Kiri

SELETUSKIRI haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus ja eesmärk Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. Käskkirjaga reguleeritakse haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine1“ raames noorte sotsiaalset tõrjutust, sh vaimse tervise probleeme ennetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Rakenduskavaga kooskõlas oleva tegevuse rahastamisega fondist „Euroopa Sotsiaalfond+“ aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele. Tegevuste elluviimise tulemusel muutub riskioludes elavatele noortele üle-eestiliselt2 kättesaadavamaks osalemine üldoskusi3 arendavates ja sotsiaalset tõrjutust ennetavates spordil- ja liikumisel põhinevates tegevustes ning arendatakse tegevuste metoodikat, et võimaldada metoodika kasutamist erinevatel huvialadel. Toetatavate tegevustega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035” aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel jälgitakse järgmiste “Eesti 2035” näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ – tegevused aitavad tõsta teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ja võrdsest kohtlemisest, tegevuste elluviimise ja tulemuslikkuse seires kogutakse ja analüüsitakse andmeid soopõhiselt, tegevustes ja kommunikatsioonis jälgitakse, et need ei põlistaks soostereotüüpe ja eelarvamusi; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ – näitajasse panustatakse eri rahvusest, erivajadusega ja ebasoodsamas olukorras noortele võrdsete võimaluste tagamisega tegevustes osalemisel, sh tegevused eri vähemusrühmadesse kuuluvate noorte sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks; „Ligipääsetavuse näitaja“ – näitajasse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega tegevustele, infole ja kommunikatsioonile; „Püsiva suhtelise vaesuse määr“ – vähendatakse regionaalseid lõhesid antud näitajas, muutes noortele üle-eestiliselt kättesaadavamaks võimaluse osaleda üldoskusi arendavates ja sotsiaalset tõrjutust ennetavates tegevustes. Lisaks sellele panustab meede Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte 1 Ametlikult kinnitatud meetmete nimekirjas on tegevuse nimetus hetkel “Teenused riskinoortele: Laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine”, kuid HTM on teinud Rahandusministeeriumile ettepaneku sõnastuse muutmiseks. Korrigeeritud sõnastus toob selgemini välja, et sekkumisel on kaks suunitlust. Riskinoortele ellu viidavad teenused ei panusta otseselt või tingimata laste ja noore ühiskonda kaasamise tegevustesse. 2 Üle-eestilisena mõistetakse tegevuste kättesaadavamaks muutmist omavalitsustes, kus Statistikaameti andmetel on keskmisest kõrgemad noorte võimalikku tõrjutusriski iseloomustavad näitajad. Tegevustesse kaasatavate omavalitsuste arv lepitakse kokku elluviijaga. 3 Üldoskus on võime üldist laadi tegevust planeerida ja ellu viia. Üldoskused ei sõltu tegevusvaldkonnast ning on ühest valdkonnast teise ülekantavad. Kutsekoda.ee 1 üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning kaudselt toetab selle mõõdikute täitmist. Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid: noortevaldkonna teenuste kvaliteedi juhtivekspert Kaire Soomets ([email protected], tel 735 0287), noorte- ja andepoliitika osakonnajuhataja Riin Tamm ([email protected], tel 735 0133), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap ([email protected], tel 735 0105), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (Kadi.Mö[email protected], tel 735 0234) ning eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Statistikaameti andmete kohaselt oli Eestis 01.01.2023 seisuga 288 117 7–26-aastast noort, mis moodustab 21,1% Eesti rahvastikust. Noored on oluline osa ühiskonnast, kelle tulevikuvalikutest sõltuvad olulisel määral Eesti väljavaated majanduses, hariduses, teaduses – ühiskonnas tervikuna4. Samas, noori peetakse suurima sotsiaalse tõrjutusriskiga rühmaks, kellel on võrreldes teiste vanuserühmadega märkimisväärselt vähem võimalusi oma eluolu mõjutada5. Sealjuures on Covid-19 pandeemia noorte haavatavust ühiskonnas veelgi suurendanud. Kõikidele noortele peavad olema tagatud võimalused iseseisvuda ja elus edasi jõuda. Täna ei ole noortel kõikjal Eestis võrdsed võimalused osaleda huvihariduses, huvitegevuses ja noorsootöös. On noori, kes võrreldes eakaaslastega on ebasoodsamas olukorras, kuna kogevad elus takistusi, mis raskendavad osalemist formaalhariduses ja mitteformaalses õppes 6. Noortevaldkonnas määratletakse sellises olukorras olevaid noori kui vähemate võimalustega noored. Takistused võivad olla väga erinevad, kuid kehva majanduslikku olukorda ja majanduslikke takistusi peetakse rahvusvaheliselt üheks olulisemaks teguriks noorte sotsiaalse tõrjutuse kujunemisel, kuid mõju avaldavad ka noorte halva tervisliku seisundiga seotud teemad ning geograafilised tegurid ja regionaalne ebavõrdsus. 2022. aastal Praxise poolt läbiviidud Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumide uuringu üheks põhisõnumiks on, et Eesti noorte heaolu ja arenguvõimalusi ohustab horisontaalse teemana piirkondlik ebavõrdsus, mille süvenemine võib kaasa tuua killustunumad võimalused toetada noorte heaolu ja arenguvõimalusi ühtlaselt kõrge kvaliteediga. Mitmed noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse võimalused ei ole maapiirkondades hästi kättesaadavad ning kuigi mitmed teenused, nt avatud noortekeskus, on noortele tasuta, esineb omavalitsuste lõikes erinevusi noortele tasuta kättesaadavate huvipõhiste tegevuste hulgas. Lisaks toob uuring esile, et maapiirkondades on teravam noortega tegelevate spetsialistide palga- ja järelkasvu probleem, maal on noortel kehvemad töötamise võimalused ning maapiirkonnas elamine on oluline NEET-staatusesse sattumise riskitegur. Piirkondliku ebavõrduse süvenemine tooks kaasa järjest killustunumad võimalused noorte heaolu ja arenguvõimalusi ühtlaselt kõrge kvaliteediga toetada. Ebavõrdsus ja ilmajäetustunne võib aga omakorda luua soodsa pinnase mitmetele tõsistele sotsiaalsetele probleemidele, sh polariseerumine, vägivaldne radikaliseerumine ja õigusrikkumiste 4 Noored 2035. Noorte ees seisvad väljakutsed ja noortevaldkonna roll nendega toimetulekul. Taustamaterjal Haridus-ja Teadusministeeriumi Noorsootöö Foorumile. 5 Social inclusion of young people (europa.eu). 6 Eesmärgistatud vabatahtlik formaalhariduse väline enese arendamise eesmärgil teadlikult ette võetud õpe, mis võib toimuda erinevates keskkondades, nt huvikoolides, huvitegevuses, avatud noortekeskustes, looduses. 2 suurenemine. Poliitikasoovitusena toob uuring esile noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamise vajaduse omavalitsuste lõikes. Majanduslik ja sotsiaalne ilmajäetus võib väljenduda sotsiaalse tõrjutusena ning just noorte puhul on suur risk, et ilmajäetused mitmes dimensioonis (sh majanduslik, sotsiaalne, hariduslik) kuhjuvad ning negatiivsed kogemused tõukavad noort ühiskonnast üha kaugemale7. Sotsiaalset tõrjutust kogevad sagedamini ka vähemusrühmadesse (nt rahvusvähemused, LGBT jt) kuuluvad noored. Sotsiaalse tõrjutuse puhul on tegemist tõsise ühiskondliku probleemiga, millel on negatiivsed tagajärjed nii tõrjutust kogevate inimeste kui ühiskonna jaoks tervikuna. Kõige tüüpilisemalt seostatakse sotsiaalset tõrjutust ebapiisavate võimalustega osaleda sotsiaalses elus ja nõrgas sotsiaalses sidususes. Tõrjutud noorte ühiskondlik seotus on võrreldes tõrjutust mitte kogevate noortega madalam ja neid ohustab ühiskonnast väljajäämise ja võõrandumise risk ning seda on omakorda seostatud noorte riskikäitumisega8. Sotsiaalne tõrjutus ei ole ajutine probleem, vaid negatiivsed kogemused nooruses, sh iseseisva elu alguses, võivad mõjutada noore inimese kogu edasist eluteed. Noorte tõrjutusega võimalikult vara tegelemine, sh varane märkamine, tõrjutusriski ennetamine ja sellele reageerimine ning noorte toetamine aitab kaasa sellele, et nad täiskasvanuna oskavad ja saavad osaleda ühiskonnas täisväärtuslike liikmetena ning ei ole ühiskonnale sotsiaalseks ja majanduslikuks koormaks9. Sealjuures on oluline, et noorte toetamisel pööratakse tähelepanu nii õppimise ja arengu võimalustele, tähendusliku sotsiaalse osalemise võimalustele kui noorte enesekindluse, kodanikutunde ja agentsuse toetamisele10. Noorte tulevikuväljavaateid mõjutavad erinevad tegurid, sh nende hariduslik taust. Viimasel paaril aastal on tõusnud 18–26-aastaste esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal – 2022. aastal oli nimetatud näitaja 10%, 2021. aastal 9,6% (enne seda oli näitaja langustrendis, 2020. aastal 7,5%, 2019. aastal 9,3%, 2018. aastal 10,4%)11. Sealjuures on madala haridusega õpinguid mittejätkavate meeste osakaal naiste osakaalust endiselt kõrgem – 2022. aastal vastavalt 12,8% ja 7,4%12. Õpinguid mittejätkavate noorte kõrval on murekohaks ka koolist väljalangevad noored – 2022. aasta andmed näitavad, et põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes oli 0,3% ehk 141 isikut, gümnaasiumi 1. õppeaastal õppetööst väljalangejate määr oli 1,2% ehk 249 isikut ja kutsekeskharidusest 1. aastal väljalangejate osakaal 10,7% ehk 442 isikut13. Varakult haridussüsteemist lahkumine mõjutab noore kogu edasist eluteed, sh suurendab noore sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusriski. Tööturul on enim haavatavad just madala haridusega inimesed, eeskätt need, kelle haridustase piirdub põhiharidusega14. Olulised on seega tegevused, mis toetavad nii noorte hariduses püsimist (st ennetus- ja sekkumistegevused) kui ka noorte haridustee jätkamist pärast õpingute katkemist (st tagasitoomis tegevused). Statistikaameti andmetele tuginedes on märgata muutusi mittetöötavate, mitteõppivate ja koolitustel mitte osalevate (st NEET- olukorras olevate) noorte sihtrühmas. 15–26-aastaste NEET-olukorras olevate noorte arv on olnud Eestis alates 2010. aastast langustrendis, ent hakkas taas tõusma 2020. aastal – kui 2010. 7 Uuring „Avatud noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse võimalused noorte, eelkõige tõrjutusriskis noorte, sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks ning vajadused nende võimaluste arendamiseks“. 2021. Link uuringu terviktekstile Haridusportaalis. 8 Noorteseire aastaraamat (2012). Noored ja sotsiaalne kaasatus. Noored-ja-sotsiaalne-kaasatus.pdf (praxis.ee). 9 Social exclusion, children, and education: conceptual and measurement issues: http://www.oecd.org/education/innovation-education/1855901.pdf. 10 2022_RASI toimetised nr 21_TASK-U.pdf (tlu.ee). 11 Statistikaameti juhtimislauad. 12 Statistikaameti juhtimislauad. 13 Haridusandmete portaal | haridussilm.ee. 14 edukus_tooturul_2019.pdf (hm.ee). 3 aastal oli Eestis 35 179 15–26-aastast NEET-olukorras olevat noort (st 16% vanusegrupist), siis 2019. aastaks oli nimetatud näitaja langenud 11 961 nooreni (7,6% vanusegrupist), ent 2020. aastal oli see näitaja juba 15 441 noort (10% vanusegrupist) ning 2022. aastaks tõusis näitaja 16 307 nooreni (10,5% vanusegrupist). Muutunud on ka meeste ja naiste osakaal sihtrühmas – kui 2010. aastal oli sihtrühma kuuluvate meeste ja naiste osakaalus väike erinevus (mehed moodustasid 15,8% sihtrühmast ja naised 16,3%), siis 2022. aastal olid 12,5% sihtrühma kuuluvatest noortest mehed ja 8,5% naised. Noorte olukorda tööturu kontekstis vaadates saab välja tuua, et 2021. aastal oli 16–26-aastaseid registreeritud töötuid 6938, nendest 36% (2508 noort) olid esimese taseme või madalama haridustasemega noored. Töömaailma konteksti esiletoomine on siinkohal oluline, kuna elluviidavad tegevused aitavad saavutada ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021– 2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärki, mis muu hulgas käsitleb eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalase konkurentsivõime parandamist. Tegevused panustavad ebasoodsamas olukorras olevate noorte konkurentsivõime tõstmisesse läbi üldoskuste arendamise. Üldoskuseid saab käsitelda töömaailma tegevusoskusteks vajalike eeldusoskustena, mis on kõikidele teadaolevatele töömaailma valdkondadele üle kantavad. OSKA prognoosisüsteem ning Eesti kutsesüsteem tervikuna on üldoskuste mõistet laialdaselt kasutanud, kuid üldoskuste nimekirja on kasutusvaldkondade rohkuse tõttu väga raske koostada – üldoskuste tähendus kõigub sotsiaalsetest oskustest eneseteenindusoskusteni.15 Multidistsiplinaarsed oskused ja teadmised sh üldoskused muutuvad töömaailmas järjest vajalikumaks. Maailma Majandusfoorum ülevaates (2018) rõhutati, et vajadus selliste üldoskuste järele nagu loovus (loov ja uuenduslik tegutsemine), algatusvõime (tegevuste algatamine), kriitiline mõtlemine (analüüsioskus), läbirääkimis- ja keeruliste probleemide lahendamise oskus, emotsionaalne intelligentsus, innovatsioonioskus (loov ja uuenduslik tegutsemine), samuti oskus rakendada õpistrateegiaid (õppimisoskus). Haridussüsteemil on määrav roll eelduste loomisel tööturule sisenevate noorte edukaks toimetulekuks väärtuste ja heal tasemel üldoskuste kujundamise kaudu, sh õppimisoskuse arendamine, mis võimaldab hiljem järjepidevalt täiendada seniseid teadmisi ja oskusi ning omandada uusi. Märkimata ei saa jätta hiljutise pandeemia mõju noorte iseseisvumisele. OECD kohaselt on pandeemia noorte elu segi paisanud, nende haavatavust tööturul suurendanud, hariduse omandamist mõjutanud ja noorte vaimse tervise probleeme võimendanud16. Samuti on OECD kohaselt pandeemia veelgi suurendanud olemasolevat põlvkondade vahelist ebavõrdsust17. Praxis toob oma 2021. aasta poliitikaanalüüsis, mis käsitleb pandeemia sotsiaalmajanduslikku mõju Eesti noortele, välja, et noored said kriisis kannatada enam kui teised vanuserühmad ning pandeemia tekitatud ebakindlus tööturul ja majanduses koos vaimse tervise kriisiga on noorte seas ebavõrdsust süvendanud18. Noortevaldkonnas noortele pakutavatel tegevustel noorsootöös, huvihariduses ja -tegevuses on suur potentsiaal ennetada ja vähendada noorte tõrjutust ja suurendada noorte kaasatust, arendada noorte üldpädevusi19 (nt kultuuri- ja väärtuspädevus, sotsiaalne ja kodanikupädevus, enesemääratluspädevus, õpipädevus, ettevõtlikkuspädevus, digipädevus) ja aidata kaasa noorte 15 Tööelu üldoskuste klassifikatsioon ja tulevikuvajaduse uuring. 2022. Link uuringu terviktekstile. 16 OECD (2020). Youth and COVID-19. Response, Recovery and Resilience. https://read.oecd- ilibrary.org/view/?ref=134_134356-ud5kox3g26&title=Youth-and-COVID-19-Response-Recovery-and- Resilience&_ga=2.138667635.1501420528.1636617940-1493108082.1636617940. 17 OECD (2020). Governance for Youth, Trust, and Intergenerational Justice. c3e5cb8a-en.pdf (oecd-ilibrary.org) 18 COVID_19_moju_noortele_lopparuanne_241121.pdf (praxis.ee). 19 Aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on eriti olulised inimeseks ja kodanikuks kasvamisel. Haridussõnastik. 4 karjääriplaneerimise oskuse kujunemisele20. Noortevaldkonnas mõistetakse üldpädevusi võtmepädevustena21 ehk teadmiste, oskuste ja suhtumiste kogumina, mis on igas eluvaldkonnas vajalik ning toetab inimese eneseteostust, sotsiaalset ühtekuuluvust, kodanikuaktiivsust ja tööalast konkurentsivõimet. On palju erinevaid raporteid, uuringuid ja analüüse mis toovad esile noortevaldkonna tegevuste olulise rolli ja potentsiaali noore iseseisva toimetuleku toetamisel, tulevikuoskuste kujunemisel, aktiivseks kodanikuks olemisel jne22. Noore huvil põhinev süsteemne ja mõtestatud tegevus on suurepärane platvorm sotsiaalsete oskuste arendamiseks, mille käigus õpetatakse noortele kohusetunnet, vastutustunnet, üksteisega arvestamist, hoolitsemist tegevuskeskkonna ja vahendite eest jne15. Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 toob oluliste väljakutsetena välja noorte iseseisvumise toetamise, et igale noorele oleksid tagatud võimalused elus edasi jõuda (sh hariduse omandamisel ja tööturule sisenemisel ning seal edukal toimimisel) ja võrdsete võimaluste tagamise ning nende noorte märkamise ja toetamise, kes erinevatel põhjustel loodud võimalustest osa ei saa (sh on oluline kõrvalejäämist ja heitumust vältida, noorte vaimset tervist toetada ning noore eneseusku säilitada). Arengukava seab eesmärgiks noorte üksijäämist ja eemaldumist märgata ning ennetada, sh tagada kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku tuge ning soodustada riskirühmade sotsiaalset kaasatust ja ennetada noorte eemale- ning üksijäämise riski. Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kohaselt on juhtministeeriumide23 koostöö ja ühistegevuse peamiseks sihtrühmaks lapsed ja noored. Ennetus on oluline kogu inimese elukaare vältel, kuid teaduskirjandusele tuginedes on kõige mõjusam riskikäitumise ja vaimse tervise probleemide ennetamisel töö laste ja noortega. Tõhusa ennetuse mõju kandub üle täiskasvanuikka, suurendades heaolu, parandades toimetulekut ja mõjutades tervisekäitumist elu jooksul. Riiklike ennetuspõhimõtete kohaselt tuleb riskikäitumisega laste ja noorte puhul arvestada nende individuaalseid vajadusi ja neid ümbritsevast keskkonnast tulenevaid tegureid24. Lapsi ja noori ümbritseval keskkonnal (sh kodu, vanemate omavahelistel suhetel, kool ja kogukond laiemalt) on laste ja noorte riskikäitumisele suur mõju, mistõttu eelistatakse valdkonnaüleses ennetuses sekkumisi, mis toovad muutusi lapsi ja noori ümbritsevasse keskkonda. Tuginedes noortevaldkonnas noortele pakutavate tegevuste positiivsele mõjule noorte (sotsiaalse) tõrjutuse ennetamisel ja üldpädevuste arendamisel ning kooskõlas valdkonnaülese ennetuse põhimõtetega on oluline muuta riskikäitumisega noortele kättesaadavamaks tegevused, mis aitavad tõrjutust ennetada ja arendavad noortes üldoskusi. Siinjuures on oluline, et pakutav tegevus ja selles osalemine ei oleks juhusliku loomuga, kuna ennetuse kontekstis loetakse sekkumismeetmeteks selgepiirilisi tegevuste pakette (sh teenused, programmid, samuti tegevusprotsessid ja -praktikad), mille eesmärgiks on ennetus25. Tegevuste rahastamisel nähakse ette tegevuste metoodika sh tulemuslikkuse- ja mõjuhindamise metoodika arendamist, eesmärgiga laiendada tegevuste metoodikat erinevatesse huvialavaldkondadesse. Noortevaldkonna vaates on oluline selgitada noorsootöös, huvihariduses ja huvitegevuses pakutavate selgepiiriliste tegevuste tõhusust noorte tõrjutusriski 20 Noortevaldkonna tulevikustsenaariumide uuring. 2022. 21 Eesti keeles on paralleelselt kasutusel sõnad üldpädevus (nt põhikooli ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas) ja võtmepädevus (nt Eesti elukestva õppe strateegia). 22 Noorteuuringute andmebaas: https://haridusportaal.edu.ee/uuringud 23 Valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkuleppes nimetatud ministeeriumid, mille ministrid kuuluvad ennetusnõukogu koosseisu. 24 Ennetust koordineerivate ministrite 21.04.2021 kinnitatud valdkonnaülese ennetuse põhimõtete kokkulepe. 25 Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon. 5 ennetamisel, et laiendada tõhusate sekkumiste ja heade praktikate levimist valdkonnas. Oluline on luua võimalused tegevuste pikaajalise mõju hindamise metoodika arendamiseks, et kinnitada konkreetse tegevuste sobivust ennetustegevusena ning saada teavet, mil määral tegevustes osalemine mõjutab isiku heaolu, toimetulekut ja tervisekäitumist hilisema elu jooksul. Eeltoodu põhjal ja arvestades Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärke on meetme 21.4.7.2 kohase tegevuse elluviimisel kavandatud kaks alategevust, mille eesmärk on ennetada ja vähendada riskioludes elavate noorte sotsiaalset tõrjutust ja tööturuprobleeme ning toetada aktiivsete eluhoiakute kujunemist ning noorte püsimist haridussüsteemis. Esimese (1) alategevusega suurendatakse riskioludes elavatele noortele üle-eestiliselt võimalusi osaleda spordil ja liikumisel põhinevates üldoskusi arendavates ja sotsiaalset tõrjutust ennetavates tegevustes; teise (2) alategevusega arendatakse tegevuste metoodikat sh tegevuste pikaajalise mõju hindamise metoodikat, eesmärgiga selle rakendatavust noortevaldkonnas laiemalt kasutusele võtta. Tegevused aitavad kaasa “Eesti 2035” strateegilise sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv Ühiskond“ saavutamisele. Tegevustel on puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu horisontaalsete põhimõtetega. Tegevuste elluviimine panustab võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse tagamisse läbi selle, et loob ennekõike haavatavamasse sihtrühma kuuluvatele noortele (nii poistele kui tüdrukutele) võimalusi osaleda huvipõhistes tegevustes, üldoskuste arendamine toetab noorte võimete ja potentsiaali paremat realiseerimist. Tegevuste elluviimisel arvestatakse nii poiste kui tüdrukute, muukeelsete noorte ja erivajadusega noorte huvisid ja vajadusi. Samuti panustavad tegevused tasakaalustatud regionaalsesse arengusse, kuna nende tulemusena muutuvad noortele üle-eestiliselt kättesaadavamaks võimalused osaleda üldoskusi arendavates ja sotsiaalset tõrjutust ennetavates tegevustes. Eelnõu tekst on jaotatud 14-ks peatükiks: 1. Reguleerimisala 2. Toetavad tegevused 3. Tulemused 4. Rakendusasutus ja rakendusüksus 5. Elluviija 6. Sihtrühm 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood 8. Tegevuste eelarve 9. Kulude abikõlblikkus 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11. Elluviija kohustused 12. Aruandlus 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord 14. Vaiete lahendamine Peatükis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärki. Tuuakse välja käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigustest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos seal sisalduvate eesmärkidega. 6 Punktis 1.1 kirjeldatakse toetuse andmise eesmärki, milleks on ennetada ja vähendada riskioludes elavate noorte26 sotsiaalset tõrjutust, sh vaimse tervise ja tööturuprobleeme, toetada noorte püsimist haridussüsteemis ning aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Peatükis 2 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi. Tegevuste raames on toetus kavandatud kahele alategevusele: 2.1.1 spordil ja liikumisel põhinevate üldoskusi arendavate ja tõrjutusriski ennetavate tegevuste üle-eestilise kättesaadavuse suurendamine; 2.1.2 tegevuste metoodika ja mõjuhindamise arendamine. Kooskõlas valdkonna ülese ennetuse põhimõtetega27 viiakse ellu tegevusi, mis on selgepiirilised tegevuste paketid (sh teenused ja programmid) ning mille metoodika vastab teadusuuringutega kinnitatud teooriatele. Noortele pakutavad tegevused peavad põhinema parimatel olemasolevatel teadmistel ja tõendusel, mis mh võimaldab hinnata, milline on tegevuste mõju oodatud tulemustele, nt mõju noore enesejuhtimisoskuste ning õpitulemuste paranemisele ja sotsiaalse kaasatuse suurenemisele. Elluviidavatel tegevustel peab olema tegevuste põhimõtete ja saavutatavate eesmärkidega seotud alusdokument(id)28, mis määrab õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja mahu, metoodika põhimõtted, nõuded õppekeskkonnale ja juhendajatele ning tulemuslikkuse ja mõju hindamise alused. Tegevuste elluviimise senise praktika käigus kogutud dokumenteeritud teave (näiteks programmi, teenuse vms metoodika kirjeldus, juhendajate koolitusprogramm, tulemuslikkuse ja mõju hindamisega seotud teave) peab võimaldama tulemuslikkuse- ja mõjuhindamise tõendatuse taseme hindamist29 ning tegevuste metoodika peab vastama teadusuuringutega kinnitatud teooriatele. Senise praktika all peetakse silmas kogemusi, mis on saadud varasemalt alusdokumendi (nt õppeprogramm, õppekava) alusel elluviidud tegevustest. Tegevuste elluviimisel kasutatavat metoodikat peab olema võimalik rakendada erinevatel huvialadel. Kooskõlas noortevaldkonna 2021-2035 perioodi arengukavaga, mis seab noorte vaimse tervise toetamisel oluliseks tegevuseks noorte liikumisharrastusega seotud võimaluste avardamise30, eelistatakse tegevuse elluviimisel programmilist tegevust, mis on seotud füüsilise liikumisega (nt spordi- ja tantsuvaldkonna tegevused). Liikumine aitab kaasa laste ja noorte kehalisele ja vaimsele tervisele, arengule, õppimisele ning headele suhetele. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja erinevad teadusuuringud kinnitavad, et liikumine toetab laste ja noorte füüsilist ja vaimset tervist ning õpivõimet ning liikumisel on tänuväärne roll laste sotsiaalsuse ja sõprussuhete juures ning see aitab leevendada kriiside negatiivseid mõjusid31. Tegevuste elluviimiseks esitatav alusdokument peab kirjeldama tõrjutusriskis olevatele noortele kindla regulaarsusega süsteemset spordil ja liikumisel põhinevat tegevust vabaaja32 sisustamiseks, arvestama noorte sh erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate noorte huvide ja arenguvajadustega, soodustama noorte püsimist haridussüsteemis ning toetama õpitulemuste paranemist, arendama noortes süsteemselt üldoskuseid sh enesejuhtimis- ja lävimisoskuseid ning soodustama noorega seotud osapoolte koostööd noorele lähimas 26 Vastavalt noorsootööseadusele 7.-26. aastane füüsiline isik. 27 Ennetusnõukogu ja valdkonnaülese ennetuse põhimõtted. https://www.just.ee/ennetusnoukogu 28 Näiteks õppekava, õppeprogramm, tegevuskava 29 Tõendatuse taseme hindamisraamistik aitab liigitada ennetustegevusi tõenduspõhisuse arengujoonel ning sobib kasutamiseks rahvatervishoiu, sotsiaal-, psühholoogia-, õigus-, siseturvalisuse ja haridusvaldkonna ennetustegevuste analüüsimiseks. Ennetustegevuse tõendatuse taseme hindamine. 30 Strateegiline eesmärk ISE. 31 Tartu Ülikooli liikumislabor (2022) Liikumine, õppimine ja heaolu. Ülevaade teadusuuringutest ja parimatest praktikatest koolides. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium 32 Kooskõlas noorsootöö seadusega käsitletakse tegevuste elluviimisel vaba ajana aega, mil noor ei ole hõivatud perekonna-, tasemehariduse- ja tööga kaasnevate tegevustega. 7 kogukonnas (sh kool, kodu, noorsootöö ja huvihariduse ja -tegevuse pakkujad, omavalitsus, riigiasutused). Punktis 2.1.1 nimetatud alategevuse raames rahastatakse toetuse andmise eesmärki täitvate spordil ja liikumisel põhinevate huviringide tegevust ning tegevuste elluviimiseks vajalike juhendajate (sh noorsootöötajad, huviringide juhendajad, treenerite, abitreenerid) baas- ja täiendkoolitusi. Toetatakse nii juba tegutsevaid huviringe33 kui ka uute huviringide loomist ning nende tegevust. Perioodil 2024-2028 on eesmärk muuta tegevused üle-eestiliseks ning laiendada tegevusi seni hõlmamata piirkondadesse. Tegevuste jätkusuutlikkuse tagamiseks võetakse tegevuste kättesaadavuse suurendamisega seotud tegevustes fookusesse koostöö omavalitsuste ja erasektoriga, et kindlustada tegevuste jätkumine ESF+ toetusperioodi lõppedes. Punktis 2.1.2 nimetatud alategevusega toetatakse tegevuste metoodika arendamist, eesmärgiga laiendada metoodika kasutuselevõttu erinevatel huvialadel ning tõenduspõhiselt edendada riskioludes elavate noorte vaimset tervist ja heaolu. Toetatakse erinevaid arendustegevusi, muu hulgas analüüside ja uuringute läbiviimist, metoodilise või hindamisalane kompetentsi kaasamist (sh teadusasutused), koolitusi ja koolitusmaterjalide valmimist ning rahvusvahelist koostööd, et muuta olemasolevat metoodikat noorte vajadustele vastavamaks ning laiendada tegevuse metoodika või selle komponentide kasutamist teistele huvialadele ning töötada välja lahendus tegevuses osalemise pikaajalise mõju hindamiseks. Mõju hindamist arendavate tegevuste tulemusel luuakse mõju hindamiseks ajakohased instrumendid, mis tuginevad sekkumiste hindamiste parimatele standarditele. Riigiabi analüüs Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (ptk 6). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale; 3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. Käskkirja alusel toetavate tegevuste eesmärk on mitteäriline ning need täidavad sotsiaalset eesmärki. Juhendajatele suunatud koolituste korraldamise, analüüside ja koolitusmaterjalide valmimise ning metoodika arendamise puhul ei ole majandustegevus välistatud, kuid riigiabi reeglid ei kohaldu tegevuste kohaliku iseloomu tõttu. Koolitusi, metoodika arendamist, analüüside valmimist ja muid sarnaseid tegevusi korraldatakse mitteärilisel moel, kuna neid pakutakse osalejatele tasuta ja on kogu sihtgrupile ja ka laiemalt erinevatele huvipooltele 33 Sõltuvalt tegevusest võib olla ka rühm, tegevusgrupp vms 8 kättesaadavad. Toetatavad tegevused on kohaliku iseloomuga ja piiratud geograafilise ulatusega, kuna nad on suunatud konkreetsele kohalikule sihtgrupile (Eestis elavad noored) ja noortega kokkupuutuvasse võrgustikku panustavad ning noore lähimasse kogukonda kuuluvad osapooled: hariduse- ja noorsootöö korraldajad (kohalike omavalitsuste ametnikud ja spetsialistid), noorte juhendajad (sh treenerid, noorsootöötajad), erinevate haridus- ja noortevaldkonna asutuste esindajad (nt üldhariduskoolide, huvikoolide, noortekeskuste esindajad) ning teised noortega kokku puutuvad spetsialistid (nt sotsiaalpedagoogid, lastekaitsespetsialistid, piirkonnapolitseinikud jt). Seetõttu ei mõjuta toetatavad tegevused Euroopa Liidu liikmesriikide vahelist kaubandust. Teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis on oma olemuselt mittemajanduslik. Seetõttu puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Riigiabi ei anta ka teisel tasandil, see tähendab kaudsete kasusaajate tasandil. Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleva TAT raames antav toetus riigiabi, kuna tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega ning eelloetletud riigiabi kriteeriumid ei ole täidetud. Peatükis 3 kirjeldatakse tegevuste oodatavad tulemused ning tuuakse välja tegevuste väljundnäitaja. Punktis 3.1. on esitatud tegevuste elluviimise tulemused: tegevustes osalemise kättesaadavus riskinoortele on üle-eestiliselt suurenenud ning metoodikat on arendatud ja täiendatud, misläbi laieneb tegevuste ulatus noorte arengu toetamisel ja metoodika rakendamisel erinevatele huvialadele ning välja on töötatud metoodika, mille alusel hinnata tegevustes osalemise pikaajalist mõju. Punktis 3.2. on tabeli vormis esitatud meetmete nimekirja väljundnäitaja koos alg-, vahe- ja sihttasemega aastaks 2029 (kuna antud TATi abikõlblikkuse periood lõppeb 2028. aastaga, peab sihttase olema saavutatud juba 2028. a lõpuks). Näitaja juurde on lisatud selgitus näitaja mõõtmismetoodika ning selle täitmist kajastavate allikate kohta. Täpsema info näitaja mõõtmismetoodika, andmete kogumise, sageduse, sihttasemete seadmise aluste jm kohta leiab perioodi 2021-2027 näitajate metoodikast. Alategevuse 2.1.1 väljundnäitajaks on meetmete nimekirja väljundnäitaja ehk teenust saanud noorte arv. Tegevustes osalemise raporteerimine ei eelda programmi tervikuna läbimist, arvesse võetakse kõik alustanud. Vahe- ja lõppsihttaseme seadmisel on arvestatud tegevussuuna käivitamiseks kuluva ajaga ning lõppsihi (1500) prognoosimisel on lähtutud tegevussuuna elluviimiseks olemasolevatest eelarvelistest vahenditest ning prognoositud võimalikust kulust ühe tegevustesse kaasatud noore kohta (arvestades varasemate sarnaste programmide kogemusi). Näitajaga loetakse tegevuses osalenud unikaalseid noori, kasutades selleks veebipõhist registreerimiskeskkonda. Osalejate registreerimise nõude täitmise kontrollimine on avaliku konkursiga leitud tegevuste elluviija ülesanne. Väljundnäitaja sihttaseme saavutamist raporteeritakse vahe- ja lõpparuannete alusel (p 12. Aruandlus). Metoodika- ja mõjuhindamise arendamist (tegevus 2.1.2) näitavate mõõdikute sisseseadmise vajadus sõltub peale avaliku konkursi läbi viimist. Lisaks TATis toodud näitajale planeeritakse tegevuste vahetute tulemuste mõõtmiseks tegevuste spetsiifilised mõõdikud, millega seiratakse elluviija tegevuste tulemuslikkust. Mõõdikud fikseeritakse avaliku konkursi tingimustes. 9 Peatükis 4 nimetatakse tegevuste rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus. Peatüki 5 kohaselt määratakse toetatavate tegevuste elluviija avaliku konkursi alusel. Elluviija ülesandeks on tagada elluviidud tegevuste tulemuslikkuse seire ning tegevuste nähtavusega seotud tegevused. Elluviija konkursil osalev pakkuja peab esitama alusdokumendi(d) toetatavate tegevuste eesmärgipäraseks elluviimiseks. Elluviija ülesandeks on toetatavate tegevuste sihipärane ja tulemuslik elluviimine, tulemuste saavutamisega seotud riskide kaardistamise ja riskide maandamisega seotud tegevused, tulemuslikkust ja mõju puudutava teabe kogumine ja jagamine huvipooltega ning jätkusuutlikkust tagavate koostööformaatide sisseseadmine. Elluviija korraldab vajalikku võrgustikutööd ja võrgustumist soodustavaid tegevusi ning vajadusel tegevuse elluviimiseks vajalike koolituste, materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamise ja kättesaadavuse. Rahvusvaheliste praktikatega tutvumise ja nende analüüsimise ja rakendamise Eesti vajadustest lähtuvalt. Lisaks tagab vajalike analüüside valmimise ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimise ja rakendab teisi tegevuse edukat elluviimist, arendamist ja jätkusuutlikkust toetavaid tegevusi. Tegevuste üle-eestilise kättesaadavuse tagamisel peab elluviija arvestama piirkondlike erinevustega ja pakkuma tegevusi, mis toetaksid erinevuste maandamist. Üheks võimaluseks on pakkuda tegevusi omavalitsustes, kus Statistikaameti andmetel34 on keskmisest kõrgemad noorte võimalikku sotsiaalset tõrjutust iseloomustavad näitajad (sh absoluutse ja suhtelise vaesuse määr, puuetega noorte osatähtsus, noorte süütegude arv, sisserännanud noorte arv, üldhariduse katkestajate arv, NEET-staatuses noorte osatähtsus). Andmete põhise planeerimise tingimus üle-eestilise kättesaadavuse arendamisel sätestatakse elluviija leidmiseks läbiviidaval konkursil. Elluviija põhitegevusala peab olema seotud noorte ja laste heaolu edendamisega ja ennetustööga, spordi- ja vabaajakoolituste pakkumisega või muu huvikoolitusega, elluviijal peab olema vähemalt kolmeaastane tõrjutusriskis noortele suunatud üle-eestiliste tegevuste elluviimise kogemus35 ning selle organisatsioonis peavad olema alaliselt töötavad inimesed. Elluviijal peab olema võimekus üle-eestiliste tegevuse elluviimiseks ja kogemus erinevate koostööformaatide algatamises ja toimivana hoidmises. Avalikul konkursile laekunud taotlusi hindab Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri käskkirjaga moodustatud hindamiskomisjon. Taotluste hindamistulemused ja hindamiskomisjoni otsus protokollitakse ning hindamise tulemused ja komisjon otsus esitatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi kantslerile kinnitamiseks. Edukaks osutunud tegevuse elluviijaga sõlmitakse leping. Peatükis 6 kirjeldatakse toetatavate tegevuste sihtrühma. Tegevuste peamiseks sihtrühmaks on riskioludes elavad noored. Oluliseks sihtrühmaks on noortega kokkupuutuvasse võrgustikku panustavad ning noore lähimasse kogukonda kuuluvad osapooled: hariduse- ja noorsootöö korraldajad (kohalike omavalitsuste ametnikud ja spetsialistid), noorte juhendajad (sh treenerid, noorsootöötajad), erinevate haridus- ja noortevaldkonna asutuste esindajad (nt üldhariduskoolide, huvikoolide, noortekeskuste 34 Statistikaameti juhtimislaud „Noored“. 35 Elluviijal peab olema varasem kogemus vähemalt neljas (4) maakonnas ühe metoodika alusel riskioludes elavatele noortele suunatud tegevuste elluviimisel. 10 esindajad) ning teised noortega kokku puutuvad spetsialistid (nt sotsiaalpedagoogid, lastekaitsespetsialistid, piirkonnapolitseinikud jt). Riskioludes elavate noortena käsitletakse tegevuse raames 7.-26. aastaseid noori, kellel erinevatest takistustest (sh majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud) tulenevalt on oht eemalejäämiseks õpingutest, huvipõhisest tegevusest, tööelust ja ühiskonnast laiemalt. Takistustena käsitletakse muu hulgas majanduslikke piirangud huvitegevuses osalemisel, probleeme koolikohustuse täitmisega ja madalaid õpitulemusi. Peatükis 7 sätestatakse antud käskkirja alusel toetatavatele tegevustele toetuse andmise abikõlblikkuse periood, milleks on 01.01.2024 - 31.12.2028. Peatükis 8 on esitatud tegevuste eelarve, sh tegevuste kogumaksumus ning ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal selles. Tabel 1: tegevuse eelarve Tegevuse ESF toetus Riiklik ESF Riiklikukaasfinants kogumaksumus kaasfinantseering tosakaal eeringu osakaal (eurodes) 1 323 000 567 000 70% 30% 1 890 000 Meetme 21.4.7.2 eelarve maht on kokku 3 724 853 eurot sh EL toetus 2 607 397 eurot ja riiklik kaasfinantseering 1 117 456 eurot. Meetme tegevuste elluviimiseks planeeritakse kehtestada kolm TATi. Peatükis 9 tuuakse välja tegevuste abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud, sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 22. Toetavate tegevustega kaasnevad ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ühtse määra alusel arvestatuna rahastamiskõlblikest otsestest personalikuludest. Neid kulusid kuludokumentidega ei tõendata. Peatükis 10 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. Toetus makstakse välja makse aluseks olevate dokumentide ja tõendite alusel otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud abikõlblikud kulud hüvitatakse 40% ulatuses arvestatuna projekti otsestest personalikuludest Maksetaotlus esitatakse e-keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis ning lõppmakse taotlusega koos esitatakse lõpparuanne. Lõppmakse teeb rakendusüksus pärast lõpparuande kinnitamist. Peatükkides 11–14 loetletakse elluviija kohustused (ptk 11), sätestatakse aruandlusega seotud nõuded koos tähtaegade ja osapoolte kohustustega (ptk 12), reguleeritakse finantskorrektsiooni mõju eelarvele (ptk 13) ja reguleeritakse vaiete lahendamine (ptk 14). Eelnõu punktis 12 käsitletakse mh ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3. Osalejate andmeid tuleb koguda ja esitada üksnes eelmääratletud (ala)tegevuse ja sihtgrupi kohta, mida täpsustatakse eelnõu punktis 12.7. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed vastavalt RM RO juhendile „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 11 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Osalejate andmekorje läbiviimise korraldus, sh esitamise tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile (https://rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS). Toetatavate tegevuste vastavus üldistele valikukriteeriumitele 1. Toetatavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirja sissejuhatuses ja peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“. 2. Toetatavate tegevuste põhjendatus Toetatavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja peatükis „Toetatavad tegevused“. 3. Toetatavate tegevuste kuluefektiivsus Planeeritud tegevuste elluviimisel on eelarve kavandamisel lähtutud struktuurivahendite programmiperioodi 2014–2020 kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel. Sealjuures on arvestatud asjaoluga, et võrreldes käesoleva perioodiga ning uue perioodi vältel on paratamatu hinnatõus. Administratiivse koormuse vähendamiseks kasutatakse tegevuste rahastamiseks lihtsustatud kuluhüvitusviisi, kus otsestest personalikuludest arvestatakse 40% vahendeid ülejäänud tegevustega seotud kulude katteks. Neid kulusid kuludokumentide alusel tõendama ei pea. Vastavalt eelnõu punktile 11, kinnitatakse toetatavate tegevuste detailne eelarve iga-aastase tegevuskavaga. Meetme 21.4.7.2 kohase tegevuse elluviimise tulemusena on paranenud noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski. Toetuse andmise tingimuste elluviijal on kohustus kavandada ja rakendada tegevuste jätkusuutlikkust toetavaid tegevusi (nt erinevad tugi- ja nõustamistegevused, juhendmaterjalid jms). Samas, viimased paar aastat on näidanud, et ei ole võimalik ette näha kõiki kriise, mis võivad ühiskonda tabada ning mis võivad tingida täiendavate ressursside vajaduse noortevaldkonna teenuste arendamiseks ja noortele arenguvõimaluste ning toe pakkumiseks. 4. Elluviija suutlikkus toetatavaid tegevusi ellu viia Tegevuste 2.1.1 ja 2.1.2 elluviimiseks leitakse elluviija avaliku konkursiga. Konkursiga leitava elluviija roll on kirjeldatud eelnõu seletuskirja peatükis „Elluviija“. Konkurss viiakse läbi võlaõigusseaduse § 1009 lõike 1, Vabariigi Valitsuse 10. veebruari 2005. a määruse nr 28 „Haridus- ja Teadusministeeriumi põhimäärus“ § 26 lõike 2 punktide 2 ja 27 ning § 37 lõigete 2 ja 3 ning haridus- ja teadusministri käskkirjaga tegevusele „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alusel. 5. Toetatavate tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Meetmete 21.4.7.2 kohaste tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on kirjeldatud peatükis „Reguleerimisala“ ning täiendavalt selgitatud eelnõu seletuskirja sissejuhatuses ja peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, kus on toetavate tegevuste lõikes kirjeldatud, kuidas tegevused panustavad Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse. 12 3. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga ei võeta kasutusele uusi termineid. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 2023–2029 elluviidavat tegevust rahastatakse 100% ulatuses struktuuritoetusest. Meetme 21.4.7.2. raames toetatava tegevuse kogumaksumus on 1 898 436 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 1 328 905 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 569 531 eurot. 6. Käskkirja kehtivus Käskkiri hakkab kehtima üldises korras. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2024, kuna kulude abikõlblikkuse periood algab nimetatud kp-st. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kooskõlastamiselt saadud ettepanekud ja nendega arvestamine on kirjeldatud kooskõlastustabelis, mis on seletuskirja lisa. Riin Tamm noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht“; Lisa 2 „Riskide hindamine“; Lisa 3 „Kooskõlastustabel“. 13 Seletuskirja lisa 3 Kooskõlastustabel Asutus Ettepaneku/märkuse sisu HTM seisukoht Rahandus- Eelnõus ja selle seletuskirjas tuleb Arvestatud ministeerium viidata meetmete nimekirja sekkumisele mitte tegevusele. Rahandus- Eelnõus ja selle seletuskirjas tuleb Mittearvestatud. ministeerium korrigeerida sekkumise nimetust, et HTM on teinud see vastaks kehtiva Rahandusministeeriumile meetmete nimekirja sekkumise ettepaneku sõnastuse nimetusele, milleks on „Teenused muutmiseks meetmete riskinoortele: Laste ja nimekirjas. Korrigeeritud noorte kodanikuühiskonda sõnastus toob selgemini kaasamine“ välja, et sekkumisel on kaks suunitlust. Riskinoortele ellu viidavad teenused ei panusta otseselt või tingimata laste ja noore ühiskonda kaasamise tegevustesse. Põhjendus on lisatud ka seletuskirja. Rahandus- Meetme 21.4.7.2 eelarve maht on 2 Arvestatud osaliselt. ministeerium 607 397 eurot (EL toetus). Lisatud käskkirja Käesolevad toetuse andmise seletuskirja selgitus, et tingimused (TAT) hõlmavad sellest 1 meetme 21.4.7.2 tegevuste 323 000 eurot. Eelnõu seletuskirja elluviimiseks planeeritakse punktis 8 ei ole selgitatud, kuidas kehtestada kolm TATi. käesolev TAT suhestub kogu Seletuskirjas ei täpsusta, meetme eelarvesse. Sellest millistes mahtudes teised tulenevalt tuleb seletuskirja punkti 8 TATid kinnitatakse. täiendada, et tekiks arusaam, milliseks sekkumise eelarve kujuneb ning milliseid TATe antud meetmes lisaks planeeritakse. Rahandus- Seletuskirja osa „Riigiabi analüüs“ Arvestatud. Nimetatud ministeerium (seletuskirja lk 7-8) tuleb lõiku vastavalt märkustele ümberstruktureerida, sest korrigeeritud. analüüsi lõikude tekst kordub ja see ei selgita, millistest tasanditest räägitakse. Kliimaministeerium Kooskõlastatud märkusteta - Riigikantselei Kooskõlastatud märkusteta - Kultuuri- Kooskõlastatud märkusteta - ministeerium Majandus- ja Lisada KK lisa eelnõu punkti 2.1.1 Mittearvestatud. kommunikatsiooni- erivajadustega noorte vajadustega Erivajadustega arvestamine ministeerium arvestamise.  on noorte vajadustega arvestamise sees. Majandus- ja Lisada KK lisa eelnõu punkti 2.1.2 Arvestatud. Lisatud kommunikatsiooni- metoodika arendamisel erinevate elluviija kohustus metoodika ministeerium sotsiaalsete rühmadega arvestamise arendamisel arvestada kohustus. erinevate sotsiaalsete rühmadega. Majandus- ja Lisada KK lisa eelnõu puntki 11 Arvestatud osaliselt. kommunikatsiooni- projektiga seotud tegevustes ning Kokkuleppel ettepaneku ministeerium info ja kommunikatsiooni jagamisel tegijaga sätestatakse nõue ligipääsetavuse tagamise kohustus. elluviija leidmiseks korraldatava avaliku konkursi tingimustes. Majandus- ja Täiendada seletuskirja eelnõu sisu ja Arvestatud. Lisatud näited kommunikatsiooni- võrdlevat analüüsi sotsiaalset sotsiaalset tõrjutust ministeerium tõrjutust sagedamini kogevate sagedamini kogevatest rühmadega loeteluga. rühmadest (rahvusvähemused, LGBT). Majandus- ja Täiendada seletuskirja eelnõu sisu ja Arvestatud. Teksti vastavalt kommunikatsiooni- võrdlevat analüüsi, lisades vajaduse täiendatud. ministeerium tegevuste elluviimisel arvestada poiste, tüdrukute, muukeelsete noorte ja erivajadusega noorte huvide ja vajadustega. Majandus- ja Täiendada seletuskirjas KK lisa Arvestatud. Teksti vastavalt kommunikatsiooni- eelnõu punkti 2 osas toodud täiendatud. ministeerium informatsiooni vajadusega, et tegevuste elluviimise alusdokumendis arvestataks erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse kuuluvate noorte huvide ja arenguvajadustega. Majandus- ja Täiendada seletuskirja eelnõu Mittearvestatud. Tegevuste kommunikatsiooni- sissejuhatust vajadusega arvestada käigus ei rahastata ministeerium juhendajate koolitusel ka soolise koolitusprogrammi võrdõiguslikkuse, vähemusrühmade sisustamist. võrdse kohtlemise ja ligipääsetavuse küsimusi. Riigi Tugiteenuste Ühtlustada läbivalt sihtrühma Arvestatud. Korrigeeritud Keskus nimetamist (riskinoored, riskioludes ja kasutatud läbivalt elavad noored) „riskioludes elavad noored“. Riigi Tugiteenuste Täpsustada KK lisa eelnõus fondi Arvestatud. Fondi nime Keskus nimetuse (Euroopa Sotsiaalfond+) täpsustatud. kasutamist ja konsulteerida fondi nime käänamise õigekirja osas keeletoimetajaga. Riigi Tugiteenuste Ettepanek KK lisa eelnõu punkt 3.2 Mittearvestatud. Näitaja Keskus Tabel 1 osas: näitajate metoodika metoodikat on pikemalt vajab täiendamist selle näitaja osas. kirjeldatud seletuskirjas, samuti on kogu näitaja info  esitatud RM-ile meetmete nimekirja väljundnäitaja passis, mis avaldatakse SF ekstranetis näitajate metoodika tabelis. Riigi Tugiteenuste Ettepanek KK lisa eelnõu punkt Arvestatud. Lisatud Keskus 2.1.1 osas: täpsustada huviringide sulgudesse alaviitega nr 4 osa. kooskõlas olev loend. Riigi Tugiteenuste Tähelepanekud KK lisa eelnõu Arvestatud. Keskus punkt 8 teksti ja tabeli osas: korduvused. Riigi Tugiteenuste Ettepanek KK lisa eelnõu punkti Mittearvestatud. RÜ-le Keskus 11.1.5 osas: lisada kohustus esitada esitatakse ainult maksete eelarve ka RÜle koos prognoosiga. prognoos, eelarve maht on toodud punktis 8. Riigi Tugiteenuste Ettepanek KK lisa eelnõu punkti Arvestatud. Täiendus Keskus 11.1.6 osas: Lisada viide EL lisatud. teavitusnõuetele. Riigi Tugiteenuste Ettepanek KK lisa eelnõu punkti Mittearvestatud. Käskkirjas Keskus 12.6 osas: lisada käskkirja tähtajad on kohustuslik näidata ära ja kanal - elluviija esitab nõutavad andmekorje alla kuuluv andmed e-toetuse keskkonna kaudu. tegevus ja sihtgrupp. Andmete esitamise tingimused, sh edastuskanal (SIS) on kirjeldatud seletuskirjas. Andmekorje läbiviimise täpsem korraldus, sh andmekoosseis, esitamise tähtajad jne toimub vastavalt RM andmekorje juhendile. Käskkirjas ei ole otstarbekas hakata juhendit ümber kirjutama. Riigi Tugiteenuste Täiendada seletuskirja eelnõu sisu ja Arvestatud. Lisatud lingid Keskus võrdlevat analüüsi, lisades lingid üldoskuste tulevikuvajaduste viidatud uuringutele. uuringule ja noorte sotsiaalse kaasatuse suurendamise uuringule. Riigi Tugiteenuste Täpsustada seletuskirjas KK lisa Arvestatud. Lisatud Keskus eelnõus punkti 2 osas toodud selgitus, mille kohaselt informatsiooni selgitusega, mida mõistetakse senise praktika tähendab „senine“ praktika. all tegevuse alusdokumendi (õppekava, õppeprogramm) alusel varasemalt ellu viidud tegevustest saadud kogemusi Riigi Tugiteenuste Täpsustada seletuskirjas KK lisa Mittearvestatud. Keskus eelnõus punkti 9 osas toodud Toetust antakse informatsiooni kaudsete kulude osas. ühendmääruse § 22 alusel – projekti ülejäänud  abikõlblike kulude hüvitamine otsestest personalikuludest 40% ühtse määra alusel. Riigi Tugiteenuste Täiendada seletuskirjas „Toetatavate Arvestatud. Lisatud Keskus tegevuste vastavus üldistele õigusaktide nimetused ja valikukriteeriumitele“ punkti 4 viited paragrahvidele. konkreetsed õigusaktide nimetustega. Riigi Tugiteenuste Täpsustada seletuskirjas Arvestatud. Aastaarvu Keskus „Toetatavate tegevuste vastavus korrigeeritud. üldistele valikukriteeriumitele“ punktis 5 abikõlblikkuse perioodi. Justiitsministeerium Lisada KK lisa eelnõu punkti 2.1.1 Mittearvestatud. TATis koostöökohad prokuröride, kajastatud tegevuste sisuks kriminaalhooldaja või tugiisikuga on huvitegevuse ringide või lisada prokurör, (spordiringid, tantsuringid kriminaalhooldaja ja tugiisik jms) läbiviimine ja tegevuse riskinoorte TAT käskkirja sihtrühma. sihtrühm on erinevates riskioludes elavad noored. Tegevuste eesmärk on ennetada huvitegevuse pakkumisega noorte sattumist õigusrikkumiste teele, sestap on ebaproportsionaalne lähima kogukonna loetelus nimetada osapooli, kes on seotud õigusrikkumise toimepanemise järgsete tegevustega. Koostöö on kaetud läbi omavalitsuste tegevuse, kelle ülesanne on toetada ja vedada oma kodanike, sh noorte, vajadustest lähtuvat võrgustikutööd kohalikul tasandil. Justiitsministeerium Selgitada, kuidas toetatavate Selgitame, et tegevuste tegevuste tulemust mõõdetakse ja tulemuste mõõdetavuse ja kuidas hinnatakse, et uus ja hindamise metoodika arendatud metoodika on väljatöötamine on üks tulemuslikum. rahastatavatest tegevustest. Eesmärk on välja töötada instrument, mis mõõdab, kuidas nimetatud tegevustes osalemine mõjutab noore käitumist tulevikus sh heaolu, toimetulekut, tervisekäitumist, õpitulemusi  ning kinnitab konkreetse tegevuste sobivust ennetustegevusena. Justiitsministeerium Selgitada, millal uue metoodika Selgitame, et metoodika arendamisega alustatakse ning kas ja arendamisega alustamine kuidas seda toetatavate tegevuse sõltub elluviija läbiviimisel kasutatakse. tegevuskavast. Mil määral õnnestub metoodikat rakendada 2024-2028 elluviidavate tegevuste käigus, selgub tegevuste perioodil. Regionaal- ja Selgitada, kas sellesarnast meedet on Selgitame, et sarnane Põllumajandus- varem rakendatud. tegevus on varasemalt ministeerium Siseministeeriumi haldusalas elluviidud SPIN-programm. Regionaal- ja Regionaalse ebavõrdsuse aspekt on Arvestatud. Seletuskirja Põllumajandus- seletuskirjas üldiselt välja toodud, eelnõus olevat regionaalsete ministeerium kuid ei leidnud regionaalsete erisuste erisuste analüüsi täiendatud analüüsi ning analüüsi tegevustest, ning lisatud selgitused mis erisusi maandaksid. erisusi maandavatest tegevustest. Regionaal- ja Soovitame lisada punkti 11 Arvestatud osaliselt. Põllumajandus- (Elluviija kohustused) kohustuse, Piirkondlike erinevustega ministeerium koostada tegevuskava, arvestades arvestamise kohustus lisatud regionaalseid erinevusi ja nende KK lisa eelnõu punkti 2.1.1 vähendamise võimalusi sekkumise rahastatavale tegevusele valdkonnas ning punkti 12 esitatava nõudena: (Aruandlus) loetelusse säte, et „Tegevuste üle-eestilisel Elluviijal tuleb (seire) aruandes pakkumisel arvestatakse esitada ka „ülevaade, hinnang ja piirkondlike erisustega ning ettepanekud aruandeperioodil kavandatakse tegevusi sekkumise valdkonnas suurema erisuste maandamiseks.“ regionaalse tasakaalustatuse Nimetatud nõude täitmist saavutamisel“. seirearuandluses hõlmab olemasolev punkt 12.2, kus lõpparuandes tuleb hinnata elluviidud tegevuste mõju horisontaalsete põhimõtete (sh tasakaalustatud regionaalareng) edendamisele. Eesti Linnade ja Elluviija ülesandeks on muuhulgas Selgitame, et elluviija Valdade Liit rahvusvaheliste praktikatega ülesanded tulenevad punktis tutvumine, materjalide 1.1 toodud toetuse andmise väljatöötamine, toetatavate tegevuste eesmärgist ja punktis 3 sihipärane ja tulemuslik elluviimine, nimetatud tulemustest. tulemuste saavutamisega seotud Seletuskirjas toodud elluviija ülesannetest on kirjeldatud riskide kaardistamine. Selgusetuks tegevused, mis kindlustavad  jääb, millisest aktist või muust tegevuste eesmärgipärase ja dokumendist nimetatud kohustused tulemusliku elluviimise. tulenevad. Käskkirja eelnõu 11. peatükis seletuskirjas nimetatud ülesandeid kehtestatud ei ole. Siseministeerium Palume eelnõu punkti 1 Mittearvestatud. HTM ei „Reguleerimisala“ lõppu lisada viide vii ellu Siseturvalisuse ka arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 arengukava 2020–2030“ meetmele „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. Siseministeerium Palume eelnõu punkti 2.1.1 muuta ja Mittearvestatud. Nõue sõnastada järgmiselt: "Üldoskusi tegevuse programmilisusele arendava ja tõrjutusriski ennetava on sätestatud KK lisa eelnõu spordi- ja liikumistegevustel punktis 2.1.1: „Tegevuste põhineva ennetusprogrammi üle- elluviimisel tuginetakse eestilise kättesaadavuse tegevuste põhimõtete ja suurendamine." saavutatavate eesmärkidega seotud alusdokumentidele (nt tegevuskava, õppekava, õppeprogramm), milles on määratud õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja maht, metoodika põhimõtted, nõuded õppekeskkonnale ja juhendajatele ning tulemuslikkuse ja mõju hindamise alused.“ Antud nõue sätestab, et noortele suunatud tegevused peavad olema kindlate põhimõtete ja eesmärkidega seotud. Lisaks selgitame, et TAI tervisesõnastikus defineeritu põhjal on noortevaldkonnas noortele pakutavate tegevuste puhul pigem tegemist universaalse ennetusega, mille sisuks on mh noorte sotsiaalse pädevuse arendamine, et ennetada riskikäitumise kujunemist tulevikus. Siseministeerium Palume eelnõu punkti 6 täiendada ja Arvestatud. Sihtrühma sõnastada järgnevalt: "Tegevuste loetelu täpsustamisel on sihtrühmaks on riskioludes elavad arvestatud noortevaldkonna noored, hariduse- ja noorsootöö põhimõtetega: „Tegevuste korraldajad (kohalikud sihtrühmaks on riskioludes  omavalitsused), noorte juhendajad elavad noored, hariduse- ja (sh treenerid, sotsiaalpedagoogid, noorsootöö korraldajad noorsootöötajad), haridus- ja (kohalike omavalitsuste noortevaldkonna asutused ning ametnikud ja spetsialistid), teised noortega kokku puutuvad noorte juhendajad (sh spetsialistid (sh politsei)." treenerid, noorsootöötajad), erinevate haridus- ja noortevaldkonna asutuste esindajad (nt üldhariduskoolide, huvikoolide, noortekeskuste esindajad) ning teised noortega kokku puutuvad spetsialistid (nt sotsiaalpedagoogid, lastekaitsespetsialistid, piirkonnapolitseinikud jt)“. Siseministeerium Palume eelnõu punkti 10 lisada Mittearvestatud. Elluviija punkt, mis võimaldaks elluviijale valitakse läbi avaliku toetuse ettemakse tegemist Vabariigi konkursi ning EL vahendite Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr kasutamise üks 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa valikukriteeriume on Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja elluviija finants- ja siseturvalisuspoliitika fondide haldusvõimekus projekti rakenduskavade vahendite andmise elluviimiseks. Lisaks on ja kasutamise üldised tingimused“ rahastamiseks valitud (nn ühendmäärus) § 30 kohaselt, toetuse saaja jaoks kõige kuna konkursi alusel võib elluviijaks lihtsam rahastusskeem, mis saada organisatsioon või asutus, võimaldab tal rahavooge läbi kellele ühendmäärus võimaldab projekti paindlikult juhtida. ettemakseid teha. Rõhutame ka, et ettemaksed eraõiguslikele toetuse saajatele ei ole avalike vahendite kuluefektiivne kasutamine. Sotsiaalministeerium Lisada elluviijale tingimus, et Arvestatud osaliselt. elluviija peab kas ise omama Tegevuste tõenduspõhine teaduspõhise metoodika elluviimine on KK lisa väljatöötamise kompetentsi või eelnõus ja seletuskirjas selleks kaasama teadusasutus. fikseeritud. Seletuskirja eelnõud täiendati viitega Tervise Arengu Instituudi tõendatuse taseme hindamise infole ning rahastatavate tegevuste kirjeldusse lisati metoodilise või hindamisalane kompetentsi kaasamine. MINISTRI KÄSKKIRI 21.11.2023 nr 1.1-2/23/313 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks (lisatud). 2. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2024. a. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks“ Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala Käskkirjaga reguleeritakse haridus- ja noorteprogrammi ning meetmete nimekirja meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise „Teenused riskinoortele ning laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ raames noorte sotsiaalset tõrjutust, sh vaimse tervise probleeme ennetavate tegevuste elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. Rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise rahastamisega fondist „Euroopa Sotsiaalfond+“ aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel mõõdetakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Lisaks sellele panustab meede Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse. 1.1. Toetuse andmise eesmärk Toetuse andmise eesmärk on ennetada ja vähendada riskioludes elavate noorte1 sotsiaalset tõrjutust, sh vaimse tervise ja tööturuprobleeme, toetada noorte püsimist haridussüsteemis ning 1 Riskioludes elavate noortena käsitletakse tegevuse raames 7.-26. aastaseid noori, kellel erinevatest takistustest (sh majanduslikud, sotsiaalsed, hariduslikud) tulenevalt on oht eemalejäämiseks õpingutest, huvipõhisest tegevusest, tööelust ja ühiskonnast laiemalt. 1 aktiivsete eluhoiakute kujunemist. Eesmärgi saavutamiseks suurendatakse riskioludes elavatele noortele üle-eestiliselt võimalusi osaleda spordil ja liikumisel põhinevates üldoskusi2 arendavates ja sotsiaalset tõrjutust ennetavates tegevustes. 2. Toetatavad tegevused Tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §- le 7. Tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. Tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt. Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi. 2.1. Punktis 1.1. nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse järgmisi tegevusi: 2.1.1. Üldoskusi arendavate ja tõrjutusriski ennetavate spordi- ja liikumistegevuste üle-eestilise kättesaadavuse tagamisega. Rahastatakse noortele suunatud tegevuste3 ettevalmistamist, sh juhendajate koolitusi, ja ellu viimist, et muuta tegevused noortele üle-eestiliselt kättesaadavamaks. Rahastatavad tegevused pakuvad riskioludes elavatele noortele kindla regulaarsusega spordil ja liikumisel põhinevat süsteemset huviringide (sh spordiringid, treeningud, liikumise huviringid, tegevusgrupid jms) tegevust vaba aja sisustamiseks, arvestavad noorte huvide ja arenguvajadustega, soodustavad noorte püsimist haridussüsteemis ning toetavad õpitulemuste paranemist, arendavad noortes süsteemselt üldoskuseid sh enesejuhtimis- ja lävimisoskuseid ning soodustavad noorega seotud osapoolte koostööd noorele lähimas kogukonnas (sh kool, kodu, huvikoolid, noorsootööasutused, omavalitsus, riigiasutused). Tegevuste elluviimisel tuginetakse tegevuste põhimõtete ja saavutatavate eesmärkidega seotud alusdokumentidele (nt tegevuskava, õppekava, õppeorgramm), milles on määratud õppe- ja kasvatuseesmärgid, õppe sisu ja maht, metoodika põhimõtted, nõuded õppekeskkonnale ja juhendajatele ning tulemuslikkuse ja mõju hindamise alused. Tegevuste üle-eestilisel pakkumisel arvestatakse piirkondlike erisustega ning kavandatakse tegevusi erisuste maandamiseks. Tegevuste elluviimise senise praktika käigus kogutud dokumenteeritud teave (näiteks tegevuste/programmi metoodika kirjeldus, juhendajate koolitusprogramm, tulemuslikkuse ja mõju hindamisega seotud teave) võimaldab tulemuslikkuse- ja mõjuhindamise tõendatuse taseme hindamist. 2.1.2. Punktis 2.1.1. kirjeldatud tegevuste metoodika ja mõjuhindamise arendamine. 2 Üldoskuseid saab käsitelda töömaailma tegevusoskusteks vajalike eeldusoskustena, mis on erinevatele töömaailma valdkondadele üle kantavad (sh enesejuhtimisoskused, lävimisoskused, mõtlemisoskused). Kutsekoda. Oskuste klassifikaator 3 Spordiringid, treeningud, liikumise huviringid, tegevusgrupid. 2 Arendatakse tegevuste metoodikat ja tugitegevusi, et laiendada metoodika kasutuselevõttu erinevatel huvialadel ning erinevatele sotsiaalsetele rühmadele suunatud huvitegevuses, et tõenduspõhiselt edendada riskioludes elavate noorte vaimset tervist ja heaolu ning panustada pikaajalise mõju hindamise metoodika arendamisse. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimise tulemusel: 3.1.1. tegevused muutuvad riskinoortele üle-eestiliselt kättesaadavamaks; 3.1.2. laieneb tegevuste ulatus noorte arengu toetamisel ja metoodika rakendatavus erinevatel huvialadel; 3.1.3. töötatakse välja ja rakendatakse metoodika, mille alusel hinnata tegevustes osalemise pikaajalist mõju; 3.1.4 kasvab sihtrühma, teenusepakkujate ja avalikkuse teadlikkus tegevuste eesmärkidest ja elluviimisest. 3.2. Nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmise näitajaga: Tabel 1: tegevuste seireks kasutatav väljundnäitaja Näitaja nimetus ja Mõõtühik Algtase Vahesiht- Sihttase Selgitav teave liik 2023 tase 2024 2029 Meetmete nimekirja Unikaalsed Loendatakse tegevustes väljundnäitaja: osalejad 0 0 1500 osalenud unikaalseid noori Teenust saanud noorte kumulatiivselt. arv Tegevus panustab 1500 osalejaga meetme väljundnäitaja sihttasemesse, milleks on 2940 osalejat. Andmeid kogub elluviija ning näitaja täitmise saavutustaset esitatakse regulaarselt vahe- ja lõpparuannetega. 4. Rakendusüksus ja rakendusasutus 4.1. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Käskkirja alusel rahastatavate tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija 5.1. Elluviija määratakse avaliku konkursi alusel. 5.2. Ellviija ülesanne tegevuste elluviimisel on tagada tegevuste sihipärasus, tulemuslikkus, seire ning tegevuste nähtavus. 5.3. Tegevuste elluviija põhitegevusala peab olema seotud noorte ja laste heaolu edendamisega, sh ennetustöö või spordi- ja vabaajakoolituste pakkumisega või muu huvikoolitusega; 3  elluviija tegevused peavad olema avalikud; elluviijal peab mh olema vähemalt kolmeaastane tõrjutusriskis noortele suunatud üle-eestiliste tegevuste elluviimise kogemus. 5.4. Punktis 5.1. nimetatud konkursil osalev pakkuja peab mh esitama punktis 2.1.1 kirjeldatud nõuetele vastava tegevuste elluviimise alusdokumendi4 ja kirjeldama, kuidas elluviidavad tegevused vastavad punktides 2.1.1 ja 2.1.2 rahastatavale tegevusele esitatud nõuetele. 6. Sihtrühm Tegevuste sihtrühmaks on riskioludes elavad noored, hariduse- ja noorsootöö korraldajad (kohalike omavalitsuste ametnikud ja spetsialistid), noorte juhendajad (sh treenerid, noorsootöötajad), erinevate haridus- ja noortevaldkonna asutuste esindajad (nt üldhariduskoolide, huvikoolide, noortekeskuste esindajad) ning teised noortega kokku puutuvad spetsialistid (nt sotsiaalpedagoogid, lastekaitsespetsialistid, piirkonnapolitseinikud jt). 7. Tegevuste abikõlblikkuse periood Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2024 kuni 31.12.2028. 8. Tegevuste eelarve Tegevuste kogumaksumus on 1 890 000 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 1 323 000 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 567 000 eurot. 9. Kulude abikõlblikkus 9.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad ühendmääruse §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 9.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 9.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 ja § 21 lõikele 3; 9.2.2. tegevuse ülejäänud kulud 40% ühtse määra alusel arvestatuna abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 22; 9.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost. 10. Toetuse maksmise tingimused ja kord 10.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. 10.2. Toetus makstakse välja kuludokumentide alusel punktis 9.2.1 nimetatud otseste personalikulude osas ning tegevuste ülejäänud kulud hüvitatakse 40% ulatuses vastavalt ühendmääruse §-le 22 maksetaotluse abikõlblikest otsestest personalikuludest. 10.3. Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 4 Näiteks: tegevuskava, õppekava, õppeprogramm 4 10.4. Lõppmakse taotlus esitatakse koos toetuse andmise tingimuste lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast toetuse andmise tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 11. Elluviija kohustused Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 11.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus; 11.2 ellu viima tegevusi vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele ning kasutama toetust säästlikult; 11.3 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes; 11.4 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule; 11.5 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15 jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosist, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 11.6 teavitatama meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest vastavalt ÜSS2021_2027 § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele. 12. Aruandlus 12.1 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 12.1.1 punktis 3 loetletud näitaja täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest. 12.2 Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust punktis 1 nimetatud Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärgi ja „Eesti 2035“ sihi saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 5 12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 12.6 Elluviija on kohustatud tagama rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 12.7 Punktis 12.6 nimetatud andmekorje kohustus kohaldub järgmisele tegevusele ja sihtrühmale: tegevus 2.1.1. üldoskusi arendavate ja tõrjutusriski ennetavate spordi- ja liikumistegevuste üle-eestilise kättesaadavuse suurendamine – 32 akadeemilist tundi ületavatel koolitustel osalevad juhendajad. 12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 14. Vaiete lahendamine 14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 14.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 6