Vastused

Kas § 4 lg (8) lõpp-punkti rajamiseks saab lugeda ka järgmist lähenemist: Jaotuskapi ja kliendile lähima vahejaotuspunkti vahel on reserveeritud optiline kiud, mis ehitatakse välja Vahejaotuspunkti ja lõpp-punkti vahel on alamkliendiliin teostatud reserveeritud mikrotorustiku toruna reserveeritud toru väljavõte, sellesse optilise kaabli puhumine vajalikud otsastamised ja läbikeevitamised teostatakse vajadusepõhiselt liitumise raames Selgitus: see võimaldab siduda kulustruktuuri konkreetselt väljendatud vajadusega. Skemaatiline kirjeldus sisaldub Joonis1-l. Ei, sellist lähenemist ei saa lugeda vastavaks määruse § 4 lõikega 8 alljärgnevatel põhjustel: Määruse § 4 lõige 8 ütleb järgmist: Juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristuga liitumise võimaluse loomine tähendab juurdepääsuvõrgu passiivse lairibataristu lõpp-punkti rajamist vähemalt aadressiobjekti kinnistuspiirini või selle vahetusse lähedusse ilma liini välja ehitamiseta . (Viitab sellele, et (alam)kliendiliin on olemas) Elektroonilise side seaduse § 2 punkt 8 defineerib elektroonilise side võrku järgnevalt: elektroonilise side võrk on ülekandesüsteem koos selle tööks vajalike lülitusseadmete ning muude tugisüsteemidega, mis võimaldab signaalide edastamist ja suunamist kaabli kaudu, samuti raadio, optiliste või muude elektromagnetiliste vahenditega. Eelnevast tulenevalt ei saa toetust maksta sellise lähenemisega lõpp-punkti saanud aadressiobjektide kohta. Küsimus: Palume selles vaates siiski kaaluda täpsustust, mis ei keskenduks terminoloogiale vaid konkreetse konkursi eesmärgi saavutamisele. Terminoloogiat: Homes passed – sidevõrk, mis möödub kinnistust ning millega on võimalik ühenduda Homes connected – sidevõrk, mille puhul on ühendus kinnistul asuva hoonega teostatud ja läbi mille osutatakse lõpp-tarbijale teenust Konkursi esmane eesmärk on meie arusaamas võimalikult suur homes passed kogus, mis loob võimaluse homes connected-ks . Määrus reguleerib liitumisega seonduva ehitusperioodil (§15, §16) ning ka järgneva 7 aasta jooksul (§16 lg4 p21). Homes passed lähenemine aitab maksimeerida punktide arvu, rajades sidevõrku võimalikult suures mahus ja kasutades piiratud vahendeid seal, kus rajatu reaalselt kasutusse võetakse. Visualiseerides rahanumbritena: antud küsimusega seonduv punktipõhine kulu on mikrotorustik-optikavõrgu puhul hinnanguliselt ca 300eur/punkt (optilised kiud koos puhumise ja otsastamisega , teenindavate kappide ja kaablite ühendamine, lõpp-punkti väljavõtte teostamine). 80 000 aadresspunkti puhul moodustub sellest 50% l iitumistõenäosuse puhul summa 12 000 000eur (80000x0,5x300) . See on täiendav kulu, mis tuleb puhtalt vajadusepõhise lähenemise asemel plaanimajandusliku valimisest – kulu , mis tekib mitte kaustatavate lõpp-punktide väljaehitamisest. Täiendatud vastus ( 7. 09.2018) Olles täiendavalt analüüsinud tõstatud küsimust leiab TJA, et sellist lähenemist saab lugeda vastavaks määruse § 4 lõikega 8, kui on täidetud alljärgnevad tingimused: Vahejaotuspunkti ja lõpp-punkti vahel reserveeritud mikrotorustiku toruna teostatud alamkliendiliin vastab elektroonilise side seaduse § 2 punktile 70 („üldkasutatav elektroonilise side võrgu lõpp-punkt (edaspidi lõpp-punkt) on üldkasutatava elektroonilise side võrgu füüsiliselt kindlaks määratud punkt , kus kliendile on loodud juurdepääs või võimalus juurdepääsuks üldkasutatavale elektroonilise side võrgule“); Selgitus: Kuna elektroonilise side seadus ei täpsusta üldkasutatava elektroonilise side võrgu lõpp-punkti asukohta, siis lõpp-punkti asukoht lepitakse kokku teenuse osutamise käigus taristu omaniku ja kliendi vahel. Pakutud lahendus loob võimaluse juurdepääsuks ü l dkasutatavale elektroonilise side võrgule kuna võimaldab peale lõpp-punkti kindlaksmääramist koos liini rajamisega lihtsustatud paigaldada ka alamkliendiliini (optilise kaabli kiud). Konkreetsele aadressiobjektile mõeldud reserveeritud mikrotorustik/lõpp-punkt peab ulatuma vähemalt aadressiobjekti kinnistupiirini või selle vahetusse lähedusse; Vahejaotuspunkti ja lõpp-punkti vahelise alamkliendiliini loomiseks vajalikud reserveeritud toru väljavõtteid, nendesse optilise kaabli puhumisi koos vajalike otsastamiste ja läbikeevitamistega on võimalik toetuse saaja nõusolekul ja tema poolt kehtestatud eeskirjade alusel teha ka kolmandatel osapooltel, kes on toetuse saaja poolt mittediskrimineerival viisil pädevaks kuulutatud ja omavad juurdepääsuõigust toetuse saaja valduses olevale vajalikule taristule. Selgitus: sellisteks kolmandateks osapoolteks oleksid sideettevõtjad või muud pädevad teenuse osutajad, kellelt lairibataristuga liitumise võimaluse saanud aadressiobjekti omanikud või kasutajad on tellinud liitumise välja ehitamise. Eesmärk on tagada konkurents alamkliendiliini loomisel pärast toetusega rajatatud passiivse lairibataristu valmimist liitumise võimaluse saanud aadressiobjektidele. Toetuse saajal on õigus kehtestada kolmandatele osapooltele reegleid ja jälgida nende täitmist, kuid need ei tohi olla diskrimineerivad. Kuidas määratleda § 6 lg (3) p 3 vältimatu vajadus väliseadmekapi paigaldusel? Kas vältimatu vajadus puudub, kui vähemalt ühel operaatoril on võimalik piirkonnas teenust pakkuda ilma täiendava väliseadmekapi paigaldamiseta? Vältimatu vajadus seadmekappi paigaldada tähendab, et kui nõuetekohast võrku ei ole võimalik ehitada olemasolevate seadmekappidega, siis tuleb rajada täiendavad seadmekapid. Seadmekappide vajadus sõltub seega nii kokkulepetest olemasolevate seadmekappide valdajatega kui ka võrgu ülesehitusest. Kui baasvõrgus, millega rajatav võrk ühendatakse on olemas seadmekapp, kuhu on võimalik vajadusel mahutada viie operaatori aktiivseadmed, siis täiendavat seadmekappi ei ole vaja. Võrgu ülesehitus peab tagama piirkonnas viiele sideettevõtjale teenuse osutamise võimaluse. Küsimus : Palume selles vaates siiski kaaluda sidusana kapi nõuete täpsustamisega täpsustust, mis võimaldab kasutada kapivajaduse dimensioneerimisel konkreetseid vaateid ja vähendada nõuetest tulenevat üledimensioneerimist . Olemasolevate seadmekappide omanike ärihuvi ei ole konkurentide majutamine, seega on nende ressurss konkursil nõutavast „tasuta ressursist“ oluliselt kallim ning reaalselt seda praeguse kapikohustuse puhul alternatiiviks lugeda ei saa. Praegune sõnastus soosib uute ilma (piirkonnas) oma seadmemajutusvõimekuseta sideettevõtjate tekkimist, kes kasutaks juurdepääsutaristu raames loodava id „tasuta seadmemajutus v õimalusi“ ühtlasi oma baasvõrgu loomiseks. Konkursil osalejale tekitab selline lähenemine praktikas kohustuse luua seadmekapp iga baasvõrgu ühenduspunkti juurde, subsideerides nii CAPEX kui OPEX vaates vastava kapi vajadust omavaid sideettevõtjaid ning tekitades neile lisaks ka konkurentsieelise . Pakume välja, et kapi rajamise ja ülalpidamise (sh elektrikulu katmise) vältimatu vajadus oleks vaid juhul, kui ükski sideettevõtja ei suuda (või taha) ilma vastava kapita piirkonnas teenust osutada ning seadmekapi paigaldamisel asub reaalselt teenust pakkuma vähemalt üks sideettevõtja. Samuti peaks juurdepääsuvõrgu passiivse taristu raames rajatav aktiivseadmekapp olema sideettevõtja poolt kasutusel vaid passiivsel taristul teenuse pakkumiseks ja mitte puuduva baasvõrgu rajamiseks . Seadmekappidega seonduva olulisuse visualiseerimiseks lisame võimaliku kuluvaate-stsenaariumi: Hind Täpsustus Kapi hind 800 Kliimaseadmeta kapp: lihtsalt jahutus ventileerimisega (ja küte) Paigaldus 500 Keskmine elektriliitumine 3125 70% ampripõhiseid Elektriliitumine 1 2083 16A, ampripõhine, 50% kappidest Elektriliitumine 2 4167 16A, kulupõhine, 50% kappidest. Hind võetud 2 korda suurem ampripõhisest Elektrikulu 4555 400W 10 aasta jooksul: 2tk seade 100W/tk plus kapp 200W; kWh hind 0,13eur. UPSe ega toiteseadmeid kappidesse e tte nähtud ja lubatud ei ole - need suurendaks kulu 20+% ja soosiks ligipääsuvõrgu ressursi kasutamist (ligipääsuvõrgust suuremat töökindlust nõudva) baasvõrgu formuleerimisel Kokku 8980 Kapid kokku (400tk ehk iga kümnenda baasvõrgu muhvi juures) 3592000 Täiendatud vastus ( 7. 09.2018) Olles täiendavalt analüüsinud tõstatud küsimust, leiab TJA , et toetusega rajatud juurdepääsuvõrgu passiivset lairibataristut, sh. aktiivseadmekappe, tuleb kasutada sihtotstarbeliselt, st. teenuste pakkumiseks konkreetses juurdepääsuvõrgu piirkonnas ühendatud lõpp-kasutajatele või liitumise võimaluse saanud (kuid veel mitte liitunud) aadressiobjektidele. Baasvõrguga seotud vajadused tuleb sideettevõtjatel lahendada omavahenditest. Vältimatu vajadus seadmekappi paigaldada puudub, kui vähemalt ühel operaatoril on võimalik piirkonnas teenust pakkuda ilma täiendava väliseadmekapi paigaldamiseta. Juhul kui ükski operaator ei ole tehnilistel põhjustel võimeline rajatud juurdepääsuvõrgus kõigile juurdepääsvõrguga liitunud aadressiobjektidele teenust pakkuma, peab toetuse saaja rajama elektriga varustatud seadmekapi. Toetuse saaja poolt rajatud aktiivseadmete kappides sideettevõtjate poolt paigaldatud seadmete poolt tarbitava elektri osas on toetuse saajal õiguse esitada arved sideettevõtjatele. Kas väliseadmekapile on täpsustavaid nõudeid või piiranguid ja kes sõlmib nõutavad elektriliitumised ja katab tarbimisest tulenevad kulud? Väliseadme kapile ei ole määruses täpsustavaid nõudeid, välja arvatud nõue, et väliseadmekapp peab mahutama vähemalt viie sideettevõtja seadmed. Konkreetsed välismõõtmed on toetuse saaja enda otsustada. Väliseadmekapi paigaldamise ja selleks vajalike elektriliitumiste loomise kohustus lasub toetuse saajal, kuna väliseadmekapi näol on tegemist osaga passiivsest taristust vastavalt määruse § 4 lõikele 7 ning väliseadmekapi rajamine on toetatav tegevus vastavalt määruse § 5 lõikele 1. Küsimus : kas on vastunäidustusi järgmistele kapi funktsionaalsetele piirangutele: Seadmekapis on sideettevõtjale kasutada ruum, mis vastab standardse 19“ seadmeraami ruumile 1U. Vastav ruum võib teenusepakkuja (konkursi võitja) vastava otsuse korral asuda optika-kontsentratsioonikapis Kapis olevad erinevate sideettevõtjatele seadmed ei ole eraldatud – seadmeruum on ühine Aktiivseadmete jaoks on saadaval 1-faasiline 230V / 50Hz võrgutoi d e , mahus 2A Kappi ei ole lubatud paigaldada akusid ega neid sisaldavaid seadmeid ( UPSd ) Variandid, mida mõlemat võib kasutada Kapil puudub aktiiv-ventilatsioon, kliimaseade ja küte. Seadmekapi omanik ei vastuta seadmekapi kiimatingimuste ja võimalike tingimustest tulenevate seadmerikete eest. Kapil puudub kliimaseade, on olemas ilma filtriteta aktiiv-ventilatsioon ning küte. Seadmekapi omanik ei vastuta seadmekapi kiimatingimuste ja võimalike tingimustest tulenevate seadmerikete eest. Kapp on lukustatav, aga ei ole varustatud turva- või valveseadmete ega anduritega Täiendatud vastus ( 7. 09.2018) Määruse punktides 1 kuni 6 toodud seadmekapi funktsionaalsus peab tagama loodava võrgu toimimise ja see sõltub eelkõige loodava võrgu tehnoloogiast. Tegemist on toetuse saaja ja passiivset lairibataristut kasutavate sideettevõtjate vaheliste tehniliste küsimustega. Täiendavalt lisame juurde, et juhul kui tekib olukord, kus toetuse saaja poolt rajatud seadmekapis on füüsiline ja tehniline ressurss ammendunud olukorras, kus seadmekapis on vähema kui viie sideettevõtja seadmed, kuid toetuse saajale on aktiivseadmete majutamise taotluse esitanud täiendav sideettevõtja, on toetuse saaja kohustatud olemasolevat seadmekappi laiendama või ehitama uue seadmekapi, mis võimaldaks majutada täiendava sideettevõtja aktiivseadmed. Antud kohustus kehtib kuni viie sideettevõtja aktiivseadmete majutamiseni. § 24 lg (5) ütleb: „Hulgimüügitasandi juurdepääsuõigus kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele ei tohi olla ajaliselt piiratud.“ Kas konkursil osalejal peab vastava punkti täitmiseks tõestama oma taristu olemasolu või kokkuleppeid kolmanda osapoole taristu kasutamiseks? Kas on võimalik osaleda, omamata konkursil osalemisel vastavaid taristu-eeldusi või siduvaid kokkuleppeid tähtajatute lepingutena? § 24 lõige 5 tuleneb üldise grupierandi määrusest (artikkel 52 pararahv 5) ning lairiba riigiabi suunistest (punkt 78 g joonealune märkus 105), mis viitavad, et selline kohustus kehtib ainult riigiabiga rajatud kaablikanalisatsioonidele, postidele ja mastidele. Enne riigiabi saamist rajatud kaablikanalisatsioonide, postide ja mastide kasutamise osas kehtib Euroopa Liidus direktiiv 2014/61/EL , mis on Eesti seadusandlusesse üle võetud ehitusseadustiku kaudu ( https://www.riigiteataja.ee/akt/115122016001 ). Samuti on Ehitusseadustikku ning Elektrituru seadust muudetud järgmise seadusega: https://www.riigiteataja.ee/akt/125012017001 . Eelnevalt viidatud seadusandlusest tulenevalt ei pea konkursil osaleja vastava punkti täitmiseks tõestama oma taristu olemasolu või kokkuleppeid kolmanda osapoole taristu kasutamiseks, kuna selline juurdepääs peab taristu omanike poolt olema võimaldatud. Juurdepääsu andmisest keeldumise tingimused sätestab Ehitusseadustiku § 61 5 lõige 4 . Juurdepääsuga seotud vaidluste osas teeb otsused Tehnilise Järelevalve Amet. Jah, samadel, eelpool nimetatud põhjustel, on võimalik osaleda, omamata konkursil osalemisel vastavaid taristu-eeldusi või siduvaid kokku leppeid tähtajatute lepingutena. Küsimus : Kuidas hindab konkursi korraldaja osaleja tehnilise lahenduse sobivust ja realiseeritavust? Eelkõige kolmanda osapoole taristu kasutamisel, kui selleks puuduvad kokkulepped ja täpsustused taristuvaldajaga ning sellest tulenevalt ei pruugi lahendus olla kasutatav. Näite ks kui sidekaableid planeeritakse elektrivõrgu õhuliinile ilma rippeid ja ohutsoone arvestamata või planeeritakse kaablid paigaldada (raud)teede muldkehadesse. Täiendatud vastus ( 7. 09.2018) Kuna toetuse taotluste hindamisel lähtub TJA määruse § 11 lõike 5 alusel liitumise võimaluse saavate aadressiobjektide üldarvust ja selle tulemusel jäävast erinevustest maakondade vahel, ei ole võimalik hinnata konkreetseid tehnilisi lahendusi konkreetsetes geograafilistes asukohtades – olgu nendeks ripped, ohutsoonid, (raud)teede muldkehad jne. Toetuse taotluses esitatud tehnilise lahenduse teostatavuse eest vastutab taotleja. Juhul kui toetuse saajal tekib vaidlusi taristuvaldajatega hilisema juurdepääsu osas, siis on toetuse saajal õigus pöörduda vaidluse osas Ehitusseadustiku § 61 5 lõike 5 alusel Tehnilise Järelevalve Ameti poole. § 18 lg (2): mis üks us on viidatud „asustusüksus“ Vastus: Asus t usüksus on defineeritud määruse § 4 punktis 14. § 4 punkt 14 ütleb järgmist: „Asustusüksus on asula vastavalt Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse §-le 6.“ Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus on leitav siit: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017028 Saatja: Oliver Gailan Saatmisaeg: reede, 7. september 2018 16:09 Adressaat: 'Teet Pungas' Koopia: Oliver Ruus; Rudolf Penu; Arvo Rammus Teema: RE: J�rgmise p�lvkonna elektroonilise side juurdep��suv�rgu konkurss: Elektrilevi k�simused 30/08/2017 Manused: M��ruse_kysimused 04 09 18_1.docx Tere! TJA edastab manuses vastused Teie k�simustele. Lugupidamisega Oliver Gailan Side- ja meediateenuste osakonna juhataja 667 2080| [email protected] www.tja.ee Tehnilise J�relevalve Amet S�le 23A, 10614 Tallinn From: Teet Pungas <[email protected]> Sent: Thursday, August 30, 2018 2:39 PM To: TJA lairiba <[email protected]> Cc: Oliver Ruus <[email protected]>; Rudolf Penu <[email protected]> Subject: J�rgmise p�lvkonna elektroonilise side juurdep��suv�rgu konkurss: Elektrilevi k�simused 30/08/2017 Tervist! Edastan manusel m��ruse t�lgendamisega seonduvad O� Elektrilevi k�simused. Enamus k�simustest on t�psustavad k�simused. Nende puhul on ka eelnev taust sisse j�etud � t�iendav uus osa on kollasel taustal. Parimate soovidega, Teet Pungas tootejuht Elektrilevi O� Kadaka tee 63, 12915 Tallinn Tel: 5226961 e-post: [email protected] www.elektrilevi.ee