Maarja Krais-Leosk Teie 30.04.2024 nr 27
Eesti Puuetega Inimeste Koda
[email protected] Meie 09.05.2024 nr 11-1/1233-2
Toompuiestee 10
10137, Tallinn
Vastus pöördumisele seoses töövõimetoetuse
ümberarvutamisega
Austatud Maarja Krais-Leosk
Tänan Teid ettepaneku eest!
Teie arutluskäik on mõistetav, kuid soovime rõhutada, et töövõimetoetuse vähendamise eesmärk
ei ole inimest töötamise eest karistada. Riik ei soovi demotiveerida vähenenud või puuduva
töövõimega inimeste töötamist ning väärtustab nende panust töö- ja ühiskonnaellu, kuid me ei näe
siinkohal peamise motivaatorina töövõimetoetust.
Töövõimetoetuse eesmärk on tagada sissetulek inimestele, kellel töövõime hindamise tulemusena
on tuvastatud osaline või puuduv töövõime ning kelle sissetulek on selle tõttu vähenenud või üldse
puudub. Töövõimetoetuse vähendamise tingimuste kehtestamisel on lähtutud põhimõttest, et
inimesele makstakse töövõimetoetust siis, kui ta pole võimeline ise endale piisaval määral elatist
teenima - ei suuda tervisekahjustuse tõttu töötada ja sissetulekut teenida samaväärselt terve
inimesega. Võttes arvesse, et töötamine peab olema tulusam kui mittetöötamine, vähendatakse
toetust aeglasemas tempos võrrelduna töötasu tõusuga (suhtes 1:2). Seadusandja leidis, et 90-
kordse töövõimetoetuse päevamäära suuruse (alates 01.04.2024 1851,30 eurot) sissetuleku korral
hakkab vähenema inimese vajadus töövõimetoetuse järgi, sest ta suudab teenida endale
sissetulekut samaväärselt terve inimesega. Seega ei vähendata toetust proportsionaalselt osa
ulatuses, mis 90-kordset päevamäära ületab, vaid üksnes poolega sellest osast. Eeltoodust
tulenevalt ei maksta töövõimetoetust, kui osalise töövõime korral eelneva kuu sissetulek ületab
2554,79 eurot ning puuduva töövõime korral ületab 3085,50 eurot (1. aprillil 2024 indekseeritud
päevamäärade puhul). Kui järgnevatel kuudel on sissetulek madalam, jätkatakse töövõimetoetuse
maksmist automaatselt.
Juhul, kui inimesel on tuvastatud ka puude raskusaste, säilib õigus puudetoetusele, mille eesmärk
on hüvitada puudest tekkivad lisakulutused. Vähenenud ja puuduva töövõimega inimestele
pakutav tugi ei ole vaid rahaline. Töölkäimise toetamiseks ja lihtsustamiseks ning sellega seotud
kulude vähendamiseks on võimalik kasutada erinevaid tööturuteenuseid, nagu tööalane
rehabilitatsioon, töölesõidutoetus, töökoha kohandamine ning töötamiseks vajaliku abivahendi
võimaldamine. Eesmärk on soodustada inimeste tööl püsimist, osalise töövõimega mittetöötavate
inimeste tööellu naasmist või tööle saamist toetavate teenuste saamises osalemist.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm 2023–2027 (punkt 3.1.7) näeb ette, et Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium analüüsib ja teeb 2026. aasta septembriks ettepanekud
töövõimetoetuse tingimuste aja- ja asjakohasuse kohta pakutava sotsiaalkaitse piisavuse ja
vähenenud töövõimega inimeste tööturule kaasatuse soodustamiseks. 2024. aasta sügisel
hakkame koostama lähteülesannet analüüsi tellimiseks, siis me kindlasti kaasame teid ning
oleme ette tänulikud koostöö ja kõikide mõtete eest.
Loodan, et meie vastus aitas olukorda selgitada ning kui teil on eeltooduga seoses täiendavaid
küsimusi, siis olen meeleldi valmis vastama.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ulla Saar
tööala asekantsler
Ilona Säde
[email protected]
2 (2)