Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord

MÄÄRUS 28.11.2023 nr 63 Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega reguleeritakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud rakenduskava (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” erieesmärgi 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm“ alasekkumise „Arenduskeskuste toetus“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda. (2) Määruse alusel toetatava projekti tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja nendega panustatakse Riigikogu heaks kiidetud Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. (3) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60–93), artikli 7 lõikes 1 sätestatud juhtudel ning justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisas 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ esitatud järgmiste tegevusvaldkondade projektidele: 1) põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük (EMTAK 2008 jagu A) ning kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK 2008 jagu C 102); 2) jahindus (EMTAK 2008 jagu A, alajagu 01) ja metsamajandus (EMTAK 2008, jagu A, alajagu 02) ning neid teenindavad tegevusalad; 3) maanteekaubaveol kasutatavate transpordivahendite ja seadmete soetamine kui EMTAK 2008 jao H 52299 mujal liigitamata veondust abistav alategevus;  2 4) mäetööstus (EMTAK 2008 jagu B); 5) tubakatoodete tootmine (EMTAK 2008 jagu C 120) ja turustamine; 6) hulgi- ja jaekaubandus (EMTAK 2008 jagu G); 7) kinnisvaraalane tegevus (EMTAK 2008 jagu L); 8) peakontorite tegevus, juhtimisalane nõustamine, turu-uuringud ja avaliku arvamuse küsitlused (EMTAK 2008 jagu M alajaod 70 ja 73.2); 9) hasartmängude ja kihlvedude korraldamine (EMTAK 2008 jagu R alajagu 92). (4) Määruse alusel taotletakse toetust ning esitatakse toetuse kasutamisega seotud teave, kuludokumendid ja aruanded ning taotlus- ja aruandevormid ja juhised tehakse kättesaadavaks ÜSS2021_2027 § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond). Kui e- toetuse keskkonnas ei ole vastava dokumendiliigi esitamist ette nähtud, esitab esindusõiguslik isik dokumendi elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. (5) Määruse alusel toetuse taotlemisele, taotleja kohta esitatud nõuetele, taotluse menetlemisele ja rahuldamisele, taotluse rahuldamise otsuse muutmisele ja kehtetuks tunnistamisele, kulude abikõlblikkusele, toetuse maksmisele, selle tagasinõudmisele, toetusest teavitamisele ja aruandlusele, projektide valikukriteeriumite ja -metoodika ning ostumenetluse osas, toetuse saaja ja partneri kohustuste osas ning kõiges muus määruses toodule kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrust nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) käesolevas määruses toodud erisustega. § 2. Riigiabi (1) Määruse alusel antakse toetust vähese tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses või riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses. Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 352, 24.12.2013, lk 1–8), (edaspidi VTA määrus) ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1– 78), (edaspidi üldine grupierandi määrus) sätestatud abina kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut. (2) Toetust antakse järgmiselt: 1) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuseks antav toetus on teadus- ja arendustegevuse projektidele antav abi üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punktide b ja c tähenduses või vähese tähtsusega abi; 2) paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 sätestatud tegevuseks antav toetus on väikese ja keskmise suurusega ettevõtjast (edaspidi VKE) toetuse saaja korral VKE-dele antav innovatsiooniabi üldise grupierandi määruse artikli 28 tähenduses või suurettevõtjast toetuse saaja korral vähese tähtsusega abi; 3) paragrahvi 6 lõikes 2 sätestatud tegevusteks antav toetus on vähese tähtsusega abi. (3) Toetust ei anta: 1) raskustes olevale ettevõtjale üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 18 tähenduses; 2) üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 sätestatud juhtudel; 3) VTA määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel; 4) ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. (4) Kui toetus on VTA määruse alusel vähese tähtsusega abi, ei tohi abi saajale jooksva majandusaasta ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud määruse kohaselt antud vähese tähtsusega abi koos  3 taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 200 000 eurot, maanteetranspordi valdkonnas tegutseva rendi või tasu eest kaupu vedava ettevõtja puhul 100 000 eurot. (5) Juhul kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L 114, 26.04.2012, lk 8‒ 13) tähenduses, ei tohi ületada talle käesoleva ja kahe eelnenud majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga kokku 500 000 eurot. (6) Vähese tähtsusega abi puhul võetakse toetuse andmisel arvesse VTA määruse artiklis 5 sätestatud kumuleerimisreegleid. Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. § 3. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) arenduskeskus on Eestis registreeritud äriühing või välismaa äriühingu Eesti äriregistrisse kantud filiaal, kes täidab tema kontserni kuuluva ja Eestis või välisriigis registreeritud juriidilise isiku arendustegevuse funktsiooni; 2) arendustegevus on arenduskeskuse poolt rakendusuuringute või tootearenduse elluviimine üldise grupierandi määruse artikli 2 punktide 85 ja 86 tähenduses; 3) keskmise suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 1 sätestatud kriteeriumitele; 4) projektiplaan on ettevõtja koostatud ja tema tegutsemist või laienemist mõjutava tegevuse, eesmärgi ja selle täitmiseks vajalike vahendite kogum; 5) suurettevõtja on ettevõtja, kes ei vasta üldise grupierandi määruse lisa I artiklis 2 sätestatud kriteeriumitele; 6) teadus- ja arendusasutus on teadmisi levitav organisatsioon üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 83 tähenduses; 7) tõhus koostöö on koostöö üldise grupierandi määruse artikli 2 punkti 90 tähenduses; 8) väikese suurusega ettevõtja on ettevõtja, kes vastab üldise grupierandi määruse I lisa artikli 2 punktis 2 sätestatud kriteeriumitele. § 4. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise eesmärk on ettevõtja rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eestis alustava või laieneva arenduskeskuse arendustegevuse kaudu. (2) Toetuse andmise alaeesmärk on projektiplaani täitmise abil ettevõtja uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse või tehnoloogia väljaarendamisse panustamine. (3) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava väljundnäitajate saavutamisse: 1) toetustega toetatavad ettevõtjad; 2) toetatavad ettevõtjad. (4) Toetuse andmine panustab järgmiste rakenduskava tulemusnäitajate saavutamisse: 1) erasektori investeeringud, mis täiendavad avaliku sektori toetust; 2) VKE-d, kellel on suurem lisandväärtus töötaja kohta. (5) Toetuse andmine panustab projekti spetsiifilise tulemusnäitaja „Toetuse saaja täistööajaga töötajate arvu kasv“ saavutamisse, mille kohaselt kasvab toetuse andmise ja projekti täitmise tulemusena projekti abikõlblikkuse perioodil toetuse saaja täistööajaga töötajate arv minimaalselt viie töötaja võrra, kelle keskmine brutokuupalk on vähemalt 1,25 korda suurem võrreldes taotluse esitamise ajal  4 Statistikaameti avaldatud viimase Eesti keskmise brutokuupalga näitajaga maakonnas, kus projekti ellu viiakse. (6) Lõikes 5 sätestatud tulemusnäitaja täitmisel arvestatakse järgmisi tingimusi: 1) iga projekti abikõlblikkuse perioodil tööle asunud vähemalt 0,5 koormusega töötaja puhul, kellel on tõendatud puue või vähenenud töövõime, vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat töötajate arvu ühe täistööajaga töötaja võrra; 2) kõikide projekti abikõlblikkuse perioodil tööle asunud osalise tööajaga töötavate töötajate tööaeg kokku peab võrduma vähemalt lõikes 5 sätestatud töötajate tööajaga, välja arvatud punktis 1 sätestatud erisuse korral. (7) „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist, tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse toetuse andmisel järgmiste näitajatega, millele vastavuse tagamisel lähtub taotleja rakendusüksuse veebilehel avaldatud selgitavast juhisest: 1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud sisemajanduse koguprodukt elaniku kohta Euroopa Liidu 27 liikmesriigi keskmisest; 5) ressursitootlikkus; 6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 7) sooline palgalõhe, mis on toetatavas ettevõtjas loodud töökohtadele tööle asunud töötajate lõikes väiksem EMTAKi jao ja osa täpsusega kindlaks määratud tegevusvaldkonna, millele taotleja või projekt vastab, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest soolisest palgalõhest. (8) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ teadmussiirde programmi meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. § 5. Rakendusasutus ja rakendusüksus (1) Rakendusasutus on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Rakendusüksus on Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused (1) Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) arendustegevus Eestis rajatavas või laienevas arenduskeskuses; 2) arendustegevuse tulemusel valminud intellektuaalomandi esmakaitse taotlemine. (2) Toetatakse järgmisi tegevusi, mis toetavad lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse elluviimist: 1) konsulteerimine, hinnangute koostamine, projekteerimine, infrastruktuuri arendamine, võrkudega liitumine ning toetuse saamisega seotud teavitamine; 2) põhivara soetamine Eestis rajatavasse või laienevasse arenduskeskusesse; 3) arenduskeskuse tegevuskohana Eestis kasutatava hoone või selle osa renoveerimistööd, mida ei loeta ehitamiseks ehitusseadustiku § 4 tähenduses, samuti tööd, mille tulemusena ei muutu ehitise füüsikalised omadused ega teki uut ehitist.  5 (3) Toetust antakse ettevõtjale, kelle projekti tegevus panustab §-s 4 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajate saavutamisse. (4) Rakendusuuringu ja tootearenduse projekti võib ellu viia tõhusa koostöö raames. (5) Toetatakse vaid neid projekte, mis panustavad Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021–2035 nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nimetatud fookusvaldkonnad on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas toodud valdkonnad. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblikud on järgmised § 6 lõike 1 punktis 1 nimetatud tegevuse kulud: 1) taotleja ja partneri projektiga seotud töötajate personalikulud vastavalt ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 1, 4, 5 ja 6 sätestatule; 2) turutingimustel ostetud või litsentsitud lepinguliste teadusuuringute, teadmiste ja patentide kulud ning üksnes projekti jaoks kasutatud nõustamisteenuste ja muude selliste teenuste kulud; 3) vahendite ja seadmete kulud vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punktis b sätestatule; 4) materjali ja tarvikute kulud; 5) ligipääsetavuse tagamise kulud, mis on seotud toetatava tegevuse elluviimisega, samuti erivajadusega töötajale töökoha kohandamise kulud. (2) Abikõlblikud on § 6 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevuseks vajalikud patendi ja muu immateriaalse vara, välja arvatud kaubamärk, omandamise, valideerimise ja kaitsmise kulud. (3) Abikõlblikud on § 6 lõikes 2 nimetatud tegevuste kulud vaid ostetud teenusena. (4) Ühendmääruse § 21 lõikes 4 toodud kaudsed kulud on abikõlblikud juhul, kui toetust antakse vähese tähtsusega abina. Kaudseid kulusid hüvitatakse ühtse määra alusel seitsme protsendi ulatuses projekti otsestest kuludest. (5) Abikõlblikud ei ole: 1) kinnisasja soetamise kulud; 2) riiklikud maksud ja riigilõivud, välja arvatud töötaja töötasuga seotud maksud ja maksed, mis on määruse kohaselt abikõlblikud; 3) kapitalirendi tüüpi liisingulepingu alusel tasumisele kuuluvad põhiosa maksed, välja arvatud § 6 lõike 1 punktis 1 sätestatud tegevuse puhul; 4) liiklusseaduse § 2 punktis 34 sätestatud liikurmasina soetamise kulud; 5) liiklusvahendi soetamise kulud; 6) ühendmääruse § 16 lõike 1 punktides 2, 3 ja 7 sätestatud kulud. (6) Abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud, ja partneritevahelisi tehinguid. § 8. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast, mis ei tohi olla enam kui aasta pärast taotluse  6 esitamist, ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. aastal. (3) Taotleja ega partner ei tohi alustada projektiga seotud tegevust ega võtta kohustusi nimetatud tegevuse täitmiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele. (4) Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on maksimaalselt 24 kuud. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist mõjuval põhjusel ja tingimusel, et saavutatav tulemus seondub jätkuvalt meetme eesmärkidega ja projektiga. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisel võib tegevused ellu viia lõikes 4 sätestatust pikema perioodi jooksul, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. aastal. (6) Projekt loetakse lõppenuks pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. § 9. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse minimaalne summa ühe projekti kohta on 30 000 eurot ning maksimaalne summa 500 000 eurot. (2) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab rakendusuuringu elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti b alusel, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 70 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral; 2) 60 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 50 protsenti suurettevõtja korral. (3) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab rakendusuuringu elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti b alusel ja § 6 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 80 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral; 2) 75 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 65 protsenti suurettevõtja korral. (4) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab tootearenduse elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 45 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral; 2) 35 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 25 protsenti suurettevõtja korral. (5) Paragrahvi 6 lõike 2 punktis 1 nimetatud projekti tegevuseks toetuse taotlemisel, kui see hõlmab tootearenduse elluviimist üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 2 punkti c alusel ja § 6 lõikes 4 sätestatud tõhusat koostööd, on toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest: 1) 60 protsenti väikese suurusega ettevõtja korral; 2) 50 protsenti keskmise suurusega ettevõtja korral; 3) 40 protsenti suurettevõtja korral. (6) Paragrahvi 6 lõike 1 punktis 2 ning lõikes 2 nimetatud tegevusteks toetuse taotlemisel käesoleva paragrahvi lõigetes 2–5 nimetamata juhul on toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest 50 protsenti.  7 (7) Omafinantseeringu määr peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. § 10. Koostööprojektide tingimused (1) Tõhusa koostöö raames arendustegevuse koostööprojekti elluviimise tingimused, kulude, riskide ja tulemuste jagamine, tulemuste levitamine ning koostööprojekti tulemusena loodava intellektuaalomandi õiguste jagamine sätestatakse enne projekti elluviimisega alustamist koostöölepingus. (2) Koostöölepingus sätestatakse ka partnerile makstava tasu tingimused, mida rakendatakse, kui üks partner loobub oma osast projekti tulemustes. Tasu peab olema vähemalt võrdne partneri tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste turuhinnaga. (3) Kui toetuse saaja ning teadus- ja arendusasutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–38) (edaspidi TAI raamistik) punktis 29 sätestatud tingimus. (4) Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks TAI raamistiku punktis 30 nimetatud tingimustest. (5) Kui enne koostööprojekti elluviimist ei ole selge koostöö tulemusel tekkiv intellektuaalomandi õigus või selle turuhind, peab toetuse saaja tagama, et lõikes 4 sätestatud tasu suurus määratakse kulupõhiselt. Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt koostöö järel on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt koostöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast. (6) Koostööleping peab sisaldama sätet, mille kohaselt teadustöö tegemise järel on võimalik tasu suurus üle vaadata lähtuvalt teadustöö tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turutingimustele vastavast hinnast. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 11. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Toetust saab taotleda arenduskeskus, kelle vähemalt kahes riigis majandustegevust omava kontserni konsolideeritud käive oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vähemalt kümme miljonit eurot. (2) Taotleja võib projekti kaasata partnereid, kelleks lisaks lõikes 1 nimetatule võib olla ka teadus- ja arendusasutus. § 12. Nõuded taotlusele (1) Taotluses toodud projekti eelarve peab sisaldama nõutaval määral omafinantseeringut. (2) Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente, andmeid ning kinnitusi: 1) projektiplaan, mis on saanud eelnõustamisel rakendusüksuse positiivse hinnangu, mis ei ole antud varem kui kuus kuud enne taotluse esitamist;  8 2) taotleja ärinimi, äriregistri kood, suurus töötajate arvu ja käibe või bilansimahu alusel, käibemaksukohustuslase number selle olemasolul, postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress, pangarekvisiidid ja esindusõigusliku isiku kontaktandmed; 3) projektijuhi kontaktandmed, aktsionäride või osanike andmed, põhitegevusala ning selle lühikirjeldus; 4) projekti tegevusala justiitsministri 28. detsembri 2005. aasta määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)“ alusel; 5) projekti lühikirjeldus, toetatavate tegevuste ja abikõlblike kulude loetelu ning kogumaksumus, taotletava toetuse ja omafinantseeringu summa; 6) projekti elluviimise koht kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega; 7) projekti alustamisele eelnenud majandusaasta müügitulu, ärikasum või -kahjum, kulum, tööjõukulud, bilansimaht, omakapitali suurus, töötajate keskmine arv, lühiajalised laenukohustused, pikaajalised laenukohustused ja intressikulud, kui need andmed ei ole äriregistrist kättesaadavad; 8) taotleja majandusnäitajate prognoos projekti alustamise aastale järgneva kolme aasta kohta, milles peab sisalduma vähemalt müügitulu, ekspordi osakaal müügitulus, ärikasum või ‑kahjum, kulum, töötajate keskmine arv, projekti abikõlblikkuse perioodil loodavate täistööajaga töökohtade arv ja tööle võetavate täistööajaga töötajate keskmine brutokuupalk; 9) taotleja jooksva majandusaasta bilanss ja kasumiaruanne taotluse esitamisele eelnenud kvartali seisuga; 10) taotleja viimase majandusaasta aruande koopia, auditeerimiskohustusega taotlejal koos audiitori otsusega juhul, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav, ja emaettevõtja viimase majandusaasta kinnitatud aruande koopia, kui aruanne ei ole äriregistrist kättesaadav; 11) projektiga seotud töötaja töökoha eesmärk ja tööülesanded, töötaja panus projekti eesmärgi täitmisse; 12) projekti abikõlblikkuse perioodil loodavate töökohtade kirjeldus nende olemasolul; 13) projekti elluviivate töötajate elulookirjeldused; 14) volikiri, kui taotleja või partneri esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 15) taotleja kontserni liikmete skeem ning konsolideeritud majandusnäitajad; 16) taotleja ja partneri kinnitus enda vastavuse kohta §-s 11 toodud nõuetele; 17) partneri esindusõigusliku isiku allkirjastatud partneri info vorm, kus on ära toodud partneri üldandmed ja partneri roll projektis; 18) taotleja ja partneri kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta; 19) kinnitus projekti vastavuse kohta põhimõttele „ei kahjusta oluliselt”. (3) „Ei kahjusta oluliselt” põhimõte on põhimõte, mille kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile. (4) Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud samal ajal toetust teisest riigi-, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest, Euroopa Liidu institutsioonist, fondist või muust välisvahendist, esitab taotleja sellekohase teabe. Omafinantseeringuna ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu institutsiooni või fondi või muust välisvahendist antud tagastamatuid toetusi. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 13. Toetuse taotlemine (1) Toetust taotletakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Taotleja saab uue projekti jaoks toetust taotleda pärast sama määruse alusel toetatud eelneva projekti lõppemist.  9 (2) Toetuse summade regionaalse jaotuse Harjumaa ja muu Eesti vahel kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkirjaga kinnitatud jaotus kehtib kaks aastat taotluste vastuvõtmise alustamisest ning muutub seejärel ühiseks üleriiklikuks eelarveks. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, peatamisest ja lõpetamisest ning rahastamise eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel vähemalt 20 kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise alustamise päeva. (4) Hetkest, mil menetluses olevate taotlustega, mille suhtes ei ole veel rahuldamise või rahuldamata jätmise otsust tehtud, taotletav toetuse summa võrdsustub toetuste rahastamise eelarve vaba jäägiga, peatab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende esitamise järjekorras. (5) Lõiget 4 rakendatakse enne kahe aasta möödumist taotluste vastuvõtmise alustamisest vaid regioonile, millele lõike 2 alusel kinnitatud toetuse summa on ammendunud. § 14. Eelnõustamine (1) Enne toetuse taotlemist peab taotleja läbima eelnõustamise, mille käigus rakendusüksus selgitab toetuse andmise aluseid, juhib tähelepanu kavandatava projekti võimalikele puudustele, annab soovitusi ja teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. (2) Rakendusüksus annab projektiplaanile positiivse hinnangu, kui projektiplaanis on kajastatud lõikes 4 sätestatud informatsioon ning see vastab §-s 4 sätestatud eesmärkidele ja tulemusele. (3) Positiivne hinnang ei ole rakendusüksusele taotluse menetlemisel siduv. (4) Taotleja esitab eelnõustamiseks rakendusüksuse antud vormil projektiplaani, mis sisaldab järgmisi andmeid: 1) taotleja strateegiline eesmärk; 2) projekti tegevuste kirjeldus, arendatava toote, teenuse, protsessi või tehnoloogia uudsust hõlmav kirjeldus; 3) projekti tegevuste ajakava; 4) projekti tegevuste oodatavad tulemused lähtuvalt §-st 4 ja finantsprognoos; 5) projekti tegevuste eelarve ja rahastamisallikad; 6) ülevaade projekti tegevuste eest vastutava meeskonna varasemast kogemusest ja kompetentsist; 7) projekti tegevuste oodatav pikaajaline ja strateegiline mõju taotleja äritegevusele. 5. peatükk Taotluse menetlemine § 15. Taotluse menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. Taotluse esitamise ajaks loetakse kuupäeva, millal taotleja taotluse e-toetuse keskkonnas kinnitab. (2) Taotluse menetlemise aega võib pikendada ühendmääruse § 6 lõikes 2 nimetatud juhul kuni kümne tööpäeva võrra. (3) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõike 2 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.  10 (4) Paragrahvides 16 ja 18–21 nimetatud otsus toimetatakse elektrooniliselt kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse allkirjastamisest arvates. § 16. Taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavusest Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri või taotluse nõuetele mittevastavaks ja teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele. § 17. Taotluse valikukriteeriumid ja -metoodika ning hindamise kord (1) Rakendusüksusel on õigus kooskõlastatult rakendusasutusega moodustada taotluse hindamiseks nõuandev valikukomisjon ning kaasata eksperte. (2) Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad: 1) vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele; 2) deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama; 3) tagama valikukomisjoni liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise aja lõppemist tähtajatult talle teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. (3) Rakendusüksus avaldab valikukomisjoni liikmete nimed oma veebilehel. (4) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab valikukomisjon järgmiste valikukriteeriumide alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele – koondhindest 35 protsenti; 2) projekti põhjendatus – koondhindest 20 protsenti; 3) projekti kuluefektiivsus – koondhindest 20 protsenti; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – koondhindest 15 protsenti; 5) projekti kooskõla „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega – koondhindest kümme protsenti. (5) Taotlust hinnatakse lõike 4 punktides 1–5 sätestatud kriteeriumide alusel skaalal 0–4. Taotluse koondhinne moodustub valikukriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest. (6) Taotlusi hinnatakse rakendusüksuse koostatud valikumetoodika alusel. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel. § 18. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. (2) Täielikult rahuldatakse määruse nõuetele vastav taotlus, mis vastab kõikidele järgmistele nõuetele: 1) on § 17 lõikes 4 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50; 2) paragrahvi 17 lõikes 4 toodud iga valikukriteeriumi on hinnatud hindega üle 2,0; 3) taotluse toetuse summa mahub tervikuna taotluste rahastamise eelarve sisse. (3) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) projekti elluviimise tingimused; 2) aruandluse perioodid, aruannete esitamise tähtajad ja kord.  11 § 19. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Rakendusüksus jätab taotluse rahuldamata, kui taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele. (2) Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. (3) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada, tehakse rahuldamata jätmise otsus. § 20. Taotluse osaline rahuldamine (1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud üksnes põhjendatud juhtudel ja tingimusel, et projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja on nõus rakendusüksuse ettepanekuga taotletud toetuse vähendamiseks või projekti tegevuse muutmiseks. Kui taotleja ei ole rakendusüksuse ettepanekuga nõus, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Toetuse saajal tekib õigus toetuse maksetele pärast seda, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud teabe põhjal või avalikust infosüsteemist või andmeallikast tuvastanud tingimuse saabumise või täitmise. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 21. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil või see on vastuolus riigiabi reeglitega. (2) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus 20 tööpäeva jooksul vastavasisulise avalduse saamisest arvates. (3) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud ning see on kooskõlas riigiabi reeglitega. 7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused § 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatule täitma järgmisi kohustusi: 1) kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule; 2) tagama projekti juhtimise ja selle eduka täitmise taotluse rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt; 3) esitama rakendusüksusele nõutud teavet ja aruandeid tähtaegselt; 4) teavitama rakendusüksust kirjalikult muudatusest toetuse saaja omanikeringis või juhtkonnas ka juhul, kui muudatused nähtuvad äriregistrist;  12 5) viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 6) tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise VKE-st toetuse saaja korral vähemalt kolme ja suurettevõtjast toetuse saaja korral vähemalt viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest alates; 7) asendama materiaalse vara enne viie aasta möödumist sama funktsiooni täitva varaga, kui materiaalne vara on tehnoloogilise muudatuse tõttu aegunud, tingimusel, et toetuse saaja ettevõttes säilib vahetatud vara abil majandustegevus vähemalt kolme aasta jooksul alates projekti lõppmakse tegemisest; 8) teavitama rakendusüksust viivitamata kirjalikult projekti teostamise ajal selle asukohaks oleva ettevõtte või ettevõtte osa ja sellega seonduvate asjade või õiguste üleandmise otsuse vastuvõtmisest; 9) teavitamisega seotud kohustuste täitmisel näitama toetuse kasutamisel, et toetus on saadud rakendusüksuse kaudu, kasutades teavitamiseks rakendusüksuse logo, mis ei või olla suurem kui punkti 9 kohaselt esitatav struktuurifondide logo; 10) säilitama projekti abikõlblikkuse perioodil tööle võetud ja § 4 lõikes 5 sätestatud nõudele vastavat töötajate arvu vähemalt kolme aasta jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppemisest alates, välja arvatud ettenägematu või põhjendatud asjaolu ilmnemisel; 11) tagama erivajadusega töötajale vajaduse korral töökoha kohandamise. § 23. Rakendusüksuse õigused ja kohustused (1) Rakendusüksusel on õigus: 1) teostada kuludokumentide auditit ja järelevalvetoiminguid; 2) kontrollida toetuse ning omafinantseeringu kasutamist; 3) nõuda taotluses sisaldunud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide ja kulude kohta täiendavate andmete ja dokumentide esitamist; 4) peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasinõutava summa lõpliku tagasimaksmiseni; 5) peatada või lõpetada toetuse maksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust; 6) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti teostamine on ohustatud; 7) nõuda muudatusi projektis ja vajaduse korral taotluse rahuldamise otsuse muutmist, kui lõike 2 punkt 2 seda eeldab. (2) Rakendusüksus kohustub: 1) teavitama toetuse saajat viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 2) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud ÜSS2021_2027 § 20 kohaselt avaldamisele kuuluv teave; 4) säilitama toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat alates viimasest taotluse rahuldamise otsuse tegemisest. 8. peatükk Aruannete esitamine § 24. Aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti vahe- ja lõpparuanded taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks.  13 (2) Toetuse saaja esitab projekti vahearuandeid projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12 kalendrikuu jooksul projekti kestmise ajal. Projekti lõpparuande esitab toetuse saaja kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. (3) Vahearuanne sisaldab projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil. (4) Lõpparuanne sisaldab kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ja tulemuste saavutamise kohta. (5) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse vähemalt järgmine teave: 1) projekti nimi ja number ning toetuse saaja nimi; 2) projekti aruandlusperiood kumulatiivselt; 3) andmed projekti edenemise kohta, märkides tehtud tööd ja tegevused ning kavandatud tulemuste ja eesmärkide saavutamine; 4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele; 5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev; 6) panustamine strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja horisontaalsete põhimõtete edendamisse vastavalt taotluses kavandatule. (6) Rakendusüksus kinnitab projekti vahearuande ja lõpparuande või kui aruanne ei vasta määruses sätestatud nõuetele, lükkab selle tagasi 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates. Rakendusüksusel on õigus nõuda aruande täiendamist. (7) Toetuse saaja esitab projekti elluviimise järgsed aruanded rakendusüksuse nõudmisel. Rakendusüksusel on õigus nõuda nimetatud aruande esitamist kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused § 25. Toetuse maksmine (1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. (2) Kui toetust makstakse vaid vähese tähtsusega abina, siis kaetakse kaudsed kulud § 7 lõikes 4 sätestatud ulatuses vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. (3) Makse saamise aluseks nõutud dokumente ja tõendeid esitatakse mitte tihedamini kui kord kvartalis. (4) Abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel arvestatakse ainult raamatupidamise algdokumentide (edaspidi kuludokument) alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. (5) Kuludokumendi abikõlblike kulude summa on minimaalselt 100 eurot. (6) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 30 tööpäeva alates kuludokumentide esitamisest. 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine  14 (1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. (2) Ebaseadusliku, väärkasutatud või ühisturuga kokkusobimatu riigiabi ning vähese tähtsusega abi andmise korral võib toetuse tagasinõudmise otsuse teha kümne aasta jooksul pärast toetuse saajale toetuse eraldamist ning tagasinõudmisel järgitakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatut. § 27. Vaide esitamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale esitatakse enne halduskohtusse kaebuse esitamist vaie rakendusüksusele ÜSS2021_2027 § 31 kohaselt. Vaide lahendab haldusmenetluse seaduses sätestatud korras rakendusüksus. (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  7.11.2023 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määruse „Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi määrus) kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel. Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi ERF) rahastatava toetuse abil viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti” meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm“ (sh ettevõtte arenguprogramm, ettevõtja tootearendusprogramm, arenduskeskuste toetus ettevõtjale) eesmärke. Määruses on hõlmatud sekkumise alasekkumine „Arenduskeskuste toetus“ (edaspidi alasekkumine), teiste alasekkumiste „Ettevõtte arenguprogramm“ ning „Ettevõtja tootearendusprogramm“ elluviimiseks on planeeritud eraldi määrused. Meetme sekkumistega panustatakse Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 (edaspidi TAIE) nimetatud eesmärkide täitmisesse, „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” erieesmärgi „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine” saavutamisesse. Meede panustab TAIE üldeesmärgi „Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele ja suuna „Ettevõtluskeskkond“ alaeesmärgi „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ saavutamisse. Eelnõu panustab ka TAIE suuna „Teadmussiire“ alaeesmärgi „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamist. Meetme abil toetatakse vaid projekte, mis panustavad nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidesse. Nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondadeks on järgmised neli TAIE fookusvaldkonda: digilahendused igas eluvaldkonnas, tervisetehnoloogiad ja -teenused, kohalike ressursside väärindamine, nutikad ja kestlikud energialahendused. Sekkumine aitab saavutada riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“, sh selle alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“. Määrusega kavandatud toetuse panus strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ning kooskõla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ühissätete määrus) artikliga 9 on toodud seletuskirja lisas 2. Nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest lähtuvalt peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega inimeste konventsiooni väärtustega. Vastav analüüs on seletuskirjale lisatud põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-lehel on lisas 3. Tulenevalt ühissätete määruse 1 73 punktist 2 ja artikli 74 punktist 1, on määruse rakendamise kohta koostatud riskide hindamise analüüs (lisa 4). Meede „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” on puutumuses kliima- ja keskkonnaeesmärkidega. Sekkumine panustab vastavate eesmärkide saavutamisse ettevõtjate tootearenduse projektide toetamise näol – selle tulemusel tulevad turule uued, keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustavad tooted, teenused ning tehnoloogiad. Sekkumine on piiratud nutika spetsialiseerumise valdkondadega, millest mitmed (nt nutikad ja kestlikud energialahendused ja kohalike ressursside väärindamine) toetavad otseselt keskkonnahoiu eesmärke. Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2023–2026 tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ teadmussiirde programmi meetme „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine“ tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“ eesmärkide saavutamisse. Toetuse andmist on kavandatud ellu viia üle-eestilisena. Tegevusi rahastatakse jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumise või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Eelnõu eelarve on 4 miljonit eurot ja sellest toetatavaid tegevusi rahastatakse jooksva avatud taotlemise raames. Meedet rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) majandusarengu osakonna nõunik Sven Valliste (teenistusest lahkunud), EIS-i toetuste keskuse tiimijuht Erki Varbola ([email protected], 627 9704) ja EIS-i vanemjurist Terje Kleemann ([email protected], 627 9340). Õiguslikke jm ettepanekuid tegi eelnõu kohta MKM-i strateegiaosakonna struktuurivahendite nõunik Natalja Zinovjeva ([email protected], 5885 1182). Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus ([email protected], 639 7652). Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiitsministeeriumi õigusloomekorralduse talituse toimetaja Taima Kiisverk ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kümnest peatükist ja 27 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt: 1) üldsätted; 2) toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3) nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4) toetuse taotlemine; 5) taotluse menetlemine; 6) taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 7) toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused; 8) aruannete esitamine; 9) toetuse maksmise tingimused; 10) finantskorrektsioonid ja vaided. 2 1. peatükk Üldsätted Määruse 1. peatükis kehtestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise riigiabi põhimõtted, toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused, määruses kasutatavad terminid ning tõhusa koostöö projektide intellektuaalomandi õiguste jagamise põhimõtted. Samuti määratakse rakendusasutus ja -üksus. Määruse § 1 sätestab eelnõu reguleerimisala, tuues välja, kuidas eelnõu on seotud ja aitab kaasa „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021‒2027“ eesmärkide täitmisele. Lisaks sõnastatakse, et eelnõu toetab „Eesti 2035“ sihi „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja TAIE alaeesmärkide „Eesti ettevõtluskeskkond soodustab ettevõtlikkust ning teadmusmahuka ettevõtluse teket ja kasvu, kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste loomist ja eksporti ning investeeringuid kõigis Eesti piirkondades“ ning „Eesti areng tugineb teadmuspõhistele ja innovaatilistele lahendustele“ saavutamist. Määruse § 1 lõikes 1 kehtestatakse, et määrusega viiakse ellu rakenduskava meetme 21.1.1.1 „Ettevõtete TAI-mahukuse ja teadmussiirde võimekuse suurendamine” sekkumise 21.1.1.13 „Ettevõtja arenguprogramm (sh ettevõtte arenguprogramm, ettevõtja tootearendusprogramm, tugi- ja arenduskeskuste toetus“) ja täpsemalt selle alasekkumise „Arenduskeskuste toetus ettevõtjale“ eesmärke. Samuti sätestatakse, et määrus panustab rakenduskava poliitikaeesmärki 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärki 1 „Teadus- ja innovatsioonivõime ning kõrgetasemeliste tehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine ja suurendamine“. Lõikes 2 seotakse toetus riigi pikaajalise arengustrateegia ehk „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“. Arenduskeskuste toetuse projektid panustavad ennekõike alamsihti „Eesti majandus on uuendusmeelne ja teadmistepõhine“, kuna meede toetab otseselt ettevõtetes teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni ja teadlaste ning ettevõtjate koostööd. Lõikes 3 esitatakse loetelu nende tegevusvaldkondade projektidest, millele määrust ei kohaldata. Näiteks ei kohaldata määrust ekspordiga seotud tegevustele, mis on vahetult seotud eksporditavate koguste, jaotusvõrgu loomise ja toimimisega või muude eksportimisest tulenevate jooksvate kuludega. Lõikes 4 kehtestatakse taotleja või toetuse saaja ning rakendusüksuse vaheline teabe ja dokumentide edastamise kord. Teabe ja dokumentide edastamiseks kasutatakse struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonda. Kui dokumenti nimetatud keskkonna kaudu esitada ei saa, esitatakse esindusõigusliku isiku poolt elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna. Lõike 5 järgi juhindutakse lõikes sätestatu puhul ühendmäärusest eelnõus sätestatud erisustega. Määruse § 2 järgi on eelnõu alusel antav toetus on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Paragrahvis sätestatakse eelnõus kasutatavad riigiabi liigid. Lõikes 32 on esitatud riigiabist lähtuvad tingimused, mille olemasolul toetust ei anta. Näiteks ei anta toetust ettevõtjale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata. 3 Lõigetes 4 –6 on esitatud vähese tähtsusega abi andmisel VTA määrusest tulenevad nõuded maksimaalsele toetuse summale ja sellele, kuidas toimub toetuse andmine kontserni tasandil. Vähese tähtsusega abi piirsumma on 200 000 eurot kolme majandusaasta kohta. Sealjuures peetakse vähese tähtsusega abi arvestust abi saaja kohta. Teisisõnu taotlejaks oleva ettevõtja kõigi erinevate meetme kaudu saadud ja rahaliselt mõõdetava vähese tähtsusega abi piir peab vastama neile tingimustele. Samuti viidatakse sellele, et maanteetranspordi valdkonnas tegutsevale rendi või tasu eest kaupu vedavale ettevõtjale ei tohi jooksva majandusaasta ja kahe eelneva majandusaasta jooksul antud vähese tähtsusega abi koos määruse osa raames taotletava vähese tähtsusega abiga ületada 100 000 eurot. Sätestatakse, et kui ettevõtja on saanud vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) nr 360/2012 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele antava vähese tähtsusega abi suhtes tähenduses, ei tohi ületada talle käesoleva ja kahe eelneva majandusaasta jooksul nimetatud määruse ja VTA määruse alusel antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava vähese tähtsusega abiga kokku 500 000 eurot. Määruse § 3 loetleb olulisemad eelnõus kasutatavad terminid. Toetuse andmisel lähtutakse nii arendustegevuse kui ka teadus- ja arendusasutuse defineerimisel üldise grupierandi määruse põhimõtetest ja seetõttu on nende terminite määratlemisel kasutatud grupierandi määruse mõisteid. Arendustegevuse termini määratlemisel on lähtutud üldise grupierandi määruse artikli 2 punktist 85, milles defineeritud rakendusuuring on kavandatud uuringud või kriitilised uuringud uute teadmiste ja oskuste hankimiseks, mida saaks kasutada uute toodete, protsesside või teenuste arendamisel või selleks, et täiustada märkimisväärselt olemasolevaid tooteid, protsesse või teenuseid. See hõlmab rakendusuuringu (ja eriti geneerilise tehnoloogia valideerimise) jaoks vajalike komplekssete süsteemide komponentide loomist ning võib sisaldada prototüüpide konstrueerimist laboris või olemasolevaid süsteeme simuleerivas keskkonnas, samuti katsetootmisliine ja artikli 2 punkti 86, milles defineeritud tootearendus on olemasolevate teaduslike, tehnoloogiliste, ärialaste ja teiste asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, ühendamine, kujundamine ja kasutamine uute või täiustatud toodete, protsesside või teenuste arendamise jaoks. Siia hulka võivad kuuluda ka tegevused, mille eesmärk on uute toodete, protsesside või teenuste mõisteline määratlemine, kavandamine ja dokumenteerimine. Teadus- ja arendusasutus on määratletud üldise grupierandi määruse artiklis 2 punktis 83 kui teadmisi levitav organisatsioon - üksus (nt ülikool või uurimisinstituut, tehnosiirde agentuur, innovatsioonivahendaja, teadusuuringutele pühendunud füüsiline või virtuaalne koostööüksus) hoolimata oma õiguslikust staatusest (ava- või eraõiguslik) või rahastamise viisist, mille peamine eesmärk on sõltumatult teha alusuuringuid, rakendusuuringuid või tootearendust ja laialdaselt levitada sellise tegevuse tulemusi, kasutades selleks õpetamist, avaldamist või teadmussiiret. Kui üksus tegeleb ka majandustegevusega, tuleb sellise majandustegevuse rahastamine, kulud ja tulud arvestada eraldi. Ettevõtjatel, kes avaldavad otsustavat mõju sellisele üksusele, nt aktsionäridel või liikmetel, ei tohi olla eelisjuurdepääsu sellise üksuse teadustulemustele. Määruse § 4 lõige 1 nimetab toetuse andmise eesmärgi, milleks on ettevõtja pikaajalisel strateegilisel planeerimisel põhineva rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmine Eestis alustava ja laieneva arenduskeskuse (ettevõtte arendusosakond) tegevuse kaudu, ning lõikes 2 on 4 nimetatud alaeesmärk, mis on projektiplaani täitmise abil uue ja senisest kõrgema lisandväärtusega toote, teenuse ja tehnoloogia väljaarendamisse panustamine. Määrus panustab koos sama meetme teiste sekkumistega rakenduskava väljund- ja tulemusnäitajatesse järgmises eeldatavas mahus: Tabel 1. Rakenduskava väljundnäitajad Indikaator Ühik Baastase Vahe- Sihttase Andme- Mõõtmis- (2021) tase (2029) allikas sagedus (2024) 1. Toetatavad Ettevõtjad 0 20 103 SFOS, Üks kord ettevõtjad* projekti- projekti aruanded jooksul 2. Toetustega Ettevõtjad 0 20 103 SFOS, Üks kord toetatavad projekti- projekti ettevõtjad aruanded jooksul * Sh peetakse eraldi arvestust mikro-, väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate üle. Tabel 2. Rakenduskava tulemusnäitajad* Indikaator Ühik Baastase Sihttase Andmeallikas Mõõtmis- (2021) (2029) sagedus 1. Erasektori Euro 0 55 811 046 SFOS, Pärast investeeringud, projektiaruanded rahastusotsuse mis täiendavad (vahe- ja heakskiitmist avaliku sektori lõpparuanded), esimese toetust projektitaotlused vahearuandega. Rahastusotsuse muutmisel uuendatakse vajadusel ka näitaja saavutustaset. 2. VKE-d, kellel Ettevõtjad 0 90 SFOS, Pärast projekti on suurem projektiaruanded, lõppemist lisandväärtus Äriregister (ülejärgmisel töötaja kohta aastal) *Tulemusnäitajate andmed sisestab RÜ Vastavad tulemus- ja väljundnäitajad on kokku lepitud ja Euroopa Komisjonile esitatud poliitikaeesmärgi „Nutikam Eesti” perioodi 2021–2027 näitajate metoodikas. Näitajate passis on ka iga näitaja sihttaseme arvutuskäik. Juhul kui ühte indikaatorisse panustab mitu eri sekkumist, on lisatud iga sekkumise kohta eraldi arvutuskäik. Projekti spetsiifiline tulemusnäitaja on toetuse saaja täistööajaga töötajate arvu kasv. Arvestuse aluseks on täistööaja ekvivalent. See mõõdik aitab panustada tööhõive määra kasvule rakendatava toetuse kaudu. 5 Toetuse andmisel hinnatakse „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel järgmiste näitajatega: 1) hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik; 2) soolise võrdõiguslikkuse indeks; 3) ligipääsetavuse näitaja; 4) väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL-27 keskmisest; 5) ressursitootlikkus; 6) kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides; 7) sooline palgalõhe, mis on toetatavates ettevõtetes loodud töökohtadele tööle asunud töötajate lõikes väiksem § 12 lõikes 1 viidatud EMTAKi jao tegevusala, millele taotleja või projekt vastab, taotluse esitamisele eelnevalt Statistikaameti viimati avaldatud Eesti keskmisest soolisest palgalõhest. Punktides 1, 4, 5 ja 6 toodud näitajate selgitused koos asjakohaste andmeallikatega (kui kohaldub) on toodud strateegia „Eesti 2035“ Vabariigi Valitsuse veebilehel. Punktis 2 toodud indeksi puhul saab tutvuda selle aluseks olevate alamindeksitega European Institute for Gender Equality veebilehel. Punktis 7 toodud soolise palgalõhe andmed tegevusalade lõikes avalikustatakse Statistikaameti veebilehel. Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab otseselt või kaudselt eelpool nimetatud näitajate ja „Eesti 2035“ põhimõtete saavutamisse ning kirjeldama taotluses, kas ja kui jah, siis milliste tegevustega projekt nendesse panustab. Kui nähakse ette projekti puutumus mõne „Eesti 2035“ põhimõtte ja näitajaga, tuleb ka lõpparuandes kirjeldada, kuidas projekti käigus puutumust arvestati. Tasakaalustatud regionaalarengu näitaja „väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL-27 keskmisest“ saavutamist aitavad toetada ka rakendusasutuse ja rakendusüksuse tegevused, mis suurendavad regionaalset tasakaalustatust. Toetuse taotlejad peavad analüüsima, kuidas projekt panustab eelpool nimetatud horisontaalsetesse põhimõtetesse ning kirjeldama taotluses, milliseid tegevusi projektis selleks tehakse. Kuna projektid panustavad ka tööhõivesse, on neil puutumus näitajatega hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik soolise võrdõiguslikkuse indeks ja ligipääsetavuse näitaja. Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik hindab panust võrdsete võimaluste edendamisse. Meetmes toetatud projektid peavad inimeste värbamisel jälgima võrdse kohtlemise seadust ning mitmekesisuse edendamise põhimõtteid. Soolise võrdõiguslikkuse indeksisse saab panustada teadus- ja arendustegevuste valdkonnas soolise tasakaalu suurendamise ja palgalõhe vähendamisega. Projektis tuleb pöörata eraldi tähelepanu sobivate naiskandidaatide leidmisele ja palgata võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost kandidaat. Projektid peavad jälgima, et loodavatele ametikohtadele palgatud inimeste töötasu ei suurendaks ja võimaluse korral vähendaks soolist palgalõhet ettevõttes. Ligipääsetavuse näitajasse saab panustada erivajadustega töötajatele ligipääsetavuse tagamisega, sh töökohtade kohandamisega. 6 Perioodi 2014–2020 sarnast meedet „Tugiteenus- ja arenduskeskuste investeeringute toetuse“ rakendamise praktikat on analüüsitud 30. aprilli 2023. a seisuga struktuurifondide registri andmete pinnalt. Meetme raames on rahastatud 15 taotlust, neist 8 Harjumaa, 2 Tartumaa, 1 Põlvamaa ning 4 üleriigilist projekti kogusummas 2 613 864,47 eurot, millest Harjumaa ettevõtteid on toetatud 1 110 788,19 euroga. Valdav osa meetme toetustest keskendus perioodil 2014–2020 Harju- ja Tartumaale, mis on osaliselt tingitud ka meetme spetsiifikast: meelitada välisettevõtteid viima Eestisse oma arendusosakondi ( meetmes nimetatud arenduskeskusi). Sellest tulenevalt Eesti seisukohast oli perioodil 2014–2020 ja on jätkuvalt perioodil 2021–2027 esmase tähendusega asjaolu, et välisettevõte otsustab tuua oma arendusosakonna Eestisse, mitte muusse Euroopa või maailma riiki. Lisaks sellele pakutakse ka edaspidi välisinvestoritele võimalusi investeerida Harjumaa ja Tartumaa asemel Eesti teistesse piirkondadesse. Paraku mõjutavad seda otsust väga mitmed asjaolud, üks olulisemaid neist lennujaama olemasolu Tallinnas, mille kaudu on lennuühendused otseselt või kaudselt kõikide maailma riikidega. Eesti teistesse regioonidesse investeerimise positiivseks eelduseks on ülikoolide regionaalkolledžite ja rakenduskõrgkoolide olemasolu piirkonnas ning ka tööstus- ja ettevõtlusalade näol sobiv olemasolev taristu. Kuna meetme eelarve on eesmärkidega võrreldes väga väike (vaid 4 miljonit EL toetusena perioodi 2021–2027 peale), siis piirdutakse perioodil 2021–2027 vahendite indikatiivse eeljaotusega kaheks aastaks taotlemise alustamisest alates Harjumaa ja muu Eesti eristamisega. Alates kolmandast aastast kohaldub eelarve kõigile taotlustele, olenemata projekti asukohast. Eelarve koostamisel lähtutakse projekti elluviimise kohast. Teema on täpsemalt avatud § 13 seletuses. Valitud lähenemist toetab Statistikaameti andmete põhjal tehtud Eesti brutopalkade, sisemajanduse koguprodukti (edaspidi SKP) jm näitajate järgmine analüüs. Viimati Statistikaameti avaldatud aasta statistika kohaselt oli Eesti keskmine brutopalk 2022. aastal 1685 eurot. Harjumaal oli keskmine brutokuupalk 2022. aastal 1834 eurot ning Tallinnas 1881 eurot. Madalaim keskmine brutokuupalk oli 2022. aastal Hiiumaal, 1117 eurot. Maakonnapõhise brutokuupalga lisanõude kehtestamise eesmärgiks on tagada regioonide tasakaalustatumat arengut ning soodustada investeeringuid väljapoole Harjumaad. Erinevused brutokuupalgas lubavad eeldada, et taotlejatel tekib lisamotivatsioon kaaluda Harjumaalt väljapoole jäävat asukohta. Töökohtade säilitamisel vähemalt viis aastat pärast töökoha esmakordset täitmist lähtutakse taotluse esitamise hetkel kehtinud 1,25-kordse Statistikaameti poolt viimati avaldatud maakonna keskmisest brutokuupalgast. 7 Statistikaameti andmetel oli Eesti majandust iseloomustav näitaja SKP 2021. aastal jooksevhindades 31 miljardit eurot. Harjumaa moodustas sellest 20 miljardit eurot, millest omakorda 16 miljardit eurot tuli Tallinnast. Harjumaale järgnesid jätkuvalt Tartumaa ja Ida- Virumaa, mille osakaalud SKP-st olid vastavalt 11% ning 6%. Väikseima osatähtsusega olid Hiiumaa, Põlvamaa ja Läänemaa, moodustades SKP-st vähem kui protsendi. Kõige suurema protsendi SKP-st andis Harjumaa. SKP elaniku kohta oli 2021. aastal 23 628 eurot ehk 2969 eurot rohkem kui aasta varem. Suurim SKP elaniku kohta oli Harjumaal – 137% Eesti keskmisest. Järgnesid Tartu- ja Järvamaa, kus SKP elaniku kohta oli vastavalt 95% ning 70% Eesti keskmisest. Järvamaa tulemuse taga on peamiselt tugev põllumajanduse valdkond. Väikseim SKP elaniku kohta oli jätkuvalt Põlvamaal (48%), järgnesid Valga- (56%), Võru- (56%) ja Raplamaa (57%). Kõige kiiremini on viimase kümne aasta jooksul Eesti keskmisele lähenenud Jõgevamaa, Tartumaa, Raplamaa ja Viljandimaa ning Eesti keskmisest on kaugenenud enim Saaremaa, Pärnumaa ja Lääne- Virumaa. Kümne aasta trendis võib märgata ka Harjumaa ja Eesti keskmise vahe vähenemist. 8 9 Tehtud analüüs toetab meetmes valitud lähenemist kehtestada perioodi 2021–2027 vahendite indikatiivset eeljaotust Harjumaa ja muu Eesti vahel. Määruse § 5 kohaselt on rakendusasutus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning rakendusüksus Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr Peatükk sätestab määruse raames toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, projekti abikõlblikkuse perioodi, toetuse piir- ja omafinantseeringu määrad ning nendega seotud tingimused. Määruse § 6 nimetab määruse raames toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada §-s 4 toodud eesmärgi ja tulemused. Toetuse raames antakse toetust ettevõtjale rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmiseks Eestisse rajatava või siin laieneva arenduskeskuse arendustegevuse kaudu. Ehitustegevus, millele tuleb taotleda ehitusluba, pole toetatav. Renoveerimistööde puhul on oluline teada, et peetakse silmas hoones või hoone osas tehtavaid parendustöid, mida ei loeta ehitamiseks ehitusseadustiku tähenduses, sealhulgas töid, mille tulemusena ei muutu ehitise füüsikalised omadused ega teki uut ehitist. Ehitusseadustiku järgi rekonstrueerimist ehk ehitise ümberehitamist renoveerimisena ei käsitleta. Rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused 10 muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise ümberehitamine on eelkõige ehitamine, mille käigus: 1) muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; 2) muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone; 3) paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; 4) muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; 5) viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; 6) taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis. Renoveeritavad hooned on üks taristu liikidest. Taristu hõlmab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist. Komisjon on kehtestanud teatise „Taristu kliimakindluse tagamise tehnilised suunised aastateks 2021–2027“ (2021/C 373/01) (edaspidi kliimakindluse juhend), mis kehtib eeskätt struktuurifondide projektidele, kuid mis on kohaldatav ka taaste- ja vastupidavusrahastu taristuprojektidele. Kliimakindluse juhendis on taristu käsitlus lai, hõlmates nii hooneid, võrgutaristut kui ka mitmesuguseid ehitatud süsteeme ja varasid: a) hooned (alates kodudest kuni koolide ja tööstusrajatisteni), mis on kõige levinum taristu liik ja inimasustuse alus; b) looduspõhised taristud, nagu haljaskatused, -müürid ja -alad ning äravoolusüsteemid; c) tänapäeva majanduse ja ühiskonna toimimiseks hädavajalik võrgutaristu, eelkõige energiataristu (nt elektrivõrgud, elektrijaamad, torujuhtmed), transporditaristu (põhivarad, nagu maanteed, raudteed, sadamad, lennujaamad ja siseveetranspordi taristu), info- ja kommunikatsioonitehnoloogia taristu (nt mobiilsidevõrgud, andmekaablid, andmekeskused) ning veetaristu (nt veetorustikud, veehoidlad, reoveepuhastusrajatised); d) ettevõtete ja kodumajapidamiste tekitatud jäätmete käitlemise süsteemid (kogumispunktid, sorteerimis- ja ringlussevõturajatised, jäätmepõletusjaamad ja prügilad); e) muud materiaalsed varad mitmesugustes poliitikavaldkondades, sealhulgas kommunikatsiooni, hädaabiteenuste, energeetika, rahanduse, toidu, valitsemise, tervishoiu, hariduse ja koolituse, teadusuuringute, kodanikukaitse, transpordi, jäätmete ja vee valdkonnas. Määruse § 7 kehtestab toetuse abikõlblikud kulud ning nendega seotud tingimused. Lõike 1 punktis 3 tuleb üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 3 punkti b kohaselt arvesse võtta, et kulud seadmetele ja vahenditele peavad olema tehtud sel määral ja sellise ajavahemiku jooksul, mil neid kasutatakse projekti jaoks. Kui vahendeid ja seadmeid ei kasutata projektis kogu nende kasutusea vältel, peetakse abikõlblikuks vaid amortisatsioonikulusid, mis vastavad projekti kestusele ja mis arvutatakse üldiselt aktsepteeritava raamatupidamistava kohaselt. Lõikes 5 on sätestatud, millised kulud ei ole abikõlblikud. Lõikes 6 nähakse ette, et abikõlblike kulude hulka ei arvata tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud seotud isikud. Kuivõrd praktikas on tekkinud eri toetusmeetmetes olukordi, kus TA tegevuse läbiviimiseks on Eestis ainult üks teenusepakkuja ja välismaalt sellise teenuse sisseostmine oleks majanduslikult ebamõistlik või tehnoloogiliselt teostamatu, siis sellistel juhtudel peab toetuse saaja võtma esmalt rakendusüksusega ühendust ning andma asjakohased põhjendused iga sarnase olukorra tekkimisel. Paragrahvi 8 lõike 3 puhul tuleb arvesse võtta, et kapitalirendi kujul liisingumaksed on abikõlblikkuse perioodil abikõlblikud. 11 Määruse § 8 kehtestab projektide abikõlblikkuse perioodi pikkuse. Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad ning projekti teostamiseks vajalikud kulud tekivad. Lõike 2 kohaselt algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse rakendusüksusele esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses märgitud hilisemast kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval, kuid hiljemalt 31. augustil 2029. a, mis on hiliseim MKMi ja Rahandusministeeriumi kokkuleppel eelnõu alusel lubatav tähtaeg, et tagada vahendite kasutamine kooskõlas Euroopa Komisjonile kinnitatuga. Projekti abikõlblikkuse periood peab algama ühe aasta jooksul taotluse rakendusüksusele esitamisest. Projekt loetakse lõppenuks siis, kui rakendusüksus on toetuse saaja esitatud lõpparuande kinnitanud ning rakendusüksus teeb selle alusel toetuse saajale lõppmakse. Projekti abikõlblikkuse perioodi kestus on eelnõu kohaselt kuni 24 kuud. Määruse §-s 9 tuuakse välja toetuse piir- ja omafinantseeringumäärad ja seotud tingimused. Lõike 1 kohaselt saab toetust taotleda projektile, mille toetuse summa on minimaalselt 30 000 eurot ja maksimaalselt 500 000 eurot. Lõigetes 2–6 on toodud toetuse osakaalud, mis kehtivad toetatavate tegevuste kaupa. Projekti elluviimisel tekkivad kulud, mida toetusest ei hüvitata, kannab toetuse saaja. Projekti omafinantseering on toetuse saaja panus projekti nii abikõlblike kui ka mitteabikõlblike kulude katteks. Omafinantseering peab katma abikõlblikest kuludest selle osa, mida toetus ei kata. Omafinantseeringu all ei käsitleta teisi riigi, kohaliku omavalitsuse üksuse või Euroopa Liidu institutsioonide või fondide antud toetusi. Arenduskeskuste alasekkumine asub eelarves koos kahe teise alasekkumisega (Ettevõtete arenguprogramm ja Ettevõtja tootearendusprogramm) sekkumise 21.1.1.13 Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Tugi- ja arenduskeskused) all ning neil on ühine eelarve: Sekkumise eelarve keskmiseks toetusmääraks kavandasime 40% projektide abikõlblikest kuludest arvestades 2014–2020 finantsperioodi sarnaste toetusskeemide rakendamise kogemust. Nii osutus tootearenduse ning tugi- ja arenduskeskuste meetmete toetuste keskmiseks toetusmääraks taotluste rahuldamise otsustes 38% (see tähendab ettevõtete keskmine omafinantseering oli keskmiselt 62% ulatuses). Sellest eeldame, et ka perioodil 2021–2027 tootearenduse toetuse määr jääb 40% piiridesse või alla selle. Määruse § 10 sõnastab koostööprojektide elluviimise tingimused. Need lähtuvad komisjoni teatise „Teadus- ja arendustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistiku” (ELT C 414, 28.10.2022, lk 1–45) (edaspidi TAI raamistik) sätetest, mille järgimisel ei saa projekti ellu viiv ettevõtja ja tema partnerid kaudset riigiabi. 12 Koostööprojektid on kõik projektid, mida kavandavad, viivad ellu ja mille tulemusi, mis vastavad nende panusele projektis, jagavad eri partnerid ühiselt. Eelnimetatud nõude järgimine on oluline selleks, et toetuse saaja ja partnerid ei saaks soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadus- ja arendusasutuste kaudu kaudset riigiabi. See nõue võimaldab ühtlasi toetuse saajal, partneritel ning teadus- ja arendusasutustel leppida omavahel kokku, kas viimane panustab projekti: 1) lepinguliste teadusteenuste osutamise ning teadusuuringute teostamise kaudu, ning mispuhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.1 ning kolme pakkumuse küsimise nõuet; 2) või koostöö kaudu, mispuhul järgitakse raamistiku punkti 2.2.2 ning teadus- ja arendusasutuse kulud hüvitatakse tegelike kulude alusel. Juhul kui toetuse saaja ja teadus- ja arendusasutus teostavad koostööprojekte ühiselt, ei saa toetuse saaja soodsatest koostöötingimustest tulenevalt teadusasutuse kaudu kaudset riigiabi, kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) osalev toetuse saaja ja ettevõtjatest partnerid kannavad kõik projekti kulud; 2) koostööprojekti tulemusi, millega ei kaasne intellektuaalomandi õigusi, võib laialdaselt levitada, või kui teadus- ja arendusasutuse tegevuse tulemusena tekivad intellektuaalomandi õigused antakse need teadus- ja arendusasutusele täielikult üle; 3) kõik koostööprojekti tulemusena tekkivad intellektuaalomandi õigused ja nendega seotud kasutusõigused jagatakse osapoolte vahel viisil, mis kajastab asjakohaselt nende tegevusi, sissemakseid ja huve; 4) teadus- ja arendusasutusele makstakse tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu, kui teadusasutus annab nimetatud intellektuaalomandi õigused üle või võimaldab projektis osalevale toetuse saajale või ettevõttest partnerile neile juurdepääsu. Teadus- ja arendusasutusele makstavast tasust võib maha arvata osaleva toetuse saaja või ettevõttest partneri poolt teaduspartneri nimetatud projektis läbiviidud tegevuse kulude katteks tehtud rahalise või mitterahalise sissemakse väärtuse absoluutsumma. Teadus- ja arendusasutusele tema tegevuse tulemusena tekkinud intellektuaalomandi õiguste eest makstav tasu vastab turuhinnale, kui nimetatud tasu võimaldab teadus- ja arendusasutusel kõnealustest intellektuaalomandi õigustest saada kogu majandusliku tulu ja kui on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest: 1) tasu suurus on kindlaks määratud konkurentsil põhineva avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva müügitehingu tulemusena; 2) sõltumatu ekspert kinnitab oma hinnangu põhjal, et tasu suurus on vähemalt võrdne turuhinnaga; 3) teadus- ja arendusasutus tõendab, et ta on pidanud tasu üle turutingimustel läbirääkimisi koostöölepingu sõlmimise hetkel maksimaalse majandusliku kasu saamiseks, võttes samal ajal arvesse oma põhikirjalisi eesmärke; 4) juhtudel, kus koostööleping annab koostööprojektis osalevale toetuse saajale või partnerile koostööprojektis osaleva teadus- ja arendusasutuse tegevuse tulemusena tekkivate intellektuaalomandi õiguste suhtes eesõiguse, on teadus- ja arendusasutusel õigus küsida kolmandatelt isikutelt pakkumisi ja koostööprojektis osalev toetuse saaja või partner peab kolmandalt isikult soodsama pakkumise saamise korral makstava tasu suurust vastavalt suurendama. Kuna teadus- ja arendustegevus on oma loomult esmakordne, siis paljudel juhtudel ei ole võimalik enne teadus- ja arendus tegevuse algust lõplikult määrata selle tulemusel tekkinud intellektuaalomandi õigust või turuhinda. Sellisel juhul peab partnerite vahel enne teadus- ja 13 arendustegevuse algust sõlmitud koostööleping sisaldama punkte, mille kohaselt on võimalik teistele partneritele makstava tasu suurus üle vaadata. Tasu ülevaatamisel tuleb lähtuda tekkinud intellektuaalomandi õigusest ja selle turuhinnast. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse taotlemine ja millistele nõuetele peab vastama taotleja, partner ja taotlus. Määruse § 11 kehtestab nõuded taotlejale ja partnerile. Lõikes 1 tuuakse välja, et taotlejaks võib olla arenduskeskus, mille kontserni konsolideeritud käive oli taotluse esitamisele vahetult eelneval majandusaastal vähemalt 10 miljonit eurot. Meetme eesmärgiks on meelitada Eestisse välisosalusega ettevõtteid, kes tooksid siia oma arenduskeskused, seetõttu on seatud kontserni majandusaasta konsolideeritud käibe nõue. Vastav lävend on seatud, võttes arvesse eelmise perioodi meetme kogemust ning toetuse taotlejate senist profiili. Arvestades nii eeltoodud käibenõuet, fookust rahvusvahelistel ettevõtetel kui erisusi kapitaliseerituse, vastutuse ja juhtimisstruktuuri osas, ei ole käesoleva meetme sihtgrupiks füüsilisest isikust ettevõtjad. Lõikes 2 on täpsustatud, keda võib kaasata projekti elluviimisse partnerina. Määruse § 12 sätestab nõuded taotlusele ning taotlusega esitatavatele dokumentidele. Rakendusüksusel on õigus küsida taotlejalt ka täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui andmed on vajalikud otsuse tegemiseks. Oluline on, et tegevused järgiksid „ei kahjusta oluliselt“ põhimõtet. Kõnealune paragrahv sätestab ka taotlusele lisatavad andmed ja dokumendid, mille loetelu on lõikes 3. Lõike 3 punktides 7 ja 10 toodud infot nõutakse, kui see info ei ole äriregistris kättesaadav. Käesolevate punktide toel saab seeläbi tagada nõutud info esitamise ka juhul, kui taotleja ei ole seda veel äriregistris kättesaadavaks teinud, sest taotleja majandusaasta aruande esitamise tähtaeg ei ole veel saabunud. Kui taotleja on projektile või projekti osale tegevustest taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest, esitab taotleja sellekohase teabe. Selle abil kontrollib ja ennetab rakendusüksus tegevuste võimalikku topeltrahastust. 4. peatükk Toetuse taotlemine Peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemise ja eelnõustamise protsessi. Määruse § 13 lõike 1 kohaselt taotletakse toetust jooksvalt kuni eelarvevahendite ammendumiseni või toetuse taotlemise perioodi lõppemiseni. Esimeses lõikes kehtestatakse samuti piirang toetuse taotlemisele, mille järgi saab taotleja uue projekti jaoks toetust taotleda vaid siis, kui eelnev, sama määruse alusel toetatud, projekt lõppes. 14 Lõikes 2 tuuakse välja, et valdkonna eest vastutav minister kinnitab oma käskkirjaga meetme eelarve toetusvahendite regionaalse jaotuse Harjumaa ja muu Eesti vahel. Arvestades meetme peamist väljakutset meelitada välisinvestoreid ja tuua Eestisse välisettevõtete arendusosakonnad üle, on juba suur võit, kui selline otsus Eesti kasuks tehakse. Samas, arvestades eelmisel perioodil toetuse suuremat keskendumist Harjumaale, kehtestatakse Harjumaa ja muu Eesti vahel indikatiivne eeljaotus, stimuleerides välisinvesteeringute suunamist Harjumaalt kaugemale. Arvestades meetme eelarve suhtelist väiksust (kokku 4 miljonit perioodil 2021–2027), piirdutakse perioodil 2021–2027 vahendite indikatiivse eeljaotusega kaheks aastaks taotlemise alustamisest alates vaid Harjumaa ja muu Eesti eristamisega. Detailsemat jaotust (Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi piirkondade või maakondade vahel) ei ole põhjust teha, kuna meetme eelarve on seitsmeks aastaks vaid 4 miljonit eurot ning iga eraldiseisva investori otsust nii väikeste summadega mõjutada on väga keeruline. Samas võivad aidata väljapoole Harjumaad investeeringuid meelitada ülikoolide regionaalsete kolledžite ning ettevalmistatud tööstus- ja ettevõtlusalade taristu olemasolu piirkondades. Kaheaastane piirang kehtestatakse juhuks, kui osa eelarvest, mis on arvestatud väljapoole Harjumaad, ei suudeta sel ajavahemikul ära kasutada. Sellisel juhul võimaldatakse programmeerimisperioodi lõpus järelejäänud eelarvet kasutada üle Eesti eesmärgiga Eestile eraldatud vahendid õigel ajal realiseerida. Lõike 3 alusel teavitab rakendusüksus taotluste vastuvõtmise algamisest, lõppemisest, peatamisest ja rahastamise eelarvest rakendusüksuse veebilehel. Taotlemise avamisest teavitab rakendusüksus vähemalt 20 kalendripäeva enne taotlemise avamise päeva. Lõige 4 sätestab, et rakendusüksusel on õigus menetleda mitut taotlust korraga, kuid kui taotletav toetuse summa võrdsustub vähemalt toetuste andmiseks planeeritud eelarve vaba jäägiga, menetleb rakendusüksus taotlusi nende esitamise järjekorras. Lõikega 5 täpsustatakse, et lõiget 4 rakendatakse enne kahe aasta möödumist vastavalt sellele, millise regiooni toetuse eelarve on ammendunud või ammendumas. Pärast kahe aasta möödumist on meetme eelarve taas ühine ehk regionaalsete piiranguteta. Määruse § 14 kohaselt on kõigile taotlejatele ette nähtud rakendusüksuse juures eelnõustamise läbimine. Lõike 2 alusel on taotlemise eelduseks rakendusüksuselt positiivse hinnangu saanud projektiplaan, mis lõike 3 alusel ei ole rakendusüksusele taotluse rahuldamisel siduv. Lõikes 4 on info, mida rakendusüksuse etteantud vormil esitatav projektiplaan peab sisaldama. Lõike 4 punkti 2 kohaselt tuleb esitada projekti kõigi tegevuste kirjeldus. Lisaks on sätestatud, et teadus- ja arendusasutuse tegevuste elluviimisel peab projektiplaanis täiendavalt kirjeldama, kuivõrd uudne, innovatiivne ja konkurentsivõimeline on selle asutuse tegevuste fookuses olev toode, teenus, protsess või tehnoloogia. 15 5. peatükk Taotluse menetlemine Peatükis kirjeldatakse taotluse menetlemise protsessi ning taotluse valikukriteeriume ja -metoodikat. Peatükk sätestab tingimused ja korra taotluse rahuldamiseks, rahuldamata jätmiseks, osaliseks või kõrvaltingimusega rahuldamiseks ning taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Määruse § 15 sätestab taotluse menetlemise korra. Taotluse menetlemise käigus võib rakendusüksus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisateavet taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui leitakse, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. Taotluse menetlemiseks on ette nähtud kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest. Taotluse menetlemise aega võib pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, näiteks taotlejalt selgituste ja lisateabe küsimiseks või täienduste ja muudatuste tegemiseks. Juhul kui tähtaja jooksul pole taotleja puudusi kõrvaldanud, on rakendusüksusel õigus teha taotluse rahuldamata jätmise otsus taotlust sisuliselt hindamata. Määruse § 16 sätestab taotleja ja partneri ning taotlusele nõuetele vastavuse. Taotleja, partner ja taotlus peavad vastama määruses sätestatud nõuetele. Kui kasvõi üks nimetatutest nõuetele ei vasta, tunnistatakse nad nõuetele mittevastavaks ja jäetakse taotlus rahuldamata. Nõuetele vastavaks tunnistamise kohta eraldi haldusakti ei anta ning seetõttu puudub vajadus reguleerida nõuetele vastavaks tunnistamist. Määruse § 17 lõike 4 kohaselt hinnatakse ainult nõuetele vastavaid taotlusi. Määruse § 17 kirjeldab toodud taotluste valikukriteeriume ja -metoodikat ning hindamise põhimõtteid. Lõike 1 kohaselt on rakendusüksusel õigus moodustada taotluste hindamiseks nõuandev valikukomisjon kooskõlastatult rakendusasutusega ning kaasata eksperte. Lõikes 2 kehtestatakse üldnõuded valikukomisjoni liikmetele ja ekspertidele. Valikukomisjoni liikmed ja eksperdid peavad vastama ÜSS2021_2027 § 11 lõikes 2 sätestatud nõuetele. Lisaks peavad nad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest ning isikliku seotuse esinemise korral ennast ettepaneku hindamisest taandama. Samuti peavad nad tagama valikukomisjoni liikmeks oleku või eksperdina tegutsemise ajal ja pärast seda valikukomisjoni töö käigus teatavaks saanud informatsiooni konfidentsiaalsuse. Lõike 3 järgi avaldab rakendusüksus valikukomisjoni liikmete nimed oma veebilehel, tagades koosmõjus teiste toimingutega rahastatud projektide valiku läbipaistvuse ja ühiskonnale avatuse. Lõike 4 alusel nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab valikukomisjon kriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7 ja mille osakaalud koondhindest on järgmised: Osakaal Hinnatakse Valikukriteerium koondhindest 1. Projekti kooskõla Projekti kooskõla TAIE jm asjakohaste valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja arengukavadega, mõju 35% meetme eesmärkide saavutamisele, sealhulgas: rakenduskava erieesmärgi ja meetme 16  eesmärkide - projekti mõju kõnesoleva määruse ja meetme saavutamisele eesmärkide ning tulemuste ja väljundite saavutamisele; - projekti panust toetuse andmise eesmärkide ja tulemuste täitmisse; - projekti mõju ettevõtja majandustulemustele. 2. Projekti põhjendatus Projekti põhjendatus, sealhulgas: - kas projekti eesmärgi püstitus on põhjendatud – on olemas probleem, kitsaskoht või kasutamata arenguvõimalus; - projekti ja selle tegevuste kvaliteet ja põhjendatus: kas projekti sekkumisloogika on arusaadav, mõjus – 20% ettenähtud tegevused võimaldavad saavutada projekti eesmärke ning planeeritud väljundeid ja tulemusi parimal moel; - tegevuste omavahelisi seoseid; - ajakava realistlikkust, arvestades tegevuste omavahelisi seoseid ja ajalist järgnevust. 3. Projekti kulu- Projekti kuluefektiivsuse puhul hinnatakse, kas: efektiivsus - ettenähtud tegevused / lahendused on kuluefektiivne viis planeeritud väljundite / tulemuste saavutamiseks; 20% - planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on vajalikud ja mõistlikud, taotleja on võimeline projektile järgnevaid püsikulusid rahastama. 4. Toetuse taotleja Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, milles suutlikkus projekti ellu hinnatakse: viia - taotleja varasemat investeeringute elluviimise 15% kogemust, tehnilisi ja kvalifikatsioonipõhiseid eeldusi, finantsvõimekust ning riskide juhtimise oskust. 5. Projekti kooskõla Hinnatakse projekti panust § 4 lõikes 7 nimetatud Eesti Eesti pikaajalise arengu- 2035 näitajate saavutamisse, sh kõrgema hindega strateegia 10% projektide osas, mis asuvad väljaspool Harjumaad. aluspõhimõtete ja sihtidega. Lõikes 5 täpsustakse, et taotlusi hinnatakse lõike 3 punktides 1–5 sätestatud valikukriteeriumi alusel skaalal 0–4, millest kõrgeim hinne on 4 ja madalaim 0. Taotluse koondhinne kujuneb hinnete kaalutud keskmisest, arvestades loetletud valikukriteeriumide alusel antud hindeid. Lõige 6 sätestab, et hinnatakse rakendusüksuse koostatud ja kinnitatud valikumetoodika alusel. Valikumetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus lõikes 4 sätestatud valikukriteeriumidest ja kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist vastavalt ühendmääruse § 48 lõikele 1 korraldusasutuse ja Rahandusministeeriumiga ning rakendusasutusega, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Valikumetoodika avalikustatakse rakendusüksuse ja korraldusasutuse veebilehtedel. 17 Valikukriteeriumide ja -metoodika kujundamisel on lähtutud ühendmääruse §-st 7 ehk perioodi 2021-2027 seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumidest ja -metoodikast (vt ka seletuskirja peatükki 5). Neid järgib ka loodav valikumetoodika. Määruse §-s 18 sätestatakse taotluste rahuldamise tingimused ja kord. Taotlus võidakse rahuldada täielikult, osaliselt või kõrvaltingimusega. Lõike 1 kohaselt rahuldatakse nõuetele vastav taotlus, mis on määruse § 17 lõikes 3 loetletud valikukriteeriumide alusel saanud koondhindeks vähemalt 2,50, mis ei ole määruse § 18 lõike 4 punktides 1–5 toodud valikukriteeriumite lõikes hinnatud hindega alla 2,0, ning mille rahastamise summa ei ületa määruse § 13 lõike 2 alusel täpsustatud eelarvet. Lõikes 2 on loetletud detailid, mida taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama. Määruse §-s 19 on toodud taotluste rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Rakendusüksus peab jätma taotluse rahuldamata, kui selgub, et taotleja, partner või taotlus ei vasta kasvõi ühele määruses sätestatud nõudele. Rakendusüksus võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemisel kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. Lõikes 3 täpsustatakse, et menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata jätmise otsus. Määruse § 20 sätestab, kuidas toimub taotluste osaline, samuti kõrvaltingimusega, rahuldamine. Taotluse võib osaliselt rahuldada põhjendatud juhtudel ning, kui projekti eesmärk on saavutatav ning taotleja nõustub rakendusüksuse vastavasisulise ettepanekuga. 6. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord. Määruse § 21 sätestab, kuidas toimub taotluste rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse lõike 1 kohaselt rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras. Lõige 2 täpsustab, et rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste lõpetamise projekti abikõlblikkuse perioodil. Lõike 3 kohaselt otsustab rakendusüksus taotluse rahuldamise otsuse muutmise 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist ning võib lõike 4 alusel lubada muutmist ka tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele ja muudatus on põhjendatud. 18  7. peatükk Toetuse saaja ning rakendusüksuse õigused ja kohustused Peatükis kirjeldatakse toetuse saaja kohustusi ja õigusi, rakendusüksuse kohustusi ja õigusi. Määruse § 22 kehtestab toetuse saaja õigused ja kohustused. Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt teavet ja selgitusi, mis on seotud ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. Lisaks ühendmäärusest tulenevatele kohustustele peab toetuse saaja kasutama toetust vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatule ning tagama projekti juhtimise ja eduka elluviimise rahuldamise otsuses fikseeritud tähtaegade ja tingimuste kohaselt. Määruse § 23 loetleb rakendusüksuse õigused ja kohustused. Rakendusüksusel on muu hulgas õigus kontrollida projekti elluviimist ning nõuda täiendavate andmete esitamist. Rakendusüksusel on õigus lõpetada toetuse väljamaksmine ning nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub ÜSS2021_2027, selle alusel antud määrustes või käesolevas määruses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatust. Lisaks on rakendusüksusel õigus vähendada toetuse suurust proportsionaalselt projekti taotluse rahuldamise otsuses kinnitatud maksumuse vähenemisel. Lisaks ühendmääruses sätestatule peab rakendusüksus teavitama toetuse saajat vastuvõetud otsusest, üldiselt tehakse seda koheselt peale otsuse vastu võtmist, st kas samal päeval või järgneval tööpäeval. Rakendusüksusel on lisaks kohustus säilitada vähese tähtsusega abi andmisega soetud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega 10 aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest. 8. peatükk Aruannete esitamine Peatükis kirjeldatakse, kuidas toimub toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine. Määruse § 24 sätestab aruandlust puudutavad toimingud ning nõuded. Lõige 1 näeb ette, et toetuse saaja esitab projekti vahe- ja lõpparuanded rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajal. Lõige 2 sätestab, et projekti vahearuandeid esitab toetuse saaja projekti abikõlblikkuse perioodil kaks korda 12 kalendrikuu jooksul ning projekti lõpparuande kahe kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest arvates. Lõigete 3 ja 4 kohaselt peab vahearuanne sisaldama projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut projekti edenemise kohta vastaval aruandlusperioodil, lõpparuanne kogu projekti tegevuste elluviimise ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil tehtud edusammude ja tulemuste saavutamise kohta. 19 Kooskõlas lõikega 5 kehtestab rakendusüksus projekti vahe- ja lõpparuande vormid ning seal nõutava teabe loetelu. Toetuse saajale tehakse need kättesaadavaks e-toetuse keskkonnas. Lõike 6 alusel kinnitab rakendusüksus projekti aruande või lükkab selle tagasi hiljemalt 30 tööpäeva jooksul selle saamisest arvates juhul, kui aruanne ei vasta kõnesolevas määruses sätestatud nõuetele. Lõike 7 kohaselt on rakendusüksusel õigus nõuda projekti elluviimise järgsete aruannete esitamist kolme aasta jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. 9. peatükk Toetuse maksmise tingimused Määruse 9. peatükis kirjeldatakse, millised on toetuse maksmise tingimused. Määruse § 25 toob välja toetuse maksmise tingimused. Määrusega kehtestavate tingimuste valik on suuresti tingitud kahest asjaolust. Esiteks antakse määruse toetust kas riigiabina määruse §-ga 2 lubatud üldise grupierandi määruse artiklite alusel või VTA-na. Selle tulemusel võib määruse alusel rahastatavad projektid olla rahastatud ainult riigiabina, osa tegevusi riigiabina ja osa tegevusi VTA-na või projekti kõik tegevused rahastatakse VTA-na. Teiseks on määruse §-s 9 kehtestatud maksimaalselt toetuse summalt tulenevalt on võimalikud alla 200 000 kogumaksumusega projektid, mis muudab kohustuslikuks kasutada lihtsustatud kulusid ühendmääruse § 18 lõikest 1 tulenevalt. Lõike 1 sätestab aktid, millest toetuse maksmisel juhindutakse. Lõike 1 järgi sellises projektis, milles antakse toetus ainult riigiabina grupierandi määruse alusel ning nendes projektides, milles osa tegevusi kaasrahastatakse riigiabina ja osa tegevusi vähese tähtsusega abina (VTA-na) makstakse toetust tegelike kulude alusel ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 kohaselt. See tähendab siis, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud. Lõike 2 järgi sellistes projektides, mille kõik tegevused rahastatakse VTA-na, hüvitatakse kaudseid kulusid § 7 lõikes 4 sätestatud ulatuses, mis tähendab 7% projekti otsestest kuludest, vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. Lõike 3 järgi esitab toetuse saaja maksetaotluse koos nõutud dokumentide ja tõenditega rakendusüksusele mitte tihedamini kui kord kvartalis. Lõike 4 järgi arvestatakse abikõlblike kulude ning omafinantseeringu tõendamisel ainult raamatupidamise algdokumentide alusel ja pangaülekande teel tasutud kuludega. Lõike 5 järgi tohib kuludokumendi abikõlblike kulude summa olla minimaalselt 100 eurot. Lõike 6 järgi on rakendusüksusel kohustus 30 tööpäeva jooksul menetleda esitatud kuludokumente. Vajaduse korral on rakendusüksusel õigus kuludokumente kontrollida toetuse saaja juures. Puuduste korral on rakendusüksusel õigus toetuse saajalt küsida kuludokumentides esinevate puuduste eemaldamist ja selleks täiendava tähtaja määramist. 20 10. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided Peatükk toob välja finantskorrektsioonide tegemise ja vaide menetluse läbiviimise tingimused Määruse § 26 kohaselt tehakse finantskorrektsiooni otsus ja tagastatakse toetus vastavalt ÜSS2021_2027 § 28–30 ja ühendmääruse 34–38 sätestatule. Määruse § 27 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Vaideid lahendab rakendusüksus haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse aluseks on ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrused. Käesolev määrus on täiendavalt kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;  Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 1407/2013, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes;  Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks. 4. Määruse mõjud Määruse abil on võimalik Eestisse kaasata TAIE 2021–2035 fookusvaldkondade teadmus- ja kapitalimahukad investeeringuid, mis aitavad ületada Eesti arenguväljakutseid, võimendavad väärtusahelaid ning on suure majandusliku mõju ja äripotentsiaaliga. Fookusvaldkondade prioriseerimine on oluline proaktiivseks turundus- ja müügitegevuseks. Uuel strateegiaperioodil keskendutakse eelkõige tööstusinvesteeringute meelitamisele, et anda hoogu kolmikpöördest tulenevatele võimalustele, selleks et Eestis asuks veelgi enam ettevõtete teadus- ja arenduskeskusi. Toetus suurendab välisriikide ettevõtjate motivatsiooni rajada Eestisse kontsernile tugiteenust või arendustegevust osutavaid ettevõtjaid, mis omakorda aitab Eesti välisosalusega ettevõtjatel tõusta väärtusahelas ja nii saavutada paremaid majandustulemusi. Otseselt aitab eelnõu ettevõtjatel rakendada uusi funktsioone, arendada välja uusi ja kõrge lisandväärusega tooteid ja teenuseid. Projekti raames planeeritav koostöö kutse-, rakenduskõrg- ja ülikoolidega teadus- ja arendustegevuse alal kuulub nutika spetsialiseerumise valdkondadesse. Sellest tulenevalt aitab eelnõu kaasa ka näiteks koostöösuhete tekkimisele kutse-, kõrg- ja ülikoolidega, tõhustades ja initsieerides sellega teadmiste ja tehnoloogiate siiret. 21 Määrusel on otsene mõju majandusele, aidates Eesti ettevõtjatel suurendada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet ja tõusta väärtusahelas. Määruse kaasabil loovad või laiendavad rahvusvahelised ettevõtjad oma senist tegevust Eestis ning viivad Eestis ellu innovatiivseid tegevusi, kaasates sealhulgas kohalikku tööjõudu ning koolitades neid uute funktsioonide täitmiseks vajalike oskuste ja teadmiste omandamiseks. Ettevõtjate arenduskeskuste laienemine peaks pikemas perspektiivis tagama ka suurema tööhõive ning paremad majandustulemused. Ettevõtjate paremate majandustulemustega kaasneb üldjuhul ka suurem maksutulu ja üldine ühiskonna heaolu paranemine. Määrusel on otsene sotsiaalne, samuti demograafiline mõju. Olulisena saab välja tuua, et rahvusvaheliste arenduskeskuste arendamine Eestis loob siia atraktiivseid töökohti, et kvalifitseeritud töötajad saaks ennast kohapeal maksimaalselt rakendada. Ehk siis Eestisse tekivad rahvusvaheliste kontsernide töökohad. Määrusel on ka otsene mõju regionaalarengule. Toetuse andmine on väljaspool Harjumaad üheks hindamiskriteeriumiks ning nõuded projektidele mõnevõrra madalamad (nõue püsivate töökohtade loomisel on seotud maakonnapõhise 1,25-kordse keskmise brutokuupalgaga). Eelnev loob eelduse, et taotlejate hulgas on senisest enam ka neid ettevõtjaid, kes on valmis keskuse rajama või laiendama seda väljaspool Harjumaad. See omakorda tähendaks ergutavat mõju regionaalarengule. EIS-i regionaalsete investorkonsultantide roll on välisettevõtete jätkuinvesteeringuteni ärgitamine, esmaste investeeringute maandamine regioonidesse ning välisettevõtete tagasiside andmine EIS-i välisinvesteeringute osakonna äriarenduse tiimile. Regionaalsete investorkonsultantide tegevus investorteeninduse pakkumisel hõlmab põhjalikke ja mitmekülgseid tegevusi regioonis. Ettevõtjad, mis on saanud rahastuse eelneva perioodi meetmest: ABB Tallinna regionaalse äriteeninduskeskuse arendamine Harju maakond Üleriiklikud/maakondade Arvato Financial Solutions IT-arenduskeskuse laiendamine vahelised projektid Stora Enso Tallinna finantsteenuste keskuse arendamine Harju maakond Acino Estonia OÜ tugiteenuskeskuse arendamine Põlva maakond AGA Äriteenuste Keskuse laiendamine Harju maakond Fleet Complete tugiteenus- ja arenduskeskuse loomine Harju maakond Atos Help and Interaction Center loomine Harju maakond Finnair Business Services äriteeninduskeskuse arendamine Tartu maakond Konecranes OÜ finantsteenuste arendamine Harju maakond Siemens Energy OY Nordic Engineering Center rajamine Harju maakond Linde Engineering kompetentsikeskuse loomine Harju maakond AS CGI tarkvaratoodete ja -teenuste arenduskeskuse laiendamine Põhja- ja Kesk-Euroopa üksuste jaoks Harju maakond AS KONE digitaalse kliendihaldus- ja teeninduskeskuse loomine Harju maakond Stockmann Asi tugiteenuskeskuse laiendamine Harju maakond Üleriiklikud/maakondade Unikie Tugiteenuskeskuse loomine vahelised projektid Solita arenduskeskuse käivitamine Tartus Tartu maakond Aastatel 2018–2020 EIS-i investorkonsultantide poolt Eestisse toodud investeeringute paiknemine maakonniti (mln eurot): 22  Maakond: 2018 2019 2020 Harju 226 58 117,5 Tartu 2 1,8 2 Ida-Viru 20 12,5 17 Lääne 1,3 2 Pärnu 14,3 1,8 Saare 4,9 7,5 Hiiu 0,5 Valga 0,6 Lääne-Viru 17 21,3 2 Põlva 0,4 Võru 3 Arvestades Eesti rahvastiku demograafiat ja trendi, et liikumine on toimunud seni selgelt Tallinna ja selle ümber asuva nn kuldse ringi suunas, on ka loogiline, miks enamus investeeringuid on just sellesse piirkonda maandunud. Teiste suuremate keskuste kasuks (nt Tartu) räägivad konkreetsed spetsiifilised tugevused, nagu näiteks ülikooli olemasolu ja sellest lähtuvalt teadmiste ning teadmuse olemasolu või konkreetse sektori tugevused. Suurematel keskustel on eelis lähtuvalt tugiteenuste ning ettevõtlust toetavate meetmete/ressursside olemasolule eelkõige tööjõu ja infrastruktuuri tõttu. Selleks et tagada selle meetme tõhusus ning regioonide areng, on tarvis paralleelselt arendada ka teisi olulisi ettevõtlusega ning kõrgema lisandväärtusega tootmist soodustavaid meetmeid – näiteks asjakohase haridus- ning koolitussüsteemi olemasolu, ettevõtlust soodustava ärikeskkonna arendamine, nüüdisaegsete elamispindade olemasolu. Pelgalt toetusmeetmete pinnalt on keeruline tagasi pöörata olemasolevat rahvastiku liikumise trendi – tegemist peaks olema sümbioosiga, millest kõnealune meede on üks oluline osa. Määruse üheks peamiseks sihtrühmaks on tööstussektor. Meede loob võimaluse tööstusettevõtetel ehitada Eestis üles oma põhitegevuse kõrvale arenduskeskus, kus ühe töötaja lisandväärtus on keskmisest kõrgem (insenerid ja arendustöötajad). Määrusel on mõju elu- ja looduskeskkonnale kasvuala ja ressursside väärindamise kaudu. Määrusel on otsene mõju tööhõivele, mis seotud toetatavatele projektidele seatud nõudega luua püsivad töökohad ning säilitada neid arenduskeskuses kolme aasta jooksul. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse raames antava toetuse eelarve Euroopa Regionaalarengu Fondide vahenditest on 4 000 000 eurot. Kohustusliku omafinantseeringu tagavad toetuse saajad. Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid tulusid ega lisakulusid. Määruse rakendamiseks vajalikud tegevused teeb rakendusüksus. 6. Eelnõu jõustumine Eelnõu jõustub üldises korras, st kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. 23 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021- 2027 seirekomisjonile eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Lisaks esitati määrus arvamuse avaldamiseks Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele ja ettevõtete esindusorganisatsioonidele: Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtete Assotsiatsioon ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Kooskõlastamisel esitatud märkused ja nendega arvestamine nähtub seletuskirja lisast 1. Lisa 1. Toetusmeetme, riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsete põhimõtete vaheliste seoste analüüs. Lisa 2. Kooskõlastamisel esitatud märkustega arvestamise tabel Lisa 3. Põhiõiguste harta ja PIK arvestamise kontroll-leht. Lisa 4. Riskide hindamise tabel. 24  Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri lisa 1 „Eesti 2035“ siht Horisontaalsed põhimõtted Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvatele inimestele tagatakse võrdsed võimalused meetme tegevustes osalemiseks. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks, soodustatakse puuetega inimeste värbamist. Iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud töötaja puhul, kellel on tõendatud puue või vähenenud töövõime, vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat töötajate arvu ühe täistööajaga töötaja võrra. Vajadusel kohandatakse töökoht sobivaks erivajadusega töötajale. Töötajate värbamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse edendamise põhimõtteid. Meetmes toetatud projektid võivad panustada ka erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. Sooline võrdõiguslikkus Meetmel on seos soolise võrdõiguslikkuse edendamisega teadus- ja arendustegevuste valdkonna tööhõives. TAI valdkonnas töötab Eesti majandus on ettevõtlussektoris naisi vähem kui mehi, samuti on valdkonnas sooline uuendusmeelne ja palgalõhe meeste kasuks. Projektid saavad panustada valdkonnas teaduspõhine soolise tasakaalu suurendamisse, pöörates eraldi tähelepanu sobivate naiskandidaatide leidmisele ja palgates võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost kandidaadi. Projektid peavad jälgima, et loodavatele ametikohtadele palgatud inimeste töötasu ei suurendaks ja vajadusel vähendaks soolist palgalõhet ettevõttes. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikkust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid toetust taotlema. Olenevalt projekti valdkonnast võib ka projekti väljundil olla soolisele võrdõiguslikkusele toetav mõju, vastav hinnang antakse projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. Ligipääsetavus Meetmes tuleb tagada erivajadusega (näiteks kuulmis-, nägemis- ja liikumispuue) inimestele füüsiline ja virtuaalne ligipääs kogu meetme tegevusele. Sellest tulenevalt peab nii meetmega seotud tegevuste info ja kommunikatsioon kui ka tegevuste rakendamine võtma arvesse ligipääsetavuse nõudeid ning tagama selle alates tegevuse ettevalmistamisest kuni selle lõpuni, et kõikidel inimestel oleks meetme tegevustes osalemiseks võrdsed võimalused. Projekti käigus 25 loodud tehnoloogiate puhul järgitakse universaaldisaini põhimõtteid seal, kus see on asjakohane. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: ligipääsetavuse näitaja. Regionaalne tasakaalustus Valdkonna peamisteks väljakutseteks on suured piirkondadevahelised erinevused ettevõtete konkurentsivõimes ning kapitali ja oskustega tööjõu kättesaadavuses. Oluline on, et ettevõtete võimalused tegutseda ja areneda ning võimalus pakkuda tasuvat tööd oleks eri piirkondades tagatud ühtlasemalt. „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava“. Meetme panust regionaalsete erisuste vähendamisse mõõdetakse näitajaga „Väljaspool Harjumaad loodud SKT elaniku kohta EL27 keskmisest“. Ettevõtete tootlikkus (SKT hõivatu kohta ostujõu pariteedi alusel) on selgelt kõrgem suuremate linnapiirkondadega piirkondades, ulatudes 2020. a seisuga Harjumaal 102%-ni ELi keskmisest, jäädes seevastu Lääne-, Kirde- ja Kesk-Eesti piirkonnas kõigest 51–56% vahele ning viies maakonnas lausa alla 50% (madalaim Saaremaal, 45%). Kõige kiiremas tempos lähenevad ELi keskmisele jätkuvalt Põhja- ja Lõuna- Eesti. Ülejäänud NUTS 3 piirkondade lähenemine on aastatel 2018– 2020 olnud aeglasem ega ole olnud järjepidev, Kirde-Eesti näitaja on koguni 5% võrra ELi keskmisest kaugenenud. Erandiks on siiski mitmed maakonnad, mille SKP hõivatu kohta on lähenenud ELi keskmisele kiiremas tempos, nt Põlva- Võru- ja Viljandi maakond (2 aastaga lähenenud ELi keskmisele enam kui 7%). Ettevõtete lisandväärtuse piirkondlikud erinevused on paaril viimasel aastal mõnevõrra vähenenud. Kui 2018. aastal ulatus keskmine lisandväärtus 20+ töötajaga ettevõtetes 1588 eurost Lääne-Eestis 3538 euroni Ida-Virumaal, siis 2020. aastaks oli vastav lõhe vähenenud 1663 ja 3072 euro (Põhja-Eesti) vahele. Paraku on piirkonniti ühtlasemate näitajateni jõutud ennekõike Ida-Virumaa ettevõtete lisandväärtuse vähenemise tõttu. Tuleb ka arvestada, et nendes näitajates ei kajastu piirkondlikus ettevõtluses olulist rolli mängivad mikroettevõtted. Ülaltoodut kokku võttes võib tõdeda, et regionaalne ebavõrdsus Eestis jätkub ja vajab arengutuge, millesse ka käesolev meede panustab. Meetmel on üheks hindamiskriteeriumiks toetuse andmine väljaspool Harjumaad ning nõuded projektidele mõnevõrra madalamad (nõue püsivate töökohtade loomisel on ära seotud maakonnapõhise 1,25 kordse keskmise brutokuupalgaga). Eelnev loob eelduse, et taotlejate hulgas on senisest enam ka neid ettevõtjaid, kes on valmis keskuse rajama või laiendama seda väljaspool Harjumaad. See tähendab, et meetmel on ergutav mõju regionaalarengule. Meetme raames viiakse välisinvestorid kokku kohalike omavalitsuste ja ettevõtjatega, et tuua Eesti eri piirkondadesse juurde jätkusuutlikke ja võimalikult kõrge konkurentsivõimega uusi tööandjaid. Jätkuvalt 26 arendatakse investorteeninduse regionaalse võrgustiku ja maakondlike arenduskeskuste koostööd ning toetatakse investoreid otsuste tegemiseks vajaliku informatsiooni hankimise ja asjaajamisega. Regionaalsete investorkonsultantide roll on välisettevõtete jätkuinvesteeringuteni ärgitamine, esmaste investeeringute maandamine regioonidesse. Sekkumisvõimaluste analüüs: 1) Taotlejate täiendav informeerimine ja nõustamine – võimalik on kasutada tehnilise abi ja rakendusüksuse teisi meetmeid ja teenuseid, et paremini toetusmeetme kohta infot jagada ja potentsiaalseid taotlejaid nõustada. 2) Võimekus kavandada arendavaid tegevusi – selleks on eraldi meede planeeritud, arenduskeskuste meetme eelarves sellisteks tegevusteks eelarvet ette nähtud pole. 3) Piirkonniti erinevad kvalifitseerimistingimused – töökohtade säilitamisel vähemalt viis aastat pärast töökoha esmakordset täitmist lähtutakse taotluse esitamise hetkel kehtinud 1,25-kordsest maakonna keskmisest brutokuupalgast, mille Statistikaamet on viimati avaldanud. 4) Toetusmeetme kavandamine teatud piirkondadele – probleem, mida meede aitab lahendada, on Harjumaa ja ülejäänud Eesti erinevus toetuste jagunemisel. 5) Toetuse suunamine ainult turutõrkepiirkondadesse – turutõrge on universaalne. 6) Eriprojektid ja investeeringud teatud piirkondadesse – investeeringute piirkonnaks on kogu Eesti. 7) Toetusskeemi katsetamine teatud piirkonnas – väljakujunenud meede, mis ei vaja juurutamist. 8) Piirkonniti erinevad toetusmäärad – toetusmäärad piirkonniti ühtsed. Meetme eelarve perioodiks on 4 miljonit eurot, millest saab toetust 8–10 ettevõtet. 9) Teatud piirkondadele reserveeritud teostusvahendid – erisused olemas. Erinevuse vähendamiseks on eelnõusse lisatud toetusvahendite indikatiivne regionaalne jaotus Harjumaa ja muu Eesti vahel, mille kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. Käskkirjaga kinnitatud jaotus kehtib kaks aastat taotluste vastuvõtmise alustamisest ning muutub seejärel ühiseks üleriiklikuks eelarveks. 10) Toetuse hindamisel piirkondlike boonuspunktide andmine – hinnatakse projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega. 11) Piirkonniti erinev abikõlblike tegevuste loend – erinevused puuduvad. Vt lisaks punkt 8. Panus „Eesti 2035“ näitajasse: tööjõu tootlikkus osakaaluna ELi keskmisest. Keskkond/Kliima Meetmel on positiivne mõju kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele. Meetme raames toetatakse projekte, mis vastavad 27 nutika spetsialiseerumise fookusvaldkondade eesmärkidele. Neljast fookusvaldkonnast kolm panustavad kas otseselt või kaudselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Nutikate ja kestlike energialahenduste fookusvaldkonna üldised eesmärgid on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse toel toota Eestis energiat kliimaneutraalselt, muuta Eesti energiakasutus tõhusamaks ja ressursisäästlikumaks ning panustada energia varustuskindluse tagamisse. Eesmärkide saavutamiseks on plaanis toetada projekte, mis arendavad olemasolevaid või uusi energiatootmistehnoloogiaid ning vajalikke komponente, näiteks tuule- või bioenergia valdkonnas. Toetatakse salvestustehnoloogiate ja komponentide ning digiteeritud energiasüsteemide arendamist. Täiendavalt toetatakse lahendusi, mis aitavad energiat säästa, näiteks energiasäästlike hoonete ehitustehnoloogiliste või nutikate ja säästlike transpordi- ja liikuvuslahenduste loomine, elektroonikakomponentide ning -süsteemide optimeerimine. Kohalike ressursside väärindamise fookusvaldkonna eesmärk on teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel väärindada kohalikke varusid kestlikult, elurikkusega arvestavalt ja kõrge ressursitootlikkusega, keskendudes nii esmasele kui ka sekundaarsele toormele ning võimendades bio- ja ringmajandust. Kohalike ressursside väärindamine aitab vähendada kasvuhoonegaaside heidet, mis kuluks toote transpordile. Samuti aitab fookusvaldkond kaasa ressursisäästlikkusele, kuna fookuses on tehnoloogiate ja toodete arendamine, kus kasutakse maksimaalselt ära toore ning tootmises tekkivad jäätmed. Samuti on olulisel kohal tehnoloogiate arendamine, mis aitavad tekkinud jäätmeid keskkonnasõbralikult ja ohutult käsitleda ning kõrvalsaadusi- ja jääke kasutada teisese toormena. Toetatakse ka keskkonnasõbralike toodete ja materjalide tootmist, näiteks biopõhiste materjalide tootmist. Digilahendused. Fookusvaldkonna üldine eesmärk teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse toel luua, pakkuda ja kasutada digilahendusi igas valdkonnas, kasutada andmemajandust uute ärivõimaluste loomiseks ning kindlustada turvaline küberruum. Kõnealuses fookusvaldkonnas toetatakse ka projekte ja tegevusi, mis loovad uusi lahendusi ja tehnoloogiaid energeetikas, ehituses ja transpordis ning mille eesmärk on parendada elukeskkonda, vähendada ressursikasutust ning täita Euroopa kliimaeesmärke. Sellisteks digilahendusteks võivad olla näiteks intelligentsed transpordisüsteemid (optimeerimine, ressursside parem kasutamine), intelligentsed tänavavalgustused, robotite kasutamine ja automatiseerimine, arukad energiavõrgud. Üldjuhul on uued tooted ja tehnoloogiad ressursisäästlikumad ja keskkonnasõbralikumad, põhjustavad vähem kasvuhoonegaaside heidet ja jäätmeid ning kasutavad tootmisel tekkivaid jäätmeid. 28  Panus „Eesti 2035“ näitajatesse: ressursitootlikkus, ja kasvuhoonegaaside netoheide CO2 ekvivalenttonnides. DNSH ja Meetmete mõju keskkonnaeesmärkidele ehk DNSH põhimõttele kliimakindlus vastavust on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Analüüs ei tuvastanud, et käskkirjaga hõlmatud meetmed põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele, toetatavad tegevused pigem arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse. Sellest tulenevalt puudub vajadus täiendavate leevendusmeetmete kehtestamiseks. Kliimakindluse tagamine on vajalik vaid taristuinvesteeringute korral. 29  Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Arenduskeskuste investeeringutoetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri lisa 2 KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTEGA ARVESTAMISE TABEL Arvestatud Ettepanek/märkus Esitaja /mittearvestatud põhjendus Eelnõu § 1 lõikes 1 viidatakse sekkumisele „Ettevõtja arenguprogramm“. Seletuskirjas viidatakse sekkumisele „Ettevõtja arenguprogramm“ ja ka „Ettevõtte arenguprogramm“. Kinnitatud meetmete nimekirjas on sekkumise nimeks 21.1.1.13 „Ettevõtte arenguprogramm (sh Ettevõtte arenguprogramm, Ettevõtja tootearendusprogramm, Arenduskeskuste toetus)“. Eelnõus ja Arvestatud seletuskirjas tuleb läbivalt ühtlustada sekkumise nimi. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kui sekkumise nimena soovitakse kasutada „Ettevõtja arenguprogramm“, siis tuleb ka järgmisel meetmete nimekirja muutmisel teha vastav parandus, et Rahandusministeerium tagada dokumentide kooskõla. Palume rahandusministeeriumit teavitada, kumba sekkumise nime soovitakse kasutada. Eelnõu § 4 lõikesse 3 tuleb lisada rakenduskava väljundnäitaja “Toetatavad ettevõtjad“, millesse sekkumine samuti panustab. Kõik kohalduvad näitajad peavad olema Arvestatud toetuse andmise tingimustes esitatud ning eraldi e-toetuse keskkonda sisestatud, et oleks võimalus hiljem agregeerida andmeid kõigi näitajate lõikes erieesmärgi tasandil. Eelnõu § 4 lõiget 5 tuleb täiendada selliselt, et oleks üheselt arusaadav, et Arvestatud näitaja „Toetuse saaja täistööajaga töötajate arvu kasv“ puhul on 30 tegemist ühendmääruse mõttes projekti spetsiifilise näitajaga. Seletuskirjas lk 2 tuleb parandada seos, mis kirjeldab toetuse panust riigieelarve tulemusvaldkonna vastava meetme programmi Arvestatud tegevustesse. Eelnõus § 4 lg 8 ja seletuskirjas lk 2 kirjeldatud seosed on erinevad. Aprillis 2023 tegi Rahandusministeerium mitteametlikus kooskõlastusringis järgmise kommentaari: „Eelnõu eelarve on 4 mln eurot ERFist. See on ka seletuskirjas välja toodud. Küll aga tekitab veidi muret omafinantseeringu määr eelnõu §-s 9 ja kas sellise mudeli Selgitame, et oleme järgi on võimalik plaanitud analüüsinud perioodi omafinantseering meetmes „koju 2014 – 2020 tuua“. Nimelt EIS/MKMi algsete meetmete taotluste eelarve jaotuse kalkulatsioonide järgi rahuldamise otsuste on selles alasekkumises plaanis 4 mln keskmisi eur toetust ja 6 mln eur toetusmäärasid, omafinantseeringut ehk siis toetuse milleks osutus 38% osakaal peaks olema keskmiselt mitte projektide rohkem kui 40%. Eelnõu § 9 järgi on Rahandusministeerium abikõlblikest toodud erinevatele tingimustele kuludest ning see vastavate taotlejate puhul erinevad annab aluse eeldada, määrad, aga ka kõige väiksemate et ka perioodil toetuse määrade puhul on toetuse 2021–2027 jääb osakaalud nt 50, 65, 25, 40, 50, mille taotluste keskmine on rohkem kui 40% ning rahuldamise otsuste tõenäoliselt võib ka mõni toetuse keskmine toetuse minna mitte minimaalse toetuse määra määr 40% piiridesse. järgi.“ Hetkel on ametlikult kooskõlastamiseks esitatud TATis toetuse määrad samad, selgitusi kommentaari osas lisatud ei ole. Seega juhime veelkord tähelepanu, et hoiaksite meetme omafinantseeringu mahul silma peal. Eelnõu sõnastusest loeb välja, et Regionaal- ja Arvestatud taotluste vastuvõtmine tuleks peatada Põllumajandusministeerium kogu meetmes ka enne kahe aasta möödumist ja isegi siis, kui näiteks ühest territoriaalsest grupist (Harjumaa) on laekunud taotlusi kogu meetme eelarve mahus, kuigi teises 31 territoriaalses grupis (muu Eesti) taotlusi ei ole esitatud. Palun korrigeerida § 13 lõige 4 sõnastust nii, et oleks üheselt arusaadav, et taotlusvooru territoriaalsele grupile (muule Eestile) ei peatata enne kahe aasta möödumist või ainult juhul kui territoriaalse grupi (muu Eesti) menetluses olevate taotluste summa saab võrdseks indikatiivse regionaalse jaotuse eelarve osaga. Kaubanduskoda tänab võimaluse eest Eesti Kaubandus- avaldada arvamust arenduskeskuste Tööstuskoda investeeringutoetuse andmise tingimuste ja korra kohta. Kaubanduskojal ei ole täiendavaid kommentaare eelnõu kohta. Palun parandada § 2 lg 2 p.2 viidet: 2) Riigi Tugiteenuste Keskus Arvestatud üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2–6 5 sätestatud juhtudel, sest 01. juulist jõustunud grupierandi määruse muudatus lisas veel ühe välistuse Toetust antakse sellistele Arvestatud ehitustöödele, mida ei liigitata ehitamiseks ehk rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku tähenduses. See tähendab, et toetada saab lihtsamaid parendustöid, mis ei vaja ehitusteatist ega ehitusluba. Sellisel juhul ei ole tegemist taristuinvesteeringuga, mille puhul on vajalik kliimakindluse tagamine. Seega on ettepanek eelnõust vastavad kohustused välja jätta ning § 12 lg 4 kustutada. Kuna toetuse andmisel küsitakse § 12 Arvestatud lg 3 p 21 alusel kinnitust, siis tuleks lg 5 kustutada, sest vastasel juhul võib taotleja järeldada, et ta peab toetuse saamiseks läbi viima "ei kahjusta oluliselt" hindamise. Kuna meede juba panustab nutika spetsialiseerumise valdkonda ning kehtestatud on ka välistused, siis ei pea hindamist tegema. Selguse huvides võiks seega viite juhendile kustutada. Taotlusvooru materjali juurde saab üles laadida teabelehe, mis tutvustab kinnistuse andmiseks 32 taotlejale nimetatud põhimõtet (lisatud antud e-kirjale). Soovitame üle vaadata kasutatavad Arvestatud terminid (näiteks kasutatakse eelnõu § 22 lg 2 p 6 lõppsaaja mõistet, kuid lõppsaajaid selles meetmes ei ole; seletuskirjas Euroopa Liidu õiguse peatükis on viidatud struktuuritoetuse seaduse aluseks olevatele EL määrustele, kuid ilmselgelt 2021- 2027 perioodil ei ole STS enam asjakohane ega kohaldatav). Kooskõlastame määruse eelnõu Kliimaministeerium Arvestatud märkusteta. Aga juhin mitteametlikult tähelepanu, et riskide hindamise tabelis lisas 3 olev tekst keskkonnamõjudega arvestamise kohta pole kooskõlas määruse eelnõuga. Esiteks määruse eelnõu kohaselt ei tehta projektipõhist DNSH hindamist. Teiseks on viited valedele määruse eelnõu punktidele. Kolmandaks pole seletuskirja lisas 2 DNSH hindamise tulemusi Meie kommentaarid puudutavad Võrdõiguslikkuse Arvestatud ainult seletuskirja lisa 1 ( Meetme kompetentsikeskus mõjud riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja sihtidele ning ÜSM artiklis 9 nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele). Selgituseks: Lahtris 1 kirjeldatud tekst (mõju võrdsetele võimalustele) kordab praegu soolise võrdõiguslikkuse mõju analüüsi teksti ja ei kirjelda tegevuste mõju võrdsele kohtlemisele. Soovitame üle vaadata tabelis esitatud võrdsete võimaluste (sh diskrimineerimise vältimise) ja soolise võrdõiguslikkuse mõju analüüsi sõnastused ja lähtuda kompetentsikeskuse poolt mitteametlikus kooskõlastusringis tehtud sõnastustest. Teeme ettepaneku sõnastada seletuskirja lisas 1 lk 24 esitatud võrdsete võimaluste ja soolise võrdõiguslikkuse mõju hinnangud järgmiselt: 33 1. Võrdsed võimalused (sh diskrimineerimise vältimine) Ühiskonna erinevatesse gruppidesse kuuluvatele inimestele tagatakse võrdsed võimalused meetme tegevustes osalemiseks. Puuetega inimestele võrdsete võimaluste loomiseks, soodustatakse puuetega inimeste värbamist. Iga abikõlblikkuse perioodil tööle asunud töötaja puhul, kellel on tõendatud puue või vähenenud töövõime, vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses toodud nõutavat töötajate arvu ühe täistööajaga töötaja võrra. Vajadusel kohandatakse töökoht sobivaks erivajadusega töötajale. Töötajate värbamisel järgitakse võrdse kohtlemise ja mitmekesisuse edendamise põhimõtteid. Meetmes toetatud projektid võivad panustada ka erinevate ühiskonnagruppide võimalustesse osaleda tööelus ja elukestvas õppes ning tegeleda ettevõtlusega, juhul kui projektide sisuks on uute tehnoloogiate, teenuste ja toodete väljatöötamine, mis selliseid võimalusi pakuvad. Panus Eesti 2035 näitajasse: hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik. 2. Sooline võrdõiguslikkus Meetmel on seos soolise võrdõiguslikkuse edendamisega teadus- ja arendustegevuste valdkonna tööhõives. TAI valdkonnas töötab ettevõtlussektoris naisi vähem kui mehi, samuti on valdkonnas sooline palgalõhe meeste kasuks. Projektid saavad panustada valdkonnas soolise tasakaalu suurendamisse, pöörates eraldi tähelepanu sobivate naiskandidaatide leidmisele ja palgates võrdsete kandidaatide puhul alaesindatud soost kandidaadi. Projektid peavad jälgima, et loodavatele ametikohtadele 34 palgatud inimeste töötasu ei suurendaks ja vajadusel vähendaks soolist palgalõhet ettevõttes. Toetusmeetme teavitustegevuse abil on võimalik tõsta naisettevõtjate teadlikkust võimalikest toetusmeetmetest ning julgustada naisettevõtjaid toetust taotlema. Olenevalt projekti valdkonnast võib ka projekti väljundil olla soolisele võrdõiguslikkusele toetav mõju, vastav hinnang antakse projekti taotluses. Panus Eesti 2035 näitajasse: soolise võrdõiguslikkuse indeks. 35