Pöördumine

Keskkonnaministeerium [email protected] Paldiski mnt 96 Meie 15.02.2023 nr 2-7/2023/414 13522, Tallinn Kooskõlastuskiri märkustega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kooskõlastab keskkonnaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ eelnõu alljärgnevate märkustega arvestamise korral. Eelnõu § 2 lg 3 seab tingimused ehk piirangud ettevõtlusvabadusele, kuna akrediteerimine on ettevõtjale arvestatava halduskoormusega, sh ajakuluga, tasuline teenus. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 12 alusel ei tohi volitusnorm (st ka ministri määrus) sisaldada volitust reguleerida valdkonda, mida Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt saab reguleerida üksnes seadusega. Muuhulgas ei tohi HÕNTE § 12 punkti 1 kohaselt volitada seaduse volitusnormis kehtestama regulatsiooni põhiõiguste ja -vabaduste piirangute alustes ja tingimustes, st ka ministri määrus ei tohi sisaldada sellekohaseid sätteid. Põhiseaduse kohaselt on täidesaatev võim üldjuhul volitatud andma üksnes intra legem määrusi ehk seadust rakendavaid, täpsustavaid määrusi1. Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja vabaduste piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelnõu § 2 lõige 3 toodud akrediteerimisnõue tuua määrusest seaduse tasandile. Juhime tähelepanu, et mõõteseaduse uus terviktekst jõustus 1. jaanuaril 2019. a, mille järel muutusid muuhulgas ka mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõuded. Enne 1. jaanuari 2019. a kehtinud mõõteseaduse § 5 lõige 2 sätestas, mis juhtudel peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud, sh oli nõutud mõõtetulemuste jälgitavuse tagamine maksuseadustes sätestatud mõõtmiste korral ja riikliku järelevalve käigus. Kehtivas mõõteseaduses ei ole enam sätestatud, millal peab olema mõõtetulemuste jälgitavus tõendatud. Mõõteseaduse §-s 5 on sätestatud kuidas mõõtetulemuste jälgitavust tõendada. Mõõtmised, mille korral tuleb mõõtetulemuste jälgitavust tõendada, on sätestatud erinevates eriseadustes. Muudatuse põhjuseks oli, et mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise nõue mõõteseaduse tasandil oli liialt piirav ja laiaulatuslik ning valdkonniti sooviti kehtestada erisusi mõõtmistele tulenevalt konkreetse mõõtmise eripärast. Sel põhjusel muudeti 1. jaanuaril 2019. a jõustunud mõõteseadusega ka mitmeid eriseaduseid (nt maapõueseadus ja keskkonnatasude seadus), et tagada edaspidi vajalikes valdkondades mõõtmistel mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamine. Lisaks juhime tähelepanu, et mõõteseadus ei sisalda nõudeid akrediteerimisele ja on eksitav 1 HÕNTE käsiraamat, lk 21 https://www.just.ee/sites/default/files/documents/2021- 09/Hea%20%C3%B5igusloome%20ja%20normitehnika%20eeskiri.pdf Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 akrediteerimisnõude kehtestamisel lisada viidet mõõteseadusele. Kuigi mõõteseaduse §-s 5 sätestatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamise üheks viisiks on akrediteerimise kasutamine, siis akrediteerimise nõuded on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 339/93 (ELT L 218, 13.08.2008, lk 30– 47). Atmosfääriõhu kaitse seaduses (AÕKS), mille volitusnorm (AÕKS § 68 lõige 1) on kooskõlastamisel oleva määruse kehtestamise aluseks, on eristatud mõõtetulemuste jälgitavuse tõendamist mõõteseaduse alusel (AÕKS § 34 lg 1, § 61 lg 2 ja 3, § 102 lg 5, § 126 lg 2) ja akrediteerimisel (AÕKS § 225 lg 2 ja § 1233 lg 4). Soovitame eelnõu § 2 lõike 3 sätte viimisel seaduse tasandile muuta sõnastust vastavalt tegelikule olukorrale. Esitame kommentaarid ka standarditele viitamise kohta käesolevas eelnõus. Standardile viitamise kord õigusaktis on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 42. Mainitud paragrahvi lõige 6 keelustab sätestada kohustuslikku viidet standardile ning täpsustab, et erandina on kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt tuleks eelnõu §-s 2 välja tuua võimalus kasutada ka muid võrdväärseid meetodeid lisaks referentsmeetoditena välja toodud kolmele standardile ning rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele. Selleks, et võimaldada ka muude võrdväärsete meetodite kasutamine, tuleks § 2 lõige 2 sõnastada järgmiselt: “Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi meetodeid” ja § 2 lõike 2 punkt 4 järgmiselt: „muid samaväärseid rahvusvahelisi referentsmeetodeid, rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid“. Lisaks palume määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 5 toodud standardiviidetes standardite pealkirju mitte välja tuua ja piirduda vaid standardi numbriga. Kasutades standardiviiteid koos standardite pealkirjaga tekib vajadus muuta määrust iga kord, kui standardi pealkiri muutub. Näiteks määruses toodud standardiviide EVS-EN 13725 „Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil“ tuleks asendada, sest standardi viimase kehtiva versiooni EVS- EN 13725: 2022 eestikeelne pealkiri on „Paiksete saasteallikate heited. Lõhnakontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria ja lõhna heitkoguse põhjal“. Eelnõu § 3 lg 1 punkti 4 sõnastust tuleks muuta, sest standardi EVS-EN 13725 2005 aasta versioon on kehtetu. Kui puudub otsene vajadus standardile viidata, soovitaksime sõnastada punkt 4 järgmiselt: „mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks järgmise valemiga”. Eelnõu § 5 lõikes 2 soovitame võimaluse korral parandada sõnastust ja asendada „iga kuue kuu jooksul“ näiteks asjaomase standardi sõnadega „iga kuue kuu tagant“. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kristjan Järvan ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Triinu Sillamaa 625 6391 [email protected] Karl Stern 625 6405 [email protected] 2 (2) Saatja: "MKM info" Saaja: "MKM info" Teema: FW: Küsimus MKM poolt kliimaministri määrusele nr 37 tehtud ettepanekute osas Kuupäev: 2024-05-06 08:51 From: Krista Lahtvee <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Thursday, May 2, 2024 8:45 AM To: Triinu Sillamaa <[email protected] <mailto:[email protected]> >; Karl Stern <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: Küsimus MKM poolt kliimaministri määrusele nr 37 tehtud ettepanekute osas Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere! Esitasite 15.02.2023 märkused kliimaministeeriumi määrusele nr 37 “Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed”. Pöördun Teie poole järgmise murega. Määrusega koos on KliM 05.07.2023 välja saatnud “Märkustega arvestamise tabeli”. Kas Teie oskate öelda, miks ei ole isegi ära mainitud ega arvestatud Teie allolevat märkust: Esitame kommentaarid ka standarditele viitamise kohta käesolevas eelnõus. Standardile viitamise kord õigusaktis on sätestatud toote nõuetele vastavuse seaduse §-s 42. Mainitud paragrahvi lõige 6 keelustab sätestada kohustuslikku viidet standardile ning täpsustab, et erandina on kohustusliku viite sätestamine lubatud Eestile rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste täitmisel, kui see on ainus võimalus täita õigusaktist tulenevaid nõudeid. Sellest tulenevalt tuleks eelnõu §-s 2 välja tuua võimalus kasutada ka muid võrdväärseid meetodeid lisaks referentsmeetoditena välja toodud kolmele standardile ning rahvusvahelistele ja Euroopa standarditele. Selleks, et võimaldada ka muude võrdväärsete meetodite kasutamine, tuleks § 2 lõige 2 sõnastada järgmiselt: “Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi meetodeid” ja § 2 lõike 2 punkt 4 järgmiselt: „muid samaväärseid rahvusvahelisi referentsmeetodeid, rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid“. Lõhnamääruse § 2 lõike 2 punkt 4 sõnastust ei muudetud, sinna jäi „muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid.“. Kahjuks ei leia ma kirjavahetust selle kohta, miks selle ettepanekuga ei arvestatud. Me hetkel oleme olukorras, kus Keskkonnaamet kohustab meid lõhna modelleerimise alusandmetena (eriheited) kasutama standardiseeritud kirjandusallikates olevaid andmeid (vt manuses KeA kirja punkt 4). Sama seisukoha oleme saanud ka teistele projektidele. Kahjuks on neil kasutamiseks välja pakkuda ka ainult üks Saksamaa standard (VDI 3894 Blatt 1). Kuna Teie ettepanekut määruses ei arvestatud, kas see tähendab, et KeA nõue on nüüd õiguspärane või tühistab toote nõuetele vastavuse seadus siiski määruse nõude? Lugupidamisega Krista Lahtvee Juhtiv ekspert +372 5662 7084 | [email protected] <mailto:[email protected]> OÜ Hendrikson & Ko | Raekoja plats 9 | Tartu 51004 Registrikood 10269950 | KMKR EE100039285 MÄÄRUS Kuupäev digiallkirjas Tallinn nr 1-1/23/37 Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 68 lõike 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala Käesoleva määrusega sätestatakse: 1) lõhnaaine esinemise hindamise kord; 2) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatavate mõõtmiste ja arvutuslike meetodite loetelu; 3) lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded; 4) hindamismeetoditele vastavad lõhnaaine esinemise häiringutasemed ja nende kohaldamise kord. § 2. Lõhnaaine esinemise hindamise meetodid (1) Lõhnakaebuste esinemisel või häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga. (2) Lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi standardeid: 1) standardit EVS-EN 13725 2) standardit EVS-EN 16841-1 3) standardit EVS 886-1 4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud standardi kasutamise korral tuleb lõhnaaine esinemist hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate kuude võrdse esindatuse. (4) Lõhnaaine esinemise kohta esialgse hinnangu saamiseks võib lisaks referentsmeetoditele kasutada ka järgmisi meetodeid: 1) standard EVS-EN 16841-2 või mõni muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 2) standard EVS 887-1 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 3) standard EVS 887-2 või muu samaväärne rahvusvaheline või Euroopa standardiorganisatsiooni standard; 4) elektroonilised sensorid lõhnaainete hindamiseks. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 1 nimetatud standardi kasutamise korral on lõhnaaine esinemise kohta esindusliku esialgse hinnangu saamiseks vaja teha vähemalt viis mõõtetsüklit. § 3. Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslik hindamine (1) Lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikku hindamist kasutatakse lõhnaaine modelleerimisel järgmiselt: 1) loomakasvatussektori korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × LÜ, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – tootmistehnoloogiakohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale; LÜ –käitise loomühikud; 2) pindallikate korral arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: Q = qi × S, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – tootmistehnoloogia kohane eriheide vastavalt määruse lisale, käitises tehtud mõõtmistele või käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevale rahvusvahelisele metoodikale; S – pindallika pindala (m²); 3) käitise spetsiifiline lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s) arvutatakse järgmise valemiga: Q = c × VR,20, kus Q on lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); c – lõhnaaine kontsentratsioon väljuvates gaasides (OU/m³) käesoleva määruse lisa või akrediteeritud labori määratu kohaselt; VR,20 – ventilatsiooni või emissioonigaaside mahtkulu (m³/s); 4) mahtkiirus arvutatakse standardtingimustel (20 ºC ja 101,3 kPa) niiske gaasi jaoks järgmise valemiga: VR,20 = Vs × (273 + 20) / (273 + t) × ps / 101,3, kus VR,20 on mahtkiirus standardtingimustel; Vs – mahtkiirus m3/s; ps – absoluutne rõhk korstnas; t – gaaside temperatuur ºC. (2) Käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. § 4. Vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise kava Keskkonnaamet võib kaebuste korral enne lõhnaaine esinemise häiringutasemele vastavuse hindamist esitada heiteallika valdajale ettepaneku koostada vabatahtlikult lõhnaaine esinemise vähendamise kava. § 5. Lõhnaaine esinemise hindamisele esitatavad nõuded (1) Lõhnaaine esinemise hindamisel tagatakse kasutatavat hindamismeetodit kirjeldava standardi kõigi nõuete täitmine. (2) Standardite EVS-EN 16841-1 ja EVS-EN 16841-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab läbima n-butanooli tundlikkuse testimise standardi EVS-EN 13725 kohaselt iga kuue kuu tagant. (3) Standardite EVS-EN 16841-1, EVS-EN 16841-2 või EVS-EN 13725 alusel lõhnaaine esinemise hindamisega tegeleva eksperdirühma liige ei tohi olla teenistus- või töösuhetes hinnatava heiteallika valdajaga ning peab olema oma hinnangutes erapooletu. (4) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS-EN 13725 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab vastama nimetatud standardis eksperdirühma liikmele esitatud nõuetele. (5) Lõhnaaine esinemise hindamiseks standardi EVS 887-1 või EVS 887-2 meetodeid kasutava eksperdirühma liige peab juhinduma ICC/ESOMARi „Turundus- ja ühiskonnauuringute läbiviimise rahvusvaheliste reeglite“ (ICC/ESOMAR International Code of Marketing and Social Research Practice) nõuetest. § 6. Lõhnaaine esinemise hindamise referentsmeetoditele vastav lõhnaaine esinemise häiringutase ja selle kohaldamise kord (1) Standardit EVS 886-1 või EVS-EN 16841-1 kasutades on lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures 15% aasta lõhnatundidest. Standardi EVS-EN 16841-1 korral kehtib see näitaja ühe hindamisruudu kõigi mõõtepunktide keskmisele tulemusele. (2) Standardit EVS 886-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks tunnikeskmise lõhnaaine kontsentratsiooni 0,25 OU/m³ ületamist. (3) Standardit EVS-EN 16841-1 kasutades loetakse üheks lõhnatunniks ühe hindamisruudu ühes mõõtepunktis ühekordse hindamise käigus saadud positiivsete mõõtmistulemuste vähemalt 10% osakaal. § 7. Lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnang (1) Referentsmeetodil lõhnaaine esinemise hindamistulemuse hinnang sisaldab vähemalt järgmist: 1) viide hinnangu aluseks olnud asjaoludele; 2) heiteallikate iseloomustus, sh heiteallikate paiknemise kirjeldus ja mõõtepunktide asukohad; 3) piirkonna meteoroloogiliste tingimuste lühikirjeldus, sh valdavad tuulesuunad; 4) piirkonna kohta laekunud lõhnakaebuste ning vastavate tuulesuundade analüüs; 5) lõhnaaine esinemise hindamiseks kasutatud meetod ning kinnitus, et hinnang vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele ning tõendid selle kohta on vajaduse korral taasesitatavad; 6) lõhnaaine esinemise hindamistulemused, sh vastavus lõhnaaine esinemise häiringutasemele ja hinnang häiringu põhjustamisega seotud tegevuste, saasteainete ja käitiste kohta. (2) Keskkonnaamet teeb lõhnaaine esinemise hindamistulemuste hinnangu avalikuks kodulehel ja teavitab sellest heiteallika valdajat ja Kliimaministeeriumit. § 8. Määruse kehtetuks tunnistamine Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (RT I, 18.12.2020, 15) tunnistatakse kehtetuks. (allkirjastatud digitaalselt) Kristen Michal (allkirjastatud digitaalselt) Minister Keit Kasemets Kantsler Lisa. Lõhnaühikud lõhnaaine hetkelise heitkoguse arvutuslikuks hindamiseks  Kliimaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ seletuskirja lisa Märkustega arvestamise tabel Esitaja Paragrahv Ettepanek Keskkonnaministeeriumi arvamus ja uued sõnastused § 2 lg 2 Teeme ettepaneku vähendada häiringutaseme lävendit 50% Mitte arvestatud. Eesti Linnade ja Valdade Liit võrra. Lävendi aluseks olev protsent Eelnõu § 2 lg 2 kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise tuleneb standarditest ning lävendi häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui 15% aasta vähendamine 50% oleks ettevõtetele lõhnatunni korral. liiga koormav. Ettepaneku põhjendus: lubatud maksimaalne lõhnaaine esinemise protsent vastuvõtja juures 15% kogu aasta tundidest on inimeste jaoks liialt häiriv. On esinenud olukordi, kus lõhnaaine arvutused ning modelleerimised näitavad, et ei ole küll ületatud 15% lubatud aastasi lõhnatunde, kuid elanike jaoks on igapäevane häiring siiski olemas, mis halvendab elukvaliteeti. 15% lubatud lõhnatunde tähendab seda, et 8760st tunnist võib lõhnahäiringut esineda 1314 h aastas. Mis tähendab omakorda, et häiring võib olla ca 55l tervel ööpäeval või iga päev nt 3,6 h. Kui vähendada lävendit 50% võrra, loetakse lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures ületatuks enam kui 7,5% aasta lõhnatunni korral, mis tähendaks, et lubatud on kuni 657 lõhnatundi aastas ehk ca 27,4 ööpäeva ( ca 1,8 h ööpäevas). §4 Keskkonnaameti poole pöördutakse erinevate lõhnaaine Mitte arvestatud Eesti Linnade ja Valdade Liit esinemiste kaebustega. Tihti on tegu lõhnahäiringutega, mis ei Määrusesse on lisatud tähenda tingimata piirnormide ületamist, kuid võivad olla Keskkonnaametile võimalus küsida sellegipoolest teatud määral toksilised. Oluline on, et jätkuvate ettevõtetelt vabatahtlikult lõhnaaine  ning korduvate kaebuste puhul võetakse neid arvesse ning vähendamise kava esitamist. Kui kaebuste esitajad saaksid infot ka nende poolt esitatud tuvastatakse lõhnaaine kaebuste edasise menetlemise kohta. Tagatud peaks olema, et häiringutaseme ületamine, nõuab käitiste heiteallikatest lähtuks võimalikult vähe ebameeldivaid Keskkonnaamet ettevõtetelt mõjutusi ning sellest tulenevalt tuleks kehtestada sellistele lõhnaaine vähendamise kava käitistele kohustus lõhnaainete vähendamise kava koostamist. koostamiseks. Teeme seetõttu ettepaneku eelnõu §-s 4 Välja pakutud ettepanek oleks liiga korduvate kaebuste esinemise korral kehtestada suure halduskoormusega. Keskkonnaametile kohustus esitada ettepanek lõhnaaine esinemise vähendamise kava koostamiseks. § 2 lg 2 ja 5 Määruse eelnõu § 2 lõigetes 2 ja 5 toodud standardiviidetes Arvestatud Majandus- ja standardite pealkirju mitte välja tuua ja piirduda vaid standardi Kommunikatsiooniministeerium numbriga. Kasutades standardiviiteid koos standardite pealkirjaga tekib vajadus muuta määrust iga kord, kui standardi pealkiri muutub. Majandus- ja § 5 lg 2 Eelnõu § 5 lõikes 2 soovitame võimaluse korral parandada Arvestatud Kommunikatsiooniministeerium sõnastust ja asendada „iga kuue kuu jooksul“ näiteks asjaomase standardi sõnadega „iga kuue kuu tagant“. Majandus- ja §2 lg 3 Täitevvõim võib seadusega kehtestatud põhiõiguste ja Arvestatud Viide on ära toodud Kommunikatsiooniministeerium vabaduste piiranguid üksnes täpsustada, mitte aga kehtestada AÕKS § 34 lõikes 1, määrusest on seaduses sätestatuga võrreldes täiendavaid piiranguid. viide mõõteseadusele eemaldatud. Eeltoodust tulenevalt tuleb eelnõu § 2 lõige 3 toodud akrediteerimisnõue tuua määrusest seaduse tasandile.  Kliimaministri määruse „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ seletuskiri 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 68 lõike 1 alusel. Määrus kehtestatakse uue terviktekstina. Määruse eelnõu on koostanud keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna endine nõunik Marina Kiisler, kliimaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna nõunik Mikk Toim (tel 634 5059, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja oli kliimaministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Aili Sandre (tel 626 2953, [email protected]). Määruse eelnõu õigusekspertiisi on teinud kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Mari-Liis Kupri (tel 626 2717, mari- [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu on koostatud seoses määruse kehtivas versioonis viidatud standardite asendumisega uute standardi versioonidega. Lisaks täpsustatakse eelnõuga ühese arusaadavuse huvides sätteid, mis on määruse senise versiooni kehtivuse ajal tekitanud küsimusi. Samuti likvideeritakse ebakõla atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) ja määruse vahel. Määruse kehtiv versioon nimetas lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist oluliseks keskkonnahäiringuks, kuid AÕKS ja selle seletuskiri lähenesid lõhna häirivuse (mitte ohtlikkuse) tõttu lõhnaaine esinemise häiringutasemele leebemalt kui õhukvaliteedi piirväärtustele (mille ületamine vastab olulise keskkonnahäiringu tekkele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel). Kuna vormiliste muudatuste arv on üsna suur, kehtestatakse eelnõu uue terviktekstina. Määrusel on üks lisa, mis ei muutu võrreldes hetkel kehtiva määruse lisaga. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Paragrahvis 2 käsitletakse lõhnaaine esinemise hindamise meetodeid. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga jäetakse välja lõhnaaine esinemise häiringutaseme võrdsustamine olulise keskkonnahäiringuga. Sellest loobutakse, et likvideerida vastuolu määruse ja 2016. aastal atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) kehtestamise raames Riigikogus huvigruppidega tehtud ja AÕKSi seletuskirjas fikseeritud kokkuleppega, mille käigus tehti otsus siduda lõhnaaine esinemise regulatsioon lahti keskkonnaseadustiku üldosa seaduses määratletud olulise keskkonnahäiringu mõistest. Määrust tuleb vaadelda koosmõjus atmosfääriõhu kaitse seadusega, mille § 70 kohaselt tuleb häiringutaseme ületamise korral koostada lõhnaaine vähendamise tegevuskava häiringu vähendamiseks. Selle kava perioodi lõpuks tuleb käitise tegevus viia alla lõhnaaine esinemise vähendamise häiringutaset vastuvõtja juures. Seega eristame õhukvaliteedi piirväärtuste (mis lähtuvad inimese tervise kaitsest ning mille ületamine on võrdustatud olulise keskkonnahäiringuga) ning lõhnaaine esinemise häiringutaseme (mille aluseks on häirivus) ületamise. Lõhnaaine esinemise häiringutasemega vastavusse jõudmise perioodil tuleb elanikkonnal ebameeldivat lõhna taluda, kuna investeeringute planeerimine ja rakendamine häirivuse vähendamiseks nõuab aega ning täidetud õhukvaliteedi piirväärtuste korral ei kujuta lõhnahäiring elanikkonna tervisele ohtu. See muudatus vastab senisele tegelikule praktikale. Nagu ka kehtivas määruses saab lõhnaaine esinemise häiringutaseme ületamist fikseerida vastava referentsmeetodiga, millena sobib rastermeetod või lõhna modelleerimine. Rastermeetodit käsitlenud standard EVS 888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“ on tunnistatud kehtetuks ning asendatud standardiga EVS-EN 16841-1 „Välisõhk. Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“, mistõttu viidatakse eelnõus uuele standardile. Paragrahvi 2 lõikes 3 täpsustatakse rastermõõtmiste ajalist kestust. Lõhnaaine esinemist tuleb hinnata 12 kuu jooksul või vähemalt kuue kuu jooksul, tagades külmemate ja soojemate kuude võrdse esindatuse. Üldjuhul tuleb hinnata lõhna esinemist kogu aasta vältel. Erandjuhul on mõõtmised võimalik algatada näiteks südatalvel, hõlmata kevadet ja osa suvest või algatada mõõtmised suve keskel, hõlmata sügist ja osa talve ning laiendada selliseid mõõtmistulemusi kogu aastale. See oli võimalik ka varem kasutatud ja tänaseks kehtetuks tunnistatud standardi EVS 2005:888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“ kohaselt. Paragrahvis 3 käsitletakse lõhnaaine hetkelise heitkoguse hindamist. Võrreldes kehtiva redaktsiooniga täpsustatakse, et eriheitena võib lisaks määruse lisas pakutud eriheidetele kasutada ka eriheiteid, mis on arvutatud käitises tehtud mõõtmiste põhjal või pärinevad käitises kasutusel olevat tehnoloogiat käsitlevatest rahvusvahelistest metoodikatest. Mõõtmiste ja rahvusvaheliste metoodikate kasutamine on kooskõlas ka kehtiva määruse redaktsiooni seletuskirjaga, kuid ei peegeldunud piisavalt täpselt määruse tekstist, mille kohaselt qi on vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud käesoleva määruse lisas. Paragrahvis 4 sätestatakse Keskkonnaameti võimalus teha käitajale ettepanek koostada vabatahtlik lõhnaaine esinemise vähendamise tegevuskava olukorras, kus häiringutaseme ületamist ei ole uuringutega kontrollitud, kuid esineb kaebusi. Paragrahvis 5 sätestatakse nõuded lõhnaaine hindamisele. Võrreldes kehtiva määruse redaktsiooniga muutuvad osad viidatud standardite numbreid, kuid olulisi sisulisi muudatusi ei teki. Paragrahvis 6 käsitletakse lõhnaaine esinemise häiringutaset ja selle kohaldamist. Võrreldes kehtiva määruse redaktsiooniga viidatakse uuele standardile EVS-EN 16841-1 „Välisõhk. Lõhna määramine välisõhus välimõõtmiste teel. Osa 1: Rastermeetod“ (edaspidi uus standard). Nimetatud standard on valdavalt kooskõlas määruse eelmises redaktsioonis viidatud EVS 888 „Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel“(edaspidi vana standard), mis on seoses uue standardi koostamisega kehtetuks tunnistatud. Uue ja vana standardi tähtsaimaks erinevuseks on uue standardi lõhnatunni künnisväärtus. Uue standardi kohaselt on lõhnatund üksikmõõtmise tulemus, kui lõhna esinemissagedus on 10% või suurem. Selle nõude rakendamisel tuleks ühes punktis arvestada lõhnatundi juhul, kui 60 rastermeetodi alusel antavast hinnangust vähemalt kuus on positiivsed. Rastermeetodi korral loetakse häiringutase ületatuks, kui ühe hindamisruudu kõigi hindamispunktide keskmine lõhnatundide arv ületab 15% aasta lõhnatundidest. Määruse eelnõus on loobutud mitmesugustest ebavajalikuks osutunud elementidest kehtivas määruses: 1) hajumissuuna meetodi kasutamise korral minimaalse mõõtmispäevade arvu kohustus. Kuna tegu on ligikaudse meetodiga, mille põhjal ei saa teha järeldusi häiringutasemele vastavuse kohta, siis ei ole see otstarbekas; 2) sätted, mis puudutasid olukordi, kui lõhnaaine esinemist ei hinnata. Olukorrad on niivõrd spetsiifilised, et vastav kaalutlusõigus jääb Keskkonnaametile. On ilmne, et näiteks sõnnikulaotamisega seotud kaebused on lühiajalised ning lõhnahäiringuid ei ole vaja hinnata, samas võib õhukvaliteedi piirväärtuste ületamiste korral olla otstarbekas esmalt oodata ära õhukvaliteedi nõuete täitmine ja seejärel hinnata kaebuste jätkumise korral lõhna või vastavatest tasemetest sõltuvalt võib olla mõistlik kavandada need tegevused samal ajal; 3) lõhnaaine esinemist hindava eksperdirühma kokkukutsumise otsuse sisu reguleerivad nõuded, kuivõrd vajadus sellise formaalse otsuse vormistamiseks puudub. Paragrahviga 7 sätestatakse lõhnaaine esinemise hindamise tulemusel valmiva hinnangu nõuded. Võrreldes kehtiva määrusega sätestatud nõuetele lisatakse vajadus hõlmata potentsiaalset häiringut põhjustavate käitiste, tegevuste ja saasteainetega seotud informatsioon. Ettevõtete tehtavad lõhnahajumise hinnangud on nähtavad infosüsteemis KOTKAS, Keskkonnaameti tellitavad uuringud peavad olema avalikustatud nende kodulehel. Uuringu tulemused edastatakse ka heiteallika valdajale ning Kliimaministeeriumile. Paragrahviga 8 tunnistatakse kehtetuks määruse senine redaktsioon. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Ebameeldiva või ärritava lõhnaga aineid ei ole Euroopa Liidus ühtselt reguleeritud. Iga liikmesriik reguleerib seda valdkonda ise omal äranägemisel. Määruse eelnõus sätestatakse standardiseeritud meetodite kasutamise kord. Määruse kehtivas versioonis viidati Eesti Standardikeskuse standarditele, mis põhinesid Saksa Inseneride Ühingu standarditel VDI 3940, VDI 3883(1) ja (2) ning VDI 3788(1). Eelnõus tuginetakse lisaks Euroopa standardiorganisatsiooni standarditele EN16841-1 ja EN 16841-2, mis asendavad standardit VDI 3940. Samuti rakendatakse ka edaspidi Euroopa Standardiorganisatsiooni dünaamilise olfaktomeetria kasutamise standardit EVS-EN 13725, mis esitab nõuded lõhnaaine esinemist hindava eksperdirühma liikmetele ning sätestab lõhnaainete proovivõtu ja analüüsi kriteeriumid. 4. Määruse mõju Uue määrusega viiakse õigusruum paremini kooskõlla praktikaga. Vanemate standardite asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega seotud järelevalve kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevus, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Vanemate standardite asendumine uuematega võib mõjutada lõhnaaine esinemise hindamisega seotud järelevalve kulutusi, sest uuendatud standardite nõuded on mõnevõrra täpsemad, kuid erinevus nõuetes ei ole väga suur. Muudatustest ettevõtetele lisakulu otseselt ei kaasne. Ka halduskoormuse suurenemist ei ole ette näha, kuna praegu juba rakendatakse uut standardit. Samuti on Keskkonnaametil võimalik ilma uuringuteta küsida piirkonnast, kus esineb kaebusi, ettevõtetelt vabatahtlikult lõhnaaine vähendamise kava esitamist, mis eeldatavasti vähendaks halduskoormust uuringute tellimisest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldkorras. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Maaeluministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumile õigusaktide eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Määruse eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale ning Eesti Keemiatööstuse Liidule. Määrusele esitas parandusettepanekuid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Määruse eelnõu kohta esitatud ettepanekutega arvestamise tabel on seletuskirjale lisatud.  Kliimaministri xx.xx.xxxx määruse nr xx „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ Lisa LÕHNAÜHIKUD LÕHNAAINE HETKELISE HEITKOGUSE ARVUTUSLIKUKS HINDAMISEKS Tabel 1. Loomakasvatuse lõhnaühikud Valdkond Alamvaldkond OU/LÜ/s Veisekasvatus Piimalehmad 29 Veisekasvatus Kinnislehmad 78 Veisekasvatus Mullikad 11 Veisekasvatus Vasikad 10 Linnukasvatus Broilerid 42 Linnukasvatus Munakanad 11 Linnukasvatus Noorlinnud (kana vanuses kuni 140 päeva) 63 Seakasvatus Nuumikud 40 Seakasvatus Põhikarja emis (koos põrsastega) 25 Tabel 2. Loomsete jäätmete töötlemise lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s Loomsete jäätmete töötlemine Termooksüdeerija 1129 Loomsete jäätmete töötlemine Aeratsioon 39.7 Loomsete jäätmete töötlemine Setiti 35.7 Tabel 3. Jäätmekäitluse lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 OU/m2/s Jäätmekäitlus Biofilter 1032 Jäätmekäitlus Laadimisruum 312 Jäätmekäitlus Sorteerimisruum 26 Jäätmekäitlus Biojäätmed 3.2 Jäätmekäitlus Segajäätmed 5.4 Jäätmekäitlus Kompost 1.2 Jäätmekäitlus Ehituspraht 1.3 Jäätmekäitlus Jäätmepõletus 485 Tabel 4. Reoveepuhastuse lõhnaühikud Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s Reoveepuhastus Mehhaaniline puhasti 5466 Reoveepuhastus Aereeritud bassein 1616.2  Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s Reoveepuhastus Aereerimata bassein 21.4 Reoveepuhastus Setiti 45.7 Reoveepuhastus Mudatahestus 1093 Reoveepuhastus Komposteerimine 66.9 Tabel 5. Haavapuitmassi ja tselluloosi tootmise lõhnaühikud Valdkond Alamvaldkond OU/m3 OU/m2/s Haavapuitmassi tootmine Aeratsioonibassein 2.2 Haavapuitmassi tootmine Radiaalsetiti 1.8 Haavapuitmassi tootmine Kompostiväljak 8.2 Haavapuitmassi tootmine Skrubber 10597 Haavapuitmassi tootmine Protsessiventliatsioon 7457 Tselluloosi tootmine Eelsetiti 469.7 Tselluloosi tootmine Aeratsioonibassein 1198.9 Tselluloosi tootmine Mudaväljak 11.7 Tselluloosi tootmine Lubjaahi 10587 Tselluloosi tootmine Tallõli keedukatel 816685 Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla elektrifilter 5697 Tselluloosi tootmine Regenereerimiskatla sulapaak 20826 Tabel 6. Malmivalu lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 Malmivalu Inglise valu 2777 Malmivalu Vene valu 382 Malmivalu Siseõhk 274 Tabel 7. Klaasplasti kasutamise lõhnaühikud Valdkond Protsess OU/m3 Klaasplasti kasutamine Detailide tootmine 864 Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Teie 16.02.2024 nr 7-2/405-11 [email protected] Meie 11.04.2024 nr 6-2/24/2980-4 Seisukoht Sõõrike farmi detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalikustatud materjalidele Teavitasite Keskkonnaametit1 planeerimisseaduse (PlanS) § 82 lg-te 4 ja 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 41 ja § 37 lg 1 kohaselt Sõõrike farmi detailplaneeringu (DP) eskiisi ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) aruande avaliku väljapaneku (04.03-03.04.2024) ning avaliku arutelu toimumisest. Tingituna segadusest kohaliku omavalitsuse veebilehel avalikustamiseks üles laetud menetluse materjalides, pikendas Keskkonnaamet seisukoha andmiseks menetluse tähtaega kuni 15.04.2024. DP eesmärk on olemasoleva farmikompleksi laiendamine, kaasajastamine ja biogaasi tootmise kavandamine. Keskkonnaamet edastas DP ja KSH programmi kohta seisukohad 16.03.2023 kirjaga nr 6-5/22/12755-3. KSH programmi etapis edastatud märkustega, mis puudutasid aruande koostamist, on arvestatud või arvestamata jätmist põhjendatud. Keskkonnaamet on avalikule väljapanekule suunatud materjalidega tutvunud ning esitab järgnevad märkused ja seisukohad: 1. KSH aruande eelnõu punktis 6.7.2. „Mõju põhjaveele“ on käsitletud maksimaalset põhjavee vajadust. Kui ettevõte vajab Sõõrike farmi põhjaveehaardest ööpäevas maksimaalset 647.8 m3 põhjavett, siis eelnevalt on vajalik läbi viia põhjaveevarude uuring ja varude hindamine, millele järgneb varude kehtestamine. Tegemist on põhjaveehaardega, mis koosneks siis kolmest puurkaevust, põhjaveevõtuga Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekihist, Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist. Aluseks on veeseaduse (VeeS) 7. peatükk §-d 203-207. VeeS § 204 lg 1 - põhjaveevaru tuleb hinnata juhul, kui põhjaveehaarde või kehtestatud põhjaveevaruga ala veevõtt ühest põhjaveekihist on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas. Põhjaveevaru hindamiseks tehakse hüdrogeoloogiline uuring (VeeS § 204 lg 5). Põhjaveevaru hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist. Kord on kehtestatud keskkonnaministri 15.10.2019 määrusega nr 55 „Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis“. Varud on vaja kinnitada kui põhjaveevõtt on üle 500 m3 ööpäevas, et vältida põhjavee liigvähendamist ning saavutada või säilitada põhjaveekogumi hea seisund (veemajanduskava eesmärk). 1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.02.2024 nr 6-2/24/2980. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Varude kehtestamise tellijaks võib olla ettevõte, kelle huvides on kindlustada piisav veevarustus või koordineerib seda kohalik omavalitsus. Sõõrike veisefarmi puurkaevude tootlikkuse hinnang (OÜ IB Steiger töö nr 23/4254) on heaks aluseks olemasoleva kahe puurkaevu töö ja planeeritava puurkaevu kohta, aga märkimata on varude hindamise vajadus maksimaalse veevõtu korral. 2. KSH aruande punktis 6.2.2 „Mürahinnang“ on toodud, et mürahinnangus analüüsiti farmi alal tekkivat tööstusmüra (nt ala sisene sööda- ja sõnnikuvedu, ventilatsiooniseadmed) ja liiklusmüra. Tööstusmüra all on toodud järgmine informatsioon: „…päevaste tegevuste korral ei ole lähimatel müratundlikel aladel ette näha müra normtasemete (tööstusmüra piirväärtus 60 dB) ületamist ega ka normtasemete lähedast mürataset või olulisi häiringuid.“ ja järgmises lõigus: „Kuna öised tegevused toimuvad väiksemas mahus ning masinad ei tööta pidevalt, siis ei ole ka öise pideva tööstusmüra normtaseme (piirväärtus 45 dB) ületamist lähimatel müratundlikel aladel ette näha.“ Eeltoodud väidete kinnitamiseks ja tõendamiseks ei ole toodud andmeid müraallikate asukohtade ega parameetrite osas. Samuti ei ole teostatud müratasemete arvutusi, modelleerimisi ning tulemuste analüüsi. Ehk kokkuvõttes ei ole Keskkonnaameti hinnangul tööstusmüra hinnatud. Palume aruandes selgemalt ja üheselt mõistetavalt välja tuua, millele esitatud tulemused ja nendest tehtud järeldused tuginevad. 3. KSH aruande punktis 6.4.6 „Hinnang keskkonnaloa vajadusele“ viidatakse keskkonnaloa künnistele välisõhu saasteainete osas ja on märgitud, et kuna neid künniseid ületatakse, siis on keskkonnaluba saasteainete väljutamiseks välisõhku nõutav. Juhime tähelepanu, et kuna olemasoleval käitisel on juba kehtiv keskkonnakompleksluba ja ületatakse kompleksloa künniseid, siis esitatud informatsioon punktis 6.4.6 on eksitav, kuna käitises on ikkagi kompleksluba nõutav. 4. Punktis 6.4.7.1 „Lõhnainete levik“ on välja toodud järgnev: „Erinevat tüüpi sõnnikuhoidlate lõhnaemissioonid on saadud Saksamaa dokumendist T.Heidenreich „GV- Schlüssel und Emissionsfaktoren Tierhaltung. Ermittlung der Emissionsfaktoren.“, 200818, mille andmeid (Excel fail) kasutati Eesti Keskkonnauuringute Keskuse poolt „Lõhnaaine heitkoguse arvutamise metoodika koostamine“ aruandes ning milles olevad eriheited kanti ka keskkonnaministri 27.12.2016 määrusesse nr 81. Antud kirjandusallikas näitab lõhnaainete keskmiseks emissiooniks naturaalkoorikuga lehmasõnniku vedelsõnnikuhoidlast 1 OU/s*m2 ning tahesõnnikuhoidlast 3,3 OU/s*m2. Vastavalt keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 66 “Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid” Lisa tabelile 5 väheneb varikatusega hoidla puhul ammoniaagi heide 50% võrreldes katmata tahesõnnikuhoidlaga. Kuna ammoniaak on peamine loomakasvatusest lenduv lõhnaaine, siis on sellest tulenevalt varikatusega tahesõnnikuhoidla lõhnaainete emissioon 1,65 OU/s*m2.“ Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 on alates 14.07.2023 kehtetu, 06.07.2023 võeti vastu kliimaministri määrus nr 37 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“ (edaspidi määrus nr 37). Määrus nr 37 § 2 lg 1 sätestab, et häiringutaseme võimaliku ületamise kohta hinnangu andmise otsustamise korral tuleb hinnata lõhnaaine esinemist referentsmeetodiga. Nimetatud määruse § 2 lg 2 sätestab, et lõhnaaine esinemise häiringutase vastuvõtja juures loetakse ületatuks enam kui 15% aasta lõhnatunni korral, kui referentsmeetodina kasutatakse eraldi või omavahel kombineerituna järgmisi standardeid: 1) standardit EVS-EN 13725; 2) standardit EVS-EN 16841-1; 3) standardit EVS 886-1; 4) muid samaväärseid rahvusvahelisi või Euroopa standardiorganisatsiooni standardeid. 2 (3)  Määrus nr 37 § 3 lg 2 sätestab, et käesoleva määruse lisas esitatud lõhnaühikud on ligikaudsed ning käitistel on õigus oma eriheiteid täpsustada, kasutades selleks käesoleva määrusega kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. Saksa standardi "VDI-Standard: VDI 3894 Blatt 1: Emissionen und Immissionen aus Tierhaltungsanlagen Haltungsverfahren und Emissionen Schweine, Rinder, Geflügel, Pferde, 2011" kohaselt on veiste vedelsõnniku puhul katmata hoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2, loomuliku kooriku puhul on lõhnaaine heitkoguste vähendamise ulatus 30-80% (sõltub kooriku paksusest ja tihedusest). Antud standardi puhul on veiste tahesõnnikuhoidlast lõhnaaine eriheide 3 OU/s/m2 ja antud standardi kohaselt ei vähene lõhnaheide tahesõnnikuhoidla katmisel. Sõõrike farmi KSH aruandes kasutatud lõhnaaine esinemise hindamisel ei ole kasutatud standardiseeritud metoodikat. Tulenevalt eelnevast tuleb Sõõrike farmi KSH aruandes esitada lõhnaaine esinemise hinnang kasutades määrusega nr 37 kooskõlas olevat standardiseeritud metoodikat. 5. KSH aruande punktis 6.8 „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ tabelis 6.21. „Alternatiivide võrdluse kokkuvõte“ ei ole käsitletud lõhna mõju ning müra mõju kokkuvõttes alternatiiv 1 puhul tööstusmüra mõju (pole ka hinnatud aruande eelnõu punktis 6.2.2 „Mürahinnang“). 6. DP-s ja KSH aruandes on mitmes kohas välja toodud, et biogaasi plaanitakse toota peamiselt vedelast veisesõnnikust, veise tahesõnnikust, muudest sõnnikutest, toidujäätmetest, teravilja kuivatuse jääkidest ning loomapidamisest üle jäävast riknenud silost. Toidujäätmete päritolu kirjeldus ei ole leitav. Keskkonnaamet juhib tähelepanu asjaolule, et toidujäätmed tuleb käidelda keskkonnasõbralikult ning biolagunevatest jäätmetest kääritusjäägi biogaasi tootja peab oma tegevuses lähtuma keskkonnaministri 10.05.2016 määrus nr 12 „Nõuded biolagunevatest jäätmetest biogaasi tootmisel tekkiva kääritusjäägi kohta“ sätestatud nõuetest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus) [email protected] Marilin Ait 5680 8518 (keskkonnakompleksluba, vesi) [email protected] Marlen Raska 5680 5915 (välisõhk) [email protected] Tea Pärnik 5695 0192 (jäätmed) [email protected] 3 (3)