AS Metrosert korralise üldkoosoleku otsus

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2023 aruandeaasta lõpp: 31.12.2023 ärinimi: Aktsiaselts Metrosert registrikood: 10397748 tänava/talu nimi, Teaduspargi tn 8 maja ja korteri number: linn: Tallinn maakond: Harju maakond postisihtnumber: 12618 telefon: +372 6814815 faks: +372 6814818 e-posti aadress: [email protected] veebilehe aadress: www.metrosert.ee Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Sisukord Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 10 Bilanss 10 Kasumiaruanne 11 Rahavoogude aruanne 12 Omakapitali muutuste aruanne 13 Raamatupidamise aastaaruande lisad 14 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 14 Lisa 2 Raha 17 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 18 Lisa 4 Nõuded ostjate vastu 18 Lisa 5 Varud 19 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad 19 Lisa 7 Materiaalsed põhivarad 20 Lisa 8 Kasutusrent 20 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed 21 Lisa 10 Võlad töövõtjatele 21 Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad 22 Lisa 12 Sihtfinantseerimine 22 Lisa 13 Aktsiakapital 23 Lisa 14 Müügitulu 24 Lisa 15 Muud äritulud 25 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused 25 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud 25 Lisa 18 Tööjõukulud 26 Lisa 19 Seotud osapooled 26 Aruande allkirjad 28 Vandeaudiitori aruanne 29 2 Tegevusaruanne 2023 Aasta kokkuvõte 2023. aasta tõi Metroserdile kaasa suured muutused: ellu kutsuti uus üksus, rakendusuuringute keskus, mis asub toetama viit olulist tehnoloogiavaldkonda (biorafineerimine, terviseandmed, vesinikutehnoloogiad, droonitehnoloogiad ja autonoomsed sõidukid) ning nendes tegutsevaid Eesti ettevõtteid teadusmahuka arendustegevuse näol. Uue üksuse käivitamine tõi kaasa töötajaskonna kiire suurenemise, sh tugiüksustes, et ettevõtte arengut toetada. Lisandusid uued kontoriruumid nii Tallinnas kui Tartus ning sõlmiti kokkulepped laienemiseks ka 2024. aastal – biorafineerimise valdkonna pooltööstusliku labori ning täiendavate kontoriruumide jaoks. Kõrgendatud avalikkuse huvi uue üksuse tegevuse vastu on tinginud vajaduse pöörata senisest enam tähelepanu Metroserdi kommunikatsioonile ja nähtavusele ühiskonnas. Tööle on asunud turundus- ja kommunikatsioonijuht, välja on töötatud esmane kommunikatsioonistrateegia. Metroserdi traditsiooniliste tegevusvaldkondade tegevusi mõjutasid Ukrainas kestev sõda ning üldine ebakindlus ja majanduse jahenemine. Ettevõtete valmidus investeeringuteks ning kindlaks kasvuks on sõja kontekstis madalamad. Samas on võimalik valmistuda uueks võimalikuks kasvufaasiks ning tõhustada müügitööd ja pakkumisi juba olemasolevatele klientidele. Võrreldes varasemate aastatega suurendasime oluliselt oma teadus- ja arendustegevuse mahtu. Oleme veendunud, et investeeringud teadus- ja arendustegevusse ja seeläbi targematesse teenustesse tagavad meie valmisoleku ka järgmisteks võimalikeks kriisideks. Eesti metroloogia keskasutuse rollis näeme oma kohustust tagada Eesti ettevõtetele ja asutustele teenused ja mõõtevõime, mis on vajalik uue põlvkonna teenuste arendamiseks. Üldinfo AS Metrosert on Eesti riigile kuuluv äriühing, mille ülesannete hulka kuuluvad kalibreerimis-, taatlemis- ja mõõteteenuste pakkumine, juhtimissüsteemide sertifitseerimine, rakendusuuringud ning teadus- ja arendustegevus. Lisaks täidab Metrosert riigi tellimusel Eesti metroloogia keskasutuse rolli ja hoiab ning arendab Eesti riigietalone. Metroserdi põhilised tegevusalad on: • mõõtevahendite kalibreerimine ja taatlemine • metroloogiaalane koolitus ja konsultatsioon • metroloogia valdkonna arendamine ja tutvustamine ühiskonnas • teadus- ja arendustegevus mõõteteaduse valdkonnas • juhtimissüsteemide ja toodete sertifitseerimine • sertifitseerimisalane koolitus • rakendusuuringud (alates 2023. aasta kevadest). Metroserdi metroloogiadivisjoni koosseisu kuuluv Eesti Proovikoda on nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ja ainuõiguslik väärismetalli proovi tõendaja Eestis. Metroserdile riigi poolt antud ülesanded on seega väga eripalgelised, ulatudes rutiinsest taatlustegevusest ja väärismetallide analüüsist kuni keerukate mõõtmisülesannete ning uurimis- ja arendustegevuseni. Nende ülesannete ühisnimetaja on Eesti ettevõtete konkurentsivõime tugevdamine ja läbi selle Eesti majanduse kiirem kasv. Nõuetekohaselt kalibreeritud mõõtevahendid ja täpsed mõõtmised aitavad tõsta toodete ja teenuste kvaliteeti ning ettevõtete efektiivsust. Täpsed, korratavad ja jälgitavad mõõtmised on olulised nii kaubanduse kui teenuste valdkonnas, järelevalve teostamisel kui ka tööstussektori siseriiklikus ja rahvusvahelises tegevuses. Sertifitseeritud juhtimissüsteemid on rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedimärk ning rakendusuuringute tulemusena loodud suurema lisandväärtusega tooted ja teenused toetavad ettevõtete ekspordivõimekuse kasvu. Eesti nähtavus ja esindatus rahvusvaheliselt on oluline. Selleks oleme oma rolli täitmiseks aktiivsed rahvusvahelistes organisatsioonides ja ühendustes. Metrosert esindab Eestit: • Meetrikonventsioonis • Meetrikonventsiooni raames kalibreerimis- ja mõõtetulemuste vastastikuse tunnustamise CIPM MRA kokkuleppes • Euroopa metroloogiainstituutide assotsiatsioonis EURAMET e.V • Euroopa metroloogiauuringute ja innovatsiooniprogrammis (EMPIR) • Euroopa metroloogiapartnerluses (EPM) • Põhja- ja Baltimaade metroloogiavõrgustikus EMN Smart-North • rahvusvahelises standardimistegevuses läbi Eesti Standardikeskuse tehniliste komiteede (EVS TK 38 „Metroloogia”, EVS TK 33 „Juhtimissüsteemid ja vastavus-hindamine“, EVS TK 80 “Vesinikutehnoloogiad”). Lisaks oleme alustanud ettevalmistavate tegevustega Euroopa rakendusuuringute organisatsioone ühendava assotsiatsiooniga EARTO liitumiseks. Oma tegevuse tunnustusena on Metrosert: • Eesti Akrediteerimiskeskuse poolt akrediteeritud o mõõtevahendite kalibreerimislabor o inspekteerimisasutus mõõtevahendite taatlemise ja vastavushindamise osas o sertifitseerimisasutus o katselabor väärismetallide analüüsi ja mahu, rõhu, massi, pikkuse ja temperatuuri mõõtmise valdkonnas. • Euroopa Liidus teavitatud asutus (notified body) mitteautomaatkaalude, automaatkaalude, pikkusmõõtevahendite ja mahumõõtesüsteemide vastavus-hindamisel (tunnusnumber 1543) • väärismetalltoodete tootjate nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ja väärismetalli proovi tõendaja • positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Metrosert kuulub mitmete katusorganisatsioonidesse, olles: • Eesti Kaubandus-Tööstuskoja liige • Eesti Kvaliteediühingu liige • Eesti Masinatööstuste Liidu liige • Eesti Elektroonikatööstuse Liidu liige • Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu liige • Eesti Kaitsetööstuste Liidu liige. AS Metrosert on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis täienduskoolitusasutusena ning on Eesti Töötukassa koolituskaardi partner. Metroserdi nõukogus on hetkel viis liiget. Nõukogu esimees on Ege Metsandi ja nõukogu liikmed on Sven Mats, Kristjan Vassil, Sigrid Rajalo ja Madis Raukas. Metroserdi juhatus koosneb kolmest liikmest: Aigar Vaigu (juhatuse esimees), Kristel Tumm ja Indrek Tulp. 2023. aastal toimus üks üldkoosolek ja kaheksa nõukogu koosolekut. Metroserdi juriidiline ja tegevusaadress on Teaduspargi 8, Tallinn 12618. Meie laborid asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Lisaks asub Tartus üks rakendusuuringute keskuse kontoritest. Metroserdi aktsiakapital on 1 979 700 eurot, aktsiate registrikood on EE3100032335. Aktsiate omanik on Eesti Vabariik ning valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Metroserdi äritegevuses ei ole hooajalisust, meie teenused on kättesaadavad ja vajalikud aastaringselt. Ettevõtte tegevuse iseloomu tõttu puuduvad tegevusega kaasnevad olulised keskkonnamõjud. Rahvusvaheline ja siseriiklik mõõteteaduse alane koostöö Eesti metroloogia keskasutusena on Metroserdi eesmärk säilitada ja arendada Eesti Vabariigi riigietalone. Kompetents metroloogia valdkonnas vajab pidevat täiendamist ja uuendamist ning mõõtemeetodite ja ‑vahendite tehnilise arenguga kaasas käimist. Selleks osaleme regulaarselt rahvusvahelistes koostööprojektides. 2021. aasta suvel läbisime Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud välishindamise, mille tulemusena oleme positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutus. Meie töötajad on Eesti kontaktisikud Euroopa metroloogia keskasutuste assotsiatsiooni EURAMET tehnilistes komiteedes pikkuse, massi, temperatuuri, elektriliste suuruste, rõhu, jõu ja optiliste suuruste mõõtmise valdkondades ning kvaliteedi, interdistsiplinaarse metroloogia ja võimekuse tõstmise valdkondades. Osaleme regulaarselt rahvusvahelistes võrdlusmõõtmistes. Samuti osaleme kolmes üleeuroopalises metroloogiavõrgustikus. Meie strateegiline eesmärk on veelgi tõsta Metroserdi tehnilist võimekust ja käivitada uusi teenuseid. Oleme edukalt käivitanud teadus- ja arendustegevuse, mille tulemusena arendame välja aja ja sageduse valdkonna ning saavutataval võimekusel põhinevad teenused. 2023. aastal jätkasime süvendatult optiliste suuruste valdkonna arendamist. Mõlemad valdkonnad on tihedalt seotud majanduse jätkuva digitaliseerimisega. Aja ja sageduse valdkonna arenduse eesmärk on liituda koordineeritud, maailma ajaga UTC ja luua sellega seotud täpse aja edastamise teenus. Tegemist on riigile strateegiliselt olulise teenusega. Optikas jätkame madalate footonvoogude mõõtmise võimekuse tõstmist. Jätkame investeeringuid vananenud riigietalonide seadmepargi uuendamisesse, et tagada riigietaloni süsteemi toimepidevus. Lisaks investeerime muudesse teenuse osutamiseks vajalikesse seadmetesse, et pakkuda klientidele täpsemat ja kvaliteetsemat teenust, tehes seda kiiremini ja väiksema tööjõukuluga. Jätkame oma aktiivsuse suurendamist EURAMET‐i poolt koordineeritavates teadus‐ ja arendusprojektides. 2023. aastal algas kolm uut Metroserdi osalusel elluviidavat Euroopa Metroloogiapartnerluse projekti, millest kaks on optika ja üks temperatuuri valdkonnas. Samuti algas koostöös partneritega Eesti kvantside projekti tegevuste elluviimine. Projekt on kaasrahastatud Digitaalse Euroopa programmi vahenditest. Ülevaade 2023. aasta tegevusest 2023. aasta äritulud olid kokku 8,98 M€ 1 (sh müügitulud 3,66 M€), suurenedes eelmise aastaga võrreldes ca 108%. Ärituludest moodustas 41% teenuste, s.o metroloogia-, sertifitseerimis- ja analüüsiteenuste ning koolituste müük. 1 Majandusaasta aruandes kasutame läbivalt kümnendeesliteid, et lihtsustada ühikute üleskirjutamist. Näiteks tähistab eesliide M (mega-) 106 ehk miljon ja eesliide k (kilo-) 103 ehk tuhat. Sihtfinantseerimise tulu 2023. aastal oli 5,3 M€, mis on 59% ettevõtte ärituludest. 2023. aastal eraldati Metroserdis rakendusuuringute keskusele 4 M€ tegevustoetust valdkonna ministri käskkirjaga nr 14, 02.02.2023. a „Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja tema valitsemisala asutuste 2023. aasta eelarvete kinnitamine“ lisa 8 alusel teadmussiirde programmi tegevuse „Ettevõtete innovatsiooni-, digi- ja rohepöörde soodustamine“. Lisaks kaeti sihtfinantseerimisega Eesti riigi etalonide hoidmise ja arendamise kulud ning suurem osa nimemärgise registri pidamise kuludest. Osalemine rahvusvahelistes teadus- ja arendusprojektides tõi tulu 117 k€, mis on 1% ärituludest. Metroserdi müügitulu (3,66 M€) suurenes võrreldes eelneva perioodiga 18% (569 k€) võrra. Joonis 1. Müügitulu kasv 2019 - 2023. 2023. aastal jätkasime klientidele koolitus- ja konsultatsiooniteenuste pakkumist. 2023. aastal oli meie koolitusteenuste tulu 82 k€. Metroserdi kasumiks kujunes 3,76 M€. Suur kasum on tingitud 2023. aastal riigi poolt laekunud toetusest teadus- ja arendustegevuseks rakendusuuringute keskuses, mis kajastati täies mahus tuluna vastavalt Eesti raamatupidamisstandardile. 2023. aastal olid kulud kokku 5,2 M€, suurenedes 2022. aastaga võrreldes 48% võrra. Jätkuvalt oli suurim kulugrupp tööjõuga seotud kulud, sest Metroserdi tegevus tugineb põhiosas kvalifitseeritud tööjõule. Tegeleme järjepidevalt protsesside automatiseerimisega, et töötajatel vabaneks ressurss tegeleda senisest enam keerulisemate ülesannetega.  Joonis 2. Ärikulude jaotus aastal 2023. Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale oli 2023. aastal 80, kellest 72 töötasid töölepingu alusel, 3 võlaõigusliku lepingu alusel ja 5 olid juhtimis- või kontrollorgani liikmed. Töötajate keskmine ja mediaanvanus oli vastavalt 41,6 ning 40,5 aastat. Ettevõtte palgakulu koos maksudega oli 3,26 M€, mis on 49% rohkem kui aasta varem, sh juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasud ca olid 159 k€. Üldjuhul juhatuse ja nõukogu liikmetele nendega lepingu lõpetamise korral lepingujärgselt hüvitist ei maksta. Juhatuse liikmete teenistuslepingute ennetähtaegsel lõpetamisel Metroserdi algatusel makstakse juhatuse liikmetele hüvitist ennetähtaegse lõpetamise ajal kehtiva kolme kuu tasu ulatuses, v.a kui juhatuse liige kutsutakse tagasi või vabaneb ametist seoses ettevõtte pankrotistumisega, kohustuste mittenõuetekohase täitmise, õigusaktide või muu lepingu rikkumisega, ettevõttele kahju tekitamisega või juhatuse liikme suhtes süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisega. 2023. aastal investeerisime seadmetesse ca 714 k€ (sh ettemaksed), mis on 21% rohkem kui eelmisel aastal. 2023. majandusaastal valuutakursside, intressimäärade ja börsikursside muutumisega seonduvaid olulisi riske ei realiseerunud. Finantssuhtarvud 2023. majandusaasta ja eelnenud majandusaastate peamised võrreldavad finantssuhtarvud on toodud tabelis 1. Tabel 1. AS Metrosert finantssuhtarvud 2023 2022 2021 2020 2019 Omakapitali tootlus (ROE) 48,94% 19,57% 0,32% 0,04% 0,92% Varade tulusus (ROA) 43,14% 17,28% 0,28% 0,03% 0,81% Ärikasumimarginaal 102,76% 25,66% 0,08% 0,08% 1,30% Maksevõimekordaja 6,89 6,09 5,49 7,25 7,25 Vahetu maksevõimekordaja 6,48 5,63 4,99 6,56 6,79  Äritulud [€] 8 983 926 4 322 402 3 146 283 2 629 093 2 712 532 EBITDA ehk kasum enne finants- ja maksukulusid ning põhivara kulumit 4 134 520 978 177 155 724 153 503 382 743 [€] Ärikasum ehk kasum enne finants- 3 764 420 794 008 2 257 2 062 30 395 ja maksukulusid [€] Puhaskasum ehk 3 925 722 801 842 10 650 1 275 29 976 aruandeaasta kasum [€] EBITDA marginaal 46,02% 22,63% 4,95% 5,84% 14,11% Ärirentaablus 41,90% 18,37% 0,07% 0,08% 1,12% Puhasrentaablus 43,70% 18,55% 0,34% 0,05% 1,11% Omakapitali osatähtsus2 88,15% 88,28% 86,2% 89,2% 89,0% Finantssuhtarvude arvutamise valemid Omakapitali tootlus ehk omakapitali rentaablus ä𝑟𝑖𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 Ä𝑟𝑖𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚𝑖𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙 = (Return On Equity – ROE) 𝑛𝑒𝑡𝑜𝑘ä𝑖𝑣𝑒 𝑝𝑢ℎ𝑎𝑠𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 𝑅𝑂𝐸 = 𝑜𝑚𝑎𝑘𝑎𝑝𝑖𝑡𝑎𝑙 Vara tulusus ehk aktivate rentaablus 𝐸𝐵𝐼𝑇𝐷𝐴 𝐸𝐵𝐼𝑇𝐷𝐴 𝑚𝑎𝑟𝑔𝑖𝑛𝑎𝑎𝑙 = (Return On Assets – ROA) ä𝑟𝑖𝑡𝑢𝑙𝑢𝑑 𝑝𝑢ℎ𝑎𝑠𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 𝑅𝑂𝐴 = 𝑣𝑎𝑟𝑎𝑑 Maksevõimekordaja ehk likviidsuskordaja ä𝑟𝑖𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 Ä𝑟𝑖𝑟𝑒𝑛𝑡𝑎𝑎𝑏𝑙𝑢𝑠 = (Quick Ratio – QR) ä𝑟𝑖𝑡𝑢𝑙𝑢𝑑 𝑙𝑖𝑘𝑣𝑖𝑖𝑑𝑠𝑒𝑑 𝑣𝑎𝑟𝑎𝑑 𝑄𝑅 = 𝑙üℎ𝑖𝑎𝑗𝑎𝑙𝑖𝑠𝑒𝑑 𝑘𝑜ℎ𝑢𝑠𝑡𝑢𝑠𝑒𝑑 Vahetu maksevõime kordaja ehk rahakordaja 𝑝𝑢ℎ𝑎𝑠𝑘𝑎𝑠𝑢𝑚 𝑃𝑢ℎ𝑎𝑠𝑟𝑒𝑛𝑡𝑎𝑎𝑏𝑙𝑢𝑠 = (Cash Ratio - CR) ä𝑟𝑖𝑡𝑢𝑙𝑢𝑑 𝑟𝑎ℎ𝑎 𝐶𝑅 = 𝑙üℎ𝑖𝑎𝑗𝑎𝑙𝑖𝑠𝑒𝑑 𝑘𝑜ℎ𝑢𝑠𝑡𝑢𝑠𝑒𝑑 Omakapitali osatähtsus ehk soliidsuskordaja (Solidity – S) 𝑜𝑚𝑎𝑘𝑎𝑝𝑖𝑡𝑎𝑙 𝑆 = 𝑣𝑎𝑟𝑎𝑑 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul võiks AS Metrosert optimaalne omakapitali suurus olla 80%-90% koguvaradest. Äriühing peaks oma investeeringute tegemisel sellest lähtuma. (“Riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste koondaruanne 2022. aasta kohta”, tabel 1-9) Sisekontroll Ettevõttes on rakendatud ja toimib sisekontrolli süsteem. Siseauditeid läbiviivad töötajad on saanud vastava koolituse. 2023. a novembris osalesid kõik siseaudiitorid vastaval täiendkoolitusel. Olulist tähelepanu pööratakse töötajate töökeskkonnale ja -ohutusele. Lisaks siseaudititele läbib Metrosert regulaarselt igas akrediteeritud valdkonnas välisauditeid. 2023. aastal toimus uushindamine akrediteeringu L061, st katselabori akrediteeringu osas. Hea ühingujuhtimise tava Ettevõtte juhtimisel rakendatakse head ühingujuhtimise tava. Tagatud on ettevõtte tegevusega seotud õigusaktide järgimine, nõuetekohane riskijuhtimine ja sisekontrolli toimimine. Ettevõte lähtub oma tegevuses õigusaktidest ja asjakohastest akrediteerimisnõuetest. Lähtudes AS Metrosert põhikirjast ning väljakujunenud töökorraldusest teevad juhatus ja nõukogu tihedat koostööd. Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Lisa nr Varad Käibevarad Raha 6 993 595 3 064 139 2 Nõuded ja ettemaksed 431 640 238 283 3 Varud 5 362 11 653 5 Kokku käibevarad 7 430 597 3 314 075 Põhivarad Materiaalsed põhivarad 1 672 005 1 326 757 7 Kokku põhivarad 1 672 005 1 326 757 Kokku varad 9 102 602 4 640 832 Kohustised ja omakapital Kohustised Lühiajalised kohustised Võlad ja ettemaksed 944 894 543 994 9 Sihtfinantseerimine 135 147 0 12 Kokku lühiajalised kohustised 1 080 041 543 994 Kokku kohustised 1 080 041 543 994 Omakapital Aktsiakapital nimiväärtuses 1 979 700 1 979 700 13 Ülekurss 46 417 46 417 Kohustuslik reservkapital 197 970 197 970 Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) 1 872 751 1 070 909 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 925 723 801 842 Kokku omakapital 8 022 561 4 096 838 Kokku kohustised ja omakapital 9 102 602 4 640 832 10 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Kasumiaruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Müügitulu 3 663 121 3 094 437 14 Muud äritulud 5 320 805 1 227 965 15 Kaubad, toore, materjal ja teenused -713 627 -474 833 16 Mitmesugused tegevuskulud -877 398 -674 901 17 Tööjõukulud -3 258 380 -2 194 490 18 Põhivarade kulum ja väärtuse langus -369 043 -184 015 7 Muud ärikulud -1 058 -154 Kokku ärikasum (-kahjum) 3 764 420 794 009 Intressitulud 161 303 10 768 Intressikulud 0 -2 935 Kasum (kahjum) enne tulumaksustamist 3 925 723 801 842 Aruandeaasta kasum (kahjum) 3 925 723 801 842 Sealhulgas: Tulu varade sihtfinantseerimisest -480 868 -588 654 Sihtfinantseerimisega kaetud varade kulum ja väärtuse 79 423 12 715 langus Aruandeaasta kasum (kahjum) sihtfinantseerimise 3 525 290 225 903 netomeetodi korral 11 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Rahavoogude aruanne (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Rahavood äritegevusest Ärikasum (kahjum) 3 764 420 794 009 Korrigeerimised Põhivarade kulum ja väärtuse langus 369 043 184 015 7 Kasum (kahjum) põhivarade müügist 0 -1 900 7 Muud korrigeerimised -5 312 463 -1 220 781 12 Kokku korrigeerimised -4 943 420 -1 038 666 Äritegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus -62 880 -421 Varude muutus 6 291 -108 Äritegevusega seotud kohustiste ja ettemaksete muutus 387 375 49 786 Laekumised sihtfinantseerimisest 5 465 146 1 212 875 12 Kokku rahavood äritegevusest 4 616 932 1 017 475 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade -714 291 -589 274 7 soetamisel Laekunud materiaalsete ja immateriaalsete põhivarade 0 1 900 7 müügist Laekunud intressid 26 815 10 748 Kokku rahavood investeerimistegevusest -687 476 -576 626 Rahavood finantseerimistegevusest Makstud intressid 0 -2 935 Kokku rahavood finantseerimistegevusest 0 -2 935 Kokku rahavood 3 929 456 437 914 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 3 064 139 2 626 225 2 Raha ja raha ekvivalentide muutus 3 929 456 437 914 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 6 993 595 3 064 139 2 12 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Omakapitali muutuste aruanne (eurodes) Kokku Aktsiakapital Ülekurss Kohustuslik Jaotamata kasum nimiväärtuses reservkapital (kahjum) 31.12.2021 1 979 700 46 417 197 970 1 070 909 3 294 996 Aruandeaasta kasum 0 0 0 801 842 801 842 (kahjum) 31.12.2022 1 979 700 46 417 197 970 1 872 751 4 096 838 Aruandeaasta kasum 0 0 0 3 925 723 3 925 723 (kahjum) 31.12.2023 1 979 700 46 417 197 970 5 798 474 8 022 561 13 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon AS-i Metrosert 2023. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS), RpS § 3 punkt 7, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Eesti finantsaruandluse standardid on kehtestatud Raamatupidamise seadusega ning seda täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt väljaantavad juhendid ja Avaliku sektori finantsarvestuse ja – aruandluse juhend. Äriühing kasutab kasumiaruande koostamisel raamatupidamise seaduse lisas 2 toodud kasumiaruande skeemi 1. Käesolev aruanne on Eesti finantsaruandluse standardist lähtuv keskmise suurusega ettevõtja raamatupidamise aastaaruanne, mille eesmärk on anda aruande kasutajale raamatupidamise seaduses nõutud informatsiooni aruandekohustuslase finantsseisundi ja -tulemuse kohta. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes põhimõttest, et ettevõte on jätkuvalt tegutsev. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse kassas olevat sularaha, nõudmiseni hoiuseid pankades. Raha ekvivalentideks loetakse lühiajalisi kõrge likviidsusega investeeringuid, mida on võimalik konverteerida teadaoleva rahasumma vastu ning millel puudub oluline turuväärtuse muutuse risk (nt lühiajalised deposiidid ja osalused rahaturufondides, mis investeerivad raha ja raha mõistele individuaalselt vastavatesse instrumentidesse). Välisvaluutas toimunud tehingud ning välisvaluutas fikseeritud finantsvarad ja -kohustised Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Euroopa Keskpanga valuutakursid. Välisvaluutas fikseeritud monetaarsed varad ja –kohustised (rahas tasutavad nõuded ja laenud), hinnatakse aruandekuupäeval ümber arvestusvaluutasse aruandekuupäeval kehtivate Euroopa Keskpanga valuutakursside alusel. Välisvaluutatehnigutest saadud kasumid ja kahjumid kajastatakse kasumiaruandes perioodi tulu või kuluna. Nõuded ja ettemaksed Ostjate tasumata summad kajastatakse bilansis korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuet iga kliendi kohta hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot kliendi maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse alla tõenäoliselt laekuva summani ning allahindlus kajastatakse bilansi kirjel Ebatõenäoliselt laekuvad summad. Nõuete puhul, mis ei ole isikupäraselt olulised ja mille kohta pole teavet nende väärtuse langemisest, kasutatakse ligikaudse hindamise meetodit. Allahindluse summa kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruande kirjel Muud tegevuskulud. Aruandeperioodil laekunud, eelnevalt kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. Varud Varud võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast, muudest mittetagastatavatest maksudest ja soetamisega seotud veokuludest. Varude kuludes kajastamisel ja varude bilansilise väärtuse arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. Varude allahindlusi nende neto realiseerimisväärtusele kajastatakse aruandeperioodi kuluna. Kui varem allahinnatud varude neto realiseerimisväärtus hilisematel perioodidel taas tõuseb, tühistatakse varasem allahindlus. Materiaalsed ja immateriaalsed põhivarad Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku elueaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 10 000 eurot. Varad, mille kasulik eluiga on rohkem kui aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 10 000 euro, kajastatakse väheväärtusliku inventarina ja kantakse kasutusele võtmise momendil täielikult kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt. 14 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja –asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Põhivara parendustega seotud kulutused, mis vastavad põhivara kriteeriumitele, kapitaliseeritakse ning lisatakse põhivara maksumusele. Juhul kui materiaalse põhivara objekt koosneb üksteisest eristatavatest komponentidest, millel on erinevad kasulikud eluead, võetakse need komponendid raamatupidamises arvele eraldi varaobjektidena ja määratakse iga komponendi amortisatsiooninorm lähtuvalt selle kasulikust elueast. Enamasti kantakse uurimis- ja arendusväljaminekud kuludesse. Erand on arendusväljaminekud, mille suurust on võimalik usaldusväärselt määrata ja mis tõenäoliselt osalevad tulu toomisel järgmistel perioodidel. Uue teadusliku või tehnilise informatsiooni kogumise eesmärgil läbi viidud uuringutega seotud kulutusi ning koolituskulusid ei kapitaliseerita. Põhivarade arvelevõtmise alampiir 10 000 eurot Tootmispõhivarale amortisatsiooninormi määramisel võetakse aluseks vara kasulik eluiga ning kasutusintensiivsus. Igal bilansipäeval võrreldakse kehtestatud amortisatsioonimeetodit ja –määra vara tegeliku kasutuse, eeldatava järelejäänud kasuliku eluea ning lõppväärtusega. Kui tegelikud andmed erinevad esialgsest eeldusest oluliselt, korrigeeritakse amortisatsioonimäära. Materiaalse põhivara puhul amortiseeritakse soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vahet. Kui lõppväärtust ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata või kui see on ebaoluline, eeldatakse amortiseerimisel, et põhivara lõppväärtus on null. Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele soetusmaksumuses ning kajastatakse bilansis jäärmaksumuses. Amortiseeritava immateriaalse põhivara amortiseerimisel lähtutakse eeldusest, et selle lõppväärtus on null. Rendid Renditehingut käsitatakse kapitalirendina, kui kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Üldjuhul kajastatakse kapitalirendina kõik lepingud, kus on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest: • renditava vara omandiõigus läheb rendiperioodi lõpul üle rentnikule; • rentnikul on optsioon osta renditavat vara oluliselt madalama hinnaga selle õiglasest väärtusest ning on kindel, et rentnik seda kasutab; • lepinguperiood katab üle 75% renditava vara majanduslikust elueast; • rendi jõustumise hetkel on rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtus üle 90% renditava vara õiglasest väärtusest; • renditud vara on nii spetsiifiline, et vaid rentnik saab seda ilma modifikatsioonideta kasutada. Ülejäänud renditehingud kajastatakse kasutusrendina. Rentide kajastamine, kui äriühing on rentnik Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditud põhivara kajastatakse rendi jõustumise hetkel bilansis põhivara ja kohustisena vara õiglase väärtuse summas või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, olenevalt sellest, kumb on madalam. Rendileandjale makstavad renditasud jagunevad põhiosa tagasimakseteks ja finantskuluks. Finantskulu jaotub kogu rendiperioodile. Kapitalirendi tingimuste kohaselt renditavat põhivara amortiseeritakse samade põhimõtete alusel nagu muud sama tüüpi soetatud vara. Kui rendiperioodi lõppedes tagastatakse vara rendileandjale, siis amortiseeritakse vara lähtudes rendiperioodi pikkusest või vara kasulikust elueast, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kasutusrendi perioodil tasutavad maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt kogu rendiperioodi jooksul isegi siis, kui lepingujärgsed rendimaksed ei ole võrdsed. Finantskohustised Kõik finantskohustised (võlad tarnijatele, võetud laenud, viitvõlad, väljastatud võlakirjad ning muud lühi- ja pikaajalised võlakohustised) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil. Lühiajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on enamasti võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalised finantskohustised kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste finantskohustiste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestus toimub sisemise intressimäära meetodil. 15 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Eraldised ja tingimuslikud kohustised Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kohustise ja kuluna dividendide väljakuulutamise hetkel. Dividendide tulumaksu kajastatakse tulumaksukuluna kasumiaruandes samal perioodil, kui dividend välja kuulutatakse, sõltumata sellest, mis perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. Tulevase dividendi tulumaksu suhtes ei moodustata eraldist enne dividendide väljakuulutamist. Sihtfinantseerimine Brutomeetod Varade sihtfinantseerimisel võetakse sihtfinantseerimisega soetatud varaobjekt bilansis arvele soetusmaksumuses ning sihtfinantseerimise summat kajastatakse bilansis kohustisena kui tulevaste perioodide tulu sihtfinantseerimisest. Soetatud vara amortiseeritakse kulusse ja sihtfinantseerimise kohustis tulusse varaobjekti kasuliku eluea jooksul. Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel on lähtutud tulude ja kulude vastavuse printsiibist. Kompenseeritavat kulu ja saadud toetust kajastatakse kasumiaruande eraldi ridadel. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et ettevõte vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Sihtfinantseerimisega kaasnevaid võimalikke kohustisi kajastatakse aruandes eraldiste või potentsiaalsete kohustistena. Tulud Tulu kaupade müügist kajastatakse siis, kui on täidetud kõik järgnevad tingimused: • olulised omandiga seonduvad riskid ja hüved on läinud müüjalt ostjale; • müüjal ei ole jätkuvalt niisugust haldamisvastutust, mida seostatakse omandiga ning puudub kontroll kauba või toote üle; • tulu müügitehingust saab usaldusväärselt mõõta; • tehingust saadava tasu laekumine on tõenäoline; • tehinguga seotud kulutusi on võimalik usaldusväärselt hinnata. Tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamise järel, või juhul kui teenus osutatakse pikema ajaperioodi jooksul, siis lähtudes valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Kulud Kulude arvestust peetakse vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendile nr.2 “Nõuded informatsiooni esitusviisile raamatupidamise aastaaruandes”. Kulud kajastatakse põhiliste kululiikide lõikes. Maksustamine Aasta lõpus inventeeritakse maksude bilansilised saldod ja intressikohustis. Maksuarvestused, mida kasutatav tarkvaraseadistus ei toeta, tehakse programmiväliselt ning nende alusel koostatakse maksuseadustele vastav õiend, näiteks sisendkäibemaksu osalise mahaarvamise kohta, põhivara ja kinnisasja sisendkäibemaksu korrigeerimise kohta, osaliselt mahaarvatud sisendkäibemaksu ümberarvutuse kohta. Dividendide väljamaksmisega seotud tulumaksukulu kajastatakse dividendide väljakuulutamise hetkel kehtivas maksumääras. Seotud osapooled Aruandekohuslane: AS Metrosert Ainuaktsionär: Eesti Vabariik 100% aktsiatega Ainuaktsionäri esindaja: Osalust valitseva ministrina majandus- ja taristuminister ainuaktsionäri õigustes. Seotus osapoolega: Tehtud tehingud on toodud lisas. Muu reserv Põhikirjas ette nähtud muu reservi moodustamise ja kasutamise otsustavad aktsionärid iga kord majandusaasta aruande kinnitamisel. Puhkusetasude reserv Puhkusetasu kulu on kajastatud kohustise tekkimise perioodil, see tähendab siis, kui töötajal tekib nõudeõigus. Väljateenitud puhkusetasu või selle muutus on kasumiaruandes kajastatud kuluna ning bilansis arvele võetud lühiajalise kohustisena. 16 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 2 Raha (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Raha ja pangakontod 6 993 595 3 064 139 Kokku raha 6 993 595 3 064 139 Seisuga 31.12.2023 on tähtajalisele deposiidile paigutatud: Swedbank 350 553 € aastaintressimääraga 2,73% Swedbank 934 915 € aastaintressimääraga 1,658% (üleöödeposiit) Coop Pank 1 500 000 € aastaintressimääraga 2,92% (automaatse pikenemisega aastaks) LHV Pank 4 000 000 € aastaintressiga 3,50% 17 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 191 682 191 682 Ostjatelt laekumata 191 682 191 682 4 arved Maksude ettemaksed ja 3 000 3 000 6 tagasinõuded Muud nõuded 151 332 151 332 Intressinõuded 144 805 144 805 Viitlaekumised 6 527 6 527 Ettemaksed 85 626 85 626 Tulevaste perioodide 85 626 85 626 kulud Kokku nõuded ja 431 640 431 640 ettemaksed 31.12.2022 12 kuu jooksul Lisa nr Nõuded ostjate vastu 143 885 143 885 Ostjatelt laekumata 144 461 144 461 4 arved Ebatõenäoliselt -576 -576 4 laekuvad nõuded Maksude ettemaksed ja 3 012 3 012 6 tagasinõuded Muud nõuded 21 206 21 206 Intressinõuded 10 317 10 317 Viitlaekumised 10 889 10 889 Ettemaksed 70 180 70 180 Tulevaste perioodide 70 180 70 180 kulud Kokku nõuded ja 238 283 238 283 ettemaksed Lisa 4 Nõuded ostjate vastu (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ostjatelt laekumata arved 191 682 144 461 Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded 0 -576 Kokku nõuded ostjate vastu 191 682 143 885 18 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 5 Varud (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Tooraine ja materjal 5 362 5 438 Müügiks ostetud kaubad 0 6 215 Kokku varud 5 362 11 653 Lisa 6 Maksude ettemaksed ja maksuvõlad (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Ettemaks Maksuvõlg Ettemaks Maksuvõlg Käibemaks 0 1 342 0 14 482 Üksikisiku tulumaks 0 47 363 0 29 958 Erisoodustuse tulumaks 0 633 0 1 948 Sotsiaalmaks 0 80 532 0 53 844 Kohustuslik kogumispension 0 3 159 0 2 214 Töötuskindlustusmaksed 0 5 259 0 3 428 Ettemaksukonto jääk 3 000 3 012 Kokku maksude ettemaksed ja maksuvõlad 3 000 138 288 3 012 105 874 19 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 7 Materiaalsed põhivarad (eurodes) Kokku Ehitised Masinad ja Lõpetamata Transpordivahendid seadmed projektid ja Muud Lõpetamata Ettemaksed ettemaksed masinad ja projektid seadmed 31.12.2021 Soetusmaksumus 243 015 0 1 957 704 1 957 704 10 341 26 601 36 942 2 237 661 Akumuleeritud kulum -191 687 0 -1 118 261 -1 118 261 0 0 0 -1 309 948 Jääkmaksumus 51 328 0 839 443 839 443 10 341 26 601 36 942 927 713 Ostud ja parendused 0 12 958 537 542 550 500 0 38 774 38 774 589 274 Amortisatsioonikulu -20 483 -1 148 -162 384 -163 532 0 0 0 -184 015 Ümberliigitamised 0 -6 215 26 601 20 386 0 -26 601 -26 601 -6 215 Ümberliigitamised 0 0 26 601 26 601 0 -26 601 -26 601 0 ettemaksetest Ümberliigitamised 0 -6 215 0 -6 215 0 0 0 -6 215 varudega 31.12.2022 Soetusmaksumus 243 015 6 358 2 465 726 2 472 084 10 341 38 774 49 115 2 764 214 Akumuleeritud kulum -212 170 -763 -1 224 524 -1 225 287 0 0 0 -1 437 457 Jääkmaksumus 30 845 5 595 1 241 202 1 246 797 10 341 38 774 49 115 1 326 757 Ostud ja parendused 0 0 669 053 669 053 2 837 42 401 45 238 714 291 Amortisatsioonikulu -4 159 -5 595 -359 289 -364 884 0 0 0 -369 043 Ümberliigitamised 0 0 58 187 58 187 0 -58 187 -58 187 0 Ümberliigitamised 0 0 58 187 58 187 0 -58 187 -58 187 0 ettemaksetest Muud muutused 0 0 0 0 0 0 0 0 31.12.2023 Soetusmaksumus 243 015 0 2 819 299 2 819 299 13 178 22 988 36 166 3 098 480 Akumuleeritud kulum -216 329 0 -1 210 146 -1 210 146 0 0 0 -1 426 475 Jääkmaksumus 26 686 0 1 609 153 1 609 153 13 178 22 988 36 166 1 672 005 Seoses põhivara soetusmaksumuse piirmäära tõstmisega 10 000 euroni otsustas juhatus kanda bilansist välja väiksema maksumusega põhivarad, kajastades nende jääkväärtuse amortisatsioonikuluna summas 156 754,14 eurot. Lisa 8 Kasutusrent (eurodes) Aruandekohustuslane kui rentnik 20 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne 2023 2022 Kasutusrendikulu 49 405 42 650 Järgmiste perioodide kasutusrendikulu mittekatkestatavatest lepingutest 31.12.2023 31.12.2022 12 kuu jooksul 39 589 43 605 1-5 aasta jooksul 80 571 74 818 Lisa 9 Võlad ja ettemaksed (eurodes) 31.12.2023 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 253 136 253 136 Võlad töövõtjatele 350 413 350 413 Maksuvõlad 138 288 138 288 Muud võlad 83 317 83 317 Muud viitvõlad 83 317 83 317 Saadud ettemaksed 2 225 2 225 Muud saadud ettemaksed 2 225 2 225 Muud saadud ettemaksed (projektid) 117 515 117 515 Kokku võlad ja ettemaksed 944 894 944 894 31.12.2022 12 kuu jooksul Võlad tarnijatele 125 987 125 987 Võlad töövõtjatele 158 997 158 997 Maksuvõlad 105 874 105 874 Muud võlad 46 956 46 956 Muud viitvõlad 46 956 46 956 Saadud ettemaksed 2 190 2 190 Muud saadud ettemaksed 2 190 2 190 Muud saadud ettemaksed (projektid) 103 990 103 990 Kokku võlad ja ettemaksed 543 994 543 994 Lisa 10 Võlad töövõtjatele (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Töötasude kohustis 307 728 142 066 Puhkusetasude kohustis 41 645 16 697 Võlad majanduskulude eest 1 040 234 Kokku võlad töövõtjatele 350 413 158 997 21 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 11 Tingimuslikud kohustised ja varad (eurodes) 2023. aastal läbiviidud hangetest jääb hankelepingu kohane tarne ja lepingu lõpetamine 2024. aastasse kolmel hankemenetlusel, kogumaksumusega on 121 262 eurot. Sh 2 võrreldavate pakkumistega soetust (39 782 eurot) ja 1 avatud hankemenetlusega hanget (81 480 eurot). (Aatomkell UTC-laborisse, Faasimüra mõõtja, Aja ja sageduse riigietaloni UPS). Lisa 12 Sihtfinantseerimine (eurodes) 31.12.2021 Laekunud Kajastatud 31.12.2022 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Majandus- ja 0 0 588 654 -588 654 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 0 0 588 654 -588 654 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektid 35 224 136 491 75 892 -83 831 10 537 103 990 Haridus- ja 0 0 33 950 -33 950 0 0 Teadusministeerium Majandus- ja 0 0 514 346 -514 346 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 35 224 136 491 624 188 -632 127 10 537 103 990 tegevuskuludeks Kokku 35 224 136 491 1 212 842 -1 220 781 10 537 103 990 15 sihtfinantseerimine 22 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne 31.12.2022 Laekunud Kajastatud 31.12.2023 Lisa kasumiaruandes nr Nõuded Kohustised Nõuded Kohustised Sihtfinantseerimine põhivarade soetamiseks Majandus- ja 0 0 480 868 -480 868 0 0 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 0 0 480 868 -480 868 0 0 põhivarade soetamiseks Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Projektid 10 537 103 990 135 016 -117 480 6 527 117 515 Haridus- ja 0 0 48 984 -48 984 0 0 Teadusministeerium Majandus- ja 0 0 4 800 278 -4 665 131 0 135 147 Kommunikatsiooniministeerium Kokku sihtfinantseerimine 10 537 103 990 4 984 278 -4 831 595 6 527 252 662 tegevuskuludeks Kokku 10 537 103 990 5 465 146 -5 312 463 6 527 252 662 15 sihtfinantseerimine AS Metrosert ülesandeks on riigietalonide säilitamine - massi, pikkuse, temperatuuri ning pinge ja elektrilise takistuse ühikute etalonide säilitamine, etaloniteenuste kättesaadavuse ja etalonide hoolduse tagamine; riigietaloni laborite arendus- ja teadustegevuse korraldamine ja koordineerimine, rahvusvahelistes metroloogiaalastes koostööprojektides osalemine, riigietalonide arendamisega seotud tegevused, sh massi, pikkuse, temperatuuri, pinge ja elektrilise takistuse riigietalonide arendamine ning olemasolevate tugietalonide ja uute etalonide arendamine (sh elektrilise võimsuse, optiliste suuruste ühikute ning aja ja sageduse etalonide arendamine) riigietalonide taseme saavutamiseks; metroloogiaalaste koolituste ja erialaseminaride korraldamine ning metroloogia teemaline haridus- ja teavitustegevus. Lisaks on kohustus osaleda Euroopa Metroloogiainstituutide Assotsiatsiooni EURAMET ja teiste rahvusvaheliste metroloogiaorganisatsioonide töös. Lisaks on AS Metroserdile pandud nimemärgiste riikliku registri volitatud töötleja ülesanded. Lisaks eelmainitule andis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 2023. aasta alguses ülesande luua AS Metroserdi juurde rakendusuuringute keskus. Rakendusuuringute keskuse ülesanne on viia viies fookusvaldkonnas läbi teadusmahukat tootearendustegevust lähtuvalt ettevõtluse huvidest ja vajadustest, ühendades samal ajal eri osapooli - nagu teadus- ja arendusasutused (edaspidi TA-asutused), ettevõtted ja avalik sektor, - ning tõhustades nende koostööd. Lisa 13 Aktsiakapital (eurodes) 31.12.2023 31.12.2022 Aktsiakapital 1 979 700 1 979 700 Aktsiate arv (tk) 19 797 19 797 Aktsiate nimiväärtus 100 100 Täiendavalt emiteeriti 2013 aastal( koosolek 05.12.2013) 18 086 aktsiat nimiväärtusega 100 eurot. AS Metrosert täiendavad aktsiad on Eesti Väärtpaberiregistrisse sissekandmiseks esitatud 11.12.2013 ja Äriregistris kandena kinnitatud 07.01.2014. Ettevõtte aktsiakapital on 1 979 700 eurot. 23 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 14 Müügitulu (eurodes) 2023 2022 Müügitulu geograafiliste piirkondade lõikes Müük Euroopa Liidu riikidele Eesti 3 469 125 2 914 201 Soome 76 718 75 987 Läti 20 026 22 821 Taani 409 299 Leedu 11 298 7 226 Rootsi 4 359 444 Hispaania 4 500 3 200 Holland 31 565 25 712 Iirimaa 2 370 1 090 Itaalia 4 014 905 Kreeka 3 402 3 258 Portugal 2 527 3 123 Slovakkia 2 533 2 140 Poola 3 899 0 Austria 4 190 2 809 Prantsusmaa 6 455 8 775 Saksamaa 7 672 5 897 Rumeenia 0 180 Tšehhi 0 6 552 Horvaatia 1 075 0 Müük Euroopa Liidu riikidele, kokku 3 656 137 3 084 619 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike Šveits 0 923 Tai 3 255 8 685 Müük väljaspool Euroopa Liidu riike, muud 3 729 210 Müük väljapoole Euroopa Liidu riike, kokku 6 984 9 818 Kokku müügitulu 3 663 121 3 094 437 Müügitulu tegevusalade lõikes Metroloogiateenused 2 970 870 2 476 178 Sertifitseerimisteenused 224 975 253 877 Väärismetallide teenused 35 893 40 995 Uuringud 15 000 0 Väljasõidutasud 160 998 135 424 Mõõtevahendite hooldus ja remont 18 428 7 754 Etaloniteenused 48 962 40 134 Koolitusteenused 81 775 39 661 Renditeenused 30 140 13 295 Muud teenused 7 794 13 478 Transporditeenused 59 446 57 901 24 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Muude toodete müük 8 840 15 740 Kokku müügitulu 3 663 121 3 094 437 Lisa 15 Muud äritulud (eurodes) 2023 2022 Lisa nr Kasum materiaalsete põhivarade müügist 0 1 900 7 Tulu sihtfinantseerimisest 5 312 463 1 220 781 12 Trahvid, viivised ja hüvitised 0 71 Muud äritulud 8 342 5 213 Kokku muud äritulud 5 320 805 1 227 965 Lisa 16 Kaubad, toore, materjal ja teenused (eurodes) 2023 2022 Tooraine ja materjal 289 729 131 171 Energia 90 695 95 797 Elektrienergia 45 209 49 522 Soojusenergia 20 537 18 790 Kütus 24 949 27 485 Alltöövõtutööd 104 677 109 916 Erialakirjandus, kantseleitarbed, majanduskulud jms. 14 337 11 856 Tarkvara ja IT hooldus, uuendused, varuosad 145 831 106 738 Muud 68 358 19 355 Kokku kaubad, toore, materjal ja teenused 713 627 474 833 Lisa 17 Mitmesugused tegevuskulud (eurodes) 2023 2022 Üür ja rent 328 801 281 462 Lähetuskulud 73 931 46 694 Koolituskulud 117 606 39 216 Kulu ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest 0 -132 Sidekulud 14 453 12 338 Turundus-, transpordi- ja kindlustuskulud 77 951 60 383 Erisoodustused töötajatele koos maksudega 45 204 68 218 Osutatud teenuste kulud 58 653 68 927 Muud 160 799 97 795 Kokku mitmesugused tegevuskulud 877 398 674 901 25 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne Lisa 18 Tööjõukulud (eurodes) 2023 2022 Palgakulu 2 442 369 1 645 536 Sotsiaalmaksud 816 011 548 954 Kokku tööjõukulud 3 258 380 2 194 490 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 80 73 Keskmine töötajate arv töötamise liikide kaupa: Töölepingu alusel töötav isik 72 69 Võlaõigusliku lepingu alusel teenust osutav isik, välja 3 0 arvatud füüsilisest isikust ettevõtja Juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige 5 4 Lisa 19 Seotud osapooled (eurodes) Aruandekohustuslase emaettevõtja nimetus EV Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Riik, kus aruandekohustuslase emaettevõtja on registreeritud Eesti Vabariik Saldod seotud osapooltega rühmade lõikes LÜHIAJALISED 31.12.2023 31.12.2022 Võlad ja ettemaksed Emaettevõtja 135 147 0 Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust omanikud ning nende valitseva või olulise 0 1 mõju all olevad ettevõtjad Kokku võlad ja ettemaksed 135 147 1 MÜÜDUD 2023 2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 10 639 250 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku müüdud 10 639 250 OSTETUD 2023 2022 Teenused Teenused Tegev- ja kõrgem juhtkond ning olulise osalusega eraisikust 0 442 omanikud ning nende valitseva või olulise mõju all olevad ettevõtjad Kokku ostetud 0 442 Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 26 Aktsiaselts Metrosert 2023. a. majandusaasta aruanne 2023 2022 Arvestatud tasu 158 876 88 718 27  SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE Aktsiaselts Metrosert ainuaktsionärile. Arvamus Oleme auditeerinud Aktsiaselts Metrosert (ettevõte) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi seisuga 31.12.2023 ning kasumiaruannet, rahavoogude aruannet ja omakapitali muutuste aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud aasta kohta ja raamatupidamise aastaaruande lisasid, sealhulgas märkimisväärsete arvestuspõhimõtete kokkuvõtet. Meie arvates kajastab kaasnev raamatupidamise aastaaruanne kõigis olulistes osades õiglaselt ettevõtte finantsseisundit seisuga 31.12.2023 ning sellel kuupäeval lõppenud aasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga. Arvamuse alus Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti). Meie kohustusi vastavalt nendele standarditele kirjeldatakse täiendavalt meie aruande osas „Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga”. Me oleme ettevõttest sõltumatud kooskõlas kutseliste arvestusekspertide eetikakoodeksiga (Eesti) (sh sõltumatuse standardid), ja oleme täitnud oma muud eetikaalased kohustused vastavalt nendele nõuetele. Me usume, et auditi tõendusmaterjal, mille oleme hankinud, on piisav ja asjakohane aluse andmiseks meie arvamusele. Muu informatsioon Juhtkond vastutab muu informatsiooni eest. Muu informatsioon hõlmab tegevusaruannet kuid ei hõlma raamatupidamise aastaaruannet ega meie vandeaudiitori aruannet. Meie arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta ei hõlma muud informatsiooni ja me ei tee selle kohta mingis vormis kindlustandvat järeldust. Seoses meie raamatupidamise aastaaruande auditiga on meie kohustus lugeda muud informatsiooni ja kaaluda seda tehes, kas muu informatsioon lahkneb oluliselt raamatupidamise aastaaruandest või meie poolt auditi käigus saadud teadmistest või tundub muul viisil olevat oluliselt väärkajastatud. Lisaks on meie kohustus avaldada, kas tegevusaruandes esitatud informatsioon on vastavuses kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Kui me teeme tehtud töö põhjal järelduse, et muu informatsioon on eespool toodu osas oluliselt väärkajastatud, oleme kohustatud sellest faktist aru andma. Meil ei ole sellega seoses millegi kohta aru anda ning avaldame, et tegevusaruandes esitatud informatsioon on olulises osas kooskõlas raamatupidamise aastaaruandega ning kohalduvate seaduses sätestatud nõuetega. Juhtkonna ja nende, kelle ülesandeks on valitsemine, kohustused seoses raamatupidamise aastaaruandega Juhtkond vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ja õiglase esitamise eest kooskõlas Eesti finantsaruandluse standardiga ja sellise sisekontrolli eest, nagu juhtkond peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana, esitama infot, kui see on asjakohane, tegevuse jätkuvusega seotud asjaolude kohta ja kasutama tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiipi, välja arvatud juhul, kui juhtkond kavatseb kas ettevõtte likvideerida või tegevuse lõpetada või tal puudub sellele realistlik alternatiiv. Need, kelle ülesandeks on valitsemine, vastutavad ettevõtte raamatupidamise aruandlusprotsessi üle järelevalve teostamise eest. Vandeaudiitori kohustused seoses raamatupidamise aastaaruande auditiga Meie eesmärk on saada põhjendatud kindlus selle kohta, kas raamatupidamise aastaaruanne tervikuna on kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta, ja anda välja vandeaudiitori aruanne, mis sisaldab meie arvamust. Põhjendatud kindlus on kõrgetasemeline kindlus, kuid see ei taga, et olulise väärkajastamise eksisteerimisel see kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimise standarditega (Eesti) läbiviidud auditi käigus alati avastatakse. Väärkajastamised võivad tuleneda pettusest või veast ja neid peetakse oluliseks siis, kui võib põhjendatult eeldada, et need võivad üksikult või koos mõjutada majanduslikke otsuseid, mida kasutajad raamatupidamise aastaaruande alusel teevad. Kasutame auditeerides vastavalt rahvusvaheliste auditeerimise standarditele (Eesti) kutsealast otsustust ja säilitame kutsealase skeptitsismi kogu auditi käigus. Me teeme ka järgmist: - teeme kindlaks ja hindame raamatupidamise aastaaruande kas pettusest või veast tuleneva olulise väärkajastamise riskid, kavandame ja teostame auditiprotseduurid vastuseks nendele riskidele ning hangime piisava ja asjakohase auditi tõendusmaterjali, mis on aluseks meie arvamusele. Pettusest tuleneva olulise väärkajastamise mitteavastamise risk on suurem kui veast tuleneva väärkajastamise puhul, sest pettus võib tähendada salakokkulepet, võltsimist, info esitamata jätmist, vääresitiste tegemist või sisekontrolli eiramist; - omandame arusaamise auditi puhul asjassepuutuvast sisekontrollist, et kavandada nendes tingimustes asjakohaseid auditiprotseduure, kuid mitte arvamuse avaldamiseks ettevõtte sisekontrolli tulemuslikkuse kohta; - hindame kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasust ning juhtkonna arvestushinnangute ja nendega seoses avalikustatud info põhjendatust; - teeme järelduse juhtkonna poolt tegevuse jätkuvuse arvestuse alusprintsiibi kasutamise asjakohasuse kohta ja saadud auditi tõendusmaterjali põhjal selle kohta, kas esineb olulist ebakindlust sündmuste või tingimuste suhtes, mis võivad tekitada märkimisväärset kahtlust ettevõtte suutlikkuses jätkata jätkuvalt tegutsevana. Kui me teeme järelduse, et eksisteerib oluline ebakindlus, oleme kohustatud juhtima vandeaudiitori aruandes tähelepanu raamatupidamise aastaaruandes selle kohta avalikustatud infole või kui avalikustatud info on ebapiisav, siis modifitseerima oma arvamust. Meie järeldused põhinevad vandeaudiitori aruande kuupäevani saadud auditi tõendusmaterjalil. Tulevased sündmused või tingimused võivad siiski kahjustada ettevõtte suutlikkust jätkata jätkuvalt tegutsevana; - hindame raamatupidamise aastaaruande üldist esitusviisi, struktuuri ja sisu, sealhulgas avalikustatud informatsiooni, ning seda, kas raamatupidamise aastaaruanne esitab aluseks olevaid tehinguid ja sündmusi viisil, millega saavutatakse õiglane esitusviis. Me vahetame nendega, kelle ülesandeks on valitsemine, infot muu hulgas auditi planeeritud ulatuse ja ajastuse ning märkimisväärsete auditi tähelepanekute kohta, sealhulgas mis tahes sisekontrolli märkimisväärsete puuduste kohta, mille oleme tuvastanud auditi käigus. /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Lindmäe Vandeaudiitori number 372 AVAC Audit OÜ Audiitorettevõtja tegevusloa number 286 A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, Harju maakond, 11316 13.03.2024  AS METROSERT KORRALISE ÜLDKOOSOLEKU OTSUS 14.05.2024 AKTSIASELTSI ÄRINIMI, REGISTRIKOOD JA ASUKOHT AS Metrosert, registrikood 10397748, asukoht Teaduspargi tn 8, Tallinn, Harju maakond, Eesti Vabariik OTSUSE TEGEMISE AEG JA KOHT Otsus on tehtud 7. mail 2024. a kell 11:30 kuni 12:30 ministeeriumide ühishoones, aadressil Tallinnas Suur-Ameerika 1, toimunud aktsionäride korralisel üldkoosolekul. AINUAKTSIONÄR Eesti Vabariik, keda seaduse alusel esindab osalust valitseva ministrina majandus-ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo. Aktsiate/häälte arv: 19 797 Tutvunud AS Metrosert 2023. a majandusaasta aruandega ja sõltumatu vandeaudiitori aruandega, samuti nõukogu poolt esitatud kirjaliku aruandega, lähtudes äriseadustiku § 298 lõikes 1, § 305 lõikes 1, § 334 lõikes 1 ja § 335 lõikes 1 sätestatust ning kooskõlas AS Metrosert põhikirjaga: AKTSIASELTSI KORRALINE ÜLDKOOSOLEK OTSUSTAS 1. Kinnitada AS Metrosert 2023. a majandusaasta aruanne (lisatud). 2. AS Metrosert jaotamata kasum seisuga 31. detsember 2023 oli 5 798 474 eurot, millest 2023. aasta puhaskasum moodustas 3 925 723 eurot. Jätta jaotamata kasum jaotamata. Korralisel üldkoosolekul käsitleti omaniku ootuste täitmist 2023. aastal. Omaniku ootustes kinnitatud strateegilised ja finantseesmärgid on saavutatud ning kokkuvõttes on osaluse valitseja hinnang äriühingule seatud omaniku ootustes kinnitatud strateegiliste ja finantseesmärkide täitmise kohta väga hea. Koosoleku juhataja ainuaktsionäri õiguste teostaja ülesannetes /allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiminister