Kiri

From: Anne-Ly Gross-Mitt [mailto:[email protected]] Sent: Monday, January 09, 2017 12:13 PM To: VA_eva <[email protected]> Cc: Janno Viina <[email protected]>; Andry Rütkinen <[email protected]> Subject: Taotlus Tere! Edastan taotluse dokumendid uuesti, kuna täpsustasime finantsplaani ning lisasime Harku valla arengukava. Lugupidamisega Anne-Ly Gross-Mitt Suurupi Selts SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 ETTEVÕTTE VARAKINDLUSTUSE TINGIMUSED SISUKORD 3.4. Kindlustatud on ainult see ese, mis on kindlustuslepingus 1. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE......................................1 ­märgitud. 2. KINDLUSTUSKOHT................................................................1 Näide: Kindlustuslepingus on kindlustatud esemeks märgitud: ­hoone- 3. KINDLUSTATUD ESE.............................................................1 kauplus; kaup- riided, jalanõud; inventar ja seadmed­­­ (v.a 4. HOONE................................................................................1 kaup). Antud juhul on kindlustuslepinguga kindlustatud kaup- 5. HOONE OSA........................................................................1 luse hoone, kaupluse hoones asuv kaup, milleks on riided ja 6. HOONEKARP - KORTERIOMANIKE KAASOMANDIS OLEV jalanõud, ning kogu kaupluses asuv ja kindlustusvõtja omandis HOONE OSA­........................................................................1 või vastutusel olev inventar ja seadmed. 7. RAJATIS................................................................................2 4. HOONE 8. ESEMED VÕI MUU VARA, MIS EI OLE KINDLUSTATUD ­ EHITISEGA KOOS.................................................................2 4.1. Hoone on maapinnale rajatud ehitis, millel on vundament, sei- 9. INVENTAR JA SEADMED.......................................................2 nad, katus ja siseruum. 10. KAUP...................................................................................2 4.2. Hoone kindlustusega on hõlmatud kõik olemasolevad olulised 11. ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAV KAUP...............................2 osad, millest hoone on ehitatud ja mis teenindavad hoonet. 12. KINDLUSTUSPERIOODIL JUURDE SOETATUD INVENTAR JA Hoone olulisteks osadeks on näiteks kohtkindlalt paigaldatud SEADMED, KAUP..................................................................2 kande­konstruktsioon, vaheseinad, soojustus- ning viimistlus­ 13. KINDLUSTUSVÄÄRTUS.........................................................3 materjalid, hoones ja väljaspool hoonet kinnistu piires asuvad 14. KINDLUSTUSSUMMA...........................................................3 ja kogu hoonet teenindavad tehno­süsteemid. Tehnosüsteemi- deks on näiteks vee-, kütte-, kanalisa­tsiooni-, ventilatsiooni-, 15. KINDLUSTUSJUHTUM..........................................................3 kliima-, tuleohutus-, turvasüsteemid, liftid, eskalaatorid ja 16. KINDLUSTUSKAITSE VALIK...................................................3 nende osad, kohtkindlalt ehitatud sidekaabeldus, valgustus, 17. VALIKRISKI KINDLUSTUS......................................................3 raadio- ja teleantennid (v.a mobiilsideantennid ja muud laie- 18. LAIENDATUD KINDLUSTUS...................................................4 mat piirkonda teenindavad sideseadmed). 19. SEADMERIKE........................................................................4 4.3. Kui punktis 4.2 nimetatud tehnosüsteemid teenindavad samal 20. TÄIENDAV KINDLUSTUSKAITSE............................................4 kinnistul lisaks teisi hooneid, siis üheaegselt mitut hoonet tee- 21. VÄLISTUSED..........................................................................5 nindavad süsteemid on kindlustatud proportsionaalselt kõiki- 22. OHUTUSNÕUDED.................................................................6 de samal kinnistul asuvate hoonete üldpinna suhtele. 23. OMAVASTUTUS....................................................................7 4.4. Hoonega koos on kindlustatud samal kinnistul asuvad ja hoo- 24. EHITISE KAHJU HÜVITAMINE................................................7 net teenindavad rajatised: piirdeaed, tõkkepuu, värav, prügi- 25. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE KAHJU HÜVITAMINE.....8 hoidla (sh prügimaja ja prügi­kastid), välisvalgustus, lipu­mast. 26. KULUTUSED KAHJU ÄRA HOIDMISEKS JA/VÕI ­EDASISE­ ­ Muud raja­tised (näiteks katusealune, mahuti, silo­hoidla) kind- KAHJU VÄHENDAMISEKS.....................................................8 lustatakse eraldi esemena. Loe rajatise kindlus­tamise kohta 27. HÜVITAMISE OTSUS.............................................................8 käesolevate tingimuste punktist 7. 28. KAHJUJUHTUMI JÄRGSED KOHUSTUSED.............................9 4.5. Kui punktis 4.4 nimetatud hoonega koos kindlus­tatavad rajati- 29. EKSPERTIISI TEOSTAMINE....................................................9 sed teenindavad samal kinnistul lisaks teisi hooneid, siis ühe- 1. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE aegselt mitut hoonet teenindavad rajatised on kindlustatud proportsionaalselt kõikide samal kinnistul asuvate hoonete 1.1. Kindlustusandja väljastab kindlustusvõtja poolt edastatud üldpinna suhtele. andmete alusel kindlustuspoliisi. Kindlustus­­leping jõustub kindlustus­makse või esi­mese kindlustusmakse laekumisele 4.5.1 Hoonega koos ei ole kindlustatud hoonet teenindavad tehno­ järgnevast päevast. Juhul kui kindlustusmakse on tasutud õi- süsteemid, mis asuvad samal kinni­stul eraldi hoones (näiteks geaegselt, algab kindlustuskaitse kindlustuspoliisil märgi­tud katlamajas, elektrialajaamas asuvad seadmed). Sellised kindlustusperioodi esimesel päeval. Kindlustuskaitse kehtib seadmed kuuluvad kindlustamisele inventari ja seadmete poliisil nimetatud kindlustusperioodi jooksul. hulgas (loe inventari ja seadmete ­kindlustamise kohta käesolevate tingimuste punktist 9). Samuti ei ole koos hoonega 1.2. Kui kindlustusvõtja ei tasu kindlustusmakset, siis loetakse, et kindlustatud käesolevate tingi­muste punktis 8 nimetatud kindlustusvõtja ei soovinud kindlustuslepingut poliisil toodud esemed. tingimustel sõlmida ning kindlustuslepingut ei sõlmi­tud. Nime- tatud juhul kindlustuskaitset ei teki. 4.6. Kokku ehitatud hooned loetakse üheks kindlus­tatud esemeks, lahku ehitatuna kindlus­tatakse iga hoone eraldi esemena. 2. KINDLUSTUSKOHT 5. HOONE OSA 2.1. Kindlustuskoht on kindlustuslepingus määrat­letud koht. Kind- lustusleping kehtib ainult kindlustus­kohas toimunud kindlus- 5.1. Hoone osana on kindlustatud büroo, kaupluse, lao või muu tusjuhtumi korral. kindlustuslepingus nimetatud reaalselt piiritletava ruumi piires kohtkindlalt paigaldatud viimistluselemendid, uksed, aknad, 2.2. Kaup, inventar ja seadmed on kindlustatud asumisel hoones mittekandvad vaheseinad. Samuti on hoone osana kindlusta- sees, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. tud vaid nimetatud ruumi teenindavad koht­kindlalt ehitatud tehno-, turva-, sidesüsteemid, valgustus. 3. KINDLUSTATUD ESE 5.2. Hoone osaga koos ei ole kindlustatud kande­konstruktsioon, 3.1. Kindlustatud esemeks on kindlustuslepingus nime­tatud ehitis, vahelaed, katus, samuti muud hoone osad, mis ei asu inventar ja seadmed, kaup. kindlustatud ruumis, v.a tehnoseadmed, mis teenindavad ainult 3.2. Ehitisena käsitletakse hoonet, hoone osa, korteri­omanike kaa- kindlustatud ruumi (näiteks kütte- või jahutus­seadme hoone somandis olevat hoone osa (edaspidi hoonekarp) ja raja­tist. välisseinal asuv osa). Hoone osaga koos ei ole kindlustatud 3.3. Loe kindlustatud eseme kohta lisaks käesolevate tingimuste käesolevate tingimuste punktis 8 nimetatud esemed. punktidest 4. - 12. -1- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 6. HOONEKARP - KORTERIOMANIKE KAASOMANDIS OLEV 8.1.2 kaup, näiteks kütus, vili salves, ehitusmaterjal laos; ­HOONE OSA­ 8.1.3 ehitusmaterjal või muu ehitise osa, mis ei ole ehitisega koht- 6.1. Hoonekarbina on kindlustatud korteriomandi esemeks olev kindlalt ühendatud, näiteks hoones asuv paigaldamist ootav hoone mõtteline osa, mis kuulub korteriomanike kaasoman- või eemaldatud ehitusmaterjal ja/või hoonet teenindavad disse. Selliseks hoone osaks on näiteks kandekonstruktsioon, seadmed; välispiirded (välisseinad, katus, välisuksed, välisaknad, rõdud, 8.1.4 maapind, elusorganismid, kaev (sh puurkaev), kaevuvesi, bas- soojustus- ning viimistlusmaterjalid), hoones ja väljaspool seinivesi. hoonet kinnistu piires asuvad ja kogu hoonet teenindavad tehnosüsteemid. Tehnosüsteemideks on näiteks vee-, kütte-, 9. INVENTAR JA SEADMED kanalisatsiooni-, ventilatsiooni-, kliima-, tule­ohutus-, turvasüs- teemid, liftid, eskalaatorid ja nende osad, kohtkindlalt ehitatud 9.1. Inventar ja seadmed on ettevõtluseks ette nähtud vara, ­millel sidekaabeldus, valgus­tus, raadio- ja teleantennid (v.a mobiil­ on olemasolu tõendavad dokumendid, näiteks tootmis­seade sideantennid) ja muud laiemat piirkonda teenindavad side- (sh seadme töötamiseks vajalik gaas, määrde- või kütteaine), seadmed. tootmisseadme varuosa, mööbel, kontori­tehnika, kaupluse sisustus (külmik, lett, kassa­süsteem), kaubanäidised, reklaam- 6.2. Kui punktis 6.1 nimetatud tehnosüsteemid teenindavad samal materjalid, reklaam­tahvel v.a hoonest eraldiseisev maapinnale kinnistul lisaks teisi hooneid, siis üheaegselt mitut hoonet tee- rajatus reklaam­post, mis kuulub kindlustamisele rajatisena. nindavad süsteemid on kindlustatud proportsionaalselt kõiki- de samal kinnistul asuvate hoonete üld­pinna suhtele. 9.2. Inventari ja seadmete hulka loetakse ka kolmandale ­isikule kuuluvat vara, mis on kindlustusvõtja või kindlustatu ­valduses 6.3. Hoonekarbiga koos on kindlustatud samal kinnistul asuvad ja hooldamise, remondi, ümberehitamise eesmärgil või on vastu- hoonekarpi teenindavad rajatised: piirdeaed, tõkkepuu, värav, taval hoiul hoiulepingu või muu tsiviilõigusliku kirjalikus vormis prügihoidla (sh prügi­maja ja prügikastid), välis­valgustus, lipu- sõlmitud lepingu alusel. mast. Muud rajatised, näiteks katusealune, laste mängu­väljak, kindlustatakse eraldi esemena. Loe rajatise kindlustamise koh- 9.3. Juhul kui kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud inventari ja ta käesolevate tingi­muste punktist 7. seadmete kindlustamist osaliselt, on kindlustatud kogu inven- tar ja seadmed vastavalt punktidele 9.1. ja 9.2. 6.4. Kui punktis 6.3 nimetatud hoonekarbiga koos kindlustatavad rajatised teenindavad samal kinnistul lisaks teisi hooneid, siis 9.4. Juhul kui inventari ja seadmeid kindlustatakse osaliselt, üheaegselt mitut hoonet teenindavad rajatised on kindlusta- ­lisatakse kindlustuslepingule kindlustatud inventari ja seadme- tud proportsionaalselt kõikide samal kinnistul asuvate hoonete te nimekiri. Nimekirjaga kindlustamisel on kindlustatud ainult üldpinna suhtele. need esemed, mis on nimekirjas märgitud. 6.5. Hoonekarbiga koos ei ole kindlustatud korteri­omandi esemeks 9.5. Inventar ja seadmed on kindlustatud ainult asumisel hoones olev reaalosa (näiteks korteri või äri­pinna piires asuvad ja ainult sees, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. neid ruume teenindavad mitte­kandvad vaheseinad, uksed, teh- 9.6. Inventari ja seadmetena ei ole kindlustatud: noseadmed, siseviimistlus ja muu hoone osa); hoonet teeninda- 9.6.1 hoone; vad tehnosüsteemid, mis asuvad samal kinnistul eraldi hoones 9.6.2 seade või vara, mis on ette nähtud ehitise teenindamiseks, näi- (näiteks katlamajas, elektrialajaamas asuvad seadmed). Sellised teks signalisatsioonisüsteem, jahutusseade; seadmed kuuluvad kindlus­tamisele inventari ja seadmete hulgas (loe inventari ja seadmete kindlustamise kohta käesolevate tingi- 9.6.3 kaup; muste punktist 9). Samuti ei ole koos hoonega kindlus­tatud käes- 9.6.4 mootorsõiduk; olevate tingimuste punktis 8 nimetatud esemed. 9.6.5 andmed, mittestandardne tarkvara, joonis, projekt, v.a ­juhul, kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. 7. RAJATIS 7.1. Rajatisena on kindlustatud ehitis, mis on ehitatud kohtkindlalt, 10. KAUP kuid mis ei ole hoone, näiteks mahuti, katusealune, silohoidla, 10.1. Kaubaks loetakse vara, mis on kindlustusvõtja või kindlustatu lägahoidla, samuti kinnistule rajatud tee. Kindlustatud on see omanduses ja mille on kindlustusvõtja või kindlustatu soeta- rajatis, mis on märgitud kindlustuslepingus. nud ja/või tootnud võõran­damise eesmärgil. Kaubana on kind- 7.2. Rajatisena ei ole kindlustatud vesiehitis või muu ehitis, mis lustatud tooraine, pooltoodang ja valmistoodang. on ehitatud vette, näiteks tamm, kai, muul, lüüs, v.a juhul, kui 10.2. Kindlustatud on ainult see kaup, mis on kindlustuslepingus kindlustuslepingus on märgitud teisiti. märgitud. 7.3. Rajatisega koos ei ole kindlustatud käesolevate tingimuste 10.3. Kaup on kindlustatud ainult asumisel hoones sees, v.a ­juhul, punktis 8 nimetatud esemed. kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. 8. ESEMED VÕI MUU VARA, MIS EI OLE KINDLUSTATUD 11. ERIKOKKULEPPEL KINDLUSTATAV KAUP ­EHITISEGA KOOS 11.1. Erikokkuleppel kindlustatakse alljärgnevat kaupa: 8.1. Hoone, hoone osa, hoonekarbi või rajatisega koos ei ole kind- lustatud: 11.1.1. antiikesemed, vääriskivid, väärismetall või vääriskividest ja/või väärismetallist valmistatud ehted; 8.1.1 inventar ja seadmed, mis on ette nähtud tootmis­tegevuseks või muuks ettevõtluseks ja ei ole ette nähtud hoone teeninda­ 11.1.2. elusorganismid: taimed, loomad, linnud, kalad, seened; miseks, näiteks reklaamid, tootmis­seadmed, meditsiini­ 11.1.3. sularaha, dokumendid, käsikirjad, arhiivid, jooni­sed, projektid, seadmed, alajaama seadmed, pumbamaja seadmed, katla- mittestandardne tarkvara, andmed. maja seadmed, külmhoone külmutus- ja/või jahutusseadmed, 11.2. Erikokkulepe vastava kauba kindlustamiseks märgitakse kind- ning seadmetes olev vedelik või gaas, kütteaine, sh ehitise küt- lustuslepingusse. miseks ettenähtud kütteaine, põllu­majandushoone seadmed, serverid, telefonikeskjaamad, ruuterid, wifi seadmed, mööbel 12. KINDLUSTUSPERIOODIL JUURDE SOETATUD INVENTAR JA ja muu selline. Inventar ja seadmed kindlustatakse eraldi ese- SEADMED, KAUP mena. Loe inventari ja seadmete kindlustamise kohta käesole- vate tingimuste punktist 9; 12.1. Kui kindlustusperioodil soetatakse juurde kaupa ja/või inven­ tari ja seadmeid, siis on need kindlustatud kindlustussumma ulatuses, võttes arvesse võimalikku alakindlustust. -2- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 12.2. Kui inventar ja seadmed on kindlustatud nimekirja alusel, siis 16.1.2.2 Seadmerikke kindlustusega on võimalik kindlustada seadme kindlustusperioodil juurde soetatav inventar ja seadmed ei ole sisemise purunemise või sisemise rikke tõttu tekkinud otsese kindlustatud, v.a juhul, kui kindlustuslepingut vastavalt muu- kahju vastu. Loe seadmerikke kindlustuse kohta käesolevate detakse. tingimuste punktist 19. 16.1.2.3 Täiendav kindlustuskaitse on kindlustamine erijuhtumi vastu, 13. KINDLUSTUSVÄÄRTUS mis tavapäraselt kindlustatud ei ole ja mille kindlustamiseks on 13.1. Ehitis vaja eraldi kokku leppida. Loe täiendava kindlustuskaitse kohta 13.1.1. Ehitise kindlustusväärtuseks on ehitise kindlustusjuhtumile käesolevate tingimuste punktist 20. eelnenud kujul ja kvaliteedis taastamiseks tehtavate vajalike kulutuste summa, millest on maha arvatud kulum. 17. VALIKRISKI KINDLUSTUS 13.1.2. Kulum on ehitise seisundit, selle vanust ja amortisatsiooni väl- 17.1. Tulekahju jendav suurus. 17.1.1 Tulekahju on väljaspool selleks ettenähtud küttekollet levinud 13.1.3. Ehitise kindlustusväärtuse hulka ei loeta seadmeid ja muud tulest, suitsust, tahmast, tulekustutustööst tekkinud kahju. vara, mis ei ole koos ehitisega kindlustatud. 17.1.2 Kui kindlustatud ese on kahjustunud või hävinud katla, mahuti või muu surveanuma lõhkemise tagajärjel tekkinud lööklaine 13.2. Inventar ja seadmed, kaup ja lööklaine mõjul kantud esemete mõjul, otsese pikselöögi Kauba, inventari ja seadmete kindlustusväärtuseks loetakse mõjul, lennumasina allakukkumise tulemusena, siis ka selline ­samaväärse eseme harilikku väärtust vahetult enne kindlustus- kahju hüvitatakse tulekahju kindlustusriski alusel, olenemata juhtumi toimumist. Samaväärseks loetakse eset, mille ­vanus, sellest, kas põlemisprotsess tekib või mitte. tehnilised või muud parameetrid ja omadused, eluiga on kind- 17.1.3 Kindlustatud ei ole lühise, ülekoormuse või muu elektrilise lustatud esemega sama või ligilähedane. põhjuse tõttu tekkinud kahju kui seadme piiridest väljaspool levivat tulekahju nimetatud sündmuse tagajärjel ei teki. Sellise 14. KINDLUSTUSSUMMA kahju vastu saab kindlustada laiendatud kindlustuse ja sead- 14.1. Ehitis merikke kindlustuse alusel. Ehitise kindlustussumma määrab kindlustusvõtja ehitise Näide: Ülepinge tagajärjel kuumeneb tootmisseadme juhtimismoo- taastamisväärtuse alusel, v.a juhul, kui kindlustuslepingus on dul, kõrge temperatuuri tõttu sulavad ja osaliselt ka süttivad kokku lepitud teisiti. Ehitise taastamisväärtuseks on ehitise juhtimismoodulis olevad elektrijuhtmed. Põleng jääb seadme kindlustusjuhtumile eelnenud kujul ja kvaliteedis taastamiseks piire­sse, tulekahju ümbritsevasse ruumi ja teistele esemetele tehta­vate vajalike kulutuste summa. ei levi. Nimetatud kuumenemise protsessis eraldub ümbritse- vasse ruumi nii soojust kui ka suitsu, aga kuna kogu sündmus 14.2. Inventar ja seadmed, kaup toimub juhtimismooduli sees, siis selline kahju ei ole tulekahju Kauba, inventari ja seadmete kindlustussumma määrab valikriski alusel kindlustatud. kindlustusvõtja, võttes arvesse alljärgnevat: 17.1.4 Kindlustatud ei ole seadme sisemise põlengu, lubatust kõr- 14.2.1 kindlustussumma peab olema võrdne kindlustusväärtusega gema põlemis- ja/või töötemperatuuri, lõhkemise tagajärjel kogu kindlustusperioodi jooksul. Kui kauba ja/või ­inventari ja tekkinud kahju, kui nimetatud sündmus toimub vaid seadme seadmete väärtus kindlustusperioodil suureneb, tuleb alakind- piires, kahjustades ainult seadme osi ja ei sütti ning ei kahjustu lustuse vältimiseks kindlustussummat suurendada; seadet ümbritsevad esemed. Sellise kahju vastu saab kindlus- tada laiendatud kindlustuse ja seadmerikke kindlustuse alusel. 14.2.2 kindlustussumma hulka peavad olema arvestatud võimalikud Kui nimetatud sündmuse tagajärjel süttib seadmes olev muu tagastamatud maksud ja riigilõivud, samuti mõistlikud trans- materjal või aine, siis on selline kahju tulekahju valikriski alusel pordi-, montaaži- ja muud kulud, kui need on vaja kanda sel- kindlustatud. leks, et ennistada kindlustusjuhtumi eelne olukord. Näide: Viljakuivati seadme rikke tagajärjel süttib viljakuivatis olev vili ja kahjustub ka kuivati seade. Põlengu käigus eraldub nii 15. KINDLUSTUSJUHTUM soojust kui ka suitsu, samuti toimub kustutamine. Sellist kahju Kindlustusjuhtum on ootamatu ja ettenägematu, kind- loetakse tulekahjuks, kuna toimub vilja põleng. Kui viljakuivati lustuslepingus määratletud ühekordne sündmus, mil- rike vilja ega muud ümbritsevat vara ei süüta ja toimub vaid le saabumisel on kindlustusandjal kohustus tasuda seadme avariiline kuumenemine, siis selline kahju ei ole kind- ­kindlustushüvitist vastavalt kindlustuslepingule. lustatud tulekahju alusel. 17.1.5 Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud käesolevate tin- 16. KINDLUSTUSKAITSE VALIK gimuste punktis 21. 16.1. Kindlustuskaitse valik on järgnev: valikriski kindlustus, laienda- tud kindlustus, seadmerikke kindlustus ja täiendav kindlustus- 17.2. Torustiku, seadme leke kaitse. Valitud on see kindlustuskaitse, mille kohta on tehtud 17.2.1 Torustiku leke on kindlustatud hoonet teenindavast tehnosüs- vastav märge kindlustuslepingus. teemist, tootmisseadmest, mahutist vedeliku või gaasi oota- 16.1.1 Valikriski kindlustus jaguneb erinevateks riskideks. Kindlusta- matu ja ettenägematu väljavoolamine ja kahju tekkimine kok- tud on see risk, mille kohta on tehtud vastav märge kindlustus- kupuutes kindlustatud esemega. lepingus. Loe valikriski kindlustamise kohta käesolevate tingi- 17.2.2 Torustiku lekke kindlustuse alusel ei hüvitata vedeliku või gaasi muste punktist 17. maksumust, purunenud tehnosüsteemi ja/või seadme remon- 16.1.2 Lisaks valitud riskidele on võimalik kindlustuskaitset laiendada, diks tehtavat kulu. Samuti ei kuulu hüvitamisele ummistuse valides laiendatud kindlustuse, seadmerikke kindlustuse. Kind- eemaldamiseks ja kahju tekkepõhjuse väljaselgitamiseks teh- lustuskaitset saab laiendada ka täiendava kindlustuskaitse abil. tav kulu. Hoonet teenindava tehnoseadme remondikulu on kindlustatav laiendatud kindlustusega, tootmisseadme remon- 16.1.2.1 Laiendatud kindlustus annab lepingust tulenevate piirangu- dikulu on kindlustatav seadmerikke kindlustusega. tega täiendava kindlustuskaitse paljude ootamatute ja ette- nägematute kahjude vastu. Laiendatud kindlustusega ei ole 17.2.3 Kindlustatud ei ole torustiku leke, mille põhjuseks on lumesu- kindlustatud valikriski kindlustusega kindlustatavad riskid. Loe lamisvee, vihmavee või loodusliku üleujutuse tõttu torustiku laiendatud kindlustuse kohta käesolevate tingimuste punktist kaudu lekkinud liigvesi, v.a juhul, kui leke toimub katuse sade- 18. vee äravoolusüsteemist selle purunemise tõttu. -3- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 Näide: Kanalisatsioonisüsteem ei suuda maapinnal voolavat liigvett 18.3. Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud käesolevate vastu võtta ja puruneb liigvee sissetungi takistav klapp või ei tingimuste punktis 21. suuda sadeveepump maapinnal voolavat liigvett ära juhtida ja vesi satub hoonesse. Nimetatud risk on kindlustatav üleujutuse 19. SEADMERIKE riski alusel. 19.1. Seadmerikke kindlustusega on kindlustatud ette­nägematu ja 17.2.4 Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud käesolevate tin- ootamatu seadme purunemise või sisemise rikke tagajärjel gimuste punktis 21. tekkiv kahju seadme tervetele osadele. Seadmerikke kindlus- tuse alusel ei hüvitata kahju põhjustanud detaili väljavaheta- 17.3. Torm (tuule kiirus 20 m/s või enam) mise või parandamise kulu. 17.3.1 Tormiks on kahju tekkimine tugeva tuule, rahe, tuule poolt Näide 1: Tootmisseadmel puruneb laager, mille tagajärjel satuvad laag- kantud või murtud eseme (v.a lumi, jää, vesi) vahetul mõjul. ri purunenud osad seadme teiste liikuvate osade vahele ning Tugevaks tuuleks loetakse tuult kiirusega vähemalt 20 m/s kahjustavad neid. Laagri vahetamisega seotud kulu ei ole kind- mõõdetuna lähima ilmajaama poolt. Kahju tekkepõhjuse eri- lustatud, laagri purunemisel tekkinud kaasnev kahju kuulub arvamuse korral loetakse tormiks tugevat tuult, mis samal ajal hüvitamisele. on kindlustuskoha ümbruses olevatele esemetele (heas seisu- Näide 2: Metallitöötluspingi juhtmoodul lakkab töötamast juhtmoodu- korras hooned, puud) kahjustusi tekitanud. lis oleva trükiplaadi vea tõttu, kaasnevat kahju selle tagajärjel 17.3.2 Kui tormiga kaasnevad sademed, mis satuvad hoonesse läbi ei teki. Selline kahju ei ole kindlustatud. tormi kahjustatud piirdekonstruktsiooni, tekitades veekahju, Näide 3: Kuivatuskambri kütteseadme rikke taga­järjel kahjustub kui- siis selline veekahju on kindlustatud. vatuskamber ja kambris olev vara. Tulekahju ei teki ja kahju 17.3.3 Kindlustatud ei ole kahju, mille põhjuseks on hoone halb seisu- piirneb liigse kuumuse tõttu nimetatud seadme osa ja vara kord, jää või lume raskus või liikumine. Samuti ei ole kindlusta- kahjustumisega. Seadmerikke kindlustusega on kindlustatud tud kahju, mis on määratletud käesolevate tingimuste punktis kuivatuskamber, kuid ei ole kaetud kahju kütteseadmele ja 21. muule varale. 19.2. Seadmerikke kindlustusega ei ole kindlustatud kaasnev kahju, 17.4. Üleujutus näiteks seadme purunemise tõttu kauba riknemise kahju, saa- 17.4.1 Üleujutus on vihmasaju, lumesulamisvee, paisu­vee (sh ka tor- mata jäänud tulu. mi mõjul tekkinud paisuvee) mõjul maapinnast kõrgemale 19.3. Seadmerikke kindlustusega ei ole kindlustatud programmi tõusnud pinnavesi, mis satub hoonesse läbi konstruktsiooni viga, samuti ei ole kindlustatud kahju, mis on määratletud ja/või tehnosüsteemi kaudu. käesolevate tingimuste punktis 21. 17.4.2 Kindlustatud ei ole kahju, mis on põhjustatud vee liikumisest allpool maapinda tungides hoonesse läbi konstruktsiooni või 20. TÄIENDAV KINDLUSTUSKAITSE tehnosüsteemi. Samuti ei ole kindlustatud kahju, mis on mää- Punktides 20.1. – 20.9. nimetatud täiendav kind­lus­tus­ ratletud käesolevate tingimuste punktis 21. kaitse on kehtiv, kui selle kohta on tehtud märge kindlus- tuslepingus. 17.5. Murdvargus, röövimine, vandalism 17.5.1 Murdvarguseks loetakse kindlustatud eseme vargust, kui selli- 20.1. Õigusaktiga kehtestatud nõudest tulenev lisakulu se tegevuse käigus lõhutakse, muugitakse lahti või demontee- 20.1.1 Kindlustusjuhtumi tagajärjel hävinud või kahjus­tunud ehitise ritakse tõke või kinnitus. ja/või muu vara taastamise korral hüvitab kindlustusandja hä- 17.5.2 Väärisesemete kindlustamisel on kaupluse lahti­oleku ajal müü- davajaliku lisakulu, mis tuleneb õigusaktiga kehtestatud nõu- givitriinist või seifist toimunud vargus kindlustatud üksnes siis, dest. kui kindlustus­lepingus on sellekohane kokkulepe. 20.1.2 Kindlustusandja ei hüvita lisakulu, mida kindlustusvõtja oleks 17.5.3 Röövimiseks loetakse kindlustatud eseme ära­võtmist vägivalla- pidanud tegema sõltumata kindlustusjuhtumi toimumisest, ga või vägivallaga vahetu ähvardamise teel. näiteks viima ehitise ja/või muu vara vastavusse kehtivate tuleohutusnõuetega, täitma muinsuskaitse nõuded, muutma 17.5.4 Vandalismiks loetakse tahtlikku rikkumist, lõhkumist või hävi- seadme tööohutuks jms. Eelnimetatud piirang kehtib olene- tamist kolmanda isiku poolt. mata asjaolust, kas vastav ettekirjutus oli esitatud või mitte. 17.5.5 Kindlustatud ei ole kahju, mis on määratletud käesolevate tin- 20.1.3 Lisakulud on kindlustatud 10% ulatuses kindlustatud eseme gimuste punktis 21. kindlustussummast, kuid mitte enam kui 100 000 eurot. 20.1.4 Õigusaktiga kehtestatud nõudest tulenev lisakulu ei kuulu hü- 18. LAIENDATUD KINDLUSTUS vitamisele ehitise mittetaastamise korral. 18.1. Laiendatud kindlustusega on kindlustatud ootamatu ja ettenä- gematu ühekordse sündmuse tagajärjel tekkiv kahju või kulu, 20.2. Seadme kiiremaks remondiks tehtav lisakulu mis ei ole kindlustuslepingu tingimustega välistatud. Lisaks tavapärasele remondikulule hüvitab kindlustus­andja 18.2. Laiendatud kindlustusega ei ole kindlustatud: seadme remondi korral seadme kiiremaks remondiks teh- 18.2.1 valikriski kindlustuse kindlustusriskid: tulekahju, torustiku leke, tava lisakulu. Näiteks kuulub lisakulu alusel hüvitamisele seadme leke, torm, üleujutus, murdvargus, röövimine, vanda- ületunnitööga, kiireloomulise veoga seotud lisakulu. Lisa- lism vastavalt käesolevate tingimuste punktidele 17.1.-17.5.; kulu on kindlustatud kindlustuslepingus märgitud summa 18.2.2 seadme või selle osa sisemise purunemise või sisemise rikke ulatuses. tõttu tekkinud kahju, millel puudub otsene väline tekkemõju. 20.3. Seadmerikke kindlustuse laiendus Laiendatud kindlustusega on seadme purunemine või kahjus- tumine kindlustatud üksnes siis, kui kahju tekkepõhjusel on Seadmerikke kindlustusjuhtumi korral hüvitab kindlustus- seadmele otsene välispidine mõju, näiteks elektritoite rike, ka- andja kahju põhjustanud detaili välja­vahetamise või paran- sutaja eksimus, võõrkeha sattumine seadmesse. Välismõjuks ei damise kulu. loeta tavapärast ilmastikutingimust. Seadme sisemise purune- mise vastu on võimalik kindlustada seadmerikke kindlustuse- 20.4. Kindlustuskaitse väljaspool kindlustuskohta ga. Loe seadmerikke kindlustuse kohta käesolevate tingimuste 20.4.1 Kindlustatud ese on kindlustatud väljaspool kindlustuskohta punktist 19. kindlustuslepingus märgitud territo­riaalse piiranguga. -4- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 20.4.2 Kindlustuskaitse laiendus kehtib eeldusel, et on täidetud vähe- da toimuva protsessi tulemusel, näiteks kulumine, amor- malt üks järgnevatest tingimustest: tisatsioon, korrodeerumine, kõdunemine, liigniiskus, kon- 20.4.2.1 Kindlustatud ese on mehitatud valve all; densaatvee kahjustus, seenorganism (sh majavamm) või 20.4.2.2 Kindlustatud ese asub lukustatud ja elektroonilise valve all ole- mõni muu samalaadne nähtus. vas ruumis või sõidukis; 21.4. Tuvastamatu juhtum ja vara 20.4.2.3 Kindlustatud ese asub taraga piiratud ja elektrooniliselt valva- 21.4.1. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille tekkimise asjaolud on tud territooriumil. ebaselged ja mida ei ole võimalik mõistlikke jõupingutusi tehes 20.5. Kindlustuskaitse kindlustuskoha piires väljaspool hoonet tuvastada. Kindlustatud ese on kindlustatud kindlustuskoha piires väl- Näide: Kindlustusvõtja teatab vara füüsilisest vigastusest. Vigastuse jaspool hoonet. tekkepõhjust ning aega ei ole võimalik tuvastada. Selline kahju ei kuulu hüvitamisele. 20.6. Hüvitamine uuena 21.4.2. Kindlustusandja ei hüvita kahju seoses varaga, mille olemasolu 20.6.1 Kui kindlustatud eseme remontimine ja samaväärse (vanus, enne kindlustusjuhtumit ei ole võimalik mõistlikke jõupingutu- tehnilised parameetrid, eluiga) eseme hankimine ei ole võima- si tehes tuvastada. lik, loetakse kahjusumma suuruseks samaväärse uue eseme Näide: Kindlustusvõtja teatab vara vargusest põhjustatud kahjust. hind. Vara kohta puuduvad ostudokumendid, samuti ei ole võima- 20.6.2. Lisakaitse valikul määrab kindlustusvõtja eseme kindlustus- lik tuvastada vara eelnevat olemasolu ülevaatusel saadud info summa samaväärse uue seadme hinna järgi. alusel. Selline kahju ei kuulu hüvitamisele. 20.7. Murdvargus vitriinist ja seifist 21.5. Elektritoite või muu seadme tööks vajaliku toite katkemine Kindlustusandja hüvitab murdvargusest tekkinud kahju, kui Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on elektri-, kaupluse lahtioleku ajal on sisse murtud müügivitriini ja/ gaasi- või muu seadme tööks vajaliku toite katkemise taga- või seifi. Nimetatud kindlustuskaitse ei kehti, kui varguse järjel tekkiv kahju. Näide 1: Tormi tõttu katkeb elektritoide ning seetõttu lakkab töötamast ajal puudus kaupluses järelevalve või olemasolev valvesüs- bituumeni tootmisseade. Seadme uuesti tööle rakendamise teem ei olnud valvestatud. kulu ei ole kindlustatud. 20.8. Vajaliku hoiurežiimi muutumine Näide 2: Elektritoite katkemisel lakkab töötamast autoklaav ning selles Kindlustusandja hüvitab kindlustatud esemele kindlustus- olnud kaup muutub kasutuskõlbmatuks. Nimetatud põhjusel juhtumi tagajärjel vajaliku hoiu­režiimi (vajalik temperatuur, kauba riknemisest tekkiv kahju ei ole kindlustatud. niiskus ja muu selline) muutumise tõttu tekkinud otsese 21.6. Finantskahju kahju ja kahju vähendamiseks või ärahoidmiseks tehtava Kindlustusandja ei hüvita kindlustusjuhtumi tõttu tekkivat häda­vajaliku kulu. Nimetatud kahju on kindlustatud kind- finantskahju, näiteks sissetuleku vähenemist, saamatu jää- lustuslepingus märgitud summa ulatuses, kuid mitte enam nud tulu, püsikulu. kui on kindlustatud eseme kindlustus­summa. 21.7. Vajaliku temperatuuri-, niiskus- või muu režiimi muutus 20.9. Korrasoleva ehitise, seadme demontaaž ja montaaž Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on kauba, Kindlustatud on mittekahjustunud ehitise ja/või seadme inventari ja seadmete toimimiseks, tööks ja/või säilimiseks või nende osade demontaaži ja montaaži kulu, mis on va- vajaliku temperatuuri-, niiskus- või muu režiimi muutus v.a jalik kahjustunud või hävinud seadme remontimiseks või juhul, kui kindlustuslepingus on kokku lepitud teisiti. asendamiseks. Nimetatud kulu on kindlustatud kindlustus- Näide 1: Külmhoone kompressorikambris tekib põleng, mistõttu külma- lepingus märgitud summa ulatuses. režiim külmkambris on rikutud ja seal hoitav kaup rikneb. Kül- marežiimi muutusest tekkinud kahju ei kuulu hüvitamisele. 21. VÄLISTUSED 21.8. Seade või kaup ei vasta etteantud tingimustele Alljärgnevaid välistusi kohaldatakse kõikide kindlustusriski- de ja -juhtumite korral. 21.8.1 Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on seadme mitte vastamine etteantud tingimustele. Näiteks seadme kasu- 21.1. Tahtlikult tekitatud kahju tamisel ei ole võimalik valmistada soovitud omadustega detai- Kindlustusandja ei hüvita kindlustusvõtja või kindlustus- le. võtja juhtorgani liikmete ega mistahes muude kindlustatud 21.8.2 Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on kauba mit- eset õiguslikul alusel kasutavate isikute poolt tahtlikult te- te vastamine etteantud tingimustele, näiteks mõõt, kaal, värv, kitatud kahju. maitse, koostis ja muu selline. Nimetatud kahju ei kuulu hüvi- tamisele ka siis, kui mittevastavus on tingitud tootmisseadme 21.2. Ettenähtav kahju rikkest. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille tekkimine objektiiv- Näide: Ettevõte valmistab konkreetse mõõduga tooteid. Seoses sead- selt ei ole ootamatu ega ettenägematu. me kahjustumisega toodeti vale mõõduga tooteid. Nimetatud Näide 1: Kindlustusvõtja ladustab talvel kütteta ruumi kaupa, mille säili- kahju hüvitamisele ei kuulu. mine on võimalik ainult plusstemperatuuril. Kauba külmumise 21.8.2.1 Laiendatud kindlustuse korral on kindlustatud ka ootamatu ja näol on tegemist ettenähtava kahjuga. ettenägematu kahju, mille põhjuseks on tootmisprotsessi käi- Näide 2: Kindlustusvõtja remondib purunenud seadme ajutiselt häda- gus võõrkeha sattumine kauba sisse. päraste vahenditega ning jätkab tööd. Seade puruneb mõne Näide: Lihatööstusettevõttes purunes tootmisseade ning purunenud aja pärast lõplikult. Hilisema purunemise näol on tegemist et- detail sattus toodetava liha­segu sisse. Kuna purunenud detaili tenähtava kahjuga. ei ole võimalik leida, tuleb osa kaubast hävitada. Nimetatud Näide 3: Ruume köetakse ebapiisavalt ja seetõttu tekivad külmakahjus- kahju kuulub laiendatud kindlustuse alusel hüvitamisele. tused. 21.9. Ehitise liikumine 21.3. Aegamööda tekkiv kahju Kindlustusandja ei hüvita ehitise ja/või ehitise osade vaju- Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis on tekkinud aegamöö- mise, tõusmise, nihkumise tagajärjel tekkinud kahju. -5- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 21.10. Sademed 21.20. Seadmete demontaaž, montaaž ja testimine 21.10.1 Kindlustusandja ei hüvita kahju ehitisele, mis on tingitud jää Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on sead- või lume raskusest või liikumisest. mete demontaaž, montaaž, testimine, katsetamine, katse- käivitamine. 21.10.2 Kindlustusandja ei hüvita kahju ehitisele, mis on tekkinud sa- demete (näiteks lumi, jää, vihmavesi) sissetungimisel läbi hoo- 21.21. Tavapäraselt väljavahetamisele kuuluvad osad ne katuse- ja/või seinakonstruktsiooni. Kindlustusandja ei hüvita kahju seadme kiiresti kuluvatele 21.11. Vee liikumine allpool maapinda ja tavapäraselt väljavahetamisele kuuluvatele osadele, Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on loodus- näiteks rihmad, ketid, filtrid, hõõrdekehad, lõiketerad, likul mõjul vee liikumine allpool maapinda tungides hoo- tihendid, lambid ja muu selline. Nimetatud välistust ei nesse läbi konstruktsiooni. rakendata, kui tulevikus väljavahetamisele kuuluv osa kahjustus või hävines kindlustusjuhtumi tõttu ja seda osa 21.12. Maalihe, maavärin ei olnud mõistliku aja jooksul vajalik välja vahetada. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on maali- he, maavärin. Näide: Metallitöötlemispingi kasutatavat lõike­tera vahetatakse tea- tud ajavahemiku järel. Sellist kulu loetakse tavapäraseks ja 21.13. Ehitustöö, projekteerimise viga kindlustusandja ei hüvita lõiketera purunemisel tekkivat kahju. 21.13.1 Kindlustusandja ei hüvita kindlustuskohas toimuva ehitus- ja/ 21.22. Närilised, putukad, linnud, loomad või remonditegevuse käigus tekkinud kahju. Nimetatud välis- tust ei rakendata tulekahju korral. Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis on põhjustatud närilis- 21.13.2 Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on või mille te, putukate, lindude, loomade poolt. tekkimist ja/või suurenemist mõjutas mittekvaliteetne ehitus- 21.23. Esteetiline vigastus või remonditöö, mittekvaliteetsete või sobimatute materjalide kasutamine. Kindlustusandja ei hüvita esteetilist vigastust, mis ei takista kindlustatud eseme sihipärast kasutamist ja mille paranda- 21.13.3 Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on või mille mine ei ole hädavajalik, näiteks kriimustus, värvi muutus, tekkimist ja/või suurenemist mõjutas projektile mittevastav plekk, rebend. ehitustöö. 21.13.4 Kindlustusandja ei hüvita kahju, mille põhjuseks on või mille 22. OHUTUSNÕUDED tekkimist ja/või suurenemist mõjutas projekteerimise viga. 22.1. Õigusaktide ja ohutusnõuete täitmine 21.13.5 Kindlustusandja ei hüvita vibratsioonist põhjus­tatud kahju. 22.1.1 Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud eseme seaduslik valdaja on kohustatud täitma kindlustatud esemega seotud 21.14. Korrashoiu- ja hoolduskulu õigusakte, ametkondlikke eeskirju, seadmete tootjapoolseid Kindlustusandja ei hüvita korrashoiu- ja hoolduskulu. kasutus- ja hooldusjuhiseid ning käesolevaid ohutusnõudeid. Näide 1: Hoone veetoru on külmunud ja seetõttu ei tööta hoone veeva- 22.1.2 Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud eseme õiguspärane rustus ega tootmisseade. Kuna kindlustusjuhtumit ei ole tekki- valdaja on kohustatud tutvustama kindlustatud eset haldavatele nud (veetoru on terve, kuid selles olev vedelik on külmunud), ja/või kasutatavatele isikutele õigusakte, ametkondlikke eeskirju, siis kindlustusandja ei hüvita kulutusi, mida on vaja teha kül- tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid ning käesolevaid ohu- munud veetoru lahti sulatamiseks. tusnõudeid; samuti tegutsema oma õiguste ja võimaluste piires, Näide 2: Hoone kanalisatsioonisüsteem on umbes ja vajab puhastamist, eesmärgiga tagada õiguspäraselt kindlustuskohas viibivate isikute kuid veekahju tekkinud ei ole. Kindlustusandja ei hüvita kanali- satsioonisüsteemi puhastamisega seotud kulu. õigusaktide ja käesolevate ohutusnõuete täitmine. Näide 3: Seade vajab teatud tööaja järel vajaliku töötäpsuse tagami- 22.2. Ohutusnõuete mittekohane täitmine seks kiirelt kuluvate osade vahetamist ja uuesti seadistamist. Kui kindlustusvõtja, kindlustatu või kindlustatud eseme õi- Kindlustusandja ei hüvita nimetatud kulu. guspärane valdaja rikub kindlustustingimustes nimetatud 21.15. Arheoloogilised väljakaevamised ohutusnõuet, mille tõttu suureneb kindlustusjuhtumi saa- bumise risk või suureneb kahju, on kindlustusandjal õigus Kindlustusandja ei hüvita arheoloogilistest väljakaevamis- vähendada lepingust tulenevat kindlustushüvitise maksmi- test tingitud ehitustöö kallinemist või muud lisakulu. se kohustust. 21.16. Garantii või muu leping 22.3. Heaperemehelik käitumine, hoolsus ja ettevaatlikkus Kindlustusandja ei hüvita kahju, mis kuulub hüvitamisele Kindlustusvõtja, kindlustatu ja kindlustatud eseme õigus- garantii või muu lepingu alusel, näiteks ehitusleping, müü- pärane valdaja, samuti kõik kindlustuskohas õiguspäraselt gileping. viibivad isikud, kes haldavad ja/või kasutavad kindlustatud 21.17. Kelmus, väljapressimine eset, on kohustatud käituma heaperemehelikult ning tegu­ Hüvitamisele ei kuulu kindlustatud eseme omastamine tsema mõistliku hoolsuse ja ettevaatlikkusega. kolmandate isikute poolt kelmuse või väljapressimise teel. 22.4. Tegutsemine ohu korral 21.18. Sundvõõrandamine, õiguspärane lammutamine 22.4.1. Kahju tekkimise ohu ilmnemisel tuleb kindlustusvõtjal või kind- Kindlustusandja ei hüvita sundvõõrandamise või õiguspä- lustusvõtjaga seotud isikul alustada kaitse- ja päästetegevuse- ga, näiteks eemaldada katusele sadanud suur lumekogus, mis rase lammutamise tõttu tekkinud kahju. võib muutuda liiga raskeks. Likvideerida torustiku purunemisel 21.19. Maksud, lõivud edasine vee juurdevool ning alustada vara ümberpaigutus- ja Kindlustusandja ei hüvita makse ja lõive, mis kuuluvad kuivatustöödega. kindlustusvõtjale ja/või kindlustatule tagastamisele, näi- 22.4.2. Kahju tekkimisel tuleb viivitamata teatada vastavale ametkon- teks käibemaks, tollimaks. nale: tulekahju tekkimisel teatada päästeametile, varguse või vandalismi korral teavitada politseid. -6- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 22.4.3. Kui peale kahju toimumist on oht edasise kahju tekkimiseks, tusvahenditega ning peale nimetatud tööde lõppu tuleb orga- siis peab kindlustusvõtja või kindlustus­võtjaga võrdsustatud niseerida järelevalve vastavalt seadusele. isik võtma tarvitusele abinõud võimaliku uue kahju ärahoid- 22.5.16. Tootmisruumides ja ladudes on keelatud kasutada mittestat- miseks või piiramiseks, näiteks tulekahju järgselt tuleb orga- sionaarseid soojuskiirgusseadmeid. niseerida järelevalve uuesti süttimise kiireks avastamiseks; murdvarguse korral, kui on lõhutud uksed ja lukud ja/või ei ole 22.6. Seadmete ekspluatatsioon töökorras valvesignalisatsioon, peab organiseerima mehitatud 22.6.1. Seadmete ja masinate käitlemisel tuleb kinni pidada tootja, järelevalve. maaletooja ja/või müüja poolt kehtestatud juhenditest ning 22.5. Tuleohutus hooldusest. 22.5.1. Õigusaktidest tulenevalt peab tulekahju puhuks olema välja 22.6.2. Kui seadme või masina töö pikaajalisem katkemine, näiteks töötatud kirjalik tegevusplaan inimeste ja vara päästmiseks, jäätumine, seadme rikki minek, võib põhjustada kahju sead- tulekahjust teatamiseks, esmasteks tulekustutustöödeks ja mele endale, tuleb seade varustada häireedastussüsteemiga muudeks toiminguteks. Samuti peavad olema vastavalt inst- ning varusüsteemiga, mis võimaldab tagada seadme või masi- rueeritud kõik kindlustatud eset valdavad ja/või kasutavad isi- na töö ja ära hoida kahju tekkimise. kud, näiteks töötajad. 22.7. Turvalisus 22.5.2. Kindlustuskoht peab olema varustatud piisavas koguses es- 22.7.1. Hoone aknad, uksed ja muud sisenemisvõimalused tuleb ruu- maste tulekustutusvahenditega ning tulekustutusvahenditele mist ja/või hoonest lahkudes sulgeda ning lukustada selliselt, peab olema organiseeritud regulaarne ülevaatus ja kontroll. et kolmandatel isikutel puudub vaba või lihtsustatud sissepääs 22.5.3. Kui ehitises on välja ehitatud automaatne tulekahjusignalisat- ning ilma lõhkumata ja/või muukimata on sisenemine võima- sioon (edaspidi ATS) ja/või automaatne tulekutsutussüsteem, tu. siis peab nende töökorras oleku kindlustamiseks olema sõlmi- 22.7.2. Kui territoorium on kõrvalistele isikutele sissepääsu takistami- tud hooldusleping vastavat õigust omava ettevõttega. seks tarastatud, peavad töövälisel ajal olema väravad suletud 22.5.4. ATS süsteemi ja/või sprinklersüsteemi olemasolul on keelatud ning lukustatud. selle täielik või osaline väljalülitamine, v.a juhul, kui see on eel- 22.7.3. Valvesüsteem peab olema sisse lülitatud ajal, kui hoones ja/või nevalt kindlustusandjaga kooskõlastatud. ruumis puudub järelevalve. 22.5.5. Tuletõkkeuste olemasolul peavad manuaalselt suletavad uksed 22.7.4. Kui hoonesse tervikuna või ruumi on paigaldatud automaatne olema suletud, samuti peab olema tagatud tuletõkkeuste ta- valvesignalisatsioon, siis peab süsteemi töökorrasoleku kind- kistamatu sulgumine ning uste töökorrasolek peab olema ta- lustamiseks olema vastavat õigust omava ettevõttega sõlmitud gatud hoolduslepinguga. hooldusleping. 22.5.6. Tulekustutusvesi, mille olemasolu ja kättesaadavus on kindlus- 22.7.5. Valvestamisel ja valvest maha võtmisel kasutatavaid turvakoo- tusvõtja ja/või kindlustatu vastutusel, peab olema aastaring- de tuleb uuendada perioodiliselt, kuid mitte harvem kui kord selt kättesaadav, kustutusvee maht peab olema piisav ning kolme aasta jooksul. Töösuhte lõppedes tuleb töötajale väljas- tuletõrje veevõtukoht peab olema selgelt tähistatud ja igal ajal tatud perso­naalne turvakood muuta kasutuskõlbmatuks. nähtav. 22.7.6. Mehitatud valve korral peab järelevalvet teostama valvur. Isi- 22.5.7. Juurdepääs kindlustuskohta, mis on kindlustusvõtja ja/või kut, kes viibib kindlustuskohas muul eesmärgil kui järelevalve kindlustatu vastutusel, peab olema tuletõrje- ja päästevahen- teostamine, ei loeta valvuriks. ditele vaba ning aastaringselt kasutatav. 22.5.8. Kõik hoones asuvad evakuatsiooniteed ja vahekäigud tuleb 22.8. Ehitise hooldamine hoida vabad. Põlevat materjali, seadmeid ja masinaid ega 22.8.1. Ehitise katuseid tuleb regulaarselt kontrollida ning hooldada. muud kasutuses mitteolevat vara ei tohi ladustada selleks mit- Lume liigkoormuse ärahoidmiseks tuleb katus lumest ja jääst te ettenähtud kohas, näiteks ventilatsiooniruumis, trepialuses. õigeaegselt puhastada. 22.5.9. Hoone vahetus läheduses ei tohi ladustada põlevaid ja/või 22.8.2. Ehitise sadevee- ja reoveetorustikke tuleb regulaarselt puhas- plahvatusohtlikke aineid, masinaid, seadmeid. Tuleohtlikke tada. ja isesüttivaid materjale ning jäätmeid tuleb hoida väljaspool hoonet ohutus kauguses või selleks eraldi ettenähtud tulekind- 22.8.3. Kui ehitist talveperioodil ei kasutata, tuleb külmumiskahju la konstruktsiooniga ruumis. vältimiseks vee- ja küttesüsteemid külmuvast vedelikust tüh- jendada. 22.5.10. Tootmisruumid ja töökohad tuleb hoida puhtana, tuleohtlikud jäätmed tuleb töökohalt eemaldada ja muuta ohutuks iga töö- 22.8.4. Ehitist tuleb külmumiskahju ärahoidmiseks piisavalt kütta. päeva või vahetuse lõppedes. 22.9. Kauba ja muu vara ladustamine 22.5.11. Materjale, gaase, vedelikke tohib tootmisruumis hoida õigus- aktidega lubatud piirkoguses. Kaupa ja muud vara tuleb ladustada alati riiulitel ja alustel põrandapinnast vähemalt 12 cm kõrgusel. 22.5.12. Kõiki suitsulõõre, ventilatsioonikanaleid ja muid äratõmbe- süsteeme tuleb puhastada vähemalt kord aastas või vastavalt 23. OMAVASTUTUS kasutuskoormusele tihedamini selleks, et vältida ladestunud 23.1. Omavastutus on kindlustuslepinguga määratud rahasumma rasvade, mustuse, tahma ja muu jääkaine süttimist. või muu väärtus, mille võrra vähendatakse kindlustusandja 22.5.13. Suitsetamine peab olema organiseeritud selleks ettenähtud täitmise kohustust. Juhul kui kindlustusandja hüvitamise ko- kohas, mujal suitsetamine peab olema keelatud ning selle täit- hustust vähendatakse lisaks muul alusel, vähendatakse oma- mist tuleb jälgida. Suitsetamisruumi tuleb organiseerida tuha- vastuse võrra täitmise kohustust viimasena. toos ning ohutuse tagamiseks selle järjepidev tühjendamine. 23.2. Kui kindlustusjuhtumi korral kahjustuvad ühel lepingul erineva 22.5.14. Põhitegevusena keevis- ja muude tuletööde tegemine peab omavastutuse määraga kindlustatud esemed, siis omavastutu- toimuma selleks ettenähtud kohas, jälgides tuleohutusnõu- si ei liideta ja arvestatakse ainult kõige suuremat. deid. 22.5.15. Ajutise iseloomuga keevis- või muude tuletööde, näiteks 24. EHITISE KAHJU HÜVITAMINE remonditöö tegemine peab olema range järelkontrolli all, 24.1. Ehitise kahjusumma töökoht peab olema varustatud piisavas koguses tulekustu- -7- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 24.1.1 Ehitise kahjusummaks on ehitise vähim taastamis- või remon- varuosa, mille kulum on samaväärne asendatava varuosa kulu- dikulu kindlustuskohas, mida on vaja kanda selleks, et viia ehi- miga enne kindlustusjuhtumit, siis kindlustusandja ei vähenda tis kindlustusjuhtumi eelse olukorraga sarnasesse seisu. täitmise kohustust asendatava osa kulumi võrra. 24.1.2 Lammutus- ja koristuskulu arvatakse ehitise kahjusumma hul- 25.4. Kui kindlustatud eseme kindlustusväärtust ei ole võimalik kind- ka kuni 10% ulatuses hoone kindlustussummast, maksimaal- laks määrata, loetakse kindlustusandja täitmise kohustuse suu- selt 100 000 euro ulatuses. ruseks uue samaväärse eseme soetamiseks tehtud kulu, mida kindlustusandja vähendab uue seadmega saavutatava parema 24.2. Kindlustusandja täitmise kohustus ehitise taastamisel tulemuse võrra: pikem kasutusaeg, suurem jõudlus, kõrgem 24.2.1 Kui ehitise kulum on väiksem kui 40% ja kindlustusvõtja asub kvaliteet. samas kindlustuskohas ehitist taastama või alustab taastamis- Näide: Masin, mille eluiga on tehase andmetel ette nähtud 5000 töö- tegevust kahe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi toimumi- tundi, hävib tulekahjus. Masin on enne kindlustusjuhtumit töö- sest, võetakse kindlustusandja täitmise kohustuse määramisel tanud 2500 töötundi. Masina parandamine ei ole võimalik ja aluseks ehitise kahjusumma. kindlustusväärtust eritellimuse tõttu kindlaks määrata ei saa. 24.2.2 Ehitise kulumi osa kuulub väljamaksmisele pärast seda, kui Uue soetatava masina eluiga on tehase andmetel ette nähtud kindlustusvõtja on asunud ehitist taastama ja on eelnevalt 10 000 töötundi. Kindlustusandja hüvitab 25% kahjusummast, välja makstud hüvitise osa taastamiseks sihtotstarbeliselt ära mis vastab vana masina kasutamata jäänud töötundidele võr- kasutanud. reldes uue masinaga. 25.5. Kui kindlustusjuhtumi järgselt on vajalik teostada kahjustunud 24.2.3 Kui ehitise kulum on 40% või suurem, võetakse kindlustusand- eseme koristamine, demonteerimine eesmärgiga ennistada ja täitmise kohustuse määramisel aluseks ehitise kahjusumma, kindlustusjuhtumi eelne olukord, kuulub selline koristus- ja millest on maha arvatud kulum. demonteerimiskulu hüvitamisele kuni 10% ulatuses kindlus- 24.2.4 Kindlustushüvitis võidakse välja maksta ositi, iga järgnev osa tatud eseme kindlustussummast kuid mitte enam kui 10 000 kuulub väljamaksmisele siis, kui kindlustusvõtja on eelnevalt euro ulatuses. välja makstud hüvitiseosa taastamiseks sihtotstarbeliselt ära kasutanud. 25.6. Kauba, inventari ja seadmete alakindlustus 24.2.5 Kui kindlustusleping näeb ette õigusaktiga kehtestatud lisakulu Kui kauba ja/või inventari ja seadmete kindlustussumma kindlustuskaitse, siis võetakse kindlustusandja täitmise kohu- on väiksem kui kindlustusväärtus, vähendab kindlustus- tustuse määramisel ka seda arvesse. andja täitmise kohustust vastavalt kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtele. Kindlustusandja ei võta kauba, 24.3. Kindlustusandja täitmise kohustus ehitise mitte­taastamisel inventari ja seadmete alakindlustust arvesse, kui kindlus- 24.3.1 Kui kindlustusvõtja ei asu ehitist taastama või ei alusta taas- tusväärtuse ja kindlustussumma erinevus on väiksem kui tamistegevust kahe aasta jooksul alates kindlustusjuhtumi 10%. toimumisest, võetakse kindlustusandja täitmise kohustuse Näide: Kauba kindlustusväärtus vahetult enne kindlustusjuhtumit on määramisel aluseks ehitise kahjusumma, mille hulka ei arvata 100 000 eurot, kindlustusleping on sõlmitud kindlustussumma- lammutus- ja koristuskulu ning millest on maha arvatud ehitise ga 60 000 eurot. Tegemist on alakindlustusega vastavalt kauba kulum. kindlustussumma ja kindlustusväärtuse suhtele 60 000 / 100 24.3.2 Ehitise mittetaastamisel ei kuulu hüvitamisele tingimuste 000 = 0,6. Kindlustusandja vähendab täitmise kohustust 40%. punktis 20.1 nimetatud õigusaktiga kehtestatud nõudest tule- nev lisakulu. 26. KULUTUSED KAHJU ÄRA HOIDMISEKS JA/VÕI ­EDASISE­ ­KAHJU VÄHENDAMISEKS 24.4. Ehitise alakindlustus Kindlustusandja hüvitab hädavajalikud minimaalsed kulu- Kui ehitise kindlustussumma on väiksem kui kindlustus- tused kindlustusjuhtumi ärahoidmiseks, kindlustusjuhtumi väärtus, vähendab kindlustusandja oma täitmise kohustust tagajärjel tekkinud kahju vähendamiseks ja täiendava kahju vastavalt ehitise kindlustussumma ja kindlustusväärtuse ärahoidmiseks v.a riigi ja omavalitsuse poolt hüvitamisele suhtele. Kindlustusandja ei võta alakindlustust arvesse, kui kuuluvad päästetööde kulutused. Kindlustusandja ei hüvita kindlustussumma ja kindlustusväärtuse erinevus on väik- nimetatud kulu, kui seda tehakse eesmärgiga vähendada sem kui 20%. kahju tekkimist esemele, mis ei ole käesolevate tingimuste Näide: Hoone kindlustusväärtus on 1 000 000 eurot, kindlustus­leping alusel kindlustatud. on sõlmitud kindlustussummaga 500 000 eurot. Tegemist on Näide: Üleujutuse tõttu on osa kaubast saanud veekahju ning kuna alakindlustusega vastavalt hoone kindlustussumma ja kindlus- on karta veetaseme edasist tõusu, organiseerib kindlustusvõtja tusväärtuse suhtele 500 000 / 1 000 000 = 0,5. Kindlustusandja kauba transpordi ja ajutise ladustamise mujale. Kui kaup on vähendab täitmise kohustust 50%. Tormikahju, mille suuruseks kindlustatud, hüvitab kindlustusandja nimetatud transpordiku- on 100 000 eurot, kuulub 50% alakindlustuse korral hüvitamise- lu ning ladustamisega seotud lisakulu. le summas 50 000 eurot, millest arvatakse maha lepingus kokku lepitud omavastutus. 27. HÜVITAMISE OTSUS 27.1. Kindlustusandja hüvitab kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kah- 24.5. Säilinud ehitise osa ju hiljemalt 30 päeva jooksul alates hetkest, kui on teada kahju Kindlustusandja ei võta täitmise kohustuse määramisel tekkepõhjus, kahju suurus, hüvitamisviis, hüvitise saaja, samu- arvesse ehitise osa, mis on kindlustusjuhtumi järgselt säi- ti on edastatud soodustatud isiku nõusolek, kui selline isik on linud ja kasutuskõlblik. kindlustuslepinguga määratud. 25. KAUBA, INVENTARI JA SEADMETE KAHJU HÜVITAMINE 27.2. Kindlustusandja edastab kindlustusvõtjale kindlustushüvitise vähendamise või hüvitamisest keeldumise otsuse hiljemalt 30 25.1. Kui kindlustatud eset on võimalik remontida, loetakse kahju­ päeva jooksul alates hetkest, kui kindlustusandjale on edasta- summa suuruseks remondikulu. tud kahjuavaldus, kõik nõutud tõendid, dokumendid ning tea- 25.2. Kui remondikulu ületab kindlustatud eseme kindlustusväär- da on kõik kahju tekkimisega seotud asjaolud. tust, loetakse kahjusumma suuruseks kindlustusväärtus. 25.3. Kui kindlustatud eseme remondi korral ei ole võimalik hankida -8- SALVA KINDLUSTUSE AS EVT-14.04 Kehtivad alates 21.04.2014 Kinnitatud Salva Kindlustuse AS juhatuse koosoleku protokolliga nr 140421 28. KAHJUJUHTUMI JÄRGSED KOHUSTUSED 28.2. Kindlustusandja on kahjujuhtumi toimumisel ja sellest teada 28.1. Kindlustusvõtja, kindlustatu ja/või kindlustatud eseme õigus- saamisel kohustatud: pärane valdaja on kahjujuhtumi toimumisel kohustatud: 28.2.1 tutvustama kindlustusvõtjale tema palvel kahjude käsitlemise 28.1.1 võtma tarvitusele abinõud kahju vältimiseks või piiramiseks, ja kindlustushüvitise taotlemise korda ja väljamaksmise alu- näiteks sissemurdmise korral organiseerima objektile valve; seid; veekahju korral korraldama vett kartva kauba, inventari ja 28.2.2 vaatama esimesel võimalusel üle kahju toimumise koha ja and- seadmete ümberpaigutamise; tulekahju korral organiseerima ma kindlustusvõtjale suuliselt ning vajadusel kirjalikult juhen- järelevalve uuestisüttimise kiireks avastamiseks ning vara val- deid kahju edasise leviku ja suuruse tõkestamiseks; vamise, kui valvesüsteemid ei ole tulekahju järgselt töökorras; 28.2.3 esitama kindlustusvõtjale kahjujuhtumi uurimiseks ja hüvitise 28.1.2 tulekahju korral teatama viivitamata päästeametile; murdvar- taotlemiseks vajalike dokumentide nimekirja. guse, röövimise, vandalismi korral teatama viivitamata polit- seile; muu avarii või kahju korral teatama koheselt vastavale 29. EKSPERTIISI TEOSTAMINE ametkonnale; 29.1. Nii kindlustusandjal kui kindlustusvõtjal on õigus kahjusumma 28.1.3 viivitamata teavitama juhtunust kindlustusandjat vähemalt kir- suuruse ja tekkepõhjuse kindlaksmääramiseks kasutada eks- jalikku taasesitamist võimaldavas vormis. perdi abi. 29.2. Kumbki pool kannab oma eksperdi kulud. -9-  PAKKUMISE NUMBER: 65233579 PAKKUMINE NR 65233579 KINDLUSTUSVÕTJA: SUURUPI SELTS, 80191913 Pärtli tee 29A, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond KINDLUSTUSANDJA: Salva Kindlustuse AS reg.kood 10284984 Pärnu mnt 16 10141 Tallinn tel 6 800 500 faks 6 800 501 e-post [email protected] PAKKUMISE KOOSTAJA: PIRET SAARD, CHB Kindlustusmaakler OÜ, tel: +372 6650160, e-post: [email protected] Vastavalt Teie poolt esitatud andmetele on meil hea meel esitada alljärgnev pakkumine. Koostatud pakkumine kehtib kuni 20.10.2016. KINDLUSTATUD ESE KINDLUSTUSTOODE KINDLUSTUSPERIOOD KINDLUSTUSMAKSE 1. Ehitis: Hoone - Tuletorn Ettevõtte varakindlustus 22.09.2016 - 21.09.2017 265,00 EUR Kokku 265,00 EUR 1. ETTEVÕTTE VARAKINDLUSTUS KINDLUSTATUD ESE: Ehitis: Hoone - Tuletorn KINDLUSTUSKOHT: Pärtli tee 29A, Suurupi küla, Harku vald, Harju maakond RISKIANDMED Tegevusala II: Kultuuriline tegevus (kultuurimaja, rahvamaja, seltsimaja) RISKIANDMED Ehitusaasta: 1859 AVS kaetud ala: On osaliselt Üldpind: 75 Tehtud renoveerimistööd: Renoveeritud 1998. Kandevkonstruktsioon: Ei ole kivi/betoon Sissemurdmist takistavad meetmed: Puuduvad Automaatne tulekahju-signalisatsioon (ATS): Puudub Varasemad kahjud: Puuduvad ATS kaetud ala: Puudub Muud riskiasjaolud: AVS olemas ustel, häire edastatakse tuletornide keskusesse. Tegemist on vanima puittuletorniga Eestis ja kuulub UNESCO maailmapärandi nimekirja Hoonet kasutatakse hooajaliselt, avatud külastajatele. Valvesignalisatsioon (AVS): Puudub TÄIENDAV KINDLUSTUSKAITSE Õigusaktiga kehtestatud nõudest tulenev lisakulu (EVT-14.04 p.20.1): Kindlustushuvi puudub Seadme kiiremaks remondiks tehtav lisakulu (EVT-14.04 p.20.2): Kindlustushuvi puudub Seadmerikke kindlustuse laiendus (EVT-14.04 p.20.3): Kindlustushuvi puudub Korrasoleva ehitise, seadme demontaaž ja montaaž (EVT-14.04 p.20.9): Kindlustushuvi puudub KINDLUSTUSRISKID: KINDLUSTUSHUVI: OMAVASTUTUS: Tulekahju (EVT-14.04 p. 17.1.) Jah 600,00 EUR Torustiku, seadme leke (EVT-14.04 p.17.2.) Ei Risk ei ole kindlustatud Torm (EVT-14.04 p. 17.3.) Jah 300,00 EUR Üleujutus (EVT-14.04 p. 17.4.) Ei Risk ei ole kindlustatud Murdvargus, röövimine, vandalism (EVT-14.04 p. 17.5.) Jah 300,00 EUR Laiendatud kindlustus (EVT-14.04 p.18.) Ei Risk ei ole kindlustatud Seadmerike (EVT-14.04 p.19.) Ei Risk ei ole kindlustatud KINDLUSTUSSUMMA KOKKU: 100 000,00 EUR KINDLUSTATUD ISIK: SUURUPI SELTS, 80191913 KINDLUSTUSPERIOOD: 22.09.2016 00:00 - 21.09.2017 23:59 KINDLUSTUSMAKSE: 265,00 EUR ERITINGIMUSED: ALAKINDLUSTUST EI RAKENDATA Pooled on kokku leppinud, et kindlustusjuhtumi korral ei rakendata kindlustatud esemele tekkinud kahju hüvitamisel alakindlustuse sätteid. TÜÜPTINGIMUSED: Ettevõtte Varakindlustuse Tingimused (EVT-14.04) Salva Kindlustuse AS Kindlustuse Üldtingimused (KÜ-13) Kindlustuslepingule kohalduvate tüüptingimustega on võimalik tutvuda Salva Kindlustuse AS kodulehel www.salva.ee. POLIISI KINDLUSTUSMAKSE 1/2 PAKKUMISE NUMBER: 65233579 KINDLUSTUSMAKSE KOKKU: 265,00 EUR MAKSEOSADE ARV: 1 TASUMISE KORD: Osamakse suurus: Tasumise tähtaeg: 265,00 EUR 21.09.2016 TINGIMUSED KINDLUSTUSLEPINGU LÕPETAMINE: Kindlustusvõtjal on õigus kindlustusleping sõltumata põhjusest igal ajal üles öelda, esitades selleks kirjalikus vormis avalduse. Ülesütlemise avalduses tuleb määrata kindlustuslepingu kehtivuse viimane kuupäev, mis ei saa olla varasem kui kindlustusandjale avalduse kättetoimetamise päev. Kindlustusleping loetakse sellisel juhul lõppenuks vastavalt sooviavalduses märgitud kuupäevale. Kindlustusandja poolsed kindlustuslepingu lõpetamise tingimused ning muud kindlustuslepingu lõppemise alused on toodud võlaõigusseaduses ning kindlustuspoliisil viidatud tüüptingimustes. Kindlustuslepingu ennetähtaegsel lõppemisel kindlustusperioodi jooksul on kindlustusandjal õigus kindlustusvõtjale tagastamisele kuuluvast kasutamata kindlustusmaksest kinni pidada kindlustuslepingu ennetähtaegse lõpetamise vormistamise kulu summas kuni 10 eurot. Juhul kui kasutamata kindlustusmakse suurus jääb alla 10 euro, siis kindlustusvõtjale väljamakset ei tehta. KINDLUSTUSLEPINGULE KOHALDATAV ÕIGUS: Käesolevale kindlustuslepingule kohaldatakse Eesti õigust. VAIDLUSTE LAHENDAMISE KORD: Kindlustuslepingust tulenevad vaidlused lahendatakse lepingus nimetatud tüüptingimuste ja Eesti Vabariigi õigusaktide alusel. Kindlustusvaidluste kohtuväliseks lahendamiseks on õigus pöörduda Eesti Kindlustusseltside Liidu juures tegutseva kindlustusvaidluste lepitusorgani poole aadressil Mustamäe tee 46, 10621, Tallinn (lisateave www.eksl.ee/et/lepitusorgan). Enne lepitusmenetlust tuleb vaidlusküsimuses esitada nõue kindlustusandjale ja anda kindlustusandjale võimalus nõudele vastata. Kindlustusvaidlused, mille suhtes ei ole saavutatud kokkulepet, lahendatakse Harju Maakohtus. KAHJUDE KÄSITLEMINE: Salva Kindlustuse AS Pärnu mnt 16 10141 Tallinn tel 6800 500 [email protected] KAHJUJUHTUMIST TEATAMISE TÄHTAEG: Kindlustusvõtja või temaga võrdsustatud isik peab kahju toimumisest, selle iseloomust ja suurusest kindlustusandjat informeerima kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt kolme tööpäeva jooksul alates kahjujuhtumist teadasaamisest. KINDLUSTUSLEPINGU SÕLMIMINE: Kindlustusleping jõustub esimese kindlustusmakse laekumisele järgnevast päevast, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Juhul kui kindlustusmakse on tasutud tähtaegselt, algab kindlustuskaitse kindlustusperioodil märgitud kindlustusperioodi esimesel kuupäeval. Kui esimene kindlustusmakse laekub hiljem kui 15 päeva arvates kindlustuspoliisile märgitud makse tasumise tähtpäevast, siis kindlustusleping ei jõustu ning kindlustusmakse kuulub tagastamisele. Kindlustusandjal ei ole kohustust maksta kindlustushüvitist nende kindlustusjuhtumite eest, mis toimusid enne kindlustuslepingu jõustumist. Kindlustuslepingu mistahes muudatus jõustub poliisile märgitud kuupäevale järgneval päeval, juhul kui ei ole kokku lepitud teisiti. Esimese kindlustusmakse tasumisega kinnitab kindlustusvõtja, et ta on kätte saanud kõik kindlustuslepingule kohalduvad kindlustustingimused, ta nõustub poliisil ja tingimustes oleva teabega ning kindlustusvõtjat, kindlustatut, kindlustatud eset ja kindlustusriski puudutavad andmed on õiged. Juhul kui poliisi sisu kaldub kõrvale kindlustusvõtja poolt edastatud teabest, peab kindlustusvõtja sellest kindlustusandjale teatama enne arve tasumist. Koos poliisiga väljastatakse kindlustusvõtjale arve esimese kindlusmakse tasumise kohta. Pooled on kokku leppinud, et arve edastatakse ainult elektroonilises vormis. SIDEVAHENDI ABIL SÕLMITUD LEPINGUST TAGANEMINE: Tarbijast kindlustusvõtja võib sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganeda põhjust avaldamata 14 päeva jooksul. Taganemise tähtaeg algab kindlustuslepingu sõlmimise päevale järgnevast päevast. Taganemise õigus ei kehti pikenevate kindlustuslepingute suhtes. KINDLUSTUSLEPINGU ANDMED: Kindlustusleping on sõlmitud kindlustusvõtja poolt kindlustusandjale edastatud teabe alusel kindlustusobjekti ja kindlustushuvi kohta. Kindlustusvõtja kinnitab, et käesoleva kindlustuslepingu sõlmimise eelselt on kindlustusandja selgitanud välja tema kindlustushuvi, tutvustanud kindlustusandja poolt pakutavaid kindlustuslahendusi ning kindlustusleping vastab kindlustusvõtja kindlustushuvile. KINDLUSTUSVÕTJA TEAVITAMISE KOHUSTUS: Kindlustusvõtja on kohustatud teavitama kindlustusandjat kõikidest poliisil esitatud andmete muutustest ning muudest teadaolevatest asjaoludest, sh asjaoludest, mis olid kindlustuslepingu sõlmimisel teada, kuid mis jäid tähelepanuta, millel võib olla mõju kindlustusandja otsusele kindlustusleping sõlmida või teha seda kokkulepitud tingimustel. Kõik avaldused, taotlused ja seletused tuleb kindlustusandjale esitada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kuni andmete muutust kajastava kirjaliku teate saamiseni loeb kindlustusandja õigeks poliisil märgitud andmed. KINDLUSTUSJÄRELEVALVE: Finantsinspektsioon Sakala 4 15030 Tallinn. Finantsinspektsioon teostab järelevalvet kindlustusandja tegevuse õigusaktidega vastavuse üle. Finantsinspektsioon ei lahenda kindlustusandja ja kindlustusvõtja vahelist lepingulist vaidlust. 2/2  Lisa 1 Harku Vallavolikogu 29.09.2016 määrusele nr 22 Harku valla arengukava aastani 2037 Harku valla tegevuskava Harku vald 2011 EESSÕNA Alljärgnev arengukava on dokument, mis on sündinud kohalike elanike, kodanikeühenduste ja seltside, ettevõtjate ning vallajuhtide koostöös. Arengukava on kõigi osapoolte kokkulepe, kus on paika pandud Harku valla järgmise 25 aasta peamised arengusuunad ning põhimõtted, mida valla arengus silmas peetakse. Selle dokumendi kinnitamisega seavad vallavalitsus ja volikogu endile ühise eesmärgi pakkuda valla elanikele, ettevõtjatele ja meie külalistele korraldatud, väärtuslikku ja turvalist elukeskkonda ning stabiilset majandusruumi. Oleme seda põhimõtet järginud arengukava kõigi osade koostamisel. Harku valla arengukava aastani 2037 paneb paika raamistiku tuleviku kujundamiseks. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele tuginedes on arengukava omavalitsusüksuse pika- ja lühiajalise arengu eesmärke määratlev ja nende elluviimise võimalusi kavandav dokument, mis tasakaalustatult arvestab majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna ning looduskeskkonna arengu pikaajalisi suundumusi ja vajadusi. Arengukava on konkreetne kava, mille järgi erinevate eluvaldkondade arengut integreeritakse ja koordineeritakse. Käesoleva arengukava väljatöötamisel osalesid vallavalitsuse ametnikud, vallavolikogu liikmed, valla allasutuste ning valdkondande esindajad ja aktiivsed valla elanikud. Arengukava koostati ajavahemikul september 2010 - jaanuar 2011. Kokku oli töörühmades arengukava väljatöötamisse kaasatud 43 inimest. Arengukava avalikul arutelul oli kohal 37 valla elanikku, kes n.ö. rahva sõna päralejõudmise eest hoolitsesid. Lisaks tegi ettepanekuid arengukavasse veel 23 ühingut ja elanikku. Arengukava koostamise protsessi koordineeris SA Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus. Kuna ühiskondlikud ja ka kohalikud olud-vajadused muutuvad, on Harku Vallavolikogu 31.03.2011 määrusega nr 7 vastuvõetud arengukava muudetud järgmiste õigusaktidega:  Harku Vallavolikogu 27.10.2011 määrus nr 17;  Harku Vallavolikogu 27.09.2012 määrus nr 13;  Harku Vallavolikogu 26.09.2013 määrus nr 19; • Harku Vallavolikogu 28.08.2014 määrus nr 14; • Harku Vallavolikogu 24.09.2015 määrus nr 15;  Harku Vallavolikogu 29.09.2016 määrus nr 22. Kaupo Rätsepp Helikar Õepa Vallavanem Volikogu esimees 2 SISUKORD I HARKU VALLA ARENGUVISOOON JA STRATEEGILISED VALIKUD……………………………………4 EESSÕNA........................................................................................................................... 2 MISSIOON ........................................................................................................................ 6 VISIOON 2020.................................................................................................................. 6 PRIORIOTEETSED TEGEVUSSUUNAD ............................................................................... 7 II KOHALIKU OMAVALITSUSE HALDUSALASSE KUULUVAD VALDKONNAD ............................................................................................................................................. 8 2.1 HARIDUS, KULTUUR, SPORT ...................................................................................... 8 2.1.1 Haridus ............................................................................................................... 8 Põhiharidus ............................................................................................................... 10 Gümnaasiumiharidus ................................................................................................ 11 Huvi- ja vabaharidus ................................................................................................. 12 2.1.2 Noorsootöö ....................................................................................................... 14 2.1.3 Kultuur ............................................................................................................. 16 2.1.4 Sport ................................................................................................................. 17 2.2 HOOLIVUS JA TURVALISUS ...................................................................................... 20 2.2.1 Sotsiaalhoolekanne .......................................................................................... 20 2.2.2 Tervishoid ja terviseedendus............................................................................ 23 2.2.3 Lastekaitse........................................................................................................ 24 2.2.4 Turvalisus ......................................................................................................... 25 2.3 PLANEERIMINE JA MAAKASUTUS ........................................................................... 26 2.3.1 Planeerimine .................................................................................................... 26 2.3.2 Maakasutus ja maavarad .................................................................................. 29 2.4 INFRASTRUKTUUR JA KESKKONNAKAITSE .............................................................. 30 2.4.1 Vesi, kanalisatsioon, sadevesi .......................................................................... 30 2.4.2 Energia ja side .................................................................................................. 33 2.4.3 Teed, tänavad ja valgustus ............................................................................... 34 2.4.4 Ühistransport .................................................................................................... 38 2.4.5 Keskkonnakaitse, heakord ja jäätmekäitlus ..................................................... 40 2.4.6 Elamu- ja kommunaalmajandus ....................................................................... 42 2.5 ETTEVÕTLIKKUS JA KOOSTÖÖ ................................................................................. 43 2.5.1 Turism .............................................................................................................. 43 2.5.2 Ettevõtlus ......................................................................................................... 43 2.5.3 Kodanikualgatus .............................................................................................. 44 2.5.4 Valla juhtimine ja koostöö ............................................................................... 46 III HARKU VALLA HETKEOLUKORRA KOKKUVÕTE .......................................... 49 1.1 Rahvastik ................................................................................................................. 49 1.2 Tööhõive ja majandus ............................................................................................. 51 1.3 Kohaliku omavalitsuse toimetulek .......................................................................... 53 IV HARKU VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTANI 2017 ................................. 55 Sissejuhatus ................................................................................................................... 55 1. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos ............................................ 56 1.1 Riigi tasand ......................................................................................................... 56 3  1.2 Valla tasand ......................................................................................................... 57 2. Tulubaasi ülevaade ja prognoos ............................................................................... 58 2.1 Tulumaks............................................................................................................. 59 2.2 Maamaks ............................................................................................................. 61 2.3 Tasandusfond ja toetusfond ................................................................................ 61 3. Põhitegevuse kulude ülevaade ja prognoos .............................................................. 62 4. Investeerimistegevus ja projektid ............................................................................. 63 5. Finantseerimistegevus .............................................................................................. 64 6. Likviidsed varad ......................................................................................................... 65 7. Sõltuvad üksused ....................................................................................................... 65 Kokkuvõte ...................................................................................................................... 66 IV HARKU VALLA ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA UUENDAMINE .............. 73 IV HARKU VALLA ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA............................................. 76 4 HARKU VALLA KANTIDEKS ON:  Harku kant  Harkujärve-Tiskre kant  Kumna-Tutermaa kant  Muraste-Suurupi kant  Tabasalu-Rannamõisa kant  Türisalu kant  Vääna kant  Vääna-Jõesuu kant 5  I HARKU VALLA ARENGUVISIOON JA STRATEEGILISED VALIKUD MISSIOON Harku vald pakub oma elanikele, ettevõtjatele ja külalistele korraldatud, väärtuslikku ja turvalist elukeskkonda ning stabiilset majandusruumi. VISIOON 2020 Harku vallas on loodud keskkond heaolu kasvuks. Harku vald on hooliv ja tagab kõigi seadusest tulenevate avalike teenuste kättesaadavuse; Harku vallas on loodud soodsad tingimused ettevõtluseks ja kodanikuühiskonna arenguks; Harku valla arendamine toimub kandipõhiselt ja säästva arengu põhimõtetest lähtuvalt. Visiooni aluseks on kolm strateegilist komponenti: 1. TEGUS RAHVAS. Harku vallas elavad aktiivsed ja ettevõtlikud inimesed, kes tegutsevad mitmetes seltsides ning kodanikuühendustes. Oma ideede ja ettevõtmistega panustavad nad valla arengusse ning osalevad ka avalike teenuste pakkumisel. 2. HEA ELU- ja ETTEVÕTLUSKESKKOND. Tiheasustusaladele on loodud linnalisele elukeskkonnale sobiv infrastruktuur. Sotsiaalne infrastruktuur on rajatud vastavalt kandi elanike arvule ja vajadustele. Liikluskorraldusega on tagatud sujuvad ühendused tõmbekeskustega. Avalikud teenused on valla elanikele kättesaadavad sõltumata inimese vanusest ja elukohast vallas. 3. ENERGIATÕHUSUS. Vallas eelistatakse energiasäästlikke lahendusi. (01.01.2012) Visiooni aitavad saavutada: - Kandipõhine ja keskkonda säästev planeerimine - Transiidi- ja ekspordikoridori rajamine Juuliku -Tabasalu maantee baasil - Kooli ja lasteaiakohtade vastavusse viimine valla vajadustega - Arendajate panus sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamisse - Üleminek suuremale energiatõhususele - Harku valla avamine merele - Kultuuriküla rajamine Harku valda (01.01.2012) 6 PRIORIOTEETSED TEGEVUSSUUNAD Harku valla prioriteetsed tegevussuunad on: 1. Lasteaedade ja põhikooli kohtade arvu vastavusse viimine valla vajadustega. Prioriteediks on gümnaasiumi astme säilitamine Tabasalu Ühisgümnaasiumis. 2. Multifunktsionaalse sotsiaalkeskuse ehitamine, mille vajadus tuleneb eakate inimeste arvu ja sotsiaalsete probleemide suurenemisest. 3. Kandipõhine arendustegevus. 4. Tehnilise infrastruktuuri välja ehitamine vastavalt sotsiaalse infrastruktuuri vajadustele. 7 II KOHALIKU OMAVALITSUSE HALDUSALASSE KUULUVAD VALDKONNAD 2.1 HARIDUS, KULTUUR, SPORT Peatükk käsitleb hariduse, noorsootöö, vaba aja veetmise, kultuuri ja spordi valdkondi. 2.1.1 Haridus Haridus üldiselt Strateegiline eesmärk Iga vallaelanik, nii suur kui väike, omab võimalust end harida. Strateegia Eesmärgi saavutamiseks luuakse eelkooliealistele lastele (sh puuetega lastele) võimalused kooliküpsuse saavutamiseks; põhikooliealistele lastele luuakse võimalus põhihariduse omandamiseks kodulähedasest koolist ning gümnaasiumiealistele lastele säilitatakse võimalus gümnaasiumihariduse omandamiseks valla gümnaasiumis. Luuakse mitmekesine huviharidusvõrgustik, mis võimaldab kõigis vanusegruppides inimestel leida meelepäraseid enesetäiendamise võimalusi. Noorte kutsevaliku kujundamiseks töötatakse välja programm, millesse kaasatakse ka kohalikud ettevõtjad ning vallas asuv Sisekaitseakadeemia. (01.01.2012) Olulisemad tegevused:  Kooli- ja lasteaiakohtade arv viiakse kooskõlla valla vajadustega (01.01.2012)  Sõlmitakse kokkulepped naaberomavalitsustega kooli- ja lasteaiakohtade kasutamiseks.  Valla haridusasutustes kujundatakse tervise- ja keskkonnasäästlikku hoiakut.  Soositakse eraalgatuslikku haridusteenuste pakkumist.  Tavarühmas või - klassis õppivale erivajadustega lapsele võimaldatakse vajadusel tugiisikuteenus.  RFID tehnoloogial valideeritava õpilaspileti/kaardi kasutusele võtmine Harku vallas, mis võimaldab kasutada ühtset süsteemi nii lasteaias, koolis, kooli sööklas, raamatukogus, bussis jm. (01.01.2017). 8 Alusharidus 1. jaanuari 2012 seisuga on Harku vallas 6 alusharidust pakkuvat õppeasutust:  Harku Lasteaed – 6 rühma, lapsi 128;  Tabasalu Lasteaed Tibutare – 8 rühma, 176 last;  Alasniidu Lasteaed – 6 rühma, 140 last;  Pangapealse Lasteaed – 6 rühma, 144 last;  Rannamõisa Lasteaed – 6 rühma, 142 last;  Tabasalu Teelahkme Lasteaed – 4 rühma, 90 last. Lisaks 6 lasteaiale tegutseb 2 lasteaia liitrühma 30 lapsega Vääna Mõisakooli juures. Kokku oli lasteaedades 884 last. Lisaks on olemas Tabasalu Lastehoid, kus pakutakse lastehoiu teenust lasteaia üldjärjekorras olevatele lastele. Alates 2011. aasta sügisest, tänu Alasniidu Lasteaia valmimisele, saab pakkuda lasteaiakohti ka alla 3- aastastele lastele lastehoius. Kuid siiani ei ole võimalik moodustada sõimerühmi lasteaedades. Kõik lasteaiad on varustatud kvalifitseeritud kaadriga. Materiaal-tehniline olukord lasteaedades on hea. Pedagoogidele makstakse palka võrdsetel alustel üldhariduskoolide pedagoogidega. Kõikides lasteaedades tegutsevad huviringid. Eralasteaedades käib 32 last. Teistes omavalitsustes, põhiliselt Tallinnas, käib 99 last. Teistest omavalitsustest käib Harku valla lasteaedades 31 last. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Iga 3 – 7 aastane laps saab soovi korral koha lasteaias. Lasteaias läbiviidav õppe- ja kasvatustöö tagab lapse koolivalmiduse. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks luuakse elanikkonna vajadustele vastav arv lasteaiakohti. Olulisemad tegevused:  Uued lasteaiakohad luuakse Harkujärvele (01.01.2012; 01.01.2015; 01.01.2016)  Vajadusel rajatakse Apametsa piirkonda lasteaed-põhikool (01.01.2012)  Saue Vallavalitsusega koostöös lasteaia rajamine (01.01.2012; 01.01.2013)  Haridusasutuste spetsialiste koolitatakse lapse erivajadusi märkama juba varajases staadiumis, et last ja tema peret oleks võimalik suunata vajalike tugiteenusteni.  Erivajadustega lastele luuakse tugiteenused ning tingimused õppimiseks valla lasteaias. 9 Põhiharidus Harku vallas on 1. septembri 2016 seisuga 5 üldhariduskooli:  Tabasalu Ühisgümnaasium;  Harkujärve Põhikool;  Vääna Mõisakool;  Muraste Kool; (01.01.2017)  Vääna-Jõesuu Kool (01.01.2017) 2011/2012 õppeaastal avati Tabasalu Ühisgümnaasiumis 5 esimest klassi, Harkujärve Lasteaed-Põhikoolis 2 ja Vääna Mõisakoolis 1 esimene klass. Koolides on olemas kvalifitseeritud kaader ning materiaal-tehniline baas on hea. Kuna koolidel on ruumipuudus, siis ehitati Vääna-Jõesuu külasse 6- klassilne kool, mis avati 1. september 2013. Samuti on alustatud Muraste Kooli ehitusega, mis peaks valmima 1. september 2014. (01.01.2014) Kõikides koolides tegutsevad huviringid. Õpilased osalevad aktiivselt ka maakondlikel ja vabariiklikel olümpiaadidel ja konkurssidel. Teistes omavalitsustes, põhiliselt Tallinnas, õpib 531 Harku valla last. Erakoolides õpib 196 last ja riigikoolides 37 last. Teistest omavalitsustes õpib Harku valla koolides 104 last. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Põhihariduse saab õpilane omandada kodulähedases koolis. Strateegia: Kujundatakse tugevad põhikoolid, mis toetavad õpilase individuaalsete võimete arengut. Luuakse tugiteenused ja võimalused õppeks erivajadustega lastele. (01.01.2012; 01.01.2013) Olulisemad tegevused:  Olemasolevate koolide laiendamise ning uute koolide rajamisega vähendatakse Tabasalu Ühisgümnaasiumi algklasside klassikomplektide arvu nii, et I kooliastmes on igal tasemel 3 paralleelklassi.  Tabasalu Ühisgümnaasiumi III kooliaste (7. - 9. klass) komplekteeritakse lisaks oma kooli õpilastele valla koolide teise kooliastme lõpetajatest. TÜG-is komplekteeritakse neli paralleelklassi, sealhulgas konkursi korras reaalsuunaga süvaõppeklass. 10   Tabasalu riigigümnaasiumi rajamise tõttu reorganiseeritakse Tabasalu Ühisgümnaasium põhikooliks ning kooli juurde rajatakse uus õppehoone (01.01.2017)  Uued koolikohad luuakse Harkujärve-Tiskre ja Muraste kanti. (01.01.2014)  Vajadusel rajatakse Apametsa piirkonda lasteaed-põhikool (01.01.2012)  Saue Vallavalitsusega koostöös põhikooli rajamine (01.01.2012; 01.01.2013)  Õpilastele paremate arenguvõimaluste loomiseks luuakse Tabasalu Ühisgümnaasiumis muusika süvaõppe suunaga klass, mille õppetöö toimub koostöös Tabasalu Muusikakooliga.  Tehakse tihedat koostööd koolide ja Tabasalu Spordikompleksi vahel, et pakkuda õpilastele ja koolide töötajatele võimalust harrastada tervislikke eluviise (tervist edendav kool).  Alates 6. klassist rakendatakse õpinõustamist (individuaalprogrammid ja kutseõppele suunamine). Gümnaasiumiharidus Gümnaasiumiklassid tegutsevad Tabasalu Ühisgümnaasiumi juures. Gümnaasiumiklassides õpib kokku 75 last. Kool otsib pidevalt uusi ideid ja väljundeid (koostöö kolledžiga), on ümberkorraldanud juhtimise (õppetoolid) ja tegeleb õppesuundade arendamisega, et järgnevatel aastatel tuua gümnaasiumi osasse uusi õpilasi. Kool osaleb aktiivselt erinevates rahvusvahelistes projektides (Comenius jt). Koolis toimuvaid ümberkorraldusi toetab aktiivselt kooli hoolekogu. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Tabasalu Ühisgümnaasiumis omandavad õpilased teadmised, oskused ja väärtushinnangud, mis võimaldavad jätkata õpiteed kõrgkoolis või gümnaasiumijärgses kutseõppes. Strateegia: Strateegilise eesmärgi täitmiseks luuakse Tabasalu Ühisgümnaasiumis kolm atraktiivset õppesuunda, s.h. üks neist koostöös Sisekaitseakadeemiaga. Olulisemad tegevused:  Tabasalu Ühisgümnaasiumist kujundatakse hea mainega õppeasutus, kus on kompetentne õpetajaskond, kaasaegne õpikeskkond, palju erinevaid valikaineid ning avatud suhtlemisstiiliga ja kõiki huvigruppe arvestav kooli juhtkond.  Riigigümnaasiumi rajamine Tabasallu. (01.01.2015) 11   Gümnaasiumiõpilastele luuakse kaasaegsed õpitingimused vastavalt valitud õppesuunale.  Üks Tabasalu Ühisgümnaasiumi õppesuundadest seotakse Sisekaitseakadeemias pakutavate erialadega  Tabasalu Riigigümnaasiumi rajamine (01.01.2017) Huvi- ja vabaharidus Huvitegevust vallas korraldab Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutus (esadpidi SA) tegeleb valla laste, noorte ja täiskasvanute huviharidusega, korraldab lastele ja noortele ning täiskasvanutele huviringe Harku vallas ning pikapäevarühma tööd Tabasalu Ühisgümnaasiumis ja Harkujärve Põhikoolis. Harku valla poolt asutatud sihtasutuse tegevuse eesmärk on luua eelkõige lastele ja noortele, kelle elukohaks on Harku vald, võimalused mitmekülgseks arenguks, õppekavavälisteks tegevusteks, huvihariduses osalemiseks ja täiendõppeks. (01.01.2017) Harku vallas pakutakse erinevates piirkondades mitmekülgset huvi – ja vabaharidust koostöös munitsipaalasutuste ja kodanikeühendustega. Aktiivset koostööd tehakse kõigi huvitegevust pakkuvate asutuste ja ühingutega (üldharidusasutused; huvikoolid; noortekeskused; haridus-, kultuuri- ja külaseltsid). Huvihariduslike tegevuste läbiviimiseks kasutatakse muuhulgas valla haridusasutuste ruume õppetöövälisel ajal. Tabasalu Ühisgümnaasiumiga ühe katuse all tegutseb Tabasalu Muusikakool. Kooli ruumide arv on piiratud ning seetõttu suudetakse pakkuda muusikalist haridust vaid Harku valla lastele. Kooli õpetajad vastavad kvalifikatsiooninõuetele ning on kõrge professionaalse tasemega. Kooli muusikakollektiivid osalevad aktiivselt valla üritustel. Maakondlikel ja vabariiklikel konkurssidel on saavutatud väga häid kohti. Tehakse aktiivset koostööd vabariigi teiste muusikakoolidega. Teiste omavalitsuste huvikoolides õpib 121 Harku valla last. Tabasalu Muusikakoolis õppivate teiste omavalitsuste laste arv on 13. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Harku valla erinevates piirkondades pakutakse mitmekülgset huvi- ja vabaharidust koostöös munitsipaalasutuste ja kodanikeühendustega. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks teeb Harku vald aktiivset koostööd kõigi huvitegevust pakkuvate asutuste ja ühingutega (üldharidusasutused; huvikoolid; noortekeskused; haridus-, kultuuri- ja külaseltsid). Huvihariduslike tegevuste läbiviimiseks kasutatakse muuhulgas valla haridusasutuste ruume õppetöövälisel ajal. Toetatakse noorte spordi- ja huvitegevust vallas ja väljaspool valda. 12 Olulisemad tegevused:  Luuakse huvihariduse võrgustik, mis hõlmab valla kandikeskuseid, koole, huvikoole ning noortekeskuseid.  Rajatavas Rannamõisa kultuurikülas luuakse mitmekülgsed võimalused huviharidusega tegelemiseks.  Huvitegevust toetatakse olemasolevates ning rajatavates kandikeskustes.  Arendatakse e-õpet.  Luuakse Harku valla hariduse, kultuuri ja spordi Sihtasutus (01.01.2013) 13 2.1.2 Noorsootöö Noorsootööd korraldab vallas Huvitegevuse ja Noorsootöö Sihtasutus, kelle põhiülesandeks on muuhulgas noorsootöö juhtimine ja koordineerimine vallas ning võimaluste loomine noorte huvitegevuseks, enesetäiendamiseks ning meelelahutuseks kooli-, töö- ja koduvälisel ajal. Noortekeskused asuvad Tabasalus ja Harkus. Noorsootöökeskused teevad koostööd teiste omavalitsuste ja –riiklike noortekeskustega ning jagavad infot noortele suunatud programmidest ja projektidest. Keskus koordineerib noorsootöö korraldust vallas ja teeb tihedat koostööd valla haridusasutustega. Korraldatakse päevalaagreid nooremale koolieale, ennetuslaagreid põhikooli poistele ja tüdrukutele ning noorte- ja huvilaagreid. 2009. aastal alustatud CEBARE4YOU projekti Central Baltic Interreg IVA programmi raames, püstitati peamiseks eesmärgiks luua, toetudes rahvusvahelisele koostöökogemusele, parim võimalik kontseptsioon ning projekt Harku valla uue noortekeskuse jaoks. Uue noorsootöökeskuse loomisel on võimalik planeerida noorsootöö tegemiseks täiendavaid tegevussuundi ja kaasata tegevustesse suurem arv noori, kui seda seni on olnud võimalik teha olemasolevas noortekeskuse ruumides. Loodava Noorsootöökeskuse ruume saavad kasutada lisaks noortele ka teised valla elanikud ja eesmärk on hoida maja avatud kogu päeva jooksul erinevatele vanusrühmadele. Harku valla noorsootöö hõlmab: 1. ennetustööd 2. igapäevast noorsootööd 3. valla noortele suunatud suurüritusi 4. koolivaheaja-ja suvelaagreid 2011. aastal kinnitas volikogu Harku valla noorsootöö arengukava aastateks 2011-2016. Alljärgnevas tabelis on kokku võetud peamised Harku valla noorsootööd iseloomustavad näitajad. Objekt/ Võimalused Kasutajad element Huviringid: kitarritund, keraamika, loovustuba. Tabasalu Keskmiselt 40 Lisaks nõustamine. Lisaks võimalused vaba aja Noortekeskus noort päevas veetmiseks ning igakuised teemaõhtud. Huviringid: maaliring, meisterdamis- ja loovusring, Harku Keskmiselt 10- karate, õpiabi. Lisaks võimalused vaba aja Noortekeskus 15 noort päevas veetmiseks ning igakuised teemaõhtud. Tugiteenused: psühholoog, sotsiaalpedagoog, Kokku üle 800 Tabasalu logopeed, parandusõpe. õpilase, ringides Ühisgümnaasium Huviringid: aeroobika, võrkpall, jalgpall, sõjandus- osaleb 14  ja politoloogia, sulgpall, kergejõustik, koorid, keskmiselt 550 malering jmt. õpilast Erialad: klaver, viiul, kitarr, laulmine, löökpillid, flööt, saksofon, trompet, metsasarv, tromboon, Nimekirjas on Tabasalu tenor, tuuba, väikekannel. Tegutseb koor, ligikaudu 160 Muusikakool puhkpilliorkester, vanamuusikaansambel, õpilast saksofonikvartett, kitarriansambel ja vaskpillikvintett. Toimib avatud noortekeskuse põhimõttel. Toimub Keskmiselt 10 Kumna Kultuuriait kunstiring ja tantsurühm. noort päevas Konkreetselt noortega tegelevat inimest ei ole. Keskmiselt 10 Vääna Külakoda Olemas on aga erinevad ringiõpetajad. Vanemad noort päevas noored korraldavad teistele üritusi. Tabasalu Mitmesugused erinevad spordiringid, sh ujula, külastatakse Spordikompleks jõusaal, saunad väga aktiivselt Noortega puutub kokku 2 seltsi – Tabasalu Kultuuriseltsid Kultuuriselts ja Harku Valla Ajaloo Sõprade Selts Spordiseltsid Noortega puutub kokku 14 seltsi. - Noorsooühingud Vallas tegutseb kokku 4 noorsooühingut. - Külaseltsid Noortega tegeletakse 6 külaseltsis. - Avatud noortekeskuste põhimõtetel töötavad ka valla poolt hallatava asutusena Kumna Kultuuriait ning kolmanda sektori esindajana MTÜ Vääna Selts ja MTÜ Muraste Külaselts. Vaba aja sisustamisega tegelevad ka mittetulundusühendused Harku Valla Lastekaitseühing, Tondisalu Lipkond, Tabasalu Patriootide Ühendus, Tabasalu Kultuuriselts ning kõik valla haridusasutused. Selleks, et lastele ja noortele oleks tagatud jätkusuutlik huviharidus on hetkel loomisel Harku Valla huvihariduse Sihtasutus. Loodav Sihtasutus tagaks huvihariduse ühtse võrgustiku, mis hõlmaks koole, huvikoole ning noortekeskuseid. Noorsootöö tulemuslikumaks toimimiseks on samuti vajalik motiveeritud personal, kes sellega tegeleks. Huvitegevuste laiendamiseks ja erinevatest fondidest kaasfinantseerimise taotlemiseks on vaja entusiastlikke ja aktiivseid eestvedajaid. Välja tuleks töötada noorte tunnustamise kriteeriumid. Investeeringutest huvihariduse ja noorsootöö valdkonnas on olulisim rajatav Rannamõisa noortekeskus. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Igal Harku valla lapsel ja noorukil on võimalus osaleda kodulähedase keskuse poolt pakutavates mitmekülgsetes ja arendavates tegevustes erialaspetsialistide (noorsootöötaja, ringijuhendaja) juhendamisel. 15 Strateegia: Strateegilise eesmärgi täitmiseks luuakse noortele kandikeskustesse võimalused sisukaks ja arendavaks vaba aja veetmiseks ja eneseteostuseks. Noortekeskused teevad koostööd teiste omavalitsuste ja -riikide noortekeskustega ning jagavad infot noortele suunatud programmidest ja projektidest. Olulisemad tegevused:  Noorsootöö Keskusel on vajalikud ruumid noortega tegelemiseks. Valla uus Noorsootöö Keskus rajatakse Rannamõisa Kultuurikülla.  Noorsootöö Keskus korraldab päevalaagreid nooremale koolieale, ennetuslaagreid põhikooli poistele ja tüdrukutele; töömalevaid vanusele 13+ koostöös kohalike ettevõtjate ja Õpilasmaleva SA-ga.  Korraldatakse noorte- ja huvilaagreid (01.01.2012)  Noorsootöö Keskus koordineerib noorsootöö korraldust vallas (keskuste igapäevased tegemised, huviringid, ennetustöö, psühholoogiline abi ja nõustamine, projektid, rahvusvaheline koostöö ja erinoorsootöö).  Noorsootöö Keskus teeb tihedat koostööd valla haridusasutustega.  Viiakse läbi preventatiivtöö programme (01.01.2012)  Vald toetab traditsiooniliste noorteürituste ja -projektide järjepidevust (konkursside korraldamine, osalemine noorsooprojektides väljaspool valda ja Eestit, töömalevates osalemine, sh noorte toetamine osalemisel noorsooprojektides väljaspool Eestit jne). 2.1.3 Kultuur Kultuuriteenuseid Harku vallas pakutakse nii professionaalsel kui ka harrastustasemel. Aktiivseks kultuurielu korraldajaks on Tabasalu Kultuuriselts, mis koondab enda alla Tabasalu kammerkoori, puhkpilliorkestri ja kaks rahvatantsurühma ning teeb tihedat koostööd Tabasalu Muusikakooliga. Vallas tegutseb ka mälumänguklubi. Kultuurimaja ja noortekeskuse rolli täidavad Kumna Kultuuriait ning Vääna Külakoda ja Muraste Kogukonnakeskus, mis pakuvad toredaid tegemisi oma kandi elanikele. Vallas tegutseb kolm raamatukogu – Tabasalu, Harku ja Vääna raamatukogu. Kõigis kolmes on olemas avalikud internetipunktid. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Igal Harku valla elanikul on võimalus osaleda kultuurielus. Kultuuriteenuseid pakutakse nii professionaalsel kui ka harrastustasemel. 16 Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks tehakse koostööd vallas tegutsevate asutuste ja ühingute ning ühtlasi maakonna, riiklike ja rahvusvaheliste kultuuriasutuste ja organisatsioonidega. Rannamõisa Kultuurikülast ja Vääna Kultuurikeskusest saavad valla kultuurielu keskused. Vald toetab raamatukogude arendamist. Suurendatakse kirikute kui kultuurikandjate osatähtsust (kontsertide korraldamine, koostöö haridus- ja kultuuriasutustega) valla kultuurielus. Vald väärtustab oma ajalugu ja kultuuri- ning looduspärandit. Vald toetab kodanikeühendusi ja ettevõtteid valla ajaloo uurimisel, jäädvustamisel ning valla muuseumi loomisel. Vallas elab ja suvitab professionaalseid loovisikuid, arhitekte, kunstnikke ja teisi. Nende loomingut väärtustatakse ja tutvustatakse. Olulisemad tegevused:  Vääna tall-tõllakuur renoveeritakse multifunktsionaalseks kultuurikeskuseks kolmanda sektori eestvedamisel läbi erinevate investeeringuprojektide koostöös vallaga.  Rannamõisa rajatakse multifunktsionaalne Kultuuriküla erinevate investeeringu- projektide kaudu.  Vääna-Jõesuu ja Muraste kanti rajatakse multifunktsionaalne külakeskus kolmanda sektori eestvedamisel läbi erinevate investeeringuprojektide koostöös vallaga. (01.01.2013)  Vald toetab traditsiooniliste kultuurisündmuste järjepidevust (konkursside korraldamine, osalemine festivalidel väljaspool valda ja Eestit, laulu- ja tantsupidudel osalemine, sh noorte toetamine osalemisel festivalidel ja konkurssidel väljaspool Eestit jne).  Valda rajatakse muuseum.  Luuakse kohaliku kultuuri arendamise koostöövõrgustik, millesse on kaasatud valla kultuuriseltsid, -ühingud ja –asutused, sh noortekeskused.  Valla maadel asuvad kultuuri- ja loodusmälestised varustatakse infotahvlitega ning neile tagatakse juurdepääs;  Keila Koguduse vana Pastoraadi restaureerimine Keila Kihelkonna Rahvahariduskoda SA poolt.  Muraste Tervisekeskuse (Muraste Paeplats) arendamine (01.01.2016)  Martin Lutheri ausamba taastamine, kodanikualgatuse korras ja fondide toel (01.01.2017). 2.1.4 Sport Mitmekesiseid sportimise võimalusi pakub Tabasalu Spordikompleks. Spordielu edendavad ka paljud mittetulundusühingud: 17   Tabasalu Palliklubi - korraldab korvpalli- ja jalgpallitreeninguid, samuti valla meistrivõistlusi võrkpallis, jalgpallis, korvpallis, saalijalgpallis ning Tabasalu tänavakorvpalliturniiri.  Tabasalu Triatloniklubi - korraldab triatlonielu Harku vallas. Treeningud toimuvad 5x nädalas Tabasalu Spordikompleksis, suvisel ja talvisel koolivaheajal treeninglaagrites. Osaletakse triatloni-, duatloni- ja talitriatloni võistlustel kogu vabariigis. Suurimad võistlused, mida klubi korraldab, on Tabasalu laste ja noorte basseinitriatlon (Eesti lahtised võistlused), Harku valla sportlik perepäev Tabasalu Jooks ning rahvusvaheline Tabasalu duatlon.  Kergejõustikuklubi TIPP  Tabasalu Võrkpalliklubi - Tabasalu Võrkpalliklubi korraldab treeninguid ja võistlusi, mis toovad kokku nii vanad kui noored pallihuvilised, et üheskoos meeldivalt, sportlikult ja ka võistluslikult aega veeta.  Tabasalu Ujumisklubi - korraldab ujumistreeninguid eri vanuserühmadele Tabasalu Spordikompleksis, samuti valla meistrivõistlusi ujumises ning suvist laste ujumislaagrit.  Türisalu Spordiklubi - korraldab Türisalu piirkonna elanike sporditegevust, laste pallimängu, täiskasvanute võrkpalli ja ravivõimlemise treeninguid. Traditsioonilised üritused on Türisalu õuevõrkpall, Türisalu metsajooks ning kaks korda aastas toimuv rahvaspordipäev Türisalu Kuulijänn.  Tabasalu Motoklubi - edendab mootorrattasporti vallas.  Kukrumäe Ratsatalu - põhieesmärgiks on ratsutamistundide andmine lastele ja täiskasvanuile ning klientide hobuste hoidmine.  Tilgu Sadama Jahtklubi - purjespordi treeningud noortele.  Tabasalu Jalgpalliklubi - viib läbi jalgpalli treeninguid Tabasalus ja Murastes ning korraldab nii kohalikke, maakondlikke kui üle-riigilisi jalgpallivõistlusi. Mittetulundusühingud korraldavad koostöös koolidega valla koolides ka spordiringe. Valla kõik koolid osalevad riiklikus kohustusliku ujumisõpetuse programmis koostöös Tabasalu Spordikompleksiga. Spordiklubide tegevust toetatakse läbi pearaha süsteemi. Valla poolt toetatakse nii klubide noortesporti kui täiskasvanute sporditegevust. Seniseks peamiseks probleemiks liikumisharrastuste rahastamisel on asjaolu, et toetuste jagamine ei ole olnud ühtselt koordineeritud ja tegelik ülevaade toetuse vajajatest ning saajatest mittesüsteemne. Vajalik on seada toetustele ühtsed kriteeriumid ning arendada koostööd erinevate spordiharrastusi pakkuvate institutsioonide ja valla vahel. Tähtsaks ülesandeks on valla omanduses olevate spordiväljakute hooldamise ja haldamise korra loomine, mis tagaks spordi infrastruktuuri efektiivse ja jätkusuutliku kasutamise. 18 Tagamaks lastele ja noortele jätkusuutlik kehakultuuriline huviharidus on hetkel loomisel Harku Valla huvihariduse Sihtasutus, mille eesmärk on tegeleda strateegilise juhtimise ja nõustamisega ning tagada valdkonnas tasakaalustatud ning sidus areng. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Valla elanikel on võimalik tegeleda tervise-, harrastus- ja võistlusspordiga oma kandis. Strateegia: Strateegilise eesmärgi täitmiseks luuakse koolide juurde korralikud spordiväljakud, rajatakse terviseradu metsadesse ja parkidesse, toetatakse avatud spordiplatside ja mänguväljakute rajamist kandikeskustesse. Tabasallu rajatakse täismõõtmeline staadion koos abistaadioniga. Spordiklubide tegevust toetatakse läbi pearahasüsteemi. Olulisemad tegevused:  Valla kõik koolid osalevad riiklikus kohustusliku ujumisõpetuse programmis koostöös Tabasalu Spordikompleksiga.  Valla matka- ja terviserajad hoitakse korras aastaringselt. (01.01.2012)  Vald toetab traditsiooniliste spordisündmuste järjepidevust (valla spordivõistluste, sh meistrivõistluste korraldamine, piirkondlike spordipäevade ja –võistluste korraldamise toetamine, osalemine võistlustel väljaspool valda ja Eestit, sh noorsportlaste toetamine osalemisel suurvõistlustel ja nendeks ettevalmistavates treeninglaagrites väljaspool Eestit jne).  Lasteaedadele luuakse võimalused kehalise kasvatuse tundide läbiviimiseks vabas õhus. (01.01.2012)  Türisallu rajatakse spordiplats kolmanda sektori eestvedamisel läbi erinevate investeeringuprojektide koostöös vallaga. (01.01.2013)  Harku vallale on oluline, et riik rajaks terviseraja ümber Harku järve (01.01.2013)  Peetakse oluliseks ja vajalikuks tennisehalli rajamist Tabasallu. (01.01.2015) 19 2.2 HOOLIVUS JA TURVALISUS Peatükk käsitleb järgmiseid valdkondi: sotsiaalhoolekanne, tervishoid, lastekaitse, ja turvalisus. 2.2.1 Sotsiaalhoolekanne Harku vallal on 2 sotsiaalelamispinda, mis hetkel on antud lastega peredele. Üks korter asub Väänas ja teine Harku alevikus. Harku vallal puudub oma hooldekodu, kuhu paigutada teenusele oma valla eakaid. Siiani on teenust ostetud sisse, kuid vajadus hooldekodu teenuse järgi oma vallas on suur. Samuti puudub vallas oma sotsiaalkeskus, mille kaudu võimaldada elanikele sotsiaalteenuseid, korraldada puuetega laste päevahoiuteenust. Päevakeskuse ruumid on väikesed ja vajalike teenuste rakendamiseks puuduvad hetkel võimalused. Nende võimaldamine võiks toimuda sotsiaalkeskuse baasil, kus asuksid ka päevakeskus nii eakatele, puuetega inimestele, kui ka lastega peredele. Puudub samuti kodutute varjupaik ja varjupaigateenus lastele ja lapse (lastega) emale. TEENUSED EAKATELE teenus vallas ostetakse Teenus kohapeal sisse märkused 1 sotsiaalnõustamine x 2 võlanõustamine x 3 eestkoste seadmise korraldamine x 4 hooldaja määramine x 5 häirenuputeenus x 6 koduteenused x 7 üldhooldekoduteenus x 8 päevakeskuse teenused x osaliselt 9 ujumisteenus x 10 saunateenus koduteenuse kasutajatele x 11 bussiteenus hajaasustuspiirkonna eakatele x 12 abivahendi kaarti väljastamine x 13 sotsiaaltoetused toimetulekuks x 14 toiduabi abivajajatele x 15 eakate päevahoid puudub 16 sotsiaaleluaseme teenus puudub 20  TEENUSED PUUETEGA LASTELE teenus vallas ostetakse Teenus kohapeal sisse märkused 1 eestkoste seadmise korraldamine x 2 hoolekande asutusse suunamine x 3 intervallhoiuteenused x 4 invatranspordi teenus x 5 isikliku abistaja teenus x 6 tugiisikuteenus x x 7 lapsehoiuteenus x 8 puuetega laste päevahoid koolivaheaegadel x 9 päevategevuse-päevahoiuteenus x 10 abivahendi kaarti väljastamine x puudega inimese sõiduki parkimiskaarti 11 väljastamine x 12 viipekeele tõlketeenus x 13 ööpäevaringne hooldus x 14 toidu-ja riideabi x 15 ratsutamisteraapia x x 16 sotsiaaltoetused toimetulekuks x TEENUSED PUUETEGA INIMESTELE teenus vallas ostetakse Teenus kohapeal sisse märkused 1 sotsiaalnõustamine x 2 võlanõustamine x 3 hooldaja määramine x 4 isikliku abistaja teenus puudub 5 koduhooldusteenused x 6 toidu-ja riideabi x 7 ööpäevaringne hooldus x 8 abistamine erihoolekandeteenuste taotlemisel x abistamine puude või püsiva töövõimetuse 9 taotlemisel x 10 eluruumide kohandamise teenus puudub 12 sotsiaaleluaseme teenus puudub 13 sotsiaaltoetused toimetulekuks x 14 päevakeskuse teenused x osaliselt 21  puudega inimese sõiduki parkimiskaardi 15 väljastamine x 16 abivahendi kaardi väljastamine x 17 eestkoste seadmise korraldamine x TEENUSED LASTEGA PEREDELE teenus vallas ostetakse Teenus kohapeal sisse märkused 1 sotsiaalnõustamine x 2 võlanõustamine x 3 eestkoste seadmise korraldamine x 4 lapse perekonnas hooldamise korraldamine x 5 lapsehoiuteenus x x 6 psühholoogiline nõustamine x 7 suhtlemise korraldamine lahuselava vanemaga x 8 tugiisikuteenus x x 9 teraapiateenused x vanemliku hoolitsuseta jäänud laste huvide 10 kaitsmine x 11 riide-ja toiduabi x 12 sotsiaaltoetused toimetulekuks x 13 varjupaigateenus lastele ja lastega emadele x 14 asenduskoduteenus x 15 sotsiaaleluaseme teenus x osaliselt TEENUSED TEISTELE SIHTGRUPPIDELE teenus vallas ostetakse Teenus kohapeal sisse märkused 1 kodutute öömaja teenus puudub 2 sotsiaalnõustamine töötutele x sotsiaalnõustamine sõltuvushäiretega 3 inimestele x 4 abi osutamine töökoha leidmisel töötutele x 5 kriisiabi osutamine abivajajale x abistamine puude raskusastme või töövõimekaotusprotsendi taotlemise 6 dokumentide täitmisel töötutele x eestkoste seadmise korraldamine eestkostet 7 vajavale isikule x (01.01.2013) 22 Strateegiline eesmärk: Harku vald pakub oma elanikele mitmekesiseid vajaduspõhiseid sotsiaalteenuseid. Info pakutavate teenuste kohta on lihtsalt leitav ning ammendav. Sotsiaaltoetusi määratakse juhtumipõhiselt. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks rajatakse sotsiaalkeskus, kus pakutakse vajalikke teenuseid kõigile toimetulekuabi vajavatele vallaelanikele. Sotsiaalkeskuses avatakse eakate ja puuetega inimeste päevahoid, nõustatakse raskustesse sattunud inimesi ning sõltuvushaigeid. Vajadusel pakutakse toitlustusteenust. Valda rajatakse hooldekodu ning täiendavad sotsiaalsed elamispinnad. Sotsiaaltoetuste süsteemi korrigeeritakse nii, et suurem osakaal oleks teenuse pakkumisel. Toetatakse kolmanda sektori initsiatiivil ellu viidavaid sotsiaalprojekte. Olulisemad tegevused:  Luuakse sotsiaalkeskus, mis hakkab korraldama sotsiaalteenuste osutamist kogu valla territooriumil.  Sotsiaalkeskuse juures hakkab tööle eakate ning puuetega inimeste päevakeskus.  Rajatakse Harku valla hooldekodu ning piisav arv sotsiaalseid elamispindu.  Osaletakse Saue vallale kuuluva Harku hooldekodu laiendamisprotsessis vastavalt Saue valla arengukavale. (01.01.2014)  Luuakse puuetega laste sobitusrühmad lasteaedadesse.  Luuakse tingimused varjupaigateenuse võimaldamiseks.  Korrigeeritakse sotsiaaltoetuste süsteemi nii, et suurem osakaal oleks teenuste pakkumisel ning toetuste määramine toimuks juhtumipõhiselt.  Luuakse teavituspõhimõtted, mis võimaldavad kõigil sihtgruppidel saada ammendavat infot olemasolevate sotsiaalteenuste ja teenusepakkujate kohta.  Toetatakse eesti keele õpet.  Täiustatakse tugiteenust puuetega isikutele. (01.01.2012)  Viiakse läbi infopäevi töötutele. (01.01.2012)  Arendatakse koostöövõrgustikku naabervaldade, Keila ning Tallinna linnadega sotsiaalteenuste osutamiseks. (01.01.2012)  Toetatakse raskustesse sattunud peresid laste hariduse kättesaadavuse tagamiseks. (01.01.2013)  Harkujärvele luuakse teenusekeskus, mis hakkab pakkuma teenuseid vähekindlustatud peredele, riski- ja tavalastele. (01.01.2014) 2.2.2 Tervishoid ja terviseedendus Strateegiline eesmärk: Valla elanikele on tagatud esmatasandi tervishoiuteenused. 23 Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks rajatakse sotsiaalkeskusesse tervisekeskus ning tehakse järjepidevat tervishoiualast ennetustööd. Olulisemad tegevused:  Sotsiaalkeskusesse rajatakse tervisekeskus, kuhu koondatakse pere- ja hambaarstid, toimub eriarstide vastuvõtt ning teraapia.  Alustatakse läbirääkimisi Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga Tabasallu kiirabi tugipunkti loomiseks.  Elanike tervisekaitse korraldamine ja tervist edendavate ürituste ning projektide läbiviimine. (01.01.2012)  Alkoholi-, uimasti- ja AIDSi ennetusprojektide läbiviimine (01.01.2012) 2.2.3 Lastekaitse Strateegiline eesmärk: Valla lapsed on sotsiaalselt kaitstud. Raskustes peredele ja vanemliku hoolitsuseta lastele on tagatud abi, teenused ja toetused. Strateegia: Strateegia elluviimiseks luuakse perekeskus, kus töötavad professionaalsed spetsialistid ning kus pakutakse koolitust lapsevanematele. Probleemide ennetamiseks, tuvastamiseks ja lahendamiseks tehakse tihedat koostööd valla haridusasutuste, lastega töötavate spetsialistide ning kodanikeühendustega. Koolitatakse ja nõustatakse tugiperesid.(01.01.2013) Olulisemad tegevused:  Rajatava sotsiaalkeskuse juurde luuakse perekeskus, kus hakatakse pakkuma kõiki vajalikke teenuseid lastele ja peredele (nt. psühholoog, psühhiaater, logopeed, eripedagoog, pediaater, füsioterapeut). (01.01.2013)  Luuakse piirkondlikud koolituskavad vanemahariduse andmiseks.  Luuakse päevakeskuse teenus lastele (õpiabi, toitlustamine, nõustamine, koolidega suhtlemine).  Komplekteeritakse meeskond rehabilitatsiooniteenuse pakkumiseks (käitumisprobleemid, alaealiste komisjonis käinud noored, koolikohustuse mittetäitjad, suitsetajad jne).  Luuakse läbipõlemist vältiv ja nõustav süsteem lastega töötavatele spetsialistidele.  Vanemliku hoolitsuseta lapsele võimaldatakse ülikoolihariduse saamiseks teatud vanuseni stipendiumi. 24   Tehakse teavitustööd kogukonnaliikmete lastekaitsealase teadlikkuse tõstmiseks.  Viiakse ellu alaealiste komisjonis käinud noorte toetusprogrammi.  Viiakse ellu varase märkamise ja sekkumise programmi. (01.01.2013)  Luuakse laste hoolekandekomisjon. (01.01.2013)  Koostöös kogukonnaga viiakse ellu programm vähese sissetulekuga perede majanduslikuks abistamiseks (01.01.2014) 2.2.4 Turvalisus Harku vallas, Tabasalus, on konstaablipunkt, kus vastuvõtt toimub 1 kord nädalas. 2011. aastal sõlmiti koostöölepe Harku valla ja Põhja Prefektuuri vahel abipolitseinike kaasamiseks turvalisuse tagamisel. Päästekeskusega on leping abitelefoni 1345 teenuse tagamiseks. Vallas on moodustatud kriisikomisjon (Vallavalitsuse 16.11.2010 korraldus nr 1485) ja kinnitatud kriisikomisjoni põhimäärus (16.11.2010 nr 44). Kriisikomisjon on teinud algust hädaolukorra lahendamise plaani koostamisega. 1.01.2012 seisuga on Harku vallas 21 Naabrivalve sektorit, mille valvata on kokku 383 kodu. Tegutseb Harku valla Naabrivalve ümarlaud. Sektoritest annab ülevaate Naabrivalve kaart: http://www.naabrivalve.ee/map2/index.php (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Harku vallas on turvaline elukeskkond. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks tehakse tihedat koostööd riigi, kodanikeühenduste ning ettevõtjatega. Koostatakse hädaolukordades tegutsemise kava. Soodustatakse kodanikualgatuslikke turvaalaseid projekte. Olulisemad tegevused:  Töötatakse välja hädaolukordades tegutsemise kava kaasates selleks valla kodanikeühendusi, spetsialiste ja aktiivseid inimesi.  Aidatakse organiseerida naabrivalvepiirkondi ning nõustatakse kodanikualgatuslikke turvaalaseid tegevusi.  Toetatakse Vääna vabatahtliku tuletõrjeüksuse valmisolekut reageerida kriisiolukorras. (01.01.2012)  Sidistatakse ja viidatakse kõik valla territooriumil asuvad teed ja tänavad.  Kõrgendatud tähelepanu vajavad piirkonnad varustatakse valgustuse ja turvakaameratega.  Osaletakse aktiivselt nii riiklikes kui ka rahvusvahelistes turvaalastes valdkondlikes ja sotsiaalsetes võrgustikes. (01.01.2012) 25 2.3 PLANEERIMINE JA MAAKASUTUS Peatükk käsitleb järgmiseid valdkondi: planeerimine, maakasutus ja maavarad. 2.3.1 Planeerimine Viimase kümne aasta kiiremini arenenud uued piirkonnad Harku vallas on Alasniidu (Harkujärve-Tiskre kant) ja Pangapealse (Muraste mõisast Tabasalu poolsed alad). Samuti on kiirelt arenenud valla keskus Tabasalu - elamualadega Tiskre ja Rannamõisa suunas. Märkimisväärne on olnud ka kaubanduse-teeninduse areng Tabasalu keskuses (4 suuremat toidupoodi, ehitusmaterjalide kauplus ja palju väike- või keskmise suurusega ettevõtteid). Suur areng on toimunud elanikkonna lisandumise näol ka endistes suvilapiirkondades – ca 30-50% ulatuses on võetud suvilaid kasutusele püsiva elukohana, mistõttu on valda registreeritud elanike arv oluliselt kasvanud. Tagasihoidlikum on areng olnud piirkondades, kus olmemugavused ja ka seltsielu ei ole piisavalt kättesaadavad (tihehoonestusaladest kaugemad alad nt. – Humala, Kütke jne). Perspektiivseid äri- ja tootmisalasid lisandub kindlasti Tabasalu lähiümbrusesse ja ka Paldiski mnt ümbrusesse Keila linna külje all Tutermaal ja Kumnas. Olulisema mõjuga planeeringud on olnud Tabasalu ümbruse tootmis/äri piirkonnad, Tilgu sadama planeering, Sisekaitseakadeemia planeering ja Harkujärve-Tiskre arendused. Viimastega tekiks juurde ka koolimaja -lasteaedade kinnistuid. Kõigi planeeringute realiseerimisel võib valla elanike arv hinnanguliselt kahekordistuda ja tõusta kuni 25 000 elanikuni. Algatatud ja kehtestatud detailplaneeringute arv on aastatega märkimisväärselt vähenenud ning trend on jätkuv. Uusehitistele ehituslubade väljastamise arv langes järsult aastatel 2006-2008. Kasutuslubade väljastamise arv uusehitistele oli aastatel 2003-2008 suhteliselt stabiilne ning tõusis aastatel 2009-2010. 2011. aastal kasutuslubade väljastamise arv uusehitustele langes järsult. 26 (01.01.2013) 27 Strateegiline eesmärk: Sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur vastab piirkonna elanike vajadustele ja on seotud naaberomavalitsuste infrastruktuuriga. Vastavalt üldplaneeringule on säilitatud rohealad, rohekoridorid, puhkealad ja võimalikud looduskaitsealad. (01.01.2012; 01.01.2013) Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks lähtutakse valla planeerimisel tasakaalustatud ja tänapäevase elukeskkonna mudelist ning kantide eripärast. Planeerimisel lähtutakse põhimõttest – detailplaneeringud ei muuda üldplaneeringut vaid täpsustavad seda. Detailplaneeringute koostamisel arvestatakse ka potentsiaalsete ühistrasside kavandamisega ning määratakse servituudid. Teede ja transpordikoridoride planeerimisel lähtutakse sujuva logistika põhimõtetest. Transpordiühendus on lähemaid tõmbekeskuseid siduv ning ettevõtlust toetav. Avalikult kasutatavaid teid rajatakse koostöös riigiga. (01.01.2013) Elamupiirkondade planeerimisel eelistatakse valla olemasolevate asumite laiendamist. Miljööväärtuslikesse piirkondadesse ei planeerita tiheasustusalasid. Elamualasid planeeritakse vastavalt veeressursi olemasolule. Detailplaneeringuid algatatakse ja kehtestatakse kohtades, kus on tagatud valla arengukavas ettenähtud sotsiaalne ja tehniline infrastruktuur või arendaja on valmis seda ise tegema. (01.01.2013) Olulisemad tegevused:  Arendajad kaasatakse valla sotsiaalse infrastruktuuri väljaehitamisse Harku Vallavolikogu 31.05.2014 määruse nr 8 „Harku valla ehitusmäärus“ § 16 lõikes 5 nimetatud lepinguga juhul, kui detailplaneeringu realiseerimisega kaasneb olukord, mis ei ole olulises osas vastavuses valla arengukavaga ja/või mis seab ohtu valla poolt sotsiaalse infrastruktuuri mitteolemasolu või seisukorra tõttu valla ülesannete täitmise või ei arvesta sotsiaalse arengu pikaajaliste suundumuste ja vajadustega. (01.01.2015)  Koondatakse ning korrastatakse informatsioon looduskaitselistest ja muudest seadustest tulenevatest piirangutest kogu valla territooriumil.  Korrastatakse detailplaneeringute ja ehitiste hoonete ja rajatiste infosüsteem.  Korrastatakse ehitisregistri andmeid (01.01.2016)  Tehakse tõmbekeskuse põhimõtetest ning inimeste liikumisest lähtuvad piiride korrigeerimise ettepanekud naaberomavalitsustele.  Ammendatud karjäärialad planeeritakse puhkealadeks.  Rajatakse juurde lautrikohti.  Planeeritakse ning projekteeritakse kantide keskused.  Korraldatakse Tabasalu tennisehalli ala käikuandmine.  Rajatakse Tabasallu staadion.  Koostatakse Tabasalu jäähalli ala detailplaneering.  Koostatakse valla teede teemaplaneering (01.01.2012). 28   Detailplaneeringute menetlemisel arvestatakse perspektiivse Haabersti ja Tabasalu vahelise elektritranspordi ühenduse koridoriga. (01.01.2015)  Säilitatakse ajalooliselt väljakujunenud juurdepääsuteid metsa ja mere äärde (01.01.2015) 2.3.2 Maakasutus ja maavarad Harku valla pindala on 159 km2. Harku valla maakasutusest on ca 14% haritav maa, 19% rohumaa, 35% mets, 6% õuemaa (1,56% ehitised), 25% muu maa (teed, karjäärid, rabad jne) ja 1 % vesi (siseveekogud). Maakatastris on registreeritud 12027 katastriüksust pindalaga 13132,98 ha, mis moodustab 83 % maafondist, 17% on reformimata riigimaa. Eraomandis on 61 %, riigimaad 38 %, munitsipaalmaad 1,4 % katastrisse kantud maast. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Valla territooriumi maakasutus on läbimõeldud ja lähtub pikaajalisest perspektiivist. Riigi strateegiliste varude piirkonda on rajatud rohepiirkonnad ja puhkealad. (01.01.2012) Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks on valla territooriumil asuvatele maadele määratud kindel omanik. Omavalitsus munitsipaliseerib need maad, mida on omavalitsustel oma funktsioonide tagamiseks vaja. Maa sihtotstarbe muutmise menetlemisel järgitakse üldplaneeringut ja detailplaneeringuid. Kandikeskustes on piisavalt maad avalike teenuste osutamiseks. Vald omab aktuaalset teavet oma territooriumil asuvatest ja kättesaadavatest maavaradest. Harku valla territooriumil ei soodustata kaevandamistegevust ning kaevandamispiirkondadesse eelistatakse rajada rohe- ja looduskaitsealad. (01.01.2012; 01.01.2013). Olulisemad tegevused:  Kaardistatakse ettevõtluspiirkonnad ning kajastatakse need üldplaneeringus.  Kaardistatakse reformimata maad ning riigile tehakse vallale vajalike maade osas munitsipaliseerimistaotlus. (01.01.2013)  Kaardistatakse vajalike sotsiaalmaade asukohad.  Koostatakse teemaplaneering Harku karjääri kaevandatud aladele.  Ei soosita uute turbatootmiskohtade avamist.  Avaliku juurdepääsu planeerimine veekogude kallasradadele. (01.01.2013) (01.01.2012; 01.01.2013) 29 2.4 INFRASTRUKTUUR JA KESKKONNAKAITSE Peatükk käsitleb järgmiseid valdkondi: vesi, kanalisatsioon, sadevesi, energia, teed, tänavad, transpordikorraldus, ühistransport, keskkonnakaitse, heakord ja jäätmekäitlus. 2.4.1 Vesi, kanalisatsioon, sadevesi Harku vald on jaotatud kolmeks vee-ettevõtja piirkonnaks. Harku aleviku ja Harku valla idaosa vee-ettevõtja piirkonnas on vee-ettevõtjaks Harku vallavolikogu poolt määranud AS Tallinna Vesi. OÜ Strantum tegutseb vee-ettevõtjana Harku valla põhja-, lõuna- ja lääneosa vee-ettevõtja piirkonnas. I. Harku aleviku vee-ettevõtja piirkonna kõik ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni trassid on vastava halduslepinguga üleantud opereerimiseks AS-le Tallinna Vesi. Ühtse süsteemiga on liitmata nn pargitagune elupiirkond (Heina, Õle, Paju, Kalju tänavate piirkond), mis nõuab olulisi investeeringuid. Elupiirkonna trassid on tehniliselt halvas seisus ja esineb häireid pole ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse osutamisel. On asutud planeerima asula ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni trasside remontöid. II. Harkujärve vee-ettevõtja piirkonnas on osa Harku vallale kuuluvaid rajatisi AS-le Tallinna Vesi opereerimiseks üleandmata, kuna on lahendamata trasside kasutusõigused ja puudub võimalus viia antud trassid tehniliselt seisukorda, mis võimaldaks üleandmise, AS-le Tallinna Vesi. Lahenduste otsimine jätkub. Antud piirkonna suureks probleemiks on suur hulk mahajäätud elupiirkondade arendusi, kus arendaja pole ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni trasside ehitust lõpetanud või on trassid kasutusloata ja vallale üleandmata ning ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni teenuse osutamine piirkonnas sisuliselt ei toimi. Piirkonnas on lahendamata sadevee rajatiste süsteemne hooldamine kuna süsteemid on vallale üleandmata arendajate poolt. III. Harku valla põhja-, lõuna- ja lääneosa vee-ettevõtja piirkonnas OÜ Strantum jätkas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniteenuste osutamist Tabasalu alevikus, Murastes, Väänas, Kasevälja elurajoonis Suurupis, Türisalus, Vääna-Jõesuus ja Kumna külas. Klientide arv seisuga 31.12.2011 oli 1023, neist eramuid 881, korterelamuid 73 (1358 korterit) ning juriidilisi isikuid 69. Osutatud teenus jagunes – eraisikud 82% ning juriidilised isikud 18% Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni rajatised kogu Harku valla põhja-, lõuna- ja lääneosa vee- ettevõtja piirkonnas vajavad uuendamist ja põhjaliku remonti, mis tagaks nende vastavuse Euroopa Liidu asulavee direktiividele. Piirkonna probleemiks on hulk mahajäätud elupiirkondade arendusi, kus arendaja pole ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni trasside ehitust lõpetanud või on trassid kasutusloata ja vallale üleandmata. 30 Tagamaks piirkonnas ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni teenuste arengu on asutud teostama: 1. Kõrgemäe tee ja Tilgu tee ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajamist: 2011. aastal rajati SA KIK kaasfinantseerimisel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni torustikud Rannamõisa külas asuvale Kõrgemäe, Tilgu ja Allika teedele. Projekti raames rajati 2,2km veevarustuse ja kanalisatsioonitorustikku, üks reovee ülepumpla, üks survetõstepumpla ning liitumispunktid 50 kinnistule. Rajatud torustik on eelvooluks Rannamõisa küla lääneosale ning Ilmandu küla põhjaosale. 2. Meriküla reoveepuhasti rekonstrueerimist: Septembris 2011 esitati abitaotlus Läänemere tegevuskava sihtfondi (Baltic Sea Actionplan Fund ehk BSAP) Meriküla reoveepuhasti rekonstrueerimisprojekti ja ehitust ettevalmistavate tegevuste finantseerimiseks. Novembris 2011 saadi taotlusele positiivne vastus ning sõlmiti leping BSAP fondihalduri Põhjamaade Investeerimispangaga (NordicInvestment Bank). Reoveepuhasti projekt valmib plaanide kohaselt 2012. aasta lõpuks. Projekti alusel on planeeritud rahastustaotluse esitamine SA-le KIK. Projekti realiseerimine loob eeldused Muraste küla põhjaosa ÜVK projekti käivitamiseks, mis omakorda tagaks piirkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamise. 3. Türisalu küla Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt: 2012. aastal jätkub Türisalu veemajandusprojekti elluviimine koostöös AS-ga Lahevesi ning projekti kaasfinantseerijaga SA KIK. Projekt on planeeritud ellu viia 2012-2013 aastatel. 4. Rannamõisa keskasula veemajandusprojekt: Augustis 2011 esitas OÜ Strantum SA-le KIK Rannamõisa keskasula veemajandusprojekti finantseerimistaotluse. Tegemist on endiste aiandusühistute piirkonnaga, millel puudub nõuetekohane ühisveevärk ja kanalisatsioon. Projekti raames on planeeritud rajada 1,9 km veevarustuse ja kanalisatsioonitorustikku, millega tagatakse liitumisvõimalus 65-le kinnistule. Paraku esines esitatud taotluses puuduseid, mille kõrvaldamine SA KIK poolt antud tähtaja jooksul ei olnud võimalik ning seetõttu lükati taotlus tagasi. Uus taotlus esitatakse märtsis 2012. Positiivse rahastus otsuse korral viiakse projekt ellu 2013. aasta lõpuks. 5. Vääna-Jõesuu ja Suurupi Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt. 2011. aastal jätkati Vääna-Jõesuu ja Suurupi külade ÜF veemajandusprojekti elluviimist. Viidi läbi Suurupi ja Vääna-Jõesuu torustike ning Suurupi reoveepuhasti projekteerimishanked, mille tulemusena sõlmiti kolm projekteerimislepingut AS –ga Infragate Eesti. Samuti viidi läbi ühe veepumpla ja kolme puurkaev-pumpla projekteerimis-ehitushange, millega seotud leping on planeeritud sõlmida 2012 aasta esimesel poolaastal. Sõlmiti omanikujärelevalve ja FIDIC inseneri teenuste leping OÜ-ga Watercom. Kogu veemajandusprojekti eelarveks on 24 milj. eurot ning ehitustöödega on 31 planeeritud alustada 2012. teisel poolaastal. Projekti lõpptähtajaks on 2014. aasta lõpp, mis kindlustaks kuni 3500 kinnistu liitumise ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga piirkonnas. 6. Vääna asula veeprojekti käigus on plaanitud aastatel 2012 –2017 uuendada kogu küla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni rajatised. 2012. aastal korraldatakse piirkonna veehaarde projekteerimine. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Igale tiheasustusalal ja tiheasustusala vahetus läheduses asuvas hajaasumis elavale leibkonnale on tagatud kvaliteedinõuetele vastav ühisvee ja –kanalisatsiooni teenus. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks keskendutakse ühisveevärgist kasutatava joogivee ja reovee puhastamise kvaliteedinäitajate nõuetega vastavusse viimisele. Olemasolevates elamupiirkondades arendatakse ja renoveeritakse ÜVK võrke. Uutes arenduspiirkondades antakse ühisvee ja -kanalisatsiooni rajamise ainuõigus piirkonna vee-ettevõtjale ning rajamist finantseeritakse arendajate poolt tasutavatest liitumistasudest. Teostakse kontrolli olemasolevate reovee kogumismahutite üle põhja- ja pinnavee reostuse ärahoidmiseks. Tagatakse sadevee süsteemide väljaehitamine ja korrashoid. (01.01.2012) Olulisemad tegevused:  Kehtestatakse üldplaneeringule vastav uuendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arengukava.  Jätkatakse trasside ehitust vastavalt ÜVK arengukavale.  Viiakse lõpule Vääna-Jõesuu, Suurupi ja Viti ning Türisalu Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojektid.  Töötatakse välja kava ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kasulikkuse teavitamisest ning liitumise finantsiliseks kergendamiseks valla elanikele.  Koostatakse sadevee arengukava ja sadevee süsteemide korrastamise kava.  Koostatakse eksperthinnang piirkondlike põhjaveevarude ümberjaotamise kohta. (01.01.2012) 32 2.4.2 Energia ja side Harku vallas on tsentraalne kaugküte kasutusel Tabasalu ja Harku alevikus ning Harkujärve ja Türisalu külas. Kuna senised kaugküttesüsteemid Harku alevikus, Harkujärve ja Türisalu külas on rajatud ca 40 aastat tagasi, on need paljuski amortiseerunud ning soojakaod suured. Tänaseks on Tabasalu aleviku kaugküttevõrgust kaks kolmandiku rekonstrueeritud. Torustiku rekonstrueerimistööd jätkuvad. Edaspidi on vajalik uuendada Harku ja Murru vangla katlamaja seadmeid ja Harku aleviku, Harkujärve ja Türisalu küla asula torustik. Aktiivselt tuleb tegeleda soojatarbijate informeerimisega energiasäästu võimalustest. Seni läbi viidud uuringud on näidanud, et soojustatud korruselamutes on soojustamise tulemusel soojatarve vähenenud kuni 50%. Seetõttu on otstarbekas panustada energiasäästualasesse teavitustöösse ja uuringutesse. Gaasiga varustavad Harku valda Eesti Gaas ja AS Gaasienergia. Sidevarustust AS Elion Ettevõtted ja Harkujärvel ning Tiskre külas T-Telefon. Elektrivarustuse töökindluse parandamiseks on OÜ Jaotusvõrk teinud suuri investeeringuid madal- ja keskpinge paljasjuhtmete asendamiseks maakaablitega ning amortiseerunud alajaamade asendamisel uute kaasaegsete alajaamadega ja see jätkub ka järgnevatel aastatel. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Valda arendatakse energiasäästlikult. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks vähendatakse soojakadusid ja tehakse pidevat teavitustööd säästlike energiakasutusviiside osas elanikele, vallaasutustele ja ettevõtetele. Trasside rajamisel kasutatakse ”üheaegse kaevamise” põhimõtet (vesi, kanal, elekter, madalpinge, gaas). Uute arenduste puhul asulatesse lubatakse vaid maakaabelliine. Olulisemad tegevused:  Koostatakse energiasäästukava.  Tabasallu rajatakse koostootmisjaam.  Koostatakse tegevuskava Harku katlamaja töö järjepidevuse hoidmiseks (juhuks, kui Harku vangla kolib ära).  Tehakse teavitustööd elektrienergia säästlikust tarbimisest.  Tehakse tööd interneti ühenduskiiruste suurendamiseks elamupiirkondades. (01.01.2012) 33 2.4.3 Teed, tänavad ja valgustus Riigimaanteed Valla tähtsaimateks transpordiühendusteks on riigi põhimaantee Tallinn-Paldiski, mille remont ja ehitus Harku valla territooriumil on maanteeameti teehoiukava järgi 2013. aastal. Ühtegi tugimaanteed Harku valda ei jää, kuid on mitu kõrvalmaanteed. Üheks olulisemaks kõrvalmaanteeks on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna, kuhu on plaanitud 2012. aastal välja ehitada ülekäigurajad Tabasalust kuni Murasteni ja fooridega reguleeritud Ranna tee ristmik ning Tiskresse ringtee. Harku-Rannamõisa rekonstrueerimine ja ehitus on plaanis 2013. aastal. Vald on veel teinud ettepanekud maanteeametile Kumna-Vääna, Suurupi tee, Kiia-Vääna-Viti, Vääna-Keila Joa ja Liikva Rannamõisa maanteede rekonstrueerimiseks ning jalgrattateede välja ehitamiseks. Harku valda läbivad järgmised riigimaanteed: Tee nimi Tee number Valingu-Jõgisoo 11117 Järvekalda tee 11182 Kumna tee 11188 Harku-Rannamõisa 11191 Kumna-Vääna 11193 Viti metsavahi tee 11389 Tallinn-Rannamõisa-Kloogranna 11390 Suurupi tee 11392 Laagri-Harku 11401 Kiia - Vääna-Viti 11410 Vääna-Keila Joa 11411 Liikva-Rannamõisa 11412 Tilgu tee 11414 Kohalikud teed Harku vallale kuuluvaid teid on 153 km, millest 80% on mustkattega teed ja 20% kruusakattega teed. Valla teede üldmahust on 40% heas ja 60% hetkel veel rahuldavas seisukorras. Lisaks vallale kuulvatele teedele hooldatakse lisaks ka 147 km era- ja reformimata riigiteid. Lähiaastail on vajalik teha kapitaalremondi või ümberehituste näol suuri investeeringuid kohalike teede sõidetavuse tagamiseks. Teehoiu korraldamise aluseks kohalikel teedel on Harku valla tegevuskava. Kergliiklusteed Harku valla kergliiklusteede võrgustiku kogupikkus on hetkel ca 24 km. 34 Ehitatud kergliiklusteed:  Klooga maantee äärde alates Tiskre ojast kuni Suurupi teeni (13,1 km);  Ranna tee äärde alates Klooga maanteest kuni Kooli tänavani (0,5 km);  Nooruse tänav äärde alates Klooga maanteest kuni Kooli tänavani (0,36 km);  Kooli tänava äärde alates Ranna teest kuni Vahtra teeni (0,72 km);  Vahtra tänava äärde alates Harku-Rannamõisa teest kuni Staadioni tänavani (0,47 km);  Sarapuu tänava äärde alates Ranna teest kuni Orava tänavani (0,7 km);  Kase tänava Promenaad alates Teenuste tänavast kuni Kooli tänavani (0,35 km);  Kiriku tee äärde alates Sütemetsa teest kuni Järvekalda teeni (1,33 km);  Järvekalda tee äärde alates Ventri teest kuni Paldiski maanteeni (1 km);  Pikk tänava äärde alates Instituudi teest kuni Klubi tänavani (0,24 km);  Instituudi tee äärde alates Paldiski maanteest kuni Uue tänavani (0,77 km);  Nurmiku tee äärde Uuelt tänavalt kuni Nurme teeni (0,43 km);  Pangapealse tee äärde alates Klooga maanteest kuni Kivi teeni (0,76 km);  Kolmiku täna äärde alates Klooga maanteest kuni Kivimaa teeni (0,35 km);  Kallaku tee äärde alates Klooga maanteest kuni Liivakivi teeni (0,88 km);  Muraste tee äärde alates Klooga maanteest kuni Rehe teeni (0,39 km);  Sütemetsa tee äärde Kiriku teest kuni Kalda tänavani (0,99 km);  Oja tee äärde Sütemetsa teest kuni Tammi teeni (0,6 km). Kavandatavate kergliiklusteede võrgustike kogupikkus on ligikaudu 27 km. Kavandatavad kergliiklusteed:  Klooga maantee äärde alates Suurupi teest kuni Luige teeni (4,8 km) o Kergliiklustee väljaehitamine Suurupi teest kuni Metsavahi teeni Vääna- Jõesuu külas o Kergliiklustee väljaehitamine Metsavahi teest kuni küla keskuseni  Kalda tänava äärde alates Metsa tänavast kuni Sütemetsa teeni (2,31 km) o Kalda ja Käo tänavate projekteerimine ja väljaehitamine koos kergliiklusteega o Kergliiklustee ehitamine Sütemetsa teest kuni Käo teeni  Tallinn-Paldiski maantee äärde alates Tutermaalt kuni Keilani (3,67 km)  Luige tee äärde alates Klooga maanteest kuni Liivaluite teeni (0,67 km)  Harku-Rannamõisa tee äärde 1. etapis alates Kloogaranna maanteest kuni Sütemetsa teeni (2,8 km) ja 2. etapis koostöös Saue vallaga alates Sütemetsa teest kuni Tallinn-Paldiski maanteeni (3 km) (01.01.2016)  Instituudi tee äärde alates Nurme teest kuni Saue valla piirini (1,47 km)  Tallinn-Paldiski maantee äärde alates Instituudi teest kuni Tähetorni teeni (0,81 km)  Sõrve tee äärde alates Klooga maanteest kuni Tuule teeni (1,81 km) o Sõrve tee kergliiklustee projekteerimine Klooga maanteest kuni Tuule teeni o Sõrve tee kergliiklustee väljaehitamine Klooga maanteest kuni Merihobu teeni o Sõrve tee kergliiklustee väljaehitamine Merihobu teest kuni Tuule teeni 35  Nõmme tee ja Tallinn-Tabasalu kergliiklustee vaheline ühendustee  Nõmme tee ja Kalda tänava vaheline kergliiklustee  Hobuseraua tee äärde alates Printsu teest kuni Kiriku teeni (1,45 km)  Türisalus Keila Joa tee äärne kergliiklustee (1,08 km) (01.01.2015)  Suurupi kergliiklustee (2 km) (01.01.2015)  Harkus Uue tn kergliiklustee rajamine koostöös Saue vallaga (01.01.2016) Üks olulisemaid kergliiklusteid Harku vallas on Klooga maantee ääres olev Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna kergliiklustee, mis on väga oluline liiklusohutuse seisukohast. Kavandatavatest kergliiklusteedest on olulise tähtsusega Kalda tänava äärde planeeritav tee, mis on ühenduseks Tabasalu ja Harkujärve vahel. Samuti on Tallinn-Paldiski maantee äärde ehitatavad kergliiklusteed, mis on oluliseks ühenduseks Harku valla ja Keila linna vahel. Liikluskorraldus Seoses uute teenimede määramisega on paigaldatud uute teede nimesildid Türisalu külas (aiandusühistute piirkonnas), Muraste külas (aiandusühistute piirkonnas), Rannamõisa külas, Viti külas (aiandusühistute piirkonnas), Suurupi külas (aiandusühistute piirkonnas) ja Harkujärve külas. Teenimesildid on paigaldamata Vääna- Jõesuus aiandusühistute piirkonnas, mis paigaldatakse 2012. aasta jooksul. Tänavavalgustus Tänavavalgustusliinide kogupikkus on 65,66 km, valgusteid on kokku 2418. Paljasjuhtmeid - 4,54 km 6,9 % Keerdkaabelliine - 21,46 km 32,7 % Maakaabelliine - 39,65 km 60,4 % Küla Liinide Paigaldatud kogupikkus valgusteid Tabasalu alevik 15,05 km 828 Ilmandu küla 1,89 km 49 Muraste küla 13,78 km 395 Suurupi küla 4,65 km 155 Sõrve küla 4,66 km 155 Tiskre küla 2,85 km 95 Vääna küla 2,64 km 88. Kumna küla 2,1 km 70 Tutermaa küla 1,15 km 24 36 Harkujärve küla 4,56 km 152 Vahi küla 1,04 km 28 Laabi küla 0,21 km 7 Liikva küla 0,69 km 23 Rannamõisa küla 3, 82 km 127 Harku alevik 4,62 km 156 Türisalu küla 1,98 km 66 Valgustatud kergliiklusteid on vallas 24,0 km. 2012. aastal pikeneb energiasäästu põhimõtetel ehitatud tänavavalgustusvõrk 3,4 km võrra. Kasutatud on ka väikese valgusviljakusega võimsaid valgusallikaid. Uued tänavavalgustusliinid, mille ehitus algas koos teede rekonstrueerimisega 2008. aastal, on ehitatud energiasäästupõhimõtetel. Aastate jooksul on tänavavalgustusliinide energiakulu vähendamiseks vahetatud vanad valgustid uute vastu, kasutatakse suurema valgusviljakusega ja väiksema võimsusega valgusallikaid. Tänavavalgustusvõrgu energiasäästu tagamiseks tuleb jätkuvalt investeerida vanade liinide rekonstrueerimisse vastavalt energiasäästu kavale. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Vallas on teedevõrgustik ja liiklussõlmed, mis tagavad elanike sujuva ühenduse tõmbekeskustega. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks ühendatakse kandid omavahel teedega, mis võimaldavad kergliiklust (sh kergliiklusteed ja teedelaiendused kergliikluseks). Omanikke teavitatakse teeseisundi nõuetest ning nõutakse teede hooldamist, avalike teede osas sõlmitakse hoolduslepinguid. Valla liikluskorraldusel peetakse silmas, et see tagab sujuva logistika, mis on suunatud elanike vajadusele ja toetab ettevõtlust. Vald eelistab kruusateede katmist tolmuvaba kattega. Kõik valla teed on seotud kindla omanikuga ja vallal on omanikega korrashoiu- ja kasutuslepingud. (01.01.2012) Olulisemad tegevused:  Korrastatakse valla territooriumil asuvate teede omand.  Planeeritakse perspektiivsed trassid ja transpordikoridorid.  Harku vallale on oluline, et riik planeeriks Tabasalu lõunapoolse möödasõidu transpordikoridori. (01.01.2013)  Harku vallale on oluline, et riik rekonstrueeriks Harku-Rannamõisa tee. (01.01.2013) 37   Harku vallale on oluline, et riik ehitaks välja Tammi tee Harku-Rannamõisa teest Tähetorni ristmikuni. (01.01.2013)  Harku vallale on oluline Tabasalu-Juuliku tee väljaehitamine koostöös Maanteeametiga. (01.01.2013)  Harku vallale on oluline, et rekonstrueeritaks Haabersti ringristmik. (01.01.2014)  Ehitatakse välja külateed.  Valgustatakse külakeskused ja liiklusriskipiirkonnad.  Luuakse olukord, kus teehoiu eest vastutab piirkonnas üks litsentseeritud organisatsioon, kellel on õigus delegeerida teepuhastustegevusi.  Valla teed ja tänavad sildistatakse ühtsete reeglite alusel.  Leitakse lahendus avalike supluskohtade läheduses parkimiseks.  Korraldatakse valgus- ja mürareostuse alast teavitustööd koostöös kodanikeühendustega. (01.01.2012)  Piiratakse raskeveokite transiitliiklust läbi elamurajoonide tänavate. (01.01.2013) 2.4.4 Ühistransport Ühistransporti korraldab valla piires Harjumaa Ühistranspordikeskus. Tallinna-suunaline ühistransport liigub mööda Tallinn- Rannamõisa- Klooga ja Tallinn- Keila maanteed, mis toimib hästi. Veo tihedus on optimaalne ja sõiduplaanidest kinnipidamine hea. Põhimureks on ühistranspordiühenduse puudulikkus valla keskuse Tabasalu ja Vääna ning Kumna külade vahel. Samuti on vajab edasi arendamist 2011. aastal käivitatud ühtne piletisüsteem Tallinna linnaga. Valla siseliinid on välja kasvanud endistest õpilasliinidest ja põhimarsruudid pole eelnenud aastatel oluliselt muutunud. Siseliinide osas on probleemiks väljumiste sõltuvus kooli algus- ja lõpuaegadest ning osade liinide liigne pikkus ja täituvus. On tekkinud vajadus ülal-nimetud liinide tükeldamise järele, mis võimaldaks lisada sõiduplaani uued elupiirkonnad, Kallaku teel, Ilmandu külas ja Vahi külas. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Ühistranspordiliiklusega on tagatud ühendused tõmbekeskustega valla sees ja väljaspool. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks tehakse tihedat koostööd Harjumaa Ühistranspordikeskusega ning osaletakse selle juhtimises. Bussiliinid on korraldatud nii, et need tagavad elanikele ühendused tõmbekeskustega. (01.01.2012) 38 Olulisemad tegevused:  Täiustatakse Tallinna ja kandikeskuste vahelist ühistranspordiühendust  Osaletakse aktiivselt Tallinna ja Harjumaa ühtse piletisüsteemi juurutamisel ja liinivõrgu planeerimisel.  Planeeritakse ühistranspordi terminali asukoht ning „Pargi ja reisi“ süsteem.  Avatakse vallasisesed ühistranspordiliinid, mis ühendavad Harkut ja Harkujärvet vallakeskusega.  Säilitatakse Tallinna poolt tulev potentsiaalne elektritranspordi koridor. (01.01.2012) 39 2.4.5 Keskkonnakaitse, heakord ja jäätmekäitlus Harku vallas asuvad järgmised kaitstavad loodusobjektid:  Kaitsealad: Muraste looduskaitseala, Suurupi looduskaitseala, Naage maastikukaitseala, Rannamõisa maastikukaitseala, Türisalu maastikukaitseala ja Vääna maastikukaitseala.  Natura 2000 alad: Pakri hoiuala, Vääna hoiuala, Muraste loodusala, Naage loodusala, Ninamaa loodusala, Rannamõisa loodusala, Türisalu loodusala ja Vääna jõgi.  Kaitsealused pargid: Harku mõisa park, Kumna mõisa park, Muraste mõisa park, Viti mõisa park.  Püsielupaigad: Sõrve merikotka püsielupaik, Vatsal merikotka püsielupaik, Sõrvemetsa käpaliste püsielupaik, Tugamanni kanakulli püsielupaik, Vatsla kanakulli püsielupaik, Vääna kanakulli püsielupaik, Vääna-Jõesuu lehtkobartoriku püsielupaik, Vääna-Viti nahkhiirte püsielupaik.  Muud kaitsealused objektid: Pilladu tamm, Rabakivi tamm, Valingu tammik, Taru hiidrahn ja Taari hiidrahn, Tilgu koopad ja kivikülv. Harku vallale kuuluvate haljasalade hooldust teostatakse Tabasalus, Harkus, Harkujärvel, Kumnas ja Väänas. Samuti hooldatakse Türisalu panka ja Muraste vaateplatvormi ning suveperioodil Vääna-Jõesuu, Suurupi, Tilgu ja Tabasalu randa. Harku vallas toimub korraldatud jäätmevedu alates 01.04.2006. Teine korraldatud jäätmeveo periood on 01.06.2011 kuni 31.05.2014, mil jäätmeveo ainuõigust omab AS Veolia Keskkonnateenused. Korraldatud jäätmevedu rakendatakse segaolmejäätmetele, paberile ja kartongile, kompostitavatele biolagunevatele jäätmetele ja suurjäätmetele. Harku valla jäätmejaam asub Tabasalus Kooli tn 5a ja avati 15. august 2008. Jäätmejaam on avatud neljapäeviti ja reedeti kell 14-19 ning laupäeviti ja pühapäeviti kell 10-15, kokku 20 tundi nädalas. Jäätmejaamas korraldab jäätmete vastuvõttu ja äravedu ajavahemikul 15.08.2011 kuni 14.08.2013 AS Kesto. Jäätmejaamas võetakse eraisikutelt tasuta vastu: sõiduauto vanarehve (kuni 8 tükki), kompleksseid elektroonikaromusid, jääkõlisid ja õlifiltreid, õliseid pühkmematerjale, värvi-, liimi-, laki- ja lahustijäätmeid, elavhõbelampe, vanu ravimeid, kemikaale ja pestitsiidide jäätmeid, elavhõbekraadiklaase, patareisid ja akusid, vanapaberit ja pappi, segapakendeid, plastijäätmeid, vahtplasti, lehtklaasi, vanametalli, töötlemata puitu, sorteeritud ehitus- ja lammutusjäätmeid, kasutuskõlbuliku mööblit ja aia- ja pargijäätmeid (kuni 0,4 m3). Tasu eest võetakse vastu: suurjäätmeid, sorteerimata ehitusjäätmeid, aia- ja pargijäätmeid ja eterniiti. 2012. aastal võeti vastu Harku valla jäätmekava 2012-2016. 40 Maavaradest leidub Harku vallas lubjakivi ja turvast. Hetkel toimub turba tootmine Vääna turbatootmisalal, kus AS-ile Farve on väljastud maavara kaevandamise luba HRAM-32 kehtivusajaga kuni 28.06.2019. Turbamaardlad asuvad veel Muraste külas, kus on kohaliku tähtsusega Muraste aktiivne tarbevaru ja Harku alevikus, kus Harku metsas asub kohaliku tähtsusega Harku aktiivne reservvaru. Harku lubjakivimaardla on Harku valla territooriumil suuremas osas ammendunud ja alles olevale varule ei ole kaevandamisluba väljastatud. Ammendatud Harku lubjakivimaardla on rekultiveerimata ja seega on tegemist praktiliselt sihtotstarbeta, looduslikult rikutud maaalaga. Lubjakivi maardlaid asub veel Laabi külas, Rannamõisa külas, Liikva külas, Muraste ja Ilmandu külas. Rannamõisa külas asuva maardla uurimiseks on taotletud maavara uuringulubasid, mida Harku Vallavolikogu ei ole kooskõlastanud. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Valla arengul on lähtutud säästva arengu põhimõttest, looduskeskkonda ja loodusvarasid on kasutatud säästlikult ning looduslik mitmekesisus on säilinud. Valla territooriumil asuvad kaitsealused objektid ja kaitsealad on jätkuvalt kaitse all ning heas seisukorras. Valla avalikud territooriumid on heakorrastatud ning jäätmekäitlus on keskkonnasõbralik ja kaasaja nõuetele vastav. (01.01.2012) Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks lähtutakse planeerimisel säästva arengu põhimõtetest ning valla üldplaneeringu keskkonnamõjude strateegilisest hindamisest. Viiakse läbi teavitustööd keskkonnasõbralikust jäätmekäitlusest. Valla elanikele on tagatud liigiti kogutud jäätmete vastuvõtt. Vald teeb heakorrastuse ja jäätmekäitluse alal tihedat koostööd kodanikeühenduste ning teiste omavalitsustega. (01.01.2012) Olulisemad tegevused:  Taotletakse riigilt Sõrve looduskaitseala loomist.  Korraldatakse jäätmekäitluseeskirja täitmise kontroll koostöös kodanikeühendustega.  Osaletakse maakonna jäätmehoolduskeskuse loomisel ja arendamisel. (01.01.2013)  Tehakse jäätmekäitlusalast teavitustööd ning informeeritakse elanike jäätmete äraandmise võimalustest.  Korraldatakse ohtlike jäätmete käitlemist.  Korraldatakse elektroonikajäätmete kogumine.  Likvideeritakse omavolilised prügimäed.  Korraldatakse prügimajanduse teabepäevi.  Nõutakse maaomanikelt neile kuuluvate alade korrastamist ning töötatakse välja süsteem kogukondade informeerimiseks heakorra seire tulemustest. 41   Heakorra tagamisel tehakse koostööd kodanikeühendustega. (01.01.2013)  Toetatakse heakorrakuu läbiviimist.  Hoitakse korras pargid ja haljasalad.  Hoitakse korras kergliiklusteede ja maantee vaheline ala.  Rekonstrueeritakse Vääna mõisapark.  Mittetulundusühingu eestvedamisel korrastatakse ning taastatakse Muraste mõisa park erinevate investeeringu-projektide kaudu. (01.01.2013)  Korraldatakse kandikeskuste haljastuse pidev hooldus.  Viiakse ellu keskkonnahoiualane õppeprogramm valla haridusasutustes.  Teavitatakse valla elanikke keskkonnahoiu projektidest ja –võimalustest.  Tehakse teavitustööd loodussõbralikkusest ja säästvatest eluviisidest.  Osaletakse keskkonnakaitse alastes projektides.  Koostöös kodanikeühendustega korrastatakse valla avalikud ujumiskohad ning miljööväärtuslikud avalikud rannaalad. (01.01.2012) 2.4.6 Elamu- ja kommunaalmajandus Strateegiline eesmärk: Vallal on kantides elanike teenindamiseks vajalikud ruumid. Strateegia: Vallal on oma munitsipaalelamufond. Olulisemad tegevused:  Koostatakse munitsipaalelamumajanduskava.  Soetatakse vajalikud sotsiaalsed elamispinnad.  Vääna-Jõesuu rannahoone ehitus. (01.01.2012) 42 2.5 ETTEVÕTLIKKUS JA KOOSTÖÖ Peatükk käsitleb järgmiseid valdkondi: turism, ettevõtlus, külaliikumine ja kodanikuühiskonna arendamine, koostöö omavalitsustega Eestis ja välismaal. 2.5.1 Turism Strateegiline eesmärk: Säästva arengu põhimõtetest lähtuv turismi- ja puhkemajandus annab olulise panuse valla majandusstruktuuri tugevdamisse. (01.01.2012) Strateegia: Vallale luuakse omanäoline imago, mis paelub turiste nii Eesti teistest piirkondadest kui ka välisriikidest. (01.01.2012) Olulisemad tegevused:  Vääna-Jõesuu rannaala väljaarendamine turismi ja puhke piirkonnaks koos vajaliku infrastruktuuri ehitamisega  Tilgu sadama ala arendustegevus  Ranna Speedway taasrajamine  Suurupi tuletornide avamine külastajatele ja Suurupi ülemise tuletorni muuseum-külakeskuse ja selle parkla ehitus (01.01.2015)  Matkaautode parkla rajamine koostöös RMKga  Peeter Suure merekindluse ajaloo jäädvustamisega seotud tegevus  Vald toetab uuenduslikke algatusi keskkonnasõbraliku loodus- ja kultuuriturismi väljaarendamisel. (01.01.2012; 01.01.2013;01.01.2014; 01.01.2015) 2.5.2 Ettevõtlus Valla peamised tööandjad on kaubandus- ja tööstusettevõtted. Tegeldakse puidu- ja metallitööde, ehitus- ja remonditööde, kinnisvarahalduse, veonduse, aiakujunduse, toitlustamise ja muude teenindusaladega. Laabi külas asunud endisesse lindlasse on rajatud alkoholitööstus (Altia Eesti AS). Harkujärvel tegutseb istikukasvatus AS Plantex (Juhani Puukool), aiandusettevõte (Nurmiko) on ka Väänas. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Harku vallas on soodsad ettevõtlustingimused. 43 Strateegia: Strateegilise eesmärgi täitmiseks vahetavad omavalitsus ja ettevõtjad regulaarselt infot, ettevõtjaid kaasatakse otsustusprotsessidesse ning neid teavitatakse elanike teenustevajadustest. Osaletakse investoritele suunatud teavitusprogrammides. Eelistatud ettevõtlusalad määratletakse valla üldplaneeringus. Olulisemad tegevused:  Kooliõpilastele ja töötutele korraldatakse koostöös kohalike ettevõtjatega valla ettevõtlust tutvustavaid tegevusi (nt: töövarjupäev, õpilasmalev, vabad töökohad suvevaheajal).  Ettevõtjatele antakse võimalus tutvustada kohalikke tooteid ja teenuseid valla üritustel. (01.01.2012)  Kogutakse perioodilist infot ettevõtjate probleemidest ja ootustest omavalitsuse suhtes ja teavitatakse ettevõtjaid valla huvidest.  Koostatakse informatsioonipakett põhjendustega, miks ettevõtja peaks Harku valda tulema.  Soodustatakse rannakalanduse ja kutselise kalapüügi võimaluste püsimajäämist vallas. (01.01.2012) (01.01.2013; 01.01.2015) 2.5.3 Kodanikualgatus Dialoog kogukonna ja vallavalitsuse vahel on väga oluline, sest ainult seotud osapooli kaasates ja neilt saadud sisendeid arvesse võttes on tõenäosus jõuda osapoolte vajadustele ja võimalustele vastava, tulemusliku kogukonna arendamiseni. See on tähtis, sest nagu iga üksik isik vajab oma tegevuste tulemuslikuks teostamiseks motivatsiooni, on see samuti ka kogukonnaga. Kogukonna üheks oluliseks motivaatoriks on kohaliku omavalitsuse poolne tunnustus. Harku Vallavalitsus ning Volikogu on tunnustanud järjepidevalt kaunite kodude rajajaid, gümnaasiumi lõpetajaid, parimaid õpilasi ja õpetajaid, tublisid sportlasi. Traditsiooniks on kujunenud vastsündinute vastuvõtt, mil iga uus ilmakodanik saab mälestuseks oma hõbelusika. Harku valla külad on moodustanud aktiivselt küla- ja kandipõhiseid seltse. Aktiivseimad on:  Adra Külaselts MTÜ  Alasniidu Selts MTÜ  Kasevälja Küla Selts MTÜ  Kumna Küla Selts MTÜ  Külade Edendamise Selts MTÜ  Muraste Külaselts MTÜ 44   Suurupi Selts MTÜ  Tutermaa Külaselts MTÜ  Türisalu Külaselts MTÜ  Vääna Jõesuu Külaselts MTÜ  Vääna Selts MTÜ Mitmed külaseltsid on koostanud oma piirkonna arengukavad. Arengukavade täiendamiseks ning uute koostamiseks saavad seltsid aluseks võtta „Harku valla kandi- ja külapõhiste arengukavade koostamise soovitused“. 22. novembril 2010 asutati Harku valla vabaühenduste ümarlaud, mis on kujunenud aktiivseks suhtlusvormiks külade ja vallavalitsuse vahel. Ümarlaud käib koos regulaarselt 1 kord kuus rotatsiooni korras erinevates külades. 2011. ja 2012. aastal oli ümarlaua eestvedajaks Muraste Külaselts. Probleemiks on konstruktiivse dialoogi puudumine valla ja endiste/praeguste aiandusühistute esindajate vahel. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Kodanikeühendused on aktiivselt kaasatud valla arendustegevusse. Kodanikualgatus on tunnustatud tegevus. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks informeeritakse ja koolitatakse regulaarselt kodanikeühendusi ja ühistuid aktuaalsetel teemadel. Kodanikeühendused ja ühistud kaasatakse otsustusprotsessi. Toetatakse ja tunnustatakse kodanikualgatust ja kodanikuühendusi. Toetatakse kandikeskuste tööd avalike teenuste osutamisel. Osaletakse Leader programmis. Kodanikeühenduste toetamise eesmärk on avaliku sektori ja kodanikuühenduste partnerlus saavutamaks kohaliku omavalitsuse strateegilisi eesmärke noorsootöö, kultuuri ja huvitegevuse korraldamisel. (01.01.2013) Toetatakse olemasolevate külakeskuste tegevust Vääna ja Kumna-Tutermaa kandis. Uued külakeskused arendatakse välja Muraste-Suurupi, Vääna-Jõesuu ja Harkujärve- Tiskre kandis koostöös kodanikeühendustega. Vastavalt vajadusele ja võimalustele toetatakse spordi- ja vabaaja veetmise rajatiste ning mänguväljakute ehitamist kõigis kandikeskustes. (01.01.2013; 01.01.2015) Olulisemad tegevused:  Tehakse koostööd kodanikuühendustega valla arenguks vajalike koostööprojektide läbiviimisel. (01.01.2011)  Viiakse regulaarselt läbi kodanikeühenduste ja –ühistute ümarlaudu.  Lisatakse kodanikeühenduste ja ühistute info valla kodulehele. 45   Töötatakse välja kodanikeühenduste toetamise ja toetuste sihipärase kasutamise järelevalve kord.  Koostatakse loetelu avalikest teenustest, mida võiksid osutada kodanikeühendused.  Koostatakse kodanikeühenduste ja ühistute andmebaas.  Tehakse teavitustööd kodanikeühenduste tegevustest vallasiseselt ja ka väljaspool valda.  Kodanikeühendustele jagatakse tasuta nõu baasnõustamise võimalustest.  Nelja Valla Koguga koostöös koolitatakse kodanikuühendusi vajalikel teemadel. 2.5.4 Valla juhtimine ja koostöö Harku valla strateegiliseks juhtimiseks ning valdkondade arendamise tõhustamiseks on koostatud mitmeid valdkondlikke arengukavasid:  Harku valla noorsootöö arengukava 2011-2016 (Harku Vallavolikogu 27.10.2011 määrus nr 18)  Harku valla Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava (Harku Vallavolikogu 28.02.2013 määrus nr 5)  Harku valla sademete- ja pinnavete ärajuhtimise perspektiivskeem  Harku valla jäätmekava 2012-2016 (Harku Vallavolikogu 29.03. 2012 määrus nr 3)  Harku valla turismi- ja puhkemajanduse arengukava 2004-2012 (Harku Vallavolikogu 22.04. 2004 määrus nr 5) Harku valla haridusasutuste arengukavad:  Tabasalu Lasteaed Tibutare arengukava 2012 – 2014 (Harku Vallavolikogu 26.01. 2012 otsus nr 2)  Tabasalu Teelahkme Lasteaia arengukava 2012-2014 (Harku Vallavolikogu 26.04. 2012 otsus nr 23)  Pangapealse Lasteaia arengukava 2012-2014 (Harku Vallavolikogu 29.12.2011 otsus nr 65)  Vääna Mõisakooli arengukava 2011-2014 (Harku Vallavolikogu 27.10.2011 otsus nr 50)  Alasniidu Lasteaia arengukava 2011-2014 (Harku Vallavolikogu 27.10.2011 otsus nr 51)  Tabasalu Ühisgümnaasiumi arengukava 2011-2013 (Harku Vallavolikogu 30.09.2011 otsus nr 45)  Harku Lasteaia arengukava 2012-2014 (Harku Vallavolikogu 30.09.2011 otsus nr 46) 46   Rannamõisa Lasteaia arengukava 2011-2013 (Harku Vallavolikogu 28.02.2011 otsus nr 6)  Harkujärve Põhikooli arengukava 2012-2014 (Harku Vallavolikogu 29.11.2012 otsus nr 90) Lisaks on külaseltsid koostatud kandi- ja külapõhiseid arengukavasid. Harku vallavalitsuse töö tõhustamiseks alustati 2011. aasta sügisel Euroopa Sotsiaalfondist rahastatavat projekti “Harku Vallavalitsuse kvaliteedijuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine”, mille eesmärgiks on töö- ja juhtimiskorraldus vastavusse viimine standardi ISO 9001:2008 nõuetega. (01.01.2013) Strateegiline eesmärk: Harku valla strateegiline arendamine toimub tasakaalustatult, koostöös kodanikeühenduste ja ettevõtjatega. Strateegia: Strateegilise eesmärgi saavutamiseks juhitakse Harku valla arenguid lähtuvalt demokraatia põhimõtetest. Kodanikeühendused ja ettevõtjad kaasatakse valla arengudokumentide väljatöötamisse. Elanikke teavitatakse elanikeregistrisse kandmise vajalikkusest. Regulaarselt ning võrreldavatel alustel teostatakse elu- ja ettevõtluskeskkonna analüüsi. Teenused, taotlused jm asjaajamine vallavalitsusega viiakse maksimaalselt üle e-põhiseks. (01.01.2012) Valla eelarve kulud ei ületa iga-aastaselt eelarve tulusid. Harku vallal on head suhted sihtrühmade-, valdkondlike- ja regionaalsete katusorganisatsioonidega nii Eestis kui ka väljaspool. Regulaarselt korraldatakse koostöös ettevõtjatega üritusi, kus valla ettevõtjad ja kodanikuühendused saavad tutvustada oma tooteid ja teenuseid. Koolilastele tutvustatakse valla ettevõtlust ja kodanikualgatuslikke ettevõtmisi. Omavalitsus loob keskkonna, kus kodanikeühendused ja ettevõtjad saavad teha koostööd. Olulisemad tegevused:  Koostatakse valla arengudokumentide koostamise juhend (sh. külaseltside, ühistute ja kantide arengukava koostamise põhimõtted, mis on seotud valla arengukavaga).  Omavalitsuse, kantide ja külade arengukavasid uuendatakse regulaarselt ja nende täitmist seiratakse.  Regulaarselt teostatakse elanike registrisse kandmise teavitustööd.  Luuakse elektrooniline menetluskeskkond valla ja kodaniku vaheliseks suhtluseks  Viiakse regulaarselt läbi valla elanike rahulolu-uuringut.  Osaletakse aktiivselt HOL, Linnade Liidu, EUREGIO, Nelja Valla Kogu, Lääne-Harju Kalandusühistu, Lastekaitseliidu, Loode-Eesti Geopargi ja Harjumaa Ühistranspordikeskuse töös. 47  Luuakse regulaarsed ja kasutoovad suhted omavalitsustega Eestis ja väljaspool Eestit.  Hoitakse sõprussuhteid ja korraldatakse kultuurivahetust sõprusvaldadega välismaal.  Kaasatakse ettevõtjaid ja kodanikeühendusi koostöösse teiste omavalitsustega.  Valla elanike seas viiakse läbi küsitlus, et selgitada välja elanikkonna suhtumine piiride korrigeerimise osas.  Korraldatakse valda tutvustavaid üritusi.  Uuringute läbiviimine seoses haldusreformiga. (01.01.2013) (01.01.2012). 48 III HARKU VALLA HETKEOLUKORRA KOKKUVÕTE Antud peatükis on välja toodud kolm kõige olulisemat teemat, mis on mõjutanud ning mõjutavad Harku valla võimekust vajaduste ja ideede realiseerimisel tulevikus: rahvastik, tööhõive ja majandus ning kohaliku omavalitsuse toimetulek. 1.1 Rahvastik Rahvastikuregistri järgi on Harku vallas 01.12.2011 seisuga registreeritud 12 712 elanikku. Tegelik elanikkond uuringute ja Vallavalitsuse andmetel on hinnanguliselt 15 000 elanikku. Seoses uuselamute ehitamisega on valda elama asunud uusi elanikke, kes ei ole ennast teatud põhjustel elanikeregistrisse kandnud. Samuti on üheks oluliseks põhjuseks suvilapiirkondade olemasolu, mida üha enam kasutatakse aastaringseks elamiseks. (01.01.2013) Harku lapsed lapsed tööealised eakad Rahvaarv Tabel 1. Harku valla vald 0-6 7-18 19-64 65-… kokku elanike arv 2000-2011 2000 427 962 3 366 588 5 343 1. jaanuar. Allikas: 2001 433 973 3 407 595 5 408 Rahvastikuregister, Harku Vallavalitsus. 2002 485 1 090 3 817 665 6 057 2003 547 1 265 4 357 716 6 885 2004 628 1 292 4 606 702 7 228 2005 711 1 339 4 925 775 7 750 2006 887 1 452 5 495 843 8 677 2007 1 077 1 541 5 992 891 9 501 2008 1 257 1 625 6 526 950 10 358 2009 1 413 1 640 6 994 1 011 11 058 2010 1 544 1 702 7 457 1 024 11 727 2011 1 403 1 861 8 057 1 391 12 712 (01.01.2013) Kõige suurem erinevus reaalselt vallas elavate inimeste ja registrisse kantud elanike vahel on Muraste-Suurupi, Tabasalu-Rannamõisa, Vääna-Jõesuu, Harkujärve-Tiskre ja Türisalu kantides. Peab arvestama, et suvilapiirkondades moodustavad elanikeregistrisse kandmata inimestest olulise osa pensioniealised inimesed. Seevastu uuselamu asumites domineerivad noored pered. Kantide lõikes protsentuaalselt on kõige enam kasvanud Muraste-Suurupi, Vääna-Jõesuu ja Türisalu kandid. 49  % 200 190 Joonis 1. Harku 185 kasv 2000-2005 % kasv 2005-2010 % valla kantide 175 154 elanike 150 protsentuaalne 125 muutus 2000- 106 100 2010. 74 Allikas: 75 65 Rahvastikuregister, 49 50 38 40 33 33 33 Harku Vallavalitsus. 25 2 0 3 0 Suurupi Vääna- Tabasalu Harku- Tutermaa Türisalu Vääna kant Harku kant kant Jõesuu kant Järve kant kant kant kant Vanusegruppide järgi on kõige suurem kasv toimunud 0-6 aastaste grupis keskmiselt 13 %, 7-18 aastaste grupis 5,9%, tööealiste seas 7,9%, eakate seas 5,5% aastas. Aastatel 2000-2010 on kogu elanikkonna juurdekasv olnud keskmiselt 8% aastas. Harku valla rahvastiku vanuselist koosseisu iseloomustab noorus ning elanikkond püsib tänu sisserändele noorena ka tulevikus. Loomulik iive on alates 2002. aastast olnud tugevalt positiivne. Kui sisseränne väheneb, kahaneb ka loomulik iive kuna peamine elanike juurdevool tuleb sisserändest. Samuti hakkavad iivet negatiivses suunas mõjutama Eesti üldised demograafilised trendid, kui sünnitusikka jõuavad 90-ndate väikesed sünnipõlvkonnad. Ülalpeetavate määr perioodil 2000-2010 on olnud keskmiselt 42,1%, mis võrdluses teiste maakonna omavalitsustega on väga hea näitaja. Demograafiline tööturu surveindeks (DTS) on aastate lõikes olnud keskmiselt 1,3, mis on väga positiivne trend Harku valla jaoks. Võrdluseks on teistes Harju maakonna omavalitsustes DTS olnud langeva trendiga. Vaid „kuldse ringi“ omavalitsustel on indeks alates 2007. aastast tõusnud, jäädes vahemikku 1,1-1,3. Tabel 2. Loomulik iive 2000-2009. Allikas: Statistikaamet, Harku Vallavalitsus. 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 Elussünnid 71 65 70 102 99 117 146 173 212 225 Surnud 56 66 40 61 66 57 79 53 61 74 Loomulik iive 15 -1 30 41 33 60 67 120 151 151 Järgnevate aastate jooksul rahvastiku juurdekasv jätkub, kuid mitte senises tempos. Vahe reaalselt vallas elavate inimeste ja registrisse kantud elanike vahel väheneb, sest elanikud saavad aru, et registris olemine annab neile olulisi eeliseid (eriti noortele peredele), samuti suurendab vald olulisel määral kulutusi teavitus- ja selgitustööks ning loob täiendavaid motivatsioonimehhanisme (maamaksuvabastus, registreerijate vahel loositavad auhinnad). Samas peab arvestama, et vahe reaalselt vallas elavate inimeste ja 50  registrisse kantud inimeste vahel jääb eksisteerima. Eriti soodustavad seda Tallinna motivatsioonipaketid linna elanikeregistrisse kantud inimestele. Olulist rolli etendavad siinjuures haridusteenus ning parkimistasu. Vallavalitsus prognoosib, et aastal 2020 elab rahvastikuregistri järgi vallas 16 800 inimest, tegelik elanike arv ulatub 18 000-ni. Tabel 3. Harku valla elanike prognoos 2020. Allikas: Harku Vallavalitsus 2010 2015 2020 Registrisse Tegelikult Registrisse Tegelikult Registrisse Tegelikult kantud vallas kantud vallas kantud vallas elavad elanikud elavad elanikud elavad elanikud inimesed inimesed inimesed 11 958 14 500 14 000 16 000 16 800 20 000 Kantide lõikes (tabel 4) on prognoositud, et järgmise 10 aasta jooksul kasvab enim Suurupi-Muraste kant (91%), Harkujärve kant (90%), Vääna-Jõesuu kant (63%) ning Türisalu kant (57%). Tabel 4. Rahvastiku prognoos kantide lõikes. Kandid/elanike arv 2010 2015 2020 Harku kant 659 670 670 Harkujärve-Tiskre kant 1352 1864 2574 Muraste-Suurupi kant 2207 3053 4233 Tabasalu-Rannamõisa kant 4554 4786 5030 Kumna-Tutermaa kant 656 656 656 Türisalu kant 576 720 903 Vääna kant 739 777 816 Vääna-Jõesuu kant 1150 1468 1873 1.2 Tööhõive ja majandus 2000. aastate algusest alanud kiire majanduskasv on inimeste ja kohalike omavalitsuste toimetulekut mõjutanud positiivselt, ent 2008. aastal alanud majanduskriis on toonud uued väljakutsed inimestele ning organisatsioonidele. Kui 2007. aasta viimases kvartalis oli Harju maakonna töötus 1,3% ehk töötus sisuliselt puudus, siis 2008. aasta viimasest kvartalist alates on töötus hüppeliselt kasvanud ning töötute maksimum jääb 2010. aasta I kvartali lõppu. Töötuse määr 2008-2010 on olnud 5-8% vahel, mis on Eesti keskmisega võrreldes kolmandiku võrra madalam. Tööhõive määr on 2009. aastal võrreldes 2008. aastaga kukkunud 6% tasemele. Statistiliselt töötute arv väheneb, tööhõive ei suurene, töökohti luuakse vähe ning lähiaastatel on töötuse vähendamine riigi ja omavalitsuste suurim väljakutse. 51  Tabel 4. Registreeritud töötud Harku vallas 2007-2010. Allikas: Töötukassa 31.0 28.0 31.0 30.0 31.0 30.0 31.0 31.0 30.0 31.1 30.1 1 2 3 4 5 6 7 8 9 0 1 2010 538 552 560 554 514 486 455 435 439 434 401 2009 174 214 278 308 340 374 398 431 465 495 516 2008 35 41 55 55 55 60 61 65 66 85 102 2007 28 33 30 25 23 29 28 29 27 28 25 Harku vallas on üle 1/3 töötavatest inimestest seotud igapäevaselt Tallinnaga, eriti suur pendelränne iseloomustab viimastel aastatel rajatud uusasumeid. Majandusbuumi aastatel 2005-2008 kasvas keskmine brutopalk Harju maakonnas keskmiselt 13,9 % aastas. Viimsi, Harku ja Rae valdade elanike keskmised palgad on maakonna tasemest püsinud 1,1-1,3 korda kõrgemad. 2009. ja 2010. aastat iseloomustab negatiivne palgakasv. Palgakasv lähitulevikus ei ole nii tormiline kui 2000-ndate aastate keskel. Harku valla positiivne trend peitub suhteliselt noores rahvastikus, mis tähendab, et tööturule siseneb rohkem inimesi kui sealt väljub ning maksukoormus jaguneb suurema hulga inimeste vahel, mille arvelt on omavalitsusel võimalik ellu viia vajalikke investeeringuid. Tabel 5. Brutopalga dünaamika. Allikas: Rahandusministeerium. 2005 2006 2007 2008 2009 2010 Harku vald 12 336 14 244 16 870 19 032 18 226 17 866 Harju maakond 9 582 11 170 13 490 15 477 14 718 14 269 Harku vallas on 2009. aasta seisuga 861 registreeritud ettevõtet. Tegevusalade võrdluses järgib Harku vald maakonna ettevõtluse struktuuri – domineerivad hulgi- ja jaekaubandus, kutse- ja tehnikaalane tegevus ning ehitus. Võrreldes 5 aasta taguse ajaga on ettevõtete üldarv 2 korda suurenenud ning ettevõtluse struktuur veidi muutunud: põllumajanduse osakaal on vähenenud; 6 korda rohkem on vaba aja teenuseid pakkuvaid ettevõtteid; 3,5 korda rohkem finants- ja kindlustusega tegelevaid firmasid ja 3 korda rohkem ehitusettevõtteid ning kutse- ja tehnikalase tegevuse valdkonna firmasid ja kinnisvarafirmasid. Väikene kasv on toimunud töötlevas tööstuses, hulgi-ja jaekaubanduses ning logistikas. Ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga mikroettevõtteid on 93%, väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid (10-249 töötajat) 6,6%, suurettevõtteid (üle 250 töötaja) 1%. 52 Tabel 6. Harku valla ettevõtlusstruktuur. Allikas: Äriregister 2010 Tegevusalad EMTAK koodi järgi 2009 Registreeritud ettevõtete arv Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont 193 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 151 Ehitus 119 Töötlev tööstus 65 Kinnisvaraalane tegevus 57 Veondus ja laondus 55 Info ja side 45 Haldus- ja abitegevused 44 Finants- ja kindlustustegevus 25 Muud teenindavad tegevused 25 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 20 Majutus ja toitlustus 17 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 16 Põllumajandus, metsamajandus, kalapüük 13 Haridus 12 Mäetööstus 3 Veevarustus; kanalisatsioon; jäätmekäitlus 1 Valla ettevõtjaid ühendav Harku Valla Ettevõtlusliit (HVEL) alustas oma tegevust 2009. aasta augustis. HVEL on partner kohalikule omavalitsusele ettevõtluse arendamise ja tööhõive suurendamise osas. 1.3 Kohaliku omavalitsuse toimetulek Rahandusministeeriumi kohaliku omavalitsuse raporti kohaselt olid 2009. aastal Harku valla finantsolukord ja arenguvõimalused head. Finantshinnangu osas on arvestatud peamiste komponentidena omafinantseerimise võimekust, võlakoormust, eelarve defitsiiti ja likviidsust. Negatiivseks saab lugeda valla suurt võlakoormust, mis 2009. aasta lõpu seisuga moodustas 65% puhastatud eelarvest. Hinnang arengule moodustub rahvaarvu, maksumaksjate osakaalu ning eelarve puhastulude komponentidest. Siin saab välja tuua tugevustena noore ja stabiilselt kasvava elanikkonna, kõrge arvestusliku tulu elaniku kohta ning kõrge omafinantseerimise võimekuse (indeks 1,28). See näitab KOV võimet ilma toetuseta hakkama saada. Kohalikel omavalitsustel on kõige olulisemaks tulubaasi komponendiks füüsilise isiku tulumaks (FIT). Harjumaal moodustab tulumaksu laekumine KOV eelarvete tuludest 51- 80%, Harku vallal on see näitaja 69,9%. Harku valda on alati iseloomustanud teistest valdadest kõrgem maksulaekumine. Tulumaksu laekumiselt ühe elaniku kohta on Harku 53 vald olnud aastate lõikes üleriigilises pingereas 2-3. kohal. 2010. aasta jaanuar-novembri põhjal oli FIT laekumine elaniku kohta Harku vallas 10 588 EEK (676 EUR). Harku vald on majanduskriisi perioodi maksulaekumiste kontekstis võrreldes teiste omavalitsustega suhteliselt hästi üle elanud. 2008-2009. aasta jaanuar-novembri võrdluses FIT laekumine Harju maakonna omavalitsustes vähenes keskmiselt 12,4 % (Harku vallas -6,5%) , 2009- 2010 võrdluses - 9% (Harku vallas - 0,3%). Maksumaksjate arv Harku vallas on kasvanud 2000-2007 keskmiselt 12,7 % aastas. 2008- 2010. aastal on maksumaksjate kasv pidurdunud, viimasel paaril aastal on arv olnud stabiilne või tõusnud pisut, hetkel on see ca 5400 inimest. Kõrvutades maksumaksjaid rahvastiku muutustega, siis elanikkond on 10 aasta lõikes kasvanud keskmiselt 8% aastas. Väga oluline aspekt KOV võimekuse osas on omavalitsuse elanikkonna ja maksumaksjate vaheline proportsioon, mis iseloomustab KOV finantsilist jätkusuutlikkust. Suhe 50% ja rohkem (maksumaksjate kasuks) on väga hea näitaja, kuid enamikel KOVidest jääb see siiski väiksemaks. Jooniselt 2 on näha, kuidas majandussurutis on korrigeerinud maksumaksjate proportsioone. Maksumaksjate osakaalu vähenemine seab suurema koormuse olemasolevatele maksumaksjatele, mistõttu mahukad investeeringud võivad lükkuda kaugemale tulevikku. Seega on kohaliku omavalitsuse jaoks oluline, et töötud leiaksid võimalikult kiiresti töö, mis toob eelarvesse tulusid. % 54,0 Joonis 2. Harju 2007 maakonna 2009 52,0 omavalitsuste 50,0 elanike ja maksumaksjate 48,0 proportsioon. Allikas: 46,0 Rahandus- 44,0 ministeerium, 2010. 42,0 40,0 a Sa L Ke e äh L u aL Ta L se ue u Lo L sa ku Pa n ila Pa aku ija u Ku ku si ue se e Ra li Ae issi m i tm Ra al iid llin rn u im Jõ ue ila i Ki isk di Ko Ke An Va Har i Sa Kõ ks rd as us m N Ke S gv Vi ld aa le el M 54 IV HARKU VALLA EELARVESTRATEEGIA AASTANI 2017 Sissejuhatus Eelarvestrateegia koostamise aluseks on Eesti Vabariigis kehtivad õigusaktid ja Harku valla arengukava aastani 2037. Arengukava on aluseks vallaeelarve prioriteetide määramisel ja paneb paika raamistiku tuleviku kujundamisel. Arengukavas püstitatud eesmärkide saavutamiseks on vajalik kindlustada tulubaasi stabiilsus ja jätkusuutlikkus ning Harku valla finantsiline iseseisvus. Eelarvestrateegia annab rahalised orientiirid valla võimalustest arengukavas kavandatud tegevuste realiseerimiseks. Strateegia on koostatud vastavalt kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadusele (edaspidi KOFS) neljaks eelseisvaks eelarveaastaks. Sellest seadusest tulenevalt rakendusid 1.jaanuarist 2012 uued sätted omavalitsuste eelarvete ülesehituses, eelarvestamise põhimõtetes, laenupoliitikas ja aastaaruannete esitamisel. Omavalitsustele (edaspidi KOV) tekkis esmakordselt kohustus mitmeaastaste eelarvete ehk strateegiate koostamiseks. Seadus kehtestas ka piirangud KOV-i ja selle arvestusüksuste netovõlakoormuse suurusele ja põhitegevustulemile ning näeb ette meetmed finantsdistsipliinist kinnipidamiseks ja menetlustoimingud raske finantsolukorra kõrvaldamiseks. KOFS muutis eelarve ülesehitust. See raskendab eelarvete võrreldavust varasemate aastate eelarvetega, kuid on läbipaistvam ja aitab paremini eraldada igapäevaseid kulutusi investeerimistegevusest. Selgemalt on võimalik eristada kohustuste võtmist ja nende tagasimaksmist. Alates 1.jaanuarist 2012 koosneb KOV eelarve põhitegevuse tuludest, põhitegevuse kuludest, investeerimistegevusest, finantseerimistegevusest ja likviidsete varade muutusest. Seadus võimaldab kasutada tekkepõhist või kassapõhist eelarvestamist. Harku Vallavalitsus kasutab kassapõhist eelarvestamist. Juhul, kui Eesti Vabariik läheb üle tekkepõhisele eelarvestamisele, teeb seda ka Harku Vallavalitsus. Käesoleva eelarvestrateegia ülesehituses on juhindutud KOFS-i põhimõtetest, kuid ei ole kasutatud sellest tulenevaid soovitusi. Tabelid on täidetud rahandusministeeriumi poolt esitatud vormide järgi. Eelarvestrateegia seiramiseks koostab vallavalitsus iga eelarveaasta lõppedes majandusaasta aruande, milles käsitletakse nii tegevuskava kui ka eelarve täitmist. Majandusaasta aruande kinnitab Harku Vallavolikogu. Jooksvalt koostatakse volikogu majanduskomisjonile ülevaateid tulude laekumisest ning eelarveliste vahendite kasutamisest. 55 Kohalikud omavalitsused võtsid eelarvestrateegia vastu esimest korda 2012. aasta sügisel. Harku vald on samuti võtnud vastu ühe strateegia ning käesolev on eelmisel aastal vastuvõetud strateegia korrektuur, mis on aluseks järgmiste aastate valla eelarvete koostamisel. 1. Sotsiaalmajandusliku keskkonna analüüs ja prognoos 1.1 Riigi tasand Lähiaastate majanduskasv või -langus sõltub sellest, kuidas laheneb euroala võlakriis. Majanduspoliitilistel otsustel on oluline roll tulevaste perioodide prognoosimisel. Seni Euroopa Liidu liikmesriikides rakendatud kärpekavad ning laenuintresside viimine nulli lähedale ei ole täiel määral andnud vajalikke tulemusi. Euroopa Komisjon ja Maailmapank ennustavad käesoleva majandusaasta kasvuks ligi 1% ja strateegiaperioodi lõpuks 1,5%. Eesti riigi majandusprognoosi on hinnatud kõrgemalt ja see jääb strateegiaperioodil vahemikku 2% kuni 3,6%. 2012. aastal oli Eesti majanduskasv kõrgem Euroopa keskmisest ja moodustas 3,2%. Riigi eelarvestrateegias 2014-2017 on välja toodud Vabariigi Valitsuse peamiste prioriteetidena valitsussektori eelarve ülejäägi saavutamine, positiivne iive, tootlikkuse suurendamine 73%-ni Euroopa keskmisest aastal 2015 ja 80%-ni aastal 2020, aastaks 2020 kriisieelse tööhõive taseme saavutamine ehk saavutada tööhõive vanusegrupis 20.-64. eluaastat 76%, põhihariduse või madalama haridusetasemega mitteõppivate noorte osakaalu vähendamine, tervena elatud eluea kasv ja kasvuhoonegaaside heitkoguste hoidmine 2010. aasta tasemel. Valitsussektori eelarvepositsiooni eesmärgid aastateks 2013 – 2017 on eelarveülejäägi suurendamine 1,0%-ni SKP-st 2016. aasta lõpuks, võlakoormuse vähendamine alates 2014. aastast viies selle 2017. aasta lõpuks 8,3%-ni SKP-st (2012. aastal oli 10,1% SKP-st), reservide suurenemine alates 2016. aastast. Samas on eesmärgiks maksukoormuse vähendamine 31,4%-ni SKPst 2017. aasta lõpuks. Maksukoormust vähendava mõjuga on 2013. aastal töötuskindlustusmakse vähendamine, samas koormust tõstva mõjuga alkoholi-ja tubakaaktsiisi tõus. Perioodil 2014 – 2017 vähendab maksukoormust kohustusliku kogumispensioni kõrgemad riigipoolsed sissemaksed omapoolsete maksetega jätkanuile ja tulumaksumäära langetamine 20%le alates 2015. aastast. Kõige suuremat kasvu riigieelarve tulude osas loodetakse sotsiaalmaksu laekumises tänu keskmise palga tõusule. Maksude laekumisele avaldab olulist mõju ka 2015. aastaks kavandatav tulumaksu määra langetamine 20%-ni, mis vähendab nii füüsilise kui ka juriidilise isiku tulumaksu laekumist. Maksutulude tõus on kavandatud aastatel 2014 – 2017 keskmiselt 5,6% aastas. Samas riigi tulude kasvu nähakse 2017. aastaks ette ca 1 395 mln eurot võrreldes 2013. aastaga ehk 18,1%. Kulude kasvu nähakse 2017. aasta lõpuks 1 070 mln eurot ehk 13,9% võrreldes 2013. aastaga. Suurima osatähtsuse riigieelarve kuludest moodustab sotsiaalsektor, mis 2017. aastaks ulatub 46%-ni kogu 56 kuludest. Investeerimistegevus väheneb sel perioodil oluliselt kuna Euroopa Liidu struktuurifondidest 2007 kuni 2013 eraldatud vahendid saavad kasutatud. Uuesti peaksid investeeringud kasvama alates 2015. aastast kui käivitub uus struktuurivahendite periood 2014 – 2020. 2012. aastal koostatud rahandusministeeriumi majandusprognoosi kohaselt peaksid majanduse põhinäitajad kasvama alljärgnevalt: Majanduse 2001- 2012 2013 2014 2015 2016 2017 põhinäitaja (%) 2011 SKP reaalkasv 3,8 3,6 3,0 3,6 3,5 3,5 3,5 SKP nominaalkasv 9,1 6,6 6,6 6,8 6,6 6,5 6,4 Tarbijahinnaindeks 4,1 3,9 3,4 2,8 2,8 2,8 2,7 Tööhõive kasv 0,6 2,5 0,3 0,4 0,0 0,0 0,0 Keskmine palk (€) 884 937 997 1 059 1 122 1 189 Palga reaalkasv 4,9 1,9 2,5 3,5 3,3 3,1 3,2 Allikas: Riigi eelarvestrateegia 2013-2017 1.2 Valla tasand Kohalikele omavalitsustele on pandud funktsioonid kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega (edaspidi KOKS). Sellest tulenevalt on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, ruumilist planeerimist, valla- või linnasisest ühistransporti ning valla teede ja linnatänavate korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Samuti on omavalitsuse ülesanne korraldada koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide ja huvikoolide, raamatukogude, rahvamajade, muuseumide, spordibaaside, turva- ja hooldekodude, tervishoiuasutuste ning teiste kohalike asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse omanduses. Nimetatud asutuste osas võidakse seadusega ette näha teatud kulude katmist kas riigieelarvest või muudest allikatest. Lisaks peab omavalitsus täitma ülesandeid, mis on talle pandud seadustega või mis ei ole antud kellegi teise korraldada. Kuidas neid olulisi ülesandeid ellu viiakse sõltub suurel määral sellest, kuidas korraldab enda tegevusi riik ja mis põhimõtetel eraldatakse vahendeid kohaliku elu korraldamiseks. Kui 2008. aastal kasvasid KOV põhitegevuse tulud 13,8% ja põhitegevuse kulud 17,5%, siis aastatel 2009-2010 oli enamik omavalitsusi sunnitud kärpima põhitegevuse kulusid ca 20%. Kulusid ei olnud võimalik 2008. aasta tasemel säilitada, kuna riiklike eelarvekärbetega koos vähendati omavalitsustele eraldatavat tulumaksu osa 11,93%-lt 11,4%-le. Selline eraldus kehtib ka 2012. aastal. Tulumaks on Harku valla kõige suurem tuluallikas moodustades ligi 80% kogu eelarve tuludest. 2013. aastast kehtima hakkava kodualuse maa maksuvabastuse kompenseerimiseks 57 kavandatakse eraldada brutopalgast omavalitsustele eraldatava tulumaksu osa suurendamist 2013. aastal 11,57%-ni ja 2014. aastal 11,6%-ni. Harku vald on üks suuremaid kohalikke omavalitsusi Eestis, kus 1. juuli 2013. a seisuga oli 12 948 elanikku. 2006 kuni 2010. aastani oli elanike aastane juurdekasv 630 kuni 927 elanikku aastas. 2011. aastal kasvas elanike arv 427 ja 2012. aastal 246 elaniku võrra. 2013. aasta I poolaastaga on elanike arv vähenenud 118 elaniku võrra. Harku valla elanikud on asustatud on 159,7 km2-l ja 23 asustatud üksuses. Harku valla eelarvestrateegia koostamisel on lähtutud varasemate aastate statistikast ja järgmistest seisukohtadest: 1) Elanike arvu mõõdukas kasv või olemasoleva taseme säilitamine; 2) Keskmise brutopalga kiirem tõus võrreldes riigi keskmisega; 3) SKP kasvab vastavalt rahandusministeeriumi prognoosile; 4) Riigi poolt sisse viidud muudatused maamaksuseaduses ei mõjuta oluliselt valla tulubaasi, kuna Harku valla elanikeregistris olevad elanikud olid juba varem vabastatud maamaksu tasumisest; 5) Uusi kohalikke makse vaadeldaval perioodil ei kehtestata (välja arvatud võimalik parkimistasu kehtestamine Vääna-Jõesuu rannapiirkonnas); 6) Vallale kuuluva osaühingu osakuid ei võõrandata; 7) Valla võlakoormuse hoidmine KOFS-iga kehtestatud lubatud piirides. 8) Vallale vajalike ja juba töös olevate investeeringute (ka struktuurifondide abil teostatavate) elluviimine; 9) Vallaasutuste (koolid, lasteaiad, noortekeskus) töötajate palga hoidmine elamisväärsel tasemel; 10) Stabiilsusreservi kogumine kuni 2% ulatuses põhitegevuse kuludest. 2. Tulubaasi ülevaade ja prognoos Eelarvestrateegias on põhitegevuse tuludena eraldi käsitletud maksude (tulumaks, maamaks) laekumise dünaamikat ja prognoosi ning eraldisi toetusfondist. Tulusid kaupade ja teenust müügist eraldi käsitletud ei ole, kuna need oluliselt ei muutu. Aastas laekub neid tulusid ca 1,1-1,2 mln eurot. Teiste tulude (reklaamimaks, muud maksutulud) tähtsus valla sissetulekutes on marginaalse tähtsusega. Harku valla tulubaas on aasta-aastalt kasvanud. Eelmine eelarvestrateegia nägi ette, et Harku valla 2013. aasta põhitegevuse tulud moodustavad 14,3 mln eurot, siis tegelikult võeti vastu eelarve põhitegevuse tulude mahuga 15,4 mln eurot. Aasta jooksul on koostatud üks lisaeelarve, mis eelarve mahtu ei kasvatanud ning saadud sihtotstarbelisi eraldisi kahe esimese kvartali jooksul määras, mis on kasvatanud 2013 .aasta eelarve põhitegevuse tulud 15,5 mln euroni. 58 2011. aastast kehtima hakanud maamaksuvabastus elanike registris olevatele elamumaa kinnistute omanikele valla tulusid oluliselt ei vähendanud. Kohalike maksude ja muude põhitegevuse tulude osakaal põhitegevuse tulude struktuuris on marginaalne. 2013. aasta eelarve põhitegevuse tuludest moodustavad maksud 82,2%, kaupade ja teenuste müük 6,9%, sihtotstarbelised eraldised 10,6% ja muud tulud 0,3%. 2.1 Tulumaks Füüsilise isiku tulumaksu prognoosimise aluseks on maksumaksjate arvukuse ja elanike keskmise sissetuleku näitajad. Tulumaksu laekumist mõjutavad ka muud elemendid, millest olulisim on omavalitsusele laekuva üksikisiku tulumaksu osa muutmine. 2014. aastast tõuseb see 11,6%-ni brutosissetulekust. Brutosissetulekuks loetakse palgatulu, juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasu, töövõtulepingu alusel makstavat töötasu, vanemahüvitist, töökaotusega seotud hüvitist ja muid tasusid. Elanike arvu ja maksumaksjate arvukuse analüüsimisel ja prognoosimisel on kasutatud rahandusministeeriumi aruandeid ja prognoose. Tulumaksu laekumise trendist Harku vallas anna ülevaate allolev graafik: 2011. aastal koostatud valla arengukavas aastani 2037 oli kavandatud 2012. aasta 1 .jaanuariks elanike arv 12 672, tegelikult oli Harku valla elanikeregistris sel ajal 12 820 elanikku. Tol ajal koostatud prognoosi kohaselt peaks 2013. aasta 1 .jaanuariks olema Harku vallas 13 089 elanikku. Tegelikult oli 1. jaanuaril 2013 aasta seisuga oli Harku valla 59 elanikeregistris 13 066 elanikku, mis näitab, et elanike arvu kasv on aeglustunud ja hakkab hoopiski vähenema. 1. juuli 2013. aasta seisuga elas Harku vallas 12 948 elanikku. 2011. aastal koostatud valla arengukava järgi peaks 2014.a 1. jaanuaril elama Harku vallas 13 529 elanikku. See prognoos ei täitu ja kuna maksumaksjate arv elanike arvust moodustab 48 – 49%, siis väheneb ka nende arvukus. Analüüs näitab, et elanike arvukuse vähenemine on tingitud Tabasalu ja Harku alevike ning Laabi küla elanike lahkumisest Tallinna linna. Peamiseks põhjuseks on Tallinnas 2013. aasta algusest käivitatud tasuta ühistranspordi osutamine elanikkonnale. Elanike aru vähenemisega on vähendatud Harku valla eelarvestrateegia uues versioonis tulumaksu laekumise prognoosi ja kasvutempot. Tulumaksu on laekunud Harku valla eelarvesse 2010. aastal 8,6 mln, 2011. aastal 9,5 mln ja 2012. aastal 10,6 mln eurot. 2013. aastaks on prognoositud 11,5 eurot. Keskmine kasvutempo nendel aastatel on 10 kuni 11% aastas. Uues eelarvestrateegia versioonis on arvestatud keskmiselt 4% kuni 5% kasvutempoga aastas. Kasvutemposid on vähendanud ka teised Tallinna lähiümbruse omavalitsused. 2014. aastaks on Harku valla eelarvestrateegias kavandatud tulumaksu laekumist 11,7 mln, 2015. aastaks 12,1 mln, 2016. aastaks 12,4 mln ja 2017. aastaks 12,6 mln eurot. Samas on täheldada keskmise sissetuleku suurenemist maksumaksja kohta, mis aitab siiski tulubaasil kasvada. Kui 2010. aastal oli Harku vallas keskmine sissetulek maksumaksja kohta 1 151 eurot, 2011. aastal 1 176 eurot, 2012. aastal 1 251 eurot, siis 2013. aasta jaanuarist maini 1 347 eurot. 2013. aastal on sissetulekuid deklareerinud 6 127 (jaanuar) kuni 6 165 (mai) maksumaksjat. Keskmise väljamakse suuruse üldisest trendist kuude lõikes Harku vallas annab ülevaate allolev graafik: 60 2.2 Maamaks Maamaks on riiklik maks, mis laekub täies ulatuses KOV eelarvesse. Alates 2013. aasta 1. jaanuarist vabastati maamaksu tasumisest kodualused kinnistud tihehoonestusalal 1500 m2 ja hajaasustusalal 2 ha ulatuses. Selle tulemusena omavalitsustele saamata jäänud tulu kompenseeris riik tulumaksu eraldise tõusuga. Harku vallas on olukord erinev võrreldes teiste omavalitsustega. See on tingitud maamaksu vabastuse sisseviimisest juba 2010. aastal. Maamaksu laekumine vallaeelarvesse peaks püsima stabiilne. Aastas peaks laekuma Harku valla eelarvesse maamaksu 1,234 mln eurot. Rahandusministeeriumi andmetel omavalitsustes maamaksu vabastuse mõju senisele laekumisele 0,8 – 0,9 kordne. 2013. aasta augustikuu seisuga on Harku vallas 11 737 kinnistut ja 13 172 maaomanikku, kellest juriidilisi isikuid on 852 ja füüsilisi isikuid 12 320. Maksustatavat maad kokku 151,46 km², millest üldise maksumäära kohaselt maksustavat maad on ca 88,5 km² ja maatulundusmaa maksumäära kohaselt ca 63 km². Maksuvaba maad on kokku 5,04 km², millest maatulundusmaa moodustab 0,13 km² ning muu sihtotstarbega maa 4,91 km². 2013. aasta I poolaastal on kompenseeritud Harku valla elanikele maamaksu 26 231,26 euro ulatuses. 2.3 Tasandusfond ja toetusfond Tasandusfondist Harku valla eelarvesse vahendeid ei eraldata. Toetusfondist eraldatakse omavalitsustele vahendeid õpetajatele palkade maksmiseks, koolilõuna eest tasumiseks, muudeks hariduskuludeks, toimetulekutoetuseks, sündide ja surmade registreerimise kulude hüvitamiseks ning sotsiaaltoetuste ja –teenuste osutamiseks. 2013. aastast eraldatakse ka maamaksuvabastuse rakendamise korralduse toetust. Hariduskulude vahendite eraldamisel omavalitsustele lähtutakse õpilaste arvust 10. novembri seisuga. Vahendite eraldamise arvutusmetoodikaga on võimalik tutvuda rahandusministeeriumi interneti kodulehel: http://www.fin.ee/tasandus-ja-toetusfond Koolilõuna vahendite eraldamiseks on kehtestatud arvestuslik maksumus ühe õpilase kohta 0,78 eurot ööpäevas. Seda eraldatakse vallaeelarvesse iga statsionaarses õppes põhiharidust omandava õpilase kohta 175 õppepäeva ulatuses. Muudeks hariduskuludeks eraldatakse vahendeid koolieelsete lasteasutuste õpetajate täiendkoolituseks, õpilaskodude, õppekirjanduse ja muude õppevahendite soetamise ja investeeringute toetuseks. Koolieelsete lasteasutuste õpetajate täiendkoolituseks eraldatakse 1% palgakulu mahust, investeeringuteks 23 eurot iga õpilase kohta ja õppevahendite soetamise toetuseks 57 eurot iga õpilase kohta. Toimetulekutoetuseks eraldatakse vahendeid etteantud valemi põhjal. Sündide ja surmade registreerimiseks eraldati 2013. aastal vahendeid 1,76 eurot 2012. aastal toimunud sünni või surma kohta. Sotsiaaltoetusteks ja –teenusteks vahendite 61 eraldamiseks kasutatakse samuti valemit. Nendeks otstarveteks Harku vallale eraldatavad vahendid omavad eelarve tuludes marginaalset osatähtsust. Teede korrashoiuks eraldatakse vahendeid kohalike maanteede ja tänavate pikkuse järgi. Andmed võetakse teeregistrist 1. jaanuari seisuga. Tasandusfondi arvestustes on kohalikud teed jaotatud katte järgi kõvakattega ja mitte-kõvakattega tänavateks ja maanteedeks. Lisaks kohaliku omavalitsuse üksusele kuuluvatele teedele võetakse arvesse vallavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel avalikuks kasutamiseks määratud erateed. Vastavalt teeseaduse § 5 lõikele 4 ja § 6 defineeritakse mõisted järgmiselt: kohalik maantee on kohaliku liikluse korraldamiseks rajatud maantee ja tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev rajatis, mis on ehitatud või kohandatud jalakäijate liiklemiseks. Kõvakattega teedena käsitletakse teid, mis on asfaltbetooni, tsementbetooni, mustkatte, tuhkkatte või muu sillutisega ning pinnatud kruusateed. Katteta tee on killustikuga kaetud tee, kruusatee või pinnasetee. Märkimata katteliigiga on katteta teed. Pikkuse arvestamisel on erinevate teetüüpide kohta kehtestatud järgmised osakaalud: kõvakattega tänavad 0,74, kõvakattega maanteed 0,26 ning mitte-kõvakattega maanteed ja tänavad 0,047. Harku valla eelarvestrateegias on toetuste osa arvestatud suhteliselt konservatiivselt ehk väikese kasvuga vaatamata sellele, et laste arv kasvab ja teede registrit korrastatakse. Teede korrashoiuks eraldatud vahendeid on võimalik suuremas summas taotleda, kui muuta näiteks Muraste ja Vääna-Jõesuu külad alevikeks või aleviteks. 3. Põhitegevuse kulude ülevaade ja prognoos Põhitegevuse kulud Harku valla eelarvestrateegias on 2014 – 2017 aastate lõikes arvestatud kasvuga, mis on lähedane tarbijahinna indeksi tõusuga. Indeksi muutumist on prognoositud sel perioodil 2,7 kuni 3,0%. Personalikulude kasv toimus 2013. aastal, kui arvestati vallaasutustele ja vallavalitsuse osakondadele vahendeid personalikuludeks ca 10% võrra rohkem kui 2012. aastal. Edaspidi on personalikulude kasv seotud tarbijahinna indeksi kasvuga. Majandamiskulude prognoosimisel on lähtutud tarbijahinnaindeksi kasvust kõikidel prognoositavatel aastatel. Mõnede valdkondade põhitegevuse kulusid on suurendatud rohkem. Põhitegevuse kuludes on arvestatud Vääna-Jõesuu kooli käiku andmisega 2013. aastal ja Muraste kooli käiku andmisega 2014. aastal. Põhitegevuse kuludest annab ülevaade allpool olev tabel: 62  2013 2014 2015 2016 2017 Põhitegevuse kulud 12 980 738 13 794 653 14 204 743 14 579 715 14 579 715 kokku Antavad toetused 813 891 838 170 861 359 875 197 875 197 tegevuskuludeks Muud tegevuskulud 12 166 847 12 956 483 13 343 384 13 704 518 13 704 518 sh personalikulud 6 032 065 6 351 608 6 541 230 6 724 384 6 724 384 sh majandamiskulud 6 080 490 6 439 875 6 634 154 6 803 134 6 803 134 sh muud kulud 54 292 165 000 168 000 177 000 177 000 Tabelist nähtub, et põhitegevuse kulude peamise osa moodustavad muud tegevuskulud, mis jagunevad peaaegu võrdsetes osades personalikuludeks ja majandamiskuludeks. Personalikulude kasvu on prognoosides arvestatud seoses allasutuste lisandumisega, palkade võimaliku korrigeerimisega ja allasutuste laienemisega. Majandamiskulud on seotud suures osas kommunaalkulude, sealhulgas elektrihinna ja teiste hindade üleüldise tõusuga. 4. Investeerimistegevus ja projektid Harku valla kõige suurem investeerimisprojekt Harku valla Ühtekuuluvusfondi veemajandusprojekt, mis esialgse ajakava järgi pidi realiseeruma 2015. aasta suvel, lõpetatakse eelduste kohaselt 2014. aasta kevadel. Projekti realiseerimiseks võttis Harku vald omaosaluse kulude katmiseks laenu kokku 6,2 mln eurot. Ühtekuuluvusfondist on eraldatud 36,4 mln eurot. Teiseks suuremaks investeerimisprojektiks, milles kaasati Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahendeid, on „Harjumaa kergliiklusteede võrgustiku rajamine“. Projekt on plaanis lõpetada 2014. suvel, kui valmib viimane lõik Tallinn – Vääna-Jõesuu kergliiklusteest. Harku valla omaosaluse suurus projektis sõltub sellest, kui palju rahalisi vahendeid jääb üle teiste kasusaajate projektidest. Praeguste arvutuste kohaselt võib see olemasolevast Harku valla jäägist 83,9 tuh eurot oluliselt suurem jääda ning Harku vallal on võimalik seda endale taotleda. Türisalu reoveekogumisala veemajandusprojekt, mida koordineerib Keila vald ning kasusaajaks on osaühing „Lahevesi“, realiseerub samuti kõigi eelduste kohaselt 2014. aasta alguses. 2014. aastal on kavas käiku anda Muraste koolihoone. See on kavas ehitada laenurahast. Koolihoone ehituse korraldamine on antud osaühingule Strantum, kes on läbi viinud ehitushanke. Ehituse maksumus on 2 589 400 eurot (ilma käibemaksuta). Kooli finantseeritakse 2013. aasta eelarvest 700 000 euroga, ülejäänud summa on arvestatud 2014. aasta eelarvesse. Lisaks tuleb kooli käikuandmiseks rajada mitmeid abistavaid infrastruktuure (sademeveetrass, vee-ja kanalisatsioonitrass, teed ja valgustus). 63 Koolihoone ehituse finantseerimiseks annab Harku vald osaühingule Strantum laenu ning hakkab hoonet nendelt rentima. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni valdkonna oluliseks projektiks, Meriküla reoveepuhasti rajamiseks, KIK Strantumile raha ei eraldanud ning see investeering lükatakse edasi. Arengukavas on määratletud lisaks ka mitmete teede väljaehitamine ja tänavalõikude valgustamine. Harku vald on esitanud rahastus taotluse Vääna Mõisakooli rekonstrueerimiseks Norra finantsmehhanismi vahenditest. Kui vahendid eraldatakse tuleb katta omaosalus ca 600 000 euro ulatuses, mis jaguneb 2014 ja 2015.aastate vahel. Investeerimistegevuse finantseerimisel lähtutakse käesolevast arengukavast, milles mitmete kavandatud objektide käikuandmine sõltub struktuurifondide abirahadest. Kui abirahasid ei ole võimalik saada, siis vallaeelarvest nende objektide finantseerimist ei toimu. Investeeringute võimalused sõltuvad valla eelarve vahenditest ja laenuvõtmise võimalustest. Kuna laenukoormuse ülempiir hakkab kätte jõudma ja laenukoormus jääb strateegia perioodiks kõrgeks, siis on laenu võtmise võimalus teiste suurte objektide finantseerimiseks vähetõenäoline. Investeerimistegevuses kajastatakse ka finantstulusid ja –kulusid. Finantstulud on intressid pangahoiuste deposiitidelt ning finantskulud on tagasimakstavate pangalaenude intressid. 5. Finantseerimistegevus Harku valla ja tütarettevõte laenulepingute arv on võrreldes eelmise eelarvestrateegiaga 3 lepingu võrra kasvanud ja 2013. aasta lõpul lisandub veel üks laenuleping. Harku vallal ja vallale kuuluval osaühingul Strantum on järgmised kehtivad laenulepingud: Investeering Kohustus Kohustuse võtja Tähtaeg Teelahkme Lasteaed liising Harku vald September 2017 Harku Keskus laen Strantum Oktoober 2017 Rannamõisa Lasteaed laen Strantum Detsember 2019 TÜG algklasside maja laen Strantum November 2020 Pangapealse Lasteaed laen Strantum Detsember 2037 Vääna-Jõesuu Kool laen Harku vald Detsember 2023 Vääna Tall-tõllakuur laen Harku vald Detsember 2023 Harku valla ÜF laen Harku vald, August 2033 veemajandusprojekt Strantum 64 Kui laenude tagasimaksmiseks kulus vallaeelarvest 2013. aastal 541 000 eurot, siis 2016. aastal moodustab laenude tagasimakse summa aastas ca 1,6 mln eurot. Samas ei suurene intressimaksed, kuna mitmed lepingud hakkavad lõppema ning seetõttu on intressid nende lepingute laenujääkidelt väiksemad. Jälgima peab netovõlakoormuse suurust, mis KOFS § 34 lg 3 järgi võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude kuuekordse vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude kogusummat. 6. Likviidsed varad Harku valla eelarvestrateegia on kavandanud likviidsete varade stabiilsust ning järk- järgulist suunamata jäägi suurendamist 2017. aastal 300 000 euroni, mis on ca 2% eelarve põhitegevuse kuludest. 7. Sõltuvad üksused Kohaliku omavalitsuse üksus loeb sõltuvaks üksuseks tema konsolideerimisgruppi kuuluvad sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud (edaspidi üksus) järgmisel juhul: 1) kui üksus on vastaval aastal saanud üle poole tuludest avaliku sektori üksuselt; või 2) kui üksus on vastaval aastal saanud üle 10% põhitegevuse tuludest toetusena ja rendituluna kohaliku omavalitsuse konsolideerimisgruppidesse kuuluvatelt üksustelt. Harku vallast sõltuvaks üksuseks on osaühing Strantum, mis on Harku valla omandis ning kellega koostöös on välja ehitatud mitu lasteaeda ja Tabasalu Ühisgümnaasiumi algklasside maja. Suure osa OÜ Strantum laenukoormuse tagatiseks on siduvad lepingud Harku Vallavalitsusega. Käesoleval ajal tasub Harku vald OÜ-le Strantum rendimakseid Harku Lasteaia, Rannamõisa Lasteaia, Pangapealse Lasteaia ja Tabasalu ÜG algklasside maja kasutamise eest. Harku valla ÜF veemajandusprojekti elluviimiseks ja omaosaluse katmiseks on OÜ-l Strantum vaja võtta laenu 541 737 eurot. Kindlasti on lähiaastatel vaja osaühingul käivet suurendada ja alustada teenuste osutamist elualadel, mille järgi varem ei ole vajadust olnud. 65 8. Kokkuvõte Harku valla finantsstrateegia täitmine annab vallale täiendavaid võimalusi investeeringu vajaduste realiseerimiseks. Eelarvestrateegia tugevusteks on elanike arvu kasvuga kaasnev tulubaasi suurenemine, senine eelarve stabiilne haldamine, oskus suuta majanduslanguse tingimustes ümber vajadused ja võimalused. Eelarvestrateegia nõrkusteks on tulubaasi liigne orienteeritus ainult ühele tuluallikale – tulumaksule ja pidev laenuvajadus. Stabiilse olukorra loomist rahaliste vahendite kasutamisel takistab ka riigi ebastabiilsus erinevate kohaliku omavalitsuse tööd pärssivate seadusemuudatuste tegemisel. Strateegia eeldab ranget kinnispidamist senisest eelarvepoliitikast ning stabiilsuse tagamiseks vajaliku reservi säilitamist 2 – 3% ulatuses eelarve mahust. See tagab rahalise katte investeeringuteks ja laenude tagasimaksmiseks ka kehvematel aastatel. 66 V HARKU VALLA EELARVESTRATEEGIA UUENDAMINE AASTANI 2020 (01.01.2017) 1. Üldised muudatused Esimene eelarvestrateegia Harku vallas koostati aastateks 2013 – 2016. Selle koostamise ajal, 2012.aastal oli majandusseis hea ning tulude laekumist vaadeldavateks aastateks kavandati optimistlikult. Valla põhilise sissetulekuallika, tulumaksu laekumist ennustati 2012.aastal järgmiselt: 2013.a 11 469 686 eurot, 2014.a 12 180 806 eurot, 2015.a 12 936 016 eurot ning 2016.a 13 802 729 eurot. Tulumaksu laekumise aastaseks kasvuks arvestati keskmiselt 6,2%. 2013.aastal toimus eelarvestrateegia uuendamine aastateks 2014 – 2017 ning selle käigus koostati konservatiivsem strateegia ning vähendati tulumaksu laekumise prognoosi ja kasvutempot 4 - 5%-ni aastas. Põhjuseks elanike, sealhulgas ka maksumaksjate arvukuse aeglustumine ja Tallinna soodustuste sisseviimine, mis võis mõjutada pealinnapiirkonna omavalitsuste sissetulekuid. Samas täheldati juba siis reaalpalga kiiremat kasvutempot võrreldes kavandatavaga. Tulumaksu laekumise prognoosi vähendati ja eelarvestrateegiasse kirjutati järgmised numbrid: 2014.a 11 700 000 eurot, 2015.a 12 100 000 eurot, 2016.a 12 400 000 eurot ja 2017.a 12 600 000 eurot. 2016.aastal võime tõdeda, et tulumaksu laekus 2013.aastal 11 426 743 eurot, 2014.aastal 12 058 653 eurot ja 2015.aastal 12 893 589 eurot ehk realiseerus 2012.aastal koostatud optimistlikum prognoos. 2016.aasta eeldatav laekumine on kavandatud eelarves 13 600 000 eurot. Eelarvestrateegias aasta tagasi tehtud tulumaksu laekumise prognoosid on taas ületatud. Kasvu kavandatud ca 2 – 3% aastas, mis teeb laekumiseks aastate lõikes 2017.a 14 100 000 eurot, 2018.a 14 400 000 eurot, 2019.a 14 700 000 eurot ja 2020.a 15 000 000 eurot. Tulumaksu laekumist mõjutav elanike (ka maksumaksjate) arv on hakanud taas kasvama kiiremini kui vahepealsel perioodil ja suurenes 2014. aastal 246 elaniku võrra 13 270-ni ning 2015. aastal 393 elaniku 13 663 elanikuni. 2016.aasta 1. juunil elas Harku vallas 13 781 elanikku. Oluliseks muudatuseks eelarvestrateegias on Euroopa Liidu uue rahastamisperioodi käivitamine. Harku vallal on võimalik taotleda vahendeid veemajandusprojektideks, kergliiklusteede ehituseks, tervisekeskuse rajamiseks, lasteaia rajamiseks, põhikooli uue 67 õppehoone ehitamiseks. Kõik need rahaeraldused nõuavad päris arvestatavat omaosalust. 2. Muud muudatused põhitegevuse tuludes Teiste maksude laekumisel suuremaid muudatusi kavandatud ei ole. Maamaksu aastane laekumine jääb 1 250 000 euro piirimaile ning suuremaid muudatusi selle tululiigi laekumisel ei tule enne kui muudetakse maa maksustamise hindu riigi tasandil. Reklaamimaksu laekumisel tõusu kavandatud ei ole. Harku Vallavolikogu poolt 18. detsembril 2014. aastal kehtestatud uus kohalik maks – parkimistasu sõltub suures osas looduslikest teguritest ning on eelarves marginaalse tähtsusega. Täiendavat tulu prognoositakse eelarvesse 10 000 - 13 000 eurot aastas. Tulude kasvu kaupade ja teenust müügist mõjutab kõige enam miinimumpalga kasv Eesti Vabariigis, kuna sellega on seotud lapsevanema osalustasu suurus lasteaiakoha eest tasumisel ja õppemaks muusikakoolis. Kiiremini kasvavad ka riigieelarvest saadavad toetused tegevuskuludeks, kuna suureneb valla koolides käivate õpilaste arv ning tõuseb õpetajate palk. Kooliõpilaste arv kasvab 2017. aastal 190, 2018. aastal 204, 2019.aastal 163 ja 2020. aastal 60 lapse võrra. Kui varasemates strateegia versioonides kasvas toetusfondi vahendite hulk ca 50 000 euro võrra aastas, siis tegelik kasv 2015. aastal võrreldes 2014. aastaga oli üle 500 000 euro. Põhilise kasvu põhjustas tööjõukulude kasv 1 412 808 eurolt 1 801 078 euroni. Kuna surve tööjõukulude tõusule on endiselt püsiv, siis on arvestatud toetusfondi kasvu aastas 250 000 euro. Koos kõikide muude tululiikidega on kavandatud uues eelarvestrateegias aastani 2020 põhitegevuse tulude kasvu 2016.aastal 20,1 mln euroni ja vaadeldava perioodi lõpuks 2020. aastal 21,7 mln euroni. 2016. aasta tulude eeldatav laekumine on kavandatud 19,8 mln eurot, mis on 1,2 miljoni euro võrra suurem kui eelarvestrateegias aastani 2019. 3. Muudatused põhitegevuse kuludes Nii nagu põhitegevuse tuludki, on ka kulud kasvanud kiiremini varasemate aastate prognoosist. Harku Vallavalitsus on huvitatud kulude kokkuhoiust, sest see võimaldab saavutada parema tulemi ning vajadusel võtta laenu. Riiklike maksude osas, mis mõjutaksid omavalitsuste kulude suurust, suuremaid muudatusi ette näha ei ole. Ka Riigikogu poolt kehtestatud maksumuudatused avaldavad kuludele marginaalset mõju. Kõige suurema mõjuga on sotsiaalmaksu vähendamine 33-lt protsendilt 32-le protsendile aastatel 2017-2018, kuid selle mõju põhitegevuse kuludele on ca 14 000 eurot aastas. Kütuseaktsiisi tõus võib mõjutada hindasid üldiselt, kuid ka selle tähtsus vallaeelarvele jääb väikeseks. 68 Jätkub surve personalikulude kasvule. Kooliõpetajate palgakulud kaetakse küll riigieelarvest, kuid selle töötajate kategooria palgatõus tekitab tahtmatult survet teiste valla palgal olevate töötajate palkadele. Eelarvestrateegias on arvestatud palgakulude kasvuga 2017. aastal ligikaudu 7% ja järgnevatel aastatel Rahandusministeeriumi 2016. aasta kevadisele majandusprognoosile 2,0 kuni 2,9% aastas. Strateegias on arvestatud ka uute objektide käikuandmisega ja nende ülalpidamiskuludega. 2017. aasta sügisest peaks valmima Harkujärve koolihoone laiendus, 2018. aastal Harkujärve lasteaed ja 2019. aastal Tabasalu uus põhikooli hoone. 4. Muudatused investeerimistegevuses Uus Euroopa Liidu rahastamisperiood on alanud ning Harku valla suuremad rahastamist vajavad projektidki enam-vähem selgunud. Nagu eespool juttu oli, on Harku vallal võimalik taotleda vahendeid veemajandusprojektideks, kergliiklusteede ehituseks, tervisekeskuse rajamiseks, lasteaia rajamiseks ja põhikooli uue õppehoone ehitamiseks. Kõige suuremad investeeringud tuleks teha veemajandusprojektidesse. 2016. aastal valminud Harku valla ühisveevärgi-ja kanalisatsiooni (edaspidi ÜVK) arengukava kohaselt on vallas kaks üle 2000 inimekvivalendiga piirkonda ja kuhu tuleks kindlasti välja ehitada ühisveevärk ja kanalisatsioon. Need on Muraste ja Türisalu. Lisaks on veel Tabasalu ja Rannamõisa piirkonnas alasid, kus ühisveevärk ja kanalisatsioon puuduvad ja need tuleb samuti välja ehitada. Rekonstrueerimist ja väljaehitamist vajavad trassid ka Harku alevikus, Kumnas ja Väänas. Kokku on ÜVK arengukava järgi lühiajaliste (2017 – 2019) investeeringute maht ÜVK väljaehitamisel 25 661 989 eurot, millest Türisalu moodustab 10 809 471 eurot. Raskendavaks asjaoluks on see, et kui eelmisel rahastusperioodil oli omaosaluse suurus 16,22%, siis uuel perioodil ligikaudu 40%. Arvestused näitavad, et sellise omaosaluse puhul tuleks Harku vallal ja valla vee- ettevõttel, osaühingul Strantum finantseerida kolme aasta jooksul kokku omavahenditest veemajandusprojekte ca 10 mln euro ulatuses, mis ei ole reaalne. Veemajandusprojektide realiseerimisel tuleb teha valikuid ja osa projekte lükata edasi. Lisaks osaleb Harku vald kergliiklusteede ja lasteaedade ehitamise programmis. Need tööd finantseeritakse Euroopa Regionaalarengu Fondi abirahadest ja omaosaluse suurus on 15%. Tegevus Hinnanguline Toetus Omafinantseering maksumus (€) Sõrve tee kergliiklustee ehitus (II) 250 000 212 500 37 500 Instituudi tee kergliiklustee ehitus 300 000 255 000 45 000 Harku alevikus Rannamõisa – Harku tee 570 000 484 500 85 500 kergliiklustee ehitus Luige ja Liivaluite tee 230 000 195 000 35 000 kergliiklustee ehitus Vääna- Jõesuu külas Harkujärve Lasteaia ehitus 1 900 000 1 615 000 285 000 KOKKU: 3 250 000 2 762 000 488 000 69  Tabasalu Tervisekeskuse rahastamine on vajalik 2017. või 2018. aastal ja omaosaluse suurus on arvestuslikult kuni 400 000 eurot, kogumaksumus 1 100 000 eurot ja Tabasalu põhikooli hoone hinnanguline maksumus on 5 650 000 eurot, millest omaosalus moodustab 850 000 eurot. Veel loodab Harku vald saada toetust Tui pargi väljaarendamiseks Tabasalus, Tilgu sadama edasiarendamiseks ja lasteaed Tibutare renoveerimiseks. Kavandatud on ka rida tee-ehitustöid, millest suurim on Ranna tee II etapp hinnangulise maksumusega 700 000 eurot, Toome tee Tiskre külas, jm. Pindamisi on kavas teha iga- aastaselt 180 000 euro ulatuses. 5. Muudatused finantseerimistegevuses Harku valla laenuportfell kasvas seoses Harku valla ÜF veemajandusprojekti ja Muraste kooli käikuandmise finantseerimisega. 2016. aastal seadusest tulenevate piirangute tõttu laenu juurde ei võetud, kuid uue eelarvestrateegia kohaselt on kavandatud laenata 3 miljonit eurot nii 2017. kui ka 2018. aastal. 2017. aastal lõpevad 2 kohustust - Teelahkme lasteaia liising ja Harku Keskuse laen, lisaks väheneb samal aastal oluliselt Pangapealse Lasteaia ehituseks võetud laenu teenindamine, sest lõpeb finantsinstrument (derivatiiv), mis on seotud selle laenu intressiga ja mille määr on 4,53% aastas. Uues eelarvestrateegia versioonis ei ole arvestatud Euribori järsu kasvuga lähiaastatel. Küll aga on arvestatud 600 000 eurot 2018. aastaks üleminekuks kassapõhiselt eelarvelt tekkepõhisele. Eelarvestrateegia tabel 2017 – 2020. 2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 19 827 20 108 20 493 21 108 21 723 Põhitegevuse tulud kokku 455 000 000 000 000 Maksutulud 14 868 500 15 379 000 15 679 000 15 979 000 16 279 000 sh tulumaks 13 600 000 14 100 000 14 400 000 14 700 000 15 000 000 sh maamaks 1 250 000 1 260 000 1 260 000 1 260 000 1 260 000 sh muud maksutulud 18 500 19 000 19 000 19 000 19 000 Tulud kaupade ja teenuste müügist 1 450 000 1 450 000 1 530 000 1 590 000 1 650 000 Saadavad toetused tegevuskuludeks 3 462 955 3 229 000 3 229 000 3 479 000 3 729 000 sh tasandusfond 0 0 0 0 0 sh toetusfond 2 678 955 2 929 000 3 179 000 3 429 000 3 679 000 sh muud saadud toetused tegevuskuludeks 784 000 300 000 50 000 50 000 50 000 Muud tegevustulud 46 000 50 000 55 000 60 000 65 000 Põhitegevuse kulud kokku 16 137 16 911 17 410 17 795 18 146 70  2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve 000 000 000 000 000 Antavad toetused tegevuskuludeks 1 141 000 1 150 000 1 160 000 1 175 000 1 190 000 Muud tegevuskulud 14 996 000 15 761 000 16 250 000 16 620 000 16 956 000 sh personalikulud 7 795 000 8 291 000 8 550 000 8 800 000 9 026 000 sh majandamiskulud 7 200 000 7 270 000 7 500 000 7 620 000 7 730 000 sh alates 2012 sõlmitud katkestamatud kasutusrendimaksed 0 0 0 0 0 sh muud kulud 1 000 200 000 200 000 200 000 200 000 Põhitegevuse tulem 3 690 455 3 197 000 3 083 000 3 313 000 3 577 000 -2 368 -4 867 -4 291 -1 966 -2 356 Investeerimistegevus kokku 785 379 688 637 376 Põhivara müük (+) 26 500 0 0 0 0 Põhivara soetus (-) -2 543 000 -4 573 500 -7 704 141 -4 085 816 -2 283 001 sh projektide omaosalus -565 500 -3 236 000 -2 834 641 -1 875 816 -2 283 001 Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine(+) 787 200 1 337 500 4 869 500 2 210 000 0 Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine (-) 0 0 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük (+) 0 0 0 0 0 Osaluste ning muude aktsiate ja osade soetus (-) -484 000 -1 493 894 -1 347 894 0 0 Tagasilaekuvad laenud (+) 86 580 86 580 86 580 86 580 86 580 Antavad laenud (-) 0 0 0 0 0 Finantstulud (+) 47 935 45 935 44 267 42 599 41 045 Finantskulud (-) -290 000 -270 000 -240 000 -220 000 -201 000 -1 670 -1 208 Eelarve tulem 1 321 670 379 688 1 346 363 1 220 624 -1 278 -1 346 -1 220 Finantseerimistegevus 923 1 566 208 1 808 688 363 624 Kohustuste võtmine (+) 0 3 000 000 3 000 000 0 0 Kohustuste tasumine (-) -1 278 923 -1 433 792 -1 191 312 -1 346 363 -1 220 624 Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - vähenemine) 42 747 -104 171 0 0 0 Nõuete ja kohustuste saldode muutus (tekkepõhise e/a korral) (+ suurenemine /- vähenemine) 0 0 -600 000 0 0 Likviidsete varade suunamata jääk aasta lõpuks 435 498 331 327 331 327 331 327 331 327 Võlakohustused kokku aasta lõpu 13 152 14 718 16 527 15 181 13 960 seisuga 654 862 550 187 563 sh kohustused, mis ei kajastu finantseerimistegevuses 0 0 0 0 0 sh kohustused, mille võrra võib ületada netovõlakoormuse piirmäära 0 0 0 0 0 12 717 14 387 16 196 14 849 13 629 Netovõlakoormus (eurodes) 156 535 223 860 236 71  2016 eeldatav 2017 2018 2019 2020 täitmine eelarve eelarve eelarve eelarve Netovõlakoormus (%) 64,1% 71,6% 79,0% 70,4% 62,7% 19 827 19 182 18 498 19 878 21 462 Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 455 000 000 000 000 Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 90,3% 94,2% 98,8% Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 301 777 5 028 140 7 832 764 E/a kontroll (tasakaal) 0 0 0 0 0 Põhitegevuse tulude muutus 9% 1% 2% 3% 3% Põhitegevuse kulude muutus 6% 5% 3% 2% 2% Omafinantseerimise võimekuse näitaja 1,23 1,19 1,18 1,19 1,20 72 VI HARKU VALLA ARENGUKAVA ELLUVIIMINE JA UUENDAMINE Kohaliku omavalitsuse arengukava on elav dokument. See tähendab, et koos vajaduste ja võimaluste muutumisega peab muutuma ka arengukava ning selles sisalduv tegevuskava. Selleks, et arengukava hakkaks reaalselt toimima, peab see olema aluseks järgnevatele ettevalmistatavatele ja elluviidavatele kavadele ja otsustele. „Harku valla arengukava aastani 2037” edasine kasutamine on kavandatud järgmistel alustel: 1) Dokument toimib üldise foonimaterjalina – see tähendab, et juhtudel, kui valla juhtimise otsused peavad arvestama pikaajaliste mõjudega ning kaugema tuleviku seisunditega, peab arvestama arengu kavandamisel määratlevas dokumendis sisalduvaga. 2) Harku valla arengukava aastani 2037 on aluseks Harku valla üldplaneeringu korrigeerimisel ja uue üldplaneeringu ning teemaplaneeringute koostamisel. 3) Arengukava on aluseks valla eelarve koostamisele, investeeringute kavandamisele ja nende jaoks rahaliste ja muude vahendite taotlemisele ning laenude võtmisele. 4) Arengukava tegevuskava peab vastama valla reaalsele finantssuutlikkusele. 5) Arengukava on lähtumiseks valla allasutuste, küla- ja kandi arengukavadele. (01.01.2013) Vallavalitsus teostab igal aastal arengukavas ja tegevuskavas fikseeritud arengusuundade realiseerimise monitooringu. Selles tuuakse välja nii saavutatud edu kui ka probleemid, mis takistavad arengukava elluviimist, samuti need seisukohad arengukavas ja tegevuskavas, mis uute arengute taustal võivad osutuda küsitavaks. Samuti jälgitakse küla- ja kandi arengukavasid ning neis tehtud muutuseid. Nendest tulenevalt tehakse volikogule ettepanek kas muuta arengukava ja/või tegevuskava või jääda olemasoleva redaktsiooni juurde. (01.01.2013) Arengukava täitmise edukust saab mõõta kahte moodi: tegevuskava täitmist jälgides ja elanike rahulolu uurides. Arengukava täitmisele saab hinnangu anda tegevuskava täitmise alusel. Kui tegevuskavas ettenähtud tegevustest on lubatud perioodil elluviidud 80% või rohkem, siis võib lugeda arengukava elluviimise edukaks. Kui tegevuskavast on ellu viidud üle 130%, siis on põhjust üle vaadata arengukava koostamise metoodika, sest nähtavasti on oldud liialt konservatiivne finantsprognooside koostamise juures. Kui tegevuskavast on ettenähtud perioodi jooksul ellu viidud alla 80%, siis on põhjust vaadata üle arengukava koostamise metoodika, sest suure tõenäosusega on oldud oma võimete hindamise juures liialt optimistlik. Loomulikult mängib suutlikkuse juures olulist rolli Eesti riigi ja maailma majanduse üldine olukord ning seda tuleb kindlasti arvestada 73 hinnangu andmisel. Kui on olulisi kõrvalekaldeid plaanitust, tuleb teostada muudatusi nii arengukavas kui ka tegevuskavas. Arengukava edukusele saab hinnangu anda elanike rahulolu uurides. Selleks on otstarbekas läbi viia iga 2 aasta tagant Harku valla elanike rahulolu-uuring. Rahulolu uuringu saab lugeda representatiivseks, kui igast kandist on vastanud vähemalt 10% elanikest. Rahulolu uuring tuleb koostada nii, et arvamust saaks avaldada eraldi teemavaldkondade kaupa. Kui uuringus on näha rahulolu selget langust, siis on põhjust eeldada, et arengukava elluviimine ei ole kajastanud elanike tegelikke vajadusi. Sellisel juhul on põhjust üle vaadata arengukava koostamise metoodika. Selle hinnangu andmise metoodika puuduseks lühikeses perspektiivis on asjaolu, et puuduvad eelmised uuringud, millega teostada võrdlusi. Pikas perspektiivis on selline hinnangu andmine väga vajalik. Loomulikult on hinnangu andmise aluseks see, et küsitlused on omavahel võrreldavad. Arengukava täitmise riskid ja nende maandamise võimalused on toodud tabelis, kus esimeses veerus on näidatud risk, teises tulbas riski ennetamise moodused ning kolmandas tegutsemine riski realiseerumise korral. Risk Riski ennetamine Tegutsemine riski realiseerumise korral Poliitiline risk – Selleks, et koalitsiooni Kui uus koalitsioon tahab muutub muutmine ei mõjutaks oluliselt muuta arengukava, siis võimukoalitsioon ja arengukava elluviimist, on peab see toimuma samuti uus koalitsioon leiab, arengukava koostamise tihedas koostöös valla et olemasoleva protsessi igakülgselt ning elanike sihtrühmade, arengukava kõikides protsessi tasandites kodaniku-ühenduste ja rõhuasetused ei vasta kaasatud opositsioon. Samuti ettevõtjatega. uue koalitsiooni on oluline, et arengukava maailmavaatele. peamine sisend on saadud valla elanike sihtrühmadelt, kodanikeühendustel ja ettevõtjatelt ning võimukoalitsiooni muutmine ei mõjuta sisendi andjate hoiakuid, arusaamu ja vajadusi. Majanduslik risk – Selleks, et majanduslik risk ei Majandusolukorra olulisel oluliselt halveneb mõjutaks oluliselt valla muutumisel saab teha majandusolukord ning arengukava elluviimist, on muudatusi tegevuskavas. valla eelarvesse ei finantsprognoos koostatud Tegevuskavas on tegevused laeku piisavalt raha konservatiivsena, arvestades planeeritud selliselt, et kui selleks, et arengukava Eesti omavalitsuste neid ei ole võimalik ellu viia. finantsplaneerimise üle 20 ettenähtud aastal ellu viia, 74  aastast kogemust. siis saab neid edasi lükata (tegevuskava muutmise käigus) järgnevatele aastatele. Haldusterritoriaalne Arengukavas on ettenähtud Omavalitsuste ühendamise risk – riigis toimub Harku valla igakülgne koostöö ja korral tehakse teis(t)ele haldusterritoriaalne kaasabi Eesti omavalitsuste omavalitsus(t)ele ettepanek ümberkorraldus ning arendamisel läbi Harjumaa võtta uue arengukava toimub Harku valla Omavalitsuste Liidu ja aluseks Harku valla ning mõne teise Linnadeliidu. Harku valla juhid arengukava ning järgida naaber-omavalitsuse osalevad riigiga peetavate arengukavas toodud ühendamine strateegiliste läbirääkimiste põhimõtteid. ettevalmistamisel ning kuuluvad vajalikesse institutsioonidesse. Haldussuutlikkuse risk Valla ametnikkond valitakse Juhul, kui on selgelt näha, – mõni vallavalitsuse hoolikalt, arvesse võetakse et mõni osakond ei ole osakond ei ole inimeste eelnevaid töökogemusi suuteline arengukava ellu haldussuutmatuse ning haridust. Samuti on kõik viima, siis vahetatakse välja tõttu võimeline osakonnad kaasatud ametnikud, kellest see on arengukava ellu viima arengukava koostamise tingitud. protsessi ning nad on saanud kaasa rääkida arengukava kujunemisel. Igal aastal toimub tegevuskava täitmise detailsem ülevaatamine. 75 VII HARKU VALLA ARENGUKAVA TEGEVUSKAVA Tegevuskava on planeeritud tegevuste loeteluna, mis toetavad üldeesmärkide saavutamist ja strateegiate realiseerumist. Oma spetsiifilise struktuuri tõttu on tegevuskava toodud ära arengukava lisas asuvas tabelis. Tegevuskava on üles ehitatud selliselt, et selle täitmist oleks võimalik jälgida läbi eelarve. Iga tegevus on asetatud teatud tegevusvaldkonna alla. Tegevused on kajastatud üldistatud kujul, sest üksikprobleemipõhine lähenemine arengu kavandamisel ei ole otstarbekas. Selleks, et oleks võimalik planeerida valla eelarvet, on tegevused määratletud ajalises perioodis. Tegevuskava on taktikaline, operatiivne dokument ning konkreetsed aja- ja finantsmääratlused on võimalikud vaid lähiperspektiivis. Tegevuskava peab olema kooskõlas eelarvega ja vastupidi ning kuna eelarvelisi laekumisi korrigeeritakse igal aastal, siis on mõttekas määratleda tegevuskava detailsus vaid lähitulevikuks. (01.01.2013) Tegevuskava tulbas finantseerimine on määratletud tegevuse teostamiseks vajaliku rahalise ressursi kate. Mitmed tegevused on märgitud rahastamiseks fondide abil (F), sellisel juhul realiseerub tegevus vaid täiendava rahastuse saamisel. Ainult valla eelarvelistest vahenditest ei ole võimalik teostada tegevusi, millele finantseerimise lahtrisse on märgitud muuhulgas ka F. (01.01.2012) 76