Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

Tiit Riisalo Teie 10.04.2024 nr 2-2/1016-1 Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium Suur-Ameerika 1 Meie kuupäev digitaalallkirjas nr 1-3/ 6 2 -1 151 65 Tallinn Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastami ne Austatud minister , Tänan, et olete Eesti Tööa n djate Kesklii tu kaasanud töötutoetuste süsteemi reformimisse. Paraku ei saa me Töötuskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga sellisel kujul nõustuda . Oleme nõus , et süsteem on hetkel üsna keeruline ega toeta hõives osalemis t ja seda oleks kindlasti võimalik muuta efektiivsemaks. Eelnõu üks tugevusi on see, et pärast ühe hüvitise perioodi lõppu ei saa teist hüvitist edasi. Samuti oleme nõus, et hüvitisele peaks olema õigus vaid neil inimestel, kes on maksnud kindlustusmakseid , kuigi peame küsitavaks, kas omal soovil lahkunud töötajal peaks alati olema hüvitisele õigus või võiks see olla õigustatud vaid mõjuvatel põhjustel (tervis eseisund, hoolduskohustus vm s ) . Kui baasmääras hüvitise saamine muutub majanduslikult atraktiivseks ja taotlemine väga lihtsaks, võib sellega kaasneda Töötukassale prognoositust oluliselt suurem kulude kasv ja surve maksemäärade tõstmiseks. Samuti soodustab see süsteemi kuritarvitusi ja muudab inimesed tööotsingutel passiivsemaks. Oleme seisukohal, et ka baasmääras hüvitise puhul peavad säilima aktiivsusnõuded, et tagada maksumaksja raha kasutuse efektiivsus. Võimalik, et aktiivsusnõudeid peaks ajakohastama selleks, et hüvitis ei toetaks liiga kerg e käelis t töölt lahkumist või uutest tööpakkumistest loobumist . Samuti tuleb kriitiliselt üle vaadata need kuritarvitamise riskiga olukorrad, kus samaaegselt on võimalik saada mitut erinevat hüvitist Tervisekassa ja Töötukassa vahenditest. Kõige suurem probleem eelnõu juures on asjaolu, et kohustus hüvitist maksta läheks Töötukassale üle ilma vastava riigipoolse rahastuseta . P raeguse olukorraga võrreldes Töötukassa kulud kasvaksid ja perspektiivis ei piisa nende katmiseks ka reservidest. N agu oleme ka varem öelnud, m e ei toeta reformi kujul, millega otseselt või kaudselt kaasneks surve töötuskindlustushüvitis e ma ksemäära tõstmiseks. Antud juhul on tööandjad ja mitmed Töötukassa nõukogu liikmed arvamusel, et eelnõuga see surve tekiks. Oleme nõus kaaluma selliseid ettepanekuid, mispuhul uue baasmääras hüvitise kulu deks tuleb kate riigieelarvest või osaliselt Töötukassa pakutavate muude teenuste arvelt. Maksemäära tõstmine on välistatud ajal, kui majandus on kolmandat aasta languses ja nii tööandjad kui töövõtjad peavad juba kohanema mitme täiendava maksutõusuga. Teine muudatus, millega me eelnõus ei nõustu , on baasmääras töötu skindlushüvitise määra sidumine alampalgaga. Kui praegune töötutoetuse suurus on seotud elatusmiinimumiga, ehk elamiseks vajalike toodete ja teenuste hindadega , siis alampalk on juba seotud keskmise palgaga , mis lähiajaloos on tõusnud oluliselt kiiremas tempos kui hinnad ja tootlikkus . Seega o n üsna tõenäoline, et baasmääras töötuskindlustus hüvitise kulud tõuseksid võrreldes praeguse süsteemiga edaspidi veelgi kiiremas tempos. Nii tööandjad kui amet i ühingud on olnud ühisel seisukohal, et riik ei peaks meelevaldselt alampalgaga siduma muid hüvitisi ja tasusid. Ka praegune riigieelarve defitsiidi suure ne mine on suuresti tingitud automaatselt indekseeritud kulude kontrollimatust kasvust. Neid vigu ei tohiks korrata. Kokkuvõttes teeme ettepaneku baasmääras hüvitise määra alampalgaga mitte siduda ja Töötukassa kulude katmiseks vähemalt osaliselt anda kaasa riigieelarveline rahastus või leida muu lahendus selleks, et ei tekiks survet töötuskindlustuse makse määra tõstmiseks . Oleme valmis koos riigiga otsima täiendavaid kokkuhoiu kohti. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Arto Aas Tegevjuht