Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise programmi kohta arvamuse kusimine

Eelnõu PALDISKI PÕHJASADAMA KAIDE RAJAMISEKS VEE ERIKASUTUSLOA TAOTLUSE RAAMES KESKKONNAMÕJU HINDAMISE PROGRAMM Töö nr 1622 Tellija: Paldiski Sadamate AS Koostaja: Corson OÜ Tallinn 2016 Sisukord 1. Taust ....................................................................................................................................... 3 1.1 KMH algatamine vee erikasutusloa taotluse raames........................................................ 3 1.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega............................. 4 1.3 Kavandatu teostuse asukoht ning tingimused .................................................................. 6 1.4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond....................................................................................... 8 2. Kavandatud tegevuse eesmärk ja vajadus ............................................................................ 11 3. Kavandatud tegevus ja selle alternatiivid............................................................................. 11 3.1 KMH metoodika ja vajalikud uuringud ......................................................................... 11 3.2 Kavandatud tegevus ja alternatiivid ............................................................................... 13 4. Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning võimalik keskkonnamõju......................................................................................................................... 14 5. KMH protsess ja selle teostuse ning tulemuste avalikustamise ajakava.............................. 15 6. KMH protsessis osalejate andmed ....................................................................................... 20 7. KMH protsessis asjaomased asutused.................................................................................. 21 8. KMH programmi avalikul väljapanekul ja avalikul aruelul esitatu arvestamine edasises KMH koostamises .................................................................................................................... 22 8.1 Asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi kohta ja nendega arvestamine ....... 22 Lisa 1. Keskkonnaameti kirjaga 03.11.2016 nr 14-6/16/786-2 KMH algatamine. Lisa 2. KMH algatamisest teatamine Ametlikud Teadaanded 10.11.2016 ja menetlusosalistele 09.11.2016 nr 6-3716/13266. Lisa 3. Ekspertide KMH litsentside KMH0119 ja KMH0120 koopiad. 2 1. Taust 1.1 KMH algatamine vee erikasutusloa taotluse raames Keskkonnaamet on võtnud menetlusse 19.10.2016 Paldiski Sadamate AS-i saadetud vee erikasutusloa taotluse Paldiski Põhjasadamasse uute kaide rajamiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.10.2016. Vee erikasutuse käigus on kavandatud süvendustööd ja süvendatud pinnase kaadamine mahus 517 200 m3 ning kaide ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 1 025 000 m3 (lisa 1). Eeltoodud süvendamise ja kaadamise ning tahkete ainete uputamise mahud on vee erikasutusloa taotluses Paldiski Sadamate AS-i poolt olnud Põhjasadama arendamise eelprojekti lastimisalade „A“ ja „B“ koondmahud: • Süvendatava ja kaadamist vajava pinnase maht lastimisalalt „A“ on 18 000 m3 ja lastimisalalt „B“ 499 200 m3 - kokku 517200 m3. • Tahkete ainete uputamise maht lastimisala „A“ rajamiseks on 175 000 m3 ja lastimisalal „B“ 850 000 m3 - kokku 1025000 m3. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punktide 17 ja 171 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ning merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. KeHJS § 13 kohaselt tuleb Paldiski Sadamate AS-il koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. KMH käigus tuleks hinnata ja käsitleda järgmist: süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi mõju; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõjukaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika 3 väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine ja kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 punktile1, § 6 lg 1 punktidele17 ja 171, §- dele 8 ja 9, § 11 lõigetele2, 3 ja 11, § 12 lõikele1, § 18 lõikele 7, veeseaduse § 9 lõikele5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 punktidele 2.1 ja 3.5.8 algatas Keskkonnaamet KMH Paldiski Sadamate AS-i Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames (lisa 1). Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 19.10.2016 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. Lisas 2 on Ametlikud Teadaanded 10.11.2016 avaldatud KMH algatamise teade. KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel tööpäeviti otsustaja – Keskkonnaameti (aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, kohtaktisik: Kaari Männikus- Nilson, e-post [email protected], telefon 680 7452) keskkonnaosakonnas. Digitaalse dokumendiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti avaliku dokumendiregistri vahendusel aadressil http://dhs-adrkea.envir.ee/Display.aspx?ID=73232&Root=73232 . 1.2 Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega Paldiski linna üldplaneering Paldiski linna üldplaneering on vastu võetud Paldiski Linnavolikogu 16.11. 2004. a otsusega nr 118. Paldiski linna üldplaneeringu põhieesmärgiks on kindlustada piirkonna tasakaalustatud areng. Konkurentsivõimelisena püsimine eeldab läbimõeldud tegutsemist ja maailmas toimuvate arengutrendide õigeaegset äratabamist. Arengustrateegiaga pandi paika territoriaal-majandusliku arengu põhisuunad Paldiski linna haldusalas järgnevateks 10…15 aastateks. Linna arengu eesmärgiks on kujuneda atraktiivseks elamis- ja tööstuspiirkonnaks. Säilitades sealjuures Pakri poolsaare ja saarte omapärase looduse, mis on eelduseks turismi- ja puhkevõimaluste arengule. Samas on eesmärgiks ka soodsa majanduskeskkonna loomine ning ettevõtluse ja tööstuse arendamine. Ettevõtluse arenguks ja ettevõtjate ligimeelitamiseks on olemas soodne keskkond ning korralikud (kvaliteetsed) hästi funktsioneerivad ja tehniliselt heal tasemel olevad infrastruktuurid: sadamad, raud- ja maanteed ning lähedal asuv Ämari lennuväli. Läänemere-äärsete riikide suurim potentsiaal on odav ja keskkonnasõbralik meretransport, mida Paldiskis on kavandatud paremini ära kasutada. 4 KMH aruande koostamisel arvestatakse ka koostamisel olevat Paldiski linna mandriosa üldplaneeringut. Paldiski linna arengukava aastani 2025 Kinnitatud Paldiski Linnavolikogu määrusega 29.09.2015 nr 21 (RT IV,08.10.2015,16). Paldiski majanduses on kesksel kohal sadamad ja neid haldavad transpordiettevõtted. Paldiski Lõunasadamat haldab riigiomandis olev AS Tallinna Sadam ja Paldiski Põhjasadam kuulub Paldiski Sadamate AS-ile. Lõunasadamas käideldakse peamiselt ro-ro kaupu, vanametalli, puitu, turvast ja naftatooteid. Oluliseks tegevusvaldkonnaks on naaberturgudele mõeldud uute autode transiit ja müügieelne teenindus. Paldiski Põhjasadama põhitegevuseks ja käibeallikaks on sõiduautode transiit Venemaale. Sõiduautode ladustamiseks on rajatud vabatsoon. Venemaale vedamisel kasutatakse autotransporti. Loodud on nn “roheline koridor” Paldiski Põhjasadama ja Vene Föderatsioonis Petseris asuva tollilao vahel, mis oluliselt kiirendab kauba liikumist piiril. Nii Lõunasadama kui Põhjasadamaga on kummagagi seotud oma lossimis- laadimis- ja kaubakäsitlusteenuseid osutavad ettevõtted. OÜ PALSTEVE (Põhjasadamas) ja ESTEVE Terminal AS (Lõunasadamas) on Paldiski suurimad tööandjad. Lisaks neile on kummagi sadamaga seotud muud laondus-, veondus- jm ettevõtted. Eestile olulise üleilmse suundumuse Aasia tõusu mõju Paldiskile võib avalduda eelkõige läbi meretranspordivoogude muutumise. Palju sõltub sellest, kas Paldiski sadamail õnnestub leida oma nišš Aasia ja Euroopa vaheliste kasvava mahuga vedude liikumises. Üleilmsetele trendidele täienduseks tuleb Eesti ja Paldiski tulevikuväljavaateid käsitledes silmas pidada ka kogu Läänemere piirkonda mõjutavaid EL-Venemaa suhteid. Need on olnud ja võivad jäädagi ettenähtavas tulevikus heitlikuks. Vene-suunaliste transiitvedude mahul on oluline tähendus Paldiski sadamate jaoks. Lisaks trendidele on kohaliku strateegia kujundamisel vaja arvestada EL ja Eesti poliitikaid. EL poliitikad on tihedalt seotud globaalsete suundumustega. Eesti oma vastavad poliitikad on aga EL poliitikate tugeva suunava mõju all ja saavad seejuures EL struktuuri- ja investeerimisfondide (ESI fondide) kaudu oma eesmärkide saavutamiseks rahalist toetust. Paldiski arengu seisukohalt on EL poliitikavaldkondadest olulisemad tööhõive- ja sotsiaal-, energia- ning transpordipoliitika. Paldiski linna arenguvisioonis aastaks 2025 on leitud, et Paldiski sadamad on edukalt kohanenud muutuvas majanduskeskkonnas ja leidnud logistilise niši, kus nende positsioon on tugev ning sadamad ja nendega seotud majandustegevus kujundavad linna ilmet ning mainet ja pakuvad märkimisväärsel arvul töökohti linnaelanikele. Põhjasadama arendamine on Paldiski linna üldplaneeringu ja arengukava üldiseid eesmärke arvestav. Üldplaneeringu järgi soovitakse Paldiskit arendada kui merelinna ning selle 5 seisukoha järgi on oluline ka Paldiski Põhjasadama uute kaide ja nendele lastimisalade rajamine, et võimaldada paremini kasutada sadama potentsiaali rahvusvahelistes merevedudes. 1.3 Kavandatu teostuse asukoht ning tingimused Paldiski Põhjasadam asub Paldiski linnas vahetult linnakeskuse juures (joonis 1), Pakri poolsaare edelarannikul, Pakri lahe kirdeosas, Paldiski Lõunasadamast põhjapool. Paldiski Põhjasadam paikneb Soome lahe suudme juures, kus sadamaakvatooriumi looduslik sügavus on 12,5–20 m, mis võimaldab töötada ilma faarvaatrita ning võtta sadamas vastu mitmesugust tüüpi suure süvisega aluseid, näiteks Panamax-tüüpi laevu. Kuna sellist kitsast kanalit ei ole, saab mitu laeva samaaegselt kai äärde sõita. Sadam asetseb väljakujunenud mere-, raudtee- ja maanteekaubateede ristumiskohas. See on võimalikest mugavaim geograafiline asend kaupade veoks kahe suure tarbijaturu – Venemaa ja Euroopa Liidu vahel. Joonis 1. Vaade Paldiski Põhjasadamale ja linna keskusele. Allikas: http://www.portofpaldiski.ee/files/ee/port/generalinfo/infrastructure.html Paldiski Põhjasadam (Paldiski Sadamate AS) on Balti mere ääres asuv, 100% eraomanduses olev merekaubasadam. Sadama territooriumi ja akvatooriumi valdajaks on Paldiski Sadamate AS. Vastavalt Eesti Vabariigi seadustele võib sadam vallata akvatooriumi pikaajalise kasutusõiguse alusel, mis võimaldab tal kontrollida laevade liikumist sellel territooriumil. Sadama kogu maismaaterritoorium kuulub Paldiski Sadamate AS-ile omandiõiguse alusel. 6 Paldiski Põhjasadam on hea sadamakoht navigatsiooni seisukohast kuna on looduslikult hästi kaitstud tuulte ja lainetuse eest. Sadama akvatoorium ei külmu kinni. Kõik ülejäänud Soome lahe sadamad, kaasa arvatud Paldiski naabersadamad, kuuluvad kinnikülmuvate sadamate hulka. See loob hulga märkimisväärseid eeliseid nii kauba omanikele saadetiste veol läbi sadama kui ka sadama omanikele sadama ekspluateerimisel. Joonis 2. Väljavõte Paldiski Põhjasadama sadamaeeskirja lisast 2. Raudteed ja maanteed ühendavad aastaringse navigatsiooniga Paldiski Põhjasadamat Balti maade, Valgevene, Venemaa keskosa, Uurali piirkonna ja Lääne-Siberi, Kasahstani ning hulga teiste riikidega. Joonisel 1 on vaade Paldiski Põhjasadamale ja selle lähialale. Joonisel 2 on esiplaanil olemasolevad kaid nr 2, 3, 4 ja 5, mille asemele rajatavad uued kaid ja lastimisala moodustavad Põhjasadama arendamise eelprojektis lastimisala „A“. Joonisel 2 kaist 1 paremale poole algava perspektiivse arendusalaga algab eelprojekti lastimisala „B“. 7 1.4 Eeldatavalt mõjutatav keskkond Pakri laht Pakri laht on looduslikult sügav, peaaegu jäävaba laht. Idast piirneb laht Pakri poolsaarega. Poolsaar kujutab endast umbes 12 km pikkust ja keskmiselt 5 km laiust paelava. Paelava laskub põhjakaartes järsu pankrannana, mida meri kohati murrutab. Poolsaar lõpeb Pakri neemega, mille tipuks on 25 m kõrgune pank. Läänest piirneb laht Pakri saartega, millest kaks suuremat on Suur- ja Väike- Pakri. Oma tekkelt on Pakri laht sügavalt mandrisse lõikunud klindilaht. Mere sügavus ulatub siin 26 meetrini. Lahesuu kitsaim koht (2,6 km) on Väike-Pakri saare ja Pakri poolsaare vahel. Pakri lahes on loomulik setete jaotumus, et rannale lähemates, madalamates piirkondades kuhjuvad jämedateralisemad setted ja akvatooriumi sügavamas osas peeneteralisemad setted (aleuriit, peliit ,jne). Mereliste setete pealmise dünaamilise kihi, mis on eri sügavustel erineva koostise ja paksusega, all levib Pakri lahe keskosas jääjärveline viirsavi, millest sügavamale jääv liustikusetete kompleks on esindatud kohati rohkelt jämepurdmaterjali sisaldava liivsavi ja saviliivmoreeniga. Lastimisalade „A“ ja „B“ kaide ja lastimisala rajamisel tehtavate süvendus- ja täitetööde käigus tekkiv heljumipilv mõjutab mõjupiirkonnas põhjaelustiku ja kalastikku ning kaudselt ka piirkonnas toituvaid või viibivaid veelinde. Pakri laht koos Kurkse väina ja kõrvalasuva Lahepera lahega on Soome lahe suudme lõunaranniku tähtsaim veelindude koondumis- ja pesitsusala, kus igal aastal kujunevad välja ka talvituvate lindude kolooniad. Ka Pakri poolsaare ja sellega piirneva madalmere linnustik on rikkalik. Kokku on siin on kindlaks tehtud 138 linnuliiki, neist pesitsevaid 125 liiki. Sügisrände ajal on Pakri laht tänu oma looduslikule mitmekesisusele ja toidurikkusele tähtis peatuspaik nii sukelduvatele kui veepinnalt toituvatele veelindudele. Keeruka morfomeetria tõttu on ilmaolud Pakri lahe piires küllalt erinevad, mistõttu leidub sobivaid tingimusi enamikule Eesti rannikul pesitsevatele ja läbirändavatele linnuliikidele. Erinevate linnuliikide levik Pakri lahel sõltub liikide toitumisökoloogiast, toiduobjektide kättesaadavusest, aga ka iga konkreetse aasta ilmastikutingimustest. Matemaatiline modelleerimine selgitab millisel määral või millises ulatuses võivad mõjud ilmneda. Matemaatiline modelleerimine võimaldab välja selgitada millised võiksid olla piirkonnas mõjud rannaprotsessidele. Mõjutatavate alade koordinaadid Joonisel 3 on Põhjasadama arendamise eelprojekti lastimisala „A“ ja „B“ rajamisest mõjutatav ala. Paldiski Põhjasadama uute kaide ja lastimisala rajamisest mõjustatud ala on joonisel 3 toodud punaselt ja on määratud järgmiste koordinaatidega: X:6579408.2, Y:502593.8 X:6579252.0, Y:502232.4 X:6578105.5, Y:502877.0 X:6578099.6, Y:503189.5 8 X:6578377.0, Y:503441.4 Joonis 3. Uute kaide ja lastimisala rajamisega hõlmatud ala on ümbritsetud punase joonega. Allikas: Maa-ameti geoportaal. Süvendatava pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala koordinaadid on: X:6587932.8, Y:498271.1 X: 6586562.6 ,Y: 496823.9 X: 6585102.3 ,Y: 498166.6 X: 6586479.4 ,Y: 499626.9 Antud kaadamiskoha lähim kaugus linnulennult süvendusala algusest on ca 8 km. Pakri maastikukaitseala (KL01000113) Maismaa pindala 1298 ha, veeosa pindala 154 ha, kokku 1452 ha. Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.05.1998 määrusega nr 97 „Leigri looduskaitseala (kehtetu – EELIS Infoleht 05.03.2011) ja Pakri maastikukaitseala kaitse alla võtmine, kaitse- eeskirjade ja välispiiride kirjelduste kinnitamine“. Pakri maastikukaitseala asub Harjumaal Paldiski linna territooriumil. 1998 aastal loodud kaitseala hõlmab valdava osa Pakri poolsaare paekaldast, lisaks veel lahustükkidena Väike- ja Suur-Pakri saarte põhjaosa ning saartevaheline meri koos Kappa ja Bjärgrånne saartega ning Väike-Pakri saare lõunaosa. Kaitseala on loodud kohaliku maastiku – pankranniku, rändrahnude rannavallide, ja niitude – ning kaitsealuste taime- (kolmissõnajalg, hall käpp, pruun raunjalg, aasnelk, kaljukress) ja loomaliikide (krüüsel) kaitseks. Kui maastikukaitseala haarab eelkõige maismaad, siis Pakri poolsaare ja Pakri saarte vahelise mereala kaitseks on loodud Pakri hoiuala. 9 Joonis 4. Paldiski Põhjasadamale lähimad kaitsealad. Allikas: Maa-ameti Geoportaal. Pakri hoiuala (KL02000167) Maismaa pindala on 2067,2 ha, veeosa pindala on 16943,7 ha ja pindala kokku on 19010,9 ha. Kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“. Pakri hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede lehtersuudmete (1130), laiade madalate lahtede (1160), esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), väikesaarte ning laidude (1620), rannaniitude (1630), hallide luidete (2130*), vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), kadastike (5130), lubjarikkal mullal asuvate kuivade niitude (6210), alvarite (6280*), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste madalsoode (7230), vanade laialehiste metsade (9020*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse ning II lisas nimetatud liikide ja EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide ning I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), merivart (Aythya marila), hüüp ( Botaurus stellaris), sõtkas (Bucephala clangula), krüüsel (Cepphus grylle), aul (Clangula hyemalis ), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik ( Cygnus cygnus), kühmnokk- luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser), tutkas (Philomachus pugnax), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk ( Somateria mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), emaputk (Angelica palustris), nõmmnelk (Dianthus arenarius ssp. arenarius) ja soohiilakas (Liparis loeselii). * - esmatähtsad. 10 Pakri maastikukaitsealast lähim kaugus mööda Pakri poolsaare idarannikut lastimisalani „A“ on ca 1,21 km. Pakri hoiuala lähimad kaugused kavandatu teostusalast on 1,12 ja 1,2 km. Pakri maastikukaitse- ja hoiuala asuvad Natura võrgustiku aladel – roheline triibutus (joonis 4) Pakri loodusala (EE0010129) ning punane triibutus (joonis 4) Pakri linnuala (EE0010129). Peatükis 1.4 koordinaatidega esitatud kaadamiskohast on kagusse jääva Pakri loodus- ja linnualani ca 1 km. 2. Kavandatud tegevuse eesmärk ja vajadus KMH eesmärgiks on anda tegevusloa andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut. Kavandatavaks tegevuseks on osade olemasolevate kaide asemele uute kaide ja nendele lastimisala rajamine, et täita Paldiski Põhjasadama arenduse kavas püstitatud eesmärke ning tulenevalt kaasaegsete tehnoloogiate efektiivsemale kasutusele tõsta sadama kasutuse ohutust. KMH programmis ja hiljem koostatavas aruandes antakse teavet kavandatava tegevuse ja selle mõjude ning sobivaima lahendi ja vajalike leevendusmeetmete kohta. KMH eesmärgiks on anda Keskkonnaametile vee erikasutusloa väljastamiseks piisavalt teavet. 3. Kavandatud tegevus ja selle alternatiivid 3.1 KMH metoodika ja vajalikud uuringud KMH metoodikas kasutatakse Eestis üldkasutatavat keskkonnamõju hindamise protsessi, mille sisulised etapid on järgmised: algatamine, ülesande püstitamine, kavandatud tegevuse eesmärgi ja vajaduse määratlemine, alternatiivide määratlemine, huvipoolte ja hindamise valdkondade määratlemine, materjali kogumine ja tutvumine ning kohtülevaatuste läbiviimine, fooni kirjeldus, mõjude ja leevendusmeetmete analüüs, alternatiivide hindamine ja võrdlemine. KMH käigus kuuluvad arvestamisele: teemaga haakuvad planeeringud ja arengukavad, kaitsekorralduskavad, kaitse-eeskirjad, seadusandlus, ekspertide varasemad kogemused, varem ja KMH ajal tehtavad uuringud (näiteks: hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine, Natura hindamine ja mereelustikku ning linnustikku käsitlev eksperthinnang) kohtülevaatused, avalikustamise protsessis esitatud ettepanekud, eksperthinnangud ja muud asjassepuutuvad tööd, publikatsioonid jm. 11 Keskkonnaamet oma KMH algatamise otsuses (lisa 1) nägi ette, et KMH käigus tuleks hinnata ja käsitleda järgmist: süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi mõju; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõjukaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine ja kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine. Paldiski Põhjasadamas toimuvat ja kasutust reguleerib Paldiski Põhjasadama sadamaeeskiri (kehtib alates 10.01.2014, kinnitatud Paldiski Sadama AS juhatuse liikme 10.01.2014. a käskkirjaga nr 3-J). Paldiski Sadamate AS, kes tegutseb põhikirja alusel, haldab Paldiski Põhjasadama territooriumi ja akvatooriumi. Paldiski Sadamate AS on registreeritud Tallinna Äriregistris 08. aprillil 1998 a. registreerimiskoodi 10425338 all, tegutseb aktsiaseltsina põhikirja, äriseadustiku ning teiste Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Käesolevad eeskirjad on koostatud vastavuses Eesti Vabariigi poolt aktsepteeritud rahvusvaheliste konventsioonide, Eesti Vabariigi seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste, Vabariigi Presidendi otsuste, ministrite määruste ja Veeteede Ameti käskkirjadega ja on kohustuslikud kõigile sadama akvatooriumit külastavatele laevadele sõltumata lipust ning kõigile sadama territooriumil asuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele. KMH läbiviimisel järgitakse protseduuriliselt KeHJS nõutud etappe: KMH algatamine ja sellest teatamine, KMH programmi koostamine ja seisukohtade küsimine ning avalikustamine, KMH programmi nõuetele vastavus, KMH aruande koostamine nõuetele vastavale programmile ja KMH aruandele seisukohtade küsimine ning avalikustamine ja KMH aruande nõuetele vastavus. KMH käigus arvestatakse ka Corson OÜ tööde nr 1010 ja 1204 hüdrodünaamiliste protsesside matemaatilist modelleerimisest. KMH käigus tehtav hüdrodünaamiliste protsesside matemaatiline modelleerimine võimaldab prognoosida kaide rajamise käigus vee keskkonnas tehtavate süvendus- ja täitetöödest tulenevaid võimalikke mõjusid põhjaelustikule, kaladele, lindudele, kaitsealadele ja rannaprotsessidele. KMH käigus viiakse läbi Natura hindamine, mis esitatakse KMH aruandes iseseisva peatükina. Natura hindamise läbiviimisel kasutatakse Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 rakendamisel Eestis (Koostanud A.Aunapuu ja R. Kutsar, Tartu-Tallinn 2013) ja Keskkonnaministeeriumi koduleheküljel ning Keskkonnaministeeriumi poolt väljastatud Natura hindamist (Juhised loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 rakendamiseks Eestis. K. Peterson, SEI. Tallinn 2006) käsitlevaid juhismaterjale. 12 Arvestades mereelustikku ja linnustikku hinnanguid, matemaatilist modelleerimist, varasemate tööde käigus kogutud informatsiooni käsitletakse kavandatu ja kaide ning lastimisala hilisema kasutusega kaasnevaid mõjusid koos vajalike leevendusmeetmetega. KMH aruandes käsitletakse nii süvendus- ja täitetööde kui ka kaadamise aegset heljumi levikut, reostustõrjet, PVT, seiret ja ajalisi piiranguid ning esitatakse vajalikud leevendavad meetmed. KMH protsessis arvestatakse varem Paldiski Põhja- ja Lõunasadamas tehtud ja edaspidi planeeritavaid vee erikasutusega seotud töid komplekselt ning hinnatakse nendega kaasnev kumuleeruda võiv mõju keskkonnale. Kumulatiivsete mõjude hindamisel arvestatakse kumuleeruda võivaid mõjusid ja pakutakse välja leevendavad meetmed või nõuded. KMH aruandes esitatakse kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide ning 0-alternatiivi kirjeldused ning tehakse alternatiivide hindamine koos võrdleva analüüsiga. Parima lahendi leidmiseks võrreldakse ja hinnatakse alternatiive ühtede kriteeriumide järgi. Kasutatavad kriteeriumid haaravad kõiki olulisi mõjuvaldkondi ja arengutegevuse mõjutegureid. 3.2 Kavandatud tegevus ja alternatiivid Alternatiiv 1 (A1) - kavandatud tegevus: • Vee erikasutuse käigus on kavandatud süvendustööd ja süvendatud pinnase kaadamine mahus 517 200 m3 ning kaide ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 1 025 000 m3. • Moodustatakse Põhjasadama arendamise eelprojekti* lastimisalad „A“ ja „B“. Süvendatava ja kaadamist vajava pinnase maht lastimisalalt „A“ on 18 000 m3 ja lastimisalalt „B“ 499 200 m3 - kokku 517200 m3. Tahkete ainete uputamise maht lastimisala „A“ rajamiseks on 175 000 m3 ja lastimisalal „B“ 850 000 m3 - kokku 1025000 m3. • Lastimisalade rajamist alustatakse lastimisalast „A“, mille valmimise järel alustatakse lastimisala „B“ rajamist. Alternatiiv 2 (A2 - 0-alternatiiv), mille tulemusena lastimisalasid „A“ ja „B“ ei moodustata: • Uusi kaisid ja lastimisalasid ei rajata. • Paldiski Põhjasadamal jäävad täitmata strateegilistes planeerimisdokumentides kavandatud eesmärgid. • Kui Paldiski Põhjasadama arengu potentsiaal rahvusvahelises merevedudes jääb täitmata, siis jäävad saamata arendustegevuse lakkamise tõttu täiendavad töökohad. Kui KMH protsessi käigus lisandub reaaalseid alternatiive, siis ka need võetakse alternatiivide võrdlusse parema alternatiivi välja selgitamiseks. 13 4. Kavandatud tegevuse ja selle alternatiivide mõjuallikad, mõjuala ning võimalik keskkonnamõju Uute kaide ja lastimisalade rajamise ja sellele võimalike alternatiivide hindamise objektiks on Paldiski Põhjasadama akvatoorium ja lastimisaladega territoorium koos lähialadega. Veekeskkonnas toimuvate tööde (süvendamine, kaadamine, täitmine, kaide rajamine) otseste mõjude väljundalaks on sadama akvatoorium koos lähialaga (näiteks: tekkekohast heljumi pilve ulatus, hüdrodünaamilised protsessid, merekeskkond) Pakri lahes. Kaadamismõjude väljundalaks on kaadamisala koos lähialaga. Merekeskkonnale avalduvate mõjude kaudu on seotud ka teised looduskeskkonda puudutavad mõjud: mõju kaitsealadele, mõju elupaigatüüpidele, mõju linnustikule. Süvendamise, täitmise, kaadamise ja kaide ning lastimisalade rajamise kaudsed mõjud avalduvad üldiselt hiljem koos akvatooriumi ja sadamaala kasutusega. Need väljenduvad nii looduskeskkonna kui ka sotsiaal- ja majanduskeskkonna erinevates aspektides. Mõjuallikad: süvendamine, kaadamine, kaide ja lastimisala rajamine ning kasutamine ja eeltoodud tegevuste juures kasutatav tehnika ning tehnoloogiad koos sadama korralise tegevusega (sh laevaliiklus). Kavandatuga ja hilisema kaide ning lastimisala kasutusega kaasnevad keskkonda mõjutavad tegevused: 1. Süvendamine (võimalikud erinevad süvendustehnoloogiad). 2. Kaadamine. 3. Kaide ja lastimisala rajamisega kaasnev tahkete ainete uputamine. 4. Paldiski Põhjasadama töökorraldus. 5. Ohutu laevaliikluse tagamine Pakri lahes ning võimalike avariiriskide minimeerimine. 6. Majanduslikud arengud (mujal maailmas, Eestis, Paldiski linnas, Paldiski Sadamate AS-is, Paldiski Lõunasadamas). 7. Sotsiaal-majanduslikud mõjud (piirkonna areng, kaubandus, tööhõive, inimese tervis ja heaolu). Mõju suurust mõjutavad tegevused ja olukorrad: 1. Mõju suurus oleneb: • Mahust. • Läbiviimise ajast. • Läbiviimise logistilistest lahenditest • Kasutatud tehnoloogiast ja tehnikast. • Meteoroloogilistest tingimustest. Paldiski Põhjasadama uute kaide ja lastimisalade rajamine võimaldab suurema süvisega laevade vastuvõtu, samas tõhusamalt tagades nende ohutuma navigeerimise sadamas. Kavandatu võimaldab paremini ja keskkonnaohutumalt täita Paldiski Põhjasadama 14 arenguplaanides kavandatut. Sadama arendamine on otseselt seotud ja vajalik ka Eesti ja Paldiski linna majanduslikke ning sotsiaal-majanduslike eesmärkide täitmiseks. Eeldatavad võimalikud keskkonnamõjud (olulisus selgub täpsemini KMH protsessis): • Süvendamise ja kaadamise ning kaide ja lastimisalade rajamise mõju Pakri lahe mereelustikule. • Mõju linnustikule. • Süvendamise ja täitmise ning kaide rajamise ning kasutamise mõju rannaprotsessidele, lainetusele ja setete liikumisele. • Müra. • Mõju kaitsealustele objektidele sh kultuurimälestised ja kaitsealadele. • Mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse eesmärkidele. • Mõju Pakri lahe seisundile. • Kordussüvenduste vajadus. • Sotsiaal-majanduslikud mõjud: tööhõive, turvalisus, mõju inimese tervisele ja heaolule. • Majanduslikud mõjud (piirkonna ja Põhjasadama arendustegevus). • Kumulatiivne mõju. • Koosmõju teiste tegevustega. KMH aruandes tuuakse välja kaide rajamise ja hilisema sadama ning lastimisalade kasutamisega avalduda võivad negatiivsed mõjud ja riskid (sh ohutusküsimused), nende vältimise ja leevendamise meetmed (vajadusel esitatakse seireprogramm, mis sisaldab muuhulgas informatsiooni seirepunktide asukoha ning seire sageduse kohta). Kaide rajamise ja sadama hilisema kasutusega ei kaasne teadaoleva informatsiooni alusel piiriülest keskkonnamõju. KMH aruandes käsitletakse mõjutatava looduskeskkonna (mereelustik, linnustik, rannaprotsessid, veerežiim,) ja majandusliku ning sotsiaal-majandusliku keskkonna (sotsiaal- majanduslikud tegurid, sh piirkonna areng, tööhõive, inimese tervis ja heaolu) olemust ja mõjutatavust ning võimalike reaalsete alternatiivide võrdlust. 5. KMH protsess ja selle teostuse ning tulemuste avalikustamise ajakava - Keskkonnaamet vee erikasutusloa taotluse otsustajana algatas 03.11.2016 nr 14- 6/16/786-2 Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames keskkonnamõju hindamise (lisa 1). - Lisas 2 on KMH algatamise teade Ametlikud Teadaanded 10.11.2016. - Valminud KMH programmi eelnõu esitatakse otsustajale KeHJS § 151 järgseks menetluseks: (1) Enne KeHJS § 16 kohast keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamist peab otsustaja programmi sisu kohta küsima seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt. Seisukohtade küsimiseks esitab arendaja otsustajale keskkonnamõju hindamise programmi. 15  (2) Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi vastavust käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele ning edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks. (3) Kui keskkonnamõju hindamise programm ei vasta käesoleva seaduse §-s 13 sätestatud nõuetele, tagastab otsustaja selle arendajale koos põhjenduste ja parandusettepanekutega. (4) Asjaomane asutus esitab otsustajale 30 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise programmi saamisest arvates programmi kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes seisukoha, sealhulgas hinnangu programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Dokumentatsiooni läbivaatamisel peab asutus kontrollima ka eksperdirühma koosseisulist piisavust. (5) Otsustaja vaatab 14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade saamisest arvates seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta, arvestades asjaomaste asutuste esitatud arvamusi. (6) Juhtekspert või eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist. Arendaja esitab otsustajale keskkonnamõju hindamise täiendatud programmi. Asjaomaste asutuste kirjade koopiad lisatakse programmile. (7) Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud keskkonnamõju hindamise programmi, sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud. [RT I, 23.03.2015, 6 - jõust. 01.07.2015] - KeHJS § 151 seisukohtade ja täiendmaterjalide alusel täiendatud KMH programmi esitab arendaja otsustajale KeHJS § 16 kohase programmi avalikustamise läbiviimiseks. - Ekspertide poolt avalikustamise materjalidega täiendatud KMH programmi esitab arendaja KeHJS § 18 lõige 1 kohaselt otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. - Otsustaja teeb oma otsuse KMH programmi vastavuse kohta 30 päeva jooksul ja teavitab 14 päeva jooksul peale otsuse tegemist keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. - KMH hindamise aruanne koostatakse vastavalt KeHJS § 20-le. - KeHJS § 201 kohaselt KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste asutuste seisukohta KeHJS §-s 151 sätestatud korras. - KMH aruande avalikustamine tulemuste arvestamine toimub vastavalt KeHJS §21-le KeHJS §-des 16 ja 17 sätestatud korras, välja arvatud aruande väljapaneku tähtaeg, mis on vähemalt 21 päeva. - Arendaja esitab pärast KMH aruande avalikku arutelu aruande otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks. - KeHJS § 22 lõige 2 kohaselt otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks. Asjakohane asutus esitab seisukoha 30 päeva jooksul. - KeHJS § 22 lõige 5 kohaselt otsustaja tuginedes asjakohaste asutuste kooskõlastustele esitab hinnangu aruandele 30 päeva jooksul ning teeb otsuse KMH aruande vastavuse kohta. - Vastavalt KeHJS § 22 lõige 7 teavitab otsustaja peale oma otsuse tegemist 14 päeva jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. - Otsustaja tegevusloa andmine või selle andmisest keeldumine on sätestatud KeHJS § 24-s. 16  Tabel 1. Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames KMH teostuse ajakava Jk KMH etapid Tegevuse kirjeldus ja läbiviija Kestvus nr 1. KMH programm Koostamine ja esitamine otsustajale 15 päeva eelnõu 2. KMH programmi Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul 14 päeva kohta seisukoha programmi vastavust KeHJS §-s 13 sätestatud küsimine nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks (KeHJS §151 lõige 2). 3 KMH programmi Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva kohta seisukoha (KeHJS §151 lõige 4). andmine 4. KMH programmi KMH programmile antud seisukohad vaatab 14 päeva seisukohtade otsustaja läbi ja esitab omapoolsed seisukohad vaatamine arendajale ja juhteksperdile (KeHJS §151 lõige 5). 5 KMH programmi Juhtekspert ja eksperdid koos arendajaga 7 päeva parandamine täiendavad seisukohtade põhjal KMH seisukohtade alusel programmi ja selgitatakse arvestamist või põhjendatakse arvestamata jätmist (KeHJS §151 lõige 6). 6 Parandatud ja Otsustaja kontrollib parandatud ja täiendatud täiendatud KMH KMH programmi (KeHJS §151 lõige 7). programmi kontroll 7. KMH programmi Otsustaja korraldab vähemalt 14 –päevase Vähemalt 14 avalik väljapanek kestvusega avaliku väljapaneku (KeHJS §16 päeva. lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga teeb KMH programmi avaliku väljapaneku. (KeHJS §17 lõige 2). 8. KMH programmi Otsustaja teatab 14 päeva jooksul peale KMH 14 päeva avalikustamisest programmi saamist avalikust väljapanekust ja teatamine avalikust arutelust: Ametlikud Teadaanded, (KeHJS §16 lõige arendaja kulul ajalehes, üldkasutatavas hoones 2) või kohas ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga: Maavalitsust, KOV, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid (sh kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke) ja muid menetlusosalisi. Otsustaja avalikustab KMH programmi omal veebilehel. 9. KMH programmi Arendaja koostöös otsustajaga korraldab 1 päev avalik arutelu programmi tutvustamiseks avaliku arutelu 17  (KeHJS §16 lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga vastab KMH programmi avaliku arutelul esitatud ettepanekutele ja küsimustele(KeHJS §17 lõige 2). 10. KMH programmi Juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga 7 päeva avaliku väljapaneku täiendavad avalikustamise materjalide alusel ja avalikustamise KMH programmi (KeHJS §17 lõige 2). materjalidega KMH Juhtekspert teeb koos arendajaga avaliku programmi väljapaneku ajal ja avaliku arutelu ajal täiendamine programmis vajalikud parandused ja täiendused Arendaja saadab 30 päeva jooksul KMH programmi kohta elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga saatnud isikutele selgituskirja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise kohta ning vastused küsimustele (KeHJS §17 lõige 3). Täiendatud KMH programmi koos nõutud koopiate ja avaliku aruelu protokolliga esitab arendaja otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS §18 lõige 1). 11. KMH programmi Otsustaja otsustab 30 päeva jooksul KMH 30 päeva nõuete vastavusele programmi saamisest KMH programmi nõuete kontrollimine vastavusele (KeHJS §18 lõige 2). 12. KMH programmi Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva 14 päeva nõuete vastavuse jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § teavitamine 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes (KeHJS §18 lõige 4).. 13. KMH aruande Nõuetele vastavast KMH programmist lähtudes 15 päeva koostamine koostavad eksperdid aruande (KeHJS §20 lõige 1), mis saadetakse otsustajale. 14. KMH aruande KMH aruande kohta küsitakse asjaomaste kohta seisukoha asutuste seisukohta KeHJS §151 sätestatud küsimine korras. 15. KMH aruande Otsustaja kontrollib 14 päeva jooksul aruande 14 päeva kohta seisukoha vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ja küsimine edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks (KeHJS §151 lõige 2). 16. KMH aruande Asjaomased asutused esitavad seisukohad 30 päeva kohta seisukoha (KeHJS §151 lõige 4). andmine 17. KMH aruande KMH aruandele antud seisukohad vaatab 14 päeva seisukohtade otsustaja läbi ja esitab omapoolsed seisukohad vaatamine arendajale ja juhteksperdile (KeHJS §151 lõige 5). 18. KMH aruande Juhtekspert ja eksperdid koos arendajaga 10 päeva parandamine täiendavad seisukohtade põhjal KMH aruannet seisukohtade alusel ja selgitatakse arvestamist või põhjendatakse arvestamata jätmist (KeHJS §151 lõige 6). 18 19. KMH aruande Otsustaja kontrollib 21 päeva jooksul aruande 21 päeva vastavuse kontroll vastavust KeHJS §-s 20 sätestatud nõuetele ning aruande asjakohasust ja piisavust (KeHJS §201 lõige 2). 20. KMH aruande Otsustaja korraldab vähemalt 21 –päevase vähemalt 21 avalik väljapanek kestvusega avaliku väljapaneku (KeHJS §21) päeva. Juhtekspert koos arendajaga teeb KMH aruande avaliku väljapaneku (KeHJS §17 lõige 2). 21. KMH aruande Otsustaja teatab 14 päeva jooksul peale KMH 14 päeva avalikustamisest aruande saamist avalikust väljapanekust ja teatamine (KeHJS avalikust arutelust: Ametlikud Teadaanded, §16 lõige 2) arendaja kulul ajalehes, üldkasutatavas hoones või kohas ning elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga: Maavalitsust, KOV, asjaomaseid asutusi, Keskkonnainspektsiooni, loodusobjekti valitsejat, valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone neid ühendavate organisatsioonide kaudu, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid (sh kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke) ja muid menetlusosalisi. Otsustaja avalikustab KMH aruande omal veebilehel. 22. KMH aruande Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH 1 päev avalik arutelu aruande tutvustamiseks avaliku arutelu (KeHJS §16 lõige 1). Juhtekspert koos arendajaga vastab KMH programmi avaliku arutelul esitatud ettepanekutele ja küsimustele(KeHJS §17 lõige 2) 23. KMH aruande Juhtekspert või eksperdirühm koos arendajaga 15 päeva avaliku väljapaneku täiendavad avalikustamise materjalide alusel ja avalikustamise KMH aruannet (KeHJS §17 lõige 2). materjalidega KMH Juhtekspert teeb koos arendajaga avaliku aruande väljapaneku ajal ja avaliku arutelu ajal aruandes täiendamine vajalikud parandused ja täiendused. Arendaja saadab 30 päeva jooksul KMH aruande kohta elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga saatnud isikutele selgituskirja esitatud ettepanekute ja vastuväidete arvestamise või mittearvestamise kohta ning vastused küsimustele (KeHJS §17 lõige 3). Täiendatud KMH aruanne koos nõutud koopiate ja avaliku aruelu protokolliga esitab arendaja otsustajale nõuetele vastavuse kontrollimiseks (KeHJS §22). 24. KMH aruande KeHJS § 22 lg 2 kohaselt edastab otsustaja 30 päeva kooskõlastamine KMH aruande asjaomastele asutustele asjaomaste kooskõlastamiseks. Sama §-i lg 3 kohaselt on asutustega asjaomastel asutustel KMH aruande 19  kooskõlastamiseks või kooskõlastamata jätmiseks aega 30 päeva. 25. KMH aruande Tuginedes asjaomaste asutuste kooskõlastusele 30 päeva nõuete vastavusele kontrollib otsustaja 30 päeva jooksul KMH otsustamine aruande vastavust KeHJS § 22 lg 5 esitatud nõuetele ning teeb otsuse 26. KMH aruande Otsustaja teavitab otsuse tegemisest 14 päeva 14 päeva nõuete vastavuse jooksul keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § teavitamine 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes. Lühim võimalik KMH menetlus kuni KMH aruande nõuetele vastavusest teavitamiseni on 375 päeva. 6. KMH protsessis osalejate andmed KMH algataja ja otsustaja: Keskkonnaamet, Narva mnt 7a, 15172 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisik: Kaari Männikus-Nilson, e-post kaari.mannikus- [email protected], telefon 6807452). Arendaja: Paldiski Sadamate AS (registrikood: 10425338) , kontaktandmed: Peetri 11, 76805 Paldiski, tel:651 1010, e-post: [email protected] Keskkonnamõju hindaja: Corson OÜ, Laki 14A - 704, 10621 Tallinn (e-post: [email protected]). Kontaktisikud: Toomas Liiv, kontakt tel: 5653373, e-post: [email protected] ja Kalev-August Parksepp, kontakt tel: 56933301, e-post: [email protected] . KMH töögruppi juhib KeHJS § 14-le vastav juhtekspert Toomas Liiv (tegevuslitsents nr KMH0119). Töögrupp: Toomas Liiv - Corson OÜ, litsentseeritud (lisa 3) juhtekspert (tegevuslitsents nr KMH0119 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – energeetika, reoveekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, veeteede ja sadamate ehitus, veekogu süvendamine ja veekogusse tahkete ainete kaadamine, ehitus, teenindus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid, soojus, veesaaste ja veetase): töögrupi juhtekspert, hüdrodünaamika ja rannaprotsessid. veekogu süvendamine ja kaadamine, energeetika, vesi ja kanalisatsioon, ehitus ja sellega kaasnevad mõjud (sh müra). Nelly Oldekop – Corson OÜ, TTÜ tehnikateaduse magister, nõustab KMH raames kaide ja lastimisalade rajamise alaseid küsimusi. 20 Kerli Liiv – Corson OÜ, keskkonnaspetsialist: modelleerimine, hüdrodünaamika. ja sotsiaal- majanduslik mõju. Kristin Liiv –Corson OÜ, keskkonnaspetsialist: planeerimine ja sotsiaal-majanduslik mõju. Peeter Vissak – bioloog: mereelustik, linnustik, kaitsealused loodusobjektid. Mihkel Parksepp – Mapri OÜ, KMH raames konsultant-assistent: piirkonnas Corson OÜ ja teiste ekspertide poolt varem kasutatud infomaterjali läbivaatus KMH-s kasutamiseks, planeerimise, ehitamise ja sellega kaasnevate mõjude (sh müra) leevendamiseks meetmete väljaselgitamine. Kalev-August Parksepp –Corson OÜ projektijuht, litsentseeritud (lisa 3) keskkonnaekspert (tegevuslitsents nr KMH0120 annab õiguse hinnata järgmiste tegevus- ja mõjuvaldkondade keskkonnamõju: tegevusvaldkonnad – põllumajandus, maaparandus, metsamajandus, jäätmekäitlus, vesi ja kanalisatsioon, puhkemajandus ja haljastus, transport ja liiklus; mõjuvaldkonnad – pinnas- ja maastik, jäätmeteke, maismaa taimestik, mets, kaitstavad loodusobjektid, Natura hindamine): jäätmekäitlus, transport ja liiklus, maastik, puhkemajandus ja haljastus, taimestik, elupaigatüübid, kaitstavad loodusobjektid ja Natura hindamise juhtekspert. Vajadusel võib KMH protsessis lisanduda eksperte või toimuda ekspertide tööülesannete ümberjaotamine või töögrupi vähenemine või suurenemine. 7. KMH protsessis asjaomased asutused KMH protsessis asjaomased asutused • Keskkonnaamet – KMH algataja ja otsustaja ning Pakri hoiu- ja linnuala valitseja. • Paldiski Linnavalitsus – KOV, kelle territooriumil asub Paldiski Põhjasadam ja toimub arendustegevus. • Maa-amet – riigi esindaja merepõhjas ja maismaal toimuvale tegevusele. • Veeteede Amet – nõuetele vastava veeliikluse järelevalvaja. • Terviseameti Põhja talitus – inimese tervist ja heaolu puudutavad küsimused. • Keskkonnainspektsiooni Põhja regioon – loodusressursside ja –keskkonna järelevalve koordineerija ning teostaja. • Harju Maavalitsus – riikliku halduse korraldamine ja koordineerimine. 21 8. KMH programmi avalikul väljapanekul ja avalikul aruelul esitatu arvestamine edasises KMH koostamises 8.1 Asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi kohta ja nendega arvestamine Peatükk koostatakse peale seda, kui otsustaja on saatnud arendajale asjaomaste asutuste seisukohad KMH programmi eelnõu kohta, et nende alusel täiendada avalikustamisele esitatavat KMH programmi eelnõu. Järgmised peatükid täidetakse peale KMH programmi eelnõu avalikku arutelu. 22  Enn Mahoni Teie 19.10.2016 Paldiski Sadamate AS [email protected] Meie 03.11.2016 nr 14-6/16/786-2 Paldiski Sadamate AS vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise algatamine Austatud Enn Mahoni Keskkonnaamet on võtnud menetlusse Paldiski Sadamate AS-i vee erikasutusloa taotluse Paldiski Põhjasadamasse uute kaide rajamiseks ning teavitanud sellest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded 26.10.2016. Vee erikasutuse käigus on kavandatud süvendustööd ja süvendatud pinnase kaadamine mahus 517 200 m3 ning kaide ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 1 025 000 m3. Paldiski Põhjasadam (koordinaatidega 59° 21′ N, 24° 03′ E) asub Harju maakonnas, Paldiski kesklinnas aadressil Peetri 11 (kinnistu katastritunnus 58001:002:0317). Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi nimetatud KeHJS) § 11 lg 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi nimetatud KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, veeseaduse § 9 lõikest 5 tulenevalt annab vee erikasutusloa Keskkonnaamet. Seega, KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. KeHJS § 3 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 punktide 17 ja 171 kohaselt on mere süvendamine alates pinnase mahust 10 000 m3 ning merepõhja tahkete ainete uputamine alates ainete mahust 10 000 m3 olulise keskkonnamõjuga tegevus, mistõttu vee erikasutusloa saamiseks Teie poolt taotletavaks tegevuseks on vajalik tegevuse keskkonnamõju hindamine. KeHJS § 11 lg 3 järgi KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata, s.o KMH on kohustuslik. KMH korraldus: KeHJS § 8 lõigete 1 ja 2 järgi kannab KMH-ga seotud kulud Paldiski Sadamate AS. KeHJS § 13 kohaselt tuleb kulud Paldiski Sadamate AS-il koostada koostöös juhteksperdi või eksperdirühmaga juhteksperdi juhtimisel KMH programm ning esitada see Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Keskkonnametile menetlemiseks. KMH programm on aluseks kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks ja KMH aruande koostamiseks. Litsentseeritud juhtekspertide nimekirja leiab Keskkonnaministeeriumi veebilehelt: http://www.envir.ee/et/kmh- litsentsikomisjon. KMH programmi koostamisel tuleb arvestada KeHJS § 18 lõikega 7, mille kohaselt, kui arendaja ei ole kuue kuu jooksul KMH algatamisest arvates esitanud otsustajale KMH programmi nõuetele vastavuse kontrollimiseks, jätab otsustaja KMH algatamise aluseks olnud tegevusloa taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle arendajale. Vastavalt KeHJS § 11 lõikele 11 peatub kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise korral tegevusloa taotluse menetlus keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. KMH käigus tuleks hinnata ja käsitleda järgmist: süvendustöödega kaasneva heljumi transpordi mõju; süvendatud pinnase kaadamiseks sobiva kaadamisala leidmine; tegevuskava koostamine kaadamise läbi viimiseks; kaadamise asukoht ja selle mõju eri huvialadele merel; süvendatud pinnase ja kaadamiskoha põhjapinnase keemiliste, füüsikaliste ja bioloogiliste omaduste hinnang; kaadamisega kaasneva heljumi transpordi mõju; vee erikasutusega (süvendamine-kaadamine) seotud tegevuse mõju põhjaelustikule, kalastikule, hoovuste liikumisele ning rannaprotsessidele; vee erikasutuse mõju lähipiirkonna elanikele ning teistele tegevustele; vee erikasutuse mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele; tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus; võimaliku keskkonnamõju vältimise ja minimeerimise meetmete analüüs; parima võimaliku tehnika väljaselgitamine; vajadusel seireprogrammi väljatöötamine ja kaadamisele alternatiivsete võimaluste kaalumine. Tuginedes haldusmenetluse seaduse § 40 lg 3 punktile 2 ei ole käesolevat otsustust edastatud Paldiski Sadamate AS-ile arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuivõrd Paldiski Sadamate AS-i taotluses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete saamiseks. Samuti puudub käesoleval juhul Keskkonnaametil kaalutlusruum KMH algatamise üle otsustamiseks, kuivõrd antud juhul on KMH kohustuslik. Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 punktile 1, § 6 lg 1 punktidele 17 ja 171, §-dele 8 ja 9, § 11 lõigetele 2, 3 ja 11, § 12 lõikele 1, § 18 lõikele 7, veeseaduse § 9 lõikele 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 punktidele 2.1 ja 3.5.8, : 1. Keskkonnaamet algatab KMH Paldiski Sadamate AS-i (registrikood 10425338) Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse menetluse raames. 2. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. 3. Paldiski Sadamate AS-il esitada KMH programm Keskkonnaametile nõuetele vastavuse kontrollimiseks hiljemalt kuue kuu jooksul käesoleva KMH algatamise otsusest arvates. Vastasel juhul jätab Keskkonnaamet 19.10.2016 esitatud vee erikasutusloa taotluse läbi vaatamata. 4. 19.10.2016 esitatud vee erikasutusloa taotluse menetlus peatub kuni KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest teavitamiseni ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolude ilmnemiseni. 5. KMH-ga seotud kulud kannab Paldiski Sadamate AS. 2 (3) Paldiski Põhjasadama vee erikasutusloa taotluse KMH algatamisest teavitatakse 14 päeva jooksul ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning puudutatud isikuid ja teisi menetlusosalisi eraldi kirjaga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Kalle juhataja Keskkonnaosakond Teadmiseks: Paldiski Linnavalitsus, [email protected] Kaari Männikus-Nilson 680 7452 [email protected] 3 (3)  Keskkonnamõju hindamise algatamise teade Avaldamise algus: 10.11.2016 Avaldamise lõpp: tähtajatu Keskkonnaamet avaldab teadaande keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 12 lõike 1 alusel. Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on algatanud oma 03.11.2016 kirjaga nr 14- 6/16/786-2 PALDISKI SADAMATE AS-i Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). PALDISKI SADAMATE AS taotleb vee erikasutusluba Harjumaale Paldiski kesklinna Paldiski Põhjasadamasse uute kaide ehitamiseks. Tegevuse käigus on kavandatud akvatooriumi süvendamine mahus 517 200 m3, süvendatud pinnase kaadamine ning kaide ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 1 025 000 m3. KMH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 4 punkti 1, § 6 lõike 1 punktide 17 ja 171, §-de 8 ja 9 , § 11 lõigete 2, 3 ja 11, § 12 lõike 1, § 18 lõike 7, veeseaduse § 9 lõike 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 kärkkirja nr 1-1/16/306 punktide 2.1 ja 3.5.8 alusel. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. Arendaja on PALDISKI SADAMATE AS (registrikood: 10425338) kontaktandmed: aadress Peetri 11, Paldiski linn. Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisik Kaari Männikus-Nilson, e- post [email protected], telefon 680 7452). KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel tööpäeviti otsustaja – Keskkonnaameti (aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, kohtaktisik: Kaari Männikus-Nilson, e-post [email protected], telefon 680 7452) keskkonnaosakonnas. Digitaalse dokumendiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti avaliku dokumendiregistri vahendusel aadressil http://dhs-adr- kea.envir.ee/Display.aspx?ID=73232&Root=73232. Keskkonnaamet Tallinn, HARJUMAA, Narva mnt 7A Telefon: 6807438 E-post: [email protected] Teadaande avaldaja kontaktandmed: Keskkonnakorralduse spetsialist Ester Pindmaa Telefon: 3848744 E-post: [email protected] Teadaande number 1043533 Austatud menetlusosaline 09.11.2016 nr 6-3/16/13266 PALDISKI SADAMATE AS-i Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise algatamisest teatamine Keskkonnaamet otsustajana teatab, et on algatanud oma 03.11.2016 kirjaga nr 14-6/16/786-2 PALDISKI SADAMATE AS-i Paldiski Põhjasadama kaide rajamise vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH). Arendaja (PALDISKI SADAMATE AS, registrikood 10425338, aadress Peetri 11, Paldiski linn) taotleb vee erikasutusluba Harjumaale Paldiski kesklinna Paldiski Põhjasadamasse uute kaide ehitamiseks. Tegevuse käigus on kavandatud akvatooriumi süvendamine mahus 517 200 m3, süvendatud pinnase kaadamine ning kaide ehitamisega seoses tahkete ainete uputamine mahus 1 025 000 m3. KMH algatati keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 4 punkti 1, § 6 lõike 1 punktide 17 ja 171, §-de 8 ja 9 , § 11 lõigete 2, 3 ja 11, § 12 lõike 1, § 18 lõike 7, veeseaduse § 9 lõike 5 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 kärkkirja nr 1-1/16/306 punktide 2.1 ja 3.5.8 alusel. KMH menetlusi ei liideta ning teadaoleva informatsiooni alusel ei ole eeldada piiriülese keskkonnamõju ilmnemist. Keskkonnauuringute täiendav vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. KMH algatamise otsusega on võimalik tutvuda eelneval kokkuleppel tööpäeviti otsustaja – Keskkonnaameti (aadressil Narva mnt 7a, 15172 Tallinn, kohtaktisik: Kaari Männikus-Nilson, e-post [email protected], telefon 680 7452) keskkonnaosakonnas. Digitaalse dokumendiga on võimalik tutvuda Keskkonnaameti avaliku dokumendiregistri vahendusel aadressil http://dhs-adr-kea.envir.ee/Display.aspx?ID=73232&Root=73232. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rein Urman keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Põhja regioon Sama: vastavalt nimekirjale Ester Pindmaa 384 8744 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Keskkonnam6iu hindamise LITS ENTS L i t s e r t s iK f fM H 0 1 1 9 5. aprill 20,12 . a. Litsentsi omaniku andmed: perekonnanimt E€s-ja Toomas Liiv rsikukood: 36904050271 Elukoha aadress: ooviiulitalu, Kabilaktrla,76311 Harjumaa Muud kontaktandmed: Litsents annab 6iguse hinnata jergmiste tegevus-ja m6juvaldkondade keskkonnam6ju: Tegevusvaldkonnad: 1) energeetika 2) reoveekaitlus 3) vesijakanalisatsioon ja 4)veeteede sadamate ehitus,veekogusUvendamine ja veekogussetahketeainetekaadamine 5) ehitus6) teenindus M6juvaldkonnad: 1) pinnasja maastik2) hiidrodilnaamika ja rannaprotsessid 3) soojus4) veesaasteja veetase Litsents kehtib kqni. 27.O4.2017 5N ftP9 Litsentsiandja: keskkonnamin Keskkondministediumi pitsad JAlend  Keskkonnam6ju hindamise LITSENTS L i t s e n t s iKnM r H0120 07.mai 20 42 . a. Litsentsi omaniku andmed: Ees-iaperekonnanimi: Kalev-August Parksepp Isikukood: 34509160227 Erukohaaadress, Tihase 15A-1,13426 Tallinn Muud kontaktandmed: Litsents annab 6iguse hinnata jirgmiste tegevus- ja m6juvaldkondade keskkonnam6ju: Tegevusvaldkonnad: 1) p6llumajandus 2) maaparandus 3) metsamajandus 4) jeaitmekaiflus 5) vesija kanalisatsioon 6) puhkemajandus ja haljastus7) transportja liiklus M6juvaldkonnad: 1) pinnasja maastik2) jddtmeteke3) maismaataimestik4) mets5) kaitstavad loodusobjektid 6) Naturahindamine Litsents kehtib kuni: 20.04.2017 Litsentsl andja: keskkonnaministerrKeit Pentus &itdbntsi andja, Keskkonnaministeeriumi pitsati jdlend Vastavalt nimekirjale 04.01.2017 nr 6-3/17/300 Paldiski Põhjasadama kaide rajamiseks vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine PALDISKI SADAMATE AS esitas 21.12.2016 kirjaga Keskkonnaametile (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.12.2016 nr 6-3/16/13266-8) keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks Paldiski Põhjasadama kaide rajamiseks vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise programmi eelnõu (koostaja: Osaühing Corson, töö nr 1622). KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne keskkonnamõju hindamise programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul käesoleva kirja saamisest alates seisukohad Paldiski Põhjasadama kaide rajamiseks vee erikasutusloa taotluse raames keskkonnamõju hindamise programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata keskkonnamõju hindamise eksperdirühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Jürgenson juhataja Põhja regioon Lisa: KMH programmi eelnõu 14.12.2016.bdoc Ester Pindmaa 384 8744 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658