HTM-i ministri käskkiri

Saatja: "Urve Vool" <[email protected]> Saaja: "Kaja Kruus" <[email protected]> Teema: HTM-i ministri käskkiri Kuupäev: 2023-11-24 12:10 Kaidi ütles, et saadaksin sulle – palun rega – HTMi kk juba kinnitatud 09.11.2023, aga DELTAs ei ole ja meile saadetud ka ei ole – leidsin ise Aitäh, Urve MINISTRI KÄSKKIRI 09.11.2023 nr 1.1-2/23/303 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ elluviimiseks Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ tegevuse „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ elluviimiseks kõrghariduse valdkonnas (lisatud). 2. Määran Haridus- ja Noorteameti käskkirja punktis 1 nimetatud tegevust ellu viima. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas minister  Lisa 1 KINNITATUD haridus- ja teadusministri käskkirjaga „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses“ elluviimiseks“ “Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses” toetuse andmise tingimused Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel. 1. Reguleerimisala 1.1. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi ja meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ rakenduskavaga kooskõlas oleva sekkumise 21.4.4.21 „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses – Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia“ rakendamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda kõrghariduse valdkonnas. 1.2. Käesoleva käskkirja alusel toetatavad tegevused on käsitletavad strateegiliselt oluliste tegevuste kogumina Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 2 punkti 5 ning Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõike 1 punkt 8 tähenduses’’. 1.3. Meetme rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi Sotsiaalsem Eesti erieesmärgi (e) „muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, tõhusamaks ja tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu“ saavutamisele. 1.4. Tegevustega panustatakse riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ (edaspidi „Eesti 2035“) strateegilisse sihti „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ ning Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide saavutamisse, mida mõõdetakse arengukava strateegilise eesmärgi näitajaga „Baastasemest kõrgema taseme digioskustega 16–74 aastaste osakaal (%)“. 1.5. Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid. Aluspõhimõtete hoidmist ja sihi saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel hinnatakse „Eesti 2035“ tegevuskava näitajatega “Kolmanda taseme haridusega 25-34-aastaste osatähtsus“, „Eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25–64a) osakaal“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ja „Ligipääsetavuse näitaja“. Toetatavates 1  tegevustes järgitakse 2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud läbivaid valikukriteeriume ja –metoodikat. 1.6. Mõisted IT Akadeemia1 on Eesti riigi, ülikoolide, kutsekoolide ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ettevõtete koostööprogramm IKT-ga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ning vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. IT Akadeemia toel edendatakse IKT teadust, IKT kõrg- ja kutsehariduse tasemeõpet ning täiendusõpet. Inseneriakadeemia on Eesti riigi, õppeasutuste, ettevõtete ja erialaliitude koostööalgatus inseneeria valdkonnaga seotud hariduse kvaliteedi tõstmiseks ja vajaliku tööjõuressursi tagamiseks ning valdkonna populaarsuse suurendamiseks. Tööstusmagistrantuur on magistriõppe õppetöö vorm, mille raames korraldatakse üliõpilastele praktilist õpet asutuse või ettevõtte reaalses töökeskkonnas õppekava õpiväljundite saavutamiseks. Õpet rakendatakse kõrgkooli, üliõpilase ja praktikakoha koostöös. Õpisündmus on koondnimetus täiendusõppe tegevustele (seminar, koolitus, töötuba, konverents, arenguprogramm, õppevisiit, õppereis jne, sh veebi vahendusel toimuvad digiõppe õpisündmused, samuti rahvusvahelised ja/või välisriikides toimuvad õpisündmused), mis ei ole õppekavapõhised ja mille lõpetamisel ei väljastata dokumenti. 1.7. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus 1.7.1. Toetuse andmise eesmärk on, et inseneeria2 ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia3 valdkondades kõrgharidustaseme õpe ja lõpetajate arv vastaks tööturu vajadustele. 1.7.2. Tegevuse tulemusena kasvab toetatavates valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ja lõpetajate erialased teadmised ja oskused on kooskõlas tööturu vajadustega. 2. Toetatavad tegevused Punktis 1.7 nimetatud eesmärgi saavutamiseks rahastatakse käesoleva käskkirja alusel järgmiste tegevuste elluviimist: 2.1. Inseneeria valdkonna arendustegevused kõrghariduses Rahastatakse inseneeria valdkonnas õpet pakkuva partner-kõrgkooli tegevusi õppetegevuse kitsaskohtade lahendamiseks koostatud tegevuskavast lähtuvalt. Tegevuskava hõlmab tegevusi, 1 https://harno.ee/it-akadeemia-programm 2 Inseneeria valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis piiritletud järgmiste prioriteetsete õppekavarühmade kaudu: keemiatehnoloogia ja -protsessid, elektrienergia ja energeetika, elektroonika ja automaatika, mehaanika ja metallitöö, mootorliikurid, laevandus ja lennundustehnika, mujal liigitamata tehnikaalad, materjalide töötlemine (klaas, paber, plast ja puit), mujal liigitamata tootmine ja töötlemine, ehitus ja tsiviilrajatised ning tehnika, tootmise ja ehituse interdistsiplinaarne õppekavarühm. Lisaks arvestatakse prioriteetide hulka Tartu Ülikooli mujal liigitamata füüsikaliste loodusteaduste õppekavarühma bakalaureuseõppe õppekava Füüsika, keemia ja materjaliteadus ning magistriõppekava Materjaliteadus ja tehnoloogia. 3 Informatsiooni- ja kommunikatsiooni (IKT) valdkond on antud toetuse andmise tingimuste kontekstis informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogiate õppevaldkond vastavalt ISCED liigitusele. 2 mille eesmärk on tulevaste üliõpilaskandidaatide arvu suurendamine, õppe kaasajastamine vastavaks tööturu ootustele ja õpingute katkestamise vähendamine. Üliõpilaskandidaatide arvu suurendamisel on eriline tähelepanu naisüliõpilaste sihtrühmal. Üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks tehakse tegevusi, mis tõstavad noorte teadlikkust inseneeria valdkonnas pakutavast õppest, tööturu võimalustest ja kasvatavad huvi tehniliste erialade vastu. Partneritest kõrgkoolid töötavad koos üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste, tööandjate ja erialaliitudega võimalikele tulevastele sisseastujatele välja valik- ja ettevalmistuskursuseid koos õppematerjalidega ning teevad muid tegevusi valdkonna tutvustamiseks ja noortes huvi äratamiseks. Kõrgharidusõppe tööturu ning ühiskonna ootustele vastavuse suurendamiseks ajakohastatakse olemasolevaid ja vajadusel töötatakse välja uusi õppekavasid (õppesuundi) ja/või uusi õppeaineid ning -mooduleid. Rahastatakse nii olemasolevate kui ka uute õppekavade (õppesuundade) ja/või õppeainete ning -moodulite alusel õppe pakkumist. Õppe praktilisuse suurendamiseks tehakse koostööprojekte erinevate koolide õpilaste ja üliõpilastega. Rahastatakse õppevara, sh digitaalse õppevara väljatöötamist ja koostamist, ülikoolivälise kompetentsi, sh rahvusvahelise, kaasamist arendustegevustesse ning uute õppejõudude värbamist, teiste õppetöö läbiviimist toetavate, programmi tegevuste elluviimist toetavate töötajate värbamist ja ettevõtetest praktikutest spetsialistide kaasamist õppetöösse. Akadeemilise järelkasvu kindlustamiseks toetatakse õppejõudude professionaalset arengut sh osalemist erialastel ja didaktikaalastel koolitustel. Erilist tähelepanu pööratakse alustavatele õppejõududele, sh nooremteaduritele, hõlbustades nende kohanemist. Katkestamise vähendamiseks korraldatakse õppurite edasijõudmist toetavaid tegevusi, sh parendatakse õppurite tugisüsteemi, nt mentorluse, individuaalse juhendamise ja nõustamise ning tasanduskursuste pakkumine jms. 2.2. IKT valdkonna arendustegevused kõrghariduses Rahastatakse IKT valdkonnas õpet pakkuvate avalik-õiguslike ülikoolide tegevusi lähtuvalt õppe kitsaskohtade lahendamiseks koostatud vastavasisulistest tegevuskavadest. Tegevuskava hõlmab tegevusi, mille eesmärk on õppekavade arendamine, õpetamise võimekuse suurendamine ja akadeemiliste töötajate toetamine, üliõpilaste väljalangevuse vähendamine, tulevaste üliõpilaskandidaatide arvu suurendamine. Õppetöö ajakohastamiseks ja õppekavade arendamiseks kaasajastavad partnerid koostöös tööandjate, erialaliitude ja vilistlaste esindajatega IKT valdkonna kõrgharidusõppe esimese ja teise astme õppekavasid sh töötatakse välja uusi mooduleid ja mikrokvalifikatsioone. Tasemeõppe õppekavade arendamine hõlmab õppekorralduse ajakohastamist vastavalt õppurite vajadusele ja kaasaegsete õpetamise metoodikate kasutuselevõttu eesmärgiga muuta õpe paindlikumaks, praktilisemaks, õppijate ja tööturu vajadustest lähtuvamaks. Tasemeõppe õppekavade ja loodud mikrokvalifikatsioonide rakendamise toetamiseks luuakse uut ja kaasajastatakse olemasolevat digitaalset õppevara. Õppe vastavuse suurendamiseks tööturu vajadustega arendatakse ja uuendatakse ettevõtete ja ülikoolide koostöömudeleid (nt tööstusmagistrantuur) ning rakendatakse neid õppe läbiviimisel. Partnerid kaasavad IKT valdkonna ettevõtteid ja nende töötajaid õppetöö läbiviimisel, juhendamisel, praktikakohtade pakkumisel jne. Õpetamise võimekuse tagamiseks ja akadeemiliste töötajate toetamiseks korraldatakse IKT 3 erialaõppejõudude jt õppetööd läbiviivate spetsialistide osalemist erialastel, eriala didaktika ning metoodika koolitustel ja õpisündmustel ning osalemist konverentsidel ja õppereisidel; võimaldatakse ligipääs arenduskeskkondadele ja professionaalsetesse koolituskeskkondadesse. Eestis töötavatele välisõppejõududele pakutakse eesti keele õpet tasemel, mis toetab töötamist eestikeelses keskkonnas. Õpetamise võimekuse suurendamiseks ja õppemahu kasvatamiseks kaasatakse täiendavat akadeemilist personali õppetöö läbiviimisse. Akadeemilistele töötajatele sh alustavatele IKT eriala õppejõududele pakutakse kohanemiseks ning õppejõu tööks vajalike oskuste arendamiseks mentori tuge, koolitusi, juhendamist, tagasisidestamist jne. Lisaks kaasatakse IKT erialade õpetamisesse ettevõtetes töötavaid spetsialiste. Katkestamise vähendamiseks pakutakse esimese ja teise astme üliõpilastele edasijõudmist toetavaid tegevusi, mille väljatöötamisel ja pakkumisel arvestatakse erinevate sihtrühmadega. Motiveeritud üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamiseks teeb partner koostöös üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja tööandjatega tegevusi, mis tõstavad noorte teadlikkust IKT valdkonnas pakutavast õppest ning tööturu võimalustest. Tegevused on suunatud mh naisüliõpilaste toomiseks IKT õppevaldkonda kõrgharidusõppe 1. astmele. Horisontaalsed põhimõtted tegevuste elluviimisel Tegevused 2.1 ja 2.2 on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13– 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile. Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Sihtrühmadele suunatud tegevustes, loodud teenustes ja õppevaras ning tulemuste levitustegevustes jälgitakse vastavust vähemalt WCAG 2.1 nõuetele4 ja tagatakse inimestele ligipääsetavus nelja peamise erivajaduse – liikumis-, nägemis-, kuulmis- ja intellektipuue – lõikes. Toetatud tegevustega seotud sündmuste läbiviimisel järgitakse ligipääsetavuse nõudeid nii enne sündmust, sündmuse ajal kui ka peale sündmust. Sealhulgas on kogu projektiga seonduv info ja kommunikatsiooni nii füüsiliselt kui ka digitaalselt ligipääsetav5. Õppevara, e-teenuste loomisel, turundus- ja levitustegevustes järgitakse soolise võrdõiguslikkuse6 ja võrdse kohtlemise põhimõtteid7, sh ligipääsetavuse põhimõtteid. 3. Tulemused 3.1. Punktis 2.1. nimetatud tegevuste elluviimise tulemusena kasvab inseneeria valdkonnas toetatud prioriteetsete õppesuundade arv ja prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppurite osakaal, sh naiste osakaal, kõigist õppuritest, ning väheneb õpingute katkestamine esimesel aastal. 3.2. Punktis 2.2. nimetatud tegevuse elluviimise tulemusena kasvab IKT valdkonnas õppivate 4 WCAG 2.1 nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG 2.1) (w3.org) 5 Ligipääsetavus Mis on ligipääsetavus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 6 Sooline võrdõiguslikkus Mis on sooline võrdõiguslikkus? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 7 Võrdne kohtlemine Mis on võrdne kohtlemine? | Kompetentsikeskus (sm.ee) 4  üliõpilaste, sh magistrantide arv ning naiste osakaal kõrgharidusõppe 1. astmes, väheneb õpingute katkestamine, kasvab lõpetamisefektiivsus ning õppe sisu ja kvaliteet on paremas vastavuses tööandjate vajadustega lõpetajate erialastele teadmistele ja oskustele. 3.3. Punktis 2 nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega: Näitaja liik Näitaja nimetus Alg- Vahe- Siht- Selgitav teave ja mõõtühik tase sihttas tase 2022 e 2029 2025 Tulemus Prioriteetsetes 22,5% Ei 24% Inseneriakadeemia eelmääratletud Meetmete - näitaja õppesuundades (2020) kohaldu prioriteetsetes õppesuundades õppivate õppijate õppivate kutse- ja kõrghariduse nimekirja osakaal (% kõigist õppurite osakaal kõigist kutse- ja näitajad8 õppijatest) kõrghariduse õppuritest (ISCED tasemed 4-7). Prioriteetsed õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. Allikas: EHIS. Väljund- Toetatud 0 2 3 Loetakse inseneriakadeemia meetme näitaja prioriteetsete raames toetatud õppesuundasid kutse- õppesuundade arv ja kõrghariduses (ISCED 2013 järgi tasemed 4-7) Allikas: partnerite tegevuskava aruanne. TAT Tegevus Inseneeria 31,1% 28% 25 % Loetakse inseneeria valdkonnas spetsiifilised 2.1. valdkonna esimese (2022) õppivaid õppijaid ja katkestajaid ning näitajad astme esimese aasta nende andmete pealt arvutatakse õppetöö katkestajate katkestajate osakaal. osakaal, % Allikas: EHIS. Tegevus Prioriteetsetes 12% 13% 14% Eelmääratletud prioriteetsetes 2.1 õppesuundades (2022) õppesuundades õppivate üliõpilaste õppivate õppijate osakaal kõigist üliõpilastest (ISCED osakaal (% kõigist tasemed 6-7). Prioriteetsed õppijatest) õppesuunad näitaja tähenduses: 1) tehnikaalad; 2) tootmine ja töötlemine; 3) arhitektuur ja ehitus. Allikas: EHIS Tegevus Kõrghariduse IKT 23,4% 22% 20% Loetakse kõrghariduses IKT 2.2. valdkonna esimese (2022) valdkonnas õppivaid õppijaid ja astme esimese aasta katkestajaid ning nende andmete pealt katkestajate arvutatakse katkestajate osakaal. osakaal,% Allikas: EHIS. Tegevus IKT valdkonna 432 600 700 Loetakse IKT valdkonna 2.2. õppekavadel (2022) õppekavadele vastuvõetud üliõpilasi vastaval aastal magistritasemel. Allikas EHIS. vastuvõetud magistrantide arv Tegevus Naisüliõpilaste 25% 32% 35% Loetakse esimese astme IKT 2.2. osakaal IKT (2022) valdkonna õppekavadel õppivaid valdkonna esimese naissoost üliõpilasi ja arvutatakse astme õppekavadel, nende osakaal kõigist esimese astme % üliõpilastest. Allikas: EHIS 8 Meetmete nimekirja näitajate täpsem mõõtmismetoodika jm andmed on kirjeldatud Rahandusministeeriumi koostatud perioodi 2021-2027 näitajate metoodikas. 5 4. Rakendusasutus ja -üksus 4.1. Rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium. 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija ja/või partner(id) 5.1. Tegevuse elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet (Harno, edaspidi ka elluviija). 5.2. Alategevust 2.1. viivad partneritena ellu Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikakõrgkool ja Eesti Lennuakadeemia. 5.3. Alategevust 2.2. viivad partneritena ellu Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Tallinna Ülikool. 6. Juhtimine 6.1. Elluviijat nõustab tegevuse 2.1. juhtimiseks Insenerihariduse valdkonna edendamise juhtnõukogu, tegevuse 2.2. juhtimiseks IT Akadeemia programmi juhtkomisjon. 6.2. Juhtnõukogu ja -komisjoni kooseisu ja töökorra kinnitab haridus- ja teadusminister oma käskkirjaga. 6.3. Juhtnõukogu ja -komisjoni ülesandeks on: 6.3.1. nõustada elluviijat ja rakendusasutust, lähtudes tegevuste eesmärkidest, sh teha ettepanekuid toetatavate tegevuste ja eelarvete kavandamiseks; 6.3.2. kooskõlastada partnerite pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve; 6.3.3. kooskõlastada tegevuste vahe- ja lõpparuanded; 6.3.4. teha elluviijale ja partneritele kooskõlas käesoleva käskkirja punktis 1.5 eesmärkidega ettepanekuid tegevuskavade ja eelarve muutmiseks. 6.4. Juhtnõukogul ja -komisjonil on õigus moodustada temaatilisi alamtöörühmi ja kaasata eksperte. 7. Sihtrühm 7.1. Punktis 2 toodud tegevuste sihtrühmad on: 7.1.1. õppeasutused st üldhariduskoolid, kutseõppeasutused ja kõrgkoolid; 7.1.2. õppurid, st üldhariduskoolide õpilased, inseneeria, IKT ja teiste valdkondade kutseõppurid ja üliõpilased; 7.1.3. õpetajad, st kõrgkoolide akadeemilised töötajad inseneeria ja IKT valdkonnas ning inseneeria ja IKT valdkonna erialadel õppetööd läbiviivad ja õpet toetavad spetsialistid 6  ning üldhariduskoolide õpetajad, sh tehnoloogiaõpetajad. 8. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 1. mai 2023 kuni 31. august 2029. 9. Tegevuste eelarve 9.1. Tegevuse „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduse“ kogueelarve aastateks 2023- 2029 on 34 048 900 eurot, mida rahastatakse järgmiselt: Euroopa Sotsiaalfondist 23 834 230 eurot (70% kogumaksumusest) ja riiklik kaasfinantseering 10 214 670 eurot (30% kogumaksumusest). Tabel 2. Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia valdkonna eelarve tegevuste lõikes: Tegevused Eelarve 2023-2029 2.1. Inseneeria valdkonna arendustegevused 21 490 000 kõrghariduses 2.2. IKT valdkonna arendustegevused kõrghariduses 12 558 900 KOKKU 34 048 900 10. Kulude abikõlblikkus 10.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 10.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 10.2.1. otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-s 16 ja § 21 lõikele 3; 10.2.2. ülejäänud abikõlblikud kulud 40% ulatuses abikõlblikest otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse §-le 21 lõigetele 1 ja 3-6; 10.2.3. kulu, mis on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021– 2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) § 2 sätestatud kohustuste täitmisega. 10.3. Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks: 10.3.1. hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost; 7 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord 11.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 4. 11.2. Makse aluseks olevaid dokumente ja tõendeid, kui toetust makstakse tegelike kulude alusel, esitatakse vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus. 11.3. Lõppmakse saamiseks esitatakse makse aluseks olevad dokumendid koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 12. Elluviija ja partnerite kohustused 12.1. Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud: 12.1.1. korraldama TATi juhtimisega seotud tegevused sh tegevuste planeerimise, aruandluse, täiendavate analüüside tellimise, juhtnõukogu ja -komisjoni, temaatiliste alamtöörühmade ja ekspertide töö korraldamise, tulemuslikkuse hindamise jne; 12.1.2. kinnitama TATi elluviimisega seotud korrad ja juhendid kahe kuu jooksul peale TATi käskkirja kinnitamist või vajadusel kahe kuu jooksul peale TATi muudatuste kinnitamist; 12.1.3. koostama ja esitama rakendusasutusele TATi järgmis(t)e eelarveaasta(te) tegevuste kirjelduse sh partnerite pikaajalised tegevuskavad ja eelarve kulukohtade kaupa kinnitamiseks jooksva aasta 20. novembriks, erandina TATi käivitamisel kolme kuu jooksul pärast TATi käskkirja kinnitamist; 12.1.4. kaasama iga-aastase TATi tegevuskava kooskõlastamisse TATi juhtnõukogu ja - komisjoni; 12.1.5. esitama punktis 12.1.2 ja 12.1.3 nimetatud dokumendid peale nende kinnitamist viie tööpäeva jooksul rakendusüksusele infoks; 12.1.6. esitama rakendusasutuse nõudmisel TAT eelarve jagunemise aastate ja eelarveartiklite kaupa; 12.1.7. viima ellu tegevusi vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele, ajakavale ja eelarvele; 12.1.8. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 15. jaanuariks; esimese eelarveaasta väljamaksete prognoos tuleb esitada 15 tööpäeva jooksul TAT kinnitamisest. Juhul, kui maksetaotlus erineb rohkem, kui 25% võrra esitatud prognoosis, on elluviija kohustatud esitama korrigeeritud prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas. 12.2. Partner peab täitma lisaks TAT-s nimetatud tegevustega seotud kohustustele ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–9 ja 13−15 ja § 11 nimetatud kohustusi. 8 12.3. Partnerid kohustuvad koostama pikaajalised tegevuskavad, iga-aastased tegevuskavad ja eelarve elluviija poolt kehtestatud vormil. 12.4. Elluviija ja partnerid järgivad riigihanke korraldamisel riigihangete seadust. 13. Aruandlus 13.1. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga). Vahearuanne peab olema eelnevalt juhtnõukogudega kooskõlastatud e-kirja teel ning vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon: 13.1.1. punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitaja ala- või ületäitmise kohta; 13.1.2. ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest; 13.1.3. hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele; 13.1.4. ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ette võetud abinõudest. 13.2. Elluviija esitab rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuanne peab olema eelnevalt kooskõlastatud juhtnõukogudega e-kirja teel ning lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutule olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035 eesmärkide ning „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ja puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele. 13.3. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 13.4. Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 13.5. Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 14. ESF+ tegevustes osalejate aruandlus 14.1. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021– 2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5. 14.2. Punktis 14.1. toodud kohustused rakenduvad järgmistele punktis 2 nimetatud tegevustele, mille käigus tuleb koguda osalejate andmeid järgmiste sihtrühmade kohta: 9  14.2.1. tegevus 2.1. ja 2.2 raames vähemalt 32 akadeemilist tundi kestvatel õpisündmustel osalevad õppejõud jt õppetööd läbiviivad spetsialistid; 14.2.2. tegevustes 2.1 ja 2.2 raames vähemalt 32 akadeemilist tundi kestvatel õpisündmustel osalevad üliõpilased. 14.3. ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. 15. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39. 16. Vaiete lahendamine 16.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3. 16.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2. 16.3. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaiet lahendavale asutusele esitamisest. 10