Kiri

Ministeeriumid Riigikantselei 29.12.2016 nr 1-13/96-1 Aruanne „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ täitmisest 2016. aastal Siseministeerium koostab „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruannet. Arengukava programmides on kokku lepitud eri osapoolte rollid ning olulised tegevused, mis aitavad arengukavas määratletud probleeme lahendada. Aruande koostamiseks palume koostööpartnerite tagasisidet 2016. aasta osas. Tagasiside andmise lihtsustamiseks on kirjale lisatud tabel, kus on väljavõte eri ministeeriume puudutavatest tegevustest. Selleks, et tagada programmide mõjus elluviimine palume edastada hiljemalt 18.01.2017 kirjale lisatud tabel, milles on 2016. tegevuste osas täidetud tulp „Tegevuse elluviimine 2016. aastal“. Samuti palume tutvuda 2017. aasta tegevustega ning planeerida asjakohased tegevused asutuste tegevuskavadesse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Lugna kantsler Lisa: 1. STAK aruandetabel 2016. aasta kohta 2. Teadmiseks arengukava ja programmid: www.siseministeerium.ee/stak Maia Eskla 6125238 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562  Programm Meede Programmi tegevus 1. Kaardistatakse ja analüüsitakse hädaabiteadete menetlemise Kindlam ja kiirem abi sõltuvust teistest teenustest ning töötatakse välja ja rakendatakse M1 korraldamine meetmed hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse parandamiseks. Kindlam ja kiirem abi 1.4. Rakendatakse lahendusi hädaabiteadete menetlemise teenuse M1 korraldamine toimepidevuse parandamiseks. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates M1 valmisoleku kriisides toimetulekuks suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, M1 valmisoleku tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning suurendamine rakendavad neid, vajadusel luues täiendavat tehnilist võimekust. Kriiside ennetamine 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste ja hädaolukordadeks M1 lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada valmisoleku eelisjärjekorras. suurendamine Kriiside ennetamine 9. Elutähtsate teenuste osutajad rakendavad meetmeid, et suurendada ja hädaolukordadeks M1 valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada valmisoleku intsidentidest tulenevat negatiivset mõju. suurendamine Kriiside ennetamine 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, M1 valmisoleku selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja suurendamine varude vajaduse. Kriiside ennetamine 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse ja hädaolukordadeks M1 kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste valmisoleku toimepidevust. suurendamine 12. Jätkatakse elanikkonnakaitse rakkerühma tegevust, mille ülesanded Kriiside ennetamine on: 1) koostada Eesti elanikkonnakaitse kontseptsioon, mis paneb ja hädaolukordadeks rahvusvahelisele kogemusele ja hetkeolukorra analüüsile toetudes M1 valmisoleku süsteemsema aluse edasistele elanikkonnakaitsealastele tegevustele, suurendamine valikutele ja võimevajadustele; 2) töötada välja elanikkonnakaitsealane kommunikatsioonistrateegia; 3) algatada kriisiteadlikkuse tõstmiseks ning Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.2. Vastutavad asutused uuendavad nende vastutuses olevad M2 valmisoleku hädaolukorra lahendamise plaanid. suurendamine Kriiside ennetamine 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal ja hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 14. Luuakse ühtne situatsioonikeskus, mis tagab 24/7 põhimõttel M2 ja hädaolukordadeks ülevaate riigisisestest ja rahvusvahelistest olukordadest. 15.1. Riigikantselei juhtimisel analüüsitakse teavitustegevuse korraldust Kriiside ennetamine erakorralises seisukorras, sõjaseisukorras ja kõrgendatud kaitsevalmiduse ja hädaolukordadeks korral ning tehakse ettepanekud vajalike teavituskavade ja M2 valmisoleku juhtimisskeemide väljatöötamiseks. Samuti analüüsitakse puuduseid suurendamine töökorralduses ning töötatakse välja ametnike ja töötajate oskusstandardid ja tehakse kindlaks koolitusvajadused. Kriiside ennetamine 16. Töötatakse välja ööpäevaringse kriisiinfotelefoni käivitamise ja hädaolukordadeks põhimõtted ja tehnilised lahendused hädaolukordadeks. Tegevus ja M2 valmisoleku tähtaeg kajastatakse „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ suurendamine programmis „Kindlam ja kiirem abi korraldamine“. Sisejulgeoleku 3.3. Koostatakse CBRN valdkonna ministeeriumide- ja ametkondadeülene M4 suurendamine hetkeolukorra analüüs. Sisejulgeoleku 3.4. Koostatakse CBRN valdkonna arengukontseptsioon, mis on alus M4 suurendamine asutusteülesele pikaajalisele planeerimisele. Tasakaalustatud 1.7. Rahvusvahelise kaitse valdkonnas viiakse ellu erinevaid kodakondsus- ja M3 kommunikatsioonitegevusi. rändepoliitika Tõhusam piirihaldus M1 5. Osaletakse riigi kaitsetegevuse kavade väljatöötamises.  5.3. Tagatakse riigi kaitsetegevuse kavade väljatöötamist juhtivale Tõhusam piirihaldus M1 julgeolekukomisjonile vajalike dokumentide koostamine ja osaletakse nende koostamises.  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus HäK, PäA, PPA, SKA, RE, lisa- SiM SMIT, RaM (RKAS), 2016–2020 vajadused A, SoM (TA) B, C Lisa- SMIT, PäA, PPA, SKA, HäK 2016–2020 vajadused A, SoM (TA), RaM (RKAS) B, C Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid RE ja teenuse 2019 osutaja teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE, teenuse korraldavad osutajad, SiM, Riigi- 2019 osutaja asutused: MKM, kantselei, KaM SOM, EP, KOV PPA, SMIT, elutähtsaid teenuseid korraldavad SiM, MKM asutused, teenuse osutajad  Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid 2017–2020 RE korraldavad asutused, SiM RK, SiM 2016–2017 RE HO juhtivad SiM 2018 RE asutused „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" „Riigikaitse arengukava RK 2016–2020 RE 2013–2022“ „Riigikaitse arengukava RK 2016 RE 2013–2022“ HäK Riigikantselei 2016 RE KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2017–2018 RE Riigikantselei KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2018–2019 RE Riigikantselei EL-vahendid: Riigikantselei SiM, KuM 2016–2017 AMIF SiM PPA, KaM, RK 2016–2020 RE SiM PPA, RK 2016–2020 RE Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus 1. Parendatakse riskianalüüside kvaliteeti. Riskianalüüside koostamise Kriiside ennetamine ja ajakohastamise eest vastutavad asutused analüüsivad süsteemselt ja hädaolukordadeks M1 riskide maandamiseks vajalikke tegevusi ja soetusi. Tagatakse riske valmisoleku maandavate tegevuste elluviimine ning järelevalve tegevuste kvaliteedi suurendamine ja tähtaegade üle. Kriiside ennetamine 1.2. Riskianalüüside koostamise ja uuendamise eest vastutavad ja hädaolukordadeks M1 asutused uuendavad oma vastutuses olevad riskianalüüsid ja esitavad valmisoleku need Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks või otsustamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 1.3. Koostatakse meetme „Üleujutusriskide maandamine“ määrus. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 4. Regulaarselt viiakse läbi elanike teadlikkuse ja valmisoleku ja hädaolukordadeks hindamise uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud M1 valmisoleku riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida suurendamine riskikommunikatsiooni tegevusi. Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates M1 valmisoleku kriisides toimetulekuks suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, M1 valmisoleku tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning suurendamine rakendavad neid, vajadusel luues täiendavat tehnilist võimekust. Kriiside ennetamine 8.2. Analüüsitakse vajadust ja lähtuvalt sellest määratakse Eestis olulised ja hädaolukordadeks M1 objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija saab vajaliku valmisoleku teenuse kätte. suurendamine Kriiside ennetamine 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste ja hädaolukordadeks M1 lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada valmisoleku eelisjärjekorras. suurendamine Kriiside ennetamine 9. Elutähtsate teenuste osutajad rakendavad meetmeid, et suurendada ja hädaolukordadeks M1 valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada valmisoleku intsidentidest tulenevat negatiivset mõju. suurendamine Kriiside ennetamine 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, M1 valmisoleku selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja suurendamine varude vajaduse. Kriiside ennetamine 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse ja hädaolukordadeks M1 kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste valmisoleku toimepidevust. suurendamine  11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide Kriiside ennetamine hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise ja hädaolukordadeks M1 oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja valmisoleku toimepidavuse suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide suurendamine koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine 2. Tõhustatakse loomataudi ennetamist, tõkestamist ja kontrollimist. ja hädaolukordadeks Samuti ajakohastatakse loomatauditõrje korraldamist kooskõlas M2 valmisoleku Euroopa Liidu uue loomatervise määrusega ja tagatakse tõhusam suurendamine praktiline veterinaarõpe. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M2 3. Parandatakse hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.1. Koostatakse hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja M2 valmisoleku koostamise kord. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.2. Vastutavad asutused uuendavad nende vastutuses olevad M2 valmisoleku hädaolukorra lahendamise plaanid. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate M2 valmisoleku hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses suurendamine vajadusi kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva ja hädaolukordadeks M2 vaja ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Hinnatakse riiklike tegevusvarude üldist korraldust ning esitatakse M2 valmisoleku Riigi-kantseleile ettepanekud riiklike varude korralduse täiendamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal ja hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 12.2. Vähemalt kord aastas korraldatakse õppusi kiirgushädaolukorra M2 valmisoleku lahendamiseks Eestis. suurendamine 3. Siseministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Sisekaitseakadeemiaga tagab piirikontrolli tagamiseks vajaliku Tõhusam piirihaldus M2 personali ja koostöös Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga korraldab vajaliku väljaõppe. 6.1. Analüüsitakse ja vajaduse korral täiendatakse tegevuskava Tõhusam piirihaldus M3 sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral.  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus „Eesti SiM Ministeeriumid RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM, 2016–2020 RE Ministeeriumid KeM SiM, MeM 2018 RE PäA, PPA, jt SiM kriisireguleerimisse 2017–2020 RE kaasatud asutused Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, SiM  Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid RE ja teenuse 2019 osutaja teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE ja teenuse korraldavad 2019 osutaja osutajad, SiM asutused: MKM, SoM, EP, KOV Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE, teenuse korraldavad osutajad, SiM, Riigi- 2019 osutaja asutused: MKM, kantselei, KaM SOM, EP, KOV PPA, SMIT, elutähtsaid teenuseid korraldavad SiM, MKM asutused, teenuse osutajad Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid 2017–2020 RE korraldavad asutused, SiM Ministeeriumid, 2017 RE SKA MeM 2016–2020 RE SiM Ministeeriumid 2016–2019 RE SiM Ministeeriumid 2017 RE HO juhtivad SiM 2018 RE asutused „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM Minist-eeriumid 2016 RE  „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" SoM, SiM, RaM, KaM, „Kiirgusohutuse riiklik KeM 2016–2018 RE arengukava 2007–2017“ MeM RE, EL- vahendid: SiM PPA, SKA, MeM, SoM 2016–2020 osaliselt : ISF toel PPA, KaM, MeM, RaM, SiM 2016 RE MKM, JuM Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus 1. Parendatakse riskianalüüside kvaliteeti. Riskianalüüside koostamise ja Kriiside ennetamine ajakohastamise eest vastutavad asutused analüüsivad süsteemselt ja hädaolukordadeks M1 riskide maandamiseks vajalikke tegevusi ja soetusi. Tagatakse riske valmisoleku maandavate tegevuste elluviimine ning järelevalve tegevuste kvaliteedi suurendamine ja tähtaegade üle. Kriiside ennetamine 1.2. Riskianalüüside koostamise ja uuendamise eest vastutavad asutused ja hädaolukordadeks M1 uuendavad oma vastutuses olevad riskianalüüsid ja esitavad need valmisoleku Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks või otsustamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M2 3. Parandatakse hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.1. Koostatakse hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise M2 valmisoleku kord. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.2. Vastutavad asutused uuendavad nende vastutuses olevad M2 valmisoleku hädaolukorra lahendamise plaanid. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate M2 valmisoleku hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides.  5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Hinnatakse riiklike tegevusvarude üldist korraldust ning esitatakse M2 valmisoleku Riigi-kantseleile ettepanekud riiklike varude korralduse täiendamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal ja hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine 2. Maismaapiir ehitatakse välja (puhastatakse piiririba, ehitatakse patrullrajad ja tehniliseks valveks vajalik infrastruktuur, laevatatavatel Tõhusam piirihaldus M1 piiriveekogudel tähistatakse ajutine kontrolljoon ja laevatee, valmistatakse ette demarkeerimine jne) ning see kaetakse tehnilise valvega. 2. Tehakse viisakoostööd, sealhulgas tõhustatakse viisataotluste Tõhusam piirihaldus M3 kooskõlastamisel koostööd välisesindustega ja arendatakse Sisejulgeolekufondi vahenditega viisataotluste kooskõlastussüsteemi. Usaldusväärne ja turvaline M3 5. Tagatakse rahvastiku toimingute registreerimine. identiteedihaldus  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus „Eesti SiM Ministeeriumid RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM, 2016–2020 RE Ministeeriumid Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE SiM Ministeeriumid 2016–2019 RE SiM Ministeeriumid 2017 RE HO juhtivad SiM 2018 RE asutused „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM Ministeeriumid 2016 RE „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" RE, PPA, MKM, VäM, KeM, Lisavajadused SiM 2016–2020 A (K 1), B (K RaM 1) EL-vahendid: SiM PPA, SMIT, VÄM 2016–2017 osaliselt ISF toel SiM KOV, MV, VäM, PPA 2017–2020 RE Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus 1. Kaardistatakse ja analüüsitakse hädaabiteadete menetlemise Kindlam ja kiirem sõltuvust teistest teenustest ning töötatakse välja ja rakendatakse M1 abi korraldamine meetmed hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse parandamiseks. Kindlam ja kiirem 1.4. Rakendatakse lahendusi hädaabiteadete menetlemise teenuse M1 abi korraldamine toimepidevuse parandamiseks. Kriiside ennetamine 1.2. Riskianalüüside koostamise ja uuendamise eest vastutavad asutused ja M1 uuendavad oma vastutuses olevad riskianalüüsid ja esitavad need hädaolukordadeks Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks või otsustamiseks. valmisoleku Kriiside ennetamine 1. Parendatakse riskianalüüside kvaliteeti. Riskianalüüside koostamise ja ja ajakohastamise eest vastutavad asutused analüüsivad süsteemselt hädaolukordadeks M1 riskide maandamiseks vajalikke tegevusi ja soetusi. Tagatakse riske valmisoleku maandavate tegevuste elluviimine ning järelevalve tegevuste kvaliteedi suurendamine ja tähtaegade üle. Kriiside ennetamine 1.4. Planeerimismenetluses tõhustatakse riskidega arvestamist, riskide ja teadvustamist ja nende üle järelevalve teostamist. Selgitatakse välja, kas ja hädaolukordadeks M1 millised lüngad on planeerimismenetluses, ning koostatakse valmisoleku parandusettepanekud. suurendamine Kriiside ennetamine 4. Regulaarselt viiakse läbi elanike teadlikkuse ja valmisoleku hindamise ja uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud hädaolukordadeks M1 riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida riskikommunikatsiooni valmisoleku tegevusi. suurendamine Kriiside ennetamine ja 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates hädaolukordadeks M1 kriisides toimetulekuks valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, hädaolukordadeks M1 tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning valmisoleku rakendavad neid, vajadusel luues täiendavat tehnilist võimekust. suurendamine Kriiside ennetamine ja 8.2. Analüüsitakse vajadust ja lähtuvalt sellest määratakse Eestis olulised hädaolukordadeks M1 objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija saab vajaliku valmisoleku teenuse kätte. suurendamine Kriiside ennetamine ja 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste hädaolukordadeks M1 lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada valmisoleku eelisjärjekorras. suurendamine Kriiside ennetamine ja 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine ja 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, hädaolukordadeks M1 selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja valmisoleku varude vajaduse. suurendamine Kriiside ennetamine ja 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse hädaolukordadeks M1 kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste valmisoleku toimepidevust. suurendamine 11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate Kriiside ennetamine teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide ja hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise hädaolukordadeks M1 oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja valmisoleku toimepidavuse suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide suurendamine koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M2 3. Parandatakse hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja 3.1. Koostatakse hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise hädaolukordadeks M2 kord. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate hädaolukordadeks M2 hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust hädaolukordadeks M2 ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja valmisoleku valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. suurendamine Kriiside ennetamine 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, ja nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. Kriiside ennetamine 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku ja erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Kriiside ennetamine ja 8. Hinnatakse riiklike tegevusvarude üldist korraldust ning esitatakse hädaolukordadeks M2 Riigi-kantseleile ettepanekud riiklike varude korralduse täiendamiseks. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 9. Siseministeerium koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega hindab ja nende rolli kriisireguleerimises, vajaduse korral leitakse võimalus hädaolukordadeks M2 hädaolukorra seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse valmisoleku paremaks sidustamiseks. Seejuures arvestatakse Vabariigi Valitsuse suurendamine tegevusprogrammis kokku lepitud haldusreformi läbiviimisega. Kriiside ennetamine ja 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja 12.2. Vähemalt kord aastas korraldatakse õppusi kiirgushädaolukorra hädaolukordadeks M2 lahendamiseks Eestis. valmisoleku suurendamine 3.1. Analüüsitakse rahapesu kriminaliseerimist vastavalt asjakohastele Sisejulgeoleku M2 konventsioonidele ja kõrvaldatakse nende rakendamisel esile kerkinud suurendamine probleemid. Sisejulgeoleku 3.5. Viiakse läbi juhtimiskoolitused nii tipp- kui ka keskastmejuhtidele M3 suurendamine õiguskaitseasutustes huvide konflikti ennetamiseks ja vältimiseks. Sisejulgeoleku 11.1. Analüüsitakse MONEYVAL-i ekspertide asjakohaseid soovitusi varade M3 suurendamine arestimise tõhususe tõstmise kohta.  2. Tagatakse tõhus järelevalve rahapesu ja terrorismi rahastamise Sisejulgeoleku M2 tõkestamise seaduse järgi kohustatud subjektide üle ning nende suurendamine teadlikkuse tõstmine. Sisejulgeoleku M2 2.2. Koostatakse analüüs järelevalve korraldusest ja pädevustest. suurendamine 3. Täpsustatakse rahapesu regulatsiooni, samuti saavutatakse Sisejulgeoleku M2 õigussüsteemi suurem kooskõla Viini, Palermo ja Varssavi suurendamine konventsiooniga. 12. Tollikontrolliautodesse lisatakse mobiilne automaatne Sisejulgeoleku M3 numbrituvastussüsteem ning vahetatakse välja mobiilsed suurendamine röntgenseadmed. Sisejulgeoleku 2. Analüüsitakse riigikaitseliste objektide turvalisust tagavad täiendavad M5 suurendamine meetmed ning nende mõju isikute õigustele ja objekti valdaja kuludele. Turvalisemad 16. Suuremates avalikes randades tagatakse suplusperioodil vetelpääste M2 kogukonnad olemasolu. 3. Vähendatakse uimastite pakkumist ja nõudlust nende järele, Turvalisemad rakendatakse terviklikku kahjude vähendamise süsteemi, hinnatakse M3 kogukonnad senise karistuspoliitika mõjusid ning arendatakse asutuste võimekust avastada ja menetleda narkokuritegusid. 2. Töötatakse välja ning rakendatakse Eesti vajadustele vastav siseturvalisuse tagamise kogukonnakeskse lähenemise mudel, mille keskmes on maakondlike ja kohalike turvalisuse võrgustike loomine riskirühmade mõjutamiseks õiguskuulekale ja ohutule käitumisele ning Turvalisemad M1 kogukondlike turvalisuseprobleemide lahendamiseks. Tagatakse kogukonnad võrgustike tegevuse metoodiline ja rahaline toetamine. Arendatakse välja riiklik tugisüsteem, et suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kavandada (kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osana) ja viia ellu kohalikke siseturvalisuse tegevusi, sealhulgas ennetustööd. Turvalisemad 2.1. Viiakse läbi koolitused maakondliku ja kohaliku turvalisusealase M1 kogukonnad võrgustikutöö edendamiseks. 2.3. Luuakse maakondlikud turvalisuse nõukogud, arvestades senist Turvalisemad M1 praktikat (territoriaalsed kriisikomisjonid, tervisenõukogud, kogukonnad liikluskomisjonid, traumanõukogud). 7.6. Analüüsitakse vabatahtlike (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad) rolli riigikaitses ja esitatakse ettepanekud koostada Turvalisemad M1 vastavad tegevusjuhendid. Sealhulgas analüüsitakse hetkel kehtivat kogukonnad regulatsiooni ning vajadusel esitatakse muudatusettepanekud õigusaktide muutmiseks. Turvalisemad 7.8. Analüüsitakse ja tehakse ettepanekud riigikaitse ja siseturvalisuse M1 kogukonnad valdkonna vabatahtlike ühtse arvestuse loomiseks. 17. PPA arendab välja turvalise elukeskkonna planeerimist toetava kompetentsi ja sellega seonduva töökorralduse. Samuti toetab politsei Turvalisemad avaliku korra ohtude analüüsimist ja ennetavate tegevuste planeerimist M2 kogukonnad kohaliku omavalitsuse üksustes. Rahandusministeerium toetab turvalise elukeskkonna planeerimisalast tegevust käsitledes vastavaid teemasid koostatavates asjakohastes ruumilise planeerimise juhendmaterjalides. Turvalisemad 1.4. Tõstetakse võimekust tõkestada alaealistel alkoholi- ja tubakatooteid M3 kogukonnad saada. Tõhusa 5. Tagatakse vähemalt senisel tasemel reageerimine reostustele päästevõimekuse M4 mererannikul, siseveekogudel ja maismaal. tagamine Tõhusam piirihaldus M2 5. Tõkestatakse Eestisse piiripunktide kaudu toimuvat salakaubavedu. 5.1. Peamised kauba piiriületuskohad varustatakse Tõhusam piirihaldus M2 läbivalgustusseadmetega* (Narva raudteejaama piiripunkt, Narva, Koidula ja Luhamaa maantee piiripunktid, Muuga, Tallinna, Paldiski sadamad). 2. Maismaapiir ehitatakse välja (puhastatakse piiririba, ehitatakse patrullrajad ja tehniliseks valveks vajalik infrastruktuur, laevatatavatel Tõhusam piirihaldus M1 piiriveekogudel tähistatakse ajutine kontrolljoon ja laevatee, valmistatakse ette demarkeerimine jne) ning see kaetakse tehnilise valvega. 2.5. Korraldatakse väljaehitatud maismaapiiri (sealhulgas jõe- ja järvepiir) Tõhusam piirihaldus M1 ja seiresüsteemide hooldamist. 4. Tagatakse võimekus reageerida ebaseaduslikele Tõhusam piirihaldus M1 piiriületusjuhtumitele, samuti ööpäevaringne valmisolek pidada kinni suuremad sisserändajate rühmad. 2. Arendatakse piiripunktide infrastruktuuri ning piiri- ja tollikontrolli metoodikat ning uuendatakse tehnoloogiat, täiendatakse varustust Tõhusam piirihaldus M2 vastavalt prognoositavatele piiriületusvoogudele, et tagada kiire ja kvaliteetne piirikontroll (ABC-väravate laialdasem kasutamine, EES-i rakendamine). 1. Koostöös arendatakse Schengeni alal migratsioonijärelevalvet ja rakendatakse uusi meetmeid, sealhulgas arendatakse tõhusat eelkontrollivõimekust (sideohvitseride ILO võrgustikku panustamine, Tõhusam piirihaldus M3 FRONTEX-i operatsioonides osalemine, koostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega tuvastamaks väljasaadetavad, majutusteenuse kasutajate andmekogu loomine). 3. Arendatakse välismaalaste tagasisaatmise süsteemi, sealhulgas rajatakse uus kinnipidamisekeskus, analüüsitakse riigi õigusabi andmist Tõhusam piirihaldus M3 ning tõhustatakse tervishoiuteenuse ja muude teenuste kättesaadavust ning saatjata alaealiste kaitset, samuti soodustatakse VARRE tegevusi. 6.1. Analüüsitakse ja vajaduse korral täiendatakse tegevuskava sisepiiridel Tõhusam piirihaldus M3 piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral. Usaldusväärne ja 4.5. Lepitakse kokku eIDAS-i kontaktpunkti paiknemine ja tagatakse selle turvaline M1 rahastamine. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 2.1. Rakendatakse meetmeid digitaalse identiteediga seotud turvaline M1 väärkasutuste, petumustrite, küberkaitse ja muude riskide tuvastamiseks identiteedihaldus ja maandamiseks. Usaldusväärne ja turvaline M2 1. Tagatakse identiteetide haldamise võimekus. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 1.1. Otsitakse võimalusi, et kajastada turvalise identiteedi halduse püsivaks turvaline M2 tagamiseks vastavate IT-lahenduste rahastamiseks vajalikku identiteedihaldus baasfinantseeringut igal aastal riigieelarves. Usaldusväärne ja turvaline M3 5. Tagatakse rahvastiku toimingute registreerimine. identiteedihaldus  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus HäK, PäA, PPA, SKA, RE, lisa- SiM SMIT, RaM (RKAS), 2016–2020 vajadused A, SoM (TA) B, C SMIT, PäA, PPA, SKA, Lisa-vajadused HäK 2016–2020 A, B, C SoM (TA), RaM (RKAS) SiM, 2016–2020 RE Ministeeriumid „Eesti SiM Ministeeriumid RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM PäA, KOV 2017 RE PäA, PPA, jt SiM kriisireguleerimisse 2017–2020 RE kaasatud asutused Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, SiM  Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid RE ja teenuse 2019 osutaja teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE ja teenuse korraldavad 2019 osutaja osutajad, SiM asutused: MKM, SoM, EP, KOV Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE, teenuse korraldavad osutajad, SiM, Riigi- 2019 osutaja asutused: MKM, kantselei, KaM SOM, EP, KOV Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid 2017–2020 RE korraldavad asutused, SiM Ministeeriumid, 2017 RE SKA SiM Ministeeriumid 2016–2019 RE  SiM Ministeeriumid 2017 RE „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM Minist-eeriumid 2016 RE SiM KOV üksused 2017 RE „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" SoM, SiM, RaM, KaM, „Kiirgusohutuse riiklik KeM 2016–2018 RE arengukava 2007–2017“ MeM RaM SiM, PPA, KAPO 2020 RE JuM (Prokuratuur), „Korruptsioonivastane 2016 RE strateegia 2013–2020“ RaM (MTA), SiM (PPA, Kapo) RaM (EMTA), „Korruptsioonivastane JuM 2017 RE strateegia aastateks (Riigiprokuratuur 2013–2020“ ), SiM (PPA)  SiM RaM 2016–2020 RE SiM RaM 2017 RE SiM RaM, JuM 2020 RE EL-vahendid: RaM (EMTA) 2016–2017 osaliselt ISF SiM KaM, JuM, RaM 2017 RE KOV RE SiM, PPA, RaM (MTA), JuM 2016–2018 RE (EKEI) PPA, PäA, RaM (maavalitsused), SoM RE, EL- SiM 2016–2020 vahendid ESF (TAI), JuM, KaM omavalitsusliidud RE, SiM RaM (maavalitsused) 2020 välisvahendid: ESF PPA, PäA, RaM SiM (maavalitsused), SoM 2017 RE (TAI) „Riigikaitse arengukava“ SiM PPA, PäA, KaM, RaM 2017 RE mittesõjaline osa 2017 „Riigikaitse arengukava“ KaM SiM, PPA, RaM RE mittesõjaline osa november PPA RaM 2020 RE PPA KOV 2020 RE PäA, KeM (Keskkonnainspe 2016–2020 RE ktsioon), KOV, vabatahtlikud  RaM (EMTA), 2016–2020 RE SiM, PPA, MKM) RE, * EL- vahendid: RaM (EMTA) SiM, PPA, MKM 2016–2020 osaliselt ISF toel RE, PPA, MKM, VäM, KeM, SiM 2016–2020 Lisavajadused RaM A (K 1), B (K 1) SiM RaM 2016–2020 Lisavajadus A SiM PPA, SKA, RaM 2016–2020 RE EL-vahendid: „Eesti riikliku PPA, SMIT, RaM SiM 2016–2020 osaliselt ISF turismiarengukava (EMTA), MKM toel 2014–2020“ PPA, MKM, RaM, Eesti SiM 2016–2020 Turismifirmade Liit RE, EL- PPA, RaM, 3. sektori vahendid: SiM 2016–2020 osaliselt AMIF organisats-ioonid toel PPA, KaM, MeM, RaM, SiM 2016 RE MKM, JuM MKM, SiM, RaM PPA 2017–2020 RE 10 miljoni e-eestlase „Eesti ettevõtluse MKM programm-meeskond, 2016–2020 Lisavajadus B kasvustrateegia SiM 2014–2020“ Lisavajadus C SiM PPA, SMIT MKM, RaM 2016–2020 (K 17) SiM MKM, RaM 2016–2018 RE SiM KOV, MV, VäM, PPA 2017–2020 RE Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus Kindlam ja kiirem abi 4. Eestis rakendatakse üleeuroopalist eCall-i süsteemi (sõidukitest M2 korraldamine automaatselt hädaabiteadete edastamise süsteem). Kindlam ja kiirem abi 4.2. Rakendatakse meetmeid sideoperaatorite tehnilise valmisoleku M2 korraldamine tagamiseks, et vahendada eCall-i teateid. 6. Analüüsitakse võimalusi suurendada hädaabinumbril 112 helistajate Kindlam ja kiirem abi asukoha tuvastamise täpsust ning võimaluse korral toetatakse M2 korraldamine temaatilist teadus- ja arendustegevuse rahastamist erinevatest fondidest. 1. Parendatakse riskianalüüside kvaliteeti. Riskianalüüside koostamise ja Kriiside ennetamine ajakohastamise eest vastutavad asutused analüüsivad süsteemselt ja hädaolukordadeks M1 riskide maandamiseks vajalikke tegevusi ja soetusi. Tagatakse riske valmisoleku maandavate tegevuste elluviimine ning järelevalve tegevuste kvaliteedi suurendamine ja tähtaegade üle. Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates M1 valmisoleku kriisides toimetulekuks suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, M1 valmisoleku tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning suurendamine rakendavad neid, vajadusel luues täiendavat tehnilist võimekust. Kriiside ennetamine 8.2. Analüüsitakse vajadust ja lähtuvalt sellest määratakse Eestis olulised ja hädaolukordadeks M1 objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija saab vajaliku valmisoleku teenuse kätte. suurendamine Kriiside ennetamine 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste ja hädaolukordadeks M1 lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada valmisoleku eelisjärjekorras. Kriiside ennetamine 9. Elutähtsate teenuste osutajad rakendavad meetmeid, et suurendada ja hädaolukordadeks M1 valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada valmisoleku intsidentidest tulenevat negatiivset mõju. suurendamine Kriiside ennetamine 9.1. Tagatakse seire infosüsteemide, sealhulgas tööstuslike ja hädaolukordadeks M1 automaatjuhtimissüsteemide üle, et oleks tagatud elutähtsa teenuse valmisoleku osutajate võrkude turvalisus (küberrünnakud ja pahavara). suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 9.3. Arendatakse katkematut sidet. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 9.4. Koostatakse elektrivarustuse piiramise kava, mille raames ja hädaolukordadeks koostatakse elutähtsate teenuste osutajate elektrivarustuse tagamise M1 valmisoleku eesmärgil objektide ja piirkondade elektrivarustuse katkestamise nimekiri suurendamine prioriteetsuse järgi. Kriiside ennetamine 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, M1 valmisoleku selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja suurendamine varude vajaduse. Kriiside ennetamine 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse ja hädaolukordadeks M1 kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste valmisoleku toimepidevust. suurendamine  11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide Kriiside ennetamine hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise ja hädaolukordadeks M1 oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja valmisoleku toimepidavuse suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide suurendamine koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M2 3. Parandatakse hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.1. Koostatakse hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise M2 valmisoleku kord. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.2. Vastutavad asutused uuendavad nende vastutuses olevad M2 valmisoleku hädaolukorra lahendamise plaanid. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate M2 valmisoleku hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Hinnatakse riiklike tegevusvarude üldist korraldust ning esitatakse M2 valmisoleku Riigi-kantseleile ettepanekud riiklike varude korralduse täiendamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal ja hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 12.3. Ministeeriumid tagavad õppustel tuvastatud puuduste kõrvaldamise, ja hädaolukordadeks sh Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning M2 valmisoleku Sotsiaalministeerium viivad ellu CONEX 2015 põhjal selgunud vajalikke suurendamine tegevusi.  1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga soodustatakse nende välismaalaste Eestisse tulekut, kelle sisseränne annab ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike Tasakaalustatud huvidega, tagatakse toetavad teenused uussisserändajate kohanemiseks kodakondsus- ja M2 ning hoitakse ära viisade ja elamislubade väärkasutust, et tagada rändepoliitika turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Riik kujundab raamistiku ja tagab nende teenuste olemasolu, mille kasutamine sõltub eeskätt inimestest endist, samuti tööandjatest, kõrgkoolidest ning asjassepuutuvatest kodanikuühiskonna organisatsioonidest. Tasakaalustatud kodakondsus- ja M2 1.4. Koostatakse detailsed tööjõuvajaduse prognoosid. rändepoliitika Tasakaalustatud 1.6. Viiakse ellu „Work in Estonia – välisspetsialistide Eestisse kaasamise kodakondsus- ja M2 tegevuskava 2015–2016“. rändepoliitika Tasakaalustatud 1.10. Töötatakse välja uussisserändajatele suunatud tugivõrgustiku kodakondsus- ja M2 kontseptsioon, sealhulgas infoplatvorm, ja viiakse see ellu. rändepoliitika 7.10. Teenistuskoeri kasutavate asutustega koostöös analüüsitakse Turvalisemad M1 koeraressursi ristkasutuse ja koerateenistuse arendamise võimalusi kogukonnad riigiüleselt. Turvalisemad 1.3. Alkoholi seaduslike müügikohtade arvu vähendamiseks töötatakse M3 kogukonnad välja eelnõu. 3.3. Töötatakse välja meetmed alkoholi piirmäära ületanud Turvalisemad M3 mootorsõidukijuhtide suunamiseks haridus- või kogukonnad nõustamisprogrammidesse. 7. Rakendatakse automaatseid liiklusjärelevalvesüsteeme, ennekõike Turvalisemad M3 kiiruskaameraid, ning analüüsitakse olemasolevate kiiruskaamerate kogukonnad mõjusust. 7.1. Analüüsitakse kohalikel teedel käivitatavate Turvalisemad M3 automaatjärelevalvesüsteemide mõju liiklusohutusele ja kogukonnad liiklusrikkumistele. Turvalisemad 7.2. Koostatakse liiklusjärelevalves tehnoloogiliste vahendite kasutamise ja M3 kogukonnad arendamise kontseptsioon. Tõhusa 6. Aidatakse tagada hoonetele ligipääs ning läbipääs tänavatel, et tagada päästevõimekuse M2 kiire abi ja elupääste. tagamine 10. Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Päästeametiga) Tõhusa kaasab Eesti päästepiirkonnas toimuvatesse sündmusteks valmisoleku päästevõimekuse M3 tagamise ja reageerimise tegevustesse Majandus- ja Kommunikatsiooni- tagamine ministeeriumi (Veeteede Amet, Lennuamet), Kaitseministeeriumi (Merevägi, Õhuvägi) ja vabatahtlikud merepäästjad.  4. Tagatakse reostustõrjevõimekus, et reageerida sündmustele merel ja Tõhusa piiriveekogudel, sealhulgas kaasajastatakse Politsei- ja Piirivalveameti päästevõimekuse M4 reostustõrjevõimekust ning säilitatakse olemasolev Veeteede Ameti tagamine reostustõrjevõimekus. Tõhusa päästevõimekuse M4 4.2. Säilitatakse reostustõrjevõimekus 1,2 km² 24 tunni jooksul. tagamine Tõhusa 1. Tagatakse riskipõhine järelevalvekorraldus kõikides päästevõimekuse M5 tuleohutusjärelevalvet teostavates asutustes (Päästeamet, tagamine Keskkonnainspektsioon, Tehnilise Järelevalve amet). Tõhusa 6. Päästesündmuste ennetamiseks teostatakse laevade ning päästevõimekuse M5 kemikaaliohutuse üle järelevalvet. tagamine Tõhusa 11.1. Ventilatsiooni- ja küttesüsteemide ehitamise kohta koostatakse päästevõimekuse M5 ehituslikud tuleohutusnõuded. tagamine Tõhusam piirihaldus M2 5. Tõkestatakse Eestisse piiripunktide kaudu toimuvat salakaubavedu. 2. Maismaapiir ehitatakse välja (puhastatakse piiririba, ehitatakse patrullrajad ja tehniliseks valveks vajalik infrastruktuur, laevatatavatel Tõhusam piirihaldus M1 piiriveekogudel tähistatakse ajutine kontrolljoon ja laevatee, valmistatakse ette demarkeerimine jne) ning see kaetakse tehnilise valvega.[1] 2.1. Tehakse ettevalmistusi piiririba taristu rajamiseks, paigaldatakse piiririba elektrikaablid, luuakse vajalikud ühendused, Sisejulgeoleku fondi toel soetatakse tehnilisi valvesüsteeme*. Koostöös Majandus- ja Tõhusam piirihaldus M1 Kommunikatsiooniministeeriumiga (Veeteede Amet) soetatakse ujuvad piirimärgid kontrolljoone tähistamiseks ja ohutu laevaliikluse tagamiseks piiriveekogudel**. 3. Arendatakse maismaa- ja merepiiri valvamise metoodikat, seiresüsteeme, sealhulgas mereseiret, ning nende valvamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid ja varustust (uued tehnoloogiad, nt UAV, Tõhusam piirihaldus M1 transpordivahendid, isikuvarustus, erivahendid jne). Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) panustab järjepidevalt sellesse, et viia Merevalvekeskuse tehniline võimekus rahvusvaheliste soovitustega vastavusse. 2. Arendatakse piiripunktide infrastruktuuri ning piiri- ja tollikontrolli metoodikat ning uuendatakse tehnoloogiat, täiendatakse varustust Tõhusam piirihaldus M2 vastavalt prognoositavatele piiriületusvoogudele, et tagada kiire ja kvaliteetne piirikontroll (ABC-väravate laialdasem kasutamine, EES-i rakendamine). 5.1. Peamised kauba piiriületuskohad varustatakse Tõhusam piirihaldus M2 läbivalgustusseadmetega* (Narva raudteejaama piiripunkt, Narva, Koidula ja Luhamaa maantee piiripunktid, Muuga, Tallinna, Paldiski sadamad). 1. Koostöös arendatakse Schengeni alal migratsioonijärelevalvet ja rakendatakse uusi meetmeid, sealhulgas arendatakse tõhusat eelkontrollivõimekust (sideohvitseride ILO võrgustikku panustamine, Tõhusam piirihaldus M3 FRONTEX-i operatsioonides osalemine, koostöö Euroopa Liidu liikmesriikidega tuvastamaks väljasaadetavad, majutusteenuse kasutajate andmekogu loomine).  6.1. Analüüsitakse ja vajaduse korral täiendatakse tegevuskava Tõhusam piirihaldus M3 sisepiiridel piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral. Usaldusväärne ja 1. Rakendatakse e-residendi digi-ID väljaandmise kontseptsiooni, turvaline M1 sealhulgas arendatakse e‑residendile digi-ID väljaandmise menetlus identiteedihaldus võimalikult kliendisõbralikuks. Usaldusväärne ja 1.1. Otsitakse uusi, kliendisõbralikke ja turvalisi e‑residendi digitaalse turvaline M1 isikutunnistuse väljastamise võimalusi. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 1.2. Analüüsitakse ja viiakse ellu tegevusi, mis kaasnevad 10 miljoni e- turvaline M1 eestlase programmiga. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 2. Digitaalsete dokumentide, sealhulgas e-residendi digi-ID kasutamise turvaline M1 üle teostatakse järelevalvet, riske analüüsitakse järjepidevalt ning neid identiteedihaldus maandatakse. Usaldusväärne ja 2.1. Rakendatakse meetmeid digitaalse identiteediga seotud turvaline M1 väärkasutuste, petumustrite, küberkaitse ja muude riskide tuvastamiseks identiteedihaldus ja maandamiseks. Usaldusväärne ja 4. Arendatakse digitaalseid isikut tõendavaid dokumente, sealjuures turvaline M1 pidades eesmärkidena silmas dokumentide kasutusala laiendamist ning identiteedihaldus kasutajate hulga suurendamist. 4.2. Teostatakse järelevalvet sertifitseerimise teenuse osutaja(te) kui Usaldusväärne ja elutähtsa teenuse osutaja(te) eesmärgiga kontrollida, kas sertifitseerimise turvaline M1 teenuse osutaja vastab hädaolukorra seaduses sätestatud nõuetele ja identiteedihaldus täidab hädaolukorra seadusest tulenevaid ülesandeid. 4.3. Arendatakse sertifitseerimisteenuse poliitikat ning määratakse Usaldusväärne ja sertifitseerimispoliitika arendamise, kinnitamise ja järelevalve eest turvaline M1 vastutav asutus (sertifitseerimisteenuse omaniku fikseerimine) õiguslikul identiteedihaldus tasandil. Usaldusväärne ja turvaline M1 4.4. Tagatakse Eesti seisukohtade esitamine ja kaitsmine. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 4.5. Lepitakse kokku eIDAS-i kontaktpunkti paiknemine ja tagatakse selle turvaline M1 rahastamine. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 5. Osaletakse eIDAS-i rakendusaktide koostamisel ja rakendatakse turvaline M1 eIDAS-it. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 5.2. Analüüsitakse Eesti õigusaktide muutmise vajadust ning algatatakse turvaline M1 õigusaktide muudatused, et Eesti õigusaktid oleksid eIDAS-iga kooskõlas. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 5.3. Rakendatakse ettevalmistused (sealhulgas õiguskeskkonna turvaline M1 muudatused) Euroopa Liidu eID skeemide tunnustamiseks. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 4.4. Kirjeldatakse ja reguleeritakse Eestis kasutatavate krüptoalgoritmide turvaline M2 eluiga. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 6. Digitaalset identiteeti ja selle infrastruktuuri hallatakse ja juhitakse turvaline M2 tulemuslikult. Määratakse kindlaks selged pädevused ja vastutusalad identiteedihaldus ning tagatakse vastavad organisatsioonilised võimekused. Usaldusväärne ja 6.2. Töötatakse välja selgete pädevuste ja vastutusalade jaotused, turvaline M2 sealhulgas kompetentsimudel, kirjeldatakse vajalikku organisatsioonilist identiteedihaldus võimekust ning koostatakse tervikliku töökorraldusmudeli kirjeldus.  6.3. Arendatakse ja rakendatakse digitaalse identiteedi tehnilist süsteemi Usaldusväärne ja (kiip, kiibirakendus ja selle kasutamiseks vajalik baastarkvara ja turvaline M2 kasutajatugi) turvalisuse ja jätkusuutlikkuse ning kiireks reageerimiseks identiteedihaldus vajalike tehnoloogiate tervikliku halduse võimekuse tagamiseks. Usaldusväärne ja turvaline M2 1. Tagatakse identiteetide haldamise võimekus. identiteedihaldus Usaldusväärne ja 1.1. Otsitakse võimalusi, et kajastada turvalise identiteedi halduse turvaline M2 püsivaks tagamiseks vastavate IT-lahenduste rahastamiseks vajalikku identiteedihaldus baasfinantseeringut igal aastal riigieelarves. Usaldusväärne ja 2. Nii avalik-õiguslikes kui ka eraõiguslikes suhetes kasutatakse turvaline M2 laialdaselt biomeetrilistel andmetel põhinevat isikutuvastuse ja identiteedihaldus isikusamasuse kontrollimise võimalust. Usaldusväärne ja 2.2. Identiteedihalduse ja biomeetrilise identiteedihalduse turvaline M2 kontseptsioonide alusel töötatakse välja uudsed isikutuvastuse identiteedihaldus rakendused. 4. Isikut tõendavate dokumentide spetsifikatsioone uuendatakse Usaldusväärne ja järjepidevalt ning pidevalt kaasajastatakse (sealhulgas rahvusvahelise turvaline M2 koostöö raames) vastavalt turvalisusnõuetele, tehnilistele võimalustele identiteedihaldus ja kasutajate ootustele dokumentide digitaalseks kasutamiseks vajalikku tehnoloogiat ja süsteeme.  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus „Eesti rahvuslik MKM (TJA) SiM (SMIT, HäK) 2016–2017 EL-vahendid liiklusohutusprogramm aastateks 2003–2015“ MKM 2016 EL-vahendid MKM sideettevõtted jt 2016–2020 RE „Eesti SiM Ministeeriumid RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid RE ja teenuse 2019 teenuseid osutaja korraldavad asutused, SiM  Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE ja teenuse korraldavad 2019 osutajad, SiM osutaja asutused: MKM, SoM, EP, KOV Elutähtsaid Elutähtsa teenuse RE, teenuse teenuseid osutajad, SiM, Riigi- 2019 osutaja korraldavad kantselei, KaM PPA, SMIT, elutähtsaid teenuseid korraldavad SiM, MKM asutused, teenuse osutajad PPA, SMIT, MKM EL-vahendid: SiM 2017–2018 (RIA) ISF „Riigikaitse arengukava MKM 2016 RE 2013–2022“ „Riigikaitse arengukava MKM 2016 RE 2013–2022“ Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid 2017–2020 RE korraldavad asutused, SiM Ministeeriumid, 2017 RE SKA SiM Ministeeriumid 2016–2019 RE SiM Ministeeriumid 2017 RE HO juhtivad SiM 2018 RE asutused „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM Minist-eeriumid 2016 RE „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" Ministeeriumid, 2016–2018 RE SiM, MKM, SoM SiM, HTM, MKM, KuM MKM 2016–2020 RE „Eesti 2020“ alaeesmärgi „Konkurentsivõimeline majanduskeskkond“ meede „Keskkonna loomine senisest suuremas mahus ekspordipotentsiaaliga ja suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud MKM 2016, 2017 RE otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks“; „Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014–2020“ alaeesmärgi „Ettevõtted hindavad Eestit tegutsemiskeskkonnana kõrgelt“ meede 4.1 „Konkurentsipositsioon“  „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi „Uussisserändajad on Eesti ühiskonnas kohanenud“ meede 3.2 „Uussisserändajatele suunatud tugiteenuste arendamine“; „Eesti 2020“ tegevuskava 2014–2018 alaeesmärgi „Keskkonna loomine senisest suuremas mahus EL-vahendid: SiM MKM 2017, 2018 ekspordipotentsiaaliga ja ESF-i toel suurema lisandväärtusega sektoritesse suunatud otseste välisinvesteeringute Eestisse toomiseks“ meede 2 „Välisinvesteeringute ja ekspordi arendamiseks vajaliku kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavuse parandamine“ PäA, MKM (MTA), JuM PPA 2017–2020 Lisavajadus C (Vanglateenistus) „Alkoholipoliitika MKM SoM 2016 roheline raamat“ „Alkoholi-poliitika MKM JuM, SoM 2017 RE roheline raamat“ „„Eesti rahvuslik liiklusohutusprogramm MKM (MNT), RE, 2016–2020 2003–2015“ III etapi SiM, PPA lisavajadus J rakendusplaan aastateks 2012–2015“ MKM (MNT), 2018 RE SiM, PPA SiM MKM 2018 RE SiM, MKM PäA 2016–2019 RE MKM (VtA, LA), KaM (Merevägi, Õhuvägi), PPA, PäA 2016–2020 RE vabatahtlikud merepäästjad  Lisa-vajadus PPA, MKM (VTA) 2016–2020 G (K 15) „Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030“; MKM (VTA) 2016–2020 RE „Looduskaitse arengukava aastani 2020“ PäA, KeM (KI), 2016–2020 RE MKM (TJA) „Eesti keskkonnastrateegia KeM (KI), MKM 2016–2020 RE aastani 2030“, „Eesti (TJA), VTA) merenduspoliitika 2012–2020“ SiM, MKM PäA 2016 RE RaM (EMTA), 2016–2020 RE SiM, PPA, MKM) RE, PPA, MKM, VäM, KeM, Lisavajadused SiM 2016–2020 RaM A (K 1), B (K 1) RE, * EL- ** „Eesti SiM MKM (VTA) 2016 vahendid: ISF merenduspoliitika toel 2012–2020“ PPA, SMIT, HäK, PäA, Osaliselt ISF SiM MKM (VTA), KaM 2016–2020 toel (Eesti Kaitsevägi) EL-vahendid: „Eesti riikliku PPA, SMIT, RaM SiM 2016–2020 osaliselt ISF turismiarengukava (EMTA), MKM 2014–2020“ toel RE, * EL- vahendid: RaM (EMTA) SiM, PPA, MKM 2016–2020 osaliselt ISF toel PPA, MKM, RaM, Eesti SiM 2016–2020 Turismifirmade Liit  PPA, KaM, MeM, RaM, SiM 2016 RE MKM, JuM Lisavajadus A „Eesti infoühiskonna SiM PPA, SMIT, MKM 2016–2020 arengukava 2020“ (K 12) SiM MKM, PPA, SMIT 2016–2020 RE „Eesti ettevõtluse MKM SiM 2016–2020 RE kasvustrateegia 2014–2020“ „Eesti infoühiskonna MKM SiM, PPA, SMIT 2016–2020 arengukava 2020“ 10 miljoni e-eestlase „Eesti ettevõtluse MKM programm-meeskond, 2016–2020 Lisavajadus B kasvustrateegia SiM 2014–2020“ MKM, SiM SMIT 2016–2020 RE MKM SiM 2016–2020 RE SiM, MKM 2016–2020 RE MKM 2016–2020 RE MKM, SiM, RaM PPA 2017–2020 RE MKM RE MKM SiM, JuM 2016 RE MKM SiM 2017, 2018 RE „Eesti infoühiskonna MKM 2016–2020 RE arengukava 2020“ SiM, MKM PPA MKM SiM 2016–2017 RE MKM 2016–2018 RE Lisavajadus C SiM PPA, SMIT MKM, RaM 2016–2020 (K 17) SiM MKM, RaM 2016–2018 RE „Eesti infoühiskonna SiM PPA, MKM (RIA) arengukava 2020“ „Eesti infoühiskonna SiM PPA, MKM (RIA) 2017–2020 Lisavajadus B arengukava 2020“ SiM PPA, MKM Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus 1. Parendatakse riskianalüüside kvaliteeti. Riskianalüüside koostamise ja Kriiside ennetamine ajakohastamise eest vastutavad asutused analüüsivad süsteemselt ja hädaolukordadeks M1 riskide maandamiseks vajalikke tegevusi ja soetusi. Tagatakse riske valmisoleku maandavate tegevuste elluviimine ning järelevalve tegevuste kvaliteedi suurendamine ja tähtaegade üle. Kriiside ennetamine 1.2. Riskianalüüside koostamise ja uuendamise eest vastutavad asutused ja hädaolukordadeks M1 uuendavad oma vastutuses olevad riskianalüüsid ja esitavad need valmisoleku Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks või otsustamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 1.3. Koostatakse meetme „Üleujutusriskide maandamine“ määrus. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 4. Regulaarselt viiakse läbi elanike teadlikkuse ja valmisoleku hindamise ja hädaolukordadeks uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud M1 valmisoleku riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida riskikommunikatsiooni suurendamine tegevusi. Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates M1 valmisoleku kriisides toimetulekuks suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks M1 osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, valmisoleku tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning Kriiside ennetamine 8.2. Analüüsitakse vajadust ja lähtuvalt sellest määratakse Eestis olulised ja hädaolukordadeks M1 objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija saab vajaliku valmisoleku teenuse kätte. suurendamine Kriiside ennetamine 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste ja hädaolukordadeks M1 lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada valmisoleku eelisjärjekorras. suurendamine Kriiside ennetamine 9. Elutähtsate teenuste osutajad rakendavad meetmeid, et suurendada ja hädaolukordadeks M1 valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada valmisoleku intsidentidest tulenevat negatiivset mõju. suurendamine Kriiside ennetamine 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, M1 valmisoleku selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja suurendamine varude vajaduse. Kriiside ennetamine 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse ja hädaolukordadeks M1 kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste valmisoleku toimepidevust. suurendamine 11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide Kriiside ennetamine hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise ja hädaolukordadeks M1 oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja valmisoleku toimepidavuse suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide suurendamine koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M2 3. Parandatakse hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.1. Koostatakse hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise M2 valmisoleku kord. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate M2 valmisoleku hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Hinnatakse riiklike tegevusvarude üldist korraldust ning esitatakse M2 valmisoleku Riigi-kantseleile ettepanekud riiklike varude korralduse täiendamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 12.2. Vähemalt kord aastas korraldatakse õppusi kiirgushädaolukorra M2 valmisoleku lahendamiseks Eestis. suurendamine Sisejulgeoleku 3.3. Koostatakse CBRN valdkonna ministeeriumide- ja ametkondadeülene M4 suurendamine hetkeolukorra analüüs. Sisejulgeoleku 3.4. Koostatakse CBRN valdkonna arengukontseptsioon, mis on alus M4 suurendamine asutusteülesele pikaajalisele planeerimisele. Tõhusa 5. Tagatakse vähemalt senisel tasemel reageerimine reostustele päästevõimekuse M4 mererannikul, siseveekogudel ja maismaal. tagamine Tõhusa 8. Koostatakse analüüs ja ettepanekud riigi ja kohaliku omavalitsuste päästevõimekuse M4 ülesannete jaotamiseks veereostuse likvideerimisel. tagamine Tõhusa 10. Tagatakse elanike teavitamine metsatulekahju tekkimise riskidest ja päästevõimekuse M4 õigest käitumisest suure tuleohu korral. tagamine  11. Metsatulekahjude ennetamiseks suunatakse metsas käijaid tegema Tõhusa lõket eelkõige selleks ettenähtud kohtades. Lõkkeplatside omanikud päästevõimekuse M4 tagavad avalike lõkkeplatside tuleohutuse ning metsaomanikud tagamine veevõtukohtade korrashoiu. Metsatulekahjude avastamise võimekuse suurendamiseks kasutatakse kaasaegseid tehnoloogilisi lahendusi. Tõhusa 14. Hinnatakse üleujutusohuga seotud riske ning ajakohastatakse päästevõimekuse M4 üleujutusohuga piirkondade ja üleujutusohuga seotud riskipiirkondade tagamine kaarte. Tõhusa 16. Uuendatakse õigusakte (kiirgusseadus, hädaolukorra lahendamise päästevõimekuse M4 plaan jm), reguleerides selgelt asutustevahelist rollijaotust kiirgusohuga tagamine seotud õnnetuste korral. Tõhusa 17. Koostöös tagatakse ööpäevaringne reageerimisvõimekus. päästevõimekuse M4 (Päästeameti ja Keskkonnaameti puhul tehakse seda pidevalt, AS tagamine A.L.A.R.A. loob vastava võimekuse 2018. aastal). Tõhusa 18. Sisejulgeolekufondi vahenditega uuendatakse kiirgusohust varajase päästevõimekuse M4 hoiatamise süsteemi tarkvara, seadmeid ja sidesüsteeme. tagamine Tõhusa 19. Keskkonnaministeeriumi (Keskkonnaamet) juhtimisel suurendatakse päästevõimekuse M4 elanike teadlikkust, millal vajavad linnakeskkonda sattunud loomad abi tagamine (linnast eemaldamist). Tõhusa 20. Täpsustatakse erinevate asutuste rolle abitusse seisundisse sattunud päästevõimekuse M4 loomade juhtumite ja õnnetuste lahendamisel ning korraldatakse tagamine loomade abistamist, kaasates sellesse ka vabatahtlikke. Tõhusa 1. Tagatakse riskipõhine järelevalvekorraldus kõikides päästevõimekuse M5 tuleohutusjärelevalvet teostavates asutustes (Päästeamet, tagamine Keskkonnainspektsioon, Tehnilise Järelevalve amet). Tõhusa 6. Päästesündmuste ennetamiseks teostatakse laevade ning päästevõimekuse M5 kemikaaliohutuse üle järelevalvet. tagamine 2. Maismaapiir ehitatakse välja (puhastatakse piiririba, ehitatakse patrullrajad ja tehniliseks valveks vajalik infrastruktuur, laevatatavatel Tõhusam piirihaldus M1 piiriveekogudel tähistatakse ajutine kontrolljoon ja laevatee, valmistatakse ette demarkeerimine jne) ning see kaetakse tehnilise valvega.  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus „Eesti SiM Ministeeriumid RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM, 2016–2020 RE Ministeeriumid KeM SiM, MeM 2018 RE PäA, PPA, jt SiM kriisireguleerimisse 2017–2020 RE kaasatud asutused Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsa RE ja teenuse teenuse osutajad 2019 osutaja ja elutähtsaid  Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE ja teenuse korraldavad 2019 osutaja osutajad, SiM asutused: MKM, SoM, EP, KOV Elutähtsaid Elutähtsa teenuse teenuseid RE, teenuse osutajad, SiM, Riigi- 2019 osutaja korraldavad kantselei, KaM asutused: MKM, PPA, SMIT, elutähtsaid teenuseid korraldavad SiM, MKM asutused, teenuse osutajad Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid 2017–2020 RE korraldavad asutused, SiM Ministeeriumid, 2017 RE SKA SiM Ministeeriumid 2016–2019 RE  SiM Ministeeriumid 2017 RE „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM Minist-eeriumid 2016 RE SoM, SiM, RaM, KaM, „Kiirgusohutuse riiklik KeM 2016–2018 RE arengukava 2007–2017“ MeM KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2017–2018 RE Riigikantselei KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2018–2019 RE Riigikantselei PäA, KeM (Keskkonnainspe 2016–2020 RE ktsioon), KOV, vabatahtlikud KeM SiM 2016 RE PäA, KeM (Riigi 2016–2020 RE Ilmateenistus)  PäA, KeM (KI, 2016–2020 RE RMK) „Eesti KeM 2018, 2019 RE Keskkonnastrateegia aastani 2030“ „Kiirgusohutuse riikliku KeM, SiM 2016 RE arengukava 2008–2017“ SiM (PäA), KeM (KA), AS 2016–2020 RE A.L.A.R.A KeM 2019–2020 EL-vahendid (I) „Eesti KeM (KA) 2017 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ KeM (KA), PäA 2017 RE PäA, KeM (KI), 2016–2020 RE MKM (TJA) „Eesti keskkonnastrateegia KeM (KI), MKM 2016–2020 RE aastani 2030“, „Eesti (TJA), VTA) merenduspoliitika 2012–2020“ PPA, MKM, VäM, KeM, RE, Lisavajadused SiM 2016–2020 A (K 1), B (K 1) RaM Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus 1. Parendatakse riskianalüüside kvaliteeti. Riskianalüüside koostamise ja Kriiside ennetamine ajakohastamise eest vastutavad asutused analüüsivad süsteemselt ja hädaolukordadeks M1 riskide maandamiseks vajalikke tegevusi ja soetusi. Tagatakse riske valmisoleku maandavate tegevuste elluviimine ning järelevalve tegevuste kvaliteedi suurendamine ja tähtaegade üle. Kriiside ennetamine 1.2. Riskianalüüside koostamise ja uuendamise eest vastutavad asutused ja hädaolukordadeks M1 uuendavad oma vastutuses olevad riskianalüüsid ja esitavad need valmisoleku Vabariigi Valitsuse kriisikomisjonile teadmiseks või otsustamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 4. Regulaarselt viiakse läbi elanike teadlikkuse ja valmisoleku hindamise ja hädaolukordadeks uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud M1 valmisoleku riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida riskikommunikatsiooni suurendamine tegevusi. Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates M1 valmisoleku kriisides toimetulekuks suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, M1 valmisoleku tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning suurendamine rakendavad neid, vajadusel luues täiendavat tehnilist võimekust. Kriiside ennetamine 8.2. Analüüsitakse vajadust ja lähtuvalt sellest määratakse Eestis olulised ja hädaolukordadeks M1 objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija saab vajaliku valmisoleku teenuse kätte. suurendamine Kriiside ennetamine 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste ja hädaolukordadeks M1 lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada valmisoleku eelisjärjekorras. suurendamine Kriiside ennetamine 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, M1 valmisoleku selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja suurendamine varude vajaduse. Kriiside ennetamine 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse ja hädaolukordadeks M1 kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste valmisoleku toimepidevust. suurendamine 11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide Kriiside ennetamine hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise ja hädaolukordadeks M1 oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja valmisoleku toimepidavuse suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide suurendamine koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M2 3. Parandatakse hädaolukorra lahendamise plaanide rakendatavust. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.1. Koostatakse hädaolukorra lahendamise plaani nõuded ja koostamise M2 valmisoleku kord. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.2. Vastutavad asutused uuendavad nende vastutuses olevad M2 valmisoleku hädaolukorra lahendamise plaanid. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate M2 valmisoleku hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Hinnatakse riiklike tegevusvarude üldist korraldust ning esitatakse M2 valmisoleku Riigi-kantseleile ettepanekud riiklike varude korralduse täiendamiseks. suurendamine Kriiside ennetamine 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal ja hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 12.2. Vähemalt kord aastas korraldatakse õppusi kiirgushädaolukorra M2 valmisoleku lahendamiseks Eestis. suurendamine Kriiside ennetamine 12.3. Ministeeriumid tagavad õppustel tuvastatud puuduste kõrvaldamise, ja hädaolukordadeks sh Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning M2 valmisoleku Sotsiaalministeerium viivad ellu CONEX 2015 põhjal selgunud vajalikke suurendamine tegevusi. Sisejulgeoleku 4. Analüüsitakse erakorralise seisukorra regulatsiooni ja selle vastavust M1 suurendamine muutunud julgeolekuolukorrale. Sisejulgeoleku 3.3. Koostatakse CBRN valdkonna ministeeriumide- ja ametkondadeülene M4 suurendamine hetkeolukorra analüüs. Sisejulgeoleku 3.4. Koostatakse CBRN valdkonna arengukontseptsioon, mis on alus M4 suurendamine asutusteülesele pikaajalisele planeerimisele. Sisejulgeoleku 2. Analüüsitakse riigikaitseliste objektide turvalisust tagavad täiendavad M5 suurendamine meetmed ning nende mõju isikute õigustele ja objekti valdaja kuludele.  2. Töötatakse välja ning rakendatakse Eesti vajadustele vastav siseturvalisuse tagamise kogukonnakeskse lähenemise mudel, mille keskmes on maakondlike ja kohalike turvalisuse võrgustike loomine riskirühmade mõjutamiseks õiguskuulekale ja ohutule käitumisele ning Turvalisemad M1 kogukondlike turvalisuseprobleemide lahendamiseks. Tagatakse kogukonnad võrgustike tegevuse metoodiline ja rahaline toetamine. Arendatakse välja riiklik tugisüsteem, et suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kavandada (kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osana) ja viia ellu kohalikke siseturvalisuse tegevusi, sealhulgas ennetustööd. Turvalisemad 2.6. Tugevdatakse kohalike omavalitsuse koostööd ning arendatakse M1 kogukonnad kohalike omavalitsuste võimekust siseturvalisuse ja riigikaitse valdkonnas. Turvalisemad 7.8. Analüüsitakse ja tehakse ettepanekud riigikaitse ja siseturvalisuse M1 kogukonnad valdkonna vabatahtlike ühtse arvestuse loomiseks. 7.6. Analüüsitakse vabatahtlike (abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad ja merepäästjad) rolli riigikaitses ja esitatakse ettepanekud koostada Turvalisemad M1 vastavad tegevusjuhendid. Sealhulgas analüüsitakse hetkel kehtivat kogukonnad regulatsiooni ning vajadusel esitatakse muudatusettepanekud õigusaktide muutmiseks. Turvalisemad 7.9. Analüüsitakse võimalust lisada korrakaitse väljaõpe ajateenistuse M1 kogukonnad baasõppe osaks ning täpsustatakse sellega seoses rahastamispõhimõtteid. 10. Siseministeerium (Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Päästeametiga) Tõhusa kaasab Eesti päästepiirkonnas toimuvatesse sündmusteks valmisoleku päästevõimekuse M3 tagamise ja reageerimise tegevustesse Majandus- ja Kommunikatsiooni- tagamine ministeeriumi (Veeteede Amet, Lennuamet), Kaitseministeeriumi (Merevägi, Õhuvägi) ja vabatahtlikud merepäästjad. 3. Arendatakse maismaa- ja merepiiri valvamise metoodikat, seiresüsteeme, sealhulgas mereseiret, ning nende valvamiseks vajalikke tehnilisi vahendeid ja varustust (uued tehnoloogiad, nt UAV, Tõhusam piirihaldus M1 transpordivahendid, isikuvarustus, erivahendid jne). Siseministeerium (koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga) panustab järjepidevalt sellesse, et viia Merevalvekeskuse tehniline võimekus rahvusvaheliste soovitustega vastavusse. 3.3. Analüüsitakse mereseire võimekuse arendamist ja seda toetava taristu Tõhusam piirihaldus M1 rajamist. Tõhusam piirihaldus M1 5. Osaletakse riigi kaitsetegevuse kavade väljatöötamises. 5.1. Analüüsitakse maismaapiiri valvavate piirivalvurite rolli riigipiiri Tõhusam piirihaldus M1 kaitsmisel ning sellega seonduvaid militaarväljaõppe võimalusi. 5.2. Analüüsitakse Kaitseliidu rolli piiride valvamise ja kaitsmise tagamisel Tõhusam piirihaldus M1 (sealhulgas analüüsitakse õigusruumi). 6.1. Analüüsitakse ja vajaduse korral täiendatakse tegevuskava sisepiiridel Tõhusam piirihaldus M3 piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral.  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus „Eesti SiM Ministeeriumid RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM, 2016–2020 RE Ministeeriumid PäA, PPA, jt SiM kriisireguleerimisse 2017–2020 RE kaasatud asutused Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid RE ja teenuse 2019 osutaja teenuseid korraldavad asutused, SiM  Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE ja teenuse korraldavad 2019 osutaja osutajad, SiM asutused: MKM, SoM, EP, KOV Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE, teenuse korraldavad osutajad, SiM, Riigi- 2019 osutaja asutused: MKM, kantselei, KaM SOM, EP, KOV Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid 2017–2020 RE korraldavad asutused, SiM Ministeeriumid, 2017 RE SKA SiM Ministeeriumid 2016–2019 RE SiM Ministeeriumid 2017 RE  HO juhtivad SiM 2018 RE asutused „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM Minist-eeriumid 2016 RE „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" „Kiirgusohutuse riiklik SoM, SiM, RaM, KaM, KeM 2016–2018 RE arengukava MeM 2007–2017“ Ministeeriumid, 2016–2018 RE SiM, MKM, SoM SiM KaM, JuM 2017 KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2017–2018 RE Riigikantselei KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2018–2019 RE Riigikantselei SiM KaM, JuM, RaM 2017 RE  PPA, PäA, RaM (maavalitsused), SoM RE, EL- SiM 2016–2020 vahendid ESF (TAI), JuM, KaM omavalitsusliidud SiM, KaM 2016–2020 RE „Riigikaitse 2017 KaM SiM, PPA, RaM RE arengukava“ november mittesõjaline osa „Riigikaitse SiM PPA, PäA, KaM, RaM 2017 RE arengukava“ mittesõjaline osa SiM KaM 2020 RE MKM (VtA, LA), KaM (Merevägi, Õhuvägi), PPA, PäA 2016–2020 RE vabatahtlikud merepäästjad PPA, SMIT, HäK, PäA, Osaliselt ISF SiM MKM (VTA), KaM 2016–2020 toel (Eesti Kaitsevägi) PPA, KaM (Eesti SiM 2017–2019 RE Kaitsevägi) SiM PPA, KaM, RK 2016–2020 RE SiM KaM 2016 RE KaM, JuM SiM (riigikaitseõiguse 2017 RE revisjoni töörühm) PPA, KaM, MeM, RaM, SiM 2016 RE MKM, JuM Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus Kriiside ennetamine 4. Regulaarselt viiakse läbi elanike teadlikkuse ja valmisoleku hindamise ja hädaolukordadeks uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud M1 valmisoleku riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida riskikommunikatsiooni suurendamine tegevusi. Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates M1 valmisoleku kriisides toimetulekuks suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, M1 valmisoleku tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning suurendamine rakendavad neid, vajadusel luues täiendavat tehnilist võimekust. Kriiside ennetamine 8.2. Analüüsitakse vajadust ja lähtuvalt sellest määratakse Eestis olulised ja hädaolukordadeks M1 objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija saab vajaliku valmisoleku teenuse kätte. suurendamine Kriiside ennetamine 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste M1 ja hädaolukordadeks lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada Kriiside ennetamine 9. Elutähtsate teenuste osutajad rakendavad meetmeid, et suurendada ja hädaolukordadeks M1 valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada valmisoleku intsidentidest tulenevat negatiivset mõju. suurendamine Kriiside ennetamine 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, M1 valmisoleku selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja suurendamine varude vajaduse. Kriiside ennetamine 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse M1 ja hädaolukordadeks kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste 11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide Kriiside ennetamine hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise ja hädaolukordadeks M1 oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja valmisoleku toimepidavuse suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide suurendamine koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.2. Vastutavad asutused uuendavad nende vastutuses olevad M2 valmisoleku hädaolukorra lahendamise plaanid. suurendamine 4. Analüüsitakse hädaolukorra seaduse, erakorralise seisukorra seaduse Kriiside ennetamine ja riigikaitse seaduse koosmõju reageerimisele ja juhtimisele. Oluline on ja hädaolukordadeks M2 tagada ühtne ja terviklik riskide hindamine (nii loodus- ja inimtekkeliste valmisoleku õnnetuste kui ka põhiseadusliku korra vastu suunatud tegevuste suurendamine hindamine) ning riske maandavate tegevuste planeerimine. Kriiside ennetamine 6. Hinnatakse ja analüüsitakse varudega seotud probleeme ja võimalusi ja hädaolukordadeks nende lahendamiseks ning vastavalt sellele korrastatakse ressurssidega M2 valmisoleku seotud regulatsiooni. Revisjoniprojekti käigus otsustatakse nende suurendamine tegevuste eest vastutajad. Kriiside ennetamine 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal ja hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate M2 valmisoleku hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Kriiside ennetamine 11. Tagatakse kohtute ja prokuratuuri valmisolek ohuprognoosis ja hädaolukordadeks M2 nimetatud üleriigilise mõjuga kriisiolukorras (sh eriolukorra ja valmisoleku erakorralise seisukorra ajal) kohtueelseid kriminaalmenetlusi läbi viia. suurendamine Sisejulgeoleku M1 1. Tagatakse korruptsioonikuritegude uurimise võimekus. suurendamine Sisejulgeoleku 4. Analüüsitakse erakorralise seisukorra regulatsiooni ja selle vastavust M1 suurendamine muutunud julgeolekuolukorrale. 3. Täpsustatakse rahapesu regulatsiooni, samuti saavutatakse Sisejulgeoleku M2 õigussüsteemi suurem kooskõla Viini, Palermo ja Varssavi suurendamine konventsiooniga. Sisejulgeoleku 2.2. Korraldatakse inimkaubandusvastaste võrgustike tööd ning luuakse M3 suurendamine toimivad võrgustikud. 2.3. Tehakse ettevalmistusi, et rakendada Euroopa Nõukogu naistevastase ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise konventsiooni ning Euroopa Sisejulgeoleku M3 Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL, milles käsitletakse suurendamine inimkaubanduse tõkestamist ja sellevastast võitlust ning inimkaubanduse ohvrite kaitset. Sisejulgeoleku M3 2.4. Viiakse läbi kriminaalmenetluse revisjon. suurendamine 3.2. Analüüsitakse raskete kuritegude toimepanijatele lisapiirangute Sisejulgeoleku seadmist (nt pedofiilidel jt seksuaalkurjategijatel ja narkokurjategijatel ei M3 suurendamine võimaldata muuta nime, ravist keelduvate pedofiilide andmete avalikustatakse vms). Sisejulgeoleku 3.5. Viiakse läbi juhtimiskoolitused nii tipp- kui ka keskastmejuhtidele M3 suurendamine õiguskaitseasutustes huvide konflikti ennetamiseks ja vältimiseks. Sisejulgeoleku 4.4. Valmistatakse ette kontseptsioon süüteomenetluse M3 suurendamine digitaliseerimiseks. Sisejulgeoleku M3 5. Arendatakse kohtuekspertiisi ja kriminalistika võimekust. suurendamine Sisejulgeoleku 11.1. Analüüsitakse MONEYVAL-i ekspertide asjakohaseid soovitusi varade M3 suurendamine arestimise tõhususe tõstmise kohta. Sisejulgeoleku M3 14. Viiakse läbi õigusabi taotluse esitamise teadlikkuse koolitus. suurendamine Sisejulgeoleku 2. Tagatakse kuritegude lahendamise võimekus, määratakse kindlaks M3 suurendamine ühtsed teenusstandardid ja rakendatakse neid. Sisejulgeoleku 2.1. Analüüsitakse narkootikumidega seotud väärtegude menetlus- ja M3 suurendamine karistuspraktika tulemuslikkust. Sisejulgeoleku 3.3. Töötatakse välja mõjutamise ja ähvardamise katsetest teavitamise M3 suurendamine süsteem. Sisejulgeoleku 3.4. Töötatakse välja huvide konflikti vältimise juhised M3 suurendamine õiguskaitseasutustele. Sisejulgeoleku 2. Analüüsitakse riigikaitseliste objektide turvalisust tagavad täiendavad M5 suurendamine meetmed ning nende mõju isikute õigustele ja objekti valdaja kuludele. 2. Töötatakse välja ning rakendatakse Eesti vajadustele vastav siseturvalisuse tagamise kogukonnakeskse lähenemise mudel, mille keskmes on maakondlike ja kohalike turvalisuse võrgustike loomine riskirühmade mõjutamiseks õiguskuulekale ja ohutule käitumisele ning Turvalisemad M1 kogukondlike turvalisuseprobleemide lahendamiseks. Tagatakse kogukonnad võrgustike tegevuse metoodiline ja rahaline toetamine. Arendatakse välja riiklik tugisüsteem, et suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kavandada (kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osana) ja viia ellu kohalikke siseturvalisuse tegevusi, sealhulgas ennetustööd. 2.4. 2016. aastal analüüsib JuM koostöös SiM-iga kuriteo ennetuse korraldust kohalikul tasandil, 2017. aastal koostab SiM koostöös JuM‑i ja Turvalisemad M1 omavalitsusliitudega ülevaate kohalike turvalisusealaste komisjonide tööst kogukonnad ning 2018. aastal soovitusliku juhendmaterjali komisjonide loomiseks, nende töö korraldamiseks ja arendamiseks. 6. Suurendatakse kogukondlikku vastustust turvalisuse tagamisel avalikus ruumis, toetatakse siseturvalisuse tagamisse panustavaid vabaühendusi ning piirkondlikku koostööd. Laiendatakse ja Turvalisemad tugevdatakse abipolitseinike võrgustikku, eelkõige hajaasustusega M1 kogukonnad piirkondades. Kohaliku omavalitsuse üksustes soodustatakse turvalisusekomisjonide käivitamist ning korrakaitseküsimuste eest vastutava ametniku koha loomist ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse peale, nimetatud ametnik oleks politseile partneriks. Turvalisemad 6.5. Analüüsitakse korrakaitseliste tegevuste laiendamise võimalusi M1 kogukonnad kohalikele omavalitsustele ja kolmandale sektorile. 7.10. Teenistuskoeri kasutavate asutustega koostöös analüüsitakse Turvalisemad M1 koeraressursi ristkasutuse ja koerateenistuse arendamise võimalusi kogukonnad riigiüleselt. 10. Koostatakse kontseptsioon siseturvalisuses kodanikualgatuse ja Turvalisemad ‑julgusega silmapaistnud isikute, vabatahtlike ja eestvedajate ning nende M1 kogukonnad toetajate (asutused, ühingud ja isikud) ning turvalisusealase kodanikuhariduse pakkujate ja edendajate tunnustamiseks. 10.1. Koostatakse kontseptsioon siseturvalisuses kodanikualgatuse ja Turvalisemad ‑julgusega silmapaistnud isikute, vabatahtlike ja eestvedajate ning nende M1 kogukonnad toetajate (asutused, ühingud ja isikud) ning turvalisusealase kodanikuhariduse pakkujate ja edendajate tunnustamiseks.  14. Tagatakse videoseadmete laialdane kasutus nii kriminaal- kui Turvalisemad M1 väärteomenetluses ja haldusmenetluses ning selleks vajaliku riist- ja kogukonnad tarkvara olemasolu. Turvalisemad 14.1. Töötatakse välja väärteomenetluse seadustiku muudatused M1 kogukonnad videomenetluse lihtsustamiseks ja kiirendamiseks. Turvalisemad M1 14.2. Võetakse kasutusele videotõendite keskne server. kogukonnad Turvalisemad 16. Arendatakse IKT süsteemide omavahelist liidestatust ning M1 kogukonnad koostalitlusvõimet (sealhulgas ministeeriumide valitsemisalade üleselt). Turvalisemad 16.1. Valmistatakse ette kontseptsioon süüteomenetluse M1 kogukonnad digitaliseerimiseks. 17. Tagatakse politsei ressursside optimaalne kasutus, vähendades Turvalisemad M1 politseile pandud ülesandeid, mille täitmine on ressursimahukas ning ei kogukonnad ole otseselt seotud politsei põhiülesannete täitmisega. 17.1. Analüüsitakse Euroopa Liidu õigusaktide rakendamist ja tehakse Turvalisemad M1 ettepanek muuta nende rakendamise praktikat, et vähendada Politsei- ja kogukonnad Piirivalveameti ülesandeid kriminaalmenetluses tõlketeenuse tagamisel. 4. Töötatakse välja Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem ja juurutatakse seda ning määratakse kindlaks poolte rollid selle rakendamiseks. Koostatakse ülevaade erinevate ohutusega seotud valdkondade probleemidest ning ühtlustatakse ennetustegevusi ja Turvalisemad ohutussõnumeid ministeeriumide valitsemisalade üleselt. Töötatakse M2 kogukonnad välja üldised ennetusprogrammide elluviimise põhimõtted ning nendega seonduvate investeeringute tegemise põhimõtted (sealhulgas tõenduspõhisus, järjepidevus, mõjusus). Töötatakse välja tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna propageerimise võrgustikutöö põhimõtted ning rakendatakse neid. Turvalisemad 6.2. Koostatakse kontseptsioon laste turvalisuse tagamiseks Internetis, see M2 kogukonnad hõlmab ülevaadet poolte rollidest ja tegevustest. 7. Arvestades „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ ning „Vägivalla Turvalisemad ennetamise strateegias 2015–2020“ nimetatud tegevusi, tõhustatakse M2 kogukonnad alaealiste õigusrikkumistele reageerimise süsteemi ning alaealiste kaitsega tegelevate ametnike koostööd. Turvalisemad 7.1. Analüüsitakse alaealiste õigusrikkumistele reageerimise M2 kogukonnad menetluspraktikat ning praeguse süsteemi puudusi. Turvalisemad 2. Analüüsitakse korrakaitseseaduse rakendamisel ilmnenud probleeme, M3 kogukonnad tagatakse vajalike seadusemuudatuste koostamine ning korraldatakse 3. Vähendatakse uimastite pakkumist ja nõudlust nende järele, Turvalisemad rakendatakse terviklikku kahjude vähendamise süsteemi, hinnatakse M3 kogukonnad senise karistuspoliitika mõjusid ning arendatakse asutuste võimekust avastada ja menetleda narkokuritegusid. Turvalisemad 3.2. Hinnatakse ja analüüsitakse ebaseaduslike uimastite käitlemise M3 kogukonnad karistuspoliitika mõjusid. 3.3. Töötatakse välja meetmed alkoholi piirmäära ületanud Turvalisemad M3 mootorsõidukijuhtide suunamiseks haridus- või kogukonnad nõustamisprogrammidesse. 5. Tagatakse karistuste nõuetekohane täideviimine, sealhulgas isikute Turvalisemad kinnipidamine, tagaotsitavate isikute kiire ja tõhus leidmine, M3 kogukonnad väärteokaristuste täideviimine ning korrarikkujate üldkasulikule tööle rakendamine.  5.1. Töötatakse välja lahendus, et võimaluse korral korraldada Turvalisemad M3 süüteomenetluse (sh väärteomenetluse) alusel karistusena mõistetud kogukonnad üldkasulikku tööd ühtsetel alustel kriminaalhooldussüsteemiga. Turvalisemad 5.3. Juurutatakse kinnipidamisasutustes ühetaolist meditsiiniteenust, mis M3 kogukonnad on tavameditsiini korralduse üks osa. 5.2. Analüüsitakse Kaitseliidu rolli piiride valvamise ja kaitsmise tagamisel Tõhusam piirihaldus M1 (sealhulgas analüüsitakse õigusruumi). 6. Sisepiiridel tagatakse piirikontrolli ajutise taaskehtestamise võimekus, Tõhusam piirihaldus M3 kaasates selleks partnereid. 6.1. Analüüsitakse ja vajaduse korral täiendatakse tegevuskava sisepiiridel Tõhusam piirihaldus M3 piirikontrolli ajutise taaskehtestamise korral. 5. Edendatakse riikidevahelist ja Euroopa Liidu ühtset biomeetriliste Usaldusväärne ja andmete töötlemist isikutuvastusmeetmete, sealhulgas nii füüsiliste kui turvaline M2 ka digitaalsete isikut tõendavate dokumentide väärkasutuse identiteedihaldus ärahoidmiseks. Usaldusväärne ja 5.2. Analüüsitakse Eesti õigusaktide muutmise vajadust ning algatatakse turvaline M1 õigusaktide muudatused, et Eesti õigusaktid oleksid eIDAS-iga kooskõlas. identiteedihaldus  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus PäA, PPA, jt SiM kriisireguleerimisse 2017–2020 RE kaasatud asutused Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid RE ja teenuse 2019 osutaja teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE ja teenuse korraldavad 2019 osutaja osutajad, SiM asutused: MKM, SoM, EP, KOV Elutähtsaid Elutähtsa teenuse RE, teenuse 2019 osutaja teenuseid osutajad, SiM, Riigi- PPA, SMIT, elutähtsaid teenuseid korraldavad SiM, MKM asutused, teenuse osutajad  Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid 2017–2020 RE teenuseid Ministeeriumid, 2017 RE SKA HO juhtivad SiM 2018 RE asutused JuM „Eesti (Riigikaitseõiguse 2016–2019 RE keskkonnastrateegia revisjoni aastani 2030“ töörühm) JuM (Riigi-kaitse- õiguse revisjoni 2019 RE töörühm) „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“  Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ JuM 2016 RE PPA, KAPO, JuM (Riigi- „Korruptsioonivastane SiM 2016–2020 RE strateegia 2013-2020" prokuratuur) SiM KaM, JuM 2017 SiM RaM, JuM 2020 RE JuM (Riigi- „Vägivalla ennetamise SiM, PPA 2016 RE strateegia 2015–2020“ prokuratuur) JuM (Riigi- „Vägivalla ennetamise SiM, PPA RE strateegia 2015–2020“ prokuratuur) JuM 2020 RE JuM SiM 2016 RE JuM (Prokuratuur), „Korruptsioonivastane 2016 RE strateegia 2013–2020“ RaM (MTA), SiM (PPA, Kapo) JuM 2018 RE SiM, JuM PPA, EKEI RaM (EMTA), „Korruptsioonivastane JuM 2017 RE strateegia aastateks (Riigiprokuratuur 2013–2020“ ), SiM (PPA)  JuM (Riigiprokuratuur 2016 ), PPA PPA, KAPO, JuM SiM 2016–2020 RE (Riigiprokuratuur) „Vägivalla ennetamise SiM JuM 2017 RE strateegia 2015–2020“ KAPO, JUM (Riigi- „Korruptsioonivastane SiM 2017 RE strateegia 2013–2020“ prokuratuur, kohtud) KAPO, PPA, JUM (Riigi- „Korruptsioonivastane SiM 2017 RE strateegia 2013–2020“ prokuratuur, kohtud) SiM KaM, JuM, RaM 2017 RE PPA, PäA, RaM (maavalitsused), SoM RE, EL- SiM 2016–2020 vahendid ESF (TAI), JuM, KaM omavalitsusliidud JuM SiM, omavalitsusliidud 2016–2018 RE „Eesti regionaalarengu SiM SKA, PPA, JUM 2016–2020 RE strateegia 2020“ JuM 2018 RE PäA, MKM (MTA), JuM PPA 2017–2020 Lisavajadus C (Vanglateenistus) SiM PPA, PäA, JuM 2017–2018 RE SiM PPA, PäA, JuM 2018 RE  JuM SiM, SMIT RE JuM 2017 RE SiM, JuM SMIT 2017 RE JuM RE JuM 2018 RE SiM JuM RE JuM SiM 2017 RE SiM, JuM, SoM, 2016–2020 RE HTM JuM SiM, PPA 2017 RE Viiakse ellu „Laste ja EL-vahendid: SoM JuM, SiM, HTM 2016–2020 ESF toel perede arengukava 2012–2020“ kaudu. „Vägivalla ennetamise SiM JuM 2016 sama strateegia 2015–2020“ JuM SiM 2016 RE SiM, PPA, RaM (MTA), JuM 2016–2018 RE (EKEI) SiM, JuM 2016 RE „Alkoholi-poliitika MKM JuM, SoM 2017 RE roheline raamat“ JuM, SoM SiM 2016–2020 RE  JuM SiM 2016 RE SoM SiM, JuM 2020 RE KaM, JuM SiM (riigikaitseõiguse 2017 RE revisjoni töörühm) SiM PPA, JuM 2016–2020 RE PPA, KaM, MeM, RaM, SiM 2016 RE MKM, JuM SiM, JuM PPA RE MKM SiM, JuM 2016 RE Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus 1. Kaardistatakse ja analüüsitakse hädaabiteadete menetlemise Kindlam ja kiirem abi sõltuvust teistest teenustest ning töötatakse välja ja rakendatakse M1 korraldamine meetmed hädaabiteadete menetlemise teenuse toimepidevuse parandamiseks. Kindlam ja kiirem abi 1.3. Koostatakse analüüs ja tegevuskava hädaabiteadete menetlemise M1 korraldamine teenuse toimepidevuse parandamiseks. Kindlam ja kiirem abi 1.4. Rakendatakse lahendusi hädaabiteadete menetlemise teenuse M1 korraldamine toimepidevuse parandamiseks. 2. Tõstetakse elanike teadlikkust ennetustöö ja kommunikatsiooni abil, Kindlam ja kiirem abi M1 et inimesed teaksid, kuidas ohuolukorras käituda, millal hädaabikõne korraldamine teha ning millistelt numbritelt on peale 112 võimalik abi saada. Kindlam ja kiirem abi 2.2. Tehakse teavitustööd, et tõsta inimeste teadlikkust infokanalitest, M1 korraldamine mille vahendusel on lisaks HäK-ile võimalik abi saada (pidev tegevus). 1. Oma tegevusvaldkonnas töötatakse välja ja kehtestatakse sündmuste Kindlam ja kiirem abi M2 käsitlemise tüüpjuhtumid, ohtude hindamise juhendid ning sündmustele korraldamine reageerimise reeglistik. 1.5. Töötatakse välja ja kehtestatakse oma tegevusvaldkonnas Kindlam ja kiirem abi M2 tüüpjuhtumite kirjeldused, ohtude hindamise juhendid ja sündmustele korraldamine reageerimise reeglistik. Kindlam ja kiirem abi 2. Reageerimisvalmiduses ressursside haldamiseks luuakse ühine M2 korraldamine infotehnoloogiline keskkond. Kindlam ja kiirem abi M2 2.2. Rakendatakse uut ressursside haldamise IKT lahendust. korraldamine 5. Iga valdkonna sündmustele määratakse kindlad lahendajad ja Kindlam ja kiirem abi M2 kehtestatakse väljasõidu kord, avalikkusele selgitatakse neid ning see korraldamine teave edastatakse Siseministeeriumile. 5.1. Töötatakse välja abimaterjalid ja kehtestatakse juhendid, mis Kindlam ja kiirem abi M2 võimaldavad Häirekeskusel juhendada abivajajat reageerijate korraldamine kohalejõudmiseni. 1. Hinnatakse võimalusi abi- ja infotelefonide konsolideerimiseks ühte Kindlam ja kiirem abi M3 infotöötluskeskkonda (lisaks HäK-is olevatele infotelefonidele nt korraldamine mürgistusteabekeskus 16662, Maanteeameti infotelefon 1510 jms). Kriiside ennetamine 4. Regulaarselt viiakse läbi elanike teadlikkuse ja valmisoleku hindamise ja hädaolukordadeks uuringuid, et hinnata elanike teadlikkust ja neile suunatud M1 valmisoleku riskikommunikatsiooni tõhusust ning planeerida riskikommunikatsiooni suurendamine tegevusi. Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 6. Kehtestatakse nõuded elutähtsate teenuste toimepidevusele. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7. Tagatakse ülevaade elutähtsate teenuste toimepidevusest. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 7.3. Luuakse kriisireguleerimise andmete töötlemise keskkond valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 8. Tagatakse elutähtsa teenuse osutajate suurem valmisolek erinevates M1 valmisoleku kriisides toimetulekuks suurendamine Kriiside ennetamine 8.1. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega töötavad välja meetmed teenuste ristsõltuvuse, M1 valmisoleku tarnesõltuvuse, ja infosüsteemidel alase sõltuvuse vähendamiseks ning suurendamine rakendavad neid, vajadusel luues täiendavat tehnilist võimekust. Kriiside ennetamine 8.2. Analüüsitakse vajadust ja lähtuvalt sellest määratakse Eestis olulised ja hädaolukordadeks M1 objektid, kus ulatuslike teenuse katkestuste korral tarbija saab vajaliku valmisoleku teenuse kätte. suurendamine Kriiside ennetamine 8.3. Analüüsitakse ja seatakse riiklikud prioriteedid elutähtsate teenuste ja hädaolukordadeks M1 lõikes, mis piirkondades ja objektidel tuleb elutähtis teenus taastada valmisoleku eelisjärjekorras. suurendamine Kriiside ennetamine 9. Elutähtsate teenuste osutajad rakendavad meetmeid, et suurendada ja hädaolukordadeks M1 valmisolekut infotehnoloogilisteks intsidentideks ning vähendada valmisoleku intsidentidest tulenevat negatiivset mõju. suurendamine Kriiside ennetamine 9.5. Suurendatakse oma valdkonnas elutähtsa teenuse toimepidevuse ja hädaolukordadeks M1 tagamiseks vajalike infosüsteemide talitluspidevuse tagamist sellisena, et valmisoleku kindlustada infosüsteemide toimimine ka suuremahuliste tõrgete korral. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 10.2. Elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused koostöös teenuse ja hädaolukordadeks osutajatega seiravad regulaarselt teenuse osutajate valmisolekut, M1 valmisoleku selgitavad välja kitsaskohti, olulisemaid ristsõltuvusi, tarnesõltuvusi ja suurendamine varude vajaduse. Kriiside ennetamine 10.3. Elutähtsa teenuse korraldajad korraldavad vähemalt ühe õppuse ja hädaolukordadeks M1 kahe aasta jooksul, et kontrollida korraldatavate elutähtsate teenuste valmisoleku toimepidevust. suurendamine 11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide Kriiside ennetamine hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise ja hädaolukordadeks M1 oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja valmisoleku toimepidavuse suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide suurendamine koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 3.2. Vastutavad asutused uuendavad nende vastutuses olevad M2 valmisoleku hädaolukorra lahendamise plaanid. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Tagatakse katastroofimeditsiini puudutavate juhendite ja plaanide ja hädaolukordadeks koostamine ning kaasajastamine. (Käesolevas arengukavas M2 valmisoleku keskendutakse sellele, et koostatavad juhendid ja plaanid oleksid suurendamine kooskõlas tsiviilkriiside lahendamise plaanidega.) Kriiside ennetamine 12.3. Ministeeriumid tagavad õppustel tuvastatud puuduste kõrvaldamise, ja hädaolukordadeks sh Siseministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning M2 valmisoleku Sotsiaalministeerium viivad ellu CONEX 2015 põhjal selgunud vajalikke suurendamine tegevusi. Kriiside ennetamine 15.2. Analüüsitakse hädaolukorras ja suurõnnetuste korral kannatanute ja ja hädaolukordadeks hukkunute kohta tervishoiuasutustest info kogumise ja avalikkusele M2 valmisoleku edastamise põhimõtteid ning koostatakse õiguslike aluste analüüs. suurendamine Koostöös Politsei- ja Piirivalveametiga koostatakse protseduurireeglid 17. Luuakse psühhosotsiaalse nõustamise süsteem, mis lähtub Kriiside ennetamine hädaolukorra riskianalüüsidest ja toimib koosmõjus hädaolukorra ja hädaolukordadeks lahendamise põhimõtetega. Samuti otsustatakse rollijaotus M2 valmisoleku psühhosotsiaalse nõustamise pakkumisel, tehakse kindlaks suurendamine koolitusvajadus ning koolituse läbiviimiseks ja võrgustike loomiseks vajalikud ressursid. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 17.1. Tehakse kindlaks olemasolevad psühhosotsiaalse nõustamise M2 valmisoleku võimalused. suurendamine Kriiside ennetamine 17.2. Sotsiaalministeeriumi ja teiste ministeeriumide koostöös töötatakse ja hädaolukordadeks välja psühhosotsiaalse nõustamise süsteem, sealhulgas määratakse M2 valmisoleku kindlaks rollide jaotus, koolitusvajadus ja tehakse kindlaks selle süsteemi suurendamine rakendamiseks vajalikud ressursid. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 12.2. Vähemalt kord aastas korraldatakse õppusi kiirgushädaolukorra M2 valmisoleku lahendamiseks Eestis. suurendamine Kriiside ennetamine 12.1. Koostatakse ja vajadusel uuendatakse igal aastal ja hädaolukordadeks M2 kriisireguleerimisõppuste põhisuundasid ja kava, mis loovad keskpikas valmisoleku perspektiivis raamistiku õppuste planeerimiseks ja läbiviimiseks. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate M2 valmisoleku hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. suurendamine Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. Sisejulgeoleku 3.3. Koostatakse CBRN valdkonna ministeeriumide- ja ametkondadeülene M4 suurendamine hetkeolukorra analüüs. Sisejulgeoleku 3.4. Koostatakse CBRN valdkonna arengukontseptsioon, mis on alus M4 suurendamine asutusteülesele pikaajalisele planeerimisele. Tasakaalustatud 1.2. Rahvusvahelise kaitse taotlejatele tagatakse menetlusprotsessis vajalik kodakondsus- ja M3 tugi ja teenused, sealhulgas vajalikud majutuskohad. rändepoliitika Tasakaalustatud 1.3. Rahvusvahelise kaitse saajatele tagatakse nende teenuste kodakondsus- ja M3 kättesaadavus, mis toetavad nende toimetulekut, keeleoskuse rändepoliitika omandamist, kohanemist ja hilisemat lõimumist Eesti ühiskonda. Tasakaalustatud 1.5. Korraldatakse ümberpaigutatavate ja -asustavate isikute kodakondsus- ja M3 vastuvõtmine. rändepoliitika Tasakaalustatud 1.12. Rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kodakondsus- ja M2 mitmeaastast tegevuskava seadusliku rände ja kohanemise valdkonnas. rändepoliitika 1.4. Rahvusvahelise kaitse valdkonnas korraldatakse ümberasustamises ja Tasakaalustatud ‑paigutamises osalemine, lähtudes sealhulgas Vabariigi Valitsusele 2015. kodakondsus- ja M3 aasta oktoobris esitatud täpsustatud tegevuskavast Euroopa Liidu rändepoliitika ümberasustamise ja ümberpaigutamise tegevuste elluviimiseks. Tasakaalustatud 1.8. Viiakse ellu teabepäevi ümberasustamises ja -paigutamises osalemise kodakondsus- ja M3 teemal. rändepoliitika Tasakaalustatud 1.10. Eestis rakendatakse Euroopa Liidu ühist varjupaigasüsteemi kodakondsus- ja M3 (Euroopa Liidu õigusaktide rakendamine). rändepoliitika Tasakaalustatud 1.11. Rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kodakondsus- ja M3 mitmeaastast tegevuskava rahvusvahelise kaitse valdkonnas. rändepoliitika 2. Töötatakse välja ning rakendatakse Eesti vajadustele vastav siseturvalisuse tagamise kogukonnakeskse lähenemise mudel, mille keskmes on maakondlike ja kohalike turvalisuse võrgustike loomine riskirühmade mõjutamiseks õiguskuulekale ja ohutule käitumisele ning Turvalisemad M1 kogukondlike turvalisuseprobleemide lahendamiseks. Tagatakse kogukonnad võrgustike tegevuse metoodiline ja rahaline toetamine. Arendatakse välja riiklik tugisüsteem, et suurendada kohaliku omavalitsuse üksuste võimekust kavandada (kohaliku omavalitsuse üksuse arengukava osana) ja viia ellu kohalikke siseturvalisuse tegevusi, sealhulgas ennetustööd. 2.3. Luuakse maakondlikud turvalisuse nõukogud, arvestades senist Turvalisemad M1 praktikat (territoriaalsed kriisikomisjonid, tervisenõukogud, kogukonnad liikluskomisjonid, traumanõukogud). 4. Töötatakse välja Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem ja juurutatakse seda ning määratakse kindlaks poolte rollid selle rakendamiseks. Koostatakse ülevaade erinevate ohutusega seotud valdkondade probleemidest ning ühtlustatakse ennetustegevusi ja Turvalisemad ohutussõnumeid ministeeriumide valitsemisalade üleselt. Töötatakse M2 kogukonnad välja üldised ennetusprogrammide elluviimise põhimõtted ning nendega seonduvate investeeringute tegemise põhimõtted (sealhulgas tõenduspõhisus, järjepidevus, mõjusus). Töötatakse välja tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna propageerimise võrgustikutöö põhimõtted ning rakendatakse neid. 6. Jätkatakse elanike teavitamist ohtudest, samuti igaühe võimalustest osutada turvalisuse tagamisel kaasabi. Korraldatakse ennetuskampaaniaid, mis on suunatud riskikäitumise vähendamisele ning ohtude ja süütegude ennetamisele (sealhulgas inimkaubandus, Turvalisemad M2 varavastased süüteod, perevägivald), ning pidevat ohutusalast kogukonnad kommunikatsiooni, arvestades hooajalisi riske. Erinevate kanalite kaudu on lihtsasti kättesaadavad arusaadavad juhised ohu vältimiseks ja ohuolukordades käitumiseks. Arendatakse võimekust teavitada ohtudest sotsiaalmeedia kaudu. 7. Arvestades „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ ning „Vägivalla Turvalisemad ennetamise strateegias 2015–2020“ nimetatud tegevusi, tõhustatakse M2 kogukonnad alaealiste õigusrikkumistele reageerimise süsteemi ning alaealiste kaitsega tegelevate ametnike koostööd. 8. Laste kaitsmiseks ja riskiperede probleemide lahendamiseks tõhustatakse koostööd kohaliku omavalitsuse üksustega probleemide Turvalisemad lahendamisel ja juhtumikorralduses, et ennetada korduvrikkumisi ja M2 kogukonnad ohvriks langemist. Arendatakse riiklikke andmekogusid, sealhulgas politsei andmekogusid, ning luuakse ühildumisvõimalused kohaliku omavalitsuse üksuste andmekogudega. Turvalisemad 8.1. Tellitakse andme- ja teabevahetuslahenduse kontseptsioon, M2 kogukonnad sealhulgas lähteülesanne ja tööprotsesside kirjeldus. Turvalisemad M2 8.2. Tellitakse andme- ja teabevahetuslahenduse loomine. kogukonnad Turvalisemad 8.3. Valmistatakse ette juhtumikorralduse mudel lähisuhtevägivalla all M2 kogukonnad kannatavate noorte ja perede abistamiseks. Turvalisemad 8.4. Riskiperede abistamiseks rasketes paarisuhtevägivalla juhtumites M2 kogukonnad rakendatakse võrgustikupõhist juhtumikorraldust (nt MARAC). 10. Suurendatakse koolide võimekust luua turvaline õpikeskkond, sealhulgas osaletakse õnnetuste ja süütegude ennetamises ja Turvalisemad lahendamises, uuendatakse koolide turvalisuse kavasid (kriisiplaane), M2 kogukonnad viiakse regulaarselt läbi tulekahju- ja äkkrünnakuõppusi ning analüüsitakse nende tulemusi ja uuendatakse ohuhinnanguid. Koolid toetavad laste arengut nii, et neil ei esineks riskikäitumist. Turvalisemad 10.1. Laiendatakse käitumisoskuste mängu programmi rakendamist nii M2 kogukonnad eesti kui ka vene õppekeelega koolidesse üle Eesti. Turvalisemad 11. Viiakse ellu lastevanemate teadlikkuse ja oskuste suurendamisele M2 kogukonnad suunatud teavituskampaaniaid ja programme. 11.1. Tellitakse autoriteetse vanemluspraktika edendamise Turvalisemad M2 teavitusprogrammi „Tark vanem“ elluviimine ning teostatakse järelevalvet kogukonnad partneri tegevuse üle. Turvalisemad 11.2. Töötatakse välja ühtne mudel lastevanematele suunatud teavituse M2 kogukonnad keskseks kajastamiseks veebilehel tarkvanem.ee. Turvalisemad 12.1. Juhtumikorralduse mudeli raames töötatakse välja lähisuhtevägivalla M2 kogukonnad ohvrite riskihindamise instrument. 5. Tagatakse karistuste nõuetekohane täideviimine, sealhulgas isikute Turvalisemad kinnipidamine, tagaotsitavate isikute kiire ja tõhus leidmine, M3 kogukonnad väärteokaristuste täideviimine ning korrarikkujate üldkasulikule tööle rakendamine. Turvalisemad 5.2. Analüüsitakse meditsiiniteenuste osutamist kinnipidamisasutustes ja M3 kogukonnad nende jätkuteenuseid. Turvalisemad 5.3. Juurutatakse kinnipidamisasutustes ühetaolist meditsiiniteenust, mis M3 kogukonnad on tavameditsiini korralduse üks osa. 1. Tagatakse avaliku korra kaitse võimekus, selle arendamine ja oskus lahendada kogukonnaga seotud süütegusid ning määratakse kindlaks Turvalisemad teenusstandardid, mis arvestavad piirkondlikke eripärasid ja vajadusi. M3 kogukonnad Samuti kehtestatakse politsei väljakutsete teenindamise teenusstandardid, mis on vastavuses ohuhinnangu ja väljakutseprioriteetidega. Turvalisemad 1.3. Alkoholi seaduslike müügikohtade arvu vähendamiseks töötatakse M3 kogukonnad välja eelnõu. 3.3. Töötatakse välja meetmed alkoholi piirmäära ületanud Turvalisemad M3 mootorsõidukijuhtide suunamiseks haridus- või kogukonnad nõustamisprogrammidesse. Tõhusa päästevõimekuse M2 10. Igal aastal viiakse ellu Väike-Maarja päästekooli lõpuharjutus Sireen. tagamine Tõhusa 11. Lepitakse kokku taseme hoidmiseks vajalike harjutuste ja õppuste päästevõimekuse M2 sagedus ning tagatakse vajaduspõhiselt neis osalemine. tagamine Tõhusa päästevõimekuse M2 11.2. Tagatakse ja soodustatakse asutuste esindajate osalemist koolitustel. tagamine Tõhusa päästevõimekuse M5 2. Suurendatakse haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutust. tagamine Tõhusa 2.1. Haiglad ja hoolekandeasutused viivad regulaarselt läbi tuleohutusalast päästevõimekuse M5 enesekontrolli, vajalikke koolitusi ja õppusi ning kõrvaldavad avastatud tagamine puudused. Tõhusa 2.3. Läbi tervishoiuteenuste hindade tagatakse tuleohutusnõuete täitmine päästevõimekuse M5 ja vajaliku taseme hoidmine tagamine 3. Siseministeerium koostöös Politsei- ja Piirivalveameti ning Sisekaitseakadeemiaga tagab piirikontrolli tagamiseks vajaliku personali Tõhusam piirihaldus M2 ja koostöös Maaeluministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga korraldab vajaliku väljaõppe. 5.2. Koolitatakse piire valvavat personali ja tõhustatakse nende väljaõpet, sealhulgas tõhustatakse koostöös kolmanda sektori organisatsioonidega koolitussüsteemi sisserände ja varjupaigamenetlusega seotud Tõhusam piirihaldus M3 menetlusprotseduuride ja suunamismehhanismide väljakujundamiseks, tuvastatakse haavatavad rühmad (võimalikud inimkaubanduse ohvrid, saatjata alaealised jt) ning tagatakse toimetulek võimaliku massilise sisserändega.  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus HäK, PäA, PPA, SKA, RE, lisa- SiM SMIT, RaM (RKAS), 2016–2020 vajadused A, B, C SoM (TA) PäA, SoM (TA), PPA, HäK 2018 RE SKA SMIT, PäA, PPA, SKA, Lisa-vajadused A, HäK 2016–2020 B, C SoM (TA), RaM (RKAS) SiM (HäK, PPA, PäA); SOM (EH, 2016–2020 RE TA) SoM (EH, TA); 2016–2020 RE PPA, PäA SiM (PäA, HäK); 2016–2018 RE SoM (TA) SoM (TA) 2017 RE HäK, PäA, PPA, SoM SMIT 2017 RE (TA) HäK, PPA, PäA, 2017 RE SoM (TA) SoM (TA), PPA, 2017 RE PäA, HäK PPA, PäA, SoM 2017 RE (TA) HäK, SoM 2020 RE PäA, PPA, jt SiM kriisireguleerimisse 2017–2020 RE kaasatud asutused Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Elutähtsaid teenuseid 2016–2017 RE korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid RE korraldavad asutused  Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid 2020 Lisataotlus korraldavad asutused, SiM, SMIT, RIA, RIKS Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid RE ja teenuse 2019 osutaja teenuseid korraldavad asutused, SiM Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE ja teenuse korraldavad 2019 osutaja osutajad, SiM asutused: MKM, SoM, EP, KOV Elutähtsaid teenuseid Elutähtsa teenuse RE, teenuse korraldavad osutajad, SiM, Riigi- 2019 osutaja asutused: MKM, kantselei, KaM SOM, EP, KOV PPA, SMIT, elutähtsaid teenuseid korraldavad SiM, MKM asutused, teenuse osutajad Elutähtsaid teenuseid korraldavad 2019, 2020 RE asutused, teenuse osutajad Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE  Elutähtsa teenuse osutajad ja elutähtsaid 2017 RE teenuseid korraldavad asutused Elutähtsaid teenuseid 2017–2020 RE korraldavad asutused, SiM Ministeeriumid, 2017 RE SKA HO juhtivad SiM 2018 RE asutused „Riigikaitse arengukava SoM 2017 RE 2013–2022“ Ministeeriumid, 2016–2018 RE SiM, MKM, SoM SoM (tervise- ja tööministri 2016 RE valitsemisala) SoM 2018 RE SoM 2017 RE SoM 2017–2019 RE SoM, SiM, RaM, KaM, „Kiirgusohutuse riiklik KeM 2016–2018 RE arengukava 2007–2017“ MeM  „Eesti kriisi reguleerimisega SiM 2016 RE Keskkonnastrateegia seotud asutused aastani 2030" „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2017–2018 RE Riigikantselei KaM, KeM, SoM SiM (Terviseamet), 2018–2019 RE Riigikantselei Lisavajadus B (kriitiline 8), EL- SiM, SoM 2016–2020 vahendid: AMIF-i toel EL-vahendid: SoM SiM, KuM 2016–2020 AMIF-i toel EL-vahendid: SoM HTM 2016–2017 AMIF-i toel KuM, HTM, SoM, Programm kestab EL-vahendid (ESF, 2014–2020, vahendeid SiM erinevad 2016–2020 AMIF toel) on võimalik kasutada sotsiaalpartnerid kuni 31.12.2022. Lisavajadus B SiM SoM, HTM, KuM 2016–2017 (kriitiline 8) SiM SoM, HTM 2016 RE SiM SoM 2017–2020 RE  Programm kestab SoM, HTM, erinevad EL-vahendid: 2014–2020, vahendeid SiM 2016–2020 AMIF-i on võimalik kasutada sotsiaalpartnerid kuni 31.12.2022. PPA, PäA, RaM (maavalitsused), SoM RE, EL-vahendid SiM 2016–2020 ESF (TAI), JuM, KaM omavalitsusliidud PPA, PäA, RaM SiM (maavalitsused), SoM 2017 RE (TAI) SiM, JuM, SoM, 2016–2020 RE HTM „Vägivalla ennetamise SiM SoM 2017 RE strateegia 2015–2020“ Viiakse ellu „Laste ja EL-vahendid: ESF SoM JuM, SiM, HTM 2016–2020 toel perede arengukava 2012–2020“ kaudu. SMIT, SoM (Sotsiaal- „Laste ja perede SiM 2016–2020 EL-vahendid: ESF arengukava 2012–2020“ kindlustusamet) „Vägivalla vähendamise SiM SMIT, SoM 2016 EL-vahendid: ESF strateegia 2015–2020“ SiM SMIT, SoM 2017 EL-vahendid: ESF SiM, SoM „Vägivalla ennetamise (Sotsiaalkindlust 2016 EL-vahendid: ESF strateegia 2015–2018“ usamet)  SoM (Sotsiaal- EL-vahendid: ESF SiM 2017–2020 toel kindlustusamet) „Eesti elukestva õppe SiM, PPA, SoM strateegia 2020“ 2016–2020 programm „Üldharidus- (TAI), HTM programm“ välisvahendid: SiM, SoM (TAI) 2020 ESF toel „Laste ja perede SoM (TAI) SiM RE arengukava 2012–2020“ „Laste ja perede SoM (TAI) 2016–2017 RE arengukava 2012–2020“ SoM, koostöö- „Laste ja perede 2016 RE arengukava 2012–2020“ partnerid SoM (Sotsiaalkindlust PPA 2016 RE usamet) JuM, SoM SiM 2016–2020 RE SoM 2016 RE SoM SiM, JuM 2020 RE SiM, PPA SoM 2016–2020 RE „Alkoholipoliitika MKM SoM 2016 roheline raamat“ „Alkoholi-poliitika MKM JuM, SoM 2017 RE roheline raamat“ SKA, PäA, SoM 2016–2019 RE (kiirabi-asutused) PäA, PPA, SoM 2016–2019 RE (Terviseamet) PPA, SOM (Terviseamet, 2016–2019 RE kiirabiasutused) ja teised  SoM 2016–2020 RE Haiglad, hoolekandeasutu 2016–2020 RE sed Haigekassa 2017–2020 RE RE, EL- vahendid: SiM PPA, SKA, MeM, SoM 2016–2020 osaliselt : ISF toel EL-vahendid: PPA, SKA, SoM, 3. osaliselt ISF SiM sektori 2016–2020 ning AMIF organisatsioonid toel Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad järjepidevalt ja hädaolukordadeks M1 kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist ning analüüsivad valmisoleku tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks M1 elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse oma valmisoleku pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse nõuded. valmisoleku suurendamine Kriiside ennetamine 11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate ja hädaolukordadeks teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide M1 valmisoleku hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise suurendamine oskuste parandamiseks. Elutähtsate teenuste arendamiseks ja Kriiside ennetamine 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja erinevate ja hädaolukordadeks M2 hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid ressursse ja võimeid. valmisoleku Kriiside ennetamine 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse olemasolevat ja hädaolukordadeks võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ristkasutamise võimalust M2 valmisoleku ja lisavajadusi ning kajastatakse vajadused riigieelarve strateegias ja suurendamine valdkondlike arengukavade rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse võimete, Kriiside ennetamine nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas erinevate kriiside ja hädaolukordadeks M2 lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas sätestatakse, millise valmisoleku ametkonna vajaduste katmine on esmatähtis või millises ulatuses vajadusi suurendamine kaetakse. 5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku Kriiside ennetamine erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside kohaselt harva vaja ja hädaolukordadeks M2 ja mille väljaarendamine või hoidmine on ebamõistlikult kallis), mille valmisoleku osutamiseks vajab Eesti rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja suurendamine lepingute olemasolu sellise abi saamiseks. 1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga soodustatakse nende välismaalaste Eestisse tulekut, kelle sisseränne annab ühiskonnale tervikuna lisandväärtust ja kelle siinviibimine on kooskõlas avalike Tasakaalustatud huvidega, tagatakse toetavad teenused uussisserändajate kohanemiseks kodakondsus- ja M2 ning hoitakse ära viisade ja elamislubade väärkasutust, et tagada rändepoliitika turvalisus, avalik kord ja riigi julgeolek. Riik kujundab raamistiku ja tagab nende teenuste olemasolu, mille kasutamine sõltub eeskätt inimestest endist, samuti tööandjatest, kõrgkoolidest ning asjassepuutuvatest kodanikuühiskonna organisatsioonidest.  1.3. Arendatakse ja rakendatakse tööjõuvajaduse seire-, prognoosi- ja Tasakaalustatud tagasisidestamise süsteem (OSKA). Süsteemi arendatakse ja rakendatakse kodakondsus- ja M2 koostöös tööjõu oskuste arendamise ja konkurentsivõime edendamise rändepoliitika ning elukestva õppe korraldamisega seotud institutsioonidega. Tasakaalustatud 1.12. Rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kodakondsus- ja M2 mitmeaastast tegevuskava seadusliku rände ja kohanemise valdkonnas. rändepoliitika 1.9. Tagatakse koolieelsete lasteasutuste ja koolide personali Tasakaalustatud täienduskoolitused rahvusvahelise kaitse saajatega tegelemiseks, kodakondsus- ja M3 koolitused on seotud spetsiifiliste kompetentsidega õpetajate ja rändepoliitika koolijuhtide seas. 1.4. Rahvusvahelise kaitse valdkonnas korraldatakse ümberasustamises ja Tasakaalustatud ‑paigutamises osalemine, lähtudes sealhulgas Vabariigi Valitsusele 2015. kodakondsus- ja M3 aasta oktoobris esitatud täpsustatud tegevuskavast Euroopa Liidu rändepoliitika ümberasustamise ja ümberpaigutamise tegevuste elluviimiseks. Tasakaalustatud 1.5. Korraldatakse ümberpaigutatavate ja -asustavate isikute kodakondsus- ja M3 vastuvõtmine. rändepoliitika Tasakaalustatud 1.8. Viiakse ellu teabepäevi ümberasustamises ja -paigutamises osalemise kodakondsus- ja M3 teemal. rändepoliitika Tasakaalustatud 1.11. Rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kodakondsus- ja M3 mitmeaastast tegevuskava rahvusvahelise kaitse valdkonnas. rändepoliitika  4. Töötatakse välja Eesti tingimustele sobiv universaalse ennetuse süsteem ja juurutatakse seda ning määratakse kindlaks poolte rollid selle rakendamiseks. Koostatakse ülevaade erinevate ohutusega seotud valdkondade probleemidest ning ühtlustatakse ennetustegevusi ja Turvalisemad ohutussõnumeid ministeeriumide valitsemisalade üleselt. Töötatakse M2 kogukonnad välja üldised ennetusprogrammide elluviimise põhimõtted ning nendega seonduvate investeeringute tegemise põhimõtted (sealhulgas tõenduspõhisus, järjepidevus, mõjusus). Töötatakse välja tervislike eluviiside ja turvalise elukeskkonna propageerimise võrgustikutöö põhimõtted ning rakendatakse neid. 5. Luuakse võimalused kehtiva õppekava raames ohutusõppe süvendamiseks ja integreerimiseks põhiharduse omandamisse. Valmistatakse ette õppematerjalid ja õpetajad (koolide rolli Turvalisemad M2 suurendamine ohutusõppes ning praeguste ja tulevaste õpetajate kogukonnad ettevalmistamine) ohutusõppe läbiviimiseks ja toetatakse sisekaitseõppe võimaluse tagamist igas maakonnas. Lastele tagatakse põhihariduse esimeses astmes kvaliteetne ujumisõpe. Turvalisemad 5.1. Õppekavade uuendamisel võetakse riikliku standardina kasutusele uus M2 kogukonnad ujumisõpetuse metoodika. 5.3. Ministeeriumide koostöös algatatakse tegevused, et leida võimalusi Turvalisemad eri valdkondi puudutavate ohutusteemade kajastamiseks M2 kogukonnad õppematerjalides ning õpetajakoolituse taseme- ja täienduskoolituse õppekavades. Turvalisemad M2 5.4. Koolides juurutatakse ohutusõppe iseseisvat läbiviimist. kogukonnad 10. Suurendatakse koolide võimekust luua turvaline õpikeskkond, sealhulgas osaletakse õnnetuste ja süütegude ennetamises ja Turvalisemad lahendamises, uuendatakse koolide turvalisuse kavasid (kriisiplaane), M2 kogukonnad viiakse regulaarselt läbi tulekahju- ja äkkrünnakuõppusi ning analüüsitakse nende tulemusi ja uuendatakse ohuhinnanguid. Koolid toetavad laste arengut nii, et neil ei esineks riskikäitumist. 10.2. Koostatakse koolikiusamise ennetamise kontseptsioon ning Turvalisemad tagatakse 2019. aastaks tõenduspõhiste turvalisuse ja väärtuskesksete M2 kogukonnad programmide rakendamine 75% üldhariduskoolides ja 90% koolieelsetes lasteasutustes. Turvalisemad 10.3. Kaasajastatakse riiklike õppekavade elluviimiseks ainekavade M2 kogukonnad õppeprotsesside kirjeldusi, et toetada suhtluspädevuse arendamist. 10.4. Tagatakse õppeasutustes hädaolukorra lahendamise plaanide Turvalisemad M2 olemasolu ja uuendamine ning õppeasutuste kodukorras sätestatud kogukonnad turvalisuse tagamise abinõude rakendamine. Turvalisemad 5.5. Soodustatakse sisekaitselise eelkutseõppe levimist igasse maakonda M2 kogukonnad vähemalt ühte gümnaasiumisse. 7. Arvestades „Laste ja perede arengukavas 2012–2020“ ning „Vägivalla Turvalisemad ennetamise strateegias 2015–2020“ nimetatud tegevusi, tõhustatakse M2 kogukonnad alaealiste õigusrikkumistele reageerimise süsteemi ning alaealiste kaitsega tegelevate ametnike koostööd.  Peavastutaja Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus Ministeeriumid Riigikontroll 2016–2020 RE Ministeeriumid RE Ministeeriumid 2017 RE Ministeeriumid, 2017 RE SKA „Kiirgusohutuse riiklik Ministeeriumid SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE „Eesti Ministeeriumid SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM, HTM, MKM, KuM  Tegevus viiakse ellu „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020“ prioriteetse suuna „Prioriteetne suund 1: Ühiskonna vajadustele vastav haridus ja hea ettevalmistus osalemaks tööturul“ EL vahendite kasutamise eesmärgi 5: „Õpe kutse- ja HTM 2016–2020 RE kõrghariduses on suuremas vastavuses tööturu vajadustega“ meetme „Õppe seostamine tööturu vajadustega“ raames. OSKA tegevuse eelarvestamine toimub „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“ tööturu ja õppe tihedama seostamise programmi kaudu. KuM, HTM, SoM, EL-vahendid Programm kestab 2014–2020, vahendeid SiM erinevad 2016–2020 (ESF, AMIF on võimalik kasutada sotsiaalpartnerid toel) kuni 31.12.2022. HTM 2016–2020 RE Lisavajadus B SiM SoM, HTM, KuM 2016–2017 (kriitiline 8) EL-vahendid: SoM HTM 2016–2017 AMIF-i toel SiM SoM, HTM 2016 RE Programm kestab SoM, HTM, erinevad EL-vahendid: 2014–2020, vahendeid SiM 2016–2020 on võimalik kasutada sotsiaalpartnerid AMIF-i kuni 31.12.2022. SiM, JuM, SoM, 2016–2020 RE HTM SiM, HTM PäA, KuM, SKA 2016–2020 RE HTM KuM 2017 RE HTM 2016 RE „Rahvastiku tervise HTM PäA 2020 RE arengukava 2009–2020“ „Eesti elukestva õppe SiM, PPA, SoM strateegia 2020“ 2016–2020 programm „Üldharidus- (TAI), HTM programm“ HTM 2016 RE HTM 2016 RE „Vägivalla vähendamise HTM PPA, PäA 2017–2020 RE strateegia 2015–2020“ SKA HTM 2016–2020 RE Viiakse ellu „Laste ja EL-vahendid: SoM JuM, SiM, HTM 2016–2020 perede arengukava ESF toel 2012–2020“ kaudu. Tegevuste elluviimine 2016. aastal Programm Meede Programmi tegevus Peavastutaja Kriiside ennetamine 5. Ministeeriumid koostöös Riigikontrolliga hindavad ja hädaolukordadeks järjepidevalt kriisireguleerimisvaldkonna ülesannete täitmist Ministeeriumid valmisoleku ning analüüsivad tegevuste eesmärgipärasust. suurendamine M1 Kriiside ennetamine 10. Nõustatakse elutähtsaid teenuseid korraldavaid asutusi ja ja hädaolukordadeks elutähtsaid teenuseid osutavaid ettevõtteid ning teostatakse Ministeeriumid valmisoleku oma pädevuse piires nende tegevuse üle järelevalvet. suurendamine M1 10.1. Kehtestatakse elutähtsate teenuste toimepidevuse Ministeeriumid nõuded. Kriiside ennetamine ja hädaolukordadeks valmisoleku suurendamine M1 11. Elutähtsaid teenuseid korraldavatele asutustele ja elutähtsate teenuste osutajatele korraldatakse koolitusi toimepidevuse riskide hindamise, toimepidevuse riskianalüüside ja plaanide koostamise oskuste parandamiseks. Ministeeriumid, Kriiside ennetamine Elutähtsate teenuste arendamiseks ja toimepidavuse SKA ja hädaolukordadeks suurendamiseks kaasatakse riskianalüüside ja plaanide valmisoleku koostamisse teadus- ja uurimisasutusi, järjekindlalt suurendamine M1 arendatakse alusuuringute kvaliteeti. Kriiside ennetamine 5. Ühtse metoodika alusel hinnatakse olemasolevaid ja ja hädaolukordadeks erinevate hädaolukordade lahendamisel vajaminevaid Ministeeriumid valmisoleku ressursse ja võimeid. suurendamine M2 5.1. Hädaolukorra riskianalüüside uuendamisel hinnatakse Kriiside ennetamine olemasolevat võimekust hädaolukordi lahendada, ressursside ja hädaolukordadeks ristkasutamise võimalust ja lisavajadusi ning kajastatakse Ministeeriumid valmisoleku vajadused riigieelarve strateegias ja valdkondlike arengukavade suurendamine M2 rakendusplaanides. 5.2. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse Kriiside ennetamine võimete, nende kasutamise reeglid ja piirangud, kuidas ja hädaolukordadeks erinevate kriiside lahendamisel ressursse kasutatakse, sealhulgas Ministeeriumid valmisoleku sätestatakse, millise ametkonna vajaduste katmine on suurendamine M2 esmatähtis või millises ulatuses vajadusi kaetakse.  5.3. Hädaolukorra lahendamise plaanide koostamisel lepitakse kokku erivõimekused (st võimed, mida läheb riskianalüüside Kriiside ennetamine kohaselt harva vaja ja mille väljaarendamine või hoidmine on Ministeeriumid ja hädaolukordadeks ebamõistlikult kallis), mille osutamiseks vajab Eesti valmisoleku rahvusvahelist abi, ning tagatakse kokkulepete ja lepingute suurendamine M2 olemasolu sellise abi saamiseks. Tasakaalustatud 2. Eesti riikluse kindlustamiseks ja ühiskonna sidususe kodakondsus- ja tagamiseks jätkatakse kodanikustaatuse väärtustamise ning SiM, PPA, KuM rändepoliitika M1 kodakondsusmenetlustega seotud tegevusi. Tasakaalustatud kodakondsus- ja 2.3. Jätkatakse kodanikupäeva korraldamist, sealhulgas jätkab KuM rändepoliitika Kultuuriministeerium aasta kodaniku tseremoonia korraldamist. M1 2.4. Viiakse läbi projekte Eesti kodakondsuse väärtustamise ja KuM ühise riigiidentiteedi tekkimise toetamiseks. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika M1 Tasakaalustatud 2.5. Eesti kodakondsust mitteomavaid isikuid (sh määratlemata kodakondsus- ja kodakondsusega isikuid) teavitatakse kodakondsuse taotlemise KuM rändepoliitika M1 võimaluste, vajalike tingimuste ja dokumentide kohta. Tasakaalustatud kodakondsus- ja 2.6. Pakutakse kodakondsuse taotlemiseks ettevalmistavat KuM rändepoliitika koolitust. M1 2.7. Analüüsitakse põhjuseid, miks määratlemata Tasakaalustatud KuM kodakondsusega isikud kodakondsust ei taotle. kodakondsus- ja rändepoliitika M1 Tasakaalustatud 1. Koostöös era-, kolmanda ja avaliku sektoriga soodustatakse SiM, HTM, MKM, kodakondsus- ja M2 nende välismaalaste Eestisse tulekut, kelle sisseränne annab KuM  1.11. Viiakse ellu teavitustegevusi eesmärgiga tõsta Eesti elanike teadlikkust inimõigustest, võrdsest kohtlemisest ja KuM sallivusest, et toetada demokraatlikke ja avatud väärtusi ning nendel baseeruvat jagatud riigiidentiteeti. Tasakaalustatud kodakondsus- ja rändepoliitika M2 Tasakaalustatud 1.8. Koostatakse uussisserändajate kohanemise valdkonnas kodakondsus- ja SiM vajalikke analüüse ja mõju-uuringud. rändepoliitika M2 1.12. Rakendatakse Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi Tasakaalustatud mitmeaastast tegevuskava seadusliku rände ja kohanemise SiM kodakondsus- ja valdkonnas. rändepoliitika M2 1.3. Rahvusvahelise kaitse saajatele tagatakse nende teenuste Tasakaalustatud kättesaadavus, mis toetavad nende toimetulekut, keeleoskuse kodakondsus- ja SoM omandamist, kohanemist ja hilisemat lõimumist Eesti rändepoliitika M3 ühiskonda. 1.4. Rahvusvahelise kaitse valdkonnas korraldatakse ümberasustamises ja ‑paigutamises osalemine, lähtudes Tasakaalustatud sealhulgas Vabariigi Valitsusele 2015. aasta oktoobris esitatud SiM kodakondsus- ja täpsustatud tegevuskavast Euroopa Liidu ümberasustamise ja rändepoliitika M3 ümberpaigutamise tegevuste elluviimiseks. Tasakaalustatud kodakondsus- ja 1.7. Rahvusvahelise kaitse valdkonnas viiakse ellu erinevaid Riigikantselei rändepoliitika kommunikatsioonitegevusi. M3 5. Luuakse võimalused kehtiva õppekava raames ohutusõppe süvendamiseks ja integreerimiseks põhiharduse omandamisse. Valmistatakse ette õppematerjalid ja õpetajad (koolide rolli suurendamine ohutusõppes ning praeguste ja tulevaste SiM, HTM õpetajate ettevalmistamine) ohutusõppe läbiviimiseks ja toetatakse sisekaitseõppe võimaluse tagamist igas maakonnas. Turvalisemad Lastele tagatakse põhihariduse esimeses astmes kvaliteetne kogukonnad M2 ujumisõpe. Turvalisemad 5.1. Õppekavade uuendamisel võetakse riikliku standardina HTM kogukonnad M2 kasutusele uus ujumisõpetuse metoodika. Kaasvastutaja Tähtaeg Vahendid Strateegiline alus Riigikontroll 2016–2020 RE RE 2017 RE 2017 RE „Kiirgusohutuse riiklik SiM 2020 RE arengukava 2007–2017“ SIM 2016–2019 RE SIM 2016–2019 RE  „Eesti SIM 2016–2019 RE keskkonnastrateegia aastani 2030“ SiM 2016–2020 RE „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi „Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine ühiskonnas on kasvanud Eesti kodakondsuse omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 2.1 2016–2020 RE „Võimaluste loomine vähelõimunud välispäritolutaustaga Eesti püsielanike ühiskondliku aktiivsuse suurendamiseks ja lõimumise toetamiseks“ ja meede 2.2 „Õiguslik–poliitilise lõimumise toetamine“ 2016–2020 RE Struktuuri- 2016–2020 vahendid: ESF Analüüs koostati 2015. aastal Eesti Integratsiooni SiM 2016, 2017 RE monitooringu ning edasiste integratsioonimonitoorin gute raames.  „Lõimuv Eesti 2020“ alaeesmärgi „Vähelõimunud välispäritolu taustaga püsielanike osalemine RE, EL- ühiskonnas on kasvanud 2016–2020 vahendid: ESF- Eesti kodakondsuse i toel omandamise ning uute ühiskondlike teadmiste kaudu“ meede 1.1 „Ühise inforuumi ja kultuurilisest mitmekesisusest teadlikkuse toetamine“. Täpsemad tegevused KuM 2017–2019 RE viiakse ellu „Lõimuv Eesti 2020“ raames. EL-vahendid Programm kestab KuM, HTM, SoM, 2014–2020, vahendeid 2016–2020 (ESF, AMIF on võimalik kasutada erinevad toel) kuni 31.12.2022. sotsiaalpartnerid EL-vahendid: SiM, KuM 2016–2020 AMIF-i toel Lisavajadus B SoM, HTM, KuM 2016–2017 (kriitiline 8) EL-vahendid: SiM, KuM 2016–2017 AMIF PäA, KuM, SKA 2016–2020 RE KuM 2017 RE Tegevuste elluviimine 2016. aastal Tabelis kasutatud lühendid AMIF – Asylum, Migration and Integration Fund (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) EH – Eesti Haigekassa EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond HTM – Haridus- ja Teadusministeerium HäK – Häirekeskus ISF – Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond JuM – Justiitsministeerium KA – Keskkonnaamet KeM – Keskkonnaministeerium KI – Keskkonnainspektsioon KOV – kohalikud omavalitsused KuM – Kultuuriministeerium KÜSK – Kodanikuühiskonna Sihtkapital LA – Lennuamet MeM – Maaeluministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MNT – Maanteeamet MTA – Maksu- ja Tolliamet MV – maavalitsused PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PäA – Päästeamet RaM – Rahandusministeerium, RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas RIA – Riigi Infosüsteemi Amet RK – Riigikantselei RKAS – Riigi Kinnisvara AS RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus SiM – Siseministeerium SJF – Sisejulgeoleku Fond SKA – Sisekaitseakadeemia SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SoM – Sotsiaalministeerium TA – Terviseamet TAI – Tervise Arengu Instituut TJA – Tehnilise Järelevalve Amet VTA – Veeteede Amet VäM – Välisministeerium Tabelis kasutatud lühendid AMIF – Asylum, Migration and Integration Fund (Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond) EH – Eesti Haigekassa EKEI – Eesti Kohtuekspertiisi Instituut EMTA – Eesti Maksu- ja Tolliamet ESF – Euroopa Liidu Sotsiaalfond HTM – Haridus- ja Teadusministeerium HäK – Häirekeskus ISF – Euroopa Liidu Sisejulgeolekufond JuM – Justiitsministeerium K – kriitiline lisavajadus. Kriitilised lisavajadused on järjestatud programmide üleselt vastavalt prioriteetsusele. Need mõjutavad oluliselt “Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ ja „Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2015–2019“eesmärkide saavutamist. KA – Keskkonnaamet KeM – Keskkonnaministeerium KI – Keskkonnainspektsioon KOV – kohalikud omavalitsused KuM – Kultuuriministeerium KÜSK – Kodanikuühiskonna Sihtkapital LA – Lennuamet MeM – Maaeluministeerium MKM – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium MNT – Maanteeamet MTA – Maksu- ja Tolliamet MV – maavalitsused PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PPA – Politsei- ja Piirivalveamet PäA – Päästeamet RaM – Rahandusministeerium, RE – tegevuse elluviimiseks on vahendid olemas RIA – Riigi Infosüsteemi Amet RK – Riigikantselei RKAS – Riigi Kinnisvara AS RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus SiM – Siseministeerium SJF – Sisejulgeoleku Fond SKA – Sisekaitseakadeemia SMIT – Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus SoM – Sotsiaalministeerium TA – Terviseamet TAI – Tervise Arengu Instituut TJA – Tehnilise Järelevalve Amet VTA – Veeteede Amet VäM – Välisministeerium Tere, Siseministeerium koostab „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“ aruannet ja palub aruande koostamiseks koostööpartnerite tagasisidet 2016. aasta osas. Kuivõrd arengukavas toodu puudutab ka Veeteede Ametit, palume edastada ameti tagasiside 2016. aasta osas 12. jaanuariks aadressil [email protected]. Vastavad materjalid manuses. Lugupidamisega Liisa Surva Merendustalituse juhataja 6 256 426