Viimase miili leping

Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetuse kasutamise leping Tallinn, 28. november 2018. a Käesoleva lepingu toetuse kasutamiseks järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamisel (Leping) on sõlminud Tehnilise Järelevalve Amet, registrikood 70003218, aadress Sõle 23a Tallinn (edaspidi: Amet), kelle esindajana tegutseb peadirektor Kaur Kajak ja Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1 (edaspidi: Toetuse saaja), kelle esindajana tegutsevad seaduse ja põhikirja alusel juhatuse esimees Jaanus Tiisvend ja juhatuse liige Taavo Randna edaspidi koos nimetatud „Pooled“, eraldi ka „Pool“, kes on kokku leppinud alljärgnevas: 1. ÜLDSÄTTED 1.1. Lepingu eesmärgiks on reguleerida Poolte vahel Ameti 28.10.2018 otsuse nr 1-2/18-051 (edaspidi: Ameti otsus) ja Lepingu alusel tekkivaid õigussuhteid seoses toetuse kasutamisega järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu (edaspidi: Lairibavõrk) rajamisel Toetuse saaja poolt. 1.2. Lepingu tõlgendamisel ja täitmisel juhinduvad Pooled ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.06.2018 määrusest nr 30 „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ (edaspidi: Määrus), Ameti otsusest ning Lepingu punktis 3.1 nimetatud dokumentidest. 1.3. Toetuse saaja kasutatava toetuse näol on tegu riigiabiga Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 mõistes. 1.4. Toetuse saaja kohustub lõpetama toetuse abil rajatava Lairibavõrgu ehitamise hiljemalt viie aasta jooksul alates lepingu sõlmimisest. 1.5. Toetuse saaja kinnitab, et avalikule konkursile toetuse taotluse esitamisel ja ühe aadressiobjekti toetuse suuruse ning tähtaegade arvestamisel on ta enda professionaalsetele kogemustele ja teadmistele tuginedes kaalunud ning arvesse võtnud kõiki olulisi asjaolusid, s.h. ilmastikuolusid, vajadust saada Lairibavõrgu projekteerimiseks ja ehitamiseks maakasutusõigused, ja muid riske või ootamatuid asjaolusid (mis ei ole käsitatavad vääramatu jõuna), millised võivad Töö teostamise käigus esineda ning seetõttu ei ole sellised asjaolud Lepingu täitmise takistuseks ega Lepingu täitmise võimatuse aluseks. 2. LEPINGU OBJEKT 2.1. Lepingu objektiks on Määruses, Ameti otsuses ja Lepingus kokku lepitud Määruse §-de 6, 7, 16, 24 ja 25 tingimustele vastava Lairibavõrgu projekteerimine ja ehitamine toetuse abil (Töö). 2.2. Toetust ei maksta Lairibavõrgu projekteerimiseks ja ehitamiseks aadressiobjektidel, mis ei ole loetletud Määruse lisas.  2.3. Toetuse saaja kinnitab, et ta ei teosta Tööd ega ole asunud Tööd teostama enne Lepingu sõlmimist. Toetuse saaja kinnitab, et ta ei kasuta toetust nende objektide projekteerimiseks ja ehitamiseks, mida ta on alustanud enne Lepingu sõlmimist. 3. LEPINGU DOKUMENDID 3.1 Tööd teostatakse vastavalt Määrusele, Ameti otsusele ja järgmistele Lepingu dokumentidele: 3.1.1. Leping ja selle lisad; 3.1.2. Ameti poolt Toetuse saajale antud kirjalikud lisaselgitused; 3.1.3. Avaliku konkursi dokumendid; 3.1.4. Määruse § 15 lõike 3 nimekirjad; 3.1.5. Toetuse taotlus; 3.1.6. Poolte allkirjastatud koosolekute ja töönõupidamiste protokollid. 3.2 Lepingu dokumendid täiendavad üksteist. Ükskõik millises Lepingu dokumendis mainitud kohustus, tingimus või nõue on Pooltele siduv. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised, nendes antud informatsioon erineva tõlgendamise võimalusega, siis tuginetakse dokumentidele järgmiselt (ülimuslik dokument on nimetatud eespool): Määrus, Leping, avaliku konkursi dokumendid, Määruse § 15 lõike 3 nimekirjad, Toetuse taotlus, täiendavad kokkulepped, Poolte allkirjastatud koosolekute ja töönõupidamiste protokollid. Lepingu ja selle dokumentide tõlgendamisel on esmaseks allikaks Ameti (sh MKM) poolt enne Lepingu allkirjastamist antud selgitused. 3.3 Lepingu dokumendiks on ka Määruse § 17 lõikes 2 nimetatud dokumendid. 3.4 Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisadeks: 3.4.1 Lisa 1 Lairibavõrgu ehitamise esialgne ajakava aastate lõikes; 3.4.2 Lisa 2 Taotlus; 3.4.3 Lisa 3 Määruse § 15 lõikes 1 ja 3 nimetatud teavituse vorm; 3.4.4 Lisa 4 Esimese aasta tööplaan; 3.5 Juhul kui Pool avastab Lepingu dokumentides puudusi, vigu või vastuolusid kehtivate õigusaktidega, siis kohustub Pool nendest viivitamatult teist Poolt kirjalikult informeerima. 4 LEPINGU TÄITMISE TÖÖPLAANID 4.1 Tööd teostatakse tööplaanide alusel. Tööplaanis märgitakse asustusüksuste, kui see on võimalik siis asumite, täpsusega aadressiobjektide arvu, mille hulgast valmivad vastaval kalendriaastal Määruse ja Lepingu tingimustele vastavad liitumisvõimalused. Valmivate liitumisvõimaluste minimaalne hulk fikseeritakse tööplaani esitamisel. Tööplaani koostamise aluseks on Lisas 1 toodud esialgne ajakava. 4.2 Toetuse saaja esitab iga järgmise kalendriaasta tööplaani ettepaneku hiljemalt eelmise aasta 30. novembriks. Amet hindab tööplaani vastavust Ameti otsusele ja Lepingu tingimustele. Kokkulepitud tööplaan allkirjastatakse Poolte poolt peale riigieelarve heakskiitmist. 4.3 Kalendriaasta tööplaan lepitakse kokku hiljemalt 20 tööpäeva pärast vastava aasta riigieelarve seaduse jõustumist. 4.4 Tööplaani ja selle täitmise tähtaegu võib muuta vaid mõlema poole kirjalikul kokkuleppel. 4.5 Tööplaani alusel algatab Toetuse saaja Määruse § 15 toodud teavitamised Lepingu Lisas 4 esitatud vormil.  4.6 Toetuse saaja edastab Tehnilise Järelevalve Ametile 30 tööpäeva jooksul pärast Määruse §15 punktis 3 nimetatud teavituse tähtaja saabumist lisas 3 toodud vormil nimekirja asustusüksustest ja seal asuvatest aadressiobjektidest, kuhu toetuse saaja on otsustanud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse luua ja kuhu ta on saatnud liitumisvõimaluse teavituse ning aadressiobjektid, mille omanikud või kasutajad on soovinud liituda juurdepääsuvõrguga. 5 TOETUSE SUURUS 5.1 Toetuse suurus on 19 999 996,8 eurot. 5.2 Toetuse suurus ühele aadressiobjektile liitumisvõimaluse loomise eest on 499,80 eurot 5.3 Toetuse esimene osa, 15999997,44 eurot makstakse välja vastavalt Lepingu punktidele 6.1-6.8 ja Toetuse teine osa 3 999 999,36 vastavalt Lepingu punktidele 6.9 ja 6.10. 6. TOETUSE VÄLJAMAKSMINE 6.1. Määruse § 18 lõike 3 punktis 1 toodud toetuse I osa väljamaksmiseks esitab Toetuse saaja Ametile neli korda aastas toetuse maksetaotluse koos Määruse § 17 lg 2 nimetatud dokumentidega. Taotlused esitatakse iga-aastaselt hiljemalt märtsi, juuni, septembri ja novembri viimaseks tööpäevaks. Asustusüksused ja nendes asuvad aadressiobjektid, millel on valminud Määruse nõuetele vastav Lairibavõrk, esitatakse Lepingu lisas 3 toodud tabeli kujul. 6.2. Toetuse maksetaotluse saamisel teostab Amet Määruse §-s 19 nimetatud kontrolli. 6.3. Juhul, kui toetuse maksetaotluses esitatud asustusüksuse Lairibavõrgu aadressiobjektide loetelu ei kattu lepingu punktis 4.6 esitatud andmetega, peab Toetuse saaja põhjendama aadressiobjektide muutmist ja Amet hindab Toetuse saaja põhjendusi ja võib keelduda aadressiobjektide muutmisest. 6.4. Kui Amet otsustab teostada kohapealse kontrolli vastavalt Määruse § 19 lõigetele 2 ja 3, lepitakse kontrolli kuupäev kokku e-kirja teel vähemalt 10 tööpäeva ette. 6.5. Juhul kui valminud töö vastab Määruse §-de 6 ja 16 tingimustele või kehtivatele õigusaktidele, teeb 10 tööpäeva jooksul peale §-s 19 nimetatud kontrolli läbiviimist otsuse maksetaotluse rahuldamise kohta ja tasub 30 tööpäeva jooksul esitatud arve. 6.6. Juhul kui valminud töö ei vasta Määruse §-de 6 ja 16 tingimustele või kehtivatele õigusaktidele, kohustub Toetuse saaja vastavad puudused omal kulul kõrvaldama mõistliku aja jooksul, peale mida võib TJA teostada täiendava kontrolli ja positiivse tulemuse korral teeb TJA 10 tööpäeva jooksul otsuse maksetaotluse rahuldamise kohta ja tasub 30 tööpäeva jooksul esitatud arve. 6.7. Juhul kui valminud töö ei vasta Määruse §-de 6 ja 16 tingimustele või kehtivatele õigusaktidele, ja Toetuse saaja soovib arve osalist tasumist enne puuduste kõrvaldamist, esitab ta vähendatud arve Määruse §-de 6 ja 16 tingimustele ja kehtivatele õigusaktidele vastavate aadressiobjektide ulatuses ja TJA teeb 10 tööpäeva jooksul otsuse maksetaotluse rahuldamise kohta ja tasub 30 tööpäeva jooksul esitatud arve. 6.8. Punktis 6.7 toodud aadressiobjektidel, mis ei vastanud Määruse §-de 6 ja 16 tingimustele või kehtivatele õigusaktidele, tuleb puudused likvideerida enne järgmise maksetaotluse esitamist. Esitatud maksetaotlus rahuldatakse peale puuduste kõrvaldamist. 6.9. Määruse § 18 lõike 3 punktis 2 toodud toetuse väljamaksmiseks esitab Toetuse saaja Ametile taotlusele pärast Lairibavõrgu valmimist.  6.10. Amet kontrollib kogu teostatud töö vastavust Määrusele ja Lepingule ja tingimuste täitmisel rahuldab punkti 6.9 alusel esitatud maksetaotluse ja tasub arve 30 tööpäeva jooksul peale otsuse tegemist. 7 POOLTE MUUD KOHUSTUSED JA ÕIGUSED 7.1 Toetuse saaja kohustub: 7.1.1 Teostama töid vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sealhulgas Ehitusseadustikule ja tellima sõltumatu omanikujärelevalve ehitusseadustiku nõuetele vastavalt isikult; 7.1.2 arvestama Lepingu kehtivuse ajal Ameti või omaniku järelevalve teostaja antud juhistega tööde teostamise käigu kohta; 7.1.3 teostama Töö Määruses ja Lepingu dokumentides toodud tähtajaks, mahus ja tingimustel; 7.1.4 küsima Ametilt viivitamatult juhiseid ja kooskõlastusi, kui see on vajalik Lepingu täitmiseks või Lepingu eesmärgi saavutamiseks; 7.1.5 viivitamatult teatama Ametile selliste asjaolude ilmnemisest, millised takistavad tööde teostamist või muude Lepingu eesmärgi täitmisega seotud tööde ja toimingute alustamist, teostamist või lõpetamist; 7.1.6 andma Ameti nõudmisel aru tööde käigust, võimaldama Ametil igal ajal teostada kontrolli teostatavate tööde kvantiteedi üle, samuti Määruses sätestatud tingimustele vastavuse üle; 7.1.7 järgima Määruse § 23-24 sätestatud kohustusi; 7.1.8 tegema kõik kontrollmõõtmised, mis tõendavad teostatud tööde vastavust Määruse § 6 esitatud nõuetele ja esitama sellega seotud dokumendid nõudmisel Ametile; 7.1.9 avalikustama abikõlblikus sihtpiirkonnas valminud Lairibavõrgu asukohad ja trassikaardid koos muu asjakohase informatsiooniga oma kodulehel ja ehitisregistris vastavalt tehnilistele võimalustele ning edastama juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitunud ja liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide info Tehnilise Järelevalve Ameti sideteenuse katvuse, kasutuse ja võimaluste kaardistuse infosüsteemi vähemalt iga kolme kuu järel; 7.1.10 esitama Ametile nõudmisel kasutatavate materjalide, konstruktsioonide, seadmete ja asjade kvaliteeti tõendavad dokumendid, vastavustunnistused ja sertifikaadid; 7.1.11 Arvestama, et Leping jääb kehtima ka ajaks, kui on vaja hinnata Määruse §-s 20 saadud toetuse kasumlikkust (Määruse § 16 lg 4 p 1 nimetatud ajaks); 7.1.12 pakkuma vastavalt Määruse §-le 24 kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi juurdepääsu vähemalt seitsme aasta jooksul pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas; 7.1.13 tagama hulgimüügitasandi juurdepääsu selline hinnakujundus, mis võimaldab sihtpiirkonnas lairibaühenduse ja e-teenuste pakkumist sarnaselt normaalse turukonkurentsiga piirkondadele vastavalt Määruse §-le 24; 7.1.14 tegema Ametiga koostööd hulgimüügitasandi juurdepääsu hinnakujunduse võrdlusuuringu teostamisel;  7.1.15 pidama enda muust raamatupidamisarvestusest eraldi raamatupidamist toetuse abil ehitatud juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu osas alates toetuse kasutamise lepingu sõlmimisest kuni seitsme aasta möödumiseni juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikust valmimisest sihtpiirkonnas; 7.1.16 säilitama juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehituse dokumentatsiooni vähemalt 10 aastat pärast juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõplikku valmimist sihtpiirkonnas. 7.2 Toetuse saajal on õigus: 7.2.1 saada Ametilt informatsiooni ja nõuandeid, mis on seotud konkursi tingimustes ning õigusaktides sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 7.2.2 saada teostatud tööde eest toetust vastavalt Lepingu tingimustele. 7.3 Amet kohustub: 7.3.1 andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi; 7.3.2 maksma toetust vastavalt liitumise võimaluse saanud aadressiobjektide arvule Lepingus kokkulepitud mahus ja korras; 7.3.3 võtma vastu Määrusele, Lepingule ja selle dokumentidele, vastavad tööd ja rahuldama vastavas osas maksetaotluse. 7.4 Ametil on õigus: 7.4.1 keelduda maksetaotluse rahuldamisest osas, milles töö ei vasta Määruses, Lepingus ja teistes õigusaktides sätestatud nõuetele; 7.4.2 kontrollida juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehitamist abikõlblikus sihtpiirkonnas, ehitus- ja teisi dokumente, samuti toetuse saaja raamatupidamist ning toetuse kasutamise tingimuste täitmist; 7.4.3 tutvuda juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu ehituse ettevalmistamise ning tööde teostamise käigus koostatavate dokumentidega; 7.4.4 nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või jätnud teabe esitamata või on teadlikult rikkunud toetuse kasutamisega seotud nõudeid; 7.4.5 nõuda toetuse saajalt tagasi ülemäärane toetus vastavalt §-le 20. 8 NÕUPIDAMISED JA KOOSOLEKUD 8.1 Poolte nõupidamised toimuvad ühe poole nõudmisel mitte hiljem kui 10 (kümne) tööpäeva jooksul alates sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate esitamisest teisele poolele Ameti asukohas, kui Pooled ei ole teisiti kokku leppinud. Pooled kannavad ise oma reisikulud ja muud seonduvad kulud töönõupidamistel osalemiseks (s.h. erakorraliste nõupidamiste korral). 8.2 Nõupidamiste ja koosolekute protokollid allkirjastatakse Poolte selleks volitatud esindajate poolt. 8.3 Kui Pool keeldub protokollile alla kirjutamast, koostab ta sellekohase eriarvamuse. Allakirjutamisest keeldumisel ja eriarvamuse mitteesitamisel, kui vastavale Poolele on protokoll teistkordselt allakirjutamiseks esitatud, loetakse vastav protokoll Pooltele siduvaks, kui protokollile  on tehtud vastav märge teise Poole allakirjutamisest keeldumise kohta. Protokolli siduvuse all mõistavad pooled Toetuse saaja kohustust oma tööde teostamisel kinni pidada protokollitud otsustest. 9 TEATED 9.1 Lepingupool kohustub teist Poolt informeerima kõikidest olulistest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada käesolevas Lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 9.2 Kõik käesoleva Lepingu täitmisega või Lepingust tulenevate vaidlustega seotud teated ja informatsioon loetakse ametlikult ja kooskõlas käesoleva Lepinguga esitatuks, kui need teated on Poolele edastatud e-posti teel, faksi teel, tähitud kirja teel või antud teisele Poolele üle allkirja vastu kirjalikult teatatud kontaktidel. Tähitud kirja teel edastatud teade loetakse Poolele kätte antuks, kui teate postiasutusele esitamisest on möödunud 5 (viis) tööpäeva. Faksi teel edastatud teade loetakse Poolele kätte antuks faksi edastamisele järgneval tööpäeval. E-posti teel edastatud teade loetakse Poolele kätte antuks e-posti edastamisele järgneval tööpäeval, välja arvatud juhul, kui Poolele on 3 (kolme) tööpäeva jooksul peale e-kirja saatmist saabunud teise Poole elektroonilise kirjahaldusprogrammi poolt väljastatav veateade selle kohta, et vastavat e-kirja ei saanud kohale toimetada. 9.3 Kõik muudatused käesolevas Lepingus nimetatud andmetes peavad olema teisele Poolele teatatud ette vähemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul nende muudatuste tegemisest arvates. Ühe Poole poolt käesoleva sätte rikkumisel käsitletakse teise poole saadetud teadet käesolevas Lepingus fikseeritud aadressile või faksile kohasel viisil saadetud teatena. 10 VASTUTUS 10.1 Pooled kannavad varalist vastutust käesoleva Lepingu mittetäitmisega või mittekohase täitmisega teisele Poolele tekitatud kahjude eest Eesti Vabariigi seadustes ja käesolevas Lepingus sätestatud alustel ja korras. 11 VÄÄRAMATU JÕUD 11.1 Lepingu dokumentidest tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks olid asjaolud, mille saabumist Pooled Lepingu sõlmimisel ei näinud ette ega võinud ette näha (vääramatu jõud). Vääramatuks jõuks loevad pooled looduskatastroofi, sõda, terroriakti ja streiki, kui need asjaolud teevad võimatuks Lepingu täitmise ning sellist riigiorgani otsust või seaduse muudatust, mis teeb võimatuks Lepingu täitmise. Valuutakursi muutus ei ole vääramatu jõud. 11.2 Lepingupooled ei vastuta Lepingu rikkumise eest, kui Lepingu rikkumine on tingitud vääramatust jõust. Vääramatu jõud muudab Lepingus toodud tähtaegu perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid takistavad Lepingu täitmist. 11.3 Lepingu mittetäitmine põhjusel, mida on tekitanud vääramatu jõud, loetakse vabandatavaks üksnes tingimusel, et Pooled rakendavad jõupingutusi sellise olukorra vältimiseks ning tingimusel, et võetakse tarvidusele meetmed Lepingu täitmiseks. Pooled peavad oma lepinguliste kohustuste täitmist jätkama niipea, kui vääramatu jõu tegurid on kõrvaldatud. 11.4 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täimisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt teisele Poolele kirjalikult teatama 3 (kolme) tööpäeva jooksul.  11.5 Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad üle kolmekümne (30) tööpäeva, otsustavad Pooled läbirääkimiste käigus oma lepinguliste kohustuste täitmise võimalused. 12 LEPINGU JÕUSTUMINE, MUUTMINE, TAGANEMINE JA ÜLESÜTLEMINE 12.1 Leping jõustub selle sõlmimise kuupäevast ja kehtib kuni poolte kõigi vastastikuste kohustuste täitmiseni. Leping jääb kehtima ka ajaks, kui on vaja hinnata Määruse §-s 20 sätestatud ülemäärase toetuse olemasolu saadud toetuse kasumlikkust (Määruse § 16 lg 4 p 1 nimetatud ajaks). 12.2 Käesolevat Lepingut võib muuta või täiendada ainult mõlema Poole nõusolekul kirjalikus vormis. Muudatused ja täiendused käesolevale Lepingule on kehtivad, kui need on sõlmitud kirjalikult ja alla kirjutatud Poolte volitatud esindajate poolt. Kirjaliku vormi järgimata jätmise korral on Lepingu muudatus tühine. 12.3 Eesti Vabariigi õigusaktide muutmisest tulenev vastuolu mõne käesoleva Lepingu sättega ei mõjuta ülejäänud Lepingu kehtivust. Lepingupooled kohustuvad vastastikusel kokkuleppel asendama kehtetu sätte uue seadusliku sättega, mis võimalikult suures ulatuses vastab esialgse sätte majanduslikule sisule. 12.4 Ametil on õigus lisaks muudele lepingus sätestatud alustele ning lisaks seadusest tulenevatele alustele Lepingust taganeda, kui Toetuse saaja ei täitnud eelneval kalendriaastal kokku lepitud tööplaani vähemalt 80% ulatuses; 12.5 Amet võtab tööplaani 80% ulatuse arvestamisel aluseks Lisas 1 toodud aadressiobjektide arvu. 12.6 Toetuse saajal on õigus Lepingust taganeda juhul, kui Amet on Lepingu järgse makse tasumisega põhjendamatult viivitanud üle 90 (üheksakümne) tööpäeva. 12.7 Toetuse saajal ei ole õigust Lepingust taganeda ega seda üles öelda Lepingus sätestamata alusel. 12.8 Lepingust taganemisel, samuti muul alusel Lepingu alusel tagastatavatelt summadelt intressi ei arvestata ega tasuta. 13 VAIDLUSTE LAHENDAMINE 13.1 Kõik käesoleva Lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse Poolte vaheliste läbirääkimiste teel. 13.2 Juhul kui läbirääkimiste teel ei õnnestu kokkulepet saavutada, siis lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus Eesti õiguse alusel. 13.3 Lepingus sätestatu on Poolte poolt täielikul määral läbi räägitud ja käeolevas Lepingus kokku lepitud mõlema Poole vaba tahte kohaselt. 13.4 Käesoleva Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda Poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Lepingu tõlgendamise aluseks ei või olla ebaõige tähistus ega väljendusviis, mida Pooled kasutasid eksimuse tõttu. Juhul kui Poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb Lepingut tõlgendada nii, nagu teise Poolega samasugune mõistlik isik pidi Lepingut samadel asjaoludel mõistma.  13.5 Käesoleva Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos teiste Lepingu tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub Lepingu kui terviku tähendusest. Lepingu tingimuste tõlgendamisel eelistatakse tõlgendust, mis ei ole vastuolus Määrusega ja mis muudab Lepingu tingimuse seaduslikuks või kehtivaks. Kahtluse korral tuleb väljendeid, millel võib olla rohkem kui üks tähendus, mõista viisil, mis sobib kõige rohkem Lepingu olemuse ja eesmärgiga. 13.6 Käesoleva Lepingu kehtivust ei mõjuta asjaolu, et Pooled ei ole teadlikult või tegelikult kokku leppinud tingimustes, mis on nende õiguste ja kohustuste määramiseks oluline, kui võib eeldada, et Leping oleks sõlmitud ka ilma selles tingimuses kokku leppimata. Sellisel juhul kohaldatakse tingimust, mis on antud asjaolusid arvestades mõistlik, lähtudes Poolte tahtest, Lepingu olemusest ja eesmärgist ning heast usust. 14 MUUD SÄTTED 14.1 Pooled kinnitavad, et neil on kõik seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad volitused, nõusolekud ja heakskiidud käesoleva Lepingu sõlmimiseks ja Lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks. 14.2 Pooled kinnitavad, et Lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, õigusakti või põhikirja sätet ega ühtegi varem sõlmitud Lepingust või kokkuleppest tulenevat kohustust. 14.3 Toetuse saaja kinnitab, et ta on õigusvõimeline äriühing ning Lepingu sõlmimisega ei kahjustata Toetuse saaja võlausaldajate huve ning Toetuse saaja suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega esitatud pankrotihoiatust, samuti ei ole algatatud Toetuse saaja likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust. 14.4 Pooled kinnitavad, et on Lepingu ja selle lisad hoolikalt läbi lugenud ning et kõik Lepingu sätted ja tingimused on üheselt arusaadavad ja mõistetavad. Pooled on saavutanud edasist täpsustamist või täiendamist mittevajava kokkuleppe kõigis Lepingu olulistes tingimustes. 14.5 Käesolev Leping on koostatud eesti keeles ja allkirjastatud Poolte poolt digitaalselt. 15 POOLTE ESINDAJAD JA KONTAKTANDMED 15.1 Ameti esindaja Lepinguga seotud küsimustes on: Margus Krupp, peadirektori asetäitja, [email protected], +372 5669 3966 15.2 Omanikujärelevalvet teostab: Mario Vee, [email protected], +372 55 87 252 15.3 Toetuse saaja esindaja Lepinguga seotud küsimustes on: Oliver Ruus, Elektrilevi OÜ, [email protected], +372 53 02 7683 16 POOLTE ALLKIRJAD Tehnilise Järelevalve Amet Elektrilevi OÜ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Kaur Kajak Jaanus Tiisvend Peadirektor Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige  Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetuse kasutamise leping Lisa 1 Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv aastate lõikes Aasta 2019 2020* 2021* 2022* 2023* Aadressiobjektid 4 982 8 508 8 808 8 809 8 909 * Toetusmeetme abil ehitatava juurdepääsuvõrgu valmimine aastatel 2020-2023 on prognoositud ja Elektrilevi esitab täpse tööplaani vastavalt määruse §-s 14 sätestatud lepingu tingimustele.  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Kinnitus Elektrilevi OÜ kinnitab, et „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme“ avaliku konkursi raames esitatud andmed on õiged. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavad aadressiobjektid Elektrilevi OÜ pakub „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme“ avalikul konkursil liitumise võimaluse järgmisele arvule aadressiobjektidele maakonna kohta: Maakond Aadressiobjektide arv Harju maakond 15 345 Hiiu maakond 449 Ida-Viru maakond 2 798 Jõgeva maakond 1 856 Järva maakond 1 225 Lääne maakond 48 Lääne-Viru maakond 2 276 Põlva maakond 921 Pärnu maakond 3 412 Rapla maakond 1 708 Saare maakond 1 050 Tartu maakond 3 839 Valga maakond 1 479 Viljandi maakond 2 017 Võru maakond 1 593 Kokku 40 016 /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Passiivse juurdepääsuvõrgu tehnoloogilise lahenduse kirjeldus Elektrilevi OÜ pakub „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme“ avalikul konkursil kirjeldatud tehnoloogilise lahenduse ja kinnitab, et pakutav lahendus vastab toetusmeetme §-s 6 sätestatud tehnilistele tingimustele. 1. Tehniline kirjeldus Konkursi raames pakutav juurdepääsuvõrk on Pakkuja poolt planeeritud avatud ülekandevõrgu ehk valguskaablivõrgu loogilise jätkuna, mis tähendab, et kasutatav kiutüüp on ITU-T G657D standardiga ühilduv. Toetuse abil finantseeritakse konkursi aluseks olevate aadressiobjektide ühendamiseks vajaliku taristu ehitust, konkursivälised aadressiobjektid finantseeritakse pakkuja vahenditest ja see võrgu osa ei allu hiljem määruse tingimustele. Valguskaablivõrk ehitatakse nii õhuliinina kui maakaablina. Reeglina paigaldatakse valguskaabel trassil multitorudesse, milles sisaldub 1-25 eraldiseisvat mikrotoru. Juurdepääsuvõrgu ühendamiseks ülekandevõrguga paigaldatakse juurdepääsuvõrgu jaotuspunkti ja ülekandevõrgu sõlme (sh. kaevu, kapi, paneeli või muhvi) vahele multitoru, kuhu on võimalik paigaldada puhutav valguskaabel. Vajadusel paigaldatakse juurdepääsuvõrgu trassile ühendamise tarvis täiendav kaev. Käesoleva konkursi raames juurdepääsu- ja ülekandevõrkude vahelisse multitorusse valguskaableid ei paigaldata: ülekandevõrguga liitumise ning jaotuspunktiga optiliseühenduse teostab juurdepääsuvõrgu kaudu teenust pakkuv sideettevõte enda kuludega. Juurdepääsuvõrgu jaotuspunkt on koht, kuhu sideettevõtja toob standardiga ITU-T G652D ühilduva valguskaabli. Sideettevõtja kaabel ühendatakse jaotuspunkti ühendusplaadi sisendpaneelile. Pakkuja näeb vajadusel sidevõrgu jaotuspunkti projekteerimise käigus selle koosseisu või vahetusse lähedusse ette perspektiivse väliseadmekapi. Pakkuja paigaldab projekteeritud perspektiivse väliseadmekapi vaid juhul, kui ükski sideettevõtja ei suuda piirkonnas selleta lairibateenust pakkuda ning väliseadmekapi paigaldamise korral suudab ning kohustub teenust pakkuma vähemalt üks sideettevõtja. Üldjuhul jaotakse sideettevõtja signaal jaotuspunktis mitmeks, kasutades optilisi jagureid, mis ühendatakse lõppkliendini suunduva alamkliendiliiniga. ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee Arvestades, et sideettevõtete poolt täna pakutavad lõppkliendi seadmed baseeruvad ühekiulahendusel, dimensioneerime juurdepääsuvõrgu magistraalosa (jaotuspunkti ja lõigud jaotuspunktist vahejaotuspunkti või vahejaotuspunktide vahel) selliselt, et erandjuhtudel kui kiupaar on vajalik, on klientideni võimalik viia kiupaar. Alamkliendiliinides reserveeritakse igale liitunud aadressiobjektile vähemalt kaks kiudu (rahuldamaks kiupaari nõuet), kuid vaikimisi ühendatakse teekonnal jaotuspunktist lõpp-punktini igale lõppkliendile ainult üks kiud. Kui vastavas piirkonnas teenust pakkuva sideettevõtja tehnoloogia eeldab lõppkliendini kiupaari viimist, siis ühendatakse vajaduspõhiselt teekonnal jaotuspunktist lõpp-punkti ka teine kiud. Kiupaari lahenduses ei ole võimalik optilisi jagureid kasutada, seega kui sideettevõtja soovib aadressiobjektini ühendada kiupaari, peab ta tooma iga aadressiobjekti ühendamiseks jaotuspunkti siseneva kiupaari. Vajadusel paigaldatakse jaotuspunkti ja lõpp-punkti vahele vahejaotuspunkt, millesse sisenevad suurema valguskaabli kiudude arvuga kaablid jaotuspunktist või teisest vahejaotuspunktist ja millest väljuvad lõpp-punktide suunal väiksema valguskaabli kiudude arvuga kliendiliinid. Juurdepääsuvõrguga liitunud aadressiobjektide ühenduspunktiks võrguga on lõpp-punkt. Lõpp-punkt on koht, kus kliendiliin ühendatakse alamkliendiliiniga. Õhuliinile ehitatava võrgu puhul paigaldatakse lõpp-punkt reeglina aadressiobjekti vahetuse läheduses asuvale õhuliini mastile. Vaikimisi ühendatakse liitumispunktis üks kiud, sideettevõtja tehnilisel vajadusel kaks. Liitumise võimaluse saanud aadressiobjektiks loetakse aadressiobjekti, mis paikneb kinnistul, millele või mille vahetusse lähedusse on paigaldatud vastava aadressiobjekti jaoks reserveeritud mikrotoru. Kui konkreetne aadressiobjekt ei ole vastavalt käesoleva konkursi tingimustele võrguga liitumist taotlenud, siis sellese mikrotorusse optilist kaablit ei paigaldata. Samuti ei tehta liitumist mittetaotlenud aadressiobjekti tarvis multitorust väljavõtet ega paigaldada lõpp-punkti enne, kui konkreetne aadressiobjekt on vastavalt määruse tingimustele taotlenud liitumist juurdepääsuvõrguga. Vastavalt määruse tingimustele paigaldatakse lõpp-punktist kuni kliendi ruumideni optiline kaabel, mis on kliendiliin. Reeglina paigaldatakse kaabel õhuliinina. Kui klient sellisest tehnilisest lahendusest keeldub, on Pakkujal õigus jätta kliendiliin paigaldamata, kuid lugeda aadressiobjekt sellegipoolest liitumise võimaluse saanud aadressiobjektiks.  2. Joonis 3. Tehnilise lahenduse realiseerimine Elektrilevi on kirjeldatud tehnilise lahendusega rajanud passiivse juurdepääsuvõrgu Tallinna Veskimetsa/Mustjõe elamupiirkonnas. Kirjeldatud lahendusega loodi juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus 600 majapidamisele. Tänaseks on juurdepääsuvõrguga liitunud enam kui 150 lõpp-tarbijat ning teenuse osutamise võimekus on loodud 5-le teenusepakkujale. Aktiivsemad teenusepakkujad on Elisa ja Telia, valmisolek on STV-l, Telsetil ja RIA-l. Lisaks on käimas ettevalmistused Tele2, Levikom ja GoNetwork valmisoleku loomiseks. Seega kirjeldatud juurdepääsuvõrgu tehniline lahendus võimaldab mitmel teenusepakkujal hulgimüügitasandil teenuseid pakkuda ning tagatud on kiudude füüsiline eraldatus lõpp-klientidele. Kirjeldatud juurdepääsuvõrgu rajamise mudel on Eestis uudne, kuivõrd operaatorineutraalse võrgu kasutus ei ole olnud levinud. Antud avatud mudel võimaldab teenuseid osutada ka nendel operaatoritel, kellel ei ole varasemalt olnud võimalust lõpp-tarbijateni jõuda tulenevalt juurdepääsuvõrgu maksumusest ning sideteenuste osutamise turule sisenemise lävend on viidud operaatoritele oluliselt madalamaks ja ei nõua enam kapitalimahukaid investeeringuid juurdepääsuvõrkude rajamiseks. Võrgu tehnilise lahenduse koostamisel on võetud arvesse rahvusvahelist praktikat, eriti põhjamaades levinud praktikaid ning elektrituru avamise mudelit. Kuivõrd sidevõrkude arendamine on olnud kapitalimahukuse tõttu koondunud vaid suurte sisuteenuste pakkujate kätte võimaldab kirjeldatud avatud mudel turgu elavdada, luua teenuste mitmekesisust lõpp- tarbijale ning parandada üldiseid sideteenuste konkurentsi tingimusi.  4. Kasutatavad materjalid ja komponendid Pakkuja kinnitab, et pakutav lahendus vastab toetusmeetme §-s 6 sätestatud tehnilistele tingimustele ja on samadele nõuetele tuginedes rajanud passiivse juurdepääsuvõrgu Veskimetsa/Mustjõe piirkonnas Tallinnas. Pakkumusele lisatud tootekataloogid on informatiivsed ning pakkuja võib kasutada näidiskataloogides toodud materjalidele võrdväärseid analooge. Materjali valiku täpne kirjeldus selgub materjalide hangete tulemusel, ning pakkuja ei ole sidunud pakkumust ühegi materjalitootjaga. Pakkuja juhindub materjalide hankimisel ettevõttes kehtestatud tehnikapoliitikast, mille kehtiva redaktsiooni pakkuja allpool esitab. Pakkuja kvaliteedi juhtimise standarditest tulenevalt toimub nõuete pidev parendamine. Üldised nõuded: 1. Pakutav võrgulahendus vastab rahvusvahelisele standardile IEC 60794 ja Eesti standardile EVS-EN 60794-5:2016 Optical fibre cables – Part 5: Sectional spetcification – Microduct cabling for installation by blowing. 2. Nõuded mikrotorude süsteemile 2.1. Paigaldatavad mikrotorustiku tüübid: 2.1.1. Pinnasesse paigaldatav mikrotorustik - direct buried. 2.1.2. Õhuliinile paigaldatav mikrotorustik - ADSS (all dielectric self support). 2.2. Pinnasesse paigaldatavas mikrotorusüsteemis paigaldatakse vastavalt tellimuses määratud parameetritele multitorud. Sama läbimõõduga mikrotorud paigaldatakse alati ühises pinnasesse paigaldatavas kestas. 2.3. Juhul kui tellimuses on ettenähtud kahe erineva läbimõõduga mikrotorud, siis võivad need olla läbimõõtude kaupa nii ühises kui eraldi pinnasesse paigaldatavas kestas- eelistame ühist kesta. Sama läbimõõduga mikrotorud on alati ühises multitoru kestas, kui ei ole kokkulepitud teisiti. 2.4. Sõltumata sellest, kas multitoru on eraldi kaitsetorus või otse pinnases, kasutatakse maapinda paigaldatava multitoruna alati otse pinnasesse paigaldatavat materjali (direct buried) - ei kasutata torusse paigaldamiseks ettenähtud multitoru (duct installation). 3. Mikrotorud 3.1. Torud peavad olema metallivabad. 3.2. Torude värvikood vastavalt standardile S12. 3.3. Torude sisemine ja väline läbimõõt peavad vastama lähteülesandele. 3.4. ADSS torud peavad olema otse õhku paigaldatavad. 3.5. ADSS torud peavad olema ettenähtud paigaldamiseks vastavalt tegelikele visangute pikkustele. 3.6. Torud peavad olema ilmastikukindlad, niiskuskindlad, õhukindlad ja õhusurvekindlad. 3.7. Toru ja selle lisatarvikud ning osad peavad olema vastupidavad õhurõhule, mis on vajalik kaablite läbipuhumiseks. 3.8. Torud peavad olema ringikujulised ja ühesuguse ristlõikega kogu pikkuses va. kliendi ripped. 3.9. Torud peavad olema valmistatud nii, et kaableid saaks läbi puhuda ning vahetada terve torude eluea jooksul.  3.10. Torude sisemine pind peab olema madala hõõrdeteguriga, ühtlane, ilma ühegi defektita ning sisekülgedel peavad olema pikisuunas triibud, et oleks tagatud kaabli sissepuhumise vahemaa kuni 2 km. 3.11. Torude markeering peab olema vastavalt eelprojektile: Torude ühendamiseks kasutada niiskuse, õhu ja õhurõhukindlaid, korduvalt avatavaid ja suletavaid, otse pinnasesse panemist võimaldatavaid, kvaliteetseid ning soovituslikult keermestatud keeratavaid ühenduskonnektoreid. 3.12. Torudel peab olema vähemalt 20 aastane garantii. 3.13. Väliskest: 3.13.1. Toru väliskest peab tagama kaitse mikrotorudele mehhaaniliste ja ilmastiku kahjustuste eest nii torude paigaldamisel kui ka paigaldatuna; 3.13.2. ADSS mikrotoru süsteemi asukoht ja kõrgus peavad olema peale paigaldust tuvastatavad visuaalselt, ehk post peab sisaldama kollaseid märkelinte; 3.13.3. Välistorule peab olema vähemalt 20 aastane garantii. 3.13.4. UV kindlad. 3.13.5. ADSS mikrotoru paigaldusel peab arvestama reaalsete visangutega. 3.13.6. Mikrotoru paigaldusel peab iga visangu gabariit olema kontrollitud. 3.13.7. Paigaldus temperatuur -15/40 °C. 3.13.8. Töötemperatuur -40/50 °C (ümbritseva keskkonna temperatuur). 3.13.9. Ladustamistemperatuur -40/50 °C. 4. Nõuded optilistele kaablitele 4.1. Kaablid peavad olema mõeldud kasutamiseks välitingimustes. 4.2. Pakkumistes kasutatavates kaablites on kiudude arv vastavalt lähteülesandele. 4.3. Kaablid peavad olema metallivabad. 4.4. Kaablid peavad olema UV kindlad. 4.5. Veekindel ja pikisuunal vett blokeeriv. 4.6. Paigaldus temperatuur -15/50 °C. 4.7. Töötemperatuur -40/50 °C. 4.8. Ladustamistemperatuur -40/50 °C. 4.9. Mehaanilised ja keskkonnatestid vastavad standardiga IEC 60794-5 kehtestatud nõuetele. 4.10. Single-mode optiline kiud peab vastama ITU-T G.652.D või G.657.A IEC 60793- 2-50 nõuetele. 4.10.1. Kui tellimuses ei ole määratud teisiti, kasutame kiutüüpi G.657.A. 4.10.2. G.652.D on kasutusel erijuhul ja vastav nõue märgitakse tellimusele. 4.10.3. Kui tellimuses seda eraldi ei soovita, siis G.657.A ja G.652.D kokku keevitamine lubatud ei ole. 4.11. Kiudude värvikood vastavalt Euroopa standardile TIA/EIA 598. 4.12. Välise kesta värv peab olema identifitseeritav kogu kaabli eluea jooksul. 4.13. Maksimaalne sumbuvus 1310 nm - 0,35 dB/km. 4.14. Maksimaalne sumbuvus 1550 nm - 0,23 dB/km. 4.15. Kaabel peab olema piisavalt jäik ning tema väliskest peab olema väikese hõõrdeteguriga, et normaaloludes oleks võimalik puhuda 8 mm torusse kuni 2000m 4.16. Liidesed peavad olema jaotuskappides LC/APC ja klientide juures SC/APC. 5. Nõuded muhvidele 5.1. Muhvid peavad olema kvaliteetsed ning mehaaniliselt korduvalt avatavad ja suletavad. 5.2. Muhvid peavad olema veekindlad.  5.3. Muhvid peavad olema mehaaniliselt vastupidavad. 5.4. Tehnoloogilistes vahejätkudes kasutada muhve, vastavalt eelprojektile. 5.5. Harupunktides, kust läheb välja mitu harukaablit ning on ette näha tulevikus uute kaablite lisandumist kasutada muhve, mis võimaldavad vähemalt 20% reservi. 5.6. Muhvide eeldatav kasutusiga peab olema vähemalt 20 aastat. 6. Nõuded kappidele 6.1. Kapid peavad olema kasutatavad välitingimustes. 6.2. Kapid peavad olema vastupidavad ilmastikutingimustele. 6.3. Kappide väline pind peab olema kergesti puhastatav. 6.4. Kappides peab olema piisavalt ruumi, et sinna saaks jätta kaablivaru. 6.5. Kapid peavad olema lukustatavad. 6.6. Peavad võimaldama minimaalselt 12 PON jaguri paigutust. Lisad: 1. Tootekataloog 3M Telecommunications - https://www.3m.com.ee/3M/et_EE/communications-bal/ 2. Tootekataloog Hexatronic - https://hexatronic.com/downloads/ /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide katmise finantsanalüüs Elektrilevi OÜ pakub „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme“ avalikul konkursil liitumise võimaluse järgmise finantsanalüüsi alusel: 1. Toetuse abil rajatava juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu kogumaksumus Pakkuja finantsanalüüsi alusel on hinnanguliselt 68 394 000 eurot. 2. Investeeringu kogumaksumuse arvestamisel on arvesse võetud kõiki vajalikke töid ja materjale, millest olulisemad on järgnevalt kirjeldatud: 2.1. Tööd: 2.1.1. Administratiivne: Projekteerimine, maakasutusõiguste seadustamine, ehituslubade taotlemine, projektijuhtimine, turundus ja kommunikatsioon, planeerimine, objektide kavandamine; 2.1.2. Juurdepääsuvõrgu jaotuspunktide, vahejaotuspunktide, mikrotorustiku, kliendiliinide ja lõpp-punktide ehitamine; 2.1.3. Fiiber optilise kaabli paigaldus ja ühendamine; 2.1.4. Õhuliini- ning kaevetööd (kulgla rajamine). 2.2. Materjalid: 2.2.1. Jaotuspunktid – fiibri kontsentratsiooni punktid, kust tagatakse kliendini jõudvate kiudude füüsiline eraldamine ja kuhu on sideteenuse osutajatel ligipääs hulgimüügitasandil; 2.2.2. Ühenduskulgla ülekandevõrguga – mikrotorustik jaotuspunkti ja ülekandevõrgu vahel; 2.2.3. ADSS kaabel; 2.2.4. Mikrotorud; 2.2.5. Valguskaabel – puhutav; 2.2.6. Vahejaotuspunktid; 2.2.7. Kliendiliini tarvikud (otsastuskarbid jms tarvikud). ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee 3. Ärimudeli tutvustus ning eeldused: Pakkuja on lähtunud enda poolses finantsanalüüsis kolmest suuremast muutuvmõjurist: • Potentsiaalne liituvate ja tulevikus teenust tarbivate klientide tõenäosuslik arv; • Individuaalne investeeritud kapital ühe aadressipunkti kohta (CAPEX per majapidamine); • Teenuse hinnastamine ning püsikulude prognoos 3.1. Potentsiaalne liituvate ja tulevikus teenust tarbivate klientide tõenäosuslik analüüs Pakkuja on analüüsinud liituvate klientide ning teenuse tarbijate mahtu läbi tõenäosusliku indeksi. Indeksi maksimaalne väärtus finantsmudelis saab olla kuni 100 punkti ehk piirkonna kliendid liituvad ja hakkab teenust tarbima 100% tõenäosusega. Piirkonnad, mille indeks jäi alla 50 punkti, välistati edasisest finantsanalüüsist. Piirkonna indeksi leidmisel on arvestatud järgnevate kriteeriumitega: • Piirkond on osalenud Pakkuja küsitluses; • Piirkonna agregeeritud elektritarbimise keskmine intensiivsus; • Muud olulised mõjurid. 3.2. Individuaalne investeeritud kapital ühe aadressipunkti kohta Pakkuja on kasutanud automatiseeritud üldplaneerimist sidevõrgu optimaalseima investeeringu välja selgitamiseks. Nimetatud üldplaneerimise alusel kavandati sidetaristu kasutades Pakkuja olemasolevat elektrivõrgu õhuliinivõrku, mille tulemusi on täiendavalt kontrollitud spetsialistide poolt. Oluliseks piirkriteeriumiks üldplaneerimise määratluses oli, et ühe majapidamise investeeringu kulu (CAPEX) ei tohi ületada 2 500 € taset. Üldplaneerimise alusel leitud kogu pakkumise keskmine majapidamise investeering on summas 1 709 € ning kogu investeeringuks hindame 40 016 (aadresspunkti) x 1 709 € (CAPEX) ehk kokku hinnanguliselt 68 394 000 eurot. 3.3. Teenuse hinnastamine ning püsikulude prognoos Pakkuja on eeldanud, et liitumistasu kliendi kohta on summas 199 € (koos KM-ga). Igakuiseks teenustasuks on eeldatud 7,2 € (koos KM-ga), mille tasub sisuteenuse pakkuja (telekommunikatsiooni ettevõtjad). Kuine teenustasu on planeeritud suurenema inflatsiooni määra võrra projekti tuleviku perioodidel. Püsikulude suurimaks komponendiks on planeeritud hooldus- ja remondi kulud. Hooldus- ja remondikulude määraks on planeeritud projekti esimesel kümnel aastal 0,6% investeeritud põhivara väärtusest. Projekti 11-15 aastal on nimetatud tasemeks 0,7% ning järgnevatel perioodidel 0,8%. Projekti administratiivmeeskonna suuruseks on eeldatud esimesel viiel aastal 15 täistööajaga töötajat (FTE - full time employee). Projekti arendusfaasi lõppedes langeb administratiivmeeskonna suurus tasemele 7 FTE-d. Täiendavate kulukomponentidena on arvestatud ka kliendipöördumiste kulu, avalike suhete ja teabe kulud, teenusepakkuja vahetuse kulu ning muud väiksema osakaaluga püsi- ja muutuvkulud. Pakkuja on lähtunud finantsplaani koostades omaniku poolsest kapitalitulu normist ehk projekt on kavandatud tagama pikaaegset ning infrastruktuuri sektorile iseloomulikku keskmist tootlustaset. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide küsitav toetuse suurus ühele aadressiobjektile Elektrilevi OÜ küsib „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme“ avalikul konkursil ühe aadressiobjekti kohta toetust 499,80 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide arv aastate lõikes Elektrilevi OÜ pakub „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme“ avalikul konkursil järgmise ajakava toetusmeetme abil ehitatava juurdepääsuvõrgu valmimisele lõpptähtajaga 31. detsember 2023. Aasta 2019 2020* 2021* 2022* 2023* Aadressiobjektid 4 982 8 508 8 808 8 809 8 909 * Toetusmeetme abil ehitatava juurdepääsuvõrgu valmimine aastatel 2020-2023 on prognoositud ja Elektrilevi esitab täpse tööplaani vastavalt määruse §-s 14 sätestatud lepingu tingimustele. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Kinnitus Elektrilevi OÜ kinnitab, et on Eesti äriregistris registreeritud juriidiline isik registrikoodiga 11050857. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Kinnitus Elektrilevi OÜ kinnitab, et on teadlik, et toetus tuleb tagasi maksta, kui ta on toetuse taotlemise või toetuse kasutamise lepingu täitmise ajal teadlikult esitanud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud esitamata või on teadlikult rikutud toetuse kasutamisega seotud nõudeid. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Nõusolek Elektrilevi OÜ annab Tehnilise Järelevalve Ametile nõusoleku, et Tehnilise Järelevalve Amet võib kontrollida „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme tingimused ja kord“ määruse §-s 23 lõikes 2 sätestatud kohustuste täitmist. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Teave taotlejale dokumentide ja teabe kättetoimetamise viisi kohta Elektrilevi OÜ palub Tehnilise Järelevalve Ametil edastada „Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetusmeetme“ avaliku konkursi dokumendid ja teave järgmistele aadressidele: 1. Elektrooniliselt: Üldinfo ja teavitused: [email protected] Täpsustavad küsimused ja päringud: Taavo Randna Juhatuse liige [email protected] +372 520 7597 Oliver Ruus Sideteenuste tiimijuht [email protected] +372 53 02 7683 2. Paberkandjal Taavo Randna Elektrilevi OÜ Kadaka tee 63 12915, TALLINN /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Nõusolek Elektrilevi OÜ annab Tehnilise Järelevalve Ametile nõusoleku teha järelpärimisi Elektrilevi OÜ kohta Maksu- ja Tolliametile. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  9/7/2018 Elektrilevi OÜ (11050857) - Äriregistri teabesüsteem Äriregistri kehtivate andmete väljatrükk seisuga 07.09.2018 kell 12:08 Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kohta on avatud Tartu Maakohtu registriosakonna äriregistrikaart nr 1: Ärinimi ja aadress 10. kanne: Ärinimi on Elektrilevi OÜ 19. kanne: Aadress on Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Kadaka tee 63/1 20. kanne: Elektronposti aadress on [email protected] Kapital 9. kanne: Osakapital on 159 779 121 eurot Esindusõigus 11. kanne: Juhatuse liige on Jaanus Tiisvend, isikukood 37505236540 21. kanne: Juhatuse liige on Priit Treial, isikukood 38409064911 21. kanne: Juhatuse liige on Andres Tõnissaar, isikukood 37903044238 21. kanne: Juhatuse liige on Taavo Randna, isikukood 38010234218 19. kanne: Ühingut võib kõigis õigustoimingutes esindada kaks Juhatuse liiget ühiselt. Õiguslik seisund 1. kanne: Õiguslik vorm on osaühing 19. kanne: Põhikiri on kinnitatud 05.11.2017 8. kanne: Majandusaasta algab 01.01 ja lõppeb 31.12 Märkused 15. kanne: Aadressiandmed on muudetud äriseadustiku § 511¹ alusel. Kannete loetelu Harju Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 1. kanne: Kinnitatud 16.06.2004 (esmakanne) 8. kanne: Kinnitatud 29.12.2010 (muutmiskanne) 9. kanne: Kinnitatud 07.02.2012 (muutmiskanne) 10. kanne: Kinnitatud 10.05.2012 (muutmiskanne) 11. kanne: Kinnitatud 19.06.2012 (muutmiskanne) Tartu Maakohtu registriosakonnas tehtud kanded: 15. kanne: Kinnitatud 14.09.2016 (muutmiskanne) 19. kanne: Kinnitatud 09.11.2017 (muutmiskanne) 20. kanne: Kinnitatud 17.01.2018 (muutmiskanne) 21. kanne: Kinnitatud 01.02.2018 (muutmiskanne) Väljatrüki lõpp https://ariregister.rik.ee/ettevotja 1/1  Tehnilise Järelevalve Amet Sõle 23A 10614 TALLINN Volitus Vastavalt Elektrilevi OÜ põhikirjale võib ühingut kõigis õigustoimingutes esindada kaks Juhatuse liiget ühiselt. Elektrilevi OÜ esitab lisana vastavasisulise väljavõtte äriregistrist. Lisa 1: Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk.pdf /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanus Tiisvend Juhatuse esimees Taavo Randna Juhatuse liige ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetuse kasutamise leping Lisa 3 Teavituse vorm Aadress Teavitus Liitumistaotlus Liitumispunkt Valge ala Maksetaotluse esitamine Teavituse Aadressiobjekti edastamise Liitumistaotluse Liitumistaotluse Maakond identifikaator Täisaadress POINT_X POINT_Y kuupäev tähtaeg esitamise kuupäev POINT_X POINT_Y JAH/EI Kuupäev  Järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu rajamise toetuse kasutamise leping Lisa 4 Esimese aasta tööplaan Aadress Eeldatav liitumisvõimaluste arv Tööde algus Maakond Vald Arv Tööde alguse kuupäev Ida-Viru Alutaguse 205 01.12.2018 Võru Antsla 36 01.12.2018 Tartu Elva 385 01.12.2018 Lääne-Viru Haljala 141 01.12.2018 Harju Harku 1387 01.12.2018 Pärnu Häädemeeste 84 01.12.2018 Harju Jõelähtme 52 01.12.2018 Ida-Viru Jõhvi 181 01.12.2018 Lääne-Viru Kadrina 9 01.12.2018 Tartu Kambja 2 01.12.2018 Rapla Kehtna 9 01.12.2018 Harju Kiili 103 01.12.2018 Rapla Kohila 60 01.12.2018 Harju Kuusalu 3 01.12.2018 Harju Lääne-Harju 1591 01.12.2018 Ida-Viru Lüganuse 34 01.12.2018 Viljandi Mulgi 117 01.12.2018 Jõgeva Mustvee 453 01.12.2018 Rapla Märjamaa 54 01.12.2018 Tartu Nõo 96 01.12.2018 Järva Paide linn 165 01.12.2018 Tartu Peipsiääre 211 01.12.2018 Pärnu Põhja-Pärnumaa 166 01.12.2018 Viljandi Põhja-Sakala 34 01.12.2018 Jõgeva Põltsamaa 133 01.12.2018 Pärnu Pärnu linn 43 01.12.2018 Harju Raasiku 4 01.12.2018 Rapla Rapla 20 01.12.2018 Pärnu Saarde 153 01.12.2018 Harju Saku 1003 01.12.2018 Harju Saue 2365 01.12.2018 Tartu Tartu 46 01.12.2018 Ida-Viru Toila 119 01.12.2018 Pärnu Tori 443 01.12.2018 Valga Tõrva 43 01.12.2018 Järva Türi 49 01.12.2018 Valga Valga 108 01.12.2018 Viljandi Viljandi 207 01.12.2018 Võru Võru 455 01.12.2018 Võru Võru linn 1 01.12.2018 Lääne-Viru Väike-Maarja 17 01.12.2018  Eeldatavaid Maakond aadressiobjekte Harju 6508 Ida-Viru 539 Jõgeva 586 Järva 214 Lääne-Viru 167 Pärnu 889 Rapla 143 Tartu 740 Valga 151 Viljandi 358 Võru 492 Kokku 10787 Märkus: tööplaanid on koostatud ülekattega, millest Elektrilevi OÜ kohustub kalendriaasta jooksul looma ühenduse vähemalt vastavalt Lisas 1 toodud aadressiobjektide arvule. Aasta Aadressiobjekte 2019 4982 2020 8508 2021 8808 2022 8809 2023 8909