Kiri

TT ja TP renoveerimisprogrammi LISA_maksumused_A3_151026.xlsx Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogramm 2017‐2026 LISA Kalendriaastate remondisummad Kaal: 138 138 1,0358 138 138 Norm: RENOVEERIMISPLAAN 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ Kokku navigatsioonist lähtuvalt Kokku navigatsioon ja kultuur Maksumus Viimase 2015. aastal Eeldatav maksumus aastate lõikes, arvestab keskmist ehitushinnaindeksi muutust NAVIGATSIOON suure ( 0 ‐ ei vaja (siinses arvestuses 3,58% aastas, mis on viimase 10 aasta kekmine) KULTUUR Nimi remondi remonti) * Ehitismälestis ja/või ehitamise aeg 11 125 000 Erinevus 2015 ja aastad kokku 1 825 475 2017‐26 aastad kokku arvestatuna EHI muutust: 12 950 475 1 280 000 1 372 435 1 319 644 1 277 984 1 341 002 1 168 438 1 358 464 1 317 554 1 245 475 1 269 477 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 1 1 Keri tuletorn* 01.07.71 55 85 550 000 550 000 2 2 Mohni tuletorn* 01.07.50 55 85 330 000 330 000 3 12 Loode tuletorn 01.07.54 55 65 150 000 150 000 4 3 Pakri tuletorn* 01.07.01 50 80 250 000 250 000 5 4 Vilsandi tuletorn* 01.07.57 50 80 250 000 258 950 6 13 Norrby sihi ülemine tuletorn 01.07.86 50 65 125 000 129 475 7 15 Hiiessaare tuletorn, sihi alumine 01.07.00 50 60 150 000 155 370 8 16 Virtsu tuletorn 01.07.01 50 60 150 000 155 370 9 18 Põõsaspea tulepaak 01.07.90 50 55 150 000 155 370 10 19 Merise tulepaak 01.07.96 50 55 80 000 82 864 11 20 Kaavi tuletorn 01.07.54 50 55 200 000 207 160 12 21 Kirjurahu tulepaak 01.07.01 45 55 120 000 124 296 13 5 Suurupi sihi alumine tuletorn* 01.07.98 45 75 100 000 103 580 14 17 Sorgu tuletorn 01.07.80 45 60 150 000 160 932 15 22 Norrby sihi alumine tuletorn 01.07.88 45 55 80 000 85 831 16 23 Panga tulepaak 01.07.96 45 55 130 000 139 475 17 29 Aksi tulepaak 01.07.86 45 50 100 000 107 288 18 30 Karbimadala tulepaak 01.07.86 45 50 130 000 139 475 19 31 Emmaste sihi ülemine tulepaak 01.07.78 45 50 100 000 107 288 20 32 Raugi sihi alumine tulepaak 01.07.99 45 50 80 000 85 831 21 33 Raugi sihi ülemine tulepaak 01.07.99 45 50 120 000 128 746 22 34 Seanina tulepaak 01.07.53 45 50 60 000 64 373 23 35 Silla sihi alumine tulepaak 01.07.80 45 50 35 000 37 551 24 36 Silla sihi ülemine tulepaak 01.07.80 45 50 55 000 59 008 25 37 Häädemeeste tulepaak 01.07.95 45 50 100 000 107 288 26 38 Kõinastu tulepaak 01.07.79 45 50 90 000 96 559 27 39 Rannaküla tulepaak 01.07.54 45 50 80 000 88 903 28 40 Abruka sihi alumine tulepaak 01.10.99 45 50 50 000 55 565 29 6 Tallinna sihi alumine tuletorn* 01.07.99 40 70 120 000 133 355 Page 1 of 5  TT ja TP renoveerimisprogrammi LISA_maksumused_A3_151026.xlsx 138 138 Norm: RENOVEERIMISPLAAN 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ Kokku navigatsioonist lähtuvalt Kokku navigatsioon ja kultuur Maksumus Viimase 2015. aastal Eeldatav maksumus aastate lõikes, arvestab keskmist ehitushinnaindeksi muutust NAVIGATSIOON suure ( 0 ‐ ei vaja (siinses arvestuses 3,58% aastas, mis on viimase 10 aasta kekmine) KULTUUR Nimi remondi remonti) * Ehitismälestis ja/või ehitamise aeg 11 125 000 Erinevus 2015 ja aastad kokku 1 825 475 2017‐26 aastad kokku arvestatuna EHI muutust: 12 950 475 1 280 000 1 372 435 1 319 644 1 277 984 1 341 002 1 168 438 1 358 464 1 317 554 1 245 475 1 269 477 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 30 7 Vormsi (Saxby) tuletorn*, sihis 2 märgiga 01.07.00 40 70 175 000 194 476 31 8 Tahkuna tuletorn* 01.07.98 40 70 125 000 138 911 32 9 Kõpu tuletorn* 01.07.01 40 70 150 000 166 694 33 10 Ristna tuletorn* 01.07.98 40 70 50 000 55 565 34 11 Ruhnu tuletorn* 01.07.77 40 70 200 000 222 258 35 24 Vaindloo tuletorn 01.07.94 40 55 200 000 222 258 36 25 Tallinnamadala tuletorn 01.07.89 40 55 300 000 345 323 37 26 Osmussaare tuletorn 01.07.98 40 55 100 000 115 108 38 27 Kihnu tuletorn 01.07.98 40 55 200 000 230 215 39 41 Juminda tuletorn 01.07.81 40 50 100 000 115 108 40 42 Vahemadala tulepaak 01.07.00 40 50 100 000 115 108 41 43 Harilaiu tuletorn, sihi ülemine 01.07.75 40 50 90 000 103 597 42 48 Uhtju tulepaak 01.07.98 40 45 80 000 92 086 43 49 Prangli kagu tulepaak 01.07.93 40 45 120 000 138 129 44 50 Paljassaare sadama sihi ülemine tulepaak 01.07.99 40 45 75 000 86 331 45 51 Naissaare sadama tulepaak 01.07.85 40 45 40 000 47 691 46 52 Madise sihi alumine tulepaak 01.07.98 40 45 80 000 95 383 47 53 Seedri sihi alumine tulepaak 01.07.80 40 45 35 000 41 730 48 54 Seedri sihi ülemine tulepaak 01.07.78 40 45 60 000 71 537 49 55 Pärnu idamuuli tulepaak 01.07.01 40 45 15 000 17 884 50 56 Kaevandu sihi alumine päevamärk 01.07.85 40 45 25 000 29 807 51 57 Kaevandu sihi ülemine päevamärk 01.07.85 40 45 30 000 35 769 52 47 Sõru sihi alumine tulepaak 01.07.96 38 48 75 000 89 421 53 70 Kõiguste‐Allirahu tulepaak 01.07.00 38 43 80 000 95 383 54 71 Võhandu sihi alumine päevamärk 01.07.85 38 43 25 000 29 807 55 72 Võhandu sihi ülemine päevamärk 01.07.85 38 43 30 000 35 769 56 73 Rannu‐Jõesuu sihi alumine päevamärk 01.06.85 38 43 30 000 35 769 57 74 Rannu‐Jõesuu sihi ülemine päevamärk 01.06.85 38 43 40 000 47 691 58 14 Tallinna sihi ülemine tuletorn* 01.07.00 35 65 100 000 119 228 59 44 Viimsi sihi ülemine tulepaak 01.07.99 35 50 25 000 29 807 60 45 Naissaare tuletorn 01.07.99 35 50 100 000 119 228 Page 2 of 5  TT ja TP renoveerimisprogrammi LISA_maksumused_A3_151026.xlsx 138 138 Norm: RENOVEERIMISPLAAN 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ Kokku navigatsioonist lähtuvalt Kokku navigatsioon ja kultuur Maksumus Viimase 2015. aastal Eeldatav maksumus aastate lõikes, arvestab keskmist ehitushinnaindeksi muutust NAVIGATSIOON suure ( 0 ‐ ei vaja (siinses arvestuses 3,58% aastas, mis on viimase 10 aasta kekmine) KULTUUR Nimi remondi remonti) * Ehitismälestis ja/või ehitamise aeg 11 125 000 Erinevus 2015 ja aastad kokku 1 825 475 2017‐26 aastad kokku arvestatuna EHI muutust: 12 950 475 1 280 000 1 372 435 1 319 644 1 277 984 1 341 002 1 168 438 1 358 464 1 317 554 1 245 475 1 269 477 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 61 46 Sõrve tuletorn 01.07.00 35 50 100 000 119 228 62 58 Paslepa sihi alumine tulepaak 01.07.96 35 45 40 000 47 691 63 59 Paslepa sihi ülemine tulepaak 01.07.96 35 45 50 000 59 614 64 92 Kumari tulepaak (uus rajatav) 35 35 600 000 740 980 65 60 Paralepa sihi alumine tuletorn 01.07.96 35 45 60 000 74 098 66 61 Paralepa sihi ülemine tuletorn 01.07.97 35 45 70 000 86 448 67 62 Emmaste sihi alumine tulepaak 01.07.96 35 45 30 000 37 049 68 63 Pöörilaiu tulepaak 01.07.59 35 45 90 000 111 147 69 64 Lõu tulepaak, sihi alumine 01.07.96 35 45 30 000 37 049 70 65 Anseküla tuletorn, sihi ülemine 01.07.53 35 45 120 000 148 196 71 66 Rannapungerja tulepaak 01.07.85 35 45 50 000 61 748 72 67 Ninaküla tulepaak 01.07.85 35 45 50 000 61 748 73 76 Narva‐Jõesuu jõesihi alumine tulepaak 01.07.72 35 40 40 000 51 167 74 77 Narva‐Jõesuu jõesihi ülemine tulepaak 01.07.72 35 40 45 000 57 563 75 78 Viimsi sihi alumine tulepaak 01.07.03 35 40 110 000 140 710 76 79 Paljassaare sadama sihi alumine tulepaak 01.07.99 35 40 100 000 127 918 77 80 Kopli lahe sihi alumine tulepaak 01.07.97 35 40 50 000 63 959 78 81 Kopli lahe sihi ülemine tulepaak 01.07.97 35 40 50 000 63 959 79 82 Uppholmi tulepaak, sihi alumine 01.07.97 35 40 40 000 51 167 80 83 Hobulaiu põhja tulepaak, sihi ülemine 01.07.96 35 40 40 000 51 167 81 89 Riguldi päevamärk 01.07.96 33 38 120 000 153 501 82 90 Haldreka päevamärk 01.07.00 33 38 120 000 153 501 83 75 Vergi tulepaak 01.07.05 33 43 25 000 31 979 84 91 Moldova tulepaak 01.07.02 33 38 120 000 153 501 85 68 Rukkirahu tuletorn, sihi ülemine 01.07.01 30 45 120 000 153 501 86 69 Abruka tuletorn, sihi ülemine 01.07.01 30 45 50 000 63 959 87 84 Letipea tuletorn 01.07.03 30 40 110 000 145 747 88 85 Kajakarahu sihi ülemine tulepaak 01.07.01 30 40 90 000 119 248 89 86 Viirelaiu tuletorn 01.07.01 30 40 50 000 66 249 90 87 Sõmeri tuletorn 01.07.00 30 40 40 000 52 999 91 88 Sääretüki tuletorn 01.07.00 30 40 50 000 66 249 Page 3 of 5  TT ja TP renoveerimisprogrammi LISA_maksumused_A3_151026.xlsx 138 138 Norm: RENOVEERIMISPLAAN 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ Kokku navigatsioonist lähtuvalt Kokku navigatsioon ja kultuur Maksumus Viimase 2015. aastal Eeldatav maksumus aastate lõikes, arvestab keskmist ehitushinnaindeksi muutust NAVIGATSIOON suure ( 0 ‐ ei vaja (siinses arvestuses 3,58% aastas, mis on viimase 10 aasta kekmine) KULTUUR Nimi remondi remonti) * Ehitismälestis ja/või ehitamise aeg 11 125 000 Erinevus 2015 ja aastad kokku 1 825 475 2017‐26 aastad kokku arvestatuna EHI muutust: 12 950 475 1 280 000 1 372 435 1 319 644 1 277 984 1 341 002 1 168 438 1 358 464 1 317 554 1 245 475 1 269 477 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 92 93 Vainupea tulepaak 01.07.03 30 35 100 000 132 497 93 94 Kajakarahu sihi alumine tulepaak 01.07.01 30 35 110 000 145 747 94 95 Holmi sihi alumine tulepaak 01.07.56 30 35 50 000 66 249 95 96 Holmi sihi ülemine tulepaak 01.07.56 30 35 60 000 79 498 96 97 Kesse sihi alumine tulepaak 01.07.00 30 35 35 000 46 374 97 98 Kesse sihi ülemine tulepaak 01.07.97 30 35 60 000 79 498 98 99 Pärnu läänemuuli tulepaak 01.07.01 30 35 15 000 19 875 99 100 Laulasmaa päevamärk 01.07.98 28 33 120 000 158 997 100 101 Ramsi sihi alumine päevamärk 01.07.99 28 33 50 000 66 249 101 102 Pärnu mere‐sihi alumine tulepaak 01.07.02 28 33 80 000 109 793 102 103 Pärnu mere‐sihi ülemine tulepaak 01.07.02 28 33 120 000 164 689 103 106 Ramsi sihi ülemine päevamärk 01.07.02 26 31 70 000 96 069 104 28 Suurupi sihi ülemine tuletorn* 01.07.04 24 54 100 000 137 241 105 108 Hundipea sadamakai tulepaak 01.07.04 24 29 25 000 34 310 106 109 Roomassaare sihi alumine tulepaak 01.07.05 23 28 25 000 34 310 107 110 Hülkari tulepaak 01.07.06 23 28 80 000 109 793 108 111 Liu tulepaak 01.07.02 23 28 80 000 109 793 109 113 Krassi tulepaak 01.09.08 22 27 80 000 109 793 110 114 Praaga sihi alumine tulepaak 1.10.2011 21 26 15 000 20 586 111 115 Praaga sihi ülemine tulepaak 1.10.2011 21 26 20 000 27 448 112 116 Väike‐Pakri tulepaak 01.10.12 21 26 0 0 113 117 Rohuküla sihi alumine tulepaak 01.07.12 21 26 0 0 114 118 Rohuküla sihi ülemine tulepaak 01.07.12 21 26 0 0 115 120 Karala tulepaak 01.11.14 21 26 0 0 116 107 Sõru sihi ülemine tuletorn 01.07.08 20 30 35 000 48 034 117 122 Roomassaare sihi ülemine tulepaak 01.07.03 20 25 25 000 34 310 118 124 Reidikai tulepaak 01.07.04 19 24 25 000 34 310 119 125 Harilaiu sihi alumine tulepaak 01.07.06 18 23 25 000 34 310 120 126 Vahase tulepaak 01.07.06 18 23 50 000 68 620 121 112 Prangli loode tulepaak 01.07.07 17 27 0 0 122 127 Allirahu (Sandla) tulepaak 01.07.07 17 22 50 000 68 620 Page 4 of 5  TT ja TP renoveerimisprogrammi LISA_maksumused_A3_151026.xlsx 138 138 Norm: RENOVEERIMISPLAAN 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ 151008 prioriteetsuse järjekord ‐ Kokku navigatsioonist lähtuvalt Kokku navigatsioon ja kultuur Maksumus Viimase 2015. aastal Eeldatav maksumus aastate lõikes, arvestab keskmist ehitushinnaindeksi muutust NAVIGATSIOON suure ( 0 ‐ ei vaja (siinses arvestuses 3,58% aastas, mis on viimase 10 aasta kekmine) KULTUUR Nimi remondi remonti) * Ehitismälestis ja/või ehitamise aeg 11 125 000 Erinevus 2015 ja aastad kokku 1 825 475 2017‐26 aastad kokku arvestatuna EHI muutust: 12 950 475 1 280 000 1 372 435 1 319 644 1 277 984 1 341 002 1 168 438 1 358 464 1 317 554 1 245 475 1 269 477 2015 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 123 128 Aegna tulepaak 01.07.09 17 22 0 0 124 129 Suur‐Pakri tulepaak 01.10.12 16 21 0 0 125 130 Hobulaiu lõuna tulepaak, sihi alumine 01.07.12 16 21 0 0 126 104 Narva‐Jõesuu tuletorn 01.07.13 16 31 0 0 127 119 Mehikoorma tuletorn 01.10.13 16 26 0 0 128 131 Vormsi lõuna sihi alumine tulepaak 01.07.13 16 21 0 0 129 132 Vormsi põhja sihi ülemine tulepaak 01.07.14 16 21 0 0 130 133 Saareotsa sihi alumine tulepaak 01.07.14 16 21 0 0 131 134 Saareotsa sihi ülemine tulepaak 01.07.14 16 21 0 0 132 105 Kübassaare tuletorn 01.12.15 16 31 0 0 133 121 Manilaiu tulepaak 01.11.15 16 26 0 0 134 123 Madise kirik, sihi ülemine 01.07.69 25 25 0 0 135 137 Paluküla kirik, sihi ülemine 18 18 20 000 27 448 136 135 Kihnu sadama sihi alumine tulepaak 01.07.15 16 21 0 0 137 136 Kihnu sadama sihi ülemine tulepaak 01.07.15 16 21 0 0 138 138 Valaste tulepaak 01.07.06 13 13 0 0 Punasega erandid, mis VA omandis Page 5 of 5  09.01.2017 nr 1-1-1/3-OP KÄSKKIRI Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi kinnitamine Ohutu ja turvalise veeliikluse tagamiseks Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel kinnitan tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogrammi 2017‒2026 ja lisa 1 TT ja TP renoveerimisprogrammi maksumused (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor  Tuletornide ja tulepaakide renoveerimisprogramm 2017–2026 Keri tuletorn Sisukord Sisukord .............................................................................................................................. 2 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................... 3 2. Tuletornide roll navigatsiooniohutuse tagamisel ............................................................ 3 2.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja riiklik arengukava ............................................ 3 2.2 Tuletornide ja tulepaakide navigatsiooniline tähtsus Eesti vetes .............................. 4 3. Tuletornide roll merekultuuripärandi säilitajana ............................................................ 4 3.1 Ajalooliste tuletornidega seonduvad rahvusvahelised juhised ja riiklik arengukava 4 3.2 Eesti rannikul paiknevad atraktiivsed tuletornid....................................................... 5 4. Tehnilised analüüsid ja senised investeeringud .............................................................. 6 5. Edasised tegevused ......................................................................................................... 7 2 1. Sissejuhatus Tuletorn on olnud läbi sajandite ohutu navigatsiooni sümbol. Kuigi uued kaasaaegsetel tehnoloogiatel põhinevad süsteemid leiavad üha rohkem kasutust meresõiduohutuse valdkonnas, ei ole traditsiooniline tuletorn oma rolli kaotanud ka tänases navigatsioonis. Tegemist on unikaalse meremärgiga, mis aitab meresõitjal nii öösel kui päeval hoiduda ohtudest, selle järgi saab määrata asukohta ning sihina paigaldatuna aitavad nad laeval ohutult sadamasse jõuda. Lisaks meresõidu tagamisele on tuletornidel oluline koht ajaloolise merekultuuripärandi tutvustamisel ning mitmed neist on suurt potentsiaali omavad turismimagnetid. Seda tõestavad mitmed näited nii laiast maailmast (nt Herkulese tuletorn Hispaanias) kui ka Eestist (nt Kõpu tuletorn). Käesolev dokument on ülesehituselt jaotatud kaheks. Esmalt antakse lühike ülevaade püsinavigatsioonimärkide (tuletornid, tulepaagid, päevamärgid, edaspidi tekstis püsimärgid) tähtsusest nii ohutu navigatsiooni tagamisel kui ka merekultuuripärandi hoidmisel, samuti on ära mainitud valdkonda puudutav rahvusvaheline regulatsioon ja siseriiklik arengukava. Seejärel loetletakse üles Eestis tehtud uuringud ja kirjeldatakse objektide tehnilist olukorda ning antakse ülevaade viimaste aastate investeeringu- mahtudest. Dokumendi lisas on renoveerimisprogrammi ülevaade, mis koosneb detailsest nimekirjast renoveerimist vajavatest püsimärkidest koos eeldatavate maksumustega. 2. Tuletornide roll navigatsiooniohutuse tagamisel 2.1 Rahvusvahelised konventsioonid ja riiklik arengukava Rannikuriikide kohustus tagada ohutu navigatsioon on reguleeritud järgmiste rahvusvaheliste konventsioonidega:  Konventsiooni inimelude ohutusest merel (SOLAS 1974/78) peatüki V regulatsioon 14 kohaselt on osalisriikide ülesanne tagada navigatsioonimärgistuse olemasolu ja korrasolek vastavalt võimalikele riskidele ja laevaliikluse vajadusele.  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse konventsiooni (UNCLOS) artikkel 22 nõuded sisaldavad ohutu navigatsiooni tagamise kohustust. Vastavalt mainitud artiklile tuleb territoriaalmerd läbivaid rahvusvahelisi laevateid ja liikluseraldusskeeme rajades arvestada rahvusvaheliste organisatsioonide soovitustega, laevade liikumisteedega, laevateede erisustega ja liiklustihedusega. Kokkuvõtvalt, mõlema konventsiooni sõnum on sarnane – laevateedel liikumisel peab olema tagatud ohutus. Eestis on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud strateegiadokument “Eesti merenduspoliitika 2012–2020”, mille alljärgnevates meetmetes on otseselt sätestatud navigatsioonimärgistuse arendamise ja renoveerimise vajalikkus: 3   meetme 5.4 “Navigatsioonimärgistuse edasiarendamine” põhieesmärgiks on navigatsioonimärgistuse töökindluse, efektiivsuse ja teenuse kvaliteedi tõstmine uute lahenduste kasutuselevõtuga ning ajalooliste tuletornide säilimise tagamine.  meetme 5.2 “Laevateede rajamine ja rekonstrueerimine” rakendamisega soovitakse suurendada veeteede võrgustikku Lääne-Eesti saarestikus ja Põhja- Eesti rannikuvetes ning tagada juba olemasolevate laevateede ohutust. Mainitud tegevuste edukas elluviimine on otseses seoses püsimärgistuse rekonstrueerimisega. 2.2 Tuletornide ja tulepaakide navigatsiooniline tähtsus Eesti vetes Püsimärkide arv sõltub mereala keerukusest ja laevaliikluse tihedusest. Eesti geograafilisest asendist tingitud pikk ja liigendatud rannajoon, arvukad saared, suur hulk madalaid ja veealuseid karisid ning nende lähedal paiknevad aktiivse kasutusega rahvusvahelised laevateed tingivad vajaduse erinevat liiki navigatsioonimärgistuse järele. Meresõiduohutuse tagamise seisukohast vaadatuna muudab olukorra keerukamaks kogu Eesti rannajoont kattev sadamatevõrk ning territoriaalmere piirijoonega väga lähedal olevad ning Liivi lahel territoriaalmerd lõikavad rahvusvahelised laevateed. Rannikul paiknevad püsimärgid teenindavad lisaks Eesti sadamatesse suunduvale ka rahvusvahelist liiklust. Seetõttu, erinevalt mõnest teisest riigist, peab Eestis navigatsioonimärgistus katma kogu rannajoone ja lisaks sellele ka märkimisväärse mereala. Eesti rannikul ja rannikuvetes asub arvukalt navigatsioonimärke. 2015. aasta septembri seisuga on Veeteede Ametil 724 navigatsioonimärki, millest 41 on tuletornid, 80 tulepaagid, 11 päevamärgid, 157 poid ja ligikaudu 435 toodrid. Võrdluseks, naaberriigil Lätil on kokku 302 navigatsioonimärki ja Leedul 96. Niivõrd väikese arvu navigatsioonimärkidega saadakse hakkama, kuna mainitud riikide merepiir on Eesti omast lühem, samuti puuduvad saared ning ka sadamate arv on tunduvalt väiksem. Samas, meie merepiirist kordades pikema ja märkimisväärselt keerukama merealaga Soome veed on tähistatud 25 000 erinevat liiki navigatsioonimärgiga. Hoolimata kaasaegsest navigatsioonitehnoloogiast ei ole visuaalsed püsimärgid oma rolli kaotanud ning nad toimivad jätkuvalt peamiste navigatsiooniohutust tagavate vahenditena. Navigatsiooniks keerulistes piirkondades (kitsustes, madalate läheduses, sadamate sissesõiduteedel) ei ole visuaalsetele püsimärkidele alternatiive. Eraldi sihtrühma, mis kiiresti kasvab, kuuluvad väikelaevad, mille sõidupiirkond on erinevalt suurtest laevadest rannikumeri. Kuna riigi üks prioriteet on väikesadamate võrgustiku väljaarendamine eesmärgiga aktiviseerida mereturismi Eesti rannikuvete kõikides piirkondades, siis kasvav väikelaevaliiklus toob kaasa kindla vajaduse navigatsioonimärgistuse valdkonna edasiarendamiseks. 3. Tuletornide roll merekultuuripärandi säilitajana 3.1 Ajalooliste tuletornidega seonduvad rahvusvahelised juhised ja riiklik arengukava Ajaloolised või arhitektuuriliselt huvitavad tornid on ka atraktiivsed külastusobjektid, mis aitavad elavdada piirkondlikku turismi (sageli ainus turismiobjekt piirkonnas) ja taaselustada ning hoida ajaloolist merekultuuri. 4 Tuletornide ja tulepaakide rolli merekultuuripärandi hoidjana on rõhutanud Rahvusvaheline Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liit (IALA). Organisatsioon on välja töötanud juhised (IALA Lighthouse Conservation Manual), mida navigatsioonimärke haldavad organisatsioonid peaksid arvestama atraktiivsete ning külastajate jaoks huvitavate tuletornide renoveerimisel ja üldsusele avamisel. Ka siseriiklik strateegiadokument “Eesti merenduspoliitika 2012–2020” rõhutab tuletornide rolli merekultuuri säilitamisel. Meede 11.1 “Merekultuuripärandi hoidmine ja merenduse väärtustamine” näeb ette ajalooliste tuletornide restaureerimist ja korrashoiu toetamist. 3.2 Eesti rannikul paiknevad atraktiivsed tuletornid Eesti rannikule on püsimärke ehitatud juba aastasadade vältel. Need, mis on säilinud oma esialgsel kujul, äratavad huvi nii asjatundjate kui ka tavainimeste seas. Külastajatele on avatud Pakri, Kõpu, Tahkuna, Ristna, Vormsi ja Kihnu tornid. Potentsiaalseid huvipakkuvaid püsimärke oleks veelgi, samas ei saa neid paraku halva tehnilise seisukorra tõttu huvilistele avada. Remondituna oleks võimalik külastajatele avada ligikaudu viisteist tuletorni, mis paiknevad Eesti erinevates piirkondades. Mitmed neist, nagu Narva-Jõesuu, Mohni, Keri, Naissaare, Suurupi tornid, Osmussaare, Vilsandi, Sõrve, Kübassaare, Sorgu, Ruhnu ja Mehikoorma, on vägagi atraktiivsed ja annaksid seega märkimisväärse panuse piirkondliku turismi arengusse. Samuti suurendaks Tallinnas paiknevate tornide avamine pealinnas olevate merega seotud turismiobjektide arvu. Narva-Jõesuu tuletorn enne ja pärast renoveerimist 5 4. Tehnilised analüüsid ja senised investeeringud Veeteede Ameti juhtimisel aastatel 2007–2010 korraldatud Ühtekuuluvusfondi projekti 2002/EE/16P/PA/009 „Tehniline abi transpordisektorile: projektide ettevalmistamine ja juhtimine. Lääne-Eesti saarestiku veeteede rekonstrueerimine ja süvendamine“ ühe osana tehti eeluuringud mainitud piirkonnas olevate püsimärkide kaasajastamiseks ja valmisid märkide põhikonstruktsioonide renoveerimise eelprojektid. Tööde raames hinnati Veeteede Ameti haldusesse kuuluva 93 tuletorni/tulepaagi tehnilist seisukorda ja koostati 66 olemasoleva märgi remonttööde ettevalmistamise alustamiseks vajalik algdokumentatsioon, mille rakendamine aga ei leidnud rahastamist. Lisaks eelpool mainitud projektile viis Veeteede Amet 2012. aastal ise läbi esialgse analüüsi ülejäänud püsimärkide (sh sisevetel paiknevad) seisundi kohta. Uuringud näitavad, et mitmed ajaloolised kõrge väärtusega tuletornid (Keri, Mohni, Vilsandi) on hävinemas ning vajavad kiiresti kapitaalremonti. Paljudele turismi valdkonnast vaadatuna atraktiivsetele tornidele tuleb lähiajal seada inimestele ligipääsupiirangud, et ennetada võimalikke õnnetusjuhtumeid. Mõne tuletorni konstruktsioonid on niivõrd halvas seisus, et tornis olevate seadmete hooldamine on muutumas Veeteede Ameti töötajate jaoks eluohtlikuks. Kui Hundipea sadamasse ja laevade soetamisse on möödunud perioodil suunatud ühekordseid investeeringuid märkimisväärses mahus, siis püsi- ja ujuvmärgistuse uuendamiseks mõeldud rahalised vahendid on üsna piiratud. 2012. a oli Veeteede Ametil rahalisi vahendeid püsimärkide renoveerimiseks summas 744 000 € (esialgselt eraldati eelarvesse 50 000 €, 150 000 € ameti eelarve sisemiste ümbertõstmiste arvel, 544 000 € jäämurdja ehitustöödeks planeeritud vahenditest). See võimaldas rekonstrueerida 7 tuletorni ja tulepaaki. 2013. a oli kasutada vastavaks otstarbeks 232 000 € (41 000 € algselt eelarves, 140 000 € sisemiste ressursside ümbertõstmiste arvel, 51 000 € eelmisest aastast üle kantud vahendid), mille eest sai renoveerida 2 tuletorni ning avariiremontida Juminda tuletorni. 2014. aastaks oli kasutada 415 000 € (330 000 € eraldati eelarvesse, 60 000 € sisemiste ressursside arvel, 25 000 € eelmisest aastast ülekantud vahendid) tuletornide renoveerimiseks. 2015. aastal on eelarves 356 312 €, millega õnnestus läbi viia Tallinnamadala tuletorni ja Kõiguste-Allirahu tulepaagi avariiremont ning renoveeritakse Kübassaare tuletorn ja Manilaiu tulepaak. 6  Väike-Pakri tulepaak enne ja pärast renoveerimist 5. Edasised tegevused Veeteede Ameti poolt läbiviidud analüüsi põhjal tuleb järgneva kümnendi jooksul investeerida Eesti rannikul olevate püsimärkide renoveerimisse ligikaudu 12 mln eurot (2015. aasta hindasid arvestades). Otstarbekas on summa jagada kümneaastase perioodi peale, kuna omandatud pikaajaline kogemus hankemenetluste läbiviimisel näitab, et vastavas valdkonnas tegutsevate ehitusettevõtete võimekus selliste objektide ehitusel/renoveerimisel aastas ei ületa 1,5 mln eurot. Võttes arvesse Veeteede Ameti ja ehitussektori tööjõuressurssi ja võimekust, on praeguse ettevalmistatuse juures võimalik eraldatavate vahenditega kindlustada püsimärkide toimepidavus. Renoveerimist vajavate püsimärkide nimekiri on esitatud lisas 1, milles on toodud iga märgi tööde eeldatav maksumus ja praeguse hinnangu alusel toodud prioriteetsuse järjekord. Programmi elluviimisel arvestatakse märkide tehnilist seisukorda, vastavust märgile esitatavatele nõuetele (värvide olemasolu märkidel, visuaalset nähtavust merelt, tehnilisi karakteristikuid – tulede kõrgusi, nähtavuskaugust jne) ning märkide tähtsust navigatsiooni tagamisel (piirkonna navigatsiooni keerukust, veesõidukite liiklustihedust). Planeeritavate tööde maksumused on hinnangulised, tuginedes eelnevatel aastatel tehtud analoogsetele töödele. Lõplikud hinnad selguvad läbiviidavate riigihangete tulemusel. 7