Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise direktiivi algatuse kohta

Riigikantselei Teie 22.02.2024 nr 2-5/24-00325, 18.6/24- [email protected] 0030/-1T Stenbocki maja Rahukohtu 3 15161, Tallinn Meie 14.05.2024 nr 6-1/517-2 Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise direktiivi algatuse kohta Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise direktiivi algatuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Riisalo majandus- ja infotehnoloogiaminister Lisad: 1) otsuse eelnõu; 2) seletuskiri; 3) seletuskirja lisa. Triinu Nurmjõe [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU VABARIIGI VALITSUS ISTUNGI PROTOKOLL Tallinn, Stenbocki maja 16. mai 2024. a nr Päevakorra punkt nr Eesti seisukohad Euroopa töönõukogude direktiivi kohta 1. Kiita heaks järgmised majandus- ja infotehnoloogiaministri esitatud seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise kohta: 1.1 Toetame liikmesriigiülestes suurtes ettevõtetes töötajate teavitamise ja töötajatega konsulteerimise raamistiku tõhustamist ja õiguskindluse suurendamist. 1.2 Peame oluliseks, et direktiivi muudatused ei too ettevõtetele kaasa põhjendamatut halduskoormust ja kulusid. Leiame, et läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogude kohtumenetluse kulude kandmine liikmesriigiülese ettevõtte keskjuhatuse poolt peaks olema direktiivis sõnastatud paindlikult. 1.3 Saame nõustuda, et direktiivis sätestatud õiguste ja kohustuste rikkumise eest näevad liikmesriigid ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Eesti toetab üldisemat sätet direktiivi jõustamise ja karistuste kohta ning leiab, et liikmesriikidel peab jääma võimalus valida sobivam sanktsioonisüsteem ja liik. Eesti jaoks on oluline, et direktiiv ei rõhutaks karistuste haldusõiguslikku iseloomu. 1.4 Eelistame, et direktiivi muudatuste riigisisesesse õigusesse ülevõtmisele kehtiks kaheaastane tähtaeg. 2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti. 3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja ülaltoodud seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ning Eestist nimetatud Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee liikmetele. Kaja Kallas Peaminister Taimar Peterkop Riigisekretär  Seletuskiri Vabariigi Valitsuse protokolli märgitava otsuse „Eesti seisukohad Euroopa töönõukogude direktiivi kohta“ eelnõu juurde Euroopa Komisjon avaldas 24. jaanuaril 2024. aastal direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise osas (edaspidi direktiivi eelnõu)1. Direktiivi eelnõu eesmärk on parandada sotsiaaldialoogi Euroopa Liidus liikmesriikideüleselt tegutsevates ettevõtetes. Praegu kehtiv Euroopa töönõukogude direktiiv näeb ette töötajate esindamise süsteemi juhtudeks, kui tegemist on EL liikmesriikideüleste suurte ettevõtetega ehk üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupiga. Euroopa töönõukogu asutamist on õigus paluda nende ettevõtete töötajatel, millel on EL liikmesriikides kokku vähemalt 1000 töötajat ja kahes liikmesriigis kummaski vähemalt 150 töötajat. Töönõukogu eesmärk on tagada töötajatele info ettevõttes toimuva kohta ja anda neile võimalus oma arvamuse avaldamiseks töötajate huve mõjutavates küsimustes. Euroopa töönõukogu asutamisel tuleb järgida direktiivis ette nähtud korda (nt millal ja kuidas läbirääkimisi alustada, millistes tingimustes peaksid pooled kokkuleppele jõudma jne). Kavandatavad muudatused peaksid muu hulgas tugevdama töönõukogude rolli, tagama töötajate sisukama teavitamise ja konsulteerimise, parandama piiriüleste asjade määratlust, näevad ette kohustuse töötajaid kaasata enne otsuste vastuvõtmist ja täpsustavad töönõukogude korraldamise kulude kandmist. Lisaks on eesmärgiks soolise tasakaalu parandamine Euroopa töönõukogudes. Vabariigi Valitsuse seisukoha kujundamine direktiivi eelnõu osas on vajalik, kuna direktiivi vastuvõtmine toob kaasa vajaduse muuta Eesti õigusakte, eelkõige töötajate üleühenduselise kaasamise seadust2. Eelnõu võimalik mõju Eestile on minimaalne, kuna Eestis ei ole asutatud Euroopa töönõukogusid ning Eestis ei asu ühtegi üleühenduselise ettevõtja keskjuhatust, kes vastutab Euroopa töönõukogu asutamise ja selle toimimisega seotud kulude kandmise eest. Samas ei saa välistada Euroopa töönõukogude ja keskjuhatuste olemasolu Eestis tulevikus. Küll aga on Eestis töötajaid, kes kuuluvad teises EL liikmesriigis asutatud Euroopa töönõukogusse, mis tähendab, et sellised töötajad valitakse üleühenduselise ettevõtja töötajate esinduskogusse Eestist, esindamaks Eestis töötavaid töötajaid. Seetõttu mõjutab eelnõu Eestis peamiselt töötajaid ning eelnõul on positiivne mõju, sest muudatuste eesmärk on parandada töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise õiguseid. Eesti toetab eesmärki suurendada õiguskindlust ning tõhustada töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise raamistikku. Peame oluliseks, et direktiivi uuesti sõnastamine ei too ettevõtetele kaasa täiendavat põhjendamatut halduskoormust ja kulusid. Samuti peame oluliseks, et liikmesriikidele jääks maksimaalne pandlikkus direktiivis sõnastatud õiguste või kohustuste rikkumise korral sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse valiku osas. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=comnat%3ACOM_2024_0014_FIN 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128042017007?leiaKehtiv. SISSEJUHATUS Euroopa Komisjon esitas 24. jaanuaril 2024. a direktiivi eelnõu, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise kohta (edaspidi direktiivi eelnõu). Direktiivi eelnõu eesmärk on parandada sotsiaaldialoogi Euroopa Liidus liikmesriikideüleselt tegutsevates ettevõtetes. Kehtiv direktiiv, mida eelnõuga muudetakse, näeb ette töötajate esindamise süsteemi juhtudeks, kui tegemist on EL liikmesriikideüleste suurte ettevõtetega ehk üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupiga. Direktiiv võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse raames. Nõukogus on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud häälteenamus3. EL Nõukogu sotsiaalküsimuste töörühmas alustati eelnõu menetlemist veebruaris Belgia eesistuja juhtimisel, kelle eesmärk on saavutada üldine lähenemisviis. Rahvusparlamentide subsidiaarsuskontrolli tähtaeg oli 16.04.2024. a.4 Direktiivi on viimati muudetud 2009. aastal. Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Maria-Helena Rahumets (5916 2680, [email protected]) ja töösuhete juht Liis Tõnismaa (5914 4161, [email protected]), EL ja rahvusvahelise koostöö osakonna nõunik Triinu Nurmjõe (526 6860, [email protected]) ning tööküsimuste nõunik Eesti Vabariigi alalises esinduses EL juures Thea Treier ([email protected]). Direktiivi eelnõu vastuvõtmisega kaasnevaid võimalikke mõjusid on hinnanud strateegiaosakonna analüütik Marian Juurik (5916 2966, [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööala asekantsler Ulla Saar ([email protected]). DIREKTIIVI EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS Reguleerimisese ja kohaldamisala Eelnõu artikli 1 punkt 1 (direktiivi art 1 lg 4) Direktiivi kohaselt tuleb Euroopa töönõukogusid teavitada ja nendega konsulteerida ainult riigiülestes küsimustes. Eelnõu materjalides tuuakse kehtiva direktiivi kitsaskohana, et riigiüleste küsimuste ulatus ei ole alati selge ja see on kaasa toonud erinevaid vaidlusi ja tõlgendusküsimusi (nt võib tekitada vaidlusi, kas küsimus on riigiülene või riigisisene, teisisõnu kas direktiivi sätteid tuleb kohaldada või mitte). Kehtiva direktiivi kohaselt käsitatakse riigiüleste küsimustena neid küsimusi, mis on seotud liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga tervikuna või vähemalt kahe ettevõttesse või kontserni kuuluva ettevõtte või asutusega, mis asuvad kahes eri liikmesriigis. 3 Eelnõu on vastu võetud, kui poolt hääletab 55% liikmesriikidest, kes esindavad vähemalt 65% liidu elanikkonnast. 4 Subsidiaarsuse põhimõtte järgimise kontrolli mehhanismist lähemalt: https://ec.europa.eu/info/law/law-making- process/adopting-eu-law/relations-national-parliaments/subsidiarity-control-mechanism_et. 2 Direktiivi eelnõu järgi käsitatakse riigiüleste küsimustena neid küsimusi, mille puhul võib põhjendatult eeldada, et need on seotud liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserniga tervikuna või vähemalt kahe ettevõttesse või kontserni kuuluva ettevõtte või asutusega, mis asuvad kahes eri liikmesriigis. Muudatusega soovitakse seega riigiülese küsimusena hõlmata ka juhtumid, kus võib põhjendatult eeldada, et teatavad meetmed: a) mõjutavad töötajaid rohkem kui ühes liikmesriigis või b) mõjutavad töötajaid ainult ühes liikmesriigis, kuid nende meetmete tagajärjed mõjutavad töötajaid vähemalt veel ühes liikmesriigis (nt kui ettevõte kavandab koondamisi ühe riigi ettevõttes, kuid selle tulemusena võib põhjendatult eeldada, et see avaldab mõju ka töötajatele teises riigis seoses muudatustega piiriüleses tootmistegevuses või töökorralduses). Eestis reguleerib riigiülese küsimuse olemust töötajate üleühenduselise kaasamise seaduse (TÜÜKS) § 131, põhinedes kehtival direktiivil ja olles seetõttu direktiivi eelnõu põhimõttest erinev. Soolise võrdsuse edendamine Eelnõu artikli 1 punktid 3 ja 4 (direktiivi art 5 lg 2 p (b) ja art 6 lg 2 a) Kehtiv direktiiv ei reguleeri soolise võrdsuse edendamist töötajate üleühenduselise kaasamise küsimustes. Direktiivi eelnõuga lisatakse teksti soolist võrdsust käsitlevad põhimõtted eesmärgiga tõhusamalt ja tulemuslikumalt aidata kaasa, et Euroopa töönõukogud oleksid sooliselt tasakaalustatumad. Praegu on enamik Euroopa töönõukogusid asutatud tööstusharudes nagu näiteks tootmine ja ehitus, mistõttu kuulub üldiselt Euroopa töönõukogudesse rohkem mehi kui naisi. Direktiivi eelnõu näeb ette põhimõtte, et uute Euroopa töönõukogu kokkulepete sõlmimiseks või kehtivate kokkulepete uuendamiseks peetavate läbirääkimiste käigus peavad osalised kindlaks määrama korra, et saavutada võimalusel Euroopa töönõukogu ja vajadusel erikomisjoni sooliselt tasakaalustatud koosseis. Selle eesmärk on tagada, et 40% kohtadest Euroopa töönõukogus või selle erikomisjonis kuuluks kummastki soost liikmetele. 40% eesmärki kohaldatakse tingimusel, et see on õiguslikult ja faktiliselt teostatav ega piira töötajate esindajate valimist käsitlevate riigisiseste õigusaktide kohaldamist. Eestis seab soolise võrdõiguslikkuse seadus (SoVS) küll tööandjale kohustuse soolist võrdsust edendada, kuid SoVS ega ka TÜÜKS ei reguleeri soolise tasakaalu saavutamist töönõukogudes. Vastavalt Eesti Euroopa Liidu prioriteetidele 2023-2025 punktile 94 on Eestile oluline, et ELis edendatakse kõigis poliitikavaldkondades soolist võrdsust ja võrdseid võimalusi, sh ligipääsetavust. Sooline võrdsus tähendab, et naistele ja meestele on tagatud võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades. Naiste ja meeste võrdne osalemine erinevatel otsustus- ja juhtimistasanditel, sh töötajate ja tööandjate esinduskogudes on oluline aspekt organisatsioonide töös osalemiseks ja otsustes kaasa rääkimiseks. 3 Läbirääkimiste erikomisjoni moodustamine, koosseis ja vahendid Eelnõu artikli 1 punktid 3 ja 5 (direktiivi art 5 lg 6 ja art 7 lg 1) Direktiivi eelnõuga täpsustatakse, et läbirääkimistega seotud kulud, mida kannab keskjuhatus, hõlmavad muu hulgas ka läbirääkimiste erikomisjoni5 tegevusest tulenevaid õigusabikulusid ning juriidilise esindamise ja haldus- või kohtumenetluses osalemisega seotud mõistlikke kulusid. Kehtiv direktiiv antud küsimust ei reguleeri, mistõttu on eelnõu materjalide kohaselt küsimus tekitanud vaidlusi ja õigusselgusetust. Samuti leitakse, et Euroopa töönõukogudele ei eraldata praktikas piisavalt rahalisi vahendeid. Seetõttu on eelnõu eesmärk tagada, et keskjuhatus nimetatud kulud kannab. Eestis reguleerib läbirääkimiste erikomisjoni kulude kandmist TÜÜKS § 20 lg 6 ja Euroopa töönõukogu kulude kandmist TÜÜKS § 32. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtete järgi kehtib Eestis nn. kaotaja maksab põhimõte ehk menetluskulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti (tsiviilkohtumenetluse seadustik § 162). Samuti täpsustatakse direktiivi eelnõuga põhimõtet, millal kohalduvad direktiivi lisas nr 1 toodud nõuded. Teisisõnu, millal asutatakse Euroopa töönõukogu seadusjärgselt. Kehtiva direktiivi järgi asutatakse Euroopa töönõukogu seadusjärgselt siis, kui keskjuhatus keeldub läbirääkimiste alustamisest kuue kuu jooksul alates sellekohase taotluse esitamisest. Direktiivi eelnõuga täpsustatakse, et Euroopa töönõukogu asutatakse seadusjärgselt muuhulgas siis, kui keskjuhatus ei kutsu kokku läbirääkimiste erikomisjoni. Muudatuse ajendiks on see, et on esinenud juhtumeid, mil keskjuhatus ei võta midagi Euroopa töönõukogu taotluse esitamise järgselt ette (sh ei keeldu selgesõnaliselt läbirääkimiste alustamisest). Seetõttu täpsustatakse, et direktiivi lisas olevaid nõudeid kohaldatakse juhul, kui läbirääkimiste erikomisjoni esimest koosolekut ei kutsuta kokku kuue kuu jooksul pärast seda, kui on esitatud taotlus Euroopa töönõukogu asutamise läbirääkimisteks. Eestis reguleerib seadusjärgse Euroopa töönõukogu asutamist TÜÜKS 2. ptk 2. jao 3. jaotis (vt ka TÜÜKS § 23 p 2), mida tuleks direktiivi muudatuste korral vastavalt muuta. Euroopa töönõukogu kokkuleppe ja läbirääkimiste sisu Eelnõu artikkel 1 punkt 4 (direktiivi art 6 lg 2) Kehtiv direktiiv näeb ette, et läbirääkimiste erikomisjoni ja keskjuhatuse kokkulepe Euroopa töönõukogu asutamise kohta peab olema kirjalik ning selles peavad sisalduma vähemalt teatud kohustuslikud tingimused (nt teave üleühenduselise ettevõtja ettevõtete ja Euroopa töönõukogu koosseisu kohta, Euroopa töönõukogu ülesanded, Euroopa töönõukogude koosolekute pidamise koht, sagedus ja kestus, Euroopa töönõukogule eraldatud rahalised ja materiaalsed vahendid jne). Direktiivi eelnõuga täiendatakse kokkuleppe kohustuslike tingimuste loetelu. Edaspidi tuleb kokkuleppes kindlaks määrata vähemalt sellised rahalised ja materiaalsed vahendid, mis eraldatakse Euroopa töönõukogudele ekspertide kasutamise, õigusabi ja koolitusega seotud kulude katmiseks. Samuti tuleb kindlaks määrata Euroopa töönõukogu koosolekute vorm (nt virtuaalne, füüsiline). 5 Kehtiva direktiivi artikli 5 lõike 1 kohaselt moodustatakse läbirääkimiste erikomisjon keskjuhatuse omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või vähemalt 100 töötaja kirjaliku taotluse korral läbirääkimiste pidamiseks Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmiseks. 4 Eesmärgiga tõhustada olemasolevate Euroopa töönõukogude tööd, kohaldatakse rahaliste ja materiaalsete vahendite ning Euroopa töönõukogu koosolekute vormiga seotud uusi nõudeid ka kehtivate Euroopa töönõukogu kokkulepete suhtes, mida võib seetõttu olla vajadus kohandada. Üleminekuperioodil peaksid kehtivate Euroopa töönõukogu kokkulepete osalised kontrollima, kas kokkulepped vastavad uutele nõuetele. Kui kokkulepped ei vasta uutele nõuetele, tuleb pidada läbirääkimisi kokkuleppe uuendamiseks. Olukorras, mil kokkuleppe uuendamiseks peetavad läbirääkimised lõppevad tulemusteta ehk kokkuleppele ei jõuta, siis kohaldatakse direktiivi lisas nr 1 toodud nõudeid (asutatakse Euroopa töönõukogu seadusjärgselt). Eesti õiguses reguleerib kokkuleppe kohustuslikke tingimusi TÜÜKS § 21, mis vajaks muudatuste tulemusena täiendamist. Kuivõrd Eestis ei ole asutatud Euroopa töönõukogusid, siis ei ole ka selliseid kokkuleppeid, mida üleminekuperioodil oleks vaja muuta. Konfidentsiaalne teave Eelnõu artikkel 1 punktid 6 ja 7 (direktiivi art 8 ja 8a) Kehtiva direktiivi kohaselt tuleb liikmesriikidel ette näha, et läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude liikmetel ja neid abistavatel ekspertidel ei ole lubatud avaldada otseselt neile antud konfidentsiaalset teavet. See kohustus kehtib ka pärast ametiaja lõppu. Lisaks tuleb liikmesriikidel ette näha, et erijuhtudel ja riigisiseste õigusaktidega sätestatud tingimustel ning piires ei ole nende territooriumil paiknev keskjuhatus kohustatud edastama sellist teavet, mis objektiivsete kriteeriumide järgi võiks oma olemuselt asjaosaliste ettevõtete tegutsemist tõsiselt kahjustada ja nende huve riivata. Direktiivi eelnõu täiendab konfidentsiaalse teabega seotud põhimõtteid. Edaspidi peab keskjuhatus töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise käigus konfidentsiaalset teavet andes esitama mõistliku põhjenduse, selgitamaks, miks tuleb teavet hoida konfidentsiaalsena. Kohustus teavet konfidentsiaalsena hoida kehtib sarnaselt kehtiva direktiiviga ka pärast ametiaja lõppu, kuid seda ajani, kuni keskjuhatusega lepitakse kokku, et esitatud põhjendused on aegunud. Lisaks on keskjuhatusel edaspidi piiratum õigus jätta teatud konfidentsiaalne teave edastamata, kuivõrd edaspidi võib teabe andmisest keelduda vaid siis, kui teabe andmine kahjustaks tõsiselt ettevõtte tegutsemist. Edaspidi ei ole keskjuhatusel õigus jätta teavet andmata juhul, kui see kahjustab ettevõtete tegevust. Seni tekitas õigusselgusetust, et millal saab teabe avaldamist pidada ettevõtete tegutsemist kahjustavaks ja millal nende huve riivavaks. Samuti nähakse eelnõus ette uus põhimõte, et kui keskjuhatus jätab konfidentsiaalse teabe avaldamata, peab ta teavitama Euroopa töönõukogu liikmeid, läbirääkimiste erikomisjoni liikmeid või töötajate esindajaid selle põhjustest. Eestis reguleerivad konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustust TÜÜKS § 38 (Euroopa töönõukogu liikmed) ja § 78 (läbirääkimiste erikomisjoni liikmed, töötajate esinduskogu liikmed, kaasatud eksperdid jt). Töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine Eelnõu artikli 1 punktid 2 ja 8 (direktiivi art 2 lg 1 p-d (f) ja (g) ja art 9) 5 Direktiivi eelnõus lühendatakse õigusselguse huvides informeerimise ja konsulteerimise mõisteid ning liigutatakse need osaliselt artiklisse 9, mis reguleerib informeerimise ja konsulteerimisega seotud poolte õiguseid ja kohustusi. Konsulteerimisnõuete suhtes tehakse ka sisulisi muudatusi: artiklis 9 täpsustatakse, et konsulteerimine peab võimaldama töötajate esindajatel esitada oma arvamus enne otsuste vastuvõtmist ning et keskjuhatus peab esitama sellise arvamuse kohta põhjendatud kirjaliku vastuse enne, kui ta võtab vastu kavandatavat meedet käsitleva otsuse. Informeerimine on direktiivi eelnõu kohaselt tööandjapoolne andmete edastamine töötajate esindajale, et need saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida. Konsulteerimine on direktiivi eelnõu kohaselt dialoogi loomine ja arvamuste vahetamine töötajate esindajate ja keskjuhatuse või mõne muu vastava juhtimistaseme vahel. Eestis on informeerimise ja konsulteerimise mõisted töötajate üleühenduselise kaasamise tähenduses toodud TÜÜKS § 3 p-des 1 ja 2, põhinedes kehtival direktiivil. Töötajate esindajate ülesanded ja kaitse Eelnõu artikkel 1 punkt 8 (direktiivi art 10) Direktiivi eelnõuga suurendatakse läbirääkimiste erikomisjoni liikme, Euroopa töönõukogu liikme ja töötajate esindaja tööalast kaitset ja tagatisi. Ka praegu tuleb neile tagada tööülesannete täitmisel samasugune kaitse ja tagatised, nagu on riigisiseste õigusaktide ja/või tavadega ette nähtud teistele töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad. Õigusselguse huvides selgitatakse, et nõuet tagada samaväärne kaitse kohaldatakse ka survemeetmete või vallandamise suhtes. Lisaks soovitakse muudatustega tagada, et direktiivist tulenevate õiguste kohaldamiseks vajalikud vahendid on lisaks Euroopa töönõukogu liikmetele tagatud läbirääkimiste erikomisjoni liikmetele. Euroopa töönõukogu liikmetel peavad olema vajalikud vahendid ja õigus teavitada asjaomaseid töötajate esindajaid riigiülesest teavitamis- ja konsulteerimiskorrast enne ja pärast keskjuhatusega peetavaid koosolekuid. Ühtlasi sätestab direktiivi eelnõu, et keskjuhatus peab kandma Euroopa töönõukogu ja läbirääkimiste erikomisjoni liikmete esindusülesannete täitmiseks vajaliku koolitusega seotud kulud, millest tuleb keskjuhatust eelnevalt teavitada. EL õiguses on tavapärane näha ette kaitse negatiivsete tagajärgede eest, kui töötaja või töötajate esindaja kasutab talle ette nähtud õiguseid.6 Seetõttu sisaldab ka Eesti õigus erinevaid kaitsemeetmeid juhuks, kui töötajate esindajatega soovitakse töösuhe lõpetada (vt nt töölepingu seaduse § 92 lg 3, § 94 ja § 109 lg 2). TÜÜKS § 40 kohaselt kohaldatakse Eestis töötavate läbirääkimiste erikomisjoni liikmete, Euroopa töönõukogu liikmete ning konsulteerimismenetluses osalevate töötajate esindajate, kes on üleühenduselise ettevõtja või ettevõtjate grupi töötajad, tagatiste suhtes töölepingu seaduses töötajate esindajatele ettenähtud tagatiste kohta sätestatut. Seega eelduslikult on Eesti õigus konkreetse nõudega kooskõlas, kuid võib õigusselguse huvides vajada täpsustamist. Direktiivi eelnõu vastuvõtmisel pakutud kujul vajaks Eesti õigus üle vaatamist seoses teiste muudatustega (nt keskjuhatuse kohustus kanda koolitusega seotud kulud). Seoses koolituskulude kandmisega 6 Vt nt töö- ja eraelu tasakaalu direktiivi 2010/18/EL artikkel 14, läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste direktiivi 2019/1152 artikkel 17. 6 näeb TÜÜKS § 401 ette, et läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmele tuleb tagada koolitus seesuguse sisuga ja ulatuses, mis on vajalik tema ülesannete täitmiseks rahvusvahelisel tasandil. Samuti säilitatakse koolituses osalemise aja eest keskmine töötasu. Karistused ja juurdepääs õiguskaitsele Eelnõu artikkel 1 punkt 9 (direktiivi art 11 lg-d 2–4) Direktiivi eelnõu täpsustab ja täiendab direktiivi jõustamist puudutavaid põhimõtteid. Kehtiv direktiiv kohustab riike nägema ette asjakohaseid meetmeid, kui direktiivi ei täideta, eelkõige tagama vastavad haldus- ja kohtumenetlused. Samuti kohustab direktiiv juhul, kui keskjuhatus peab andmeid konfidentsiaalseks või ei anna konfidentsiaalset teavet, tagama riigil töötajate esindajatele haldusliku või kohtuliku edasikaebamise korra. Direktiivi eelnõu kohaselt peavad liikmesriigid tagama, et direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste õigeaegseks ja tõhusaks rakendamiseks on kehtestatud asjakohased menetlused ning nende rikkumise korral kohaldatakse tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi. Riikidel tuleb karistuste kindlaksmääramisel arvesse võtta konkreetseid kriteeriume: rikkumise raskusaste, kestus, tagajärjed ja asjaolu, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest. Rahaliste karistuste puhul tuleb arvesse võtta ka asjaomase ettevõtte või kontserni suurust ja rahalist olukorda (nt aastakäive) ning muid asjakohaseid kriteeriume. Seejuures täpsustab direktiiv, et informeerimist ja konsulteerimist puudutavate rikkumiste puhul tuleb ette näha just rahalised karistused (seejuures ei takista direktiiv riigil kehtestamast ka muid liiki karistusi) ja arvestada eeltoodud kriteeriumeid. Seoses konfidetsiaalse teabe vaidlustega lisatakse direktiivi sõnaselge täpsustus, et haldusliku või kohtuliku edasikaebamise võimalus peab lisaks töötajate esindajatele olema tagatud ka läbirääkimise erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetele. Nii samuti täiendatakse direktiivi põhimõttega, et selliste menetluste kestus peab olema kooskõlas teavitamise ja konsulteerimise õiguste tõhusa kasutamisega (nt menetlus tohi kesta sedavõrd kaua, et nende õiguste kasutamine oleks takistatud). Juhul, kui liikmesriik näeb ette vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi enne kohtumenetluse algatamist, siis ei tohi kohtuväliselt vaidlust lahendava organi tulemus olla pooltele siduv otsus ega mõjutada muul viisil nende õigust kohtusse pöörduda. Eestis reguleerib vastutust direktiiviga ette nähtud õiguste ja kohustuse rikkumise eest TÜÜKS 5. peatükk, paragrahvid 85–88. Sätted annavad Tööinspektsioonile pädevuse menetleda rikkumisi seoses: 1) riikidevahelise informeerimise ja konsulteerimise ning töötajate kaasamise takistamise keelu rikkumisega, 2) konfidentsiaalse teabe hoidmise kohustuse rikkumisega, 3) töötajate arvu või nende jaotuse kohta teabe esitamise kohustuse rikkumisega, 4) iga-aastase või erakorralistel asjaoludel toimuva informeerimise või konsulteerimise kohustuse rikkumisega. TÜÜKS-is riiklikku järelevalvet ja vastutust reguleerivate sätete osas hiljutine rakenduspraktika puudub. TÜÜKS § 39 kohaselt on TÜÜKS § 38 lg 2 punktides 1 ja 2 nimetatud töötajate esindajatel õigus pöörduda edastatud teabe konfidentsiaalsusest ja teabe andmisest keeldumisest tuleneva vaidluse lahendamiseks kohtusse. Eestis on küll kõigile tagatud õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse, kuid TÜÜKS võib õigusselguse huvides vajada siiski täpsustamist (nt 7 sõnaselge viite lisamine, et antud küsimuses kohtusse pöördumise õigus on teiste hulgas ka Euroopa töönõukogu liikmetel). Kohus peab vaidlusi lahendama mõistliku aja jooksul. Eestis ei ole ette nähtud kohtuvälist vaidluste lahendamise mehhanismi töötajate üleühenduselise kaasamise küsimustes. Direktiivi eelnõu vastu võtmisel väljapakutud kujul vajaksid karistust ja vastutust reguleerivad normid Eesti õiguses muutmist. Vabatahtlikud kokkulepped Eelnõu artikkel 1 punktid 11 ja 12 (direktiivi art 14 ja 14a) Kehtiva direktiivi kohaldamisala ei hõlma praegu kahte liiki kokkuleppeid: 1) nn. vabatahtlikke kokkuleppeid ehk selliseid liikmesriigiüleseid teavitamis- ja konsulteerimiskokkuleppeid, mis on sõlmitud enne direktiivi 94/45/EÜ ülevõtmist ehk enne 23.09.1996, 2) kokkulepe on sõlmitud ajavahemikul 05.06.2009–05.06.2011 ehk kahe aasta jooksul pärast direktiivi vastuvõtmist, mil ettevõtetele anti võimalus sõlmida vabatahtlik informeerimise ja konsulteerimise kokkulepe, kui see katab kõiki töötajaid. Selliseid kokkuleppeid, millele direktiiv ei kohaldu, on ligikaudu 350. Kehtiv direktiiv ei anna neile töötajatele, kellega sõlmitud kokkulepped jäävad direktiivi kohaldamisalast välja, võimalust taotleda Euroopa töönõukogu asutamist. Direktiivi eelnõuga soovitakse seni direktiivi kohaldamisalast välja jäänud kokkulepped hõlmata direktiivi kohaldamisalasse. Muudatuse eesmärk on tagada kõikidele liikmesriigiüleste ettevõtete töötajatele ühesugune kaitsetase. Seetõttu soovitakse, et kõigi liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernide töötajatel ja nende esindajatel on õigus taotleda Euroopa töönõukogu asutamist. Nende kokkulepete puhul, millele direktiiv praegu ei kohaldu, on edaspidi vähemalt 100 töötaja vastava taotluse korral keskjuhatusel kohustus alustada läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra kehtestamiseks. Keskjuhatus võib selliseid läbirääkimisi alustada ka omal algatusel. Eestis ei ole teadaolevalt liikmesriigiüleseid teavitamis- ja konsulteerimiskokkuleppeid, mis on sõlmitud enne 23. septembrit 1996 või EWC direktiivi ülevõtmisperioodi ajal. Lõppsätted Eelnõu artiklid 2–4 Direktiivi eelnõu järgi tuleb riikidel võtta vastu ja avaldada direktiivi järgimiseks vajalikud õigusmuudatused hiljemalt üks aasta pärast direktiivi jõustumist. EL tööõiguse vaatest on komisjon määranud ebatavalise direktiivi ülevõtmistähtaja, kuivõrd üldiselt sätestatakse direktiivi ülevõtmiseks kaheaastane ülevõtmistähtaeg. Muude lõppsätete puhul lähtub eelnõu tavapärastest tingimustest. Direktiivi I lisa muudatused Kehtiva direktiivi kohaselt luuakse piisava hulga töötajate vastavasisulise taotluse korral igas liikmesriigiüleses ettevõttes või kontsernis Euroopa töönõukogu või kehtestatakse töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise kord. Direktiivi lisa I näeb ette Euroopa Töönõukogu 8 moodustamise nn. vaikimisi olukorras, kui: a) keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon teevad vastava otsuse, b) keskjuhatus keeldub läbirääkimiste alustamisest kuue kuu jooksul töötajate vastava taotluse esitamisest arvates või c) kolme aasta möödumisel taotluse esitamisest ei ole käesoleva seaduse Euroopa töönõukogu või informeerimis- ja konsulteerimismenetluse kokkulepet sõlmitud ja läbirääkimiste erikomisjon ei ole otsustatud läbirääkimisi mitte alustada või lõpetada. Neil juhtudel luuakse Euroopa töönõukogu direktiivi lisas I sätestatud korras ehk seadusjärgselt, eesmärgiga näha töötajatele ette siiski teatud miinimumõigused (nt õigus kord aastas keskjuhatusega kohtuda). Üldiselt jõuavad osapooled siiski kokkuleppele ja seadusjärgse Euroopa töönõukogu moodustamine on pigem erandlik (selliseid töönõukogusid on kokku suurusjärgus 20 tk). Direktiivi eelnõu lisas kohendatakse seadusjärgse Euroopa töönõukogu tegutsemise korda. Selleks, et tõhustada seadusjärgselt moodustatud Euroopa töönõukogude riigiülest teavitamist ja nendega konsulteerimist, suurendatakse iga-aastast keskjuhatusega kohtumiste korda. Seni on neil Euroopa töönõukogudel olnud õigus kohtuda keskjuhatusega üks kord aastas, et saada teavet ja konsulteerida asjaomase liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni äritegevuse edenemise ja väljavaadete üle. Edaspidi on õigus keskjuhatusega kohtuda kaks korda aastas. Samuti tehakse lisas teisi sarnast laadi muudatusi nagu direktiivi teksti (nt selgitatakse, et Euroopa töönõukogu tegevuskulud, mida keskjuhatus peab kandma, hõlmavad mõistlikke õigusabi- ja kohtuesinduskulusid, millest tuleb keskjuhatust eelnevalt teavitada). DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS PÄDEVUSE ANDMISE, SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE Eelnõu õiguslik alus Eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi ELTL)7 artikkel 153 lõige 1 punkt e koostoimes artikli 153 lõike 2 punktiga b, mille alusel liit toetab ja täiendab liikmesriikide meetmeid, millega parandatakse töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist. Selles valdkonnas võimaldab ELTL artikli 153 lõike 2 punkt b Euroopa Parlamendil ja nõukogul võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu direktiive, millega kehtestatakse miinimumnõuded järkjärguliseks rakendamiseks, võttes arvesse igas liikmesriigis kehtivaid tingimusi ja tehnilisi eeskirju. Seega on ELil tulenevalt ELTList pädevus direktiivi eelnõu vastuvõtmiseks ning eelnõu on kooskõlas ELTL eesmärkidega. Subsidiaarsus ja proportsionaalsus Komisjoni ettepanek on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega, kui eelnõu eesmärke ei ole võimalik piisavalt saavutada liikmesriikide tasandil võetavate meetmetega ning need on oma ulatuse ja toime poolest paremini saavutatavad EL tasandil. Nõustume komisjoniga, et ühised eeskirjad, mida EL-is kohaldatakse töötajate riigiülesel tasandil teavitamise ja nendega konsulteerimise suhtes, on võimalik kehtestada ainult EL algatusega. Arvestades direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ettevõtete piiriülest iseloomu ning riigiülese teavitamis- ja konsulteerimisnõuetega seotud küsimuste riigiülest iseloomu, ei ole kavandatud meetmete 7 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=celex%3A12012E%2FTXT 9 eesmärke võimalik piisavalt saavutada üksnes liikmesriikide tasandi tegevuse kaudu ning eesmärgid on paremini saavutatavad EL tasandil. Seega saab lugeda direktiivi eelnõu subsidiaarsuse põhimõttele vastavaks. Direktiivi eelnõus nähakse ette miinimumnõuded ning liikmesriikidele jääb õigus kehtestada ja säilitada direktiivist soodsamad õigusnormid. Ette nähtud meetmed ei lähe eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale ning on vastavuses proportsionaalsuse põhimõttega. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE Mõjud ettevõtjatele, kodanikele ja riigile Eelnõuga soovitakse täiendada Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise korda, et tagada tõhusad riigiülesed teavitamis- ja konsulteerimisõigused. Direktiivi eelnõu eesmärk on parandada sotsiaaldialoogi Euroopa Liidus liikmesriikideüleselt tegutsevates ettevõtetes. Muudatuse kohaselt täiendatakse direktiivi mitmeid põhimõtteid, mõisteid ja tingimusi, et ära hoida vaidlusi tõlgenduste üle ning lisatakse soolist võrdsust käsitlevad põhimõtted, et aidata kaasa sooliselt tasakaalustatud esinduse saavutamisele Euroopa töönõukogudes. Eelnõu võimalik mõju Eestile on minimaalne, kuna Eestis ei ole asutatud Euroopa töönõukogusid ning Eestis ei asu ühtegi üleühenduselise ettevõtja keskjuhatust, kes vastutab Euroopa töönõukogu asutamise ja selle toimimisega seotud kulude kandmise eest. Samas ei saa välistada Euroopa Töönõukogude ja keskjuhatuste olemasolu Eestis tulevikus. Euroopa töönõukogu asutatakse üleühenduselise ettevõtja keskjuhatuse omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjalikul taotlusel (seejuures on Eestis ettevõtteid, kes kuuluvad üleühenduselise ettevõtja mõiste alla, nt AS Tallink Grupp, OÜ Eesti Gaas, AS Eesti Energia). Küll aga on Eestis töötajaid, kes kuuluvad teises EL liikmesriigis asutatud Euroopa töönõukogusse, mis tähendab, et sellised töötajad valitakse üleühenduselise ettevõtja töötajate esinduskogusse Eestist, esindamaks Eestis töötavaid töötajaid. Sihtrühma täpset suurust ning mõju ulatust ja olulisust on keeruline hinnata. Seega mõjutab eelnõu Eesti elanikest peamiselt töötajaid ning kuivõrd muudatuste eesmärk on parandada töötajate informeerimise ja nendega konsulteerimise õiguseid, on eelnõul Eestile positiivne mõju. Liikmesriigiüleste ettevõtete töötajate jaoks kaasneksid direktiivi muudatuste jõustumisega võrdsemad õigused, sh lisanduksid direktiivi soolist võrdsust puudutavad põhimõtted. Seega on eelnõul töötajatele positiivne mõju. Tööandjate vaatest on mõju samuti positiivne, sest kuivõrd eelnõu eesmärk on luua õigusselgust, väheneb eelduslikult vaidluste hulk direktiivi tõlgenduste üle. Samuti aitab direktiiv parandada töötajatega konsulteerimise ja nende informeerimise õigusi, aidates kaasa töötajate heaolule ja seeläbi stabiilse töökeskkonna loomisele. Direktiivi muudatused võivad keskjuhatustele (mida Eestis praegu ei asu) kaasa tuua mõnede spetsiifiliste kulude kasvu (nt põhjusel, et muudatustega suurendatakse direktiivi rikkumistega kaasnevaid karistusi ja kohustatakse keskjuhatust läbirääkimistega seotud kulusid kandma). Kokkuvõttes võib eelnõu mõju Eesti riigile pidada positiivseks. Mõju riigieelarvele Kavandatavate muudatustega ei kaasne täiendavat kulu riigieelarvele. 10 VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED 1.1.Toetame liikmesriigiülestes suurtes ettevõtetes töötajate teavitamise ja töötajatega konsulteerimise raamistiku tõhustamist ja õiguskindluse suurendamist. Selgitus: Eesti toetab eesmärki parandada töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise raamistikku, suurendada õiguskindlust ja kõrvaldada direktiivi senised kitsaskohad. Peame oluliseks, et direktiivi sätted on selged ega soosi tõlgendusvaidlusi. Näiteks peame oluliseks, et direktiivi tekstist selguks arusaadavalt, milliseid küsimusi tuleb käsitleda riigiülestena ja milliseid mitte (kuivõrd sellest oleneb, millistel juhtudel direktiiv kohaldub ja millal mitte). Samuti saame toetada töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise mõistete kohendamist ning õigusakti süsteemsuse huvides töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korra käsitlemist eraldiseisvalt, eeldusel, et töötajate esindajate reguleerimine arvestab riigisiseseid õigusakte ja tavasid (nt esindavad Eestis töötajaid lisaks ametiühingutele ka töötajate usaldusisikud). 1.2.Peame oluliseks, et direktiivi muudatused ei too ettevõtetele kaasa põhjendamatut halduskoormust ja kulusid. Leiame, et läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogude kohtumenetluse kulude kandmine liikmesriigiülese ettevõtte keskjuhatuse poolt peaks olema direktiivis sõnastatud paindlikult. Selgitus: Eesti peab oluliseks, et direktiivi eelnõuga ei kaasne ettevõtetele täiendavat põhjendamatut halduskoormust ja kulusid. Kui eelnõuga kaasneb ettevõtetele täiendav haldushoormus või kulud, peab see olema selgelt põhjendatud ja muudatuste tervikpilti arvestades proportsionaalne. Näiteks eelistame seetõttu mitte eemaldada direktiivist põhimõtet, mis annab liikmesriigile selge õiguse riigisiseselt piirata seda, kui mitme eksperdi kulusid on keskjuhatus kohustatud kandma. Läbirääkimiste erikomisjon võib läbirääkimiste pidamisel küsida oma töös abi enda valitud ekspertidelt (nt ühenduse tasandi töötajate organisatsiooni esindajad, kes annavad läbirääkimiste käigus nõu). Seni on direktiivi tekst näinud ette, et riik võib kehtestada, et keskjuhatusel tuleb kanda vaid ühe eksperdi kulud (nt tasu, transport), kuid eelnõuga soovitakse antud põhimõte kustutada, jättes ekspertide arvu lahtiseks. Kehtiva direktiivi kohaselt kannab läbirääkimistega seotud kulud keskjuhatus. Samas ei reguleeri kehtiv direktiiv sõnaselgelt küsimust sellest, et kes kannab läbirääkimiste erikomisjoni tegevusest tulenevaid õigusabikulusid ja haldus- või kohtumenetluses osalemisega seotud mõistlikke kulusid. Direktiivi eelnõuga täpsustatakse, et läbirääkimistega seotud kulud, mida kannab keskjuhatus, hõlmavad läbirääkimiste erikomisjoni tegevusest tulenevaid eelamainitud esinduskulu kohtumenetluses, kuid mitte individuaalsetest töövaidlustest tulenevaid kulusid. Kulude kandmine on eelnõu materjalide kohaselt tekitanud vaidlusi ja õigusselgusetust, mistõttu soovitakse eelnõuga tagada, et keskjuhatus nimetatud kulud kannab. Lisaks, keskjuhatused praktikas ka juba kannavad kõnealuseid kulusid. Eesti eelistab, et kohtumenetluses esindamise kulude kandmise kohustust ei määrata kitsalt ja üksnes keskjuhatusele. Tulenevalt Eesti tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest oleneb see, milline osapool ja millises määras on kohustatud kandma menetluskulusid, vaidluse tulemist (nt kehtib hagimenetluses nn. kaotaja maksab põhimõte ehk menetluskulud kannab üldjuhul pool, kelle kahjuks otsus tehti). Eesti hinnangul ei esine ülekaalukaid asjaolusid, miks teha antud põhimõttest erand. Õigus sellele, 11 et keskjuhatus kannaks esinduskulud, ei või ebamõistlikult sekkuda liikmesriigi riigisisesesse menetlusautonoomiasse. Eelkõige võiks eelnõu kohendada seda rohkem keskjuhatuse huve ja liikmesriikide erinevaid kohtumenetluspõhimõtteid arvesse võtvaks (nt lisades viite kulude kandmisele arvestades riigisisest õigust, tagades kohtule vaidluse korral õiguse otsustada kulude jaotuse üle, võimaldades liikmesriigil muude alternatiivsete meetmetega tagada piisav töötajate õiguste kaitse vms). 1.3.Saame nõustuda, et direktiivis sätestatud õiguste ja kohustuste rikkumise eest näevad liikmesriigid ette mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Eesti toetab üldisemat sätet direktiivi jõustamise ja karistuste kohta ning leiab, et liikmesriikidel peab jääma võimalus valida sobivam sanktsioonisüsteem ja liik. Eesti jaoks on oluline, et direktiiv ei rõhutataks karistuste haldusõiguslikku iseloomu. Selgitus: Peame oluliseks, et direktiivi eelnõu põhimõtted direktiivi jõustamise ja karistuste kohta ei ole liialt detailsed ja üksikasjalikud. Direktiivi eelnõu artikkel 11(2) näeb liikmesriikidele ette kohustuse sätestatada direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste rikkumiste eest mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused. Saame sellise üldisema kohustusega nõustuda. Toetame eelnõu põhimõtet, mille kohaselt tuleb liikmesriigil direktiivi reeglite rikkumise eest sätestada rahalised karistused ning peame oluliseks, et läbirääkimiste käigus ei muutuks eelnõu tekst viisil, mis rõhutaks karistuse haldusõiguslikku iseloomu (nt haldustrahvi kehtestamine). Liikmesriikidel peaks jääma maksimaalne pandlikkus sanktsioonimäära, -liigi ja menetluse osas. Samuti peame oluliseks, et tekst ei muutuks läbirääkimiste käigus viisil, et viidatakse „administrative“ karistuste mõistele. EL õiguses ei ole ühtset arusaama, mida see mõiste tähendab ning halduskaristuste mõistet ei ole sisustatud. EL õiguses on vaid kriminaalõiguslikud ja mitte-kriminaalõiguslikud karistused. Seejuures viimaste korral, kui õigusakt ei viita sanktsiooni liigile, on liikmesriigil diskretsioon neid mistahes menetluses kohaldada. Direktiiv peab jätma liikmesriikidele piisavat paindlikkust sobivate menetlusõigust ja sanktsioone puudutavate küsimuste reguleerimisel ega tohi põhjendamatult sekkuda liikmesriigi autonoomsusele karistuspoliitika kujundamisel. Näiteks võib põhjendamatult liikmesriigi sanktsioonisüsteemi ja karistusi rakendavate asutuste sõltumatusse sekkuvaks pidada direktiiivi eelnõu artikli 11(2) viimases lauses toodud põhimõtet, mille järgi tuleb karistuste kindlaksmääramisel arvesse võtta teatud kindlaid kriteeriume nagu rikkumise raskusastet, kestust, tagajärgi ja seda, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest, ning rahaliste karistuste puhul ka asjaomase ettevõtte suurust ja rahalist olukorda ning muid asjakohaseid kriteeriume. Samuti eelistame tekstist kaotada viite tahtlusele ja hooletusele (intentional or negligent nature of the offence), mis ei ole EL tasandil harmoneeritud mõisted. 1.4.Eelistame, et direktiivi muudatuste riigisisesesse õigusesse ülevõtmisele kehtiks kaheaastane tähtaeg. Selgitus: Direktiivi eelnõuga soovitakse kehtestada liikmesriikidele ühe-aastane muudatuste ülevõtmistähtaeg, et asjakohased õigus- ja haldusnormid muudatustega vastavusse viia. Eesti hinnangul peaks olema ülevõtmistähtaeg pikem, eelistatult kaks aastat. Üldiselt on direktiivide ja nende muudatuste ülevõtmistähtaeg kaks aastat ja praegu ei esine kaalukaid põhjuseid, miks tuleks näha ette tavapärasest oluliselt lühem tähtaeg. Tavapärane kahe- aastane tähtaeg võimaldab direktiivi vastuvõtmisel piisavalt aega eelnõu väljatöötamiseks ja menetlemiseks ning aitab tagada kvaliteetset seadusloomet. 12 ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE Direktiivi eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Meremeeste Sõltumatule Ametiühingule, AS Tallink Grupile, AS Eesti Energiale, AS Eesti Gaasile ja AS Bolt Technology’le. Tagasiside laekus Eesti Ametiühingute Keskliidult ja Justiitsministeeriumilt. Saabunud sisendid on esitatud kaasamise tabelis (lisa 1) ning saabunud ettepanekutega on arvestatud. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud Euroopa Liidu koordinatsioonikogus. 13  Seletuskirja lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel KOOSKÕLASTUSTKK Vastaja Kommentaar Arvestatud/ Mittearvestatud Justiitsministeerium 1) Toetame lahendust, mille kohaselt tuleb miinimumstandardina direktiivi Arvestatud seisukohapunktis 1.3., mis selgitab Eesti (tagasiside esitatud reeglite rikkumise eest sätestada rahalised karistused, s.o. Eesti õiguses seisukohti seoses direktiivi jõustamise ja karistuste mitteametlikult) väärteo korras mõistetavad rahatrahvid. Eesti toetab üldisemat sätet sättega. tõhusate, hoiatavate ja mõjusate karistuste kohta. Kuna tekst võib läbirääkimiste käigus muutuda, toome välja, et Eesti jaoks on oluline, et Seoses teise kommentaariga antud Justiitsministeeriumi direktiivis ei rõhutataks karistuste haldusõiguslikku iseloomu. Palume selle esindajatele täpsemad selgitused e-kirja teel. Kehtiva seisukohaga arvestada ka direktiivi edaspidise menetlemise käigus. direktiivi teksti alusel on TÜÜKS-is sätestatud töötajate esindajale õigus pöörduda konfidentsiaalse teabe 2) Töönõukogude või nende esindajate kaebe- ja menetlusõiguse kohta (art vaidlustes kohtusse (vt TÜÜKS § 79). Kehtiv TÜÜKS 11 p 3) palume aga täiendavat selgitust: sõnastusest ei selgu täpselt, kas tekst on olnud piisav direktiivi nõuetekohaseks mõeldud on üksnes kaebuse esitamise õigust kohtuvälisele menetlejale või täitmiseks, tagades inimesele selgesõnalise kohtusse kohtule või peaks organil olema õigus ka menetluses osaline olla (ning pöördumise õiguse. Võrreldes varasema direktiivi sellisel juhul veel ka, et mis õigused peaks direktiivi kohaselt sellel organil tekstiga ei ole tegemist uue põhimõttega ja teksti on menetluses olema). üksnes täpsustatud. Direktiivi eesmärk ei ole detailselt sekkuda küsimusse, et kas ja kuidas täpselt peaks isik saama menetluses osaline olla. Eesti Ametiühingute Keskliit toetab kehtiva direktiivi muudatusettepanekut. Arvestatud eelkõige seisukohapunktis 1.1., mille Eesti Ametiühingute Keskliit Oleme seisukohal, et pakutavad muudatused on positiivsed ja peaksid kohaselt Eesti toetab eesmärki suurendada õiguskindlust töötajate üleühenduselist kaasamist edendama. ning tõhustada töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise raamistikku. 1