4425315 88900 EELNÕU 12 .01.2017 0 0 EELNÕU 12 .01.2017 Kalapüügiseaduse muutmise seadus § 1. Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõi k e 2 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Kutselise kalapüügi korraldamise ga , sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega seotud ot sused tehakse elektrooniliselt.” ; 2 ) paragrahvi 12 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kalapüüki teostaval isikul peab eripüügil ja harrastuskalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument . Kaluri kalapüügiloa alusel kalapüüki teostaval isikul peab kalapüügil kaasas olema isikut tõendav dokument. Kalapüüki teostav isik on riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel kohustatud esitama käesolevas lõikes nimetatud dokumendi. ” ; 3 ) paragrahvi 12 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Kui EL, kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon nõuab, et kalapüüki teostaval isikul peab kutselisel kalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument, mille on andnud Eesti Vabariik, peab kalapüüki teostaval isikul olema kaasas kalapüügiloa paberärakiri. ” ; 4 ) paragrahvi 14 lõikes 2 , § 39 lõikes 3, § 59 lõikes 2, § 61 lõigetes 8 ja 15 ning § 62 tekstis asendatakse sõna „Maaeluministeerium ” sõnadega „Veterinaar- ja Toiduamet ” vastavas käändes ; 5 ) paragrahvi 18 lõi k e s 2 asendatakse sõnad „ ministeerium või valdkonna eest vastutava ministri määratud valitsusasutus ” sõnadega „ Veterinaar- ja Toiduamet ” ; 6 ) paragrahvi 32 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Kalalaeva kalapüügiluba ja kaluri kalapüügiluba antakse elektroonilises vormis. ”; 7 ) paragrahvi 33 lõikes 1 asendatakse sõnad „kalalaevade riiklikku registrisse ” sõnadega „kutselise kalapüügi registrisse ”; 8 ) paragrahvi d 34 ja 35 m uudetakse ning sõnastatakse järgmiselt: „ § 34. Kutselise kalapüügi register (1) Kutselise kalapüügi register (edaspidi register ) on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada kutselise kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ja kalalaevade üle arvestuse pidamist ning järelevalve teostamist. (2) Registri koosseisu kuuluvad alamregist r itena kalalaevade regist er ning kutselise kalapüügi arvestuse register. (3) Kalalaevade registrisse kantakse: 1) komisjoni määruses (EÜ) nr 26/2004 ühenduse kalalaevastiku registri kohta (ELT L 5, 09.01.2004, lk 25–35) nimetatud andmed Eesti lipu all sõitva kalalaeva ja Eesti laevakinnistusraamatusse või liiklusregistrisse kantud kalalaeva kohta, mis ei pea kandma riigilippu; 2) andmed käesoleva seaduse § 35 lõikes 3 nimetatud vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva kalalaevastiku segmenti lisamise õiguse kohta; 3) andmed komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 alusel määratud punktide kohta; 4) muud kalalaeva andmed, mille registrisse kandmise näeb ette Euroopa Liidu õigusakt. (4) Kutselise kalapüügi arvestuse registrisse kantakse: 1) andmed isiku kohta, kes omab kutselise kalapüügi õigust, tegeleb kala ja veetaime esmakokkuostuga või esitab käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1 ja 3–8 nimetatud andmeid; 2) andmed ajaloolise püügiõiguse, püügivõimaluste jaotamise ja omandamise ning kasutada andmise ja saamise kohta; 3) andmed kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kalapüügiõiguse tasu maksmise kohta; 4) käesoleva seaduse § 61 lõigetes 1 ja 3–8 nimetatud andmed. (5) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. Registri volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. (6) Registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 35. Kalalaevastiku segment (1) Registris rühmitatakse kalalaevad alajaotustesse (edaspidi kalalaevastiku segment ) nende üldpikkuse, püügipiirkonna, kasutatavate püüniste ja püütavate kalaliikide järgi. Kalalaevastiku segmendi suurus määratakse püügivõimsuse järgi. (2) Kalalaevastiku segmendid ja ne nde tunnused, kalalaevastiku segmenti kantava kalalaeva nõuded ning kalalaevastiku segmenti kalalaeva lisamise võimaluse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (3) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, võib kalalaeva kanda üksnes siis, kui taotleja omab piisavas mahus käesoleva seaduse §-s 35 1 nimetatud kalalaeva lisamise õigust või kui kalalaevastiku segmenti on käesoleva seaduse § 35 2 alusel määratud piisavas mahus täiendavat vaba püügivõimsust. ( 4 ) Hüvitise toel kalalaeva alatiseks püügilt kõrvaldamise korral kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetes 5 ja 6 sätestatut. ( 5 ) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva püügivõimsust võib suurendada üksnes siis, kui taotleja omab piisavas mahus käesoleva seaduse §-s 35 1 nimetatud kalalaeva lisamise õigust või kui kalalaevastiku segmenti on käesoleva seaduse § 35 3 alusel määratud piisavas mahus täiendavat vaba püügivõimsust. Kalalaeva registrisse kandmise kohta sätestatut kohaldatakse ka registrisse kantud kalalaeva püü givõimsuse suurendamise suhtes. (6 ) Kui käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud kalalaev on kantud k alalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või , võib k alalaevale uue peajõuseadme paigaldamine, kalalaeval olemasoleva peajõuseadme asendamine või tehniline muutmine suurendada peajõuseadme võimsust üksnes siis, kui kalalaeva omanik või valdaja omab käesoleva seaduse §-s 35 1 nimetatud kalalaeva lisamise õigust mahus, mille võrra peajõuseadme võimsus suureneb . ( 7 ) Kalalaeva omanik või valdaja teavitab käesoleva seaduse § 33 lõikes 3 nimetatud kalalaevale uue peajõuseadme paigaldamise, kalalaeval olemasoleva peajõuseadme asendamise või tehnilise muutmise kavatsusest registri volitatud töötlejat kirjalikult ning esitab pärast uue peajõuseadme paigaldamist, olemasoleva peajõuseadme asendamist või tehnilist muutmist registri volitatud töötlejale viivitamata nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 40 lõike 3 kohase kirjaliku kinnituse. ” ; 9 ) seadust täiendatakse §-dega 35 1 − 35 3 järgmises sõnastuses: „ § 35 1 . Kalalaeva lisamise õigus (1) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel esmakordse kustutamise korral tekib kalalaeva omanikul või valdajal õigus kanda registrisse kalalaev selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist kustutamisega (edaspidi kalalaeva lisamise õigus ) . (2) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel vähemalt teist korda kustutamise korral tekib kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigus üksnes siis, kui täidetud on kõik järgmised tingimused: 1) omanik või valdaja ei ole seotud isikuga, kelle taotlusel kalalaev registrist esmakordselt kustutati ; 2 ) kalalaev on enne registrist kustutamist olnud sama omaniku või valdaja omandis või valduses katkematult vähemalt 36 kuud; 3 ) kalalaev on enne registrist kustutamist olnud registris katkematult vähemalt 36 kuud ; 4) seda kalalaeva ei ole sama omanik u või valdaja taotlusel registrist varem kustutatud. (3) Kalalaeva lisamise õiguse alusel võib kalalaeva kanda ainult sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus registrist kustutatud kalalaev. (4) Kalalaeva lisamise õigus lõppeb pärast 36 kuu möödumis t kalalaeva registrist kustutamisest arvates. Kui kalalaeva registrisse kandmise menetlus ei ole tähtpäeva ks lõppenud , lõppeb kalalaeva lisamise õigus kalalaeva registrisse kandmise menetluse lõppe des . (5) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel kustutamise korral võib kalalaeva registrisse tagasi kanda ainult sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul. (6) Kalalaeva võib registrisse tagasi kanda muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel, kui: 1) kalalaeva registrisse kandmist taotlev isik ei ole seotud isikuga, kelle taotlusel sama kalalaev registrist kustutati , ega oma piisavas mahus sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust või 2) sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. (7) Kui käesoleva paragrahvi lõike 6 punktis 1 nimetatud isiku taotlusel registrisse tagasi kantud kalalaev antakse 36 kuu jooksul registrisse kandmisest arvates tagasi selle isiku või temaga seotud isiku kasutusse , kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ning see isik või temaga seotud isik omab sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus lõppenuks osas, mis vastab püügivõimsusele, mida ei kasutatud sama kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks. (8) Kui see isik või temaga seotud isik , kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ei oma käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, kuid omab muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, loetakse muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus asjakohases osas lõppenuks. (9) Kui see isik või temaga seotud isik , kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega tekkis kalalaeva lisamise õigus, ei oma käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatud juhul sama ega muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust, siis järgmise kümne aasta jooksul kalalaeva tagasi andmisest arvates sellel isikul või temaga seotud isikul t ekkiv või neile l oovutatav kalalaeva lisamise õigus loetakse asjakohases osas lõppenuks. (10) Seotud isikutena käsitatakse omavahel seotud isiku id tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. (11) Kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega. § 35 2 . Kalalaeva ajutine kustutamine registrist (1) Kalalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva võib registrist ajutiselt kustutada, kui: 1) seda kalalaeva soovitakse ajutiselt kasutada kalapüügiks teises riigis või 2) selle kalalaeva asemel soovitakse Eestis kalapüügiks kasutada ajutiselt muud kalalaeva. (2) Kalalaeva registrist ajutist kustutamist ei käsitata kalalaeva registrist kustutamisena käesoleva seaduse § 35 1 tähenduses, sealhulgas ei teki kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigust. ( 3 ) Kalalaeva registrist ajutiselt kustutamise korral kantakse see kalalaev sama omaniku või valdaja taotlusel registrisse tagasi 12 kuu jooksul ajutisest kustutamisest arvates. ( 4 ) Kalalaeva registrist ajutiselt kustutamise korral on kalalaeva omanikul või valdajal õigus kanda registrisse ajutiselt kuni 12 kuuks muu kal alaev selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist ajutiselt kustutamise ga . Registrisse ajutiselt kantud kalalaeva registrist kustutamisega ei teki kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigust , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 1 sätestatud juhul . ( 5 ) Registrist käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel ajutiselt kustutatud kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks esitab kalalaeva omanik või valdaja registri voli tatud töötlejale koos taotlusega kalapüügiloa ja püügiandmed, millest nähtub, et kalalaeva kasutati kalapüügiks teises riigis. Kalapüügiluba ja püügi andmeid ei pea esitama , kui kalalaeva kasutamine kalapüügiks nähtub E uroopa L iidu asjakohasest andmekogust. ( 6 ) Registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva ei kanta registrisse tagasi selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva registrist ajutiselt kustutamise ga , kui: 1) kalalaeva registrist ajutise lt kustutamisest on möödunud enam kui 12 kuud ; 2) registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva asemel registrisse ajutiselt kantud muud kal alaeva ei ole 12 kuu jooksul kasutatud kalapüügiks või 3) registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva ei ole 12 kuu jooksul kasutatud kalapüügiks teises riigis. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul loetakse registrist ajutiselt kustutatud kalalaev registrist kustutatuks ja käesolevas seaduses kalalaeva registrist kustutamise kohta sätestatud tagajärjed saabunuks alates ajutise l t kustutamisest ning : 1) kui kalalaeva registrist kustutamisega tekib käesoleva seaduse § 35 1 kohaselt kalalaeva lisamise õigus, loetakse see tekkinuks alates ajutise l t kustutamisest ; 2) kui kalalaeva registrist kustutamisega ei teki käesoleva seaduse § 35 1 kohaselt kalalaeva lisamise õigus t, loetakse asjakohane püügivõimsus vabanenuks. (8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 1 kohaselt kalalaeva registrist kustutamisega tekib kalalaeva lisamise õigus ning registrist kustutatud kalalaeva asemel on registrisse ajutiselt kantud muu kalalaev, loetakse registrisse ajutiselt kantud kalalaev registrisse kantud kalalaevaks alates registrisse ajutiselt kandmisest . (9) Kui käesoleva paragrahvi lõike 7 punkti 2 kohaselt kalalaeva registrist kustutamisega ei teki kalalaeva lisamise õigus t ning registrist kustutatud kalalaeva asemel on registrisse ajutiselt kantud muu kalalaev, kustutatakse ajutiselt registrisse kantud muu kalalaev registrist. § 35 3 . Kalalaevastiku segmenti täiendava vaba püügivõimsuse määramine (1) Püügivõimsus loetakse asjakohases mahus vabanenuks, kui: 1) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 1, 2 või 5 alusel; 2) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel nii, et kalalaeva lisamise õigus t ei teki või 3) kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. (2) Registri vastutav töötleja otsustab hiljemalt püügivõimsuse vabanemise aastale järgneva aasta 31. märtsiks, millises kalalaevastiku segmendis võib vabanenud püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt vabanenud püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmist ei saa taotleda enne, kui registri vastutav töötleja on otsustanud, millises kalalaevastiku segmendis võib selle püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. (4) Kui käesoleva paragrahvi lõike 2 alusel kalalaevastiku segmenti määratud täiendava vaba püügivõimsuse arvel ei ole määramise aastale järgneva aasta 31. märtsiks registrisse kalalaeva kantud, võib registri vastutav töötleja määrata kalalaevastiku muu segmendi, kuhu võib selle püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. Kalalaevastiku muusse segmenti ei määrata p üügivõimsust, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisest on möödunud vähem kui üks aasta. (5) Kalavaru jätkusuutliku kasutamise tagamiseks võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada määrusega käesolevas paragrahvis nimetatud vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmise tingimused ja korra, sealhulgas tingimused taotluse esitaja ja kalalaeva kohta ning vajaduse korral taotluste hindamise kriteeriumid. (6) Kui valdkonna eest vastutav minister ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimusi ja korda kehtestanud , võivad kalalaevastiku segmenti määratud täiendava vaba püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva kalalaevastiku segmenti kandmist kõik isikud . R ahulda takse registri volitatud töötlejani varem jõudnud nõuetekohane taotlus. (7) Isik, kes omab kalalaeva lisamise õigust, lisada kalalaev kalalaevastiku segmenti , kuhu käesoleva paragrahvi alusel on määratud täiendav vaba püügivõimsus, võib taotleda kalalaeva registrisse kandmist täiendava vaba püügivõimsuse arvel üksnes osas, mis kalalaeva lisamise õi gust arvestades jääb puudu kalalaeva registrisse kandmiseks . ” ; 1 0 ) paragrahv i 36 punkt 3 muudetakse ja sõnast atakse järgmiselt: „3) kalalaeva omanik või valdaja ei vasta kalapüügiloa saajale esitatavatele nõuetele ;” ; 1 1 ) paragrahv i 36 punkt is 10 asendatakse tekstiosa „ käesoleva seaduse § 35 lõike 8 alusel ” tekstiosaga „ käesoleva seaduse § 35 3 lõike 5 alusel ” ; 1 2 ) paragrahv i 37 punktis 5 asendatakse tekstiosa „käesoleva seaduse § 35 lõikes 9 ” tekstiosaga „ käesoleva seaduse § 35 lõikes 5 ” ; 1 3 ) paragrahvi 41 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Kaluri kalapüügiluba antakse äriregistris registreeritud ettevõtjale . ” ; 1 4 ) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „(3 1 ) Kalapüügiluba püsiasustusega väikesaare püügivõimaluse kasutamiseks antakse ainult sama väikesaare püsielanikust füüsilisest isikust ettevõtjale või äriühingule, kelle asukoht on samal väikesaarel ning kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on sama väikesaare püsielanikud. ”; 1 5 ) paragrahvi 41 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) E ttevõtja kirjaliku taotluse alusel kantakse kalapüügiloale kalapüüki vahetult teostava kaluri nimi ja isikukood . ” ; 1 6 ) paragrahvi 41 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(8) Kaluri kalapüügiloa annab Veterinaar- ja Toiduamet . ” ; 1 7 ) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: „Püügivõimalusi ei jaotata taotlejate vahel, kellele ei või asjaomaseks aastaks kalapüügiluba anda.”; 18 ) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Kui veeala püügivõimalused võimaldavad rahuldada kalapüügilubade taotlus ed täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused taotlejate vahel vastavalt taotlustele.”; 19 ) paragrahvi 52 lõikest 3 jäetakse välja sõna „esmakordselt ”; 2 0 ) paragrahvi 52 täiendatakse lõi getega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „ (5) Püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks loetakse püügivõimaluse kehtestamine veealal, kus ei ole eelmisel kolmel aastal õiguspäraselt omandatud sama liiki püügivõimalus i. (6) Püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks ei loeta püügivõimaluse kehtestamist käesoleva paragrahvi lõi getes 2 ja 4 sätestatud juhul. ”; 2 1 ) paragrahvi 54 lõike 5 senine lause loetakse teiseks lauseks ning lõiget täiendatakse uue esimese lausega järgmises sõnastuses: „Enampakkumisel võib osaleda isik, kes on esitanud kalapüügiloa taotluse enampakkumisel müüdava püügivõimaluse kasutamiseks ning kellele võib anda asjakohase kalapüügiloa.” ; 2 2 ) paragrahvi 58 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ettevõtja võib talle taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maks nud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks Eesti ettevõtjale, kellele on samaks aastaks määratud püügivõimalus samal veekogul. Selleks esitavad ettevõtjad Veterinaar- ja Toiduamet ile ühise avalduse, kus on märgitud kasutada antava püügivõimaluse ulatus. ”; 2 3 ) paragrahvi 59 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Ettevõtja võib talle taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutami seks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt Veterinaar- ja Toiduameti nõusolekul. ”; 2 4 ) paragrahvi 59 täiendatakse lõi k ega 1 1 järgmises sõnastuses: „(1 1 ) Ettevõtja võib jooksval aastal anda teise riigi ettevõtjale kasutamiseks püügivõimalus e , mille ta on saanud kasutamiseks Eesti e ttevõtjal t, kui teise riigi ettevõtjale kasutamiseks antav püügivõimalus kehtib merel väljaspool Läänemerd oleva veeala kohta . ”; 2 5 ) paragrahvi 60 lõike 1 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Väikesaare püsielaniku ajaloolist püügiõigust võib võõrandada ainult sama väikesaare püsielanikule, kes on olnud selle saare püsielanik vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõigus e võõrandamise tehingu tegemist , või äriühingule, kelle asukoht on samal väikesaarel ning kelle kõik osanikud, aktsionärid või liikmed on olnud sama väikesaare püsielanikud vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõigus e võõrandamise tehingu tegemist.” ; 26 ) paragrahvi 61 täiendatakse lõike ga 16 järgmises sõnastuses: „(16) K omisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 artikli 49 lõike s 3 nimetatud ümberarvestustegurid kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ” ; 27 ) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses: „ (5) Enne 2017. aasta 1. juulit esitatud taotluse alusel kalapüügiloa andmise või sellest keeldumise otsustab Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi antud kalapüügiluba kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamise ni või kehtivusaja lõppemiseni. (6) Enne 2017. aasta 1. juulit esitatud taotluse alusel kalalaevatunnistuse andmise või sellest keeldumise otsustab Maaeluministeerium. Maaeluministeeriumi antud kalalaevatunnistus kehtib kuni selle kehtivuse peatamise ni , kehtetuks tunnistamise ni või kehtivusaja lõppemiseni.”; 28 ) seadust täiendatakse §-ga 90 1 järgmises sõnastuses: „ § 90 1 . Kalalaevade riikliku registri ümberkorraldamine (1) Käesoleva seaduse enne 2017. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni alusel asutatud kalalaevade riiklik register kujundatakse ümber kutselise kalapüügi registriks. Kalalaevade riiklikku registrisse kantud andmed loetakse kutselise kalapüügi registri andmeteks. (2) Enne 2017. aasta 1. juulit esitatud taotluse alusel otsustab kutselise kalapüügi registrisse kalalaeva kandmise või sellest keeldumise Maaeluministeerium. (3) Käesoleva seaduse §-s 35 1 sätestatut ei kohaldata vaba püügivõimsuse suhtes, mis on: 1) vabanenud kalalaeva kustutamisega kalalaevade riiklikust registrist § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. juulit; 2) vabanenud kalalaeva kustutamisega kutselise kalapüügi registrist § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. juulit, kui kalalaeva kustutamise taotlus esitati enne 2017. aasta 1. juulit. (4) Kalalaevade riikliku registri kalalaevade alajaotusest , kuhu kala laeva lisada ei võinud, kalalaeva kustutamisega käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel enne 2017. aasta 1. juulit tekkinud vaba püügivõimsuse arvel on kalalaeva lisamise õigus kalalaevade riiklikust registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kalalaevade riiklikust registrist kustutamisest arvates. Kui õigustatud isik ei ole selle aja jooksul esitanud taotlust uue kala laeva kandmiseks kutselise kalapüügi registri sse, loetakse kalalaeva lisamise õigus lõppenuks. (5) Kui kalalaev kustutatakse kalalaevastiku segmendist, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse ko haselt kalalaeva lisada ei või, käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel pärast 2017. aasta 1. juulit, kuid kalalaeva kustutamise taotlus on esitatud enne 2017. aasta 1. juulit, tekib vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva lisamise õigus kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaeva omanikul või valdajal või isikul, kellele kalalaeva lisamise õigus on loovutatud. Nimetatud õigus kehtib 36 kuud laeva kutselise kalapüügi registrist kustutamisest arvates. Kui õigustatud isik ei ole selle aja jooksul esitanud taotlust uue kala laeva kandmiseks kutselise kalapüügi registri sse, loetakse kalalaeva lisamise õigus lõppenuks. (6) Kui õigustatud isik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud tähtaja jooksul esitanud taotlust uue kala laeva kandmiseks kutselise kalapüügi registri sse, loetakse kalalaeva lisamise õigus lõppenuks. Kui kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetlus ei ole tähtpäeva ks lõppenud, lõppeb kalalaeva lisamise õigus kalalaeva kutselise kalapüügi registrisse kandmise menetluse lõppe des . (7 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud k alalaeva lisamise õiguse alusel võib kalalaeva kanda ainult sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus kalalaevade riiklikust registrist või kutselise kalapüügi registrist kustutatud kalalaev. (8 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 või 5 sätestatud k alalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse kutselise kalapüügi registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega . ” . (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Tamm Maaeluminister
Kalapüügi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamisel on aluseks võetud k alapüügiseaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsus t (edaspidi VTK ) ning 19. mail 2016 ja 5. detsembril 2016 Maaeluministeeriumis kalandussektori esindusorganisatsioonidega toimunud arutelu tulemusi . Eelnõu sätete hulk on suurem kui algselt VTK kohaselt kavandati , kuid k alapüügiseaduse (edaspidi KPS ) muudatused töötati välja VTK alusel tehtud analüütilise töö käigus ning täidavad VTK-s toodud eesmärke. Asjakohased muudatusettepanekud on läbi arutatud ka kalandussektori kutseorganisatsioonidega, kes VTK kooskõlastamise käigus kommentaare ei esitanud, kuid esitasid oma seisukohad VTK alusel koostatud KPS -i muudatusettepanekute kohta. Näiteks e rinevalt VTK-s käsitletust on eelnõusse lisatud sätted, mis annavad kutselise kalapüügi korraldamisel aluse viia praegu Maaeluministeeriumis püügilubade andmise ja püügiandmete kogumisega seonduv tehnili n e töö üle ministeeriumi haldusalas olevasse Veterinaar- ja Toiduametisse alates 2017. aasta 1. juulist. Tehnilise töö üleviimine on vajalik teostada suvekuudel, kuna kutselise kalapüügi iseloomu tõttu on suvekuud kalapüügi korraldamisel kõige rahulikum aeg. Üleviimine on vajalik lõpule viia enne 1. septembrit, mil algab iga-aastane püügilubade taotlemise periood ning aktiivne püügihooaeg. Seetõttu on eelnõus ettenähtud kavandatud kalapüügiseaduse muudatuste jõustamine 1. juuliks 2017. Võrreldes VTK-ga jäeti samas k aaspüüki reguleerivad küsimused eelnõust välja, kuna hetkevajadus olukorda reguleerida langes ära ning tulevikus võidakse olukord muudmoodi lahendada. S eoses vajadusega luua k utselise kalapüügi register tervikliku riikliku andmekoguna , arvestades kalapüügiseaduse ja Euroopa Liidu õigusaktidega kehtestatud nõudeid , tuleb KPS -is sätestada õiguslikud alused k utselise kalapüügi registri pidamiseks . KPS -i alusel esita vad isiku d kutselise kalapüügiga seonduvaid andmeid, mida kogutakse Maaelu ministeeriumi loodud andmekogus. Kalalaevade riiklik register nimetatakse ümber kalalaevade registriks, mis jääb k utselise kalapüügi registri alamregistriks. Kuna teist kalalaevade registrit Eestis ei ole , siis ei ole vajadust ka eraldi rõhutada, et tegemist on riikliku registriga. Sellest olenevalt tehakse terviktekstis asjakohased muudatused. Tehnilisest aspektist lähtuvalt on k alalaevade riiklik register ka täna üks osa Maaeluministeeriumi peetavast infosüsteemist , seega sisulist muudatust ei toimu, küll aga toob muudatus kaasa õigusliku korra muutuse. Kutselise kalapüügi register võimaldab analüüsida ja esitada kogutud andmete alusel aruandeid ning kasutada saadud andmeid nii kalanduse järel e valveks, kalavaru majandamiseks vajalike otsuste tegemiseks kui ka teaduslikel eesmärkidel. Andmekogu moodustumine võimaldab andmekogu registreerida ettenähtud korras riigi infosüsteemi haldussüsteemis ( RIHA ) . Olulise osa eelnõust moodusta vad muudatused kalalaevade riiklikku registrit reguleerivates sätetes eesmärgiga muuta tõhusamaks ja jälgitavamaks kalalaeva de registri vaba püügivõimsuse kasutamine ning registritoimingud . Eelnõuga nähakse ette nii kehtiva korra muutmi ne kui ka olemasolevate sätete täpsustami ne ja ümbersõnastami ne teksti arusaadavuse eesmärgil . Muudetakse senist praktikat kalalaeva registrist kustutamise ga seoses vaba püügivõimsuse tekki misega ning selle loovutamis ega . Kalalaevade lisamine meresegmentidesse on piiratud tulenevalt Euroopa Liidu ühisest kalanduspoliitikast, millega on sätestatud kohustus saavutada ja hoida tasakaalus liikmesriigi püügivõimalused ja kalalaevastiku püügivõimsus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 23 lõikes 1 on sätestatud, et iga kasutuselevõetud uus avaliku sektori toetusega hõlmamata püügivõimsus , mida arvestatakse laeva kogumahutavuses ja peamasina mootorivõimsuses, kompenseeritakse vähemalt sama koguse varasema avaliku sektori toetusega hõlmamata püügivõimsuse kõrvaldamise teel laevastikust. Seega on merelaevastiku püügivõimsuse puhul tegemist piiratud ressursiga. Püügivõimsus mõjutab aga oluliselt seda, kes ja millises ulatuses saavad kutselise kalapüügiga tegeleda, kuna suurem osa kutselisest kalapüügist teostatakse kalalaevadega. Nii kehtiva KPS-iga kui ka eelnõuga on selle piiratud ressursi kasutamisel antud eelisõigus nendele isikutele, kellel juba on kalalaev ühes kolmest merelaevade kalalaevastiku segmendis. Nimetatud isikud saavad uue laeva registrisse kandmiseks kasutada olemasoleva laeva püügivõimsust, juhul kui nad eelnevalt olemasoleva kalalaeva registrist kustutavad ja uus laev on sama või väiksema püügivõimsusega kui registrist kustutatud kalalaev. Nii kehtiva redaktsiooni kui ka eelnõu kohaselt on kalalaeva registrist kustutanud isikul õigus 36 kuu jooksul laeva registrist kustutamisest kanda registrisse uus kalalaev. Tulenevalt püügivõimsuse piiratusest ja püügivõimsuse kui ressursi olulisusest kutselise kalapüügiga tegelejate jaoks ning arvestades kehtiva KPS-i rakendamise ja tõlgendamisega tekkinud probleeme vaba püügivõimsuse arvestamisel ja kasutamisel, on eelnõus võrreldes kehtiva korraga vaba püügivõimsuse tekkimist ja kasutamist käsitlevaid sätteid oluliselt muudetud. Eelnõuga määratletakse esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse mõiste, et muuta asjakohased KPS-i sät t e d selgemaks . S ätestatakse ka püügivõimaluste jaotamine olukorras, kus ettevõtjad ei ole Eestile eraldatud püügivõimalust selle kehtestamise järel taotlenud ning püügivõimalust ei saa käsitleda esmakordselt kehtestatud püügivõimalusena. Samuti antakse volitusnorm kehtestada riigisiseselt kala ümberarvestusteguri d k omisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 artikli 49 lõikes 3 sätestatud korras . Seaduse muudatusega täpsustatakse ka püügivõimaluste kasutada andmise sätteid . Eelnõu kohaselt saab isik teise riigi ettevõtjale anda kasutada Eestile eraldatud püügivõimalustest üksnes talle jaotatud püügivõimalusi ning teise rii gi ettevõtjalt kasutada saadud püügivõimalusi, mitte aga neid püügivõimalusi, mis on riigisiseselt jaotatud teistele isikutele, ja mida seejärel teistelt kasutada saadakse . Erand tehakse merel väljaspool Läänemerd kasutatavate püügivõimaluste osas, mille puhul lubatakse teise riigi ettevõt jale anda kasutada ka neid püügivõimalusi, mida on riigisiseselt teistelt ettevõt jatelt kasutamiseks saadud. Erandi põhjuseks on olulised erinevused püügitegevuse s Läänemerel võrrelduna püügitegevusega väljaspool Läänemerd. Ka tehakse parandus väikesaare püsielanikku käsitlevates sätetes ning sätestatakse üheselt, et k utselise kalapüügi korraldamise ga s eotud ot sused tehakse, s ealhulgas kutselise kalapüügi l oad antakse elektroonilises vormis. Seaduse eelnõu on ette valmistanud Maaelu ministeeriumi kalamaja ndusosakonna juhataja Ain Soome ( tel 625 6181,
[email protected] ) , k alapüügi korralduse ja andmete analüüs i büroo juhataja Gunnar Lambing (tel 625 6248,
[email protected] ) , peaspetsialist Epp Meremaa (tel 625 6204,
[email protected] ) ja peaspetsialisti asendaja Indrek Ambos (tel 625 6504,
[email protected] ). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigus osakonna nõunik Geir Veski ( tel 625 6516;
[email protected] ). Eelnõu k eeletoimetaja on õ igusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ( tel 625 6165,
[email protected] ) . Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesm ärk Seaduse eesmärgiks on lahendada VTK-s kirjeldatud probleem e . Tagada tuleb KPS -is ettenähtud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine ja nende kajastamine selleks moodustatud andmekogus, mis on kooskõlas kehtivate õigusaktidega registreeritud RIHA -s . Seaduse muudatustega tagatakse Euroopa Liidu õiguse ja kalapüügiseadusega kehtestatud kalapüügiga seonduvate andmete kogumine, analüüsimine ja edastamine kehtestatud volitusnormide alusel. Kutselise kalapüügi registrisse kogutava i d andme i d saavad kasutada nii andmete esitaja d , kalapüügi korraldamise ja järelvalvega seotud ametkon nad , kalavarusid uuriva d teadlas ed kui ka muud huvigrup id . Pärast infosüsteemi nõuetekohast registreerimist RIHA -s ning seoses muude riiklike registrite ja andmekogudega k utselise kalapüügi registri jaoks v ajalike liidestusvõimaluste kasutamise ga lihtsustub andmete kättesaadavus ja väheneb halduskoormus kodanikele. Kalalaeva de registrit käsitlevate muudatuste tulemusena muutub vaba püügivõimsuse kasutamine selgemaks ja tõhusamaks . K utselise kalapüügiga tegeleval isikul tekib võimalus kiiremini leida püügil kasutatava kalalaeva registreerimiseks vajalik piiratud püügivõimsus . Seega l üheneb teatud juhtudel ootea eg kalalaeva kalalaeva de registrisse kand miseks . Väheneb võimalus teha fiktiivse id tehinguid kalalaeva de registri s vaba aeguva püügivõimsuse konkreetse ettevõtja käes hoidmise aja pikendamiseks. Sätestatakse volitusnorm seni puuduvate ümberarvestus tegurite kehtestamiseks, et neid saaks arvestada k utselise kalapüügi registris käsitletavate andmete hulgas ning tagada nõuetekohane kala toodangu ümberarvestus eluskaalu ja andmete ristkontroll . Täpsustatakse teise riigi ettevõtjale püügivõimaluste kasutada andmis e sätteid selliselt, et isik saab teise riigi ettevõtjale kasutada anda Eestile eraldatud püügivõimalustest üksnes talle jaotatud püügivõimalusi ning teise rii gi ettevõtjalt kasutada saadud püügivõimalusi, mitte aga neid püügivõimalusi, mis on jaotatud teistele isikutele ja mida riigisiseselt teistelt omale kasutada v õetakse . Sellega piiratakse Eestile eraldatud püügivõimaluste riigist väljaviimist ilma , et nendele püügivõimalustele samaväärseid püügivõimalusi välisriigi ettevõtetelt kasutamiseks vastu saadaks. Osal Eesti ettevõt jatel on ajaloolise püügiõiguse alusel eraldatavad püügivõimalused väik e sed ja seetõttu on neil vajadus saada teistelt ettevõtjatelt püügivõimalusi juurde. Piirang ei puuduta nende püügivõimaluste kasutada andmist teisele välisriigi ettevõt jale , mida isik on saanud kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt , ning erand tehakse merel väljaspool Läänemerd kasutatavate püügivõimaluste kasutada andmisel . Selgemaks muutuvad enampakkumise korraldamise vajalikkus ning esmakordselt kehtestatud püügivõimaluste mõiste. Kutselise kalapüügi korraldamisel viiakse 1. juulist 2017 püügilubade andmise, püügiandmete kogumise ja kalalaeva de registri t puudutav tehniline töö Maaeluministeeriumist tema haldusalas olevasse Veterinaar- ja Toiduametisse ning sellega seoses tehakse vajalikud muudatused KPS-is. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Seaduse e elnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § -s 1 sätestatakse KPS muudatused ning §-s 2 sätestatakse seaduse jõustumine 2017. aasta 1. juulil. Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse KPS -i § 7 lõike 2 esimest lauset, mis sätestab, et kutselise kalapüügi korraldamise ja kalalaevade riikliku registri toimingutega seotud otsused tehakse elektrooniliselt . Eelnõuga nähakse ette kutselise kalapüügi registri loomine ning kalalaevade register saab olema üheks selle registri alamregistriks. Kutselise kalapüügi korraldamisega seotud otsused hõlmavad lisaks muule ka kalalaevade registri toimingutega seotud otsuseid, mistõttu ei tuleks neid ka seaduses eristada. Seetõttu sätestab KPS -i § 7 lõike 2 esimene lause edaspidi, et kutselise kalapüügi korraldamise, sealhulgas kutselise kalapüügi registri toimingutega seotud otsused tehakse elektrooniliselt . Tasub tähele panna, et nii KPS -i § 7 lõige 2 nii kehtivas kui ka eelnõu redaktsioonis annab erinormi haldusmenetluse seaduse ( edaspidi HMS ) § 55 lõikest 3, mille kohaselt võib kirjalikus vormis haldusakti anda ainult elektrooniliselt, kui adressaat on sellega nõus ja haldusakt ei kuulu avaldamisele. Tulenevalt KPS -i § 7 lõikest 2 tehakse kutselise kalapüügi korraldamisega seotud otsused elektrooniliselt sõltumata adressaadi nõusolekust ja otsuse avaldamisest. Otsuse võib teha paberkujul üksnes siis, kui selle tegemine elektrooniliselt ei ole tehnilistel põhjustel võimalik. Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse KPS -i § 12 lõiget 1, mis näeb ette, et kalapüüki teostaval isikul peab eripüügil, kutselisel ja harrastuskalapüügil alati kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument ning ta on kohustatud riiklikku järelevalvet teostava isiku nõudmisel selle esitama. Edaspidi sätestatakse KPS -i § 12 lõi kes 1, et kalapüügiõigust tõendav dokument peab alati kaasas olema eripüügil ja harrastuskalapüügil, kuid mitte kutselisel kalapüügil. Küll peab kaluri kalapüügiloa alusel kalapüüki teostaval isikul kalapüügil (s . o kutseline kalapüük) alati kaasas olema isikut tõendav dokument, mis on vajalik isikusamasuse tuvastamiseks. Kutselise kalapüügiõiguse olemasolu või selle puudumist kontrollitakse edaspidi vahetult kutselise kalapüügi registrist ning puudub vajadus kohustada kõiki kutselise kalapüügiga tegelevaid isikuid lisaks kaasas kandma muid tõendavaid dokumente. Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse KPS -i § 12 lõiget 6. Kehtiva KPS -i § 12 lõige 6 sätestab erandi paberkujul kalapüügiloa kaasas kandmise kohustusest üksnes kalalaeva kalapüügiloa puhul ning sedagi kalapüügil väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal. Et eelnõu kohaselt kaotatakse kutselise kalapüügi puhul üldi n e kohustus kanda kaasa s kalapüügiõigust tõendavat dokumenti (paberkujul) ning kalapüügilubasid hakatakse andma elektroonilises vormis, puudub edaspidi vajadus ka sellise kitsa erandi jaoks. Eesti Vabariigi antud tõendava dokumendi kaasaskandmist võib aga nõuda mõni muu riik, E uroopa Liit või rahvusvaheline organisatsioon. KPS -i § 12 lõige 6 sätestabki edaspidi, et kui E uroopa L iit , kalapüüki reguleeriv riik või rahvusvaheline organisatsioon nõuab, et kalapüüki teostaval isikul peab kutselisel kalapüügil kaasas olema kalapüügiõigust tõendav dokument, mille on andnud Eesti Vabariik, peab kalapüüki teostaval isikul olema kaasas kalapüügiloa paberärakiri. Tasub tähele panna, et eelnõu ei nõua ametlikult kinnitatud ärakirja kaasaskandmist. Muu riigi või rahvusvahelise organisatsiooni ametnikud ei saaks Eesti kinnitusmärgetest tõenäoliselt aru ning pöörduksid vajaduse korral teabe saamiseks nagunii Eesti pädeva asutuse poole. Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse KPS -i § 14 lõiget 2 , § 39 lõiget 3, § 59 lõiget 2, § 61 lõikeid 8 ja 15 ning § 62 . Tehtavad muudatus ed on seotud suurema ümberkorraldusega, nimelt antakse kutselise kalapüügi korraldamisega seotud rakenduslikud ülesanded Maaeluministeeriumilt ministeeriumi valitsemisala valitsusasutusele Veterinaar- ja Toiduametile. Maaeluministeeriumi ülesandeks jääb jätkuvalt poliitikakujundamine, kuid igapäevase rakendamise eest vastutab alates 2017. aasta 1. j uulist Veterinaar- ja Toiduamet. Struktuurimuudatus on otstarbekas teha suvekuudel kui kalapüügi korraldamisel on rahulikum aeg. Muudatus peab jõustuma enne 1. septembrit kui algab järgmiseks aastaks püügilubade taotlemine ja seega ka intensiivne tööperiood. KP S § 14 näeb ette, et merest püütud kala ja sellest valmistatud kalatoote püügisertifikaat esitatakse ekspordi korral kinnitamiseks Maaeluministeeriumile, siis eelnõu kohaselt tuleb see edaspidi esitada Veterinaar- ja Toiduametile. KPS-i § 39 lõi ke 3 muudatus e kohaselt väljastab a lates 2017. aasta 1. j uulist kalalaeva kalapüügilube Veterinaar- ja Toiduamet. KPS-i § 59 lõike ga 2 sätestatakse eelnõu kohaselt, et kalapüügilube annab Maaeluministeeriumi asemel Veterinaar- ja Toiduamet. KPS-i § 61 lõ igete 8 ja 15 muudatus on seotud elektrooniliste vahendite kaudu saadetavate kalapüügiga seotud andmete adressaa diga ning kutselise kalapüügiga seonduvate andmete arvestus e korralda jaga . Mõlemal juhul asendatakse Maaeluministeerium Veterinaar- ja Toiduamet iga . KPS-i §-s 62 asendatakse sõna „Maaeluministeerium ” sõna de ga „Veterinaar- ja Toiduamet ”. Edaspidi avalikustab §-s 62 toodud andmed enda veebilehel Veterinaar- ja Toiduamet . Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse KPS -i § 18 lõiget 2. Kehtiva KPS -i kohaselt tuleb kutselise kalapüügi vahendiga eraomandis oleval veekogul, mis ei ole määratud avalikult kasutatavaks, taotleda kalapüügiks kutselise kalapüügi luba ministeerium ilt või valdkonna eest vastutava ministri määratud valitsusasutuse lt . Edaspidi tuleb selleks kalapüügiluba taotleda Veterinaar- ja Toiduameti lt . Ka see muudatus on seotud suurema ümberkorraldusega, mille tulemusena antakse kutselise kalapüügi korraldamisega seotud rakenduslikud ülesanded Maaeluministeeriumi lt ministeeriumi valitsemisala valitsusasutusele Veterinaar- ja Toiduamet ile . Maaeluministeeriumi ülesandeks jääb jätkuvalt poliitikakujundamine, kuid igapäevase rakendamise eest vastutab edaspidi Veterinaar- ja Toiduamet. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse KPS -i § 32 lõiget 1 teise lausega, mille kohaselt antakse kalalaeva kalapüügiluba ja kaluri kalapüügiluba elektroonilises vormis. Kuigi KPS -i § 7 lõige 2 sätestab, et kõik kutselise kalapüügi korraldami se ga seotud otsused tehakse üldjuhul elektrooniliselt , on kutselise kalapüügi lubade puhul see mõistlik ka eraldi selgelt sätestada, et tagada ühesugune arusaam ja praktika. Elektroonilises vormis antav kalapüügiluba lihtsustab ja kiirendab asjaajamist, näiteks ei pea kalur tulema kalapüügiloa andja juurde loa jär ele ja kalapüügiloa andja ei pea luba kalurile postiga saatma. Väheneb ka paberikulu (aastas antakse ligikaudu 2500 kalapüügiluba) ning loa kadumisest või hävimisest tingitud loa väljavahetamise vajadus. Siinjuures tuleb siiski silmas pidada, et nendele isikutele, kes ei anna nõusolekut kalapüügiloa elektrooniliseks kättetoimetamiseks, tuleb ka edaspidi vajaduse korral (nt kui isiku taotlus rahuldatakse osaliselt) kätte toimetada elektrooniliselt antud kalapüügiloa paberärakiri, mis on ametlikult kinnitatud (HMS -i § 62 l õige 2) . Kui taotlus rahuldatakse täielikult, piisab , kui kalapüügiloa andmisest teavitatakse vabas vormis või määruses sätestatud vormis (HMS -i § 62 l õige 1). E uroopa Liidu õigus elektroonilise loa andmist otseselt ei keela. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 4 lõike 10 kohaselt väljastatakse kalalaevale luba, kuid nii nimetatud sättes kui ka teistes nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 ja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 sätetes, mis kalapüügiloa andmist käsitlevad, ei ole üheselt nõutud, et kalapüügiluba peaks olema antud paberkujul ja olema kalapüügil füüsiliselt kaasas. Lisaks ei kohusta komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 4 lõige 5 üldse andma kalapüügiluba sellise alla 10 meetrise pikkusega kalalaeva kohta , mi llega püütakse ainult lipuriigi enda territoriaalvetes. Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse KPS -i § 33 lõiget 1. Kui kehtiv KPS sätestab, et kutseliseks kalapüügiks merel võib kasutada üksnes kalalaevade riiklikku registrisse kantud kalalaeva, siis eelnõu kohaselt võib kutseliseks kalapüügiks merel kasutada kutselise kalapüügi registrisse kantud kalalaeva. Muudatus on seotud sellega, et eelnõu näeb ette kalalaevade riikliku registri ümberkujundamise kutselise kalapüügi registriks, mille koosseisu hõlmatakse lisaks senise kalalaevade riikliku registri andmetele ka kutselise kalapüügiga seotud andmed. Kutselise kalapüügi registril saab olema kaks alamregistrist – kalalaevade register ja kutselise kalapüügi arvestuse register. Seega, et kalalaevade riiklik register nimetatakse ümber kalalaevade registriks ning see saab olema osaks loodavast kutselise kalapüügi registrist, siis sätestatakse KPS -i § 33 lõikes 1, et kalalaev peab olema kantud kutselise kalapüügi registrisse. Eelnõu § 1 punktiga 8 muudetakse tervikuna KPS -i § 34 ja 35. Kehtiva KPS-i § 34 reguleerib kalalaevade riikliku registriga seonduvat. Eelnõu näeb ette kalalaevade riikliku registri ümberkujundamise kutselise kalapüügi registriks, mille ülesanne on võimaldada pidada arvestust ja teostada järelevalvet kutselise kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ja kalalaevade üle. Kutselise kalapüügi registri koosseisu kuulub kaks alamregistrit – kalalaevade register ja kutselise kalapüügi arvestuse register. Kalalaevade registris jätkub nende andmete töötlemine, mida praegu töödeldakse kalalaevade riiklikus registris, ning neile lisanduvad ka andmed vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva kalalaevastiku segmenti lisamise õiguse kohta; andmed komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 artikli 126 alusel määratud punktide kohta ning muud andmed kalalaeva kohta, mille registrisse kandmise näeb ette Euroopa Liidu õigusakt . Kutselise kalapüügi arvestuse registris hakatakse töötlema andmeid isik ute kohta, kes omavad kut selise kalapüügi õigust, tegelevad kala ja vee taime esmakokkuostuga või esitavad KPS -i § 61 lõige tes 1 ja 3–8 nimetatud andmeid; samuti andme i d ajaloolise püügiõiguse, püügivõimaluste jaotamise ja omandamise ning kasutada andmise ja saamise kohta; andme i d kutselise kalapüügi õiguse omandamise ja lõppemise, sealhulgas kala püügiõiguse tasu maksmise kohta. Kalalaevade riikliku registri ümberkujundamisega kutselise kalapüügi registriks luuakse kutselise kalapüügiga seonduvate andmete koondamiseks ja töötlemiseks terviklik andmekogu , mis peaks andma senisest parema ülevaate kutselise kalapüügi kohta, samuti vähendama kutselise kalapüügiga seonduvat koormust nii ettevõtjate kui ka riigi jaoks (nt elektroonilised kalapüügiload, arvestus ajalooliste püügiõiguste ja kalalaeva lisamise õiguste kohta jms). Registri andmete töötlemine on nii või teisiti vajalik, et pidada arvestust kutselise kalapüügi ja kalavarude kasutamise üle , täita Euroopa Liidu ja riigi õigusaktidega kehtestatud kohustusi kalapüügiga seonduvate andmete kogumiseks ning tagada teabe kättesaadavus järelevalve teostajatele ja teadlastele ning seda vajavatele asutustele ja ettevõtjatele . Kutselise kalapüügi r egistri vastutav aks töötleja ks jääb Maaeluministeerium, volitatud töötleja m ääratakse registri põhimääruses ning eeldatavalt saab selleks Veterinaar- ja Toiduamet, kes hakkab edaspidi vastutama kutselise kalapüügi korraldamisega seotud rakenduslike ülesannete täitmise eest. Registri põhimääruse kehtestab maaeluminister kui valdkonna eest vastutav minister. KPS -i § 35 reguleerib kehtivas redaktsioonis nii kalalaevastiku segmente, kalalaeva registrisse kandmist, kalalaeva lisamise õiguse tekkimist kui ka segmenti vaba püügivõimsuse määramist. Arvestades, et KPS -i § 35 kehtiv redaktsioon on mahukas ja sisutihe ning ka eelnõu suurendab asjakohase regulatsiooni mahtu, on KPS -i § 35 selguse ja arusaadavuse huvides mõistlik ümber struktureerida. Eelnõu kohaselt jääb KPS -i § 35 reguleerima kalalaevastiku segamente ning kalalaeva kandmist segmenti, mille püügivõimsus on piiratud. Muu regulatsioon aga sätestatakse eraldi paragrahvides (KPS -i §-d 35 1 –35 3 ). KPS -i § 35 lõikes 1 esitatakse kehtiva KPS -i § 34 lõikes 4 sätestatu ( kalalaevade rühmitamine kalalaevastiku segmentidesse ning kalalaevastiku segmentide suuruse määramine), sisulist muudatust võrreldes kehtiva seadusega ei ole. Lõike 2 (kehtiva KPS -i § 35 lõike 1 esimene l a use) kohaselt kehtestab kalalaevastiku segmentide tunnused, kalalaevadele esitatavad nõuded ja kalalaevade kalalaevastiku segmenti lisamise võimalused valdkonna eest vastutav minist er määrusega. Võrreldes kehtiva seadusega on alajaotustesse rühmitamise kriteeriumid asendatud kalalaevastiku segment id e tunnustega , sest kriteeriumid, mille alusel kalalaevu rühmitatakse, on juba nimetatud lõikes 1. Kui kehtiva KPS -i kohaselt peab sellise määruse kehtestama Vabariigi Valitsus, siis eelnõu näeb ette asjakohase volituse andmise valdkonna eest vastutavale ministrile (maaeluminister), sest määrus on oma olemuselt pigem tehniline ega ole otseselt seotud teiste ministeeriumide valdkond adega . Lõige 3 sätestab, et kalalaevastiku segmenti, kuhu kalalaeva lisada ei või, kantakse kalalaev üksnes siis, kui taotleja omab piisavas mahus kalalaeva lisamise õigust või kui kalalaevastiku segmenti on määratud piisavas mahu s täiendavat vaba püügivõimsust (kehtiva KPS -i § 35 lõike 2 esimene lause). L õikes 4 (kehtiva KPS -i § 35 lõige 7) sätestatakse nõuded kalalaeva hüvitise abil püügilt kõrvaldamiseks . Sättes viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013 artikli 22 lõigetele 5 ja 6 , mille kohaselt on keelatud riigiabiga registrist välja viidud kalalaeva püügivõimsuse asendamine ning enne kalalaeva kalalaevade registrist väljakandmist tuleb kalalaeva kalalaevatunnistus ja kalapüügiluba kehtetuks tunnistada. V õrreldes kehtiva seadusega muudatusi tehtud ei ole. L õikes 5 (kehtiva KPS -i § 35 lõige 9 ) sätestatakse kalalaevade registrisse kantud kalalaeva püügivõimsuse suurendamise piirangud ja nõuded. Sisulist muudatust võrreldes kehtiva redaktsiooni lõikega 9 ei ole. Kalalaevade registrisse kantud kalalaeva püügivõimsust võib suurendada , kui taotlejal on kas endal piisavas koguses vaba püügivõimsust samas kalalaevastiku segmendis või kui selles kalalaevastiku segmendis on nõuetekohase taotluse esitamise ajal piisavas koguses täiendavat vaba püügivõimsust. L õikes 6 (kehtiva KPS-i § 35 lõige 11) sätestatakse kalalaeva peamasina mootorivõimsuse suurendamise nõuded sellise merel kasutatava kalalaeva kohta , mille peamasina mootorivõimsus on suurem kui 120 kilovatti ( välja arvatud üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid kasutav kalalaev, abilaev j a vesiviljeluses kasutatav laev ) . Sellis e kalalaeva peamasina mootorivõimsust võib suurendada ainult siis , kui kalalaeva omanik või valdaja omab samas kalalaevastiku segmendis piisavas koguses vaba püügivõimsust kilovattide osas. See tähenda b , et p eamasina m ootorivõimsuse suurendamist ei saa taotleda kalalaevastiku segmendis kasutamiseks määratud täiendava vaba püügivõimsuse arvelt ( registri pidaja ei saa tagada, et taotluse esitamise ajal on kalalaevastiku segmendis piisavas koguses vaba püügivõimsust ) . Kui kalalaevastiku segmenti määratud täiendava vaba püügivõimsuse kasutamiseks on kehtestatud kord, käib vaba püügivõimsuse arvelt kalalaeva registrisse kandmise taotlemine selle korra järgi . Kui asjakohast korda kehtestatud ei ole, rahuldatakse taotlused nõuetele vastavate taotluste laekumise järjekorras. Kummalgi juhul ei saa kilovatte nii-öelda broneerida lõikes 7 nimetatud tehnilise muutmise kavatsusest teavitamise ajal . Kui kalalaeva peamasina mootorivõimsust on suurendatud, kuid kalalaeva omanik või valdaja ei oma piisavas koguses vaba püügivõimsust, tuleb kalalaev KPS -i § 37 lõike 5 alusel registrist välja kanda. L õikes 7 (kehtiva KPS-i § 35 lõige 1 0 ) sätestatakse kalalaevale , mille peamasina mootorivõimsus on suurem kui 120 kilovatti, välja arvatud üksnes seisevpüüniseid või tragimisvahendeid kasutav kalalaev, abilaev ja vesiviljeluses kasutatav laev, uue peajõuseadme paigaldamise, kalalaeval olemasoleva peajõuseadme asendamise või tehnilise muutmise kavatsusest teavitamise kord. V õrreldes kehtiva seadusega muudatusi tehtud ei ole. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KPS -i §-dega 35 1 − 35 3 . Paragrahvi 35 1 on koondatud sätted, mis reguleerivad kalalaeva lisamise õiguse tekkimist, kasutamist ja lõppemist. Kalalaeva lisamise õigus tähendab seda, et selle omaja võib lisada kalalaeva segmenti, kuhu muidu kalalaeva lisada ei või (piiratud püügivõimsuse pärast) , selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes muu kalalaeva ku stutamisega registrist . Kuigi kehtiv KPS ei kasuta selgesõnaliselt terminit kalalaeva lisamise õigus , sätestab kehtiva seaduse § 35 lõige 3 sarnase õiguse. Termin võetakse kasutusele parema arusaadavuse huvides. Lõige 1 sätestab, et k alalaevastiku segmenti, kuhu käesoleva seaduse § 35 lõike 2 alusel kehtestatud määruse kohaselt kalalaeva lisada ei või, kantud kalalaeva registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel esmakordse kustutamise korral tekib kalalaeva omanikul või valdajal õigus kanda registrisse kalalaev selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes kalalaeva ku stutamisega registrist (edaspidi kalalaeva lisamise õigus) . Kalalaeva lisamise õigus tekib selle sätte kohaselt üksnes siis, kui korraga on täidetud kaks tingimust. Esiteks, seda kalalaeva ei ole varem kalalaevade registrist kustutatud s ee t ähendab, et kui sama kalalaev kustutatakse registrist juba teist või enamat korda, siis sellest kustutamisest alates kalalaeva lisamise õigust ei teki (välja arvatud lõikes 2 sätestatud erandi korral). Teiseks, kalalaev kustutatakse registrist omaniku või valdaja taotluse alusel ( kui kalalaev kustutatakse registrist mitte kalalaeva omaniku või valdaja taotluse alusel, vaid kalapüügiseaduse § 37 lõi ke 1, 2 või 5 alusel, siis kalalaeva lisamise õigust ei teki ) . Kalalaeva lisamise õiguse tekke sidumine esmakordse kustutamisega on vajalik selleks, et kalalaevu ei kustutataks korduvalt kalalaevade registrist ja tagasi sisse eesmärgiga pikendada isikule kuuluva kalalaeva lisamise õiguse kehtivusaega. Selli st kalalaeva lisamise õiguse kehtivusaja pikendami st võib pidada registrimahu kunstlik uks kinnihoidmis eks , mis omakorda võib pärssida võimalust tegeleda kutselise kalapüügiga kolmandate l isikute l, kellel endil puudub kalalaeva registrisse lisamise õigus . Lõige 2 sätestab erandi üldreeglist, mille kohaselt tekib kalalaeva lisamise õigus üksnes selle kalalaeva esmakordsel registrist kustutamisel. Kalalaeva teistkordse või enama registrist kustutamise korral tekib kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva juurdetoomise õigus , kui sama l ajal on täidetud järgmised tingimused: kalalaeva registrist kustutamise aluseks peab olema kalalaeva omaniku või valdaja taotlus; isik , kes k alalaeva registrist kustutab , ei tohi olla seotud isiku ga, kes eelnevalt sama k alalaeva registrist kustutas ; nimetatud kalalaev peab olema enne registrist kustutamist registris katkematult vähemalt 36 kuud selle isiku omandis või valduses, kes kalalaeva registrist kustutamist taotleb. Nimetatud säte aitab täita eelnõuga seatud eesmärki, milleks on piirata võimalust hoida kalalaeva de registri mahtu kunstliku lt kinni , tagada kalalaeva de registri mahu vabanemine ettenähtud tähtpäeval ning seeläbi suuna ta nendesse kalalaevastiku segmentidesse ja neile ettevõtjatele, kellel seda kõige rohkem vaja on. Lõige 3 sätestab selgesõnaliselt, et kalalaeva lisamise õiguse alusel võib kalalaeva kanda ainult sellesse kalalaevastiku segmenti, kuhu kuulus registrist kustutatud kalalaev . See on vajalik selleks, et säilitada kalalaevastiku segmentide püügivõimsuste ja püügivõimaluste tasakaal. Praegu on see põhimõte sätestatud kehtiva KPS -i § 35 lõikes 2, kuid kehtiva KPS -i § 35 ümberstruktureerimise tõttu ning ühese arusaadavuse tagamiseks sätestatakse nõue edaspidi eraldi normis. L õikes 4 on sätestatud kalalaeva lisamise õiguse kehtivusaeg, milleks on sarnaselt kehtiva KPS- ga 36 kuud kalalaeva registrist kustutamisest arvates. Seaduse rakendamise selguse huvides on lisatud, et kui taotlus kalalaeva lisamise õiguse kasutamiseks on esitatud enne 36 kuu möödumist, kuid 36 kuu d möödub enne taotluse menetlus e lõppu, lõppeb kalalaeva lisamise õigus taotluse menetluse lõppe des . Lõikes 5 sätestatakse uus kitsendus kalalaeva registrisse tagasikandmise kohta. Kui registrist kustutatud kalalaeva soovitakse registrisse tagasi kanda, siis reeglina peab selleks kasutama sama kalalaeva kustutamisest tekkinud vaba püügivõimsust (erandi sätestab lõige 6). Kitsenduse eesmärgiks on välistada juhtumid, kus kalalaev kustutatakse registrist selleks, et kanda see koheselt registrisse tagasi muu kalalaeva kustutamisest tekkinud vaba püügivõimsuse arvelt, mille kehtivusaeg hakkab lõppema. Teiste sõnadega, kui kalalaeva lisamise õiguse 36 kuu pikkune kehtivusaeg hakkab lõppema, kustutatakse kalalaev registrist, mille tulemusel tekib uus 36 kuu pikkuse kehtivusajaga kalalaeva lisamise õigus, ning kantakse sama kalalaev tagasi registrisse kalalaeva lisamise õiguse alusel, mille 36 kuu pikkune kehtivusaeg hakkab lõppema. Sellisel moel on kalalaevade registri mahtu võimalik kinni hoida lõpmatuseni ning pärssida seeläbi nende kolmandate isikute võimalusi tegeleda kutselise kalapüügiga, kellel endil puudub kalalaeva registrisse lisamise õigus. Kui kalalaev tuleb registrisse tagasi kanda sama kalalaeva kustutamisest tekkinud vaba püügivõimsuse alusel, siis välistatakse kalalaevade registri mahu kunstlik kinnihoidmine . Lõikes 6 sätestatakse erand reeglist, et kalalaeva tohib registrisse tagasi kanda üksnes sama kalalaeva kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel. Eelnõu kohaselt tohib k alalaeva registrisse tagasi kanda muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel kahel juhul: 1) kui kalalaeva registrist kustutanud isik ja kalalaeva tagasi registrisse kandev isik ei ole omavahel seotud ning kalalaeva registrisse tagasi kandja ei ole omandanud loovutamise teel selle sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigust kogu vajaminevas ulatuses või 2) kui selle sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus on lõppenud . K ui isik, kes soovib kord juba registrist kustutatud kalalaeva tagasi registrisse kanda, on sama isik, kes eelnevalt selle kalalaeva registrist kustutas või on selle isikuga seotud isik , peab kalalaeva registrisse tagasikandmiseks kasutama selle sama kalalaeva kustutamisel tekkinud vaba püügivõimsust. Kui see isik on selle sama kalalaeva kustutamisest vabanenud püügivõimsuse ise ära kasutanud uue kalalaeva lisamiseks , loovutanud selle kellelegi teisele, kes on samuti selle vaba püügivõimsuse ära kasutanud või on kalalaeva kustutamisest möödunud 36 kuud (ehk kalalaeva lisamise õigus on lõppenud) , võib isik selle sama kalalaeva uuesti registrisse kanda ka muu kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õiguse arvelt. Kui isikule, kes soovib registrist kustutatud kalalaeva tagasi registrisse kanda, kuulub ka osa selle sama registrist väljakandmisel vabanenud püügivõimsusest, kuid sellest ei piisa kalalaeva registrisse kandmiseks, võib kasutada ka isikule kuuluvat muud vaba püügivõimsust või asjaomases kalalaevastiku segmendis olevat täiendavat vaba püügivõimsust. Lõiked 7–9 sätestavad tagajärjed juhuks, kui lõike 6 kohaselt kantakse kalalaev registrisse tagasi muu kalalaeva kustutamisest tekkinud kalalaeva lisamise õiguse alusel ning see kalalaev antakse tagasi selle isiku või temaga seotud isiku kasutusse, kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega kalalaeva lisamise õigus algselt tekkis. Sellisel juhul rakendatakse vaba püügivõimsuse mahaarvamis t, mis tähendab, et isik jääb ilma õigusest kasutada talle kuuluvat vaba püügivõimsust sellises koguses, mis vastab püügivõimsusele, mida ei kasutatud sama kalalaeva registrisse tagasikandmiseks . V aba püügivõimsuse mahaarvamine on vajalik selleks, et välistada juhtumi d , kus kalalaeva registrist kustutanud isik omandab erineva te t oimingute tulemusena nii selle kalalaeva registrist kustutamisel tekkinud vaba püügivõimsuse kui ka selle kalalaeva kasutusõiguse. Oluline on s iinjuures see, et lõigetes 7– 9 sätestatud vaba püügivõimsuse mahaarvamine kohaldub nii siis , kui kalalaev a omand läheb endisele omanikule või temaga seotud isikule , kui ka siis , kui kalalaev antakse endisele omanikule või temaga seotud isikule kasutada näiteks rendilepingu alusel . Tähtis on kalalaeva tegelik kasutus, mitte formaalsed suhted. Lõigetes 7–9 sätestatu rakendub ainult siis, kui kalalaev antakse sama kalalaeva registrist väljakandnud isikule või selle isikuga seotud isikule tagasi enne 36 kuu möödumist kalalaeva registrisse kandmise kuupäevast. Kui kalalaeva registrisse kandmisest on möödunud üle 36 kuu , võib kalalaeva anda tagasi nimetatud isikule ilma, et selle isiku suhtes rakendataks vaba püügivõimsuse mahaarvamist. Lõige 7 sätestab, et juhul , kui isikul , kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega kalalaeva lisamise õigus algselt tekkis, või temaga seotud isikul on alles sama kalalaeva registrist kustutamisel tekkinud vabanenud püügivõimsus, loetakse sama kalalaeva registrist kustutamisega tekkinud kalalaeva lisamise õigus lõppenuks osas, mis vastab püügivõimsusele, mida ei kasutatud sama kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks. See tähendab, et kogu isikule kuuluv kalalaeva lisamise õigus , mis tekkis nimetatud kalalaeva registrist kustutamisel ja mida ei kasutatud selle kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks, loetakse lõppenuks ning isik ei saa seda enam kasutada. Kalalaeva lisamise õiguse lõppemisega vabanenud püügivõimsuse edasine kasutamine otsustatakse § 35 2 lõikes 2 sätestatud korras. Lõige 8 sätestab, et juhul , kui isikul , kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega kalalaeva lisamise õigus algselt tekkis, või temaga seotud isikul ei ole enam selle sama kalalaeva registrist kustutamisel tekkinud kalalaeva lisamise õigust , kuid isik omab mõne teise kalalaeva registrist kustutamisel tekkinud kalalaeva lisamise õigust , loetakse see asjakohases mahus lõppenuks. Kalalaeva lisamise õiguse lõppemisega vaba nenud püügivõimsuse edasine kasutamine otsustatakse § 35 2 lõikes 2 sätestatud korras. Lõige 9 sätestab, et juhul , kui isik , kelle taotluse alusel kalalaeva registrist kustutamisega kalalaeva lisamise õigus algselt tekkis, või temaga seotud isik ei oma üldse kalalaeva lisamise õigust või ei oma seda piisavas koguses , arvestatakse asjakohane vaba püügivõimsuse kogus maha igasugusest kalalaeva lisamise õigusest , mille see isik või temaga seotud isik järgmise kümne aasta jooksul omandab . Kalalaeva lisamise õiguse lõppemisega vabanenud püügivõimsuse edasine kasutamine otsustatakse § 35 2 lõikes 2 sätestatud korras. L õikes 10 tuuakse seotud isikute definitsioon, mis vastab tulumaksuseaduse § -s 8 toodud definitsioonile. Kalalaeva de registris toimingute tegemise kitsendused , mis on sätestatud §-s 35 1 , laienevad lisaks kalalaeva omanikule või valdajale ka nendega seotud isikutele, vältimaks olukorda, kus kalalaeva või kalalaeva lisamise õigust liigutatakse seotud isikute vahel , mis võib põhjendamatult takistada teiste kutselise kalapüügiga tegelejate võimalusi teha toiminguid kalalaevade registris . Lõikes 11 sätestatakse, et kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada kirjaliku kokkuleppega. Loovutamise kokkulepe või selle notariaalselt kinnitatud ärakiri esitatakse registri volitatud töötlejale koos kalalaeva registrisse kandmise taotlusega . Võrreldes kehtiva KPS -i §-s 35 sätestatuga on sõnastust muudetud, et oleks paremini aru saada, et kalalaeva lisamise õigust on lubatud loovutada korduvalt. Kuigi ka kehtivast seadusest ei ilmne üheselt , nagu oleks kalalaeva lisamise õigust lubatud võõrandada üksnes ühe korra , ning praktikas on ka korduvaid loovutusi kogu aeg lubatud , on siiski mõistlik muuta sätte sõnastus selgemaks, et tagada parem arusaadavus ning hoida ära asjatuid vaidlusi. Paragrahvis 35 2 reguleeritakse olukorda, kus kalalaev kustutatakse ajutiselt kuni 12 kuuks registrist , sest seda sama kalalaeva soovitakse kasutada kalapüügil teises riigis või soovib ettevõtja ajutiselt kasutada püügivõimaluste kasutamiseks Eestis teist kalalaeva. Sellisel juhul ei loeta selle kalalaeva ajutist registrist kustutamist kalalaeva kustutamiseks § 35 1 tähenduses ega arvestata 36 - kuulise asendamise tähtaega. Juhul kui laeva selle 12 - kuulise ajavahemiku jooksul siiski registrisse tagasi ei tooda, rakend atakse 36 - kuulise asendamise tähtaega laeva registrist kustutamisest arvates . Kalalaeva ajutise registrist kustutamise regulatsioon on vajalik, kuna vastasel juhul ei tekiks samal omanikul sama kalalaeva teisel või enamal registrist kustutamisel kalalaeva lisamise õigust, mis aga võib piirata ettevõtjate tegutsemise paindlikkust enda kalalaeva ja püügivõimaluste kasutamisel. Näiteks võib ettevõtja soovida kustutada kalalaeva ajutiselt registrist ja registreerida selle sama kalalaeva mõne teise riigi registris eesmärgiga kasutada seda kalalaeva selle riigi püügivõimaluste kasutamiseks. Samuti võib ettevõtjal tekkida soov kasutada ühe registris oleva kalalaeva asemel ajutiselt teist kalalaeva, kuna registris olevat kalalaeva ei saa püügitegevuseks kasutada näiteks laeva remondi tõttu või ei sobi laev teatud püügivõimaluste kasutamiseks. Teisalt sätestatakse kohustus ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva või selle asemele registrisse ajutiselt kantud kalalaeva kasutada reaalselt ka püügitegevuses, kuna vastasel juhul saaks ettevõtja lihtsalt hoida enda kasutuses püügivõimsust, mida ta tegelikult ei kasuta. Selliselt on tagatud kalalaeva ajutise registrist kustutamise regulatsiooni kooskõla KPS-i § 38 lõigetega 4 ja 6, mille kohaselt tunnistatakse kalalaeva kalalaevatunnistus kehtetuks , kui kalalaeva ei ole kalapüügiks kasutatud kahel järjestikusel aastal , ning kalalaeva kalalaevatunnistuse kehtivus peatatakse , kui kalalaeva ei ole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutatud. Lõikes 1 sätestatakse juhud, millal kalalaeva ajutine registrist kustutamine on lubatud. Eelnõu kohaselt on lubatud kalalaeva registrist ajuti selt kustutada kahel juhul – kas selleks, et kasutada seda sama kalalaeva ajutiselt kalapüügiks teises riigis , või selleks, et ajutiselt tuua registrisse teine, püügiks sobivam kalalaev. Samuti võivad sama l ajal olla täidetud mõlemad tingimused. Lõikes 2 sätestatakse, et kalalaeva ajutise lt registrist kustutamisega ei teki kalalaeva lisamise õigust. Nimetatud säte on vajalik, et tagada kooskõla eelnõu § 35 1 lõikega 2, mille kohaselt kalalaeva teist või enamat korda registrist kustutamisel tekib kalalaeva lisamise õigus ainult teatud tingimuste täitmise korral. Seega soovitakse välistada võimalus, kus ühele ja samale ettevõtjale t ekiks sama kalalaeva registrist kustutamisel kalalaeva lisamise õigus rohkem kui üks kord seetõttu, et taotletakse kalalaeva ajutist kustutamist , kuid tegelikult puudub kavatsus kalalaev uuesti registrisse kanda. Teiselt poolt on nimetatud säte vajalik seetõttu, et kui kalalaeva ajutine väljakandmine lugeda kalalaeva registrist kustutamiseks § 35 1 tähenduses, ei oleks võimalik selle kalalaeva asemel ajutiselt registrisse kanda teist kalalaeva, juhul kui kalalaev kustutatakse registrist sama ettevõtja poolt teist või enamat korda. Seega ei loeta kalalaeva ajutist registrist kustutamist kalalaeva registrist kustutamiseks käesoleva seaduse § 35 1 tähenduses, eeldusel, et on täidetud lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimused. Sellest tulenevalt, kui laeva on pärast esmakordset registrisse kandmist registrist kustutatud vaid ajutiselt, sõltumata kordade arvust, ning seejärel kustutatakse kalalaev registrist laeva omaniku või valdaja taotlusel, loetakse see kalalaeva esmakordseks kustutamiseks § 35 1 lõike 1 tähenduses. Lõikega 3 kehtestatakse kohustus kanda ajutiselt registrist kustutatud kalalaev 12 kuu jooksul registrist ajutiselt kustutamisest arvates registrisse tagasi sama isiku poolt, kes selle laeva registrist ajutiselt kustutas . Kuna tegemist on kalalaeva ajutise kustutamisega , tuleb sätestada ka aja vahemik , mille jooksul loetakse, et tegu on ajutise kustutamisega . Lõikes 4 sätestatakse, et registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva asemele võib ajutiselt kustutamise ajaks kanda registrisse teise kalalaeva. Registrisse kantav kalalaev kantakse registrisse ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva püügivõimsuse arvelt, mistõttu ei saa see kalalaev olla suurema püügivõimsusega kui ajutiselt registrist kustutatud kalalaev. Ka on sätestatud, et ajutiselt registrisse kantud kalalaeva registrist kustutamisel ei teki kalalaeva lisamise õigust, vaid isikul tekib võimalus kanda registrisse tagasi sealt ajutiselt kustutatud kalalaev, välja arvatud lõikes 6 sätestatud juhtudel. Lõikes 5 sätestatakse, et juhul, kui kalalaev kustutati registrist ajutiselt seetõttu, et seda kalalaeva sooviti kasutada kalapüügiks teises riigis, tuleb kalalaeva registrisse tagasi kandmiseks esitada koos taotlusega ka kalapüügiluba ja püügiandmed, millest nähtub, et kalalaeva ka tegelikult kasutati teises riigis kalapüügiks. Juhul, kui kalapüüki teostati mõne Euroopa Liidu liikmesriigi kalapüügiloa alusel, ja püügiandmed on kättesaadavad Euroopa Liidu asjakohasest andmekogust, ei pea koos taotlusega muid andmeid esitama. Lõikes 6 on sätestatud juhud, mille esinemise korral ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva ei kanta registrisse tagasi selle sama kalalaeva vaba püügivõimsuse arvelt. Punkti 1 kohaselt ei kanta ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva registrisse tagasi, kui kalalaeva ajutise l t registrist kustutamisest on möödunud rohkem kui 12 kuud. Teise punkti kohaselt ei kanta ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva registrisse tagasi, kui seda kalalaeva ei kasutatud registrist ajutiselt kustutamise ajal teises riigis kalapüügiks. Kolmas punkt sätestab, et ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva ei saa registrisse tagasi kanda ka juhul, kui ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva asemel ajutiselt registrisse kantud kalalaeva ei kasutata kalapüügiks. Kui esineb üks nimetatud olukordadest, ei saa registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva enam registrisse tagasi kanda selle sama kalalaeva registrist ajutiselt kustutamisel vabanenud püügivõimsuse arvelt. Nimetatud piirangud on vajalikud selleks, et välistada võimalikke kunstlikke kalalaevade ajutisi kustutamisi kalalaeva de registrist eesmärgiga tekitada vaba püügivõimsust. Lõikes 7 sätestatakse, kuidas käsitletakse vaba püügivõimsust juhul , kui rakendub lõikes 6 kehtestatu ning registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva ei saa enam sama kalalaeva vaba püügivõimsuse arvelt registrisse kanda. Eristatakse kahte võimalikku lahendust. Juhul, kui ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva ei ole varem registrist kustutatud või on täidetud § 35 1 lõikes 2 sätestatud tingimused, tekib ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva omanikule või valdajale kalalaeva lisamise õigus, mis loetakse tekkinuks alates ajutisest kustutamisest. Juhul, kui ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva on varem registrist kustutatud ning § 35 1 lõikes 2 sätestatud tingimused ei ole täidetud , ei teki ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva omanikule või valdajale kalalaeva lisamise õigust. Sellisel juhul loetakse laev registrist kustutatuks laeva ajutisest kustutamisest arvates ning asjakohane püügivõimsus loetakse vabanenuks. Lõigetes 8 ja 9 sätestatakse eraldi tingimused juhuks, kui ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva asemel on registrisse kantud ajutiselt muu laev ning lõikest 6 lähtuvalt ei saa ajutiselt registrist kustutatud kalalaeva enam sama püügivõimsuse arvelt registrisse tagasi kanda. Sellisel juhul sõltub ajutiselt registrisse kantud muu kalalaeva registrisse jäämine sellest, kas registrist ajutiselt kustutatud kalalaeva registrist kustutatuks lugemisega tekib kalalaeva omanikul või valdajal lõikes 7 sätestatu kohaselt laeva lisamise õigus või ei. Kui laeva lisamise õigus tekib, jääb ajutiselt registrisse kantud muu kalalaev registrisse ning loetakse registrisse kantuks alates ajutisest registrisse kandmisest. Kui aga laeva lisamise õigust ei teki, kustutatakse ajutiselt registrisse kantud muu kalalaev registrist ning selle arvelt laeva lisamise õigust ei teki ja asjakohane püügivõimsus loetakse vabanenuks. Paragrahv 35 3 reguleerib püügivõimsuse vabanemist ja vabanenud püügivõimsuse edasist kasutamist. Vabanenud püügivõimsus läheb üle riigile . Lõike 1 kohaselt loetakse p üügivõimsus asjakohases mahus vabanenuks, kui: 1) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 1, 2 või 5 alusel; 2) kalalaev kustutatakse registrist käesoleva seaduse § 37 punkti 3 või 4 alusel nii, et kalal aeva lisamise õigus t ei teki või 3) kalalaeva lisamise õigus on lõppenud. Võrreldes kehtiva seadusega sisulisi muudatusi tehtud ei ole, sest kuigi kehtiv KPS püügivõimsuse vabanemist eraldi selgesõnaliselt ei sätesta, on see siiski seadusest tuletatav . Ka kehtiva seaduse kohaselt on kalalaeva omanikul või valdajal kalalaeva lisamise õigus 36 kuu jooksul kalalaeva registrist KPS -i § 37 punktide 3 ja 4 alusel kustutamisest arvates ning pärast selle tähtaja möödumist läheb asjakohane vaba püügivõimsus riigile. Muudel juhtudel kalalaeva lisamise õigust üldse ei teki ehk vaba püügivõimsus läheb kohe üle riigile . Lõige 2 sätestab, et r egistri vastutav töötleja (s . o Maaeluministeerium) otsustab hiljemalt püügivõimsuse vabanemise aastale järgneva aasta 31. märtsiks, millises kalalaevastiku segmendis võib vabanenud püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist . Kehtiva KPS -i § 35 lõike 5 kohaselt otsustatakse vaba nenud püügivõimsuse segmenti määramine ühe aasta jooksul selle vaba püügivõimsuse vabanemisest arvates. Kehtiva korra rakendamine on praktikas problemaatiline, kuna vaba püügivõimsus vabaneb eba korrapäraselt , mis tähendab, et iga väiksema koguse kohta tuleks teha eraldi otsus , et vaba püügivõimsus õigeks ajaks segmenti määrata. Eelnõu kohaselt on võimalik kogu ühe kindla ajavahemiku – ühe aasta – jooksul vabanenud püügivõimsus määrata ühe korraga segmenti kasutamiseks. Lõige 3 täpsustab, et vabanenud püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmist ei saa taotleda enne, kui registri vastutav töötleja on otsustanud, millises kalalaevastiku segmendis võib selle püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva registrisse kandmist. Kuigi see on tuletatav ka kehtiva KPS -i § 35 lõigetest 5 ja 6, on mõistlik see parema arusaadavuse ja ühetaolise rakendamise huvides selgelt sätestada. Nimetatud säte on vajalik, et registri vastutaval töötlejal oleks võimalik analüüsida segmentide vajadusi ning otsustada, millises segmendis on täiendava vaba püügivõimsuse järele kõige suurem vajadus , samuti peab see kalavarude jätkusuutliku majandamise seisukohast olema põhjendatud. L õikes 4 antakse registri vastutav ale töötleja le võimalus teatud juhtudel määrata juba ühte kindlasse segmenti kasutamiseks määratud täiendav vaba püügivõimsus kasutamiseks mõnda teise segmenti. Kindlasse segmenti kasutamiseks määratud t äienda va vaba püügivõimsuse võib määrata teise segmenti juhul , kui on näha, et seda täiendavat vaba püügivõimsust ei kasutata ära selles segmendis, kuhu see määrati, ning samal ajal on mõnes teises segmendis puudus vabast püügivõimsusest. Kehtivas KPS-is ei ole sellist võimalust ette nähtud, kuid praktikas on selle järele vajadus tekkinud , kuna perioodil 2011– 2014 on näiteks segmenti 4S2 määratud täiendavat vaba püügivõimsust kogumahutavuse osas kokku 7210 kW ja 3315 GT, millest on 2016. a asta novembri seisuga kasutamata 0 kW ja 2814 GT . Seega on suurem osa segmenti 4S2 määratud kogumahutavusest kasutamata, kuna piiravaks teguriks kalalaevade registrisse kandmisel on peamasina mootorivõimsuse osas vaba püügivõimsus , mille vabanemist piisavalt suures koguses ei ole aga ette näha. Kuna segmentides 4S1 ja 4S3 on kasutusel oluliselt suuremad kalalaevad kui segmendis 4S2, on nendes segmentides aeg-ajalt tekkinud puudus ka täiendavast vabast püügivõimsusest kogumahutavuse osas. Seetõttu on vajalik muuta KPS-i selliselt, et juba ühte segmenti määratud täiendavat vaba püügivõimsust saaks ümber tõsta teise segmenti. Nimetatud säte suurendaks vaba püügivõimsuse kasutamise paindlikkust. Samas on eelnõu § 35 2 lõikes 4 täpsustatud, et juba ühte segmenti määratud täiendavat vaba püügivõimsust ei saa teise segmenti määrata kohe, vaid segmenti määramiste vahele peab jääma vähemalt üks aasta. Selline tingimus tagab, et kalalaeva registrisse kandmisest huvitatud isikutel on segmenti täiendava vaba püügivõimsuse määramise korral mõistlik aeg oma tegevusi kavandada ja kalalaev soetada. L õikes 5 (kehtiva KPS-i § 35 lõige 8) sätestatakse võimalus kehtestada kalalaeva täiendava vaba püügivõimsuse arvelt registrisse kandmise tingimused ja kord. Sisulist muudatust võrreldes kehtiva KPS-i § 35 lõikega 8 ei ole. Kehtiva kalapüügiseaduse § 35 lõike 8 teine lause on eelnõus viidud § 35 2 lõikesse 6. L õikes 6 (kehtiva KPS-i § 35 lõige 8) täpsustatakse, et kui valdkonna eest vastutav minister ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tingimusi ja korda kehtestanud , võivad kalalaevastiku segmenti määratud täiendava vaba püügivõimsuse arvel taotleda kalalaeva kandmist kalalaevastiku segmenti kõik isikud ning rahulda takse registri volitatud töötlejani varem jõudnud nõuetekohane taotlus. Sisulist muudatust võrreldes kehtiva KPS-i § 35 lõikega 8 ei ole. L õikes 7 on sätestatud põhimõte, mille kohaselt peab isik esmalt ära kasutama talle kuuluva kalalaeva lisamise õiguse ning kui sellest ei piisa kalalaeva registrisse kandmiseks või olemasoleva kalalaeva püügivõimsuse suurendamiseks, ja juhul , kui segmendis on piisavas koguses täiendavat vaba püügivõimsust, saab taotleda kalalaevale täiendavat vaba püügivõimsust puudujäävas osas. Näiteks kui isikule kuulub segmendis 4S2 kalalaeva juurdetoomise õigus koguses 20 kW ja 10 GT ning see isik soovib segmenti 4S2 kanda kalalaeva püügivõimsusega 25 kW ja 2 GT, siis segmenti 4S2 määratud täiendavat vaba püügivõimsust saab see isik taotleda 5 kW ja 0 GT. Kuigi praktikas on nimetatud põhimõttest kalalaeva de registri toimingute tegemisel lähtutud, siis kalapüügiseaduses selline säte senimaani puudub. Nimetatud säte on oluline, et isikud oleksid kohustatud esmalt ära kasutama neile kuuluva kalalaeva lisamise õiguse. Kui lubada isikutel kanda kalalaev registrisse täielikult segmenti määratud täiendava vaba püügivõimsuse arvelt, samas kui see isik ise omab kalalaeva lisamise õigust samas segmendis, looks see ebavõrdse olukorra võrreldes nende isikutega, kes kalalaeva lisamise õigust ei oma. Eelnõu § 1 punktiga 1 0 muudetakse KPS -i § 36 punkti 3 . Kehtiva KPS kohaselt on k alalaeva registrisse kandmisest keeldumise üheks aluseks see, kui kalalaeva omanik või valdajana taotlusele kantud isik ei vasta kalapüügiloa saajale esitatavatele nõuetele. Nimetatud sättes toodud sõnaühend „valdajana taotlusele kantud isik“ on ebamäärane ja tekitab palju mitmetimõistetavusi , kuna sellest jääb ekslik mulje, et valdaja võib küll taotlusele ära märkida, kuid registrisse valdaja andmeid ei kanta . Teiseks, kuna §-s 36 toodud sätted on aluseks ka kalalaeva registrist kustutamisele , siis ei ole taotlusele kantud valdaja kontrollimine asjakohane, vaid kontrollida tuleb, kas registrisse kantud valdaja vastab kalapüügiloa saajale esitatavatele nõuetele . Seega muudetakse eelnõuga § 36 punkti 3 sõnastust selliselt, et sõnad „taotlusele kantud isik“ jäetakse sättest välja . Eelnõu § 1 punktiga 1 1 muudetakse KPS -i § 36 punkti 10 . V iide KPS -i § 35 lõikele 8 asendatakse viitega KPS -i § 35 3 lõikele 5 , sest edaspidi kehtestab valdkonna eest vastuta v minister vaba püügivõimsuse arvel kalalaeva registrisse kandmise tingimused ja korra KPS -i § 35 3 lõike 5 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 1 2 muudetakse KPS -i § 37 punkti 5 . V iide KPS -i § 35 lõikele 9 asendatakse viitega KPS -i § 35 lõikele 5 , sest edaspidi reguleerib kalalaeva püügivõimsuse suurendamist KPS -i § 35 lõige 5. Eelnõu § 1 punktiga 1 3 muudetakse KPS -i § 41 lõi get 3 . Sättest jäetakse välja tekst iosa „või füüsilisest isikust ettevõtja, kelle ettevõte on registreeritud äriregistris“, sest alates 2011. aastast on kõik füüsilisest isikust ettevõtjad registreeritud ainult äriregistris ettevõtjana. Eelnõu § 1 punktiga 1 4 täiendatakse KPS -i § 41 uue lõikega 3 1 , millega sätestatakse asjaolu, et need ettevõtjad, kes ei ole püügivõimaluse omandanud väikesaare püsielanikud, ei saaks kuritarvitada väikesaarele eraldatud püügivõimalusi. See on oluline muudatus kaitsmaks väikesaarte püsielanike õigust väikesaarele kehtestatud püügivõimaluse le . Eelnõu § 1 punktiga 1 5 muudetakse KPS -i § 41 lõiget 5 seoses asjaoluga , et füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ei ühti sageli isiku tegeliku ees- ja perekonnanimega. Eelnõu § 1 punktiga 1 6 muudetakse KPS -i § 41 lõi get 8 . Muudatus on seotud suurema ümberkorraldusega, nimelt antakse kutselise kalapüügi korraldamisega seotud rakenduslikud ülesanded Maaeluministeeriumi l t ministeeriumi valitsemisala valitsusasutusele Veterinaar- ja Toiduamet ile . Maaeluministeeriumi ülesandeks jääb jätkuvalt poliitikakujundamine, kuid igapäevase rakendamise eest vastutab edaspidi Veterinaar- ja Toiduamet. A lates 2017. aasta 1. j uulist ei väljasta kaluri kalapüügilube Maaeluministeerium, vaid Veterinaar- ja Toiduamet. Eelnõu § 1 punktiga 1 7 täiendatakse KPS -i § 50 lõiget 1 teise lausega , mille kohaselt ei jaotata püügivõimalusi nende taotlejate vahel, kellele ei või asjaomaseks aastaks kalapüügiluba anda. Nimetatud nõue tule ne b Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määrusest nr 412 „Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise, kehtetuks tunnistamise ning kehtivuse peatamise kord ja kalapüügilubade vormid“, kuid KPS-is puudub praegu volitusnorm sellise täiendava kitsendava tingimuse seadmiseks . Eelnõu § 1 punktiga 18 täiendatakse KPS -i § 50 lõikega 1 1 ning sätestatakse, et kui veeala püügivõimalused võimaldavad kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses, jaotatakse püügivõimalused taotlejate vahel vastavalt taotlustele. Nimetatud säte on praegu kehtestatud Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruses nr 412 „Kutselise kalapüügi lubade taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügilubade andmise, kehtetuks tunnistamise ning kehtivuse peatamise kord ja kalapüügilubade vormid“, kuid KPS-is sellesisuline säte puudub. Eelnõu § 1 punktiga 19 muudetakse KPS -i § 52 lõi get 3 . Sättest jäetakse välja sõna „esmakordselt“, kuna see tekitab praktikas mitmetimõistetavusi ja on sisult eksitav. Kui püügivõimalust on varem muul viisil kasutatud, siis ei ole tegu esmakordselt kehtestatava püügivõimalusega. Samas tuleb sellise püügivõimaluse jaotamisel kohaldada kalapüügiseaduse esmakordselt kehtestatava püügivõimaluse sätteid. Kehtiva seaduse sõnastuse järgi saab enampakkumisel ettevõtjate vahel jaotada esmakordselt kehtestatud püügivõimalusi. Kui püügivõimalused ei võimalda kalapüügilubade taotluste rahuldamist täies ulatuses , siis kehtiva seaduse sõnastuses saab püügivõimalusi jagada ajaloolise püügiõiguse alusel. Juhu l kui püügivõimalusi on varem kehtestatud, kuid neid ei ole taotletud, tuleks ajaloolise püügiõiguse tekkimiseks müüa nimetatud püügivõimalus enampakkumisel samadel alustel kui esmakordselt kehtestatud püügivõimalus. Praktika on näidanud, et püügivõimaluste väärtus on aastatega kasvanud seoses püügivõimaluste jär ele nõudluse suurenemisega . Pikemat aega püügikeelu all olevate kalaliikide püük avatakse varude paranemisel uuesti. Seetõttu on otstarbekas katta püügivõimaluste jaotamist puudutavad lüngad seadus es võimalikult kiiresti. Kui esmakordselt kehtestatud püügivõimalust ei ole taotletud, siis selle taotlemisel e järgnevatel aastatel on vajalik müüa asjaomase aasta püügivõimalus sarnaselt esmakordselt kehtestatud püügivõimalustega enampakkumise korras. Seda juhul , kui püügivõimalusi taotletakse kehtestatust rohkem. Eelnõu § 1 punktiga 2 0 täiendatakse KPS -i § 52 lõi g e te ga 5 ja 6 . Lõi kes 5 määratletakse esmakordselt kehtestatud püügivõimaluse mõiste, et välistada ebakorrektne arusaamine KPS -i sätetest. Lõikes 6 täpsustatakse juhud, mille korral püügivõimaluse kehtestamist ei loeta püügivõimaluse esmakordseks kehtestamiseks. Selliseid juhte on kaks: esiteks juhul, kui kehtestatud püügivõimalust on varem kasutatud muul viisil ja teiseks juhul, kui püügivõimalusi ei ole saanud kehtestada kolmel järjestikusel aastal kalavaru säilimise eesmärgil. Praktikas on tekitanud eriarvamusi ajaloolise püügivõimaluse kehtivuse aja arvestus juhul, kui kehtestatud püügivõimalust ei ole ajaloolise püügivõimalusena pikema aja vältel välja jagatud. Seega täpsustab säte, et kui 10 aasta jooksul ei ole taotletavat püügivõimalust kehtestatud, siis loetakse püügivõimalus esmakordselt kehtestatuks. Eelnõu § 1 punktiga 2 1 muudetakse KPS -i § 54 lõi get 5 . T äpsustatakse tingimusi, millele peab vastama isik, kes võib enampakkumisel osaleda. Vabariigi Valitsuse 12. detsembri 2000. a määruse nr 414 „ Kutselise kalapüügi püügivõimaluste enampakkumise läbiviimise kord “ §-s 4 on sätestatud, kes võivad enampakkumisel osaleda. K ehtiv as KPS -is selliseid täiendavaid kitsendusi siiski ei sätesta ta . Kuna enampakkumisel osalejate ringi piiramine on vajalik ja põhjendatud, on vaja nimetatud piirang sätestada seaduses. Eelnõu kohaselt võib enampakkumisel osaleda isik, kes on esitanud kalapüügiloa taotluse enampakkumisel müüdava püügivõimaluse kasutamiseks ning kellele võib anda asjakohase kalapüügiloa . Eelnõu § 1 punktiga 2 2 muudetakse KPS -i § 58 lõi get 1 . K ehtiva KPS -i § 58 lõike 1 kohaselt tohib teisele Eesti ettevõtjale anda kasutada ainult seda püügivõimalust, mis on ettevõtjale endale selleks aastaks määratud. Seega ei tohiks kehtiva seaduse kohaselt teisele Eesti ettevõtjale anda kasutada püügivõimalust, mis on aasta jooksul saadud teiselt Eesti ettevõtjalt või teise rii gi ettevõtja lt . Senise praktika kohaselt on aga nimetatud sätet tõlgendatud selliselt, et kasutada võib anda ka neid püügivõimalusi, mis on teiselt ettevõtjalt või teise rii g i ettevõtja lt saadud vahetuse korras. Kuna teise riigi ettevõtja lt saadud püügivõimaluste teisele ettevõtjale või teise riigi ettevõtja le kasutada andmist soovitakse lubada ka edaspidi, siis täiendatakse KPS -i § 58 lõike 1 sõnastust ning lisatakse lauseosa, mis lubab teise riigi ettevõtja lt saadud püügivõimaluse anda edasi kasutamiseks teisele Eesti ettevõtjale . Teiseks asendatakse § 58 lõikes 1 viited Maaeluministeeriumile viidetega Veterinaar- ja Toiduametile, kes hakkab edaspidi menetlema püügivõimaluste kasutada andmise taotlusi. Eelnõu § 1 punktiga 2 3 muudetakse KPS -i § 59 lõiget 1 ning sätestatakse, et ettevõtja võib talle taotluses nimetatud aastaks määratud püügivõimaluse, mille eest ta on maksnud kalapüügiõiguse tasu, ning teise riigi ettevõtjalt kasutamiseks saadud püügivõimaluse anda jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjale või saada püügivõimaluse jooksval aastal kasutamiseks teise riigi ettevõtjalt Veterinaar- ja Toiduameti nõusolekul . Kehtiva KPS -i § 59 lõike 1 kohaselt tohib teise riigi ettevõtjale anda kasutada ainult seda püügivõimalust, mis on ettevõtjale endale selleks aastaks määratud. Seega ei tohiks kehtiva seaduse sõnastuse kohaselt teise riigi ettevõtjale anda kasutada püügivõimalust, mis on aasta jooksul saadud teiselt Eesti ettevõtjalt või teiselt riigilt. Senise praktika kohaselt on aga nimetatud sätet tõlgendatud selliselt, et kasutada võib anda ka neid püügivõimalusi, mis on saadud teiselt ettevõtjalt. Kuna teise riigi ettevõtjalt saadud püügivõimaluste teisele ettevõtjale või teise riigi ettevõtjale kasutada andmist soovitakse lubada ka edaspidi, siis muudetakse KPS -i § 59 lõike 1 sõnastust selliselt, mis lubab teise riigi ettevõtjalt saadud püügivõimaluse anda edasi kasutamiseks teisele Eesti ettevõtjale või teise riigi ettevõtjale . S amas täiendatakse eelnõu § 59 lõikega 1 1 , kus tuuakse selgesõnaliselt välja, et teise riigi ettevõtjale ei tohi kasutada anda püügivõimalust, mille ettevõtja on saanud kasutamiseks Eesti ettevõtjalt. Nimetatud sättega soovitakse keelata olukord, kus ettevõtja saab teiselt Eesti ettevõtjalt püügivõimalusi kasutada ning seejärel annab saadud püügivõimalused omakorda edasi teise riigi ettevõtjale, saamata ise samaväärses koguses püügivõimalusi vastu. Selline olukord võib tuua kaasa Eesti püügivõimaluste teistesse riikidesse väljaviimise ning vähendada Eesti kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate võimalusi kasutada Eesti püügivõimalusi. Teiseks asendatakse KPS -i § 59 lõikes 1 viited Maaeluministeeriumile viidetega Veterinaar- ja Toiduametile, kes hakkab edaspidi menetlema püügivõimaluste kasutada andmise taotlusi. Eelnõu § 1 punktiga 2 4 täiendatakse KPS -i § 59 lõikega 1 1 , millega luuakse erand KPS -i § 59 lõikest 1. Nimetatud erandi kohaselt on lubatud teiselt Eesti ettevõtjalt saadud püügivõimalus anda kasutada teise riigi ettevõtjale juhul, kui asjaomane püügivõimalus on kehtestatud väljaspool Läänemerd oleva veeala kohta. Seega ei saa ettevõtja anda teise riigi ettevõtjale kasutada teiselt Eesti ettevõtjalt saadud Läänemere püügivõimalusi, kuid saab anda näiteks Kirde- ja Loode-Atlandi püügivõimalusi. Läänemere ja sellest väljaspool olevate veealade püügivõimaluste erinev käsitlemine on põhjendatav järgmiselt. Kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel püügiõigust omavate ettevõtjate arv on 36 ning enamjaolt omavad need ettevõtjad kõik samu püügivõimalusi – kilu, Soome lahe avaosa räime, Liivi lahe räime ning Läänemere mõlema piirkonna (ida ja lääne) tursa püügivõimalust. Seega juhul, kui osa ettevõtja i d hakka b teistelt Eesti ettevõtjatelt saadud Läänemere püügivõimalusi t eiste riikide ettevõtjatele andma, võib see hakata ühel hetkel mõjutama negatiivselt Eesti püügivõimaluste kasutamist Eesti ettevõtjate poolt. Eesti kaugpüügisektor, mis tegutseb väljaspool Läänemerd asuvatel veealadel, eelkõige Kirde-Atlandil Barentsi merel ja Teravmägede piirkonnas ning Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni (NAFO) reguleeritavatel veealadel , on väga väike ja orienteeritud väga erinevate sihtliikide püügile. Kalalaeva kalapüügiloa alusel väljaspool Läänemerd püügiõigust omavate ettevõtjate arv on kolm, neist üks on peamiselt spetsialiseerunud erinevate kalaliikide nagu meriahvena, turs a , süvalest a , ruske soomuslest a , rai ja pikklest a püügile NAFO vetes. Ülejäänud kaks ettevõtjat on peamiselt orienteeritud hariliku süvameregarneeli püügile Barentsi merel, Teravmägedes, Gröönimaa vetes ning ajalooliselt ka NAFO vetes. Nimetatud ettevõtjad omavad küll NAFOs samu püügivõimalusi, kuid sihtliikide erinevuse tõttu on ettevõtjad huvitatud erinevate püügivõimaluste kasutamisest ja omamisest. Eesti enda püügivõimaluste vähesuse tõttu on kaugpüügisektori jaoks teiste riikidega tehtavad püügivõimaluste vahetused väga olulised. On juhuseid, kus teis te rii kide ettevõtjad soovivad saada kasutamiseks sellist püügivõimalust, mida ühel kaugpüügiettevõtjal ei ole, aga teisel on. Seetõttu on vajalik lubada kaugpüügisektoris püügivõimaluste ülekannete või vahetuste tegemisel teiste riikidega suuremat paindlikkust kui Läänemerel. Eelnõu § 1 punktiga 2 5 muudetakse KPS -i § 60 lõig e t 1 selliselt, et v äikesaare püsielaniku ajaloolis t püügiõigus t võib võõrandada ka äriühingule. Kehtiva seaduse kohaselt tohib v äikesaare püsielaniku ajaloolis t püügiõigus t võõrandada ainult teisele sama väikesaare püsielanikule (s . o füüsilisele isikule) . Kuna kutselist kalapüüki teostavad ka äriühingud, siis peab ka neil olema võimalik omandada v äikesaare püsielaniku ajaloolis t püügiõigus t tingimusel, et kõik selle äriühingu osanikud, aktsionärid või liikmed on olnud sama väikesaare püsielanikud vähemalt ühe aasta enne ajaloolise püügiõigus e võõrandamise tehingu tegemist. Eelnõu § 1 punktiga 26 täiendatakse KPS -i § 61 lõikega 16. Komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 artikli 49 kohaselt peab kasutama määruse XIII, XIV ja XV lisas nimetatud ümberarvestustegureid või juhul , kui püük toimub piirkondliku kalandusorganisatsiooni või kolmanda riigi vetes, tuleb kasutada nende kehtestatud ümberarvestustegureid. Kui Komisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 XIII, XIV ja XV lisas või piirkondliku kalandusorganisatsiooni või kolmanda riigi poolt ümberarvestustegurit kehtestatud, peab iga liikmesriik puuduolevad ümberarvestustegurid ise kehtestama. Kuna Eesti kaugpüügilaevad lossivad erinevaid kalaliike ning kasutavad säilitus- või töötlusviise, mille ümberarvestustegureid ei ole k omisjoni rakendusmääruse (EÜ) nr 404/2011 XIII, XIV ja XV lisas ega ka piirkondliku kalandusorganisatsiooni või kolmanda riigi poolt kehtestatud, tuleb need ümberarvestustegurid kehtestada Eesti riigil. Selleks , et valdkonna eest vastutav minister saaks need ümberarvestustegurid määrusega kehtestada, peab KPS andma talle volituse. Eelnõu § 1 punktiga 27 täiendatakse KPS -i § 90 lõigetega 5 ja 6. Nimetatud sätted on lisatud, kuna enne uu te sätete rakendumist võib olla esitatud taotlusi nii kalalaevalubade kui kalalaevatunnistuste väljastamiseks. Samuti on uue kalapüügiseaduse rakendumisel hulganisti varem väljastatud kehtivaid kalapüügilube või varem väljastatud kalalaevatunnistusi. Seega on vaja määrat a laekunud taotluste menetlemine ning varem väljastatud lubade ja kalalaevatunnistuste staatus kuni nende kehtetuks tunnistamiseni. Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse KPS -i §- ga 90 1 , mi lles kehtestatakse üleminekusätted seoses KPS -i tehtavate muudatustega, mis käsitlevad kalalaevade registri ümberkorraldamist ja kalalaevade registris tehtavaid toiminguid. L õikes 1 sätestatakse, et olemasolev kalalaevade riiklik register kujundatakse ümber kutselise kalapüügi registriks ja kalalaevade riiklikku registrisse kantud andmed loetakse kutselise kalapüügi registri andmeteks. Säte on vajalik senise andmete majandamise korra ja uue korra vahel järjepidevuse säilimiseks . Lõige 2 tagab järjepidevuse ka lalaeva de registri toimingute osas . Lõige 3 aitab tagada õigustatud ootuse neile isikutele, kes on oma toiminguid registris alustanud enne KPS-i muudatus t e jõustumist. Lõ iked 4–8 tagavad enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud toimingute jätkumise seni kehtinud sätete kohaselt. Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2017. aasta 1. juulil. Seaduse jõustumise ajaks on valitud 2017. aasta keskpaik põhjusel, et eelnõus sätestatakse kutselise kalapüügi korraldamisega seotud tehnilise töö üleminek Maaeluministeeriumi alt Veterinaar- ja Toiduametisse. Tehnilise töö üleviimine on vajalik teostada suvekuudel, kuna kutselise kalapüügi iseloomu tõttu on suvekuud kõige rahulikum aeg. Üleviimine tuleb lõpule viia enne 1. septembrit, mil algab iga-aastane püügilubade taotlemise periood , mis tagab järgmise aasta kutselise kalapüügilubade taotluste menetlemise taotluse esitamisest kuni püügiloa väljastamiseni Veterinaar- ja Toiduametis. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõu s võetakse kasutusele uu s termin kalalaeva lisamise õigus . Kalalaeva lisamise õigus tähendab seda, et selle omaja võib lisada kalalaeva segmenti, kuhu muidu kalalaeva lisada ei või (piiratud püügivõimsuse pärast), selle püügivõimsuse arvel, mis vabanes muu kalalaeva ku stutamisega registrist . Kuigi kehtiv KPS ei kasuta selgesõnaliselt terminit kalalaeva lisamise õigus , sätestab kehtiva seaduse § 35 lõige 3 sarnase õiguse. Termin võetakse kasutusele parema arusaadavuse huvides. 5 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. 6. Seaduse mõjud Eelnõul ei ole suurt mõju igapäevasele tegevusele kalapüügiga seonduvate andmete kogumise l , kuid see m uudab juriidiliselt korrektsemaks andmekogu positsiooni seadus ega kehtestatud andmekogude hierarhias , sealhulgas m uudab paremini mõistetavaks kehtiva KPS-i sätted ja viib need parem ini kooskõlla Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu kalalaevade registrit käsitlevad sätted piiravad küll ettevõtjate seniseid võimalusi teha kalalaevadega kalalaeva de registris toiminguid, kuid samas suureneb vaba püügivõimsuse kasutamise tõhusus ja paindlikkus ning kokkuvõttes paraneb kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtjate võimalus kanda kutselisel kalapüügil kasutatav kalalaev kalalaeva de registrisse. Väheneb võimalus teha kalalaevade registris fiktiivse id tehinguid . Eelnõu ei too kaasa lisa kulutusi. 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seaduse ra kendamisega võivad kaasneda kulud liidestuste loomiseks erinevate registritega ning samuti kulud jooksvates arendustöödes. Kulude katmiseks on ette nähtud finants vahendei d vastavalt Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EL) nr 508/2014 artik li 76 lõi k e 2 punktides a ja b kajastatud toimingutele sellise toetusmäära ulatuse s , mis on kirjeldatud ee s pool nimetatud määruse artikli 94 lõike 3 punktis e. Rahastamise allikateks on Euroopa Merendus- ja Kalandusfond ning Maaeluministeeriumi vahendid temale ettenähtud eelarve piires. 8 . Rakendusaktid Kooskõlas kehtiva KPS-iga Maaelu ministeeriumile antud volitusnormiga kalapüügiga seonduvate andmete arvestuse korraldamiseks on andmekogu kasutatav väljatöötatud elektroonilise keskkonna tarkvara baasil ning Maaelu ministeerium korraldab andmekogu põhimääruse väljatöötamise , tuginedes toimivale protseduurile pärast KPS -i m uutmise seaduse jõustumist. Asjaomased Vabariigi Valitsuse määruste muudatused valmistatakse ette töökorras. 9. Seaduse jõustumine Seadus jõustub 2017. aasta 1. juulil. 10 . Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon S eaduse muutmise eelnõu esitatakse kooskõlasta miseks K e skkonnaministeeriumi le ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi le. Kavandatavate KPS-i muudatuste arutamiseks korraldati 19. mail 2016 ja 5. detsembril 2016 Maaeluministeeriumis kohtumine kalandussektori esindusorganisatsioonidega . Arutelu de l osalesid Eesti Kalurite Liidu, Eesti Kalaliidu, Eesti Kaugpüüdjate Liidu, Läänemaa Rannakalanduse Seltsi, Virumaa Rannakalurite Ühing u, Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu , Harju Kalandusühingu , MTÜ Saarte Kalandus, Liivi Lahe Kalanduskogu , Võrtsjärve Kalanduspiirkonna ja kalapüügiga tegelevate ettevõtete esindajad ning Maaeluministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnainspektsiooni esindajad. Eelnõu koostamisel on osaliselt arvestatud eelnimetatud kohtumisel läbiräägitud seisukohti.
Maaeluministeerium EELNÕU xx.xx.xx MÄÄRUS 201 7 nr Kutselise kalapüügi registri asutamise põhimäärus Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 34 lõike 1 alusel. peatükk Üldsätted § 1. Registri nimi ja eesmärk § 2 . Registri vastutav ja volitatud töötleja § 3. Registri kasutajad peatükk Registri pidamise kord jagu Registri objekt ja ülesehitus § 4. Registri objekt § 5 . Andmete kooseis § 6. Registrisse kantavad andmed § 7 . Registrisse andmete esitajad § 8 . Andmevahetus andmekogude vahel jagu Andmete esitamise kord § 9 . Andmete registrisse esitamise kord ja tähtaeg § 10 . Andmete töötlemine jagu Juurdepääs registrile § 11. Juurdepääs andmekogule § 12. Registri kasutajate õigused § 13. Andmete väljastamine jagu Andmete kaitse § 14. Andmete kaitse § 15. Registri turvaklass ja turbeaste § 16. Registri turvameetmed jagu Registri sse kantud andmete ja andmete alusdokumentide säilitamine, hävitamine ja kustutamine ning andmete õigsuse tagamine § 1 7 . Andmete allikad § 1 8 . R egistriandmete esitaja § 19 . Andmete parandamine § 20 . Andmete säilitamine jagu Registri pidamise järelevalve, andmekogu finantseerimine ja likvideerimine § 21 . Registri lõpetamise kord § 22 . Rakendussät t e d § 23 . Määruse kehtetuks tunnistamine Tarmo Tamm Maaeluminister
Keskkonnaministeerium
Majandus- ja Meie: 18.01.2017 nr 1.4-1/157
Kommunikatsiooniministeerium
Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu
kooskõlastamiseks esitamine
Austatav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Tamm
Maaeluminister
Lisad:
1. Kalapüügiseaduse muutmise seadus, KPS_EN.docx
2. Kalapüügiseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri, KPS_SK.docx
3. Kutselise kalapüügi registri asutamise põhimäärus, KIR_maarus_kavand.docx
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734