Valikumetoodika kooskõlastamine

TEGEVUSE „KAASAVA HARIDUSE PÕHIMÕTETE RAKENDAMINE PERIOODIL 2021-2027“ TAOTLUSTE HINDAMISJUHEND I. ÜLDSÄTTED 1. Juhendi eesmärk on sätestada meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ tegevuse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021-2027“ (edaspidi tegevus) raames esitatud toetuse taotluste hindamisjuhend hindamiskomisjoni liikmetele ja ekspertidele. 2. Hindamiskomisjon juhindub taotluste hindamisel: 1) Haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ (edaspidi toetuse andmise tingimused); 2) tegevuse hindamiskomisjoni töökorrast; 3) käesolevast juhendist. 3. Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonnas taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. Taotluste menetlemise korraldab Riigi Tugiteenuste Keskuse kõrghariduse ja teaduse talitus (edaspidi rakendusüksus). 4. Taotlusi hindab konsensuslikult rakendusüksuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis on eelnevalt kooskõlastatud rakendusasutusega. Hindamisele eelneb vähemalt ühe hindamiskomisjoni liikme poolt taotluse analüüs. 5. Hindamiskomisjoni töö korraldamist taotluste hindamisel reguleerib rakendusüksuse poolt kinnitatud „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ taotluste hindamiskomisjoni töökord (edaspidi töökord). II. TOETUSE ANDMISE EESMÄRK JA SELLE RAKENDAMISE OODATAVAD TULEMUSED 6. Toetuse andmise eesmärk on suurendada üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, noorsootööasutuste ja huvikoolide (edaspidi haridusasutus) võimekust rakendada kaasava hariduse põhimõtteid. Kaasava hariduse põhimõtete rakendamise all mõeldakse käesoleva määruse raames kõiki tegevusi, mis on suunatud mistahes erivajadusega inimese tavapärases õppe- ja noorsootöös osalemise toetamisele ning selles osalemise suurendamisele läbi õppekeskkonna parendamise. 7. Toetust antakse projektile, millega panustatakse eesmärgi saavutamisse ja mille raames tehakse ühte või mitut järgnevatest tegevustest: 1) ostetakse haridusasutustele hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamiseks, tugiteenuste osutamiseks, õppimiseks või noorsootöö teenuste osutamiseks vajalike õppe-või abivahendeid või õppematerjale või-vara; 2) ostetakse haridusasutustele kaasava hariduse põhimõtte rakendamiseks vajalikku sisustust või seadmed; 3) tehakse haridusasutuse kinnistul või hoonetes kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks vajalikke ehitustöid. 8. Toetuse andmine panustab meetmete nimekirja väljundnäitaja „kaasava hariduse põhimõtete rakendamiseks toetust saavate haridusasutuste arv“ saavutamisse. Toetuse 1  andmise tulemusel peab projekt panustama vähemalt ühte tegevusse. Näitaja sihttase aastaks 2029 on 180. III. TAOTLUSTE HINDAMINE 9. Taotlusi hinnatakse käesoleva hindamismetoodika osas IV toodud nelja (4) valikukriteeriumi alusel. 10. Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane) sammuga 0,5 punkti. Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised: 1) „mitterahuldav“ (1), 2) „rahuldav“ (2), 3) „hea“ (3), 4) „väga hea“ (4), 5) „suurepärane“ (5). 11. Valikukriteeriumitele on kehtestatud osakaalud koondhindest (lävendid). 1) Valikukriteeriumi 1 osakaal on 30% koondhindest; 2) Valikukriteeriumi 2 osakaal on 40% koondhindest; 3) Valikukriteeriumi 3 osakaal on 20% koondhindest; 4) Valikukriteeriumi 4 osakaal on 10% koondhindest. 12. Iga valikukriteeriumi hinne on hindamiskomisjoni liikmete konsensuslik keskmine hinne ja see on aluseks valikukriteeriumi osakaalu määramiseks koondhindest. 13. Valikukriteeriumite koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta peale koma. 2 IV. VALIKUKRITEERIUMITE KIRJELDUS 14. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised:: Kriteeriumi Valikukriteeriumi Valikukriteerium osakaal Valikukriteeriumi hindeskaala ja hindamisküsimused kirjeldus koondhindest Hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane), kas Hinnatakse projekti - projekti tegevused ja oodatavad tulemused toetavad eesmärgi ja tegevuste oluliselt meetme eesmärgi ning prioriteetse suuna ELi vastavust käesoleva vahendite kasutamise eesmärgi saavutamist; määruse §-s 2 - projekti eesmärkide ning nende saavutamiseks 1. projekti eesmärgi ja tegevuste nimetatud toetuse planeeritud tegevuste vahel on olemas selge ja andmise eesmärgile ja vastavus meetme määruse §-s 2 loogiline seos, tegevuste ajakava on realistlik ning arvestamist samas nimetatud toetuse andmise teostatav; paragrahvis nimetatud eesmärgile ja arvestamine samas - projekti eesmärgipüstituse kvaliteet (sh eesmärkide Eesti 2035, paragrahvis nimetatud strateegia põhjendatus ja selgus ning tuginemine olukorra valdkondlike Eesti 2035 ning 30% analüüsile ja statistikale või uuringutele) on arengukavade ja Haridusvaldkonna arengukava võimalikult kõrge; rakenduskava 2021-2035 ja Noortevaldkonna - projekt on antud meetme eesmärkidest lähtuvalt väga erieesmärgi sihtidega arengukava 2021-2035 sihtidega oluline, projekti eesmärgid vastavad meetme ning horisontaalsete ning horisontaalsete põhimõtetega eesmärkidele ning projekt panustab oluliselt meetme põhimõtetega, sh – 30% koondhindest; tegevuse väljundnäitaja sihttaseme saavutamisse; sisaldab hinnanguid - projekt on täielikult kooskõlas valdkondlike taotleja koolivõrgus strateegiate ja arengukavadega (sh Eesti elukestva hariduslike õppe strateegia 2020, Eesti infoühiskonna arengukava erivajadustega laste 2020, ELi majanduskasvu strateegiaga „Euroopa õppe korraldusele 2020“ ning konkurentsivõime kavaga „Eesti 2020“), pöörates eraldi tähelepanu projekti elluviimisel 3  hariduslike erivajadustega laste kaasamise tavakoolidesse arvestamisega ning nendele vajalike tingimuste loomisega. Hinnatakse kas Hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 hetkeolukorra (suurepärane), kas: kirjeldus on põhjalik, - hetkeolukorra kirjeldus on põhjalik ning arvestab kaardistades ära kõik sihtrühma vajadustega ning kaardistab tegeliku kaasava hariduse olukorra; põhimõtte - kavandatavad tegevused, tehtavad muudatused on rakendamist piiravad asjakohased ja arvestavad õpilaste arvuga ning selle asjaolud ning kõikides muutustega kuni vähemalt aastani 2030 ning 1) projekti ja tegevuste põhjendatus selle taotleja 40% arvestavad samuti muudatusteks vajalike ja – 40% koondhindest territooriumil olemasolevate vahenditega; paiknevates - kavandatavad tegevused on põhjendatud arvestades haridusasutustes ning hetkeolukorda ja tegevuste mõju analüüsi, tegevuste tegevuskava vastab realistlikkust ja teostatavust; hetkeolukorra - taotluse ettevalmistamisel on kaasatud kogukond, sh kirjelduses toodud erivajadustega inimeste liidud ja ühendused; probleemidele ja - projekt on vajalik ja tulemuste saavutamine on kitsaskohtadele. realistlik. Hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 Hinnatakse kas valitud (suurepärane), kas: lahendused - investeeringuobjektide ning soetuste valik on probleemide 2) projekti kuluefektiivsus – 20% põhjendatud ja asjakohane; lahendamiseks on 20% koondhindest - tegevuste kavandamisel on vajadusel kaasatud kõige optimaalsemad erivajadustega inimeste liitusid ja ühendusi; ning - projekti kuluefektiivsust ja kulude põhjendatust kuluefektiivsemad. (projekti tegevuste, tulemuste ja eesmärkide vastavust 4  eelarvele) ja nende maksumuse realistlikkust on analüüsitud. Hinnatakse skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 Hinnatakse taotleja ja (suurepärane), kas: vajadusel kaasatud - koolipidaja finants-, organisatoorne ja partneri suutlikkus projektijuhtimise võimekus võimaldab projekti projekti ellu viia. Kas eeldatavalt kõrgel tasemel ellu viia, sh on tagatud on loodud vastavate eelarve, moodustatud meeskond ja kaasatud partneril 3) toetuse taotleja suutlikkus projekti pädevustega 10% on potentsiaali ja võimekust projekt ellu viia; ellu viia – 10% koondhindest meeskond, kas on - projekti riskid on hinnatud ja kavandatud on tegevusi tagatud eelarve ja nende maandamiseks; korraldus. Kas riskide - koolipidaja on võimeline projekti tulemusena rajatut maandamistegevused käigus hoidma; on kaardistatud. - taotlejal on võimekus projekti omafinantseeringu tasumiseks. 5 V. HINDAMISPROTSESS 15. Iga taotlust hindavad vähemalt pooled hindamiskomisjoni liikmed. 16. Rakendusüksus võib vajadusel kaasata hindamiskomisjoni esimehe nõusolekul hindamisprotsessi täiendavaid eksperte, kelle eksperthinnanguid hindamiskomisjon projektide hindamisel arvestab. 17. Taotlust hindavad eksperdid täidavad hinnatud taotluse konsensusliku hindamislehe ja lisavad selle e-toetuse keskkonda. 18. Juhul kui valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 50% koondhinde maksimumsummast, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus. VI. RAHASTAMISETTEPANEKU TEGEMINE 19. Rahuldamisele kuuluvad nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis on saanud koondhindeks valikukriteeriumide alusel vähemalt 50% koondhinde maksimumsummast. 20. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 20 VIITED 1) Haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“; 2) Tegevuse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ hindamiskomisjoni töökord; 3) Tegevuse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ taotluse konsensuslik hindamisleht. 6  Haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määruse nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ taotluste hindamiskomisjoni töökord I. ÜLDOSA 1. Juhendi eesmärk on sätestada meetmete nimekirja meetme 21.4.8.1 „Õpivõimalused ja hariduse korraldus“ tegevuse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021-2027“ (edaspidi tegevus) hindamiskomisjoni töökord. 2. Toetatavate projektide hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt rakendusasutusega. 3. Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte. 4. Hindamiskomisjoni liige peab olema kompetentne ning erapooletu ja sõltumatu hinnatavate projektide, taotlejate ja partnerite suhtes. Hindamiskomisjoni liikmeks ei või olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või karistusseadustiku § 209, 210, 211, 212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud (perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 21 lg 4). Nimetatud nõudele vastavust kontrollib rakendusüksus enne hindamiskomisjoni moodustamist. 5. Hindamiskomisjon lähtub oma töös: a. haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määrusest nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ (edaspidi meetme määrus); b. käesolevast töökorrast, sh korra lisadest. 6. Hindamiskomisjoni ülesanded on toodud meetme määruse §-des 15-17. 7. Hindamiskomisjoni kuulub vähemalt viis liiget, kellele on määratud asendusliikmed. Juhul kui hindamiskomisjoni liige ei saa hindamiskomisjoni koosolekul mõjuvatel põhjustel osaleda, lepib ta asendamise kokku asendusliikmega. Sellisel juhul laienevad asendusliikmele kõik hindamiskomisjoni liikme õigused ja kohustused. 8. Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest (Lisa 1 Sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni). Kui selgub, et hindamiskomisjoni liikmel on mõne hinnatava taotluse osas huvide konflikt, siis ta annab viivitamatult hindamiskomisjoni juhile ja rakendusüksusele kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tekkinud huvide konfliktist teada või protokollitakse see koosolekul, ja hindamiskomisjoni liige taandab ennast antud taotluse hindamisest. 9. Hindamiskomisjoni tööd juhib käesoleva töökorra alusel hindamiskomisjoni juht, kes nimetatakse rakendusasutuse ettepanekul hindamiskomisjoni liikmete hulgast. Komisjoni esimehe äraolekul täidab tema ülesandeid komisjoni aseesimees. 10. Juhendis toodud sätete täitmise eest vastutavad Riigi Tugiteenuste Keskuse hariduse ja teaduse talituse (edaspidi rakendusüksus) juhataja ning hindamiskomisjoni liikmed. 1  II. HINDAMISKOMISJONI KOOSOLEKUD 11. Hindamiskomisjoni koosolekut juhib hindamiskomisjoni esimees. Esimehe äraolekul juhib koosolekut hindamiskomisjoni aseesimees. 12. Hindamiskomisjoni koosolekud taotluste hindamiseks toimuvad vastavalt laekunud taotlustele selliselt, et vastavalt TATi tingimusele saaksid taotlused menetletud kuni 60 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamisest rakendusüksusele. 13. Hindamiskomisjoni koosoleku päevakord ja toimumise aeg kinnitatakse komisjoni esimehe või tema äraolekul komisjoni aseesimehe poolt. 14. Vähemalt 10 tööpäeva enne koosoleku toimumist edastab rakendusüksus hindamiskomisjoni liikmetele info koosoleku toimumisest ning selle vormist (koosolek võib toimuda ka elektrooniliselt) koos hinnatavate taotluste nimekirjaga. 15. Hindamiskomisjon on otsustuspädev, kui koosolekul osalevad hindamiskomisjoni liikmed, kes on taotlust hinnanud ja täitnud konsensusliku hindamislehe. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Kui häälte arv jaguneb komisjoni liikmete vahel võrdselt, on otsustavaks hindamiskomisjoni esimehe hääl. Nõutud kvoorumi puudumisel korraldatakse uus koosolek sama päevakorraga 14 kalendripäeva jooksul alates nõutud kvoorumi puudumise tõttu ära jäänud koosolekust. 16. Hindamiskomisjoni otsused protokollitakse. Protokolli märgitakse vähemalt taotlusi hinnanud hindamiskomisjoni liikmed, hinnatud taotlused ja iga taotluse puhul hindamisest taandatud liikmed. Koosoleku protokollimise eest vastutab rakendusüksus. 17. Rakendusüksuse töötaja võib hindamiskomisjoni koosolekul osaleda teabe jagamise ja selgituste andmise eesmärgil ning protokollijana. Rakendusüksuse töötajal hindamiskomisjonis hääleõigust ei ole. 18. Hindamiskomisjoni tehnilise teenindamise tagab rakendusüksus, s.h taotluste hindamise osas korraldab taotluste kättesaadavaks tegemise hindamiskomisjoni liikmetele, valmistab ette hindamiseks vajalikud materjalid, sõlmib ekspertidega lepingud ning laseb neil allkirjastada sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonid. III. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD PROJEKTIDE ANALÜÜS 19. Rakendusüksus edastab taotlused enne hindamiskomisjoni toimumist vähemalt ühele hindamiskomisjoni liikmele analüüsimiseks. Taotluste analüüside jaotamise kava kooskõlastab rakendusüksus hindamiskomisjoni esimehega. Analüüsi käigus on hindamiskomisjoni liikmel õigus esitada taotlejatele küsimusi. Küsimuste ja vastuste vahendamise hindamiskomisjoni liikme ja taotlejate vahel korraldab rakendusüksus. 20. Analüüside tulemusena koostatakse taotlejatele vajadusel hindamiskomisjoni esildised taotluste korrigeerimiseks viisil, mis tagab toetatava projekti elluviimisel parima võimaliku lahenduse hariduse ja noorsootöö kättesaadavuse parandamiseks antud piirkonnas, tagab maksimaalse kasusaajate arvu, kuluefektiivsuse ning valitud lahenduste optimaalsuse. Rakendusüksus teavitab taotlejaid hindamiskomisjoni märkustest ja esildistest. 2 21. Analüüside tulemused kajastatakse hindamiskomisjoni protokollis, mille allkirjastab hindamiskomisjoni esimees ja see saadetakse hindamiskomisjoni liikmetele teadmiseks. 22. Korrigeeritud taotlus esitatakse rakendusüksusele hiljemalt kahe kuu jooksul teavituse esitamisest. IV. NÕUETELE VASTAVAKS TUNNISTATUD TAOTLUSTE HINDAMINE 23. Hindamine viiakse läbi peale taotluse analüüsimist ja korrigeeritud taotluse esitamist. 24. Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse koostatud valikumetoodika järgi. Iga taotlust peavad hindama vähemalt pooled hindamiskomisjoni liikmetest. Kui mõnda taotlust ei saa hinnata vähemalt pool hindamiskomisjonist, siis annab antud projekti osas hinnangu hindamiskomisjoni liikme asendusliige. 25. Hindamiskomisjon lähtub hindamisel järgmistest kriteeriumitest: 1) projekti eesmärgi ja tegevuste vastavus meetme määruse §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärgile ja arvestamine samas paragrahvis nimetatud strateegia Eesti 2035ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 ja Noortevaldkonna arengukava 2021-2035 sihtidega ning horisontaalsete põhimõtetega – 30% koondhindest; 2) projekti ja tegevuste põhjendatus – 40% koondhindest; 3) projekti kuluefektiivsus – 20% koondhindest; 4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 10% koondhindest. 26. Iga hinnatava taotluse kohta täidavad taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed konsensusliku hindamislehe (Lisa 2), kuhu märgitakse valikukriteeriumite lõikes taotlusele antud punktid ja põhjendused antud punktide kohta. Hindamislehe allkirjastavad kõik taotlust hinnanud hindamiskomisjoni liikmed. Hindamiskriteeriumite sisu ja maksimaalne punktide arv on kajastatud töökorra lisas 2. Punkte antakse sammuga 0,5. Hindamisleht peab olema aritmeetiliselt korrektselt täidetud. Kui mõnes hindamiskriteeriumis jääb hinne kõrgeimast hindest madalamaks, siis peab olema hindamiselehele lisatud asjakohane põhjendus. 27. Hindamiskomisjon teeb rakendusüksusele ettepaneku lävendi ületanud taotluste rahuldamiseks. Põhjendatud juhtudel võib hindamiskomisjon teha rakendusüksusele ettepaneku taotluse osaliseks või kõrvaltingimustega rahuldamiseks vastavalt käesoleva määruse §-le 20. Juhul kui § 17 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumide alusel on taotlus saanud koondhindeks vähem kui 50% koondhinde maksimumsummast, siis tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus ning taotlejal on õigus esitada uus taotlus. 28. Hindamiskomisjoni juht esitab taotluste hindamise kohta protokolli koos hindamiskomisjonis täidetud hindamislehtedega rakendusüksusele hiljemalt 10 tööpäeva jooksul hindamiskomisjoni toimumisest. VIITED 1) Haridus- ja teadusministri 16.11.2023 määrus nr 43 „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“; 2) Sõltumatuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni; 3) Tegevuse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ hindamisjuhend; 3 4) Tegevuse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ konsensuslik hindamisleht. 4  Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Meie 27.11.2023 nr 11.4-31/23/3781-1 Munga tn 18 50088, Tartu maakond, Tartu linn Valikumetoodika kooskõlastamine Vastavalt määruse „Kaasava hariduse põhimõtete rakendamine perioodil 2021–2027“ § 17 lõikele 2 rakendusüksus kooskõlastab valikumetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega. Palume kooskõlastada hindamisjuhend ja hindamiskomisjoni töökord ning palume rakendusasutuse ettepanekut hindamiskomisjoni liikmete määramiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Meesak-Seesmaa teenusekoordinaator Lisa: Lisa 1Hindamisjuhend 2023 Lisa 2 Hindamiskomisjoni töökord Kristel Meesak-Seesmaa 6632046 [email protected] Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340