Matsi sadama kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine - Veeteede Amet

Failid

Sisu (failidest)

Tere, Edastan teile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel Varbla valla Matsi sadama kinnistu detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks. Lugupidamisega Anna Palusalu Varbla Vallavalitsuse arengu- ja keskkonnanõunik [email protected] 449 6496 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ EEP001313, 26.03.2008, rg-kood 10439501 Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel +372 730 8260, e-post [email protected] Töö nr DP-36-16 Matsi küla Varbla vald Pärnumaa MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING I köide Huvitatud isik: Varbla Vallavalitsus Büroo juhataja: Evelyn Jallai Vastutav spetsialist: Roman Smuškin volitatud arhitekt 7 Planeerija: Janne Vaine Tartu 2017 MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS Ι SELETUSKIRI 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK ....................................................... 4 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS................................................................... 5 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED ............................ 6 4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK ................................................................. 7 5. PLANEERINGULAHENDUS .................................................................................................. 8 5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine ........................................................................... 8 5.2. Krundi ehitusõigus ........................................................................................................ 9 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine ................................................................................... 9 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded .......................................................................................... 10 5.5. Paadisadam ................................................................................................................ 10 5.5.1. Teenindatavad ujuvvahendid................................................................................. 11 5.5.2. Sildumisrajatised................................................................................................... 11 5.5.3. Teenindusrajatised ................................................................................................ 12 5.6. Liiklus- ja parkimiskorraldus ........................................................................................ 12 5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted...................................................................... 12 5.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad ........................................................................... 13 5.8.1. Veevarustus .......................................................................................................... 13 5.8.2. Tuletõrje veevarustus ............................................................................................ 13 5.8.3. Reoveekanalisatsioon ........................................................................................... 14 5.8.4. Sademeveekanalisatsioon .................................................................................... 14 5.8.5. Elektrivarustus ...................................................................................................... 15 5.8.6. Välisvalgustus....................................................................................................... 15 5.8.7. Sidevarustus ......................................................................................................... 15 5.8.8. Soojavarustus ....................................................................................................... 16 5.9. Ehitistevahelised kujad................................................................................................ 16 5.10. Vertikaalplaneerimise põhimõtted.............................................................................. 16 5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks .................................. 16 5.12. Kultuurikeskkonna analüüs ....................................................................................... 18 5.13. Servituutide määramise vajadus ............................................................................... 25 5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine............................... 26 5.15. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus ..................................................................................................... 26 5.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ........................... 27 5.17. Planeeringu rakendamise tingimused........................................................................ 27 6. KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE .................... 28 ΙΙ GRAAFILINE OSA 1. Situatsiooniskeem joonis 1 2. Olemasolev olukord joonis 2 3. Kontaktala plaan joonis 3 4. Põhijoonis joonis 4 5. Tehnovõrgud joonis 5 6. Sidevarustuse skeem väljaspool planeeringuala joonis 5.1 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 2 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu 7. Illustreeriv joonis joonis 6 ΙΙΙ LISAD 1. Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsus nr 77 Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine 36 2. Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsuse nr 77 lisa 1 „Keskkonnamõju strateegilise hindamise ja Natura hindamise algatamata jätmine Matsi külas Matsi Sadama kinnistu planeeringualal (eelhinnang) 38 3. Muinsuskaitseameti 02.11.2015. a kiri nr 1.1-7/2515-1 43 4. Varbla Vallavalitsuse 30.11.2016. a korraldus nr 311 „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ 44 5. Varbla Vallavalitsuse 20.02.2017. a korraldus nr 346. Varbla Vallavalitsuse 30.11.2016. a korralduse nr 311 „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ muutmine 47 6. Varbla Vallavalitsuse 20.02.2017. a korralduse nr 346 lisa 48 7. Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni 10.03.2017. a tehnilised tingimused nr 249690 51 8. Telia Eesti AS 10.03.2017. a telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 28093117 52 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 3 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu 1. PLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED JA EESMÄRK Detailplaneeringu koostamise algataja on Varbla Vallavolikogu ning planeeringu koostamise korraldaja Varbla Vallavalitsus. Detailplaneering koostatakse Varbla vallas Matsi külas Matsi sadama kinnistule (registriosa nr 2381506, katastritunnus 86301:006:0116, pindala 16 941 m², sihtotstarve 100% tootmismaa). Detailplaneeringu koostamise vajadus Detailplaneeringu olemasolu tagab Matsi sadama-ala ruumilise planeerimise terviklikkuse. Planeeritavate hoonete ja rekonstrueeritava võrgukuuri laiendamise jaoks vajaliku ehituskeeluvööndi vähendamine saab toimuda üksnes läbi detailplaneeringu. Eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Matsi sadama kinnistul asuvate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine, funktsionaalselt tervikuna toimivaks puhkealaks vajalike rajatiste planeerimine, autoparkla, paatide veeskamiskoha, joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide jt rajatiste planeerimine ning maa juhtotstarbe muutmine. Lähtedokumendid • Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine (Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsus nr 77); • Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad (Varbla Vallavalitsuse 30.11.2016. a korraldus nr 311); • „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu lähteseisukohad“ muutmine (Varbla Vallavalitsuse 20.02.2017. a korraldus nr 356). Alusplaan • Detailplaneeringu eskiisi koostamisel on aluskaardina kasutatud Geodeesia 24 OÜ (litsentsid: nr 751 MA, EEG000265) poolt 31.10.2016 a koostatud geoalust täpsusastmega 1:500 (töö nr 1171-16). Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud alusmaterjalid • Varbla valla üldplaneering (kehtestatud Varbla Vallavolikogu 11.11.1999. a otsusega nr 1) • Matsiranna osaüldplaneering • Pärnu maakonnaplaneering (kehtestatud Pärnu maavanema korraldusega 21.12.1998) • Koostatav Pärnu maakonna planeering (vastu võetud Pärnu maavanema 24.08.2016. a korraldusega nr 1-1/16/809) • Koostatav Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering (vastu võetud Pärnu maavanema 14.09.2015. a korraldusega nr 1-1/15/409) • Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (kehtestatud Pärnu maavanema 20.05.2003 korraldusega nr 80) • Varbla valla ehitusmäärus Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 4 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu 2. OLEMASOLEVA OLUKORRA ISELOOMUSTUS Planeeringuala, mis hõlmab Matsi sadama kinnistut, asub Matsi külas Varbla vallas Pärnu maakonnas Läänemere ääres. Kinnistu on Varbla valla omandis. Käesoleva töö koostamise ajaks ei ole Matsi sadamat kantud riiklikku sadamaregistrisse. Samas on sadamat kasutatud ja kasutatakse ka praegu paatide hoidmiseks ja vette laskmiseks, kuid lainetus kannab sadamaalale pidevalt liiva ja muudab aluste sildumise ja vette laskmise ebamugavaks. Paatide vette laskmiseks tagurdavad autod liivarannale, millega rikutakse randa. Hetkel kasutatakse kinnistut puhke-, kultuuri- ja vabaajaürituste paigana. Matsi sadama kinnistu on hoonestatud. Krundil paikneb viis hoonet, mis vastavalt Ehitisregistri andmetele on kõik kasutamise otstarbelt kalamajandushooned (12717). 5 4 2 3 1 Skeem 1. Olemasolevad hooned • püüniste kuur (hoone nr 1 ja 5) • mõrrakuur (hoone nr 2) • kala vastuvõturuum (hoone nr 3) • valvurimaja (hoone nr 4) Allolevas tabelis on toodud andmed planeeringualal paikneva krundi kohta. Tabel 1. Olemasolev olukord Aadress / nimetus Pindala m² Katastriüksuse Ehitisealune pindala, m² sihtotstarve (Ehitisregister) Püüniste kuur – 183 m² Mõrrakuur – 40 m² Matsi sadam 16 941 m² 100% tootmismaa Kala vastuvõturuum – 50 m² Valvurimaja – 39 m² Püüniste kuur – 159 m² Sadamakai – 296 m² Hooned on ehitatud 1950-1951 aastatel ja praeguseks halvas seisukorras. Püüniste kuure on aeg-ajalt kasutatud avalike ürituste korraldamiseks, kuid ülejäänud hoonete seisukord on väga Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 5 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu halb ja nende kasutamine kohati isegi ohtlik. Kõik olemasolevad hooned jäävad ranna ja kalda ehituskeeluvööndisse. Lisaks hoonetele asub kinnistul sadamakai. Läänemere rannakividele on valatud betoonist kai (Ehitisregistri kood - 220466815), mille otsas asub rannajoonega paralleelne ca 20 m maakividest muul. Viimane pole päästnud randumisala tormide käigus mereliivaga täitumast. Matsi sadamakohta ümbritsevad liivarannad ning see koht on avatud loode- ja edela- suunalisele tormilainetusele. Hetkel on kaitagune ala oma maksimaalses 1 m süvises sobiv vaid väikepaatidele, kuid see ei vasta enam lähiaastate kasutusvajadusele. Jalutusplatvormiks, õngitsemiseks ja mõningate täienduste järel paatide slipina sobiv rajatis on see tänaseni. Olemasolev juurdepääs planeeringualale toimub Varbla vallale kuuluvalt Vana Matsi teelt (nr 8630004) krundi idaküljes. See kinnistut poolitav asfaltkattega sissesõidutee ulatub kuni betoonist sadamakaini. Juurdepääsu kinnistule markeerivad kaks massiivset ja butafoorset väravaposti, millest lähtuvad kahes suunas kiviaia fragmendid. Valdavalt on tegemist lageda rannaäärse alaga, vaid kinnistu idakülg on kohati kadakatega kaetud ning krundi kirde- ja kagunurgas esineb segapuistu üksikute puude ja isetekkelise võsaga. Kõlvikuliselt moodustab valdava enamuse maa-alast looduslik rohumaa. Maapind on tasase reljeefiga ja ühtlase langusega mere suunas. Absoluutkõrgused veepiirist (10. 2016) kuni Vana Matsi teeni jäävad vahemikku 0,08 – 5,11. Suurem osa alast jääb siiski üle 1 m samakõrgusjoone. Planeeringualal on olemas elektriühendus maakaabelliinide ja õhuliiniga. Samuti on geoalusel näidatud side õhuliin kinnistu idapoolsel küljel, kuid täpsustatud, et looduses õhuliini ei esine. Planeeritaval alal kehtivad seadusjärgsed kitsendused: • Vana Matsi tee kaitsevöönd mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 20 m (vastavalt Matsiranna osaüldplaneeringule); • elektri maakaabelliini kaitsevöönd 1 m; • elektri õhuliini kaitsevöönd mõlemal pool liini telge 2 m; • mere kaitsevööndid: ranna veekaitsevöönd 20 m; ranna ehituskeeluvöönd 100 m; ranna piiranguvöönd 200 m. Vastavalt Veeseaduse (RT I 1994, 40, 655) § 10 lg 4 p 1 järgi puudub avalikult kasutataval veekogul sadamas kallasrada. Olemasolev olukord on näidatud joonisel 2. 3. PLANEERINGUALA KONTAKTVÖÖNDI FUNKTSIONAALSED SEOSED Planeeringuala asub Varbla valla edelapiiril, Läänemere ääres, ca 8 km kaugusel valla keskusest Varbla külas. Matsi sadama kinnistu külgneb lõunasuunal Kalevi-I kinnistuga (86301:006:0293, 100 % maatulundusmaa), idasuunal püsikattega munitsipaalteega (8630004 Vana Matsi tee, 86301:006:0192, 100% transpordimaa), põhjaküljel Svenssoni kinnistuga (86301:006:0310, 100% maatulundusmaa) ning läänest Läänemerega. Planeeringuala vahetu kohtaktvöönd on põhja- ja lõunasuunal hõredalt hoonestatud. Svenssoni kinnistul asub kaks hoonet (ehitisregister: kaluri elamu – 103026148 ja suveelamu - 120727961). Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 6 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Teised lähiala hooned jäävad planeeringualast kaugemale. Vana Matsi tee idapoolses küljes asub metsaga kaetud ala (Ööbiku kinnistu, kü tunnus 86301:006:0311, 100% maatulundusmaa), mis Varbla valla üldplaneeringu järgselt on reserveeritud puhkeasutuste maaks. Matsi sadama kinnistust põhjapoole jäävad alad on üldplaneeringuga ette nähtud kaitsemetsa alaks ning supelrandade reservmaaks (juhtotstarve sotsiaalmaa). Vastavalt Pärnu maakonnaplaneeringule jääb Matsi sadama maaüksus lääneranniku majandusruumi, mis on puhkemajanduslikult kasutatav rannikuvöönd. Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ alusel kuulub planeeringuala rannikuvööndi puhkealasse, riikliku tähtsusega Sõmeri-Raespa väärtusliku rannikumaastiku alla. Pärnumaa lääneosa tuntuim ja kauneim supelrand on lauge liivase põhjaga Matsirand koos telkimisalaga, mis asub planeeritava ala põhjapoolses lähipiirkonnas (Matsiranna puhkeala eraldab Matsi sadama kinnistust Svenssoni maaüksus). Matsi sadama väljaarendamisega moodustavad need alad koos ühtse avalikult kasutatava puhkekompleksi, mis loob nii Varbla vallale kui piirkonnale laiemalt suure lisandväärtuse. Kinnistult avaneb ilus vaade merele ja Sõmeri tuletornile (planeeringualast edelas). Matsi sadama ja Sõmeri tuletorni vaheliselt alalt kulgeb Kihnu väina merepargi piir. Rannikuäärse vallana on Varbla vald huvitatud avanemisest merele. Selle soodustamiseks on Varbla valla üldplaneeringus Matsi sadama kinnistu reserveeritud sadamaalaks. Matsi sadamaala juurde on reserveeritud veeala sadama akvatooriumina, 200 m laiusena tavalisest veepiirist1. Kalarikas rannikumeri on hea kalapüügikoht nii rannakaluritele kui harrastuskalameestele. Koostamisel olevas Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringus on Matsi sadam märgitud väikesadamana, mille rajamist kavandatakse ja mille kasutusotstarvet nähakse kalapüügi, mereturismi ja merepääste valdkonnas ning veeskamiskohana. Koostamisel olevas Pärnu maakonna planeeringus on Matsi sadam kantud tehnilise taristu kaardile kui perspektiivne väikesadam sügavusega 2,5 m või üle selle. Varbla valla üldplaneeringu alusel asub planeeringuala kaldaulatuse piirist mere pool. Üldplaneeringuga ei ole määratud korduvüleujutuse ala, mille tõttu ehituskeeluvööndi algus on 1 meetri samakõrgusjoonest 100 m. Sellest tulenevalt asub planeeringuala osaliselt ehituskeeluvööndis. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed on toodud joonisel 3. 4. ÜLDPLANEERINGU MUUDATUSE ETTEPANEK Varbla valla üldplaneeringus on Matsi sadama-ala sihtotstarbeks määratud sadamate reservmaa. Juhtotstarve on tootmismaa. Detailplaneeringuga soovitakse muuta maakasutuse sihtotstarvet vastavalt: üldkasutatav maa 50%; tootmismaa 40%, ärimaa 10%. Tegemist on munitsipaalomandisse kuuluva maaga, kuhu planeeritakse lisaks sadamale avalike ürituste läbiviimise paika. Võimalik, et antud kinnistu rekonstrueeritavaid hooneid on tulevikus võimalus välja rentida. 1 Matsi sadama akvatooriumi piiride määramine (Vabariigi Valituse 28.08.2001. a vastu võetud määrus nr 286) Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 7 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Käesolev detailplaneering vajab Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist planeeritavate hoonete (mitte ainult sadama toimimiseks vajalike funktsioonide tõttu) ehitamiseks ja ühe rekonstrueeritava hoone üle 1/3 esialgse mahu laiendamiseks, et kavandada sinna lisaks ruumid tualettidele, pesemisruumidele, külastuskeskusele, infopunktile, köögile ja/või kioskile. Peale Matsi sadama kuulub Varbla vallale ka Jaagu sadam. Erinevalt Matsi sadamast puudub viimasele avaliku juurdepääsu võimalus. Matsi sadama kui avaliku sadamaala arendamine tõstab nii Matsiranna kui ka Varbla valla üldist puhkepiirkonna väärtust. Sadama süvendamine ja renoveerimine on oluline nii kohaliku elu kui ka turisminduse arengus. 5. PLANEERINGULAHENDUS Detailplaneeringuga tehakse üldplaneeringu muutmise ettepanek planeeritud maakasutuse juhtotstarbe osalise muutmise ja ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Rannaäärne elu- ja külastuskeskkond on atraktiivne, soodustades mereturismi ja kohaliku ettevõtluse arengut ning merekultuuripärandit kantakse edasi. Sadam on oluline tagamaks väljapääsu merele ning maabumisvõimalust merelt maale – seega on sadam oluline ka merepääste võimekuse tagamisel. Matsi sadam on kavandatud väikesadamana. Sadamaseaduse (RT I 2009, 37, 251) mõistes on väikesadam sadam või sadama osa, kus osutatakse sadamateenuseid alla 24-meetrise kogupikkusega veesõidukitele. Sadamasse on planeeritud paatide sildumine ja hoidmine ning kala töötlemist seal ette ei nähta. Konkreetsed teenused, mida hakatakse sadamas pakkuma ja sadamasse sisenevate laevade lubatud maksimaalne suurus määratakse sadama eeskirjaga vastavalt Sadamaseaduse § 12. Detailplaneeringu põhilahendus näeb ette maksimaalselt kolme kinnistul paikneva hoone rekonstrueerimise (s.h ühe rekonstrueeritava hoone juurdeehitise) ja uushoonestuse võimaluse kuni kahele ehitisele. Lisaks on planeeritud parkla sõiduautodele ja bussidele ning manööverdusala veesõidukite haagistele ja päästeautole. Paatide sildumiseks on planeeritud ujuvsillad ja aluste vettelaskmiseks paadislipp. Sildumisvõimaluse andmiseks vajab olemasolev sadamakai korrastamist ning paatide kaitseks tormilainetuse ja liiva sadamasse kandumise eest on kai lõunapoolsele küljele kavandatud muul-lainemurdja. Hoonete üldised kasutamise funktsioonid on toodud põhijoonise eksplikatsioonis. Detailplaneeringu üks eesmärkidest on Matsi sadama kinnistu arendamine puhkealana. Vabaõhuürituste ja -tegevuste tarvis on krundile kavandatud eraldi rekreatsiooniala. Antud piirkonnas on võimalik ühendada tantsu- ja istumisala (u 100 inimesele). Näiliselt säilib olemasolev looduslik olukord, kuid puhkeala merepoolne serv vajab tantsuplatsina tugevdatud pinnasega muruala ning istumisala osas rajada parandatud pinnasega muruala (vt joonis 4). Sadama akvatoorium on määratud 200 m laiusena tavalisest veepiirist. Väikesadama rajamisel on vajalik tagada vee sügavus 2,5 m või üle selle. 5.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga olemasolevaid krundipiire ei muudeta. Maakasutuse bilanss on toodud tabelis 2. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 8 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Tabel 2. Maakasutuse bilanss PLANEERINGUEELNE PLANEERINGUJÄRGNE Aadress Pindala, Sihtotstarve* Aadress Pindala, m² Sihtotstarve* m² Matsi sadama 16 941 m² 100% T Matsi 16 941 m² 50% Üm (kü 86301:006:0116) (sadamate sadama 40% T reservmaa) 10% Ä *Maakasutuse sihtotstarbed: T, 003 – Tootmismaa; Üm, 017– Üldkasutatav maa; Ä, 002 - Ärimaa 5.2. Krundi ehitusõigus Seadusjärgne ehituskeeluvöönd planeeringualal on 100 m 1 m samakõrgusjoonest. Planeeringuga tehakse ettepanek olemasoleva Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamiseks joonisel 4 näidatud asukohas. Planeeritud vähendatud ehituskeeluvööndis on ehitustegevus lubatud vaid kavandatud hoonestusalade ulatuses. Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi maakasutuse sihtotstarve, 2) krundi kasutamise sihtotstarve, 3) hoonete suurim lubatud arv maa-alal, 4) hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala, 5) hoonete suurim lubatud suletud brutopind 6) hoonete lubatud maksimaalne kõrgus. Krundi ehitusõigus on tabelina toodud joonisel nr 4. Planeeringualale on ette nähtud järgmised rajatised: - slipp; - kai; - muul-lainemurdja; - parkimisalad; - manööverdusala-teenindusplats. Merre ulatuvate rajatiste veealused osad paiknevad Matsi sadama akvatooriumil. 5.3. Krundi hoonestusala piiritlemine Detailplaneeringuga on kavandatud neli hoonestusala. Rekonstrueeritavate hoonetena nähakse olemasolevaid püüniste kuure (joonis 4 hoonestusala nr 1 ja 4), kusjuures lõunapoolne püüniste kuur kuulub laiendamisele. Sealne olemasoleva mahuga ruum jääb avalike ürituste korraldamiseks. Hoonestusalas nr 1 on näidatud terrassi rajamise võimalus hoone idaküljel 10 m ja lääneküljel 6 m laiusena hoone pikkuse ulatuses. Hoonestusalas nr 3 on lubatud uue hoone rajamine olemasoleva hoone (kala vastuvõturuum) mahus. Hoonestusalas nr 2 on võimalik rekonstrueerida olemasolev hoone (valvurimaja) või asendada see hoonestusala ulatuses uue ehitisega. Planeeringulahenduses kuulub lammutamisele mõrrakuur ja kala vastuvõturuum. Lubatud on likvideerida ka valvurimaja. Uushoonestuse paiknemine peab järgima likvideeritavate hoonete ligikaudset asetust ehk paiknema rannajoonega ristisuunaliselt. Detailplaneeringuga määratud hoonestusalade piires võib rajada ehitusõigusega määratud hoone. Väljapoole hoonestusala on hoonete püstitamine keelatud. Terrassi rajamine võib toimuda üksnes hoonestusala sees. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 9 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Krundi hoonestusalade planeerimisel on lähtutud olemasolevas hoonestusest ja tuleohutuskujast. Planeeritud hoonestusalade piiritlemine ning sidumine krundi piiridega on näidatud joonisel 4. 5.4. Ehitiste arhitektuurinõuded Ehitistele esitatud olulised arhitektuurinõuded on toodud tabelina joonisel 4. Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on antud vastavalt majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. Rekonstrueeritavatel hoonetel ja uusehitistel peab olema ühtne, algupärast arhitektuurijoont järgiv käekiri. Ehitised ja rajatised tuleb projekteerida ja ehitada hea ehitustava ja üldtunnustatud ehituslike põhimõtete järgi ning need peavad oma stiililt ja välisviimistluselt sobima rannaäärsesse keskkonda. Viimistlusmaterjalide valikul kasutada vastupidavaid ja soovitatavalt looduslikke materjale. Algupärast matkivate materjalide kasutamine hoonestusalal ei ole lubatud. Konstruktsioonide ja materjalide valikul tuleb lähtuda põhimõttest, et need oleksid vastupidavad võimalikele üleujutustele. Arhitektuurinõuete puhul arvestada ühekordsete viilkatusega hoonete mahtu ja vertikaalset seinalaudist. Võimalik on kohati ka kiviseinte kasutamine. Krundi väikevormid tuleb lahendada detailselt hoonete / rajatiste ehitusprojektide koosseisus. Sadama viidad-sildid kujundada terviklikult eraldi projektiga või teiste projektide koosseisus. 5.5. Paadisadam Sadama-alal on ette nähtud rekonstrueerida olemasolev kai, rajada muul-lainemurdja, slipp, ujuvsillad, manööverdusala ja sadamahoone. Sadamaehitiste ja -teenuste planeerimisel tuleb arvestada Sadamaseaduses (RT I 2009, 37, 251) toodud nõuetega paadisadamatele. Sadama üldandmed, veesõidukite sadamasse sisenemise, sadamas liikumise ja sadamas hoidmise korralduse jt navigatsioonilised, keskkonnaalased jms eeskirjad ja nõuded ning sadamateenuste osutamise täpse korralduse jm seaduses nõutu sätestab sadama eeskiri. Sadama eeskirja kinnitab sadama pidaja. Vastavalt Veeseaduse § 8 on vajalik taotleda vee-erikasutusluba, kui toimub veekogu, mille veepeegli pindala on üks hektar või suurem, süvendamine. Matsi sadama sügavuseks on määratud 2,5 m või üle selle ning toimiva sadama rajamiseks on vajalik veekogu süvendamine sadama akvatooriumi ulatuses. Piirivalvele peab olema tagatud vaba juurdepääs kontrolliks paatide sildumisaladele ja läbipääs suundumiseks kallasrajale. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 10 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu 5.5.1. Teenindatavad ujuvvahendid Planeeringualale on kavandatud väikesadam C- ja D-kategooria väikelaevadele2. C-kategooria (rannalähedane) – projekteeritud ja ehitatud rannalähedaseks sõiduks, kasutamiseks rannikuvetes, suurtel lahtedel, järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 6 palli ja laine kõrgusega kuni 2 meetrit; D-kategooria (kaitstud veed) – projekteeritud ja ehitatud sõiduks kaitstud rannikuvetes, väikestel lahtedel, väikestel järvedel ja jõgedel tuule tugevusega kuni 4 palli ja laine kõrgusega kuni 0,3 meetrit (üksikud lained maksimumkõrgusega kuni 0,5 meetrit). Sadamas võivad peatuda ka kõik muud nimetamata väikeujuvvahendid. 5.5.2. Sildumisrajatised Matsi sadama sildumisrajatised on betoonist seisukai ja planeeritud paadisild muuli idapoolsel ning kai lõunapoolsel küljel. Paadisillad on planeeritud ujuvana (veekogu põhja kinnitamata) ning kaldaga püsivalt ühendamata. Antud rajatisi on võimalik hooajavälisel perioodil eemaldada. Juurdepääs paadisildadele on võimalik kai otsas paiknevalt muulilt ja kai väljaulatuvalt osalt. Olemasolev kai vajab taastamist, kuid jääb oma mõõtmetelt valdavalt olemasolevatesse piiridesse. Vajadusel on lubatud likvideerida kaist väljaulatuv osa selle lõunaküljel. Sel juhul kasutada kai lammutusjääke võimalusel muuli tugevdamiseks ja kavandada juurdepääs paadisillale kaldalt või otse sadamakailt. Kai alumine betoonkattega osa on kohati ära uhutud ning vajab osaliselt betooniga parandamist ja graniitkividega täiendamist. Planeeringus nähakse ette sadamakaile piirete ja valgustuse paigaldamine, mille lahendus täpsustatakse projekteerimise käigus. Planeeritavad piirded peavad taluma laine ja jää rünnet või olema eemaldatavad. Üheaegselt silduvate paatide arv tuleb anda sildumisrajatiste projekteerimise käigus vastavalt projekteerimisel selguvale tegelikule võimalusele paate ujuvsildade äärde paigaldada. Käesoleva planeeringuga on ujuvsillad planeeritud hinnanguliselt 12 väikeujuvvahendi hoidmiseks. Sildumisrajatistele paigaldada sildumisvarustused (põrkeraamid, vendrid, rõngad/knaabid/pollarid). Kai ääretalale märkida sadama vee sügavus keskmisest mereveetasemest. Paigaldada mereveetaseme veemõõdulatt või muu mereveetaseme mõõtmise seade. Kõigile sildumisrajatistele kinnitada vähemalt üks päästeredel. Silduvate paatide kaitseks tormituule, rüsijää ja liiva sadamasse uhtumise eest on detailplaneeringuga kavandatud olemasoleva muuli pikendamine lõuna suunas koos nurga all paikneva lainemurdjast lõpetusega. Sildumisrajatiste asukohad on näidatud joonisel 4. 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 11.05.2011. a määrus nr 32 „Nõuded väikelaeva varustusele ning väikelaeva kategooriad vastavalt väikelaeva konstruktsioonile, samuti sellise väikelaeva ohutusnõuded, millega korraldatakse tasu eest vabaajareise“ Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 11 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu 5.5.3. Teenindusrajatised Matsi sadama teenindusrajatisteks on kavandatud slipp ja manööverdusala - teenindusplats. Sadamakaist lõunas paikneb nurga alla slipp, mille külgedele on ette nähtud nõlvakindlustis. Slipp on planeeritud kuni 5 m laiune ja see ehitatakse raudbetoonkonstruktsioonis, nõlvakindlustis kivikonstruktsioonis. Mugavaks juurdepääsuks merele ja merelt on planeeritud hoone nr 3 ümber haagisega sõiduautode manööverdusala, kuhu on kavandatud piisav ruum (19 x 20 m) ka päästeautoga ümberpööramiseks. Teenindusplats on ette nähtud loodusliku tihendatud katendiga, mis peab vastama tugevuse ja surve poolest raskeveokitele arvestatud tingimustega. Teenindusplatsi merepoolne külg kindlustatakse kivilaotisega. Teenindusplatsi valgustus lahendatakse projekteerimise käigus ja nii, et see ei häiriks sadamasse siseneva paadi juhti. Slipi ning teenindusplatsi täpne paiknemine ja tehnilised parameetrid lahendatakse vastava ehitusprojekti käigus. 5.6. Liiklus- ja parkimiskorraldus Kinnistule pääseb mööda munitsipaalteed (86300004 Vana Matsi tee, katastritunnusega 86301:006:0192), mille kaitsevöönd on määratud vastavalt Matsiranna osaüldplaneeringule 20 m sõidutee katendi välimisest servast. Planeeringuga on näidatud juurdepääsutee krundile, mis peab tagama ligipääsu võimaluse haagisega sõidukitele, reisibussile ja 18 tonnisele tuletõrjemasinale. Kinnistule planeeritud sõidutee laius on 4,0 m ning selle lõpus, hoone nr 3 taga, on näidatud võimalik ümberpöördekoht - manööverdusala. Planeeringuala põhjakülge on kavandatud sõiduautode parkimisala 30 parkimiskohaga. Vajadusel on antud parklas võimalik parkida ka haagisega sõiduautodel (sel juhul võtab sõiduauto koos haagisega enda alla kaks parkimiskohta). Bussidele on kavandatud 4 parkimiskohta planeeringuala idaservas. Parkimisalade paiknemine kajastub joonisel 4. Kavandatud sõiduautode parkla vajab püsikatet, et võimaldada sademevee puhastamist. Bussiparkla ja teenindusplatsi katendiks on ette nähtud kergkate (v.a olemasolev juurdepääsutee, mis säilitab olemasoleva kattematerjali ka tee laienemisel). Kergkatendina kasutada dreenivat materjali (nt killustik, freespuru, purustatud kruus, kivisõelmed), et võimaldada sademevee imbumist pinnasesse. Projekteerimise raames tuleb näidata vertikaallahendus teedele ja parklatele, et määrata sõidukite liikumiseks planeeritud pindade normatiivsed kalded. Juurdepääs merelt lahendatakse ujuvate navigatsioonimärkidega. Veeliikluse korraldamine akvatooriumil täpsustatakse sadama eeskirjaga. 5.7. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted Olemasolev haljastus kuulub võimalikus maksimaalses ulatuses säilitamisele. Planeeringualal kasvav kõrghaljastus ning haljastuse seisukohast olulised noored elujõulised isendid ja rannaalale iseloomulik taimkate tuleb säilitada. Lubatud on likvideerida väheväärtuslik võsa Vana Matsi tee servas. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 12 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Piirete rajamine on lubatud joonisel 4 näidatud asukohas. Randumisala kasutajatele tagada vaba juurdepääs. Planeeringuala heakorra tagamisel tuleb järgida Varbla vallas kehtivat heakorraeeskirja. 5.8. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad Tehnovõrkude lahendused on kajastatud joonistel 5 ja 5.1. 5.8.1. Veevarustus Olemasolev olukord Olemasolevatel hoonetel puudub veeühendus. Planeeritud lahendus Planeeritava ala veega varustamiseks on kaks võimalust: 1) Kinnistu veevarustus planeeritakse naaberkinnistu (Svenssoni kü) puurkaevu baasil; 2) Puurkaev kavandatakse hoone nr 3 idaküljele, millest ühendatakse veetorustik hoonetega nr 1 ja 3. Planeeritud veetarve on ebaühtlane, sõltudes hoonete kasutajate hulgast, millest tulenevalt täpset keskmist ööpäevast kogust ei ole võimalik määrata. Eeldatavalt võetakse vett alla 10 m³ ööpäevas. Planeeritud veetorustik on näidatud joonisel 5. 5.8.2. Tuletõrje veevarustus Olemasolev olukord Planeeringualal ja selle lähipiirkonnas puudub tuletõrje veevõtukoht. Planeeritud lahendus Tuletõrje veevarustuse tagamisel tuleb lähtuda Eesti Standardist EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus“. Matsi sadama kinnistu veepiirile, planeeritud slipi kõrvale, on kavandatud tuletõrje veevõtukaev, mis on ühendatud sadamabasseiniga. Planeeritud (s.h rekonstrueeritav) hooned numeratsiooniga 1-3 kuuluvad IV kasutusviisiga hoonete klassi ja rekonstrueeritav hoone number 4 VI kasutusviisiga hoonete klassi. Planeeritavate ja rekonstrueeritavate hoonete lubatud minimaalne tulepüsivusklass on TP3, mis täpsustatakse hoone projektiga. Vajalik vooluhulk väliskustutuseks on 20 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus 3 tundi. Vastavalt eelnevatele andmetele on vajaliku kustutusvee hulk 216 m³. Tuletõrjeveevarustuseks kasutatakse Läänemerd, mille serva on planeeritud 3 m³ mahuga soojustatud vee väljavõtukaev, mis on 200 mm toruga ühendatud merre. Kaevu kaugus veekogu tavalisest veepiirist on 29 m (vt joonis 5). Kinnistu omanik peab krundisisese juurdesõidutee hoidma korras ning tagama päästetehnikale aastaringselt läbipääsu. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 13 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu 5.8.3. Reoveekanalisatsioon Olemasolev olukord Olemasolevatel hoonetel puudub kanalisatsiooniühendus. Siiani on kasutuses olnud kuiv- välikäimlad. Planeeritud lahendus Kinnistule on ette nähtud lokaalne kanalisatsioon. Planeeritava ala reovee ärajuhtimiseks on kaks võimalust: 1) Reovesi kogutakse septikusse, kust nõuetekohaselt puhastatud heitvesi juhitakse imbväljakule. Reovee immutamisel pinnasesse lähtuda Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99 01.01.2013 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed¹“. 2) Krundile paigaldada reovee kogumismahuti, mida tühjendatakse vastavat luba omava ettevõtte poolt. Lähim purgimissõlm asub Varbla külas. Mõlema eelpool kirjeldatud variandi puhul on ette nähtud kasutada reoveepumplat. Pumplale on tagatud elektrivarustus. Pumpla kuja on 10 m, arvestusega et reoveepumplasse juhitava reovee vooluhulk ei ületa 10 m³ /d. Juurdepääs pumplale tagatakse planeeritud tugevdatud pinnasega murualalt. Täpsed heitvee puhastamise ja ärajuhtimise lahendused selgitatakse projekteerimise staadiumis. Septiku, imbväljaku ja kogumismahuti planeeringulahenduses näidatud asukohad on soovituslikud ning neid võib vastavalt geoloogilistele ja/või looduslikele võimalustele ja tingimustele ning ehituslikele iseärasustele muuta. Puhastiseadmete (septikud, mahutid, järelsetitid, õhutuskambrid) suurused täpsustatakse projekteerimise käigus, lähtudes reostuskoormusest ja reovee vooluhulgast. 5.8.4. Sademeveekanalisatsioon Olemasolev olukord Planeeringualal puudub sademevee ärajuhtimise süsteem. Sademevesi imbub pinnasesse ja valgub tänu maapinna kergele kallakule mere suunas. Planeeritud lahendus Planeeringuala haljastatud aladele langev sademevesi immutatakse pinnasesse. Manööverdusala ja bussiparkla rajada vett läbilaskva katendiga. Juurdepääsuteele ja autoparklale (püsikattega) anda sademevee ärajuhtimiseks vajalik profiil. Katuse veed juhtida maapinna kalletega haljastatud aladele, kus need imbuvad pinnasesse. Sademevee ärajuhtimine sõiduautode parkimisalalt on lubatud pinnasesse immutamise meetodil. Planeeringu tehnovõrkude joonisel on sademevee pinnasesse immutamine näidatud plastist kärgplokkidest koosneva immutussüsteemiga. Antud kärgplokkidest moodustatakse omavahel ühendades vajaliku suurusega maa-alune mahuti, mille suurus täpsustatakse projekteerimise käigus. Saju korral voolab vesi restkaevude abil läbi õli-liivapüüduri imbmahutisse ning imbub lõpuks maasse. Joonisel 5 on näidatud imbsüsteemi soovituslik asukoht. Imbsüsteem peab paiknema hoonetest vähemalt 3 m kaugusel ning puurkaevu sanitaarkaitseala välispiirist Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 14 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu vähemalt 50 m kaugusel. Sademevee immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1.2 meetrit ülalpool põhjavee kõrgeimat taset. Parklate sademevee projekteerimisel võtta aluseks Vabariigi Valitsuse määrusest nr 99 01.01.2013 „Reovee puhastamise ning heit- ja sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed¹“. 5.8.5. Elektrivarustus Olemasolev olukord Planeeringuala olemasolevate hoonete vahel asub kaks elektrikilpi, millest lähtuvad kiirtena ümbritsevatesse hoonetesse (s.h naaberkinnistu hoone) elektri madalpinge maakaabelliinid. Lisaks asub üks elektrikilp lõunapoolseima hoones sees. Elektrikilpe ühendavad madalpinge õhuliinid. Üks madalpinge maakaabelliin ulatub planeeringualalt välja ida ja kagu suunas. Planeeritud lahendus Matsi sadama krundi elektrivarustus lahendatakse vastavalt Elektrilevi OÜ Pärnu-Viljandi regiooni tehnilistele tingimustele nr 249690 (väljastatud 10.03.2017). Matsi sadam kinnistu elektrienergiaga varustamine toimub Matsi 10/04 AJ F2 toitel, olemasolevast liitumiskilbist. Toitealajaam on VARBLA 35/10. Võrguühenduse lubatud maksimaalne läbilaskevõime on 3x63A. Liitumispunktist elektripaigaldise peakilpi ehitab tarbija oma vajadustele vastava liini, mis tuleb markeerida aadressiga Elektrilevi OÜ liitumispunktis. Planeeritava kinnistu hooneid elektriga varustav olemasolev madalpinge õhuliin on asendatud madalpinge maakaabelliiniga. Likvideerimisele kuuluvad olemasolevad maakaabelliinid, millel puudub planeeringulahendust toetav funktsioon. Hoonesisene elektrikilp kavandada hoonest väljapoole. Planeeritud puurkaevule tagatakse elektriühendus ümbertõstetavast hoonevälisest elektrikilbist. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus (võrgu ümberehitus kliendi soovil). 5.8.6. Välisvalgustus Olemasolev olukord Planeeringualal puudub välisvalgustus. Planeeritud lahendus Planeeritava ala kinnistusisene välisvalgustus lahendatakse hoonete ja sildumisrajatiste projekteerimise käigus. 5.8.7. Sidevarustus Olemasolev olukord Planeeringuala idakülge läbib side õhuliin, mis geoalusel on märgitud kui looduses mitte esinev. Kinnistul puuduvad Telia Eesti AS-i sideliinirajatised. Lähim võimalik liitumispunkt kuulub ELA SA- le ja asub Saulepi-Pärlselja teel. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 15 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Planeeritud lahendus Matsi sadama krundi sidevarustus lahendatakse vastavalt Telia Eesti AS telekommunikatsioonialastele tehnilistele tingimustele nr 28093117 (koostatud 10.03.2017). Matsi sadama kinnistu hooneteni on planeeritud maa-ala siderajatise tarbeks Saulepi-Pärlselja maantee ELA SA-le kuuluvast sidetrassist mööda Vana Matsi tee katastriüksuse serva (vt joonis 5.1). Vastavalt vajadusele kasutada optilise võrgu sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda sõidutee alale. Tee alusele maaüksusele kavandatud teega ristuv sidekaabel on vajalik paigaldada kinnisel meetodil. Tööprojekti koostamiseks on vajalik taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Rajatav sidekaabel jääb tellija omandisse. 5.8.8. Soojavarustus Olemasolev olukord Planeeringuala hoonetel puudub toimiv küttesüsteem. Planeeritud lahendus Hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt. Võimalikud variandid kütmiseks on: • elektriküte; • vedel- ja tahkeküte; • erinevate kütteliikide kasutamine. Kütteliigi valik täpsustatakse hoone(te) projektiga. 5.9. Ehitistevahelised kujad Ehitistevahelise tuleohutuskuja laiuseks sätestab majandus- ja taristuministri 02.06.2015. a määrus nr 54 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ 8 meetrit. Kui ehitistevaheline tuleohutuskuja laius on alla 8 meetri, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Planeeritud on rajada IV ja VI kasutusviisiga hooned. Planeeritud hoonete vähim tuleohutusklass on TP3, mis täpsustatakse hoone projektiga. Planeeritud hoonestusala on kavandatud olemasolevast naaberkinnistu hoonest minimaalselt 8 meetri kaugusele. 5.10. Vertikaalplaneerimise põhimõtted Vertikaalplaneerimise põhimõtted täpsustatakse projekteerimise käigus. 5.11. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks Planeeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevate tagajärgede ja uuringute vajadust on analüüsitud eelhinnangus3. Matsi sadama kinnistul ei asu kaitstavaid loodusobjekte ja see ei piirne kaitsealadega. Lähimad kaitsealad (Sõmeri hoiuala ja Pärnu lahe hoiuala) asuvad Matsi sadama kinnistust ca 400 m kaugusel. Vastavalt eelhinnangule selgub et detailplaneeringuga planeeritavate tegevuste elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju Sõmeri hoiualale ja Pärnu lahe hoiualale. Lisauuringute vajadust hetkel ei nähtu. 3 Varbla Vallavolikogu 22.06.2016. a otsus nr 77 „Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine“ lisa 1. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 16 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kohaselt paikneb planeeringuala riikliku tähtsusega Sõmeri-Raespa väärtuslikul maastikul. Sõmeri - Raespa piirkond on rikas pärandkultuurmaastike poolest. Vanade hajali paiknevate talude vahel kulgevad kõrgematel kivistel seljakutel pinnaseteed. Rannikuala ja laiud on rikkad merelindudest. Matsi - Sõmeri rannikupiirkonnas on kaheksa laidu, neist suuremad Kõrgessaare ja Rootsiku laiud. Kivised laiud on kaetud rohumaa ja võsaga. Kõrgessaarele pääsemiseks on ehitatud maakividest muul, mis paguvee ajal jääb täiesti kuivaks. Rannik kauni looduse ja hõreda asustuse tõttu on meeliskohaks vaikust ja omaette olemist nautivatele puhkajatele. Muinsuskaitseameti Kultuurimälestiste riikliku registri järgi ei asu detailplaneeringualal ega selle lähistel ajaloo-, kultuuri- või arheoloogilisi väärtusi. Kaudselt aitab sadam kaasa piirkonna merega seotud kultuuripärandi säilimisele. Parandades valla elanike pääsu merele ja külaliste ligipääsu piirkonnale mere poolt tekib valla elus ja ettevõtluses taas tihedam side merega, mis soodustab merekultuuri arengut. Käesoleva detailplaneeringuga kavandatud tegevus, ehitusõiguse andmine olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks ja laiendamiseks, uushoonestuse rajamiseks olemasolevat olukorda järgivana ehituskeeluvööndisse, on vajalik üldplaneeringu muutmine maakasutuse ja ehituskeeluvööndi ulatuse osas. Ehituskeeluvööndisse on lubatud läbi detailplaneeringu (mille kooskõlastab keskkonnaamet) rajada tehnovõrke, sadamaehitisi ja veeliiklusrajatisi. Sadama tehnilise projekti koostamise käigus antakse täpsem hinnang ka olulistele keskkonnaaspektidele, mis puudutavad ka ehitustööde teostamist. Kavandatava tegevusega kasutatakse planeeritaval alal loodusvarasid säästlikult, tagatakse terve elukeskkond, säilitatakse maastiku omapära. Alal on olemasolev taristu (avalik juurdepääs, elektri madalpingekaablid ja õhuliinid), millele tagatakse otstarbekas kasutamine. Olemasolevat püüniste kuuri (hoonestusala nr 1) on aastaid kasutatud valla ürituste, pulmade ja sünnipäevade läbiviimiseks, seega nende hoonete renoveerimine ja kasutusotstarbe säilitamine ei tekita juurde olulist keskkonnamõju. Pärast ehitiste valmimist tuleb krunt heakorrastada (s.h eemaldada rajamistöödel ülejäänud ehitusmaterjalid ja pinnas). Ehitusel tekkivad jäätmed sorteerida kohapeal ja käidelda nõuetekohaselt. Ehitustegevuse jooksul on keelatud jäätmeid ladustada viisil, mis võimaldaks nende laialikandumise ilmastiku mõjul. Ehitusaegseid jäätmeid tuleb koguda eraldi ning toimetada sorteerimisjaama selleks, et need ei tekitaks reostust. Planeeritud tegevusega ei lisandu keskkonnamürke. Planeeringualale pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Tava- ning ohtlike jäätmete äraveoks tuleb sõlmida leping jäätmeluba või vastavat litsentsi omava ettevõttega. Planeeritud prügikonteinerite asukoht on toodud joonisel 4. Jäätmemajandus korraldada lähtudes Varbla vallas kehtestatud reeglitele. Planeeritav maa-ala on kaitstud põhjaveega, kus võib pinnasesse juhtida mehaaniliselt puhastatud vett kuni 5 m³ ööpäevas. Kavandatava tegevusega õhu saastumist ei toimu. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 17 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Paadislipi rajamise tulemusel võib intensiivsemaks muutuda paadiliiklus Pärnu lahe hoiuala aladel. Sellest tulenevalt tuleb paatidega merel liikudes kinni pidada kaitsealade kaitse- eeskirjadest, kus on välja toodud liikumispiirangud. Paatide tankimisel võib lekkida pinnasesse ja põhjavette saasteaineid, kuid arvestades, et tegu on väikeste alustega, siis olulist keskkonnamõju sellega ei kaasne. Merevette võivad saasteained sattuda näiteks lekkivatest paadimootoritest või üleujutuse tagajärjel. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasneb tavapärane ehitusaegne müra, mis võib väljuda planeeritavalt alalt. Olemasoleval alal ja ehitistes peab müratase jääma taotlustaseme piiridesse. Eelpool mainitud tegevus ei ole oluline mürahäiring ning seetõttu ei vaja mürahinnangu koostamist. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega müra osas lisanduvat olulist keskkonnamõju ei ole. Vibratsiooni, valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna osas detailplaneeringu alal ei kaasne planeeritava tegevusega olulist keskkonnamõju. Ei kaasne ka kumulatiivset ega piiriülest mõju. Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei ole ette näha eeldatavat avariiolukordade teket, kui jälgitakse loodusvarade kasutamisel ja ehitustöödel keskkonnaalaseid ohutusnõudeid ning kasutatakse parimat võimalikku tehnoloogiat. Avariiolukorra tekkimisel tuleb tööd koheselt peatada ja asuda tekkinud avarii tagajärgi likvideerima. Ehitustegevuse järgselt võib, kuid on ebatõenäoline, ette tulla väikeses mahus pinnase või vee reostust, mis tekib kütuse tankimisel. Samuti võib selliseid olukordi esineda mitte korras olevate kalastusvahendite (nt paadimootorite) kasutamise, millest lekib kasutamisel määrdeaineid või kütust. Selle vältimiseks tuleb sadamaala kasutajatel kasutada tehniliselt korras tehnikat. 5.12. Kultuurikeskkonna analüüs Järgnev seletuskirja punkt on koostatud kunstiajaloolase Enriko Talvistu poolt. Eesmärk Määratleda Matsi sadama ja selle hoonestu kultuurilooline väärtus ning anda sellekohane hinnang detailplaneeringule toetudes Muinsuskaitseameti 02.11.2015 kirjas nr 1.1-7/2515-1 Varbla Vallavalitsusele väljendatud seisukohtadele. Ajaloost Matsi sadam kuulus Vana-Varbla mõisast 1797 eraldatud ja tülide tõttu esialgu kroonule läinud Saulepi mõisa Orrassaare (Orasaare) karjamõisa juurde. Viimane Saulepi omanik oli enne riigistamist Harry Normann (1894-1919). Vastavalt EV Põllutööministeeriumi katastriameti 1923- 26 koostatud Saulepi asunduse plaanile oli rannas 0,65 ha suurune võrgukuivatamise plats (ERA.T-3.24.222; krunt 98; vt skeem 2). Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 18 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Skeem 2. Väljavõte 1926. a plaanist. Matsi sadam krunt nr 98 (Eesti Riigiarhiiv (ERA) T-3.24.222) Platsil on ka üks ehitis, arvatavasti võrgukuur. Ilmselt kasutasid seda madalat liivaranda kohalikud kalurid juba varemgi kergete kalapaatide maale tõmbamiseks. 1940.a (täiendatud 1945) Pärnu maakonna Mõtsu metskonna Varbla metsade ühe riigimetsade kinnistu plaan kattub osaliselt Matsi sadamaalaga (ERA.63.29.496,l.26; vt skeem 3), kus sellel rannaalal hooneid ja sadamarajatisi pole. Viimase plaani jäänuseks on tänasekski olemasolev RMK puhkeala sadamast põhjapool, mida lahutab sadamast põhjaküljel olev Svenssoni kinnistu (86301:006:0310; va rannajoone kallasrada). Matsi sadama suhteliselt liivast ja madalat randa kasutavad ümberkaudsed elanikud lisaks ühiskondlikele üritustele (jaanipäev, pulmad, külapeod jms) ka tavapärase supluskohana. Matsi hajaküla ise asub umbes 2km kirde pool oma põllumaade ja metsade juures. Tänapäeval mere ääres asuvad Svenssoni kinnistu ja sadamast lõunasse jääv Kalevi I kinnistu (nimi pärineb varasemalt kaardilt Kalevi 23 kinnistust; 86301:006:0923) on topograafilises mõistes uusleidused. Matsi küla ja ka teiste kohalike külade piiride ja hoonete külalise kuuluvuse üle pole tänasenigi kohalikel elanikel ühtset selgust. Matsi rand oli muidugi endine Riia lahe läänetuultele avatud konkaavrand Matsi ninast kuni Veelaiu ninani (Sõmeri tuletorn, 1954), mille esist lahte nimetatakse Maa-ameti plaanidel Haapse madala kõrval ka Peedualuseks ehkki kohalikud kalurid sellist nime ei tunne. Selle peal käidi kalapaatidega sisemaa poole asunud talude poolt, aga eraldi sadamat ega lautrit polnud. Võib arvata, et tegemist oli madala merega, mille kalasaagid ei andnud võrrelda Kihnu või teiste randade rikkalikumate saakidega. Kogu sealse rannaala asustus oli seotud pigem küladega sisemaa poole ja sealse põllumajandusega ning tüüpilisi rannakülasid nagu seda on paljudel muudel rannaäärtel Eestis seal metsasel liivarannal polnud. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 19 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Skeem 3. Väljavõte riigimetsamaade 1945 plaanist ( ERA.63.29.496,l.26) Matsi sadama teket tuleb seostada ilmselt kolhoseerimisega peale 1949.aastat, mil kohalikke kalureid sunnitakse astuma artelli koos oma talunditega. Tekkinud kolhoos „Oktoober“ rajab ka oma sadama ja kalavastuvõtupunkti. Rajatakse esialgne kivist puitkattega muul ning vajalikud võrgukuuride, kalavastuvõtupunkti ja sadamavahi majad. 1972.aastal liidetakse toonase Varbla kolhoosiks ühendatava majandi sadamatest kaks põhjapoolset Kirovi nim kalurikolhoosiga ning kaks lõunapoolset Pärnu kalurikolhoosiga. Kirovi nim majandi ajal betoneeritakse ka sadamakai tänasel kujul, aga kuna suure rannajoone ulatusega majand keskendub üha rohkem ookeanipüügile Atlandil, siis vajub Matsi sadam 1980ndaiks enamasti unustusse ning pole taasiseseisvuse ajal, aga ehk varemgi enam kalasadamana toiminud. Foto 1. Kala vastuvõtt Matsi sadamas 1970ndatel? Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 20 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Seega viimase 60 aasta jooksul rajatud sadamahooneid on uuendatud vaid eelmainitud Svenssoni kinnistu uue hoonestu ehitamisega ning 2008-2009 samas sadamas filmitud saksa filmi „Polli päevikud“ dekoratsiooni ja butafooria rajamise käigus. Filmi valmimiseks rajatud butafoorsetest hoonetest on säilinud vaid ühe hoone lagunenud tellispõrand ning sadamaala (filmis mõisa) kipsplaatidest väravapostid koos kiviaia markeeringutega nende kõrval. Foto 2. Filmi „Pollli päevikud“ butafoorne juurdeehitus mereäärsele püüniste kuurile Tänaseks on osaliselt kasutusel üks püüniste kuur (183m2; hoone nr 1) külapidude ja muude sündmuste tähistamise paigana. Muuli ei kasutata sadama, vaid supluskohana. Arheoloogiliselt väärtuslikke alasid ei ole Matsi sadamaalal õnnestunud tuvastada ning ilmselt neid ka pole. Küll aga võib lagunenud sadamaehitisi koos muuliga nimetada kultuurmaastikuks, mis peegeldab kalurimajandite aega nõukogude okupatsiooni perioodil, aga seda mitte kindla kavatise alusel rajatud arhitektuurilise ansamblina, veelgi enam mitte säilinud kalamajanduslike detailidena. Kindlasti on kogu konkaavlahe äär hinnaline loodusliku vaatekinnistuna, mida iseloomustavad nii männimetsad, kadakased rannaääred kui ka liivane ja osalt kivine madal rand. Hoonestu kirjeldus (kõik ühekordsed viilkatusega puithooned) Hoonete nummerdus on toodud vastavalt skeemile 1. • Hoone nr 1 (foto 3, 4, 5, 6) Ühekordne palksõrestikuga püüniste kuur, mis on kaetud servamata laudadest püstja nn poola laudisega. Hoonel (183m²) on neljas küljes kahepoolsed väravad. Muidu rannakividele toetuva hoone põrand on kaetud betooniga. Katus on erandina teistest hoonetest kaetud ilmselt 1970ndail toona Lihulas valmistatud betoonist profiilkividega, mis aga on juba lagunemisjärgus. Hoone talastikku on renoveeritud ilmselt filmi „Polli päevikud“ valmimise käigus. Sisutus koosneb külapidudele sobivatest pikkadest laudadest-pinkidest, baariletist ja lavast. Hoone edelanurgas asub eraldiseisev puidust lagunenud välikuivkäimla. Hoone põhjapoolses otsas asub Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 21 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu filmitegemise ajast seal asunud butafoorse hoone (foto 2) servitellistest laotud, kuid tänaseks lagunenud põrand (ca 100m2). Hoone vajab uut ilmastikukindlat katusekatet ning välisseinte kate tugevat uuendamist. Foto 3 ja 4. Püüniste kuur. Vaade kirdest ja edelast Foto 5 ja 6. Filmi butafoorsest hoonest jäänud tellispõrand hoone põhjaotsas ja hoone sisevaade • Hoone nr 2 (foto 7) Kõige rohkem lagunenud hoone on endine mõrrakuur. Nurgakividele rajatud puitsõrestikuga ehitis on olnud kaetud vertikaalse servamata poola laudisega. Hoone lõunaküljes on kahepoolne ava. Katus on kaetud sarikatega risti asetseva laudisega, mis on olnud kaetud tõrvapapiga. Tänaseks on papp kadunud ja katus lagunenud ning hoone on lähiaastatel kokku vajumas. Sisuliselt vare. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 22 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Foto 7. Mõrrakuur, vaade edelast • Hoone nr 3 (foto 8 ja 9) Kala vastuvõturuumi (teisal ka vastuvõtupunkti) hoone on puitsõrestikuna toetatud betoonpostidele. Ilmselt on olnud kunagi suisa vee ääres ja tänaseks on tormidega liivane rannaäär kaugenenud. Hoone seinad on kaetud servamata poola laudisega ning katus kaetud veevoolu suunas asetatud servatud poola laudisega. Lääne(mere)poolses küljes on kaks kahepoolset ukseava kala vastuvõtuks (uksed kadunud). Nende kohal kahel pool külgedel on katuseservas puidust kolmeavalised lihtsad ja tänaseks klaasideta aknaraamid. Hoone põhja- ja lõunaküljel on täiendavad ukseavad. Idaküljel ühildub hoonega ühekordne teadmata otsatarbega juurdeehitis. Hoone on lagunemas ning vajab kiiresti konserveerimist või asendamist. Fotod 8 ja 9. Kala vastuvõturuum. Vaade mere poolt ja kagust • Hoone nr 4 (foto 10 ja 11) Valvurimaja on puitsõrestikehitis, mis on toestatud rannakividele, mille vahele on hiljem valatud betoonribad. Välisseinad on kaetud püstise servamata poola laudisega. Lõunaküljel on ühepoolne uks ning lõuna-, lääne- ja idaküljel üks üheraamiline kuue ruuduga ühekordne aken. Hoone on kaetud sarikatega risti asetseva laudisega ning see omakorda seni mittelagunenud tõrvapapiga. Hoone ainsa siseruumi keskel on ühelõõriline lihtne telliskorsten, mille kõrval asub Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 23 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu varasema küttekolde (pliidi?) tellisvundament. Hoone seinad on soojustatud juba äravajunud saepuruga ning horisontaalse, osaliselt tapetseeritud siselaudisega. Hoone põhjaküljes paikneb ühekordne tõrvapapist katusega juurdeehitis (puukuur?). Hoone vajab kiiret renoveerimist, seinasoojustus eemaldamist (mädanikuoht) ning katus uuesti ilmastikukindlat katmist. Fotod 10 ja 11. Valvurimaja. Vaade läänest ja loodest • Hoone nr 5 (foto 12) Teine sadamas asuv mõrrakuur on rannakividele rajatud puitsõrestikehitis, mille seinad on kaetud püstise servamata poola laudisega. Hoone katus on kaetud veevoolu-suunalise servatud laudisega. Hoone põhjaosa on ca 1/3 ulatuses samas mahus pikendatud. Pikendatud osa on kaetud sarikatega risti oleva laudisega, mis on varem olnud kaetud tõrvapapiga, kuid tänaseks enamasti kadunud. Kahe hooneosa vahel on vahesein. Hoone põhja- ja lõunaotstes on kahepoolsed ukseavad. Hoone vajab kiiret konserveerimist või mahulist asendamist ning katus ilmastikukindlat katmist. Foto 12. Püüniste kuur, vaade edelast • Sadamakai (foto 12, 13) Algne merre ulatuv lihtne graniitkividest kai sai algse puitkatte asemel arvatavasti 1970ndail (Kirovi kalurikolhoosi aegadel) mitmekordse (kuni 80 cm) raudbetoonist katte. Selle lõunaküljele lisati merepoolses otsas ka külgkai ning lõunapoolsesse külge valati sisse algelised keevitatud pollarid. Peale 2005. a jaanuaritormi valati kaile uus betoonkattekiht. Kai otsas asub Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 24 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu rannajoonega paralleelne maakividest lainemurdja. Viimane pole päästnud kaitagust ala tormide käigus mereliivaga täitumast. Hetkel on kaitagune ala oma maksimaalses 1m süvises sobiv vaid väikepaatidele. Vajab betoonkatte ärauhutud aluse osas kividega täiendamist ja kohati kaiääre süvendamist. Võimalikud on lainemurdja pikendamine, reelingu ja valgustuse lisamine. Foto 12 ja 13. Vaade sadamakaile idast ja kai otsast läänest Ajalooliselt väärtuslikud objektid Ajalooliselt väärtuslikud on sadama asukoht ise ning kolhoosimajandust ilmestav puithoonete hajakogum vaatelise ansamblina. Samas ei saa ühtegi hoonet pidada säilitamisväärseks. Pigem võiks uushoonete rajamise puhul arvestada ühekordsete viilkatusega mahtudega ning kohatise vertikaalse seinalaudisega. Võimalikud on kohati ka stabiilsemate kiviseintega hooned. Hoonete asend ja täpne suurus ei ole määravad ning sõltuvad pigem detailplaneeringust. Varbla Vallavalitsuse soov teha sellest ühiskondlikult kasutatav sadam väikepaatidele, nende vettelaskmiseks slipiga ning ajakohasteks ruumideks ühiskondlike ürituste teenindamiseks (kohvik, käimla, valveruumid jms) on igati mõistetav ja sobiv selle ajaloolise struktuuri elavdamiseks enne selle muidu lõplikku hävingut. Maastikuline väärtus Olulised vaated on rannajoonel, aga eelkõige avatud rannamaastik ise. Kahjuks kipub see ühelt põhiliselt vaatesuunalt, Vana Matsi tee ääres võsastuma. Seetõttu oleks vähemalt sadama krundi ulatuses mõistlik see enamusest võsast puhastada (va üksikud kadakad ja männid) ning näha sinna krundi idaserva ette parkimisvõimalus suuremate ürituste tarvis, et vältida sõidukitega otse randa (muulile) sõitmist. 5.13. Servituutide määramise vajadus Tabelis nr 3 on ära toodud planeeringuga määratletud servituudi vajadusega objektid. Servituudi vajadusega alad on fikseeritud joonisel 4. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 25 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu Tabel 3. Servituutide vajadus Teeniv kinnisasi Servituut Servituudi sisu Olemasolev elektri madalpinge Tagada elektrivarustuse võimalus Svenssoni Matsi sadama maakaabelliin (86301:006:0310) krundile (86301:006:0116) Olemasolev madalpinge õhuliin Tagada elektrivarustuse võimalus Svenssoni krundile Planeeritud juurdepääsutee Tagada avalik juurdepääs kallasrajale ja sadamale Svenssoni Olemasolev elektri madalpinge Tagada elektrivarustuse võimalus Matsi sadama (86301:006:0310) maakaabelliin krundile Planeeritud veetrass Tagada veevarustuse võimalus Matsi sadama krundile Vana Matsi tee Olemasolev elektri madalpinge Tagada elektrivarustuse võimalus (86301:006:0192) maakaabelliin 5.14. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Planeeringuala kuritegevuse riske vähendavad tingimused on koostatud Eesti Standardi EVS 809-1:200 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ alusel. Kuritegevuse riske vähendavad: • Piirkonna hea nähtavus sissesõiduteelt ning maa-ala avarus; • Korralik välisvalgustus, mis tuleb rajada hoonete rekonstrueerimise ja uushoonestuse püstitamise käigus elektripaigaldiste koosseisus; • Erineva kasutusega alade eraldamine ning selge eristamine üksteisest; • Vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine; • Selge liikumisteede süsteem; • Süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine; • Ala heal tasemel korrashoid. 5.15. Muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad nõuded, kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus Planeeringualale ulatuvad kitsendused, mis on seotud tee-, tehnovõrkude ja mere kaitsevöönditega. Planeeritav ala kuulub Sõmeri-Raespa riiklikul tasemel väärtuliku maastiku alla (Pärnu maakonna teemaplaneering „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“) Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused: • Vana Matsi tee (nr 8630004) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 20 meetrit; • Läänemere kaitsevööndid: Veekaitsevöönd 20 m; Ehituskeeluvöönd 100 m; Piiranguvöönd 200m; • Alla 1 kV nimipingega elektri õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge 2 m; • Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist 1 m; • Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid; Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 26 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu • Heit- ja sademevee pinnasesse juhtimine ei ole lubatud veehaarde sanitaarkaitsealal või hooldusalal ja lähemal kui 50 m sanitaarkaitseala või hooldusala välispiirist. Sadamaga seotud olulisemad arvestamisele kuuluvad piirangud: Alus: Sadamaseadus (RT I 2009, 37, 251) Sadam on veesõidukite sildumiseks kohandatud ja sadamateenuse osutamiseks kasutatav maa- ja veeala ning seal asuvad sadama sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised. • Akvatooriumi ulatus sadamaala pikkuses 200 m laiusena tavalisest veepiirist Sadama akvatoorium on piiritletud veetee osa, mis on vajalik veesõidukite ohutu sildumise korraldamiseks ning kus sadama pidaja vastutab laevaliikluse ohutuse, turvalisuse ja keskkonnakaitse nõuete täitmise eest. 5.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega ehitusseadustiku § 8 täitmise, mis nõuab, et ehitis ei või ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda. Samuti tuleb vältida müra tekitamist ning vee või pinnase saastumist ning ehitistega seonduva heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada koheselt. 5.17. Planeeringu rakendamise tingimused Käesolev detailplaneering on kehtestamise järgselt aluseks planeeringualal teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Sadamale, hoonetele, teedele, parklatele ja tehnorajatistele on vajalik koostada ehitusprojektid. Ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt ning krundiomaniku kuludega. Edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad vastama kehtivatele projekteerimisnormidele ja peavad olema kooskõlastatud ja kontrollitud ehitusseadustikus sätestatule tuginedes. Liitumine tehnovõrkudega toimub krundi omaniku kokkuleppel tehnovõrgu valdajaga. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 27 Vastutav spetsialist: R. Smuškin MATSI SADAMA KINNISTU DETAILPLANEERING Töö nr DP-36-16, väljastatud 03.2017 Varbla vald Pärnumaa Eelnõu 6. KOOSKÕLASTUSTE JA PLANEERINGUGA NÕUSOLEKUTE KOKKUVÕTE Tabel 5. Kooskõlastuste ja planeeringuga nõusolekute kokkuvõte Jrk Kooskõlastav Kooskõlastaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse, Märkused instants, krundi nimi ja amet kuupäev ja nr koostöö asukoht nimetus 1. Telia Eesti AS 2. Elektrilevi AS 3. Päästeameti Lääne päästekeskus 4. Keskkonnaameti Lääne regioon 5. Muinsuskaitseamet 6. Veeteede Amet 7. Maavanem 8. Politsei- ja Piirivalveamet 9. Terviseameti Lääne talitlus Planeeringu tegemisse kaasatakse naaberkinnistute omanikud ning teised huvitatud isikud ja ühendused: • Svenssoni kinnistu omanik/omanikud; • Kalevi-I kinnistu omanik/omanikud; • Ööbiku kinnistu omanik/omanikud; • RMK (Matsiranna puhkeala); • Sadamat ja veeskamiskohta kasutatav kodanikeühendus Pärnumaa Merepääste MTÜ. Tartu Arhitektuuribüroo OÜ 28 Vastutav spetsialist: R. Smuškin Huvitatud isik: Varbla Vallavalitsus Objekti asukoht: Varbla vald, Matsi küla Objekt: Matsi sadama kinnistu detailplaneering Joonis: ILLUSTREERIV JOONIS Peaarhitekt: Staadium: R. Smuškin Eelnõu Planeerija: Töö nr: J. Vaine DP 36-16 Tartu Arhitektuuribüroo OÜ Kuupäev: MRT reg-nr: EEP001313 03.2017 Registrikood: 10439501 Skaala: Tartu Ülikooli 4–3, 51003 Tartu tel: +372 730 8260 Arhitektuuribüroo® e-post: [email protected] Joonise nr: koduleht: www.arhpro.ee 6 Kaitseministeerium [email protected] Keskkonnaameti Lääne regioon [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur [email protected] Päästeameti Lääne päästekeskus [email protected] Terviseameti Lääne talitlus [email protected] Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Meie: 22.03.2017 nr 7-3/175 Matsi Sadama kinnistu detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamine Esitame Teile planeerimisseaduse § 85 lõike 1 alusel Varbla valla Matsi küla Matsi Sadama kinnistu (katastriüksuse tunnusega 86301:006:0116) detailplaneeringu eelnõu kooskõlastamiseks. Detailplaneeringuga tehakse Varbla valla üldplaneeringu muutmise ettepanek planeeritud maakasutuse juhtotstarbe osalise muutmise ja ehituskeeluvööndi vähendamise osas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Matsi sadama kinnistul asuvate hoonete rekonstrueerimine ja laiendamine, funktsionaalselt tervikuna toimivaks puhkealaks Varbla küla Telefon: 449 6680 Registrikood 75000526 Varbla vald Faks: 449 6691 Koduleht: varbla.kovtp.ee 88201 Pärnumaa E-post: [email protected] vajalike rajatiste planeerimine, autoparkla, paatide veeskamiskoha, joogivee- ja kanalisatsioonisüsteemide jt rajatiste planeerimine ning maa juhtotstarbe muutmine. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Sivar Tõnisson vallavanem Lisa „Matsi sadama kinnistu detailplaneering“, sh Situatsiooniskeem Olemasolev olukord Kontaktala plaan Põhijoonis Tehnovõrgud Sidevarustuse skeem väljaspool planeeringuala Illustreeriv joonis A. Palusalu, 449 6496, [email protected] 2

Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →