Dsse
From: Taivo Linnamägi
Sent: Tuesday, February 14, 2017 3:11 PM
To: Rene Arikas <
[email protected]>; Kristjan Telve <
[email protected]>
Subject: Andmete vaba liikumine - põhjendamatute asukohapiirangute kaotamine andmetele
Tervist!
Vaadake korraks peale, kas teema intrigeerib ja tahaksite ette nähtud aja jooksul arvamust avaldada?
Taivo
From: Kaspar Kala
Sent: Tuesday, February 14, 2017 1:47 PM
To: Karin Sillmann <
[email protected]>; Madis Laaniste <
[email protected]>; Taivo
Linnamägi <
[email protected]>; Kaupo Reede <
[email protected]>; Silja Lipp
<
[email protected]>; Tõnu Nirk <
[email protected]>; Hindrek Allvee <
[email protected]>;
Madis Ehastu <
[email protected]>; Priit Rifk <
[email protected]>; Janek Rozov
<
[email protected]>; Priit Tinits <
[email protected]>
Cc: Miia Mänd <
[email protected]>
Subject: Andmete vaba liikumine - põhjendamatute asukohapiirangute kaotamine andmetele
Tere
23.02 toimub Brüsselis kohtumine KOMiga seoses põhjendamatute andmelokatsioonipiirangute
kaotamisega ELis. Probleem siis selles, et LR kehtestavad oma siseriiklike õigusega EL ühtsel turul norme,
mis piiravad teatud mitte-isikuandmete (nt raamatupidamisandmete) paiknemist mõnes teises LRis
(isikuandmete vaba liikumise osas vt direktiiv 95/46/EC ja 2018.a jõustuv määrus 2016/649/EC). Mõte on
selles, et andmeid võiks saada paigutada seal, kus see on majanduslikult soodsaim (nt kulud elektrile,
maale, tööjõule jm) ning kunstlikke barjääre ei tohiks luua, kuna lokatsioon iseenesest ei ole andmete
turvalisuse, kättesaadavuse ja konfidentsiaalsuse tagatis. Täna on teada, et enamus suuri andmekeskusi
asub nt Saksamaal ja Prantsusmaal, kus on küll enim kliente, kuid enam protektsionistlikke praktikaid.
Eestis on toimunud arutelud sellel teemal, et kas nt ISKE määrus lubab Eesti andmekogusid pilve viia ja
kui, siis milliseid. Hädaolukorra seadus kehtestab teatud nõudeid ETOdele (§ 40 lg 11) ning nt
elektroonilise side seaduses on säte, mis kohustab telekomiettevõtjaid hoiustama andmeid ELis (§ 111 1
lg 5). Ilmselt on veel paljusid näited, kus tänane seadus justkui kohustaks mingeid andmeid (nt
arhiiviväärtusega) kodukamaral hoidma.
Eesti on üldiselt üles näidanud seda meelsust, et andmed peaksid piiriüleselt vabalt liikuma. See oleks
üldreegel. Samas on teada, et mingid erandid peaksid jääma (eelkõige selleks, et julgeolekuasutused
saaksid riiklikku julgeolekut tagada).
Minu pöördumise eesmärk on kahetine: saada teada teile teadaolevatest piirangutest (seni minu teada
suuri probleeme ei ole) ning saada indikatsioon sellest, mis võiks olla teie arust parim viis selle probleemi
edasiseks lahendamiseks.
Seega palun, et te annaksite teada:
1) kas olete oma valdkonnas kokku puutunud normidega (nii seaduse kui ka määruste) ja
juhenditega (nt finantsinspektsiooni või andmekaitseinspektsiooni või mis tahes), kus on
kehtestatud asukohapõhised piirangud andmetele/dokumentidele ning see kohustus ei ole
seotud avaliku julgeoleku tagamisega (mis on kõigi eelduste kohaselt erandiks, kus piirangud on
lubatud).
2) kas: a) ELis on vaja pigem uut õigusakti, mis keelustaks põhjendamatud piirangud andmete
asukohale (kehtiks horisontaalselt); või b) katavad olemasolevad valdkondlikud normid
koostoimes (nt teenuste direktiiv (art 2 lg 2 välistab nt finantsteenused, tervishoiuteenused,
audiovisuaalteenused, hasartmängudega seotud tegevused)) andmete lokatsioonipiirangute
küsimuse efektiivselt ära ning küsimus on pigem olemasolevate normide jõustamises (ja
rikkumismenetluste läbiviimises).
Palun teie tagasisidet hiljemalt 20.02.17 tööpäeva lõpuks.
Parimaga
Kaspar RISO-st