Teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord

MÄÄRUS 26.06.2024 nr 20 Teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Toetuse abil viiakse ellu riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonna „Teadus- ja arendustegevus ja ettevõtlus“ programmide ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) valitsemisala majanduse ja ettevõtluse, digiarengu ning töö ja võrdsete võimaluste (edaspidi majandus,- digi- ja töövaldkond) vastutusvaldkondade eesmärke. (2) Määruse alusel toetuse taotlemise, määramise, kasutamise ja tagasinõudmisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning toimetatakse elektrooniliselt kätte Eesti Teadusinfosüsteemi kaudu. § 2. Terminid Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) alusuuring on teoreetiline või katsetel rajanev uurimistöö uute teadmiste saamiseks nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste kohest rakendamist; 2) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb uurimistegevuse tulemusena saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning loob uut teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid või protsesse; 3) partner on positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus (edaspidi TA-asutus) või eraõiguslik juriidiline isik, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana, ning kelle tegevusi rahastatakse toetusest; 4) põhitäitja on doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja või doktorant, kes võib õppida eksternõppes; 5) rakendusuuring on uurimistöö uute teadmiste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas; 6) teadus- ja arendustegevus (edaspidi TA-tegevus) on uudne, loominguline, ettemääramatu tulemusega, süstemaatiline ning ülekantav või korratav uurimis- ja arendustöö, mille eesmärk on saada uusi teadmisi ja leida teadmistele uusi rakendusalasid ning mis jaguneb alusuuringuteks, rakendusuuringuteks ja eksperimentaalarenduseks;  2 7) vastutav täitja on doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja või teadurina töötav doktorant, kellel on taotlejaga kehtiv tööleping. § 3. Toetuse rakendamine ja vaide esitamine (1) Taotluseid menetleb, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuseid koostab, toetuse makseid teeb, vahe- ja lõpptulemused kinnitab või lükkab tagasi ning tagasinõudmise otsuseid esitab sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG). (2) ETAGi toimingu või otsuse peale võib esitada vaide ETAGile. § 4. Riigiabi (1) Juhul kui toetust antakse riigiabina, on see riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. (2) Toetuse andmisel vähese tähtsusega abina kohaldatakse Euroopa Komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023, edaspidi VTA määrus). (3) Taotlejale või partnerile VTA määruse kohaselt antud abi koos käesoleva määruse alusel antava abiga ei tohi ületada VTA määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud piirmäära. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised isikud, kes on VTA määruse artikli 2 lõike 2 kohaselt omavahel seotud. (5) Toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78, edaspidi üldine grupierandi määrus) artiklis 25 sätestatud riigiabina, kohaldatakse üldise grupierandi määruses ja konkurentsiseaduse §-s 34² sätestatut. (6) Toetust ei anta: 1) ettevõtjale, kes on jätnud talle Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks või ühisturuga kokkusobimatuks, esitatud abi tagasimaksmise korralduse täitmata; 2) abi taotlemisel kooskõlas üldise grupierandi määrusega, nimetatud määruse artikli 1 lõigetes 2– 6 sätestatud juhtudel; 3) abi taotlemisel kooskõlas VTA määrusega, nimetatud määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel. (7) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse VTA määruse artiklis 5 ja riigiabi andmisel üldise grupierandi määruse artiklis 8 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava abi kumuleerimisreegleid. (8) Vähese tähtsusega abi ja riigiabi andmise ning saamisega seotud dokumente säilitatakse kümme aastat määruse alusel viimase abi andmisest arvates. (9) Kui toetust antakse riigiabina üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel, lähtutakse toetuse andmisel nimetatud määruse artikli 2 punktides 84–86 sätestatud definitsioonidest.  3 § 5. Komisjon (1) Toetuse andmist korraldab ETAG, keda nõustab komisjon, mille koosseisu ja töökorra kinnitab ETAG kooskõlastades selle enne ministeeriumiga. (2) Komisjoni liikmeteks on kuni kaheksa ministeeriumi esindajat, üks ETAGi esindaja ja kolm valdkondlikku eksperti. (3) Komisjoni ülesanded on: 1) nõustada strateegiliste uurimissuundade ja nende alla kuuluvate uurimisküsimuste püstitamist ning tegevuste ajakava ja eelarve koostamist; 2) hinnata projekti elluviimise tulemuslikkust ning anda toetuse saajale, ETAGile ja ministeeriumile soovitusi edasisteks tegevusteks; 3) hinnata taotlusi; 4) hinnata projektide vahe- ja lõpptulemusi; 5) teha ETAGile ettepanek toetuse maksmise lõpetamiseks. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr § 6. Toetatavad tegevused Toetust antakse järgmistele tegevustele: 1) majandus-, digi- ja töövaldkonna alusuuringute tegemine; 2) majandus-, digi- ja töövaldkonna rakendusuuringute tegemine; 3) majandus-, digi- ja töövaldkonna eksperimentaalarenduste tegemine. § 7. Kulude abikõlblikkus (1) Abikõlblik kulu on projekti elluviimiseks vajalik, sobiv ja tõhus kulu, mis tekib toetuse saajal või partneril projekti elluviimise perioodil tehtavate toetatavate tegevuste käigus ja selle tasub toetuse saaja või partner. (2) Abikõlblik kulu jaguneb otseseks kuluks ja üldkuluks. (3) Otsesed kulud on: 1) töötasud, seadusest tulenevad riiklikud maksud, maksed ja hüvitised ning üliõpilaste teadustöö stipendiumid proportsionaalselt projekti heaks töötatud ajaga; 2) teadustöö kulud, lähetuskulud, projekti täitmisega otseselt seotud vara soetamise ja kasutamise kulud, sisseostetavate teadus- ja arendustegevuste ning uurimisprojekti tulemuste publitseerimise ja tutvustamisega seotud kulud. (4) Üldkulu on projekti juhtimise ning projekti täitmiseks vajaliku kvaliteetse keskkonna tagamise kulu. Üldkulu määr on kuni 25 protsenti otsestest kuludest. (5) Abikõlbmatu kulu on: 1) kinnisvara ja liiklusvahendi ostmise või liisimise kulu; 2) mitterahaline kulu; 3) sularahas ja tasaarvelduse korras tasutud kulu; 4) rahatrahvi ja rahalise karistuse kulu; 5) kohtumenetluse kulu, vastaspoole ja kolmanda isiku menetluskulu; 6) organisatsiooni juhtimise kulu ja juhtorganite tasu, välja arvatud projekti juhtimise kulu; 7) tulumaksuseaduse § 8 mõistes seotud isikute vahelistest tehingutest tulenev kulu;  4 8) käibemaks, välja arvatud juhul, kui see ei ole käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav; 9) kulu, mille katteks on toetust eraldatud riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muu välisabi vahenditest või makstud teises projektis; 10) erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutav maks. (6) Toetuse andmisel riigiabina üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel peavad abikõlblikud kulud vastama nimetatud määruse artikli 25 lõikele 3. § 8. Toetuse summa ja osakaal (1) Toetuse maksimumsumma ühe projekti kohta on 200 000 eurot. Ühe aasta jooksul makstakse toetust ühe projekti kohta kuni 100 000 eurot. (2) Toetuse osakaal on 100 protsenti abikõlblikest kuludest, kui riigiabi reeglitest ei tulene teisiti. (3) Toetuse maksimaalne osakaal abikõlblikest kuludest, kui abi antakse kooskõlas üldise grupierandi määruse artiklis 25 sätestatuga, on: 1) alusuuringu puhul 100 protsenti; 2) rakendusuuringu puhul 50 protsenti; 3) eksperimentaalarenduse puhul 25 protsenti. (4) Rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduse puhul võib toetuse osakaalu suurendada 80 protsendini abikõlblikest kuludest vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 25 lõike 6 punktidele a ja b. (5) Kui partner ei ole Eestis positiivselt evalveeritud TA-asutus, moodustavad partneri abikõlblikud kulud kuni 30 protsenti taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summast. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja on Eestis positiivselt evalveeritud TA-asutus, kelle töötaja osaleb projektis vastutava täitjana. (2) Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse partnereid. (3) Taotleja ja partner vastavad järgmistele nõuetele: 1) neil ei ole maksu- ega maksevõlga või see on ajatatud ning nad on nõuetekohaselt täitnud maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise kohustuse; 2) nad ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel ning neil ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust; 3) nad on neilt varasema projekti raames tagasinõutud toetuse tähtajaks tagasi maksnud; 4) nende majandustegevus, mis on seotud toetatava tegevusega, ei ole lõppenud ega peatunud; 5) nad on esitanud äriregistrile majandusaasta aruanded ning täitnud oma lepingulised kohustused ETAGi ja riigi ees; 6) neil on projekti elluviimiseks vajalikud õiguslikud, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused, mis on vastavuses projektis neile määratud ülesannetega. (4) Kui taotleja või partner on taotlenud projektile või projekti osadele tegevustele toetust samal ajal muudest riigieelarvelistest, kohaliku omavalitsuse üksuse, Euroopa Liidu või muudest välisabi  5 vahenditest, peab taotluses olema esitatud sellekohane teave. § 10. Nõuded taotlusele (1) Taotluses kirjeldatud projekt peab aitama saavutada § 1 lõikes 1 nimetatud eesmärki. (2) Taotlus peab olema esitatud ETAGi veebilehel avaldatud taotlusvormil. ETAG kooskõlastab taotlusvormi enne ministeeriumiga. (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente: 1) projekti üldandmed, milleks on projekti nimetus eesti ja inglise keeles, projekti eesmärk, taotleja nimi, projekti elluviimise periood, projekti kogumaksumus, toetuse summa, projekti elluviimise valdkond, projekti lühikokkuvõte eesti ja inglise keeles; 2) projekti kirjeldus, mis koosneb uurimis- ja arendustegevuse kontseptsiooni kirjeldusest ja teaduslikust põhjendusest, potentsiaalsete kasutatavate allikate, andmestike ja metoodika ülevaatest; 3) projekti tegevus- ja ajakava, riskide maandamise plaan; 4) projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse, kirjeldades projekti olulisust toetuse andmise eesmärgi seisukohalt, projekti eeldatavaid tulemusi, nende teaduslikku ja ühiskondlikku tähtsust, võimalikke jätkamissuundi ja panust valdkonna järelkasvu tagamisse, projekti avalikkusele tutvustamise plaani ja teadusnõustamise vormi; 5) projekti vastutava täitja, põhitäitja ning projekti heaks töötavate isikute nimed, pädevused ning rollid ja vastutused projektis; 6) projekti eelarve tegevuste ja kululiikide lõikes; 7) partneri kaasamisel tema nõusoleku kinnitus, üldandmed partneri kohta ning partneri roll projektis. (4) Kui toetust antakse riigiabina, märgitakse taotluses taotleja ja partneri kohta üldise grupierandi määruse artikli 6 lõikes 2 nimetatud teave. 4. peatükk Toetuse taotlemine § 11. Taotlusvoor ja taotluse esitamine (1) Toetust taotletakse voorupõhiselt. (2) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab iga-aastaselt komisjoni ettepanekul ETAG. (3) Taotluste esitamise tähtajast ja eelarvest teavitab ETAG oma veebilehel. § 12. Projekti elluviimise periood (1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad. (2) Projekti elluviimise periood võib kesta kuni kaks aastat. (3) Taotleja ei tohi alustada projekti tegevusi ega võtta nende elluviimiseks kohustusi enne taotluse esitamist. (4) Toetuse summa määratakse projekti elluviimise perioodiks, esitades summa jagunemise aastate  6 kaupa. (5) Toetuse saaja võib taotleda projekti elluviimise perioodi pikendamist, ületades lõikes 2 sätestatud perioodi, kuni kolme kuu võrra järgmiste tingimuste üheaegsel esinemisel: 1) on ilmnenud toetuse saajast sõltumatud ettenägematud asjaolud; 2) toetuse saaja on esitanud projekti elluviimise perioodi pikendamise taotluse enne selle perioodi lõppu. (6) ETAG kaasab projekti elluviimise perioodi pikendamise taotluse menetlusse komisjoni ning vajadusel sõltumatuid eksperte. ETAG lahendab taotluse kümne tööpäeva jooksul. (7) Projekt lõppeb pärast lõpptulemuste kinnitamist ja toetuse saajale viimase väljamakse tegemist. 5. peatükk Taotluste menetlemine § 13. Taotluste menetlemine (1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtpäevast. (2) ETAG hindab taotleja, partneri ja taotluse vastavust määruses sätestatud nõuetele. (3) ETAG jätab taotluse läbi vaatamata, kui taotlust ei esitatud tähtaegselt. (4) ETAG võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi, lisateavet, taotluse täiendamist või muutmist. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb selgituste ja lisateabe esitamiseks antud aja võrra, kuid mitte rohkem kui kümme tööpäeva. (5) Kui ETAG avastab taotluses puudusi, teavitab ta sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (6) ETAG teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui: 1) taotleja, partner või taotlus ei vasta määruses sätestatud nõudele; 2) toetuse andmine riigiabina või vähese tähtsusega abina ei ole lubatud vastavalt § 4 lõigetele 3 või 6; 3) lõike 5 alusel määratud tähtaja möödumisel ei ole puudusi kõrvaldatud. § 14. Taotluste hindamine (1) Komisjon hindab taotlust, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, ning teeb ETAGile ettepaneku taotluse rahuldamiseks või rahuldamata jätmiseks. Taotluseid hinnatakse ETAGi koostatud hindamisjuhendi järgi, mis on eelnevalt ministeeriumiga kooskõlastatud ning avaldatud ETAGi veebilehel taotluste vastuvõtmise alustamise päeval. (2) Taotlusi hinnatakse skaalal 0–5 punkti 0,5 punkti täpsusega, järgmiste kriteeriumide alusel: 1) kavandatava uuringu teaduslik põhjendatus ja metoodika – 30 protsenti koondhindest; 2) uurimisrühma koosseis ja ülesannete jaotus, tase ja suutlikkus uuringut ellu viia – 15 protsenti koondhindest; 3) projekti eelarve, ajakava ja riskide maandamise kava – 15 protsenti koondhindest; 4) projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse – 40 protsenti koondhindest.  7 § 15. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotlus rahuldatakse, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele ning taotlust on hinnatud § 14 lõike 2 punktides 1, 2 ja 4 nimetatud kriteeriumis vähemalt hindega 3,5 punkti ning punktis 3 nimetatud kriteeriumis vähemalt kaks punkti. (2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse: 1) otsuse tegemise kuupäev; 2) toetuse saaja ning partneri nimi, aadress ja registrikood; 3) projekti nimetus ja eesmärk; 4) projekti kogumaksumus ja määratud toetuse summa; 5) projekti elluviimise perioodi algus- ja lõppkuupäev; 6) asjakohasel juhul teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta; 7) kui toetust antakse riigiabina üldise grupierandi määruse alusel, kulud liigitatuna nimetatud määruse artikli 25 lõikes 3 esitatud TA-tegevuse kategooriasse; 8) toetuse maksmise tingimused ning vahe- ja lõpptulemuste esitamise kord; 9) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta. (3) Lisaks § 13 lõikes 6 sätestatule tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui: 1) taotleja mõjutab taotluse menetlemist õigusvastasel viisil; 2) taotleja ei võimalda taotluse, taotleja või partneri nõuetele vastavust kontrollida; 3) taotluste hindamise põhjal tekkinud pingerea alusel ei saa eelarvevahendite puudumisel taotlust rahuldada. (4) ETAG võib jätta taotluse rahuldamata, kui taotluses esitatud ja taotluse menetlemise käigus kogutud teavet kogumis hinnates ilmneb, et projekti eesmärgid on saavutatavad toetuseta. (5) Kui taotleja loobub toetusest, siis määratakse toetus paremusjärjestuses järgmisele taotlejale. 6. peatükk Toetuse tagasinõudmine § 16. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine (1) ETAG võib toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda, kui: 1) toetust on makstud abikõlbmatu kulu hüvitamiseks; 2) ei viidud ellu taotluse rahuldamise otsuses esitatud tegevusi; 3) abikõlblikud kulud osutusid taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summast väiksemaks; 4) sama kuludokumendi alusel on toetust makstud teises meetmes; 5) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses nimetatud kohustuse; 6) toetuse saaja on esitanud taotlemisel ebaõigeid andmeid või jätnud nõutud teabe esitamata; 7) vahe- või lõpptulemusi ei esitatud tähtajaks või need lükati tagasi; 8) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus. (2) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise lõppemisest arvates. (3) Toetuse saaja peab toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast arvates.  8 (4) Ebaseadusliku ja väärkasutatud riigiabi puhul nõutakse toetus tagasi koos viivisega lähtudes konkurentsiseaduse §-st 42. (5) Tagasinõutud toetust võib tasaarveldada sama projekti raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. § 17. Toetuse tagasimaksmise ajatamine (1) Tagasimakstava toetuse võib ajatada toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel, kui korraga tagasimaksmine seab toetuse saaja olulisel määral makseraskustesse välja arvatud, kui tegemist on § 16 lõikes 4 viidatud riigiabiga. (2) Toetuse saaja esitab ETAGile kümne tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates taotluse, milles on ajatamisvajaduse põhjendus ja tagasimaksmise kava (edaspidi ajatamise taotlus). Ajatamise taotlusele lisatakse toetuse saaja finantsseisu kajastavad dokumendid. (3) ETAG otsustab ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat. (4) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab ETAG, kuid see ei või olla pikem kui kuus kuud. (5) Ajatamise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse võib teha koos toetuse tagasinõudmise otsusega. (6) Kui toetuse saaja ei maksa toetust tagasi ajatamiskava kohaselt, tunnistab ETAG toetuse tagasimaksmise ajatamise otsuse kehtetuks ja nõuab toetuse saajalt toetuse tagasimaksmist 30 kalendripäeva jooksul vastava otsuse kättetoimetamisest alates. 7. peatükk Toetuse saaja ning ETAGi õigused ja kohustused § 18. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja: 1) tagab projekti elluviimise ettenähtud tingimustel ja nõutud tulemuste saavutamise; 2) säilitab kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ning muid tõendeid kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 3) annab ETAG-le projekti elluviimise ja toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi, nõutud andmeid, väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost kolme tööpäeva jooksul sellekohasest nõudmisest arvates, ning võimaldab teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 4) peab projekti abikõlblike kulude ja abikõlbmatute kulude ning tulude kohta eraldi raamatupidamisarvestust; 5) teavitab ETAGit viivitamata kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või projektiga seotud andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, pankrotimenetlusest, likvideerimismenetlusest, projekti odavnemisest või kallinemisest ning projektiga seotud vara üleandmisest teisele isikule või asutusele; 6) tagastab toetuse kasutamata jäägi; 7) võimaldab ETAG-l kontrollida toetuse kasutamist ning osutab selleks igakülgset abi,  9 võimaldades esitatud andmete õigsuse kontrollimiseks viibida asutuse ruumides ja territooriumil, esitades kõik nõutud dokumendid; 8) viib ministeeriumiga läbi regulaarset teadusnõustamist, mitte harvem kui kord kvartalis. § 19. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 1) saada ETAGilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud määruses, taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustuste täitmisega; 2) toetusest loobuda ja see tagastada igal ajal täies ulatuses; 3) mõjuvatel põhjustel määrata projektile uus vastutav täitja või põhitäitja, kooskõlastades selle enne ETAGiga. § 20. ETAGi kohustused ETAG on kohustatud: 1) tagama vähese tähtsusega abi või riigiabi andmete kandmise riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse; 2) säilitama toetuse taotlemise, andmise ning kasutamisega seotud dokumente ja teavet kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates; 3) kontrollima projekti elluviimist ning toetuse kasutamist. § 21. ETAGi õigused ETAGil on õigus: 1) tutvuda projekti ettevalmistamise ja tegevuste elluviimise käigus koostatavate dokumentidega; 2) nõuda taotluses esitatud projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta lisaandmete ja dokumentide esitamist; 3) lõpetada toetuse maksmine või nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja ei täida määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub muul viisil kõrvale taotlusest, taotluse rahuldamise otsusest või määruses sätestatust; 4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja majanduslik olukord on sedavõrd halvenenud, et projekti elluviimine on ohus; 5) kontrollida taotluse menetlemisel taotleja ja toetuse saaja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkust. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused ja tulemuste esitamine § 22. Toetuse maksmise tingimused (1) Kui projekti elluviimise periood ei ole pikem kui üks aasta, makstakse toetuse saajale 50 protsenti toetuse summast kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist ja 50 protsenti kümne tööpäeva jooksul pärast projekti lõpptulemuste kinnitamist. (2) Kui projekti elluviimise periood on pikem kui üks aasta, makstakse toetust järgmiselt: 1) 50 protsenti esimese aasta toetusest kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist; 2) 50 protsenti esimese aasta toetusest kümne tööpäeva jooksul pärast projekti vahetulemuste kinnitamist; 3) 50 protsenti teise aasta toetusest kümne tööpäeva jooksul pärast teise aasta tegevuste ja eelarve  10 heakskiitmist; 4) 50 protsenti teise aasta toetusest kümne tööpäeva jooksul pärast projekti lõpptulemuste kinnitamist. (3) Komisjoni ettepanekul kiidab ETAG heaks teise aasta tegevused ja eelarve kümne tööpäeva jooksul vahetulemuste kinnitamisest arvates. § 23. Toetuse maksmise lõpetamine Kui projekti elluviimise periood on pikem kui üks aasta, võib ETAG teha toetuse maksmise lõpetamise otsuse, kui: 1) projekti täitmise edukus ja jätkusuutlikkus on olulisel määral vähenenud või on ebapiisav; 2) projekti eelarve või tegevuskava ei ole mõistlik, realistlik või teostatav; 3) projekti jätkamiseks puuduvad rahalised vahendid. § 24. Projekti vahetulemuste esitamine (1) Kui projekti elluviimise periood ei ole pikem kui üks aasta, võib ETAG nõuda vahetulemuste esitamist. Vahetulemustes märgitakse vähemalt ülevaade tehtud tegevustest, nende tulemustest ja projekti eesmärkide täitmisest. (2) Kui projekti elluviimise periood on pikem kui üks aasta, esitab toetuse saaja vahetulemused projekti esimese aasta kohta, esitades vähemalt: 1) ülevaate tehtud tegevustest, nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest; 2) selgitused planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 3) järgmise aasta tegevuskava ja eelarve. (3) Vahetulemuste esitamise tähtaega võib põhjendatud juhtudel toetuse saaja taotluse alusel pikendada. Pikendamise taotlus esitatakse enne vahetulemuste esitamise tähtaja möödumist. (4) ETAG menetleb vahetulemusi kuni kümme tööpäeva nende esitamisest arvates. Ekspertide kaasamisel vahetulemuste hindamisse pikeneb nimetatud tähtaeg kümne tööpäeva võrra. (5) Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ETAG: 1) kinnitab vahetulemused; 2) annab tähtaja vahetulemuste täiendamiseks või neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks; 3) lükkab vahetulemused tagasi. (6) ETAG lükkab vahetulemused tagasi juhul, kui: 1) toetuse saaja ei täiendanud neid ega kõrvaldanud puuduseid määratud tähtpäevaks; 2) vahetulemused ei ole kooskõlas projekti eesmärkidega; 3) olulised etapid või ajakavas ette nähtud vahetulemused on saavutamata; 4) projekti elluviimisel on eksitud hea teadustava vastu. § 25. Projekti lõpptulemuste esitamine (1) Toetuse saaja esitab projekti lõpptulemused, mis sisaldavad: 1) ülevaadet projekti käigus tehtud tegevustest ning saavutatud tulemustest vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele; 2) kirjeldust saavutatud tulemuste rakendatavuse ja andmete vabakasutuse potentsiaali kohta, ülevaadet panusest majandus-, töö- ja digivaldkonda, Eesti teadusesse, ühiskonda või majandusse; 3) kinnitust, et projekti raames loodud andmed on kättesaadavaks tehtud selleks sobivas  11 repositooriumis ja et projekti käigus kogutud andmeid on talletatud kavandatud viisil või repositooriumis; 4) projekti tulemuste populaarteaduslikku lühikokkuvõtet eesti ja inglise keeles; 5) muud taotleja hinnangul olulist projektiga vahetult seotud teavet. (2) Projekti ennetähtaegse lõppemise korral esitab toetuse saaja projekti lõpptulemused ETAG-i määratud tähtajaks. (3) Komisjoni põhjendatud ettepaneku alusel ETAG: 1) kinnitab lõpptulemused; 2) annab lõpptulemuste täiendamiseks või neis esinevate puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva; 3) lükkab lõpptulemused tagasi. (4) ETAG menetleb lõpptulemusi kuni kümme tööpäeva nende esitamisest arvates. (5) ETAG lükkab lõpptulemused tagasi juhul, kui: 1) toetuse saaja ei täiendanud neid ega kõrvaldanud puuduseid määratud tähtpäevaks; 2) ei saavutatud projekti eesmärke; 3) projekti elluviimisel on eksitud hea teadustava vastu. § 26. Projekti tulemuste avalikustamine ja kättesaadavaks tegemine (1) Toetuse saaja on kohustatud tutvustama projekti lõpptulemusi avalikul seminaril, mille toimumise aeg lepitakse kokku ETAGi ja ministeeriumiga. (2) Pärast projekti lõpptulemuste kinnitamist koostab toetuse saaja kolme kuu jooksul projekti tulemusi avalikkusele tutvustava materjali, mis tehakse kättesaadavaks ka ETAGi veebilehel. (3) Projekti tulemusel loodava intellektuaalse omandi kaitsmise viisi valikul lähtutakse eesmärgist soodustada loodud omandi maksimaalset kasutuselevõttu, kasumit taotlemata, ning välditakse varaliste õiguste võõrandamist. (4) Taotleja nimetab ministeeriumi tegevuse toetajana projekti tulemusi tutvustavates trükistes, reklaamides, pressiteadetes ja avalikel esinemistel, kasutades ministeeriumi logo nähtaval kohal. (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna välisminister majandus- ja infotehnoloogiaministri ülesannetes (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas kantsler  21.06.2024 Majandus- ja infotehnoloogiaministri määruse „Teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi ministeerium) teadus- ja arendustegevuse toetuste fookuses on kolm strateegilist uurimissuunda: tark majandus, digitaalne majandus ja vastutustundlik majandus. Praegu oleme olukorras, kus mitu seatud eesmärki ei realiseeru soovitud ajal ning seisame silmitsi mitme kitsaskohaga, mis on kujunenud või kujunemas eelnimetatud valdkondades peamiseks arengupiduriks. Täpsemalt seisnevad nende kolme valdkonna probleemid järgmises:  Tark majandus Lahendamist vajavad probleemid:  tööjõu tootlikkus ei kasva soovitud tempos, Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukavas 2021–2035 (edaspidi TAIE) seatud tootlikkuse kasvu eesmärk 110% jääb saavutamata;  ettevõtete kulutused teadus- ja arendustegevusele suurenevad liiga aeglaselt, senise tempoga jätkates ei saavuta 2035. aastaks seatud TAIE eesmärki 2% sisemajanduse koguproduktist (edaspidi SKP);  geopoliitilised olud on muutunud, sama kiirelt ei ole muutunud tarne- ja väärtusahelad. Eesti positsioon rahvusvahelistel turgudel vajab ümbermõtestamist.  Digitaalne majandus Lahendamist vajavad probleemid:  erasektori digitaliseeritus on vähene;  avalike digiteenustega rahulolu ettevõtjate seas on pigem keskmine;  küberturvalisusega seotud ohud ja riskid suurenevad;  Eesti sõltub välistest tehnoloogiapakkujatest ja lahendustest, millest tuleneb vähene võimekus riske ette näha ja juhtida.  Vastutustundlik majandus Lahendamist vajavad probleemid:  ühtse arusaama puudumine eri valdkondade jätkusuutlikkusest pikas perspektiivis, sealhulgas sellest, mida tähendab rohepööre ning vastutustundlik ettevõtlus eri valdkondades;  töötajate teadmised ja oskused ei jõua tööandjate vajadustega kaasas käia (osa tööjõu vähese tootlikkuse problemaatikast);  jätkuv sooline ebavõrdsus tööturul ning meeste ja naiste majanduslikus iseseisvuses. Nimetatud probleemidele on keskendutud mitmes varasemas uuringus, kuid seda on tehtud üksikute teemade kaupa. Kolme strateegilise uurimissuuna sõnastamise kaudu on soov pöörata nimetatud probleemidele terviklikult tähelepanu ning hoida neid järjepidevalt ja ettevaatavalt fookuses. Need strateegilised suunad lähtuvad ministeeriumi kolmest kesksest vastutusvaldkonnast: majandus ja ettevõtlus, digiareng ning töö ja võrdsed võimalused (edaspidi majandus,- digi- ja töövaldkond), mille tegevus- ja tulevikusuunad poliitikakujunduse kontekstis tulenevad neid valdkondi suunavatest strateegiatest ja arengukavadest, vastavalt:  TAIE,  Eesti digiühiskonna arengukavast 2030 ja  Heaolu arengukavast 2023–2030. Eelnimetatud arengudokumentides on valdkondade arengu suunamiseks püstitatud hulk eesmärke, mis tuleb arengukava perioodi lõpuks saavutada. Määruse alusel antava toetuse eesmärk on: 1) suurendada ministeeriumi valdkondlikku võimekust ja teadmust majandus-, digi- ja töövaldkonnas ning seeläbi toetada neis valdkondades teadmistepõhist poliitikakujundust; 2) leida teaduspõhiseid lahendusi, mis oleksid aluseks strateegiliste valikute tegemisel poliitikakujundusprotsessis; 3) suurendada riigi rolli teadus- ja arendustegevuse (edaspidi TA-tegevus) strateegilisel juhtimisel, prioriteetide määramisel ning uurimistöö suunamisel ühiskonna probleemide lahendamisele; 4) arendada riigile olulisi teadussuundi ning toetada teadlaste ja valdkonna ekspertide pealekasvu majandus-, digi-, ja töövaldkonnas; 5) suurendada ministeeriumi ning teadus- ja arendusasutuste (edaspidi TA-asutus) vahelise koostöö tulemuslikkust riiklike eesmärkidega TA-tegevuse kavandamisel ja elluviimisel. Määruse alusel antava toetuse kasutamise tulemusena: 1) kujunevad välja uurimisrühmad, kes järjepidevalt tegelevad majandus-, digi- ja töövaldkonna teemadega, toetades tarka poliitikakujundamist; 2) regulaarse teadusnõustamise arendamisega tiheneb koostöö avaliku ja akadeemilise sektori vahel, paraneb üksteisemõistmine ning tugevneb jagatud arusaam ühiskonna ees seisvatest probleemidest ja nende lahendamise võimalustest; 3) paraneb arusaam ministeeriumi majandus-, digi- ja töövaldkonnas seatud arengukavaliste eesmärkide saavutamisest ja arenguliste kitsaskohtade ületamisest; 4) tugevneb strateegiline ja teadmistepõhine poliitikakujundus. Määrusega kehtestatakse toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse kasutamise ja tagasinõudmise tingimused ja kord. Määruse ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-post: [email protected], telefon 631 3609), teadmusjuhtimise valdkonna juht Külliki Tafel-Viia (e-post: [email protected], telefon 625 6478) ja analüütik Karel Lember (e- post: [email protected], telefon 625 6402). Määruse juriidilise ekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post: [email protected], telefon 639 7652). Määruse ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Merike Koppel (e-post: [email protected]). 2. Määruse sisu Määruse koosneb kaheksast peatükist ning 26 paragrahvist. Määrus sisaldab järgmisi peatükke:  1. Üldsätted; 2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr; 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4. Toetuse taotlemine; 5. Taotluste menetlemine; 6. Toetuse tagasinõudmine; 7. Toetuse saaja ning ETAGi õigused ja kohustused; 8. Toetuse maksmise tingimused ja tulemuste esitamine. 1. peatükk Määruse §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määruse rakendamise eest vastutab sihtasutus Eesti Teadusagentuur (edaspidi ETAG), kellega ministeerium sõlmib halduslepingu. Määrusega reguleerimata küsimustele rakendatakse haldusmenetluse seadust ja toetuse andmisel riigiabi või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte. Teavitamine toimub nii Eesti Teadusinfosüsteemi (ETISe) kaudu kui ka e-kirja teel. ETISe kaudu saadetakse taotlejatele hindamiskomisjoni eelotsused ja otsused. Edasine infovahetus projekti teostaja ja ETAGi vahel toimub e-posti teel. Määruse §-s 2 sätestatakse määruses kasutatavad olulisemad terminid. Teadus- ja arendustegevusega seotud terminite (teadus- ja arendustegevus, alusuuring, rakendusuuring, eksperimentaalarendus) defineerimisel on lähtutud teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse §-s 2 ja OECD Frascati käsiraamatus1 esitatud teadus- ja arendustegevuse ning teadus- ja arendustegevuse liikide kohta (alusuuringud, rakendusuuringud ja eksperimentaalarendus) määratlustest. Põhitäitja saab määruse kohaselt olla kas juba doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja, kellel on taotlemise hetkel kehtiv tööleping positiivselt evalveeritud TA-asutusega või doktorant (sh ka eksternina õppija), kes õpib taotlemise hetkel positiivselt evalveeritud TA-asutuses doktoriõppekava alusel. Täitjaks (§-s 2 määratletud ei ole) võib olla projekti heaks töötav isik, näiteks tehniline töötaja, andmekoguja, laborant või muu isik, kes panustab projekti tulemuste saavutamisse. Vastutavaks täitjaks saab määruse kohaselt olla kas doktorikraadiga või sellele vastava kvalifikatsiooniga teadus- ja arendustöötaja või teadurina (noorem- või külalisteadurina) töötav doktorant, kellel on taotlemise hetkel kehtiv tööleping positiivselt evalveeritud TA-asutusega. Vastutav täitja vastutab projekti eduka elluviimise eest, mistõttu on talle kehtestatud kõrgemad nõudmised võrreldes põhitäitjaga. Kraadi vastavust hindab ETAG, lähtudes õigusaktidest ja rahvusvahelistest kokkulepetest. Määruse §-s 3 sätestatakse toetuse rakendamise ja vaide esitamise kord. Vaideid menetleb ETAG. 1 https://read.oecd-ilibrary.org/science-and-technology/frascati-manual-2015_9789264239012-en#page1 Määruse § 4 sisaldab riigiabi sätteid. ETAG hindab, kas toetust antakse riigiabina või vähese tähtsusega abina. Kuivõrd toetuse saaja on positiivselt evalveeritud TA-asutus, mille majanduslik ja mittemajanduslik tegevus on lahus, siis ei ole toetuse saaja puhul tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaga. Määruse alusel toetatakse TA asutuste sõltumatuid TA tegevusi, mistõttu on üldjuhul tegemist TA asutuste mittemajandustegevuse toetamisega. Partner võib olla nii positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana, ning kelle tegevusi rahastatakse toetusest, siis ETAG hindab kas parteri rahastamine on riigiabi või vähese tähtsusega abi. Määruse §-s 5 sätestatakse toetuse andmist korraldava komisjoni ülesanded. Komisjoni kuuluvad ka ministeeriumivälised isikud, kes jagavad oma varasemate kogemuste põhjal ministeeriumiga oma teadmisi ja nõustavad toetuse andmist ning kasutamist. 2. peatükk Määruse §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused. Lõikes 1 nähakse ette toetatavad tegevused. Toetust antakse tegevustele, mis aitavad saavutada määruse §-s 1 sätestatud eesmärgi. Määrusega toetatakse järgmisi tegevusi: 1) majandus-, digi- ja töövaldkonna alusuuringute tegemine; 2) majandus-, digi- ja töövaldkonna rakendusuuringute tegemine; 3) majandus-, digi- ja töövaldkonna eksperimentaalarenduste tegemine. Alus- ja rakendusuuringute ja eksperimentaalarenduste tegemine peab lahendama seletuskirja punktis 1 („Sissejuhatus“) nimetatud valdkondlikke probleeme ning ühte või mitut valdkondlikku uurimisküsimust, mis on järgmised: Tark majandus 1. Kuidas teadus-arendustegevus muuta tootlikkuse kasvuks? 2. Kuidas jõuaksid ettevõtete TA kulud 2035. aastaks 2%-ni SKPst? 3. Kuidas meelitada Eestisse tehnoloogiamahukaid ja suure lisandväärtusega välisinvesteeringuid? 4. Kuidas toetada Eesti ettevõtete ekspordivõimekust, lähtudes sihtturgude ja geopoliitiliste jõujoonte muutustest? Millised on uued turvalised tarneahelad ja tehnoloogiapõhised väärtusahelad? Kuidas leida sellega seoses uusi ärimudelid? 5. Kas ja kuivõrd suudab riik mõjutada välisinvesteeringute tulemist Eestisse? Digitaalne majandus 1. Mida tähendab edukas digiriik? Milles seisneb digitaalse transformatsiooni elluviimine? Milliseid avaliku ja erasektori institutsionaalseid, protsessilisi, organisatsioonilisi muutusi see eeldab? 2. Kuidas saaks digiriigi edenemist kõige mõistlikumalt ja tõhusamalt hinnata ning mille edenemist on kõige tähtsam hinnata? Mida tähendab digitaalne ükssarvik? 3. Millised uued kujunemisjärgus tehnoloogiad on Eesti jaoks kõige olulisemad? Milliste kasutuselevõttu peaks Eesti toetama ning milliste arengus aktiivselt kaasa rääkima? Millised on uute kujunemisjärgus tehnoloogiate võimalused ja nendega seotud riskid Eesti vaatevinklist? Kuidas (ja kas) on võimalik uute tehnoloogiate abil olemasolevaid ja tulevasi riske maandada? 4. Kuidas suurendada ettevõtete digitaliseeritust? Kas praegused meetmed ei ole piisavad või ettevõtjatele piisavalt kättesaadavad? Mida tuleks muuta ja kuidas seda teha? 5. Mida tähendab personaalriik eri sihtgruppide (erasektor, avalik sektor, kodanik) jaoks? Milles seisneb personaalse riigi elluviimine? Milliseid avaliku ja erasektori institutsionaalseid, protsessilisi, organisatsioonilisi muutusi see eeldab? 6. Milliseid institutsionaalseid, organisatoorseid jm muutusi eeldab sündmusteenuste põhise juhtimise juurutamine? Vastutustundlik majandus 1. Milles rohepööre eri valdkondades seisneb ja kuidas see mõjutab eri valdkondade ettevõtjate konkurentsivõimet pikas perspektiivis ning kuidas seda positiivselt võimendada (kes on n-ö võitjad ja kaotajad)? 2. Kuidas sotsiaalse vastutustundlikkuse (sh ka ESG aruandluse) kasv mõjutab eri valdkondade ettevõtjate konkurentsivõimet ning kuidas riik saab konkurentsivõime kasvu toetada? 3. Milline on naiste ettevõtlusaktiivsus? Mis takistab või piirab naisi ettevõtlusega tegelemast ning mis on nende takistuste põhjused? Millised on peamised naisettevõtluse ärimudelid ning kas need on muutumas ja kui jah, siis mis põhjusel? Taotleja esitab oma nägemuse uurimisprobleemi lahendamisest oma taotluses. Taotlejal on vabadus täpsustada uurimisküsimusi, uurimismeetodeid ja allikaid (k.a teaduskirjandus, mille toel antakse ülevaade võimalikest lahendustest), tuginedes oma nägemusele sellest, kuidas on kõige mõistlikum uurimisülesannet täita. Rahastaja näeb ette, et nimetatud valikuid saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes valdkonna kohta lisanduvatest teadmisest. Määruse §-s 7 sätestatakse abikõlblikud kulud. Määratletakse abikõlbliku kulu mõiste ning esitatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks kuludeks ja üldkuluks. Üldkulu on mõeldud tagamaks projekti läbiviimist, seetõttu on üldkuludele sätestatud piirmääraks 25 protsenti otsestest kuludest. Määruse §-s 8 sätestatakse toetuse summa ja osakaal. Projekti elluviimine kestab kuni 24 kuud. Taotleja võib esitada piiramatu arvu projekte korraga. Toetuse summa ühe projekti kohta on kuni 200 000 eurot, kusjuures ühe aasta kohta saab toetust anda kuni 100 000 eurot. Toetust antakse 100 protsendi ulatuses taotletava projekti eelarvest, kui riigiabi reeglitest ei tulene teisiti. 3. peatükk Määruse §-s 9 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Taotlejaks saab olla positiivselt evalveeritud TA-asutus, kelleks loetakse kõnealuse tegevuse kontekstis teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 lõikes 1 määratletud asutusi. Taotleja võib kaasata projekti elluviimisesse projekti eesmärgi ja vajaduste põhjal partneri või partnerid, kelleks võib olla positiivselt evalveeritud TA-asutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana, ning kelle tegevusi rahastatakse toetusest. Kui partneriks ei ole positiivselt evalveeritud TA-asutus, siis võivad tema kulud moodustada kuni 30% taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summast. Projekti võib kaasata ühe või mitu partnerit, kellega taotleja sõlmib lepingu. Õiguslikud vaidlused lahendavad taotleja ja partner omavahel. Projekti elluviimise ning toetuse kasutamise eest vastutab ETAGi ees ainult toetuse saaja. Määruse §-s 10 sätestatakse taotlusele esitatavad nõuded. Riskide maandamise plaanis tuleb ette näha olukordi, mis võivad takistada projekti elluviimist ning abinõusid nende olukordade ärahoidmiseks või leevendamiseks. Täpsemalt on ootused, mida riskide maandamise plaanis avada tuleb, selgitatud ETAGi veebilehel avaldatud hindamisjuhendis. 4. peatükk Määruse §-s 11 sätestatakse toetuse taotlemine voorupõhiselt. Ministeeriumil on plaanis eelarvevahendite olemasolul korraldada igal aastal uus taotlusvoor. Iga uue taotlusvooruga koostatakse uus rahastatavate projektide pingerida. Määruse §-s 12 sätestatakse projekti elluviimise periood. Projektide puhul eristatakse kuni üheaastaseid ja enam kui üheaastaseid projekte, näiteks võib projekt kesta kaheksa kuud, poolteist aastat jne. Enam kui üheaastase projekti puhul esitab taotleja taotluses koos vahetulemustega teise aasta kohta eraldi tegevuskava ja eelarve, mis on aluseks toetuse edasisele maksmisele. Kui projekti elluviimise periood kestab näiteks poolteist aastat, esitab toetuse saaja ETAGi määratud tähtajaks eraldi täpsustatud tegevuskava ja eelarve ülejäänud poole aasta kohta pärast esimese aasta täitumist. Enam kui aasta kestvate projektide puhul eraldatakse toetus korraga üheks aastaks. 5. peatükk Määruse §-s 13 sätestatakse taotluste menetlemise kord. ETAGil on aega taotluse menetlemiseks maksimaalselt 70 tööpäeva alates taotluste esitamise tähtpäevast. Taotleja võib taotleda taotluse esitamise tähtaja ennistamist HMSi § 34 lõike 2 alusel ja ETAG otsustab taotluse tähtaja ennistamise üle vastavalt HMSi § 34 lõikele 4. Taotluse läbivaatamata jätmisest teavitamisele kohaldatakse HMS-is sätestatut. ETAG hindab vormilise kontrolli käigus taotluse, taotleja, partnerite ja täitjate vastavust nõuetele. Juhul kui nõuded on täidetud, saadetakse taotlus hindamisele. Kui taotluses esinevad puudused, määrab ETAG taotlejale puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja. Kui nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, teeb ETAGil taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. Taotlus jäetakse rahuldamata seda sisuliselt hindamata ka juhul, kui taotleja, partner ja taotlus ei vasta määruses sätestatud nõuetele ning kui toetust taotletakse riigiabina või vähese tähtsusega abina, kuid seda ei ole võimalik anda. Määruse §-s 14 sätestatakse taotluste hindamise kord. Kui taotleja, partner ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, suunab ETAG taotluse hindamisele. Komisjonil on õigus küsida välistelt ekspertidelt lisaretsensioone. Taotlusi hinnatakse nelja kriteeriumi alusel: - kavandatava uuringu teaduslik põhjendatus ja metoodika; - uurimisrühma koosseis ja ülesannete jaotus, tase ja suutlikkus uuringut ellu viia; - projekti eelarve ja ajakava ning riskide maandamise kava; - projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse. Hindamiskriteeriumid ja nende osakaalud on järgmised: Kriteerium Osakaal 1. Kavandatava uuringu teaduslik põhjendatus ja 30%, mis jaguneb: metoodika, sh: 1.1.Teaduslik põhjendatus 50% 1.2. Metoodika 50% 2. Uurimisrühma koosseis ja ülesannete jaotus, tase ja 15% suutlikkus uuringut ellu viia 3. Projekti eelarve ja ajakava ning riskide maandamise 15%, mis jaguneb: kava 3.1. Projekti eelarve ja ajakava 50% 3.2. Riskide maandamise kava 50% 4. Projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse 40% Taotlusi hinnatakse valikukriteeriumite kaupa viie punkti skaalal. Kriteeriumite piires võib hindeid anda sammuga 0,5 punkti. Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised: 1) „mitterahuldav“ (1), 2) „rahuldav“ (2), 3) „hea“ (3), 4) „väga hea“ (4), 5) „suurepärane“ (5). Projektile rahastuse saamiseks peab taotlus ületama lävendi ja saama kolme hindamiskriteeriumi puhul vähemalt 3,5 punkti: 1) kavandatava uuringu teaduslik põhjendatus ja metoodika; 2) uurimisrühma koosseis ja ülesannete jaotus, tase ja suutlikkus uuringut ellu viia ning 4) projekti prioriteetsus ja panus valdkonna arengusse ning vähemalt 2 punkti hindamiskriteeriumi 3) projekti eelarve ja ajakava ning riskide maandamise kava eest. Määruse §-s 15 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotleja ja taotluse saaja ärakuulamise kohustuse täitmisel kohaldatakse HMS §-s 40 sätestatut. 6. peatükk Määruse §-s 16 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord. Kui toetuse tagasinõudmiseks esitatud haldusakti ei ole vaidlustatud, kuid toetuse saaja toetust tagasi ei maksa, pöördub ETAG kohtusse alusetu rikastumise sätete alusel. Määruse §-s 17 sätestatakse toetuse tagasimaksmise ajatamise tingimused ja kord. 7. peatükk Määruse §-s 18 sätestatakse toetuse saaja kohustused. Taotlejal tuleb pidada raamatupidamisarvestust projekti kulude kohta nii, et need on selgelt eristatavad muudest toetuse saaja kuludest, luues projektile eraldi konto, objekti, finantsallika vms. Määruses ei sätestata partneri kohustusi, kuna nendes lepivad partner ja toetuse saaja kokku nende vahel sõlmitavas lepingus. Toetuse saaja viib projekti kestel ministeeriumiga läbi regulaarset teadusnõustamist vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ning seda sõltumata projekti pikkusest. Teadusnõustamise käigus antakse ülevaade uurimistöö hetkeseisust, uuemast temaatilisest teaduskirjandusest ja tulemuste võimalikest rakendustest poliitikakujundamises. Teadusnõustamise eesmärk on kujundada järjepidevat koostööformaati avaliku ja akadeemilise sektori vahel, tagamaks teadustöö tulemuste parema rakendamise poliitikakujunduse protsessis. Määruse §-s 19 sätestatakse toetuse saaja õigused. Määruse §-s 20 sätestatakse ETAGi kohustused. Määruse §-s 21 sätestatakse ETAGi õigused. 8. peatükk Määruse §-s 22 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord. Kui projekti elluviimise periood kestab kuni üks aasta, makstakse toetust kahes etapis. Kui projekti elluviimise periood kestab kauem kui üks aasta, makstakse toetust neljas etapis. Määruse §-s 23 sätestatakse toetuse maksmise lõpetamise kord. Projekti edenemist monitooritakse ning paragrahvis sätestatud alustel on õigus toetuse maksmine lõpetada. Samuti lõpetatakse toetuse maksmine eelarvevahendite puudumisel, mis puudutab praktikas üle aasta kestvaid projekte. Määruse §-s 24 sätestatakse projekti vahetulemuste esitamine. Kuni üheaastase projekti puhul esitab toetuse saaja ETAGi nõudmisel vahetulemused. Vahetulemuste esitamist nõutakse peamiselt, kui tegu on keerukama projektiga, millel on mitu vahetulemust ja/või kus vahetulemustest sõltuvad projekti järgmised tegevused ja/või kui komisjonil tekib kahtlus, et projekti tegevusi ei tehta plaani kohaselt ja/või eeldatavaid tulemusi ei saavutata. Enam kui aasta kestva projekti puhul esitab toetuse saaja vahetulemused projekti esimese aasta kohta ETAGi määratud tähtajaks ja vormis ETISe kaudu ning see dokument peab sisaldama vähemalt: 1) ülevaadet projekti esimese aasta jooksul tehtud tegevustest ja nende tulemustest ning projekti eesmärkide täitmisest; 2) selgitusi planeeritud ja tegelike tegevuste ning tulemuste erinevuste kohta; 3) järgmise aasta tegevuskava ja eelarve. Projekti tulemuste riigisisese ja rahvusvahelise tutvustamise ja levitamise eesmärgil toimuvad (vajaduse korral ja lähtudes projekti tulemuste levitamise plaanist) projekti kestel avalikud seminarid, kus tutvustakse vahetulemusi. Määruse §-s 25 sätestatakse projekti lõpptulemuste esitamine. Määruse §-s 26 sätestatakse projekti tulemuste avalikustamise ja kättesaadavaks tegemise kord. Seminari võib korraldada nii ministeerium kui ETAG eraldi kui ka ministeerium koostöös ETAGiga. Projekti tulemusel tekkinud intellektuaalse omandi kasutamine lepitakse kokku kaasusepõhiselt. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus on kooskõlas Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) ja Euroopa Komisjoni määrusega (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78). 4. Määruse mõjud Toetuse andmise eesmärk on suurendada valdkondlikku võimekust ja teadmust ministeeriumi kolmes peamises vastutusvaldkonnas: majandus-, digi- ja töövaldkond ning seeläbi toetada neis valdkondades teadmistepõhist poliitikakujundust. Arengulistest kitsaskohtadest ülesaamiseks tuleb leida eelnimetatud probleemidele teaduspõhised lahendused, mis oleksid aluseks strateegiliste valikute tegemisel poliitikakujundusprotsessis. Selleks toetatakse kõnesolevas teadus- ja arendusvoorus:  uurimistöö elluviimist nimetatud kolmes strateegilises uurimissuunas sõnastatud uurimisküsimustest lähtudes;  uurimistööga seotud (toetatavate uurimisprojektide raames) regulaarset teadusnõustamist, vahendamaks uurimistöö vahetulemusi ja tagamaks uuema teadmuse paremat ja vahetumat jõudmist poliitikakujundusse. Toetuse andmine aitab edendada ja tõsta valdkondliku teadustöö taset ning tõhustada riigi, TA-asutuste ning partnerasutuste vahelist koostööd. Toetuse tulemusena:  areneb kõrgetasemeline valdkondlik teadustegevus, mis mõtestab Eesti arengut majandus-, töö- ja digivaldkonnas;  kujunevad välja uurimisrühmad, kes järjepidevalt tegelevad ministeeriumi vastutusvaldkondade teemadega, toetades tarka poliitikakujundamist;  regulaarse teadusnõustamise arendamisega tiheneb koostöö avaliku ja akadeemilise sektori vahel, paraneb üksteisemõistmine ning kinnistub ühine arusaam ühiskonna ees seisvatest probleemidest ja nende lahendamise võimalustest;  paraneb arusaam, kuidas ministeeriumi vastutusvaldkondades seatud arengukavalisi eesmärke on (või ka ei ole) võimalik saavutada ja arengulisi kitsaskohti ületada. Tugevneb strateegiline ja teadmistepõhine poliitikakujundus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulutused ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Toetuse andmist rahastatakse riigieelarvest. Aastatel 2024–2027 on toetuse prognoositud eelarve kokku neli miljonit eurot. 2024. aastal on teadus- ja arendustegevuse toetuse eelarve üks miljon eurot, kusjuures ühe uurimisprojekti rahaline maht võib olla kuni 100 000 eurot ühe aasta kohta ning uurimisprojekt saab kõige kauem kesta kaks aastat. Ministeerium sõlmib ETAGiga halduslepingu. Halduslepingu alusel on 2024. aastast alates ETAGi kulu rakendusülesande täitmise eest 2% toetuse tegevuste aastasest eelarvest. 2024. aastal rakendusülesande täitmisega seoses lisakulusid eelarvest ei kaasne. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine Määrus esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile ning Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks ETAG-le. Haridus- ja Teadusministeerium ning ETAG kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Rahandusministeeriumi esitatud märkustega on arvestatud nähtuvalt seletuskirja lisast. Lisa Märkustega arvestamise tabel.  1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 26.06.2024 määruse nr 20 „Teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ lisa Märkustega arvestamise tabel Viide eelnõu ja seletuskiri Märkus/ettepanek Kommentaar Nõustumine või ei RAM Majandus- ja § 2 p 2: defineeritud on „eksperimentaalarendus“, Lisasime lõike 9: „(9) Kui toetust Arvestatud infotehnoloogiaministri määrus kuid kui toetus on riigiabi komisjoni määruse (EL) antakse riigiabina üldise „Teadus- ja arendustegevuse nr 651/2014 (GBER) artikkel 25 alusel, siis sellist grupierandi määruse artikkel 25 toetuse andmise ja kasutamise TA kategooriat ega definitsiooni GBERis ei ole – alusel, lähtutakse toetuse andmisel tingimused ja kord“ on mõiste „tootearendus“, mis on defineeritud nimetatud määruse artikkel 2 GBERi art 2 punktis 86. Seletuskirjas on viidatud punktides 84-86 sätestatud ka TAKSile, kui ka TAKSis ei ole sellist mõistet. definitsioonidest.“ Seega tuleks kas mõiste asendada „tootearendusega“ ja viidata definitsiooni GBERi art 2 punktile 86 või saabki toetust eksperimentaalarenduseks anda vaid vähese tähtsusega abina. Lisaks – kui toetust antakse riigiabina alusuuringuks või rakendusuuringuks, siis peavad ka need mõisted vastama GBERi art 2 (vastavalt) punktides 84 või 85 toodud definitsioonidele. Lahenduseks võiks olla, et nt määruse §-s 4 on kirjas ka ca selline lause „Juhul kui toetust antakse riigiabina üldise grupierandi määruse artikkel 25 alusel, lähtutakse toetuse andmisel nimetatud määruse artikkel 2 punktides 84-86 definitsioonidest“? § 7 lg 3 ja 4: kui toetust antakse riigiabina, siis Lisasime lõike 6 järgmises Arvestatud peavad abikõlblikud kulud vastama GBER art 25 sõnastuses: „(6) Toetuse andmisel  2 lõikes 3 toodud abikõlblike kulude kategooriatele. riigiabina üldise grupierandi Märtsi eelnõus oli §-s 6 (nüüd § 7) selline lõige määruse artikli 25 alusel peavad „6) Toetuse andmisel riigiabina grupierandi abikõlblikud kulud vastama määruse artikli 25 alusel peavad abikõlblikud nimetatud määruse artikli 25 kulud olema liigitatud konkreetsesse teadus- ja lõikele 3.“ arendustegevuse kategooriasse.“ Analoogne säte peaks olema ka praeguses eelnõus, aga veidi teises sõnastuses „Toetuse andmisel riigiabina üldise grupierandi määruse artikli 25 alusel peavad abikõlblikud kulud vastama nimetatud määruse artikli 25 lõikele 3“. § 10 lg 3: kui toetus on riigiabi, siis peab see Lisasime lõike 4 järgmises Arvestatud sisaldama GBERi artikkel 6 lõikes 2 nimetatud sõnastuses: "(4) Kui toetust teavet, sh on vajalik, et taotluses oleks näidatud ka antakse riigiabina, siis märgib ettevõtja (taotleja) suurus. Kuna ka partnerid taotleja taotluses taotleja ja/ või võivad saada riigiabi, siis peab art 6 lõikes 2 partneri kohta üldise grupierandi nimetatud teave olema taotluses kirjas ka partneri määruse artikli 6 lõikes 2 kohta. nimetatud teave." § 17 lg 1: teksti lõppu tuleks lisada riigiabi Arvestatud välistus, nt sellises sõnastuses „välja arvatud, kui tegemist on § 16 lõikes 4 viidatud riigiabiga“. Nimelt ei saa ebaseadusliku riigiabi puhul kasutada ajatamist. Seletuskirjas (lk 3, selgitus eelnõu § 1 kohta, Arvestatud esimene lõik) tuleks lisada peale viite vähese tähtsusega abile ka viide riigiabile („…toetuse andmisel riigiabi või vähese tähtsusega abina Euroopa Liidu vastavaid õigusakte.“) Seletuskirjas (lk 4, selgitus eelnõu § 4 kohta) ETAG hindab, kas toetust antakse Arvestatud tuleks selgitada, kas toetus on igal juhul kas riigiabina või vähese tähtsusega riigiabi või vähese tähtsusega abi taotlejale ja abina. Kuivõrd toetuse saaja on partnerile. Eelnõu § 4 lõikest 1 ei tule see selgelt positiivselt evalveeritud TA-asutus,  3 välja. Kui on võimalus, et toetust ei loeta ei mille majanduslik ja riigiabiks ega vähese tähtsusega abiks, tuleks mittemajanduslik tegevus on lahus, selgitada, millal ei ole tegemist sellise abiga. See siis ei ole toetuse saaja puhul aitaks ka ETAGi taotluste analüüsimisel. tegemist riigiabi või vähese tähtsusega abi saajaga. Partner võib olla nii positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus või eraõiguslik juriidiline isik, kelle töötaja osaleb projektis põhitäitjana, ning kelle tegevusi rahastatakse toetusest, siis ETAG hindab kas parteri rahastamine on riigiabi või vähese tähtsusega abi. HTM Majandus- ja Kooskõlastas märkusteta infotehnoloogiaministri määrus „Teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“ ETAG Majandus- ja Kooskõlastas märkusteta infotehnoloogiaministri määrus „Teadus- ja arendustegevuse toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord“