 70 000 105 000 140 000 175 000 210 000 245 000 Kumu- saanud inimest inimest inimest inimest inimest inimest inimest latiivne isikute arv arvestus. Abisaajate kohta kogutakse info iga aasta kohta ning erinevatel aastatel 14  kajastub sama abi saaja korduvalt. 2.3. Sihtrühm 2.3.1. Toiduabi saajateks on enim puudust kannatavad isikud. Enim puudust kannatavad isikud TAT tähenduses on: 2.3.1.1 toimetulekutoetuse saajad15; 2.3.1.2 toimetulekutoetuse taotlejad, kes küll oma sissetuleku tõttu oleksid õigustatud toimetulekutoetust saama, kuid kelle kohta on KOV teinud otsuse toetust mitte maksta16; 2.3.1.3 toimetulekutoetuse taotlejad, kelle sissetulek pärast tasumisele kuuluvate eluasemekulude mahaarvamist (kehtestatud piirmäärade ulatuses) ületab kuni 15% ulatuses kehtestatud toimetulekupiiri17; 2.3.1.4 varjupaigateenust (kodutute öömaja) kasutavad inimesed18; 2.3.1.5 sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR) meetme „Abivajaduse hindamisega seotud toetused“ all kirjeldatud perekonna sissetulekust sõltuva või konkreetse teenuse kulu kompenseerimiseks määratud KOV-i eelarve vahenditest makstud toetuse saajad; 2.3.1.6 rahvusvahelise kaitse taotleja, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse, mille kohta ei ole tehtud lõplikku otsust ning kellele on osutatud Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 32 lõike 1 punktis 1 või 2 nimetatud teenuseid või määratud § 36 lõige 1 alusel makstav toetus. 2.3.2. Toiduabi on õigustatud saama inimesed, kes vastavad vähemalt ühele punktis 2.3.1 sätestatud kriteeriumile. Abi saamise täpsemad põhimõtted ja rakendumine on sätestatud punktis 2.2.3.2. 2.4. Projektide tegevuste elluviijad Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakond, partnerorganisatsioonid 3. TAT mõju horisontaalsetele teemadele TAT mõjutab (märkida ristiga, peab mõjutama vähemalt ühte teemat)19: Regionaalareng jah ei TAT tegevuste elluviimine aitab kaasa piirkondade ühtlasemale arengule, aidates tagada põhivajaduste parema kättesaadavuse eri piirkondades. Kuna TAT sihtrühmas on enim puudust kannatavad inimesed, võib eeldada, et ka abi osutatakse enam piirkondades, kus kitsaskoht vastava põhivajaduse osas on suurem. Seeläbi aitab tegevus kaasa piirkondade ühtlasemale arengule inimeste põhivajaduste kättesaadavuses. Tegevuse elluviimisel tehakse koostööd KOV-idega, kellel on parem ülevaade oma piirkonna kodanike reaalsetest vajadustest abi järele. Seeläbi toetatakse lähimuse põhimõtet regionaalarengus, nähes ette abi osutava organisatsiooni poolt KOV-ide kaasamist tegevuse elluviimisel. 15 Sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses 16 Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele 17 Vastavalt sotsiaalhoolekande seaduses sätestatud tingimustele 18 Varjupaigateenus http://www.sm.ee/et/muud-toetused-ja- teenused#Kohalike%20omavalitsuste%20sotsiaalteenuste%20soovituslikud%20juhised 19 „Jah“ vastuse korral esitada lühike selgitus. 15 Keskkonnahoid ja kliima jah ei TAT tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile. Hinnang põhineb perioodi 2014–2020 Euroopa Liidu vahendite kasutamise partnerlusleppe ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruandel. Toiduainete pakendid vastavad pakendiseadusele. Infoühiskond jah ei Riigivalitsemine jah ei TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud: a) planeeritavad tegevused aitavad kaasa integreeritumale riigivalitsemisele, edendades koostööd KOV-ide ja mittetulundusühendustega. TAT koostamisel kaasati KOV-id ning sidusrühmade ja teiste riigiasutuste esindajad. Koostöö nende osapoolte vahel TAT rakendamisel ja edukuse hindamisel jätkub; b) tegevuste elluviimisel saavad inimesed teadlikumaks riigi ja mittetulundusühenduste pakutavatest sotsiaal- ja tööturuteenustest. Võrdsed võimalused20 Sooline võrdsus (kas TAT lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)21 jah ei Võrdne kohtlemine jah ei TAT ettevalmistamise ja rakendamise ajal on tagatud: a) eri vanuses inimeste võrdne kohtlemine – abisaajate kriteeriumid sõltuvad ainult inimese majanduslikust toimetulekust; b) puudega inimeste võrdne kohtlemine – kui abisaaja on puudega või liikumisraskustega inimene, kellel ei ole võimalik abi saamiseks minna partnerorganisatsiooni asukohta, on partnerorganisatsioonil kohustus viia abi abisaaja asukohta. Transpordi vajadust hindab KOV; c) võrdne kohtlemine sõltumata inimese soost, rassist või rahvuslikust kuuluvusest, usutunnistusest või veendumusest või seksuaalsest sättumusest – abisaajate kriteeriumid sõltuvad ainult inimese majanduslikust toimetulekust. 4. Seos teiste meetmete, TAT-de ja avatud taotlusvoorudega Lisaks sotsiaalteenustele vajab osa abisaajaid aktiivseid tööturuteenuseid ning karjäärinõustamist, kvalifikatsiooni parandamise, koolituse ja haridusega seotud meetmeid, samuti hoolekandeteenuseid, mida toetatakse Euroopa Sotsiaalfondist (edaspidi ESF). Sihtrühma informeeritakse asjakohastest 20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikkel 7. Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine. 21 Soolise võrdsuse tagamine tähendab naiste ja meeste võrdseid õigusi, kohustusi, võimalusi ja vastutust kõikides eluvaldkondades. Kõik poliitikavaldkonnad, mis lõpptulemusena mõjutavad inimeste olukorda ühiskonnas, mõjutavad ka naisi ja mehi. 16 kaasnevatest meetmetest, mida rahastatakse riigi või KOVi eelarvest, teatud juhtudel ka ESFist, kuid mitte abifondist. TAT on seotud prioriteetsete suundade „Sotsiaalse kaasatuse suurendamine“ ja „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine“ meetmete TAT-de ja avatud taotlusvoorude projektidega, mille eesmärk on soodustada erivajadusega, hoolduskoormusega ja toimetulekuraskustes inimeste osalemist tööturul. TAT on seotud järgmiste meetmetega:  ESFi meede 2.1 „Lapsehoiu ja puudega laste hoolekandeteenuste arendamine hoolduskoormuse vähendamiseks“;  ESFi meede 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“;  ESFi meede 3.1 „Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine“;  ESFi meede 3.2 „Tööturuteenused tagamaks paremaid võimalusi hõives osalemiseks”. Abifondi ja ESFist rahastatud kaasnevate meetmete elluviimise eest vastutavad samad asutused, mis muu hulgas tagab nende kahe instrumendi omavahelise koordinatsiooni. Selline korraldus võimaldab tagada ka selle, et toiduabi jagavatele partnerorganisatsioonidele on võimalik hõlpsasti teha kättesaadavaks teave ESFist toetatavate sotsiaalset kaasatust ja tööhõivet suurendavate meetmete kohta. ESFist ei toetata abifondist rahastatavaid sarnaseid meetmeid ning abifondist ei toetata kaasnevaid meetmeid, seega puudub topeltfinantseerimise risk. 17 5. Seos valdkondlike arengukavadega Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“ üks sihttase on vähendada suhtelises vaesuses elavate inimeste arvu 15%-ni aastaks 2020 (Eesti 2020 eesmärgid). Selle saavutamiseks nähakse ette peamiselt reforme haridus- ja tööhõivepoliitikas. „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ seatud eesmärgi – Eestis on perede adekvaatset majanduslikku toimetulekut toetav kombineeritud toetuste ja teenuste süsteem, mis pakub perele püsivat kindlustunnet – saavutamiseks on kavandatud arendada sotsiaalkaitsesüsteemi ning teenuseid perede iseseisva majandusliku toimetuleku soodustamiseks. „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ üldeesmärk on tervena elatud eluea pikenemine enneaegse suremuse ja haigestumise vähendamise kaudu. Eraldi on arengukavas välja toodud viis temaatilist valdkonda, mis kajastavad sotsiaalse sidususe ja võrdsete võimaluste suurendamist, lastele tervisliku ja turvalise arengu tagamist, tervist toetava keskkonna kujundamist, tervislike eluviiside soodustamist ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse kindlustamist. Sotsiaalse sidususe all mõistetakse ühiskonna võimet tagada iga oma liikme heaolu, ületades sotsiaalset lõhestumist ja vältides tõrjutust. Sidususel on otsene seos tervisega – mida suurem on sidusus, seda paremad on ka tervisenäitajad. Sidususe kõrge tase toetab ka sotsiaalset turvalisust, mis on omakorda oluline tervisemõjur. Sotsiaalset turvalisust iseloomustavad tööhõive, vaesuse ja kihistumise näitajad. Tõrjutud sotsiaalsete gruppide olemasolu on oluline risk rahva tervisele, seevastu võrdsed võimalused ja võrdne ligipääs teenustele suurendavad sotsiaalset turvalisust ja sidusust ning parandavad tervisenäitajaid. Vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ennetamine on Eesti majandus- ja sotsiaalarengu tagamisel üks keerukamaid ülesandeid. Vaesuse ja tõrjutuse vähendamisel lähtutakse arusaamast, et töö on parim viis vaesuse leevendamiseks. Teiseks oluliseks põhimõtteks on pakkuda integreeritud teenuseid, nagu sotsiaal- ja tööturuteenused, mis peavad olema omavahel seostatud. Oluliseks lähtekohaks on universaalsete teenuste ja toetuste süsteemi arendamine, et vältida erimeetmetega kaasneva vaesuse ja tõrjutuse stigma tekkimist. Samas tuleb teadvustada teatud riskirühmade probleeme, mida üldiste teenuste ja toetussüsteemiga ei ole võimalik lahendada, ning kasutada spetsiaalseid konkreetsete rühmade vajadusi arvestavaid meetmeid (rahva tervise arengukava 2009–2012). Käesoleva TAT eemärk on toiduainete jagamise kaudu vähendada enim puudust kannatavate inimeste toidupuudust, et toetada nende toimetulekut ning suurendada sotsiaalset kaasatust, mis toetab „Rahvastiku tervise arengukava 2009–2020“ ühte eesmärki – suurendada inimeste sotsiaalset sidusust ning ennetada vaesust ja sotsiaalset tõrjutust. 18 Riskide hindamine Risk Tegevus riskide maandamiseks 1. TAT tegevuste elluviimise takistused 1. Hangete detailne läbimõtlemine ning vajaduse võivad olla peamiselt tingitud hangete korral teha turu-uuring pakutavate teenuste või viibimisest või nurjumisest, mis võib olla hindade kohta. tingitud sellest, et turul ei pakuta teenust või kaupa soovitud hinnaga, samuti võimalike teenusepakkujate kitsast ringist. 2. Partnerorganisatsiooni(de) 2. Läbimõeldud hankeleping, mis võimaldab võimekus täita oma ülesandeid kindlaks probleemide ja takistuste ilmnemisel lepingu määratud perioodi vältel. mõlemapoolselt mõistliku ülesütlemise tähtajaga üles öelda. 3. Pidev lepingu täitmise kvaliteedi jälgimine toetuse saaja poolt. 3. Abisaajate kindlaks määramise 4. STARi arendus, KOVide ja sihtrühma vastavus abi saamise kriteeriumitele. teavitustegevus. 19 6. Lisad  TAT finantsplaan ja eelarve kulukohtade kaupa – lisa 1 vorm A  Seireandmete kogumise vormid – lisa 2 vorm A ja vorm B 20 7. TAT rakendamine 7.1. Toetuse saaja kohustused 7.1.1. Toetuse saajale kohalduvad lisaks käesolevas TAT-s sätestatule struktuuritoetuse seaduses §- des 24 ja 26 ning selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused. Ühtlasi on toetuse saaja kohustatud: 7.1.1.1 rakendama TAT-d vastavalt kinnitatud tegevustele ja eelarvele; 7.1.1.2 koguma TAT osalejate kohta nõutavad andmed vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. Toetuse saaja tagab, et abi jagavad partnerorganisatsioonid peavad arvestust jaotatud toidu koguste ja abisaajate kohta vastavalt RA kehtestatud nõuetele, tagades andmekorje ühtsel moel, mh Euroopa Komisjoni delegeeritud aktiga kehtestatud näitajate kohta; 7.1.1.3 esitama RÜ-le järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10. detsembriks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest; 7.1.1.4 esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta kohta, kui punktis 7.3 nimetatud maksetaotlus erineb rohkem kui ¼ võrra punktis 7.1.1.3 esitatud prognoosist. 7.1.2. TAT partnerile (partnerorganisatsioonile) kohaldub struktuuritoetuse seaduse § 25. 7.2. Kulude abikõlblikkus 7.2.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib vastavalt Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) § 2 lõigetele 3 ja 4 ning makstakse vastavalt lõikele 5 ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega. 7.2.2. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse abifondi määruse artikli 26 lõikest 2. 7.2.3. Abikõlblikud kulud on vastavalt abifondi määruse artikli 26 lõikele 2: 7.2.3.1 toidu ostukulud; 7.2.3.2 toidu partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulud ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana22, mis on 1% punktis 7.2.3.1 nimetatud kuludest või nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud; 7.2.3.3 partnerorganisatsioonidele tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud, mida arvutatakse kindla määrana23, mis on 5% punktis 7.2.3.1 nimetatud kuludest. 7.2.4. Mitteabikõlblikud on kulud, mis ei ole loetletud punktis 7.2.3. 7.3. Toetuse maksmine 7.3.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Lihtsustatud hüvitamisviiside alusel toetuse väljamaksmisel kulu tegelikku maksumust ei tõendata ega kontrollita. 7.3.2. Toetust makstakse ühendmääruse § 14 lõike 1 punkti 1 alusel. 7.3.3. Enne esimese maksetaotluse esitamist peab toetuse saaja esitama RÜ-le: 22 Struktuuritoetuse seaduse mõistes ühtse määrana 23 Struktuuritoetuse seaduse mõistes ühtse määrana 21 7.3.3.1 väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas TAT kulusid ja tasumist eristatakse raamatupidamises muudest TAT rakendaja kuludest; 7.3.3.2 koopia riigihangete korraldamise korrast asutuses; 7.3.3.3 lühikirjelduse TAT rakendamisega seotud dokumentide algatamise, viseerimise ja kinnitamise kohta ning vajaduse korral allkirjaõigusliku isiku poolt edasivolitatud õiguste korral vastavad volituste koopiad. 7.3.4. Punktis 7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui toetuse saaja on varasema TAT rakendamisel nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne uue TAT rakendamist muudetud. Toetuse saaja esitab RÜ-le sellekohase kirjaliku kinnituse. 7.3.5. Maksetaotlusi võib esitada kõige harvem üks kord kvartalis ja kõige tihedamini üks kord kuus. Kui makstud abikõlblike kulude maksumus on riigihanke piirmääraga võrdne või ületab seda, esitatakse maksetaotlus üks kord kuus. Maksetaotluse menetlusaeg on kuni 90 kalendripäeva. 7.3.6. Toetus makstakse toetuse saajale välja ühendmääruses kehtestatud korras RÜ-le esitatud maksetaotluse alusel struktuuritoetuse registri kaudu või registriväliselt. Maksetaotluse vormi kinnitab RÜ. 7.3.7. I projekti puhul rakendub tegelikel juhtudel tekkinud ja tasutud kulude hüvitamine: 7.3.7.1 toidu partnerorganisatsioonile kuuluvasse hoiukohta transportimise kulude puhul makstakse välja nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel tegelikult tekkinud ja tasutud kulud. 7.3.8. II projekti puhul rakendub ühtse määra alusel kulude hüvitamine: 7.3.8.1 partnerorganisatsioonidele tekkinud haldus-, transpordi- ja hoiustamiskulud arvutatakse kindla määrana, mis on 5% punktis 7.2.3.1 nimetatud kuludest; 7.3.8.2 toetus makstakse välja vastavalt TAT-s nimetatud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui määratud toetuse summa. 7.3.9. RÜ-l on õigus maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult peatada, kui: 7.3.9.1 maksetaotluses esineb puudusi; 7.3.9.2 toetuse kasutamisega seotud kohustus on täitmata; 7.3.9.3 kulu abikõlblikkus ei ole üheselt selge; 7.3.9.4 ilmnenud asjaolude põhjal on kahtlus, et toetuse saaja ei suuda ettenähtud ajaks viia TAT-d ellu või saavutada kavandatud tulemust; 7.3.9.5 maksetaotlusega taotletavat toetuse summat on võimalik struktuuritoetuse seaduse § 48 lõike 2 kohaselt tasaarveldada struktuuritoetuse seaduse § 30 lõigete 5 ja 6 alusel väljamaksmisele mittekuuluva või finantskorrektsiooni otsuse kavandis nimetatud tagasimaksmisele kuuluva toetusega. 7.3.10. Kui maksetaotluse kontrollimisel ilmneb, et toetuse saajal on täitmata maksetaotluses nimetatud kuluga seotud kohustus või nõue või maksetaotluses esineb puudus, mida on võimalik kõrvaldada RÜ määratud tähtaja jooksul, võib RÜ määrata kohustuse ja nõude täitmiseks ning puuduse kõrvaldamiseks uue tähtaja. Kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue täidetakse määratud tähtaja jooksul, loetakse, et maksetaotlus on esitatud puudusteta ja kohustus või nõue on täidetud. 7.3.11. Viimane maksetaotlus esitatakse hiljemalt koos TAT lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RA poolt. 7.4. TAT muutmine 7.4.1. Kui ilmneb vajadus TAT tegevusi, tulemusi, eelarvet, indikaatoreid või TAT abikõlblikkuse perioodi muuta, esitab toetuse saaja RA-le põhjendatud taotluse. 22 7.4.2. RA vaatab punktis 7.4.1 viidatud muudatuse taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates taotluse kättesaamisest ning teeb otsuse TAT muutmise taotluse kohta peale punktis 7.4.4 nimetatud RÜ poolt edastatud ettepanekut ja punktis 7.4.8 nimetatud kooskõlastamist. 7.4.3. Puuduste esinemise korral annab RA toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud tähtaja võrra. 7.4.4. RA edastab muutmise taotluse peale läbivaatamist arvamuse avaldamiseks RÜ-le. RÜ-l on õigus teha muudatuste kohta ettepanekuid. RÜ esitatavate ettepanekute tähtaeg kooskõlastatakse RA-ga muudatuste sisust ja ulatusest lähtuvalt. 7.4.5. RÜ võib toetuse saajale või RA-le teha ettepanekuid TAT eelarve muutmiseks, kui TAT seirearuandes esitatud andmetest või muudest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT eduka elluviimise tagamiseks. 7.4.6. TAT muutmist ei saa taotleda sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul, välja arvatud juhul, kui on olemas RÜ nõusolek. 7.4.7. RA võib TAT-d muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TAT edukaks elluviimiseks või toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. Kui TAT rakendamisel on kalendriaasta lõpu seisuga tekkinud eelarveliste vahendite jääk, on RA-l õigus vähendada TAT kogueelarvet kalendriaasta kasutamata jäänud eelarve summa ulatuses. 7.4.8. TAT muutmine kooskõlastatakse korraldusasutusega. 7.4.9. Eelnevalt RA-ga kirjalikult kooskõlastades ei eelda TAT muutmist aastatevaheline eelarvesummade muutmine tingimusel, et TAT kogutoetuse summa ja osakaal finantsallikates ei muutu ja muudatuste summa ei ületa ühe kalendriaasta jooksul kumulatiivselt 10 000 eurot. 7.4.10. Peale punktis 7.4.9 nimetatud muudatuste kooskõlastust esitab toetuse saaja viie tööpäeva jooksul muudetud eelarve koos RA kooskõlastusega RÜ-le. 7.5. Toetuse kasutamisega seotud teabe ja seirearuannete esitamine 7.5.1. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT vahearuande koos lisadega paberil või elektrooniliselt digiallkirjastatult iga järgmise aasta 28. veebruariks. Paberil esitatud vahearuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. 7.5.2. Toetuse saaja esitab RÜ-le RA kehtestatud vormil TAT lõpparuande paberil või elektrooniliselt digiallkirjastatult 45 päeva jooksul alates TAT abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Paberil esitatud lõpparuandele tuleb lisada selle elektrooniline koopia. 7.5.3. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne. 7.5.4. RÜ kontrollib 20 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas see on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 7.5.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ TAT vahearuande. 7.5.6. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva jooksul RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.7. Vahearuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning RÜ kinnitab TAT vahearuande viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 23 7.5.8. Lõpparuandes puuduste esinemise korral annab RÜ toetuse saajale vähemalt kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning edastab viie tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist RA-le kinnitamiseks. RA teavitab lõpparuande kinnitamisest viivitamata RÜ-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 7.5.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d ja edasine lõpparuande menetlemine toimub vastavalt punktile 7.5.8. 7.5.10. TAT seirearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 7.5.10.1 andmed TAT kohta (nimetus, tunnusnumber, toetuse saaja ja partneri(te) nimed, abikõlblikkuse periood jne); 7.5.10.2 ülevaade TAT tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt); 7.5.10.3 eelarve täitmise aruanne; 7.5.10.4 indikaatorite täitmine (kumulatiivselt); 7.5.10.5 hinnang TAT tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele; 7.5.10.6 TAT mõju läbivatele teemadele; 7.5.10.7 toetuse saaja hinnang partnerluse toimimisele (täidetakse juhul, kui TAT tegevuste elluviimisse on kaasatud partner). 7.6. Finantskorrektsioonid 7.6.1. Finantskorrektsioone teeb RÜ vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 45–47. 7.6.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt struktuuritoetuse seaduse §-dele 48–49. 7.7. Vaiete menetleja 7.7.1. RA otsuse või toimingu vaide menetleja on RA. 7.7.2. RÜ otsuse või toimingu vaide menetleja on RÜ. 24  Sotsiaalministri ja sotsiaalkaitseministri käskkirjade muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Muudetakse ostetud ja annetatud toiduabi vastavate toetuse andmise tingimuste (TAT) kogueelarveid. Muudatuste eesmärk on toetuse täiel määral ära kasutamine. 1.2. Käskkirja ettevalmistaja Käskkirja on koostanud nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson ([email protected]). Käskkirja ja seletuskirja juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]). 1.3. Märkused Käskkiri ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Sisu Paragrahv 1 hõlmab sotsiaalministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 3 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduabi ostmise ja jagamise tingimused“ muudatusi. TAT hõlmab kahte projekti. Punktiga 1 muudetakse TAT projekti „Toiduainete hankimine ja transport ladustamiskohta“ eelarvet. Projekti eelarve väheneb 567 917,64 euro võrra (sh FEAD1 vahendid 495 966,09 eurot). Uueks projekti eelarveks on 10 704 179,75 eurot (sh FEAD toetus 9 534 766,70 eurot). Punktiga 2 muudetakse TAT projekti „Partnerorganisatsioonide leidmine ning toiduabi jagamine sihtrühmale“ eelarvet. Projekti eelarve väheneb 4 165,04 euro võrra (sh FEAD vahendid 3 706,89 eurot). Uueks projekti eelarveks on 553 859,96 eurot (sh FEAD vahendid 492 935,36 eurot). Punktiga 3 asendatakse projektide finantsplaani ja eelarve tabel punktide 1 ja 2 muudatustest tulenevalt. Paragrahv 2 hõlmab sotsiaalkaitseministri 05.02.2019 käskkirjaga nr 14 kinnitatud toetuse andmise tingimuste „Enim puudust kannatavatele inimestele toiduannetuste kogumise ja jagamise tingimused" muudatusi. Punktiga 1 muudetakse TATi eelarvet: toetuse kogueelarve suureneb 53 693,32 euro võrra, riikliku kaasfinantseeringu osa ei suurene. Uueks TAT eelarveks on 1 733 205,32 eurot (sh FEAD vahendid 1 665 855,32 eurot). Punktiga 2 asendatakse tegevuste finantsplaani ja eelarve tabel punktis 1 nimetatud muudatusest tulenevalt. 3. Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele 1 The Fund for European Aid to the Most Deprived ehk Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks 1 Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuse koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudustkannatavate isikute jaoks; 2) Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 532/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks; 3) Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) nr 1255/2014, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 223/2014, mis käsitleb Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks, määrates kindlaks rakenduskava elluviimise aasta- ja lõpparuannete sisu, sealhulgas ühiste näitajate loetelu. 4. TAT muudatuste mõjud TATide eelarvete korrigeerimise tulemusel on oleks võimalik mõlemas TATis toetust kasutada täies ulatuses. 6. TAT muudatuste jõustumine TAT muudatused jõustuvad üldises korras. 7. Käskkirja kooskõlastamine Käskkirja eelnõu esitatakse Eelnõude infosüsteemis (EIS) kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele (RTK). 2