Auditi lõpparuande edastamine

Euroopa regionaalarengu fondi projekti 2014-2020.4.04.19-1027 “AS Luksusjaht projektplaanid - Komposiitmaterjalist ja sektsioonidest koosneva katamaraani ehitustehnoloogia väljatöötamine; Katamaraan-töölaeva prototüüpide ehitamine; 42 jalga või suurema uue Delta” PROJEKTIAUDIT toetuse saaja: Aktsiaselts Luksusjaht rakendusüksus: Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Aruande projekt ERF-370/2023 13.11.2023 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines võrreldavate hinnapakkumuste võtmises. Audiitorite hinnangul on RÜ teinud puuduste tuvastamisel finantskorrektsiooni ebapiisavas suuruses. Märge struktuuritoetuse registris2: ➢ märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud rakendusüksusele: Tähelepanek nr 7.1 – RÜ on tuvastanud, et toetuse saaja ei ole materjalide ja seadmete ostmisel järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid ega TAT-iga seatud nõudeid ning teinud finantskorrektsiooni ebapiisavas summas. Tuvastatud täiendav mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 109 289,30 eurot, sh toetus (35%) 38 251,26 eurot. Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2  A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.4 Kasvuvõimeline ettevõtlus ja seda toetav teadus- ja arendustegevus Meede 2014-2020.4.4 Ettevõtja arenguplaani toetusmeede ettevõtete arendus- ja eksporditegevustele kaasaaitamiseks ning juhtimisvõimekuse tõstmiseks Projekti number 2014-2020.4.04.19-1027 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus AS Luksusjaht projektplaanid - Komposiitmaterjalist ja sektsioonidest koosneva katamaraani ehitustehnoloogia väljatöötamine; Katamaraan- töölaeva prototüüpide ehitamine; 42 jalga või suurema uue Delta Toetuse saaja ja partner(id): Aktsiaselts Luksusjaht Taotluse rahuldamise otsuse TRO nr 1.1-5.1/19/611; 12.06.2019; (otsuse muutmise) number ja TROM nr 1.1-5.1/20/6997; 13.11.2020; kuupäev TROM nr 1.1-5.1/21/2017; 30.11.2021 Rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.05.2019 - 30.10.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2023. a tööplaan3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014- 2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Anu Alber, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Merit Rajamäe, Rahandusministeerium, Finantskontrolli osakond, I auditi talitus, audiitor (auditi juht). Auditi läbiviimise aeg 26.05.2023-13.11.2023, sh kohapealsed toimingud AS Luksusjaht tegevuskohas 13.07.2023. Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine: • projekti tegelik teostamine, • projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon, • kulude abikõlblikkus, • projektiga seotud raamatupidamise korraldus, • omafinantseeringu olemasolu, • struktuurifondide sümboolika kasutamine. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr PO14808, 08.02.2023, 663 688,21 eurot. olevad väljamaksed (väljamaksetaotluse SFOS nr, kuupäev, abikõlblik summa eurodes) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 35% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 65% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % 663 688,21 eurot; 100% deklareeritud abikõlblikust summast)4 Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 109 289,30 eurot (tähelepanek nr 7.1). TOETUS Väljamaksetaotluse number: OMA- KOKKU SFOS nr PO14808 riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa 38 251,26 38 251,26 0,00 71 038,04 109 289,30 auditeeritud kuludes (eurodes) Leitud vea määr (%) 5 16,47% 4 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 5 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 5 B-OSA AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. Siiski tehti rakendusüksusele üks oluline tähelepanek seoses ebapiisava finantskorrektsiooni määra rakendamisega, kui tuvastati, et TS ei ole võtnud võrreldavaid hinnapakkumisi (vt punkt 7). 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja hangete läbiviimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele esines puudusi riigihangete seaduse üldpõhimõtete järgimisel. Rakendusüksus on nimetatud puudused tuvastanud ning koostanud finantskorrektsiooni otsused, millega on tagasi nõudnud ja vähendanud projekti kulusid 10%. Auditi käigus hindasid audiitorid rakendusüksuse kohaldatud finantskorrektsiooni määra ebapiisavaks ning selle kohta tehti üks oluline tähelepanek rakendusüksusele, milles toodi välja risk ja soovitus ka toetuse saajale, vt tähelepanekut nr 7.1. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. 6 7. Rakendusüksusele suunatud tähelepanekud Oluline tähelepanek 7.1 – RÜ on tuvastanud, et toetuse saaja ei ole materjalide ja seadmete ostmisel järginud RHS § 3 üldpõhimõtteid ega TAT-iga seatud nõudeid ning teinud finantskorrektsiooni ebapiisavas summas. Tuvastatud täiendav mitteabikõlblik kulu auditi ulatuses 109 289,30 eurot, sh toetus (35%) 38 251,26 eurot. Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus6 (STS) § 26 lg 6 sätestab, et kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust7 (RHS) ja teenuse eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ta järgima RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. STS § 642 rakendussätte kohaselt kehtib selline kohustus alates juunist 2020 ning seda ka juhul, kui toetuse andmise tingimused nägid ette madalama piirmäära. STS seletuskiri täpsustab § 26 lg 6 kontekstis, et kulu maksumuse tekkimisel peab eelkõige tõendama a) ostuhinna kujunemist konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel ning b) konkurentsi efektiivset ära kasutamist. RHS § 3 kohaselt on riigihanke korraldamisel hankija kohustatud järgima järgmisi põhimõtteid: 1) hankija tegutseb riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; 2) hankija kohtleb kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud; 3) hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; 4) hankija väldib konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; 5) hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Täpsemad juhised, kuidas mittehankijal RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid järgida tuleb, on sätestatud toetuse andmise tingimustes8 (TAT) . Kehtiva TAT § 24 p 4 kohaselt on toetuse saaja kohustatud koos maksetaotlusega esitama a) vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatutelt pakkujatelt ja b) pakkumise lähteülesande kirjelduse, kui tehingu summa ilma käibemaksuta on võrdne STS § 26 lg-s 6 nimetatud summaga (ehk 20 000 eurot) või sellest suurem, juhul, kui toetuse saaja ei pea järgima RHS-i ning STS-i § 26 lg 6 kohaselt RHS §-s 3 nimetatud põhimõtteid. Eeltooduga seoses on rakendusüksus9 (RÜ) tuvastanud projektis korduva rikkumise: • Toetuse saaja ei ole järginud katamaraani ehituseks ja vormide valmistamiseks kasutatavate kulumaterjalide ning seadmete ostmisel RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid. Toetuse saaja on projekti vältel soetanud kulumaterjale ja seadmeid erinevatelt tarnijatelt, kuid ei ole selleks koostanud ühtegi lähteülesannet ega küsinud ühtegi hinnapakkumist. 6 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus (RT I, 21.06.2014, 1). 7 Riigihangete seadus (RT I, 01.07.2017, 1). 8 Ettevõtlusministri 05.01.2016. a määruse nr 2 „Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeede“ ning selle muudatusredaktsioonid. 9 Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus 7 Juba 2019.a taotlemise ajal esitatud projektiplaani järgi on toetuse saaja hinnanud katamaraani ehitamise ning vormide valmistamisega seotud erinevate tegevuste10 kulusid summades 20 000 eurot ja enam. Kuivõrd toonane piirmäär seoses RHS § 3 järgimise ning TAT § 24 p 4 kohase hinnapakkumiste küsimisega oli 5 000 eurot, pidi hoolas toetuse saaja hinnapakkumuste küsimise vajadust ette nägema. Auditi ulatuses on kuluarveid erinevate kulumaterjalide, kemikaalide ja seadmete eest 12-lt erinevalt tarnijalt kokku abikõlblikuna deklareeritud summas 663 688,21 eurot, sh kulud kaheksalt tarnijalt kokku summas 655 735,8111 eurot, mida RÜ on juba vähendanud 10-protsendiliste finantskorrektsioonidega, ülejäänud kulude osas ei ole hinnapakkumiste piirmäära veel ületatud. Toetuse saaja on esitanud RÜ-le kirjalikud selgitused hinnapakkumiste võtmata jätmise kohta, milles viitab oma senises tegevuses kasutatud materjalidele (erinevad kemikaalid nagu vaigud, värvid, pahtlid, kõvendid, kiirendid, aeglustid, klaasriie, süsinikriie jne), mille kasutamiseks on töötajad omandanud põhjalikud kogemused (läbiviidud koolitused tarnijate poolt nii kodu- kui ka välismaal) ja millele on tehtud erinevad kontrolltestid tugevuse ja välistingimustele vastupidavuse osas, seda nii kohapeal (Kuressaare kolledžis) kui ka saadetuna välimaale analüüsimiseks. Sarnane põhjendus kehtib toetuse saaja selgitustes ka erinevate seadmete kohta, mille paigaldamiseks on tarnijad kohapeal läbi viinud erinevaid koolitusi, mis tagab seadmete garantii. Kokkuvõttes on toetuse saaja seisukohal, et ei saa loobuda kvaliteeti tagavatest materjalidest ja seadmetest. Toetuse saaja on oma põhjendustes eraldi välja toonud, et katamaraanile planeeriti kohe alguses Volvo-Penta IPS tüüpi propulsiooniseadmed, mida ei paku mitte ükski teine mootoriehitaja, mis aga on kaks ühes süsteem (edasiviiv jõud on ühendatud manööverdusvõimega) ja tähendab, et ei ole vaja projekteerida eraldi roolisüsteemi. Lisaks on IPS kandade kasutamine oluliselt keskkonnasõbralikum (väiksem kütusekulu) ja efektiivsem traditsioonilisest sõuvõlliga süsteemist. Oluliseks peetakse ka kogemust IPS süsteemide kasutamisel, sest eraldi roolisüsteeme pole kunagi projekteeritud ega ehitatud. Samuti on toetuse saaja selgitanud, et on lähipiirkonnas AB Volvo-Penta suurim klient, mis kajastub parimates hindades. AB Volvo-Penta ei ole andnud volitusi oma Eesti esindusele propulsioonisedamete müümiseks AS-le Luksusjaht (sealt saaks mootoreid osta küll, kuid kuni 40% kallimalt). Ka katamaraanile projekteeritud Sleipneri põtkurite osas selgitab TS, et need on ainsad põtkurid, mis oma võimsuse poolest sobivad nii suurele komposiitmaterjalist alusele ja teiste tootjate poolt pakutavad põtkurid, mis oleksid sobiva võimsusega, on kõik juba toodetud arvestusega metallist alustele. Mh töötavad põtkurid automaatselt, integreeritult koos Volvo-Penta propulsiooniseadmetega, neid ei ole vaja manööverduse käigus eraldi käivitada. Samas tunnistab toetuse saaja oma põhjendustes, et eraldi uurimust nende kahe nimetatud seadme tüübi osas tehtud ei ole, kuid teadaolevalt pole ühtegi väikelaevaehitajat, kellel oleksid mõne teise tootja poolt valmistatud analoogsete omadustega seadmed (hoolimata asjaolust, et hoitakse ennast pidevalt kursis, mis maailmas selles valdkonnas toimub). RÜ on toetuse saaja esitatud kulude kontrollimisel ja summeerimisel tuvastanud rikkumise, et lähteülesanded ja hinnapakkumised puuduvad ning ületatud on kolme hinnapakkumise nõude tekkimise piirmäär. Sellega seoses on RÜ koostanud projekti toimumise ajal kokku neli finantskorrektsiooni otsust, milles on asunud seisukohale, et toetuse saaja põhjendused hinnapakkumiste võtmata jätmise kohta ei ole piisavad ning tuginedes ÜM § 21 lg-le 212 10 Taotluse lisadokument “AS Luksusjaht projektplaanid - Komposiitmaterjalist ja sektsioonidest koosneva katamaraani ehitustehnoloogia väljatöötamine; Katamaraan-töölaeva prototüüpide ehitamine; 42 jalga või suurema uue Delta kaatri väljatöötamine Strateegilised eesmärgid ja projekti seotus arenguplaaniga”; peatükk „Projekti tegevuskava“ punktid 5 -12 eelarvetega summas 20 000 - 1 072 000 eurot. 11 Sh abikõlblikuna deklareeritud ja 10% juba vähendatud summas, 600 327,07 eurot, on soetatud katamaraani propulsiooniseadmed AB-lt Volvo Penta. Täpsem ülevaade tähelepanekus toodud kuludest on nähtav MAK-tabelist. 12 Kui toetuse saaja või partner, kes ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on rikkunud struktuuritoetuse seaduse § 26 lõikes 6 nimetatud kohustust, vähendatakse lepingule eraldatavat toetust 10 protsenti. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib kohaldada 1-, 5-, 25- või 50-protsendilist finantskorrektsiooni määra. 8 ja hinnates, et antud olukorras ei esine raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid finantskorrektsiooni määra suurendamist või vähendamist, on asjakohane kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra. RÜ on auditi käigus selgitanud, et pakkumismenetluse rikkumiste osas on reeglina rakendatud 10%-suurust korrektsiooni, nii nagu ühendmääruse § 21 lg 2 ette näeb. Vaid üksikjuhtudel on rakendatud sellest protsendist erinevaid korrektsioonimäärasid tulenevalt rikkumise ajaoludest. Lähtuvalt hiljutiste auditite tulemusest on praktika mõnevõrra muutunud ning on suurendatud protsendimäära kaalumist ja põhjendamist FKO otsustes. Luksusjahi FKO otsused on RÜ sõnul tehtud enne praktika muutumist, mistõttu ei kajastu neis veel väga põhjalikke kaalutlusi korrektsioonimäära valiku tegemisel. Audiitorite hinnangul oli toetuse saajal kohustus järgida RHS §-s 3 sätestatud põhimõtteid ning toimida kooskõlas toetuse andmise tingimustega. Audiitorid nõustuvad RÜ hinnanguga, et toetuse saaja on seda kohustust rikkunud ja et antud olukorras ei esine kergendavaid asjaolusid, mis tingiksid finantskorrektsiooni määra vähendamist 1 või 5 protsendini. Audiitorid ei nõustu RÜ hinnanguga, et antud olukorras ei esine raskendavaid asjaolusid, mis tingiksid finantskorrektsiooni määra suurendamist ja et asjakohane on kohaldada 10%-list finantskorrektsiooni määra. Audiitorite hinnangul siiski esineb raskendavaid asjaolusid, mistõttu on asjakohane kohaldada 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra. Nimelt on tegemist on korduva rikkumisega - toetuse saaja ei ole ühegi auditi ulatuses olnud ostu puhul järginud TAT§ 24 punktis 4 sätestatut, s.t. ei ole koostanud lähteülesande kirjeldusi ega küsinud hinnapakkumisi. Seega on toetuse saaja järjepidevalt rikkunud temale kehtestatud kohustuslikke nõudeid. Kuna lähteülesanded puuduvad, siis ei ole võimalik väita, et toetuse saaja oleks turuolukorda piisavalt uurinud ning võimalikke pakkujaid otsinud. Seega ei ole tagatud, et toetust on kasutatud säästlikult ja otstarbekalt ning konkurentsi efektiivselt ära kasutatud. Arvestades eespool kirjeldatud asjaolusid, on audiitorite hinnangul ka pärast RÜ poolt 10-protsendilist kulude vähendamist, auditi ulatuses olevates projekti kuludes mitteabikõlblikke kulusid summas 109 289,3013 eurot, sh toetus (35%) 38 251,26 eurot ja mitteabikõlblik omafinantseering (65%) 71 038,04 eurot. Audiitorite hinnangul tuleb RÜ-l rakendatud finantskorrektsiooni määra korrigeerida ning teha täiendav tagasinõude otsus. Auditi ulatusest väljapoole jäävad kulud tuleb tuvastada RÜ-l. Risk toetuse saajale: Kohustuslike õigusnormide (sh STS ja TAT sätete) mitte järgimine võib kaasa tuua toetuse osalise või täieliku tagasinõudmise. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha auditi ulatusse jäävate mitteabikõlblike kulude osas täiendav tagasimakse summas 38 251,26 eurot (35%) ja mitteabikõlblik omafinantseering summas 71 038,04 eurot (65%) projekti abikõlblikust omafinantseeringust maha arvata ning tagada edaspidi toetuse saamisega seotud kohustustest kinnipidamine. Toetuse saaja kommentaar: AS Luksusjaht on tegutsenud komposiitmaterjalist väikelaevaehitajana juba ligemale 30 aastat. Seega meie ettevõte ei ole ühekordne „projekt“, mis oleks just kui loodud mõne üksiku toote või tootegruppi elluviimiseks ja sellega oma eksistentsi lõpetanud, vaid olla pikaajalise kogemusega ettevõte omas valdkonnas. Seal hulgas omame põhjalikke teadmisi meile vajalike materjalide ja seadmete hinnatasemete, kvaliteedi ja tarneahelate osas. Lühidalt öeldes kõiki 13 Auditi ulatuses on 21 kuludokumenti, millelt projekti kuludesse on kantud kokku 728 595,34 eurot, sellest on RÜ juba FKO-dega maha arvanud 10% ehk 72 859,53 eurot, oleks pidanud aga maha arvama 25% ehk 182 148,84 eurot (vahe 109 289,30 eurot). 9 teadmisi, mis on vajalik materjalide ja seadmete kõige soodsamal viisil hankimiseks. AS Luksusjaht on meile teadaolevalt ainuke väikelaevaehituse tehas Eestis, rõhutan just tehase kui sellise tähenduses – spetsiaalselt selleks välja ehitatud hooned, liinitöö, erinevad tsehhid (tootmisüksused) jne. Ettevõttes rakendatakse valdkonna kõige ajakohasemaid tehnoloogiaid (näiteks vaakumlamineerimine) ja seadmeid (näiteks Eestis meile teadaolev suurim CNC freespink). Algusaastatest peale oleme pidanud edu aluseks töötajate töötingimuste, töötajate väljaõppe ja parimate tehnoloogiate kõrval just kasutatavate materjalide ja seadmete kvaliteeti nende parimate võimalike hindadega. Nagu eelpool märgitud, seda juba ligemale 30 aastat. Materjalide sisseostuga tegeleb ostujuht (kogemus ettevõttes 17aastat) ja teda toetavad kaks tsehhijuhatajat, kes töötavad ettevõttes üks ettevõtte asutamisest alates ja teine 16 aastat. Enamustele hinnapakkumistele peab olema ettevõtte juhatuse esimehe (ettevõtte ainuomanik) heakskiit, kooskõlastus. Ettevõte omab Juhtimissüsteemi sertifikaate ISO 9001:2015 ja ISO 14001:2015. Töö materjalide ja seadmete sisseostuhindade osas on igapäevane. Jälgime pidevalt, et ükski hankijatest ei saaks otsustavat mõju meile materjalide ja seadmete tarnimisel. Paraku materjalide ja seadmete spetsiifika ja ainulaadsuse tõttu ei ole seda alati 100% -lt võimalik jälgida. On tulnud ka ette juhtumeid, kus vahetatakse välja tarnija, kas siis kõrge hinna või madala kvaliteedi või ebakindla tarne tõttu. Aastaid tagasi lõpetati koostöö purjejahtidele mootorite tarnijaga, seda eelkõige mootorite töökindluse ja tarnetähtaegadest mitte kinnipidamise pärast. See muudatus oli küllaltki kulukas, kuna töötajad pidid läbima vastava koolituse uue kaubamärgi esindaja juhendamisel. Enamus seadmete puhul, garantii säilimise eesmärgil, peab ettevõte saama heakskiidu seadmete ja materjalide tarnijalt, et ettevõte omab vastavaid oskusi seadmete paigaldamisel ja kasutamiseks. Analoogne nõue on ka kemikaalide (vaigud, värvid, pahtlid, lakid, lahustid jne. puhul). Nii mõnegi seadme puhul ei ole kas üldse analooge (Volvo-Penta IPS mootorid) või siis näiteks güroskoopiline stabilisaator, mille tunnustatud tootjaid on väga vähe. Viimati nimetatud seadet ostame USA-st. Just üksikute toodete ainulaadsus on sidunud meid mõne tootjaga (tarnijaga) mõnevõrra tihedamalt. Parima materjali väljaselgitamiseks oleme kasutanud nii pimeteste, tugevuse katsetusi kui ka tellinud tugevusarvutusi. Mõned aastad tagasi tellisime „pimetesti“ Prantsusmaalt parima geeli väljaselgitamiseks. BÜFA Composites Baltic OÜ ja Bang & Bonsomer Eesti OÜ püüdsid tõestada kumbki oma geeli (mida kasutame kvartalis tonnides) paremust senise tarnija ees. Paraku tuli neil pettuda pärast nn. pimetesti tulemuste saabumist, mis kinnitas meie valiku õigsust. Saada teada reaalselt meie komposiidi tugevust ja vastupidavust, oleme erinevate varasemate arendustööde käigus saatnud sandwitchi tüüpe testimiseks Soome, kus on läbi viidud tugevuse katsetused. Eesmärgiks on olnud saada kinnitust meie poolt kasutatud riiete, vaikude ja divinycelli sobivuse osas. Saadud tulemused oleme esitanud samal ajal RIINA sertifitseerimisgrupile, kes on kinnitanud, et meie poolt kasutatavad materjalid komposiidi valmistamisel vastavad kehtivatele standarditele. Katamaraani sertifitseerimiseks oleme samuti kokku leppinud RIINA-ga, et nad võtavad selle aluse sertifitseerimise ette. Uute võimalike materjalide kasutusele võtmisel paraku senised katsetused ja kontrollid enam ei kehti. Vastavalt meie ette antud soovile viidi läbi katamaraani kere- ning muude konstruktsioonide sandwitch komposiitpaneelide tugevusarvutused, kasutades täitematerjalina erineva tugevusega DIVINYCELL PVC vahust paneele. DIAB grupp, kelle DIVINYCELL PVC täitematerjali oleme kasutanud läbi kõigi oma tooteseeriate, garanteerib täielikult sertifitseeritud ning dokumenteeritud mehhaaniliste omadustega täitematerjali, mille omadused ei muutu tehnilise töötlemise käigus. Samuti pakub DIVINYCELL’i suletud mulliga PVC vaht eeliseid kokkupuutel veega, mehhaanilisel koormamisel või iganemisel. Seetõttu katamaraani projekti alustades olime kindlad, et seda täitematerjalis kasutades saavutame soovitud tulemused konstruktsioonimaterjalide omadustes. Uute projektide ellu viimisel on väga tähtis omada eelnevat kogemust selles valdkonnas, kus me töötame. See sisaldab endast kõike, kaasa arvatud ka õigete ja kvaliteetsete materjalide ning seadmete sisse ostmist ja mis peamine – õigete hindadega! Uude projekti oleme tahtnud kaasa võtta kõik selle, mis on seni kogetud. AS Luksusjahi kaater D54 (projekt valmis koostöös EAS-ga) tunnistati aastal 2013 Londonis aasta kaatriks. Aastal 2015 omistati jällegi meie alusele Delta88 (kõige suuremate aluste klassis) aasta kaatri tiitel. Mõlemal korral saavutasime auhinnad maailma suurima ja kõige tuntuima kaubamärgi Pincess ees. Katamaraani projekti alustades olime kindlad, et tegime õiged valikud nii tarnijate kui materjalide ja seadmete valiku osas. Kui me ei oleks kasutanud oma seniseid hankijaid, siis oleks tekkinud meil väga tõsiseid raskusi tarnete osas. Möödunud pandeemia ajal täideti meie tellimused paljuski eelisjärjekorras, kui suurim ostja. Uus projekt uute tarnijatega ei oleks enam tähendanud tootearenduse projekti, vaid 10 ühte teist projekti, mida võiks nimetada ellujäämise projektiks, kus loobutakse senistest kogemustest, teadmistest ja koostööpartneritest. Lõpetuseks on mul hea teada anda Teile, et selle projekti üks osa Delta48 kaatri arendus on läinud üle ootuste edukalt. Täna saatsime aluse nr.3 USA-sse. Praeguseks on tellimused kuni nr.7. Kaater läheb ka jaanuaris Düsseldorfi messile. Arvestades Delta48 senist edu, oleme otsustanud alustada sarnase mudeli Delta68 arendustööga. Tahaksin lisada, et meie eesmärgiks ei ole olnud kunagi „mängida“ hindadega ja otsida selle kaudu hõlptulu, vaid tegeleda reaalselt ja edukalt väikelaeva ehituses! Risk rakendusüksusele: Kui rakendusüksus ei kohalda toetuse tagasinõudmisel korrektsiooni piisavas määras, st ei võta arvesse õigusnormide rikkumise olemust ja raskusastet, on oht, et Euroopa Komisjonile deklareeritakse mitteabikõlblikke kulusid. Soovitus rakendusüksusele: 1. Soovitame rakendusüksusel antud projektis kõigi seni 10 protsendi võrra vähendatud kulude osas koostada täiendav tagasinõue selliselt, et projekti kulud saaksid kokku vähendatud 25 protsenti, mis on tähelepanekus mainitud rikkumise puhul asjakohane. 2. Soovitame rakendusüksusel edaspidi analoogsete rikkumiste puhul rakendada asjakohast korrektsioonimäära. Rakendusüksuse kommentaar: Rakendusüksus ei nõustu audiitori soovitustega ning jääb enda seisukoha juurde (finantskorrektsioonid 10%) järgmistel põhjendustel: 1) Kaalutlusõigus on seadusega antud haldusorganile Finantskorrektsiooni otsuste näol on tegemist kaalutlusõiguse alusel antud haldusaktidega. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 1 sõnastab kaalutlusõiguse sisu järgmiselt: „Kaalutlusõigus (diskretsioon) on haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda otsustuse tegemist või valida erinevate otsustuste vahel“. Seega on kaalutluse teostamise õigus seadusega (STS § 8 lg 2 p 6) antud haldusorganile (rakendusüksusele), kelleks antud meetme puhul on määratud EIS. Isegi kohtumenetluses ei saa kohus asuda haldusorgani eest kaalutlust teostama (halduskohtumenetluse seadustik § 158 lg 3 - Kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest.) ja haldusorganile öelda, milline tulemus oleks kaalumisel „õige“. Arvestades võimude lahususe põhimõtet (Eesti Vabariigi Põhiseadus § 4), ei tohi kohus asuda haldusorgani asemel poolte huve kaaluma, vaid tal tuleb üksnes kontrollida kaalumise õiguspärasust (Riigikohtu Halduskolleegium 3-17-1329/36 p 19). Kohus hindab, kas kaalumisel on arvestatud kõiki asjakohaseid asjaolusid ja kas kaalumise tulemus on proportsionaalne. Juhul, kui kohus leiab kaalutlusvea, suunab ta asja tagasi haldusorganile uue otsuse tegemiseks. Eeltoodust tulenevalt leiame, et kui audit analoogselt kohtuga tuvastab EISi poolt vastuvõetud otsustes kaalutlusvea, tuleb otsus üle vaadata haldusorganil endal, kes tuvastab, kas kaalutlusviga esines ning kas see viga mõjutas tulemust ehk otsuse sisu. Rakendusüksus, uuesti läbi vaadanud kaasuste asjaolud, leiab, et kuigi kõnealustes korrektsiooniotsustes ei ole kohaldatava korrektsioonimäära osas põhjalikke kaalutlusi välja toodud, on siiski arvesse võetud asjakohaseid asjaolusid ning kohaldatud proportsionaalset korrektsioonimäära, seega kaalutlusvigu ei tuvastatud. 11  2) Haldusmeede vs halduskaristus On olemas haldusmeetmed ja halduskaristused. Meie õigusruum lubab kohaldada ainult haldusmeetmeid. Haldusmeetmete eesmärk on rikkumisega tekitatud kahju hüvitamine ehk põhjendamatult saadud toetuse tagasinõudmine (vt nt Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18, p 64; 26. mai 2016. a otsus liidetud asjades C-260/14 ja C-261/14, p 50), seega peab korrektsioon vastama rikkumise (finants)mõjule – kui suures ulatuses potentsiaalselt on toimunud vahendite ebaõige kasutamine ehk kui palju erineksid tehingu tingimused juhul, kui oleks läbi viidud korrektne pakkumismenetlus. Halduskaristused aga on karistusliku ning preventiivse iseloomuga – eesmärk on karistada teo toimepanijat ning vältida sarnase teo toimepanemist tulevikus. Seega korrektsiooniotsustega ei saa karistada toetuse saajaid rikkumise toimepanemise eest, vaid eesmärk on tagada EL vahendite efektiivne ja säästlik kasutus (vt nt Euroopa Kohtu (EK) 1. oktoobri 2020. a otsus asjas C-743/18 Elme Messer Metalurgs, punkt 64, Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalve Kolleegiumi 28.06.2023. a otsus asjas 5-23-2, p 64). Kui kaasuse asjaolude pinnalt on tuvastatav, et rikkumisel ei olnud olulist finantsmõju, siis ei ole ühendmääruse § 21 lõikes 2 nimetatud tavapärasest korrektsioonimäärast suurema määra kohaldamine vastavuses haldusmeetme eesmärgiga, vaid on ebaproportsionaalne ning kaalutlusvigadega. Sealjuures ei ole korrektsiooni suurendamise aluseks ka rikkumise korduvus, kuna see asjaolu ei ole suurendanud konkreetse tehinguga seotud finantsmõju. Korduvuse pinnalt karistuse suurendamine on omane aga karistusõiguses. 3) Proportsionaalsus Ühendmääruse § 21 lõige 2 sätestab reeglina korrektsioonimääraks sellise rikkumise puhul 10%. Sõltuvalt rikkumise raskusest võib seda suurendada või vähendada (2, 5, 25, 50%). Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-19-754 on samasisulise sätte kohta öelnud, et üldreeglina kehtestatud korrektsioonimäärast erineva protsendi kohaldamine on erand ning peab olema põhjendatud ning tuginema kaasuse asjaoludele. Rakendusüksus leiab, et loetletud rikkumiste puhul ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid tavapärasest suurema korrektsioonimäära kohaldamist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 art 143 lg 2 kohaselt teevad liikmesriigid tegevustes või rakenduskavades avastatud üksiku või süstemaatilise eeskirjade eiramisega seoses nõutavad finantskorrektsioonid, mis seisnevad avaliku sektori toetuse täielikus või osalises tühistamises. Liikmesriigid võtavad arvesse eeskirjade eiramise olemust ja keerukust ning fondidele tekitatud rahalist kahju ja kohaldavad proportsionaalseid korrektsioone. Eeskirjade eiramisena käsitatakse määruse (EL) nr 1303/2013 art 2 p 36 kohaselt liidu õiguse või selle kohaldamisega seotud liikmesriigi õiguse rikkumist, mis tuleneb Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide rakendamisega seotud ettevõtja tegevusest või tegevusetusest, mis on mõjutanud või oleks võinud kahjustavalt mõjutada liidu eelarvet põhjendamata kuluartikli liidu eelarvest debiteerimise tõttu. Euroopa Liidu õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluv proportsionaalsuse põhimõte nõuab, et ühenduse õigusnormi alusel rakendatavad meetmed oleksid seatud eesmärgi saavutamiseks sobivad ega läheks kaugemale, kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet ning tekitatud piirangud peavad olema vastavuses seatud eesmärkidega (Euroopa Kohtu 11. juuli 2002. a otsus asjas C210/00, punkt 59; 10. detsembri 2002. a otsus asjas C-491/01, punkt 122; 4. oktoobri 2007. a otsus asjas C-375/05, punkt 45; 12. juuli 2001. a otsus asjas C-189/01, punkt 81). Eeltoodud sätetes ja kohtupraktikas on rõhutatud korrektsioonide osas fondidele tekitatud kahju arvesse võtmist ning kohaldatavate meetmete proportsionaalsust - et meede oleks vastavuses seatud eesmärgiga. Kui eeskirjade eiramise rahalise mõju ulatus ei ole üheselt kindlaks määratav, kuid rahalise mõju olemasolu ei ole ka välistatud, siis tuleb teha finantskorrektsioon proportsionaalses määras, arvestades eeskirjade eiramise olemust ja raskust ning hinnangulist rahalise mõju ulatust (nt 01.10.2020 otsus kohtuasjas C-743/18, p 72; samuti kohtujurist E. Sharpstoni 23.04.2020 ettepanek samas kohtuasjas, p-d 88–91). Kuna ühendmääruse § 21 lõige 2 sätestab korrektsioonimäärad STS § 26 lõike 6 rikkumisele, siis on oluline määratleda esmalt STS § 26 lõike 6 eesmärk. STS § 26 lõike 6 osas selgitatakse seletuskirjas, et eelkõige peab kulu 12 maksumuse tekkimisel tõendama, et ostuhind kujunes konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel ja et konkurentsi on efektiivselt ära kasutatud. RHS §-s 3 sätestatud põhimõtted hõlmavad eesmärki tagada konkurentsi efektiivse kasutamise teel hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine. Seega on regulatsiooni eesmärgiks vahendite otstarbekas ja säästlik kasutamine. Eelnevast tulenebki järeldus, et ühendmääruse § 21 lõikes 2 sätestatud korrektsioonimäärade kaalumine peab põhinema rikkumisega tekitatud potentsiaalse kahju suurusel, vastasel juhul on tegemist ebaproportsionaalse haldusaktiga. Ühendmääruse seletuskirja selgitusest tulenebki arusaam, et 10% korrektsioonimäär on kindlaks määratud neil juhtudel, kus konkurentsi ei ole efektiivselt ära kasutatud ehk ostuhind pole kujunenud konkurentsi korral erinevate erapooletute ja võrreldavate pakkumuste võrdlemise teel. Ehk sellise olukorra esinemisel on määruseandja ette ära kaalunud, et tuleb kohaldada 10% määra. Vaid siis, kui esinevad muud objektiivsed asjaolud, mille alusel on võimalik väita, et fondidele tekitatud kahju on suurem kui 10%, võivad olla põhjendatud suuremad korrektsioonimäärad. Auditis ei ole toodud sisulisi põhjendusi ega kaalutlusi, miks oleks antud kaasuste puhul sobiv kohaldada just nimelt 25%-list korrektsioonimäära. Korrektsioonimäära suurendamine tavapäraselt 10%-lt 25% peale on põhistatud üksnes argumendiga, et tegemist on korduva rikkumisega. Samas on korduvuse arvestamine iseloomulik karistusõigusele, mida ei ole sobilik arvesse võtta haldusmeetme kohaldamisel (tekitatud potentsiaalse finantskahju hüvitamisel). Auditis ei ole põhjendatud, kuidas rikkumise korduvus on suurendanud tekitatud finantskahju. Toetuse saaja on sisuliselt turgu uurinud ning aastate jooksul on erinevate tarnijatega koostöö pinnalt leitud koostööpartnerid, kelle tooted on kvaliteetsed ja sobivad toetuse saaja toodetavale tootele (tagamaks toote töökindlus). Toetuse saaja protsess tarnepartnerite leidmisel ei ole aga kooskõlas struktuurivahendite jäikade nõuetega, mistõttu ei ole toetuse saajal esitada lähteülesannet ja kolme võrreldavat pakkumist. Samas on tegemist pigem protsessilise (formaalse) rikkumisega, sest toetuse saaja on tegelikult turgu uurinud ning selgitanud välja optimaalse hinna ja kvaliteedi suhtega materjalid, mis kinnitab vahendite säästlikku kasutamist. Seega on RHS § 3 nõuded üldjoontes täidetud (välja arvatud kontrollitavuse nõue). Toetuse saaja panustab üle poole ulatuses oma vahenditega (omafinantseeringu määr 65%), mistõttu ei ole usutav, et ettevõtja teeb toetusprojekti elluviimisel olulises ulatuses endale finantsiliselt kahjulikke otsuseid. Ülepaisutatud hindadega materjalide ostmisel kannab suuremat kahju toetuse saaja ise, mistõttu on tema huvides kasutada vahendeid säästlikult. Sellest tulenevalt ei ole eluliselt usutav, et toetuse saaja teeks läbimõtlematuid ja kahjulikke tehinguid, vaid tema otsused on läbi kaalutletud. Samas kui hankekohustuslane opereerib 100% avalike vahenditega, siis tema puhul ei ole säästliku lahenduse valimise motivatsioon niivõrd suur ning sellest tulenevalt on põhjendatud ka riigihankijate puhul rangem regulatsioon (ja suuremate korrektsioonimäärade kohaldamine). Kokkuvõttes leiab rakendusüksus, et tegemist on toetuse saajale kohalduva nõude rikkumisega, millega on tekitatud välisrahastusele potentsiaalset kahju, kuid konkreetsete rikkumistega seotud asjaolusid hinnates ei saa finantskahju välisrahastusele olla suurem kui korrektsioonimäär 10%. Pakkumismenetluse korrektne läbiviimine oleks teoreetiliselt küll võinud mõnevõrra mõjutada hinda, kuid selle tõenäosus on väike ning võimalik mõju mahub 10% määra sisse. 4) Õiguskindlus Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaanne selgitab: „Õiguskindluse põhimõte on mitmetahuline, sisaldades õiguse avalikkuse ja arusaadavuse nõudeid, tagasiulatuva mõju keeldu ja õiguspärase ootuse ning usalduse kaitse põhimõtteid. Riigikohus on nende tahkude kõrval välja toonud õigusrahu põhimõtte „Õiguskindlus muudab õiguskorra usaldusväärseks.” (RKÜKo 10.04.2012, 3-1-2-2-11, p 66.) „Põhiseaduse §-st 10 tuleneb õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo 31.01.2007, 3-4-1-14- 06, p 23.)“ 13 Õiguskindluse üldpõhimõttest tuleneb õigusrahu põhimõte (õiguste minetamine, nõuete aegumine, haldusaktide muutmise piirangud). Õigusrahu põhimõtte kohaselt ei tohi teatud tähtaja möödudes vaidlustada õiguslikke otsustusi ja samuti puudub võimalus ka juba lõpetatud menetlust uuendada. Vastasel juhul ühiskonnas oleks häiritud korrapära ja stabiilsus. Samuti vastavalt õigusrahu põhimõttele kaob võimalus õiguslikke otsustusi muuta (Pikmets, H., Maksuhalduri siduv eelotsus, Eesti Maksumaksjate Liit, 2008, väljaanne : juuni/juuli (nr 6/7). http://www.maksumaksjad.ee/modules/smartsection/print.php?itemid=757 (2.11.2014)). Eeltoodust lähtuvalt leiab rakendusüksus, et kuivõrd tegemist on pikka aega tagasi (mõne otsuse puhul lausa 3a tagasi) vastu võetud korrektsiooniotsustega, mis on jõustunud ja täidetud, ei ole õiguskindluse põhimõttest tulenevalt võimalik enam otsuseid muuta ja korrektsiooni määra suurendada. Seda enam, et muutmise põhjenduseks ei ole uute asjaolude ilmnemine, vaid samade asjaoludega kaalutluse tulemuse muutmine. Selline muutmisotsus ei oleks õiguspärane, kuivõrd oleks vastuolus kehtiva õigusega (õiguskindluse põhimõtte rikkumine). Eeltoodust tulenevalt jääb rakendusüksus oma varem tehtud otsuste juurde ega pea põhjendatuks nende muutmist. Juhul kui praktika ja seisukohad riigi välisvahendite korraldussüsteemis on muutunud, tuleb võimalikud kahjud võtta riigil enda kanda. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Monica Hankov, 30.04.2024. Korraldusasutuse kommentaar: Finantskorrektsiooni määra leidmisel tuleb lähtuda ühendmäärusest, mille kohaselt peab määr vastama rikkumisele ja selle mõjule. Kuivõrd finantskorrektsioonide eesmärgiks on EL vahenditele tekitatud potentsiaalse kahju (mitteabikõlblike kulude) hüvitamine, mitte toetuse saaja karistamine, siis tuleb määra leidmisel lähtuda konkreetse rikkumise iseloomust ja asjaoludest ning hinnata rikkumise rahalist mõju EL eesmärkidele ja finantshuvidele. Kuigi ühendmäärus ei piiritle, milliseid kaalutlusi tuleb suurema määra kohaldamisel arvesse võtta, ei ole praktikas üldjuhul selliseks kaalutluseks peetud üksnes asjaolu, et sarnaseid rikkumisi esines toetuse saaja projektis veel. Sellise lähenemise puhul oleks keeruline põhjendada, et korrektsioon on mitteabikõlblike kulude hüvitamine, mitte toetuse saajat sanktsioneeriva iseloomuga. Korraldusasutus on seisukohal, et korrektsioonimäära suurendamise vajadus peab ilmnema eeskätt muudest, konkreetse rikkumisega seotud asjaoludest ja rikkumise mõjust. Juhul kui mittehankijate rikkumiste puhul möönda võimalust, et korrektsioonimäär peab olema korduvate sarnaste rikkumiste korral suurem, siis koheldaks mittehankijad hankijatega võrreldes karmimalt. Nimelt annab ühendmäärus hankijate rikkumiste osas enamikel juhtudel ette konkreetse korrektsioonimäära ning kuna määruses puudub üldsäte selliste määrade suurendamise võimaluse kohta, sh näiteks korduvate rikkumiste puhul, siis ei oleks taoliste konkreetsete määrade suurendamine hankijate rikkumistes ka lubatud. Praeguses juhtumis kohaldamisele kuuluv ühendmääruse § 21 lg 2 on ainuke säte, mis reguleerib nn mittehankijate ostudele tehtavaid korrektsioone, mistõttu tuleb seda kohaldada erineva olemuse ja raskusega rikkumistele. Seega ei saa kõnealuses sättes toodud 10% määra käsitleda kui üldreeglit, mille tõstmine või vähendamine eeldab vaid kaalukaid asjaolusid. Lisaks asjaoludele tuleb arvesse võtta ka seda, kui raske rikkumisega on tegu, st tuleb arvestada rikkumise olemust. Kõik kaalutlused, sh rakendusüksuse hinnang rikkumise raskusele, peavad ilmnema finantskorrektsiooniotsusest. Selles osas ei ole praktika muutunud. Täiendavalt märgib korraldusasutus, et kuigi konkreetse finantskorrektsiooniotsuse tegemine ja korrektsioonimäära kaalumine on üldjuhul rakendusüksuse pädevuses, on hinnapakkumiste võtmata jätmine tavapäraselt raskema kaaluga rikkumine. Olukord, kus toetuse saaja on pöördunud kontrollimatutel kaalutlustel konkreetse pakkuja poole ning ei ole pakkumusi võrrelnud, riivab pea kõiki riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mistõttu oma olemuselt on tegemist väga raske rikkumisega, millele oleks proportsionaalne kohaldada ka kõrgemat finantskorrektsiooni. Näiteks hankijate puhul tuleks taolises olukorras kõne alla ka 100%-line korrektsioon (vt ühendmääruse § 22² lõige 1). Samas on korraldusasutus seisukohal, et toetuse saajale juba tehtud ja jõustunud finantskorrektsiooniotsuste avamine otsuses kajastatud määra muutmiseks eeldab väga kaalukaid põhjuseid, nt kõrgendatud avalik huvi 14 konkreetse juhtumi osas vms. Pelgalt potentsiaalne rakendusüksuse eksimus kaalutluste kajastamisel ei ole selliseks põhjuseks. Samuti ei ole korraldusasutusele teada, et konkreetse juhtumi osas oleks ilmnenud kõrgendatud avalik huvi. Rakendusüksus peab vajadusel olema suuteline oma otsust selgitama, aga täiendava finantskorrektsiooni tegemiseks toetuse saajale ei ole antud juhul alust. Siiski peab korraldusasutus vajalikuks märkida, et olles viimasel ajal tutvunud rakendusüksuse finantskorrektsiooniotsustega, oleme märganud, et korrektsioonimäära valikut põhjendatakse pigem kasinalt ning määra rakendamist toetavaid kaalutlusi on otsuses vähe avatud. Korraldusasutus soovitab rakendusüksusel määra toetavaid põhjendusi oma otsustes rohkem selgitada. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev korraldusasutuses: Mairi Uusen, 90 päeva alates auditi lõpparuandest Soovitus rakendusasutusele: Soovitame edaspidi selliste toetusmeetmete kujundamisel rakendada lihtsustatud kulude võimalusi, mis vähendavad bürokraatiat ning on sobilikumad ettevõtjatele, kes tulenevalt oma valdkonna spetsiifikast ei saa kehtivas määruses toodud nõudeid täita. Audiitorite hinnangul oleks antud juhul RÜ pidanud kaaluma, kas toetuse saaja saab vastavalt TATi tingimustele projekti rakendada, kuna määruse tingimuste mittetäitmise korral kaasnevad paratamatult finantskorrektsioonid. Rakendusasutuse kommentaar: Vastavalt määrusele ja seletuskirjale toetatakse Ettevõtte arenguprogrammi toetusmeetmega ettevõtja strateegilise muutuse kava – ettevõtja arenguplaani etapiviisilist elluviimist. Ettevõtja strateegiline muutus on ettevõtjapõhine ja eeldab erinevate ettevõtja põhiprotsesside ja -tegevuste muutmist. Näiteks arendab ettevõtja välja uue toote. Paralleelselt tootearendusega toimub uue toote tootestamise ja tootmisesse viimisega seotud protsesside arendamine ning uue toote müügi- ja turundustegevus. Kusjuures ühe arenguprogrammi tegevuse tulemused mõjutavad otseselt teiste etappide tegevuste sisu, eelarvet ja ajaraami. Seega on lihtsustatud kulude kasutamine, mille eeltingimuseks on see, et tegevuse oodatav tulemus on teada ja üheselt fikseeritav, väga keeruline. Seetõttu on arenguplaan jaotatud etappideks, kus ühe etapi elluviimiseks saab ettevõtja taotleda ühe projekti kaupa toetust. Samas kokku lepitud tulemused tuleb saavutada arenguplaani erinevate etappide ja nende projektide summana. Rakendusasutus nõustub audiitoritega, et toetuse saaja peab järgima määruse nõudeid. Samas ei ole reaalne eeldada, et rakendusüksus saab ennetavalt kaaluda ja seeläbi ka õiguslikult sanktsioneerida erinevaid toetuse saajaid, eeldades, et teatud kindlates valdkondades puudub ettevõtjatel võimekus määruse tingimusi täita. Rakendusasutus leiab, et rakendusüksuse roll on olla toetuse saajate nõustaja, aidates toetuse saajal järgida kõiki toetuse tingimusi. Sellest tulenevalt saab rakendusüksus üle vaadata ning vajadusel parandada ja täiustada oma klienditeenindus ja -nõustamise protsesse, toetuse kasutamisega seotud materjale ning rakendada muid ennetavaid meetmeid, mis aitavad ettevõtjatel viia projektid ellu vastavalt määruses sätestatud tingimustele. AA täiendav kommentaar: Audiitorid nõustuvad korraldusasutuse kommentaaris tooduga, et hinnapakkumiste võtmata jätmine on tavapäraselt raskema kaaluga rikkumine ning riivatud on pea kõiki riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, mistõttu jäävad audiitorid oma seisukoha juurde, et tähelepanekus kirjeldatud rikkumise puhul on asjakohane rakendada 25- protsendilist finantskorrektsiooni määra, mida toetab ka kehtiva ühendmääruse § 21 lg 2. Audiitorid juhivad tähelepanu, et rakendusüksus on analoogse rikkumise puhul rakendanud 25-protsendilist finantskorrektsiooni määra tulenevalt raskendavatest asjaoludest - rakendusüksusel ei olnud võimalik veenduda, et teenust oli ostetud hinnaga, mis vastas turutasemele, sest toetuse saaja ei olnud turgu uurinud, kohustuslikke kirjalikke lähteülesandeid esitanud ega küsinud hinnapakkumisi ka tagantjärgi. 15 Audiitorid nõustuvad rakendusasutusega, et rakendusüksuse roll on olla toetuse saaja nõustajaks, aidates tal järgida kõiki toetuse saamise tingimusi, kuid auditeeritud projekti näitel ei ole see paraku toiminud ning määruse mittetäitmise põhjendusena on toodud just ettevõtja tegevusvaldkonna spetsiifikat. Audiitorite hinnangul ei ole õige toetuse kasutamine viisil, kus toetuse saaja korduvalt ei täida meetme määruse nõudeid. Audiitorid nõustuvad rakendusasutusega ka selles, et ettevõtja arenguplaani elluviimise toetamine lihtsustatud kulude meetodil võib olla keerulisem kui mõne teise toetusmeetme puhul, kuid antud kaasuse näitel on see siiski edaspidi oluline vältimaks olukordi, kus toetuse saaja on sunnitud määruse nõuetest mööda vaatama, millega paratamatult kaasnevad finantskorrektsioonid. Audiitorid soovitavad rakendusüksusel edaspidi kaaluda, kas sellisel kujul toetuse saajat meetmesse üldse kaasata, kui on teada, et tulenevalt tema tegevusala spetsiifikast on toetuse saaja sunnitud määruse nõuetest mööda vaatama ning leida siiski võimalus rakendada rohkem lihtsustatud kulude meetodeid, mis vähendavad bürokraatiat ning on sobilikumad sarnases olukorras ettevõtjatele. Kinnitame lõpparuande 16 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Anu Alber Merit Rajamäe I auditi talituse juhataja I auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 13.11.2023 16  Hr Sven Lennart Alpstål Meie 13.11.2023 nr 10-5/6849-1 Aktsiaselts Luksusjaht [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra Alpstål Edastame Teile projekti nr 2014-2020.4.04.19-1027 „AS Luksusjaht projektplaanid - Komposiitmaterjalist ja sektsioonidest koosneva katamaraani ehitustehnoloogia väljatöötamine; Katamaraan-töölaeva prototüüpide ehitamine; 42 jalga või suurema uue Delta“ auditi lõpparuande nr ERF-370/2023. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne Sama: Pr Sigrid Harjo, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus ([email protected]). Teadmiseks: Hr Tiit Riisalo, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Pr Kristi Sell, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]) Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Merit Rajamäe +372 5885 1445 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272