Ülemiste ühisterminali detailplaneeringust

Kalle Klandorf Teie 06.04.2018 Tallinna Linnavalitsus [email protected] Meie 16.05.2018 nr 24.5-6/18-0005/4300 15199, Tallinn Vastuskiri Tallinna Linnavalitsuse pöördumisele Ülemiste ühisterminali detailplaneeringust Austatud Kalle Klandorf Tallinna Linnavalitsus esitas 06.04.2018 kirjaga nr LV-1/933–1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (edaspidi MKM) oma tähelepanekud koostatava Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kohta ning palus täiendavaid selgitusi kirjas esitatud küsimustele. Samuti on Tallinna Linnavalitsus teatanud, et peab otstarbekaks jätkata detailplaneeringu menetlust pärast kirjas märgitud asjaolude selgitamist ning esialgsete kokkulepete sõlmimist. Tallinna Linnavalitsus on seisukohal, et Peterburi teed Ülemiste ühisterminaliga ühendav terminaliväljak ja tänav on sisuliselt terminali teenindav ooteala ja juurdepääs, mida ei saa käsitleda avalikult kasutatava kohaliku teena, millest tuleneksid kohustused kohalikule omavalitsusele. Linna hinnangul tuleks detailplaneeringus määratleda, et juurdepääsuks ühisterminalile kavandatakse eraomandis olev tee. Tulenevalt eeltoodust ei pea linn põhjendatuks AS Pro Kapital Eesti ettepanekut anda neile kuuluvad teemaaks kavandatavad krundid (pos 1a, pos 2a, pos 1b ja pos 5b kogupindalaga 6133 m²) linnale. Selgitame, et pos 1, 2 ja 5 kruntide avalikku kasutusse määramisel on lähtutud asjaolust, et nende kaudu toimub ühistranspordiliiklus: kruntidele pos 1 ja pos 2 jääb trammitee, krundile pos 5 on ette nähtud ühistranspordi pääs krundile pos 8 ning sealt läbi tunneli teisele poole Suur-Sõjamäe tänavat. Lisaks on krundile pos 5 ette nähtud linnaliinide bussipeatus ning kergliiklustee, mis viib perspektiivis ida suunas Peterburi teele (samas suunas võimalik perspektiivselt ka sõidukite läbipääs Peterburi teele). Detailplaneeringu lisaks olevas Ülemiste transporditerminali liikuvusanalüüsi peatükis 2.3 „Liikumised ja liikumisviisid“ on oluliste sihtkohtadena väljaspool planeeringuala ära märgitud lennujaam ning Ülemiste City. Lennujaam mõjutab detailplaneeringu ala raudteeterminali, planeeritava bussijaama, lennujaama trammiühenduse ning ka jalgsi ja rattaga ühenduste kaudu. Detailplaneeringu ala läbiv trammiühendus saab olema Ülemiste City kõige olulisem ühistranspordiühendus kesklinnaga, ka linnaku ning kesklinna ühendus jalgsi ja jalgrattaga saab lähitulevikus olema läbi Gonsiori ja Majaka tänava, seega planeeringuala läbiv. Seetõttu ei ole kavandatud teemaakrundid (sh linnaväljak) käsitletavad pelgalt ühisterminali teenindava juurdepääsuga, tegemist on siiski nii Ülemiste linnakut kui ka kogu Tallinna linna teenindavate avalikult kasutatavate tänavatega. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Pos 10 krunt on ette nähtud avaliku linnaväljaku ja terminali visuaalse väravana. Väljaku alla on planeeritud kahe maa-aluse korrusega parkla ja sellest tulenevalt on krundi sihtotstarbeks määratud äri- ja transpordimaa (Ä 50%; L 50%). Detailplaneeringu menetluse käigus on selgunud, et AS Pro Kapital Eesti soovib saada maa-aluse parklaga linnaväljaku alaks kavandatud pos 10 ettevõtte omandisse ning tagada kavandatud linnaväljaku avalik kasutus servituudiga (isikliku kasutusõigusega). MKM-i hinnangul on linnaväljaku avaliku kasutuse tagamiseks servituudi seadmine kõige otstarbekam meede. Lahendada tuleb küsimus, kelle kasuks isiklik kasutusõigus seada. Detailplaneeringu seletuskirja peatükis 3.10 „Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted“ on selgitatud, et avar linnaväljak on ette nähtud kergliiklejatele ning see seob Peterburi tee teiselpool raudteed paikneva Ülemiste City’ga. Linnaväljak jaotub kõrguslikult kaheks osaks – idapoolne osa kulgeb katkematu väljakuna kuni ühisterminalini ning läänepoolne osa ületab planeeritud tänava (segaliikluse ala) ja suubub otse avarasse tunnelisse raudtee all, mille kaudu pääseb sujuvalt teisele poole raudteed ja Suur-Sõjamäe tänavat. Eelnevast nähtub, et linnaväljaku puhul ei ole tegemist pelgalt terminali teenindava ootealaga, vaid laiemalt kasutatava avaliku väljakuga, mille avaliku kasutuse tagamine saab olla eelkõige kohaliku omavalitsuse ülesanne, mistõttu tuleb isiklik kasutusõigus pikemas perspektiivis seada Tallinna linna kasuks. Tallinna Linnavalitsus palub kirjas selgitusi, millises ulatuses ja millise ajagraafikuga on MKM ja Osaühing Rail Baltic Estonia ette näinud planeeringualal avalikuks kasutamiseks kavandatavate teede ja haljasala projekteerimist, ehitamist ja rahastamist ning kas selle osas on kavandatud kokkuleppeid AS-ga Pro Kapital Eesti. Detailplaneeringus kavandatakse avalikuks kasutuseks teemaakrundid pos 1-2, pos 4-5, pos 7, pos 9, pos 11, pos 14; pos 12-13 ja pos 15-16 raudteemaaks ning avalikuks linnaväljakuks pos 10 (50% ulatuses). Mainitud teemaa kruntidel asuvate teede ja haljasala puhul on projekteerimine, ehitamine ja rahastamine kavandatud jagada huvitatud osapoolte vahel, vastavalt nende poolt eelduslikult tekitatavale liiklusintensiivsusele. Käesolevaks ajaks ei ole AS-ga Pro Kapital Eesti veel konkreetsemaid kokkuleppeid sõlmitud, kuid oleme sellega aktiivselt tegelemas. Tallinna Linnavalitsus palub selgitada, kas ehitatavate rajatiste omandi üleandmisega kaasneb CEF (Connecting Europe Facility) rahastusest tulenevaid piiranguid. Vastavalt seniste CEF rahastamislepete üldtingimustele on rahastajal õigus kontrollida vahendite sihipärast kasutamist viie aasta jooksul vastava rahastamisleppe alusel tehtava lõppmakse teostamisest. Seega kehtib piirang omandi täieliku üleandmise osas nimetatud ajahetkeni. Küll tõlgendame nimetatud piirangut selliselt, et omandi üleandmine koos vara säilitamist puudutavate eritingimustega (nt veetorustike üleandmine veemajandusettevõttele) on võimalik ka enne eelnimetatud 5-aastase perioodi lõppu. Oluline on mõista, et tulevaste rahastamislepete puhul võivad üldtingimused muutuda. Tallinna Linnavalitsus palub selgitust, kuidas ja millise tähtajaga kavandatakse, vastavalt Rail Balticu arendaja ja Tallinna Kommunaalameti poolt sõlmitavale lepingule, avalikuks kasutuseks planeeritud transpordimaade üleandmine Tallinna linnale. Kavandatud teemaakruntide koosseisu jäävat reformimata maad saab Tallinna linn taotleda munitsipaalomandisse maareformi seaduse § 28 lõike 3 alusel pärast detailplaneeringu kehtestamist. MKM-i hinnangul on otstarbekas lahendada riigile kuuluvate Ülemiste raudteejaama katastriüksusele (78403:314:0136) kavandatud teemaa ajutiste kruntide (pos 4b, 5c, 7c, 14) võõrandamine Tallinna linnale üheaegselt munitsipaalomandis oleva Ülemiste tee T2 kinnisasjale (78403:315:0244) kavandatud bussiterminali ajutise krundi (pos 6c) võõrandamisega riigile vahetamise teel. Tallinna Linnavalitsus palub selgitusi, kas ja millises ajagraafikus näeb MKM ette bussiterminali projekteerimist, ehitamist ja rahastamist ning kas selle rajamiseks on vajalik võõrandada ka Tallinna linnale kuuluv Ülemiste T2 kinnisasja osa. MKM on seisukohal, et intermodaalse 2 (3) ühistranspordi sõlmpunkti (raudtee-, bussi- ja lennuliiklus) kujunemine Ülemistele on oluline, et tagada mugavalt erinevate transpordiliikide ristkasutus. Leiame, et bussiterminali väljaehitamine peaks toimuma pärast perspektiivse operaatori leidmist. Juhul kui operaator leitakse hiljem, kui Rail Baltica raudteeühendus avatakse, saab bussiga reisijaid teenindada olemasolev Tallinna bussijaam, mis asub tulevasest Rail Baltica terminalist vaid 10-minutilise trammisõidu kaugusel, olles seega mugavalt ühistranspordiga ligipääsetav. Tallinna Linnavalitsus uurib, milline on MKM-i kava terminaliväljaku kompleksseks (koos maa- aluse korrusega) ehitamiseks samaaegselt raudteeterminali hoonega. Kuna Rail Baltica terminalihoone ning selle kõrval paiknev terminaliväljak on linnaehituslikult omavahel tugevalt seotud, leiame, et ka nende projekteerimine ja rajamine peavad toimuma üheaegselt, olles hiljemalt valmis ajaks, mil 1435 mm rööpmelaiusega raudteel algab liiklus. Terminaliväljaku ehk pos 10 maapealse osa väljaehitamiseks on kavas rahalisi vahendeid taotleda järgmistest CEF voorudest. Maa-aluse korruse väljaehitamist MKM CEF toetusvahenditest ei näe, leiame, et selle peaks rajama huvitatud osapoolte rahastusega. Kuna maa-aluse parkimisvajaduse rajamine kaasneb ennekõike bussiterminali vajadustest lähtuvalt, leiame, et see tuleb lahendada koos bussiterminali planeerimisega ehk pärast perspektiivse operaatori leidmist. Samas peame parimate lahenduste realiseerumiseks ning hilisemaks väljaku ümberehituse vältimiseks oluliseks linnaväljaku ning maa-aluse parkla samaaegset projekteerimist. Kirja lõpus küsitud skeemi, millel on alade kaupa näidatud, kellele kuuluvad kohustused detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamisel, esitame Tallinna Kommunaalametile esimesel võimalusel, kui läbirääkimised huvitatud osapooltega on jõudnud piisavalt kaugele. Läbirääkimisi viib läbi riigi esindajana Rail Baltic Estonia OÜ kui välisvahendite kasutaja. Projekti elluviimisel tuleb lähtuda CEF-i rahastustingimustest ja kehtivast seadusandlusest, millel kogu järgnev tegevus peab põhinema ning olema selge ja läbipaistev. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas transpordi asekantsler /*Lisaadressaadid: AS Pro Kapital Eesti AS Tallinna Moekombinaat Rail Baltic Estonia OÜ OÜ Hendrikson & Ko Tehnilise Järelevalve Amet Triin Orav 6256459 [email protected] 3 (3)